Eelnõu kooskõlastamine

EIS Teie 13.03.2020 nr MKM/20-0251 [email protected] Meie 31.03.2020 nr 2-2/20/0097/0721 Eelnõu kooskõlastamine märkustega. MKM/20- 0251 - "Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus" Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teeb üldise ettepaneku viia kaubandustegevuse seaduse (edaspidi KaubTS) kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kaduvad mõisted tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) §-i 2 (sh müügikoht, müügisaal, kauplus, kiosk, rändkauplus, e-kaubandus), et kaubanduse seisukohalt olulised mõisted oleksid defineeritud ja arusaadavalt koondatud. Amet leiab, et kui eriseadustes on eelnimetatutega konkureerivad sätteid, mis nähtub ka eelnõu seletuskirjast, tuleks need õigusselguse huvides kõrvaldada. Ameti täpsemad ettepanekud on toodud alljärgnevalt. 1. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 1: kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. KaubTS § 3 lg 1: Kaubandustegevus käesoleva seaduse tähenduses on isiku või asutuse tegevus, mille raames toimuvad käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevused (edaspidi kauba või teenuse müük) ning punktis 6 nimetatud tegevus. Eeldame, et eelnõu koostajad näevad KaubTS kehtetuks tunnistamisega ette, et TTJA viitab edaspidi järelevalvet teostades TKS § 2 lg 1 p-s 2 toodud kaupleja definitsioonile1. Amet rõhutab, et eelnõu koostamisel peab analüüsima ka seda, mille alusel edaspidi teostada järelevalvet (sotsiaalmeediakeskkondades kaupu ja teenuseid müüvate) nn "füüsilisest isikust kauplejate" üle. Tänaseni on TTJA selliste isikute üle järelevalve teostamisel viidanud KaubTS § 2 p-le 7 ning käsitlenud neid kauplejatena ehk füüsiliste isikutena, kes tegelevad kaubandustegevusega KaubTS § 3 lg 1 mõttes. Amet soovib teada, kas antud sätete puudumisel näeb Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium (edaspidi MKM) ette käsitlust, et edaspidi on tegemist TKS § 2 lg 1 p 2 mõttes füüsilise isikuga, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Ettepanek: leida lahendus füüsilisest isikust kauplejate mõiste sisustamiseks Eesti õigusruumis. 1 kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 2. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 7: e-kaubandus – kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. Seletuskirjas on selgitatud, et ”kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamise ja korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus /…/ valdkonnas tegutsevatele järelevalve teostajatele” ning ”seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud töökoormust”. Isegi kui sidevahendi ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute puhul on määratletud, mis on sidevahend ja selleks on internet ning et leping sõlmitakse osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta (nt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 52. Sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste), siis järelevalve teostajana on TTJA senisest praktikast lähtudes arvamusel, et e- kaubanduse definitsiooni allesjätmine kehtivasse õigusesse on mõistlik ja tagaks menetluse läbiviimiseks õigusselguse. TTJA soovitab kaaluda selle sätte alles jätmist ja üle toomist TKS-i. Kui tunnistada antud säte kehtetuks, siis peab muutma kõiki sätteid, milles on e-kaubanduse definitsioonile viidatud. Nt: Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 23. Teatamiskohustus (2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress); AS § 40. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud: 12) e-kaubanduse korras majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu. Biotsiidiseadus § 33. Kättesaadavaks tegemise piirangud (5) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) tegevuskoht või tegevuskohad, e-kaubanduse korral veebilehe aadress; Lõhkematerjaliseadus § 40. Pürotehnilise toote võõrandamine (5) Pürotehnilise toote võõrandamisel e-kaubanduse korras peab müüja veenduma, et ostjal on õigus pürotehnilist toodet omandada. Ruumiandmete seadus § 12. Võrguteenuste loomine (1) INSPIRE direktiivi lisades nimetatud ruumiandmevaldkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite ja -teenuste jaoks, mille kohta on koostatud metaandmed, töötavad teabevaldajad välja järgmised võrguteenused: 5) teenused, mis võimaldavad kasutusele võtta ruumiandmeteenuseid, sealhulgas teenuseid e- kaubanduse korraldamiseks. Rahvatervise seadus § 12.2. Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded kosmeetikatoodete tootmisel, kättesaadavaks tegemisel ja kasutamisel (11) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele: 2) e-kaubanduse korral veebilehe aadress; Tubakaseadus § 18. Teatamiskohustus (2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 2) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress). Turismiseadus § 8. Reisiettevõtja teatamiskohustus (2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed, e-kaubanduse 2 (5) korral veebilehe aadress. Ettepanek: Jätta e-kaubanduse definitsioon kehtivasse õigusesse ja viia sisse TKSi, Kui seda ei tehta, muuta vastavalt ülaltoodud seaduseid. 3. Hetkel kehtiv KaubTS § 4 lg 1 p 6: Kaupleja on kohustatud tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. Seletuskirjas on KaubTS § 4 kehtetuks tunnistamise osas märgitud: „Valdavalt on § 4 tegemist teiste seadustega sätestatud nõuete täitmise kohustusega, sh loetelus toodud üksikud nõuded dubleerivad eriseadustega sätestatud nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab ettevõtja hoolsuskohustuse, mille kohaselt ettevõtja peab majandustegevuse teostamisel tagama kõikide tema tegevust puudutavate majandustegevuse nõuete täitmise.“ Lähtuvalt igapäevasest praktikast järelevalve teostamisel kaubanduses on TTJA tuginenud KaubTS § 4 sätestatud punktidele. Näiteks on paljud tarbijate pöördumised seotud kaupleja poolt mõõtmise või kaalumise erinevustega. Märgukirjades tuginebki TTJA KaubS § 4 lg 1 p 6 sätestatule. Kuna nimetatud sätte ära jätmine on seletuskirja kohaselt kaetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi ka MSÜS) §-s 292 sätestatuga, siis ameti hinnangul on nimetatud sätte sõnastus liialt üldine ega taga kauplejale selget arusaama rikkumise sisust ega seost arveldamise või mõõtmisega. Samuti juhime tähelepanu, et MSÜS käsitleb ainult kutselist majandustegevust, mistõttu ei ole see kohane vahend üldiste mõistete defineerimiseks. Seetõttu on amet seisukohal, et õigusselguse tagamiseks järelevalve menetluse läbiviimisel on mõistlik viia nimetatud säte üle TKS-i. Ettepanek: Kuivõrd MSÜSi § 29 toodud hoolsuskohustus on liialt üldine ega taga kauplejale õigusselgust, siis viia arveldamise õigsust ja mõõtmist käsitlev säte üle TKS-i. 4. Hetkel kehtiv KaubTS § 7 lg 4: Kaupleja on kohustatud andma kliendile tellimuse vastuvõtmist tõendava dokumendi või märgise, kui tellimuse täitmisega seotud töö tehakse kliendi juuresolekuta. Märgis peab võimaldama identifitseerida kauplejat ärinime, nime või registrikoodi kaudu. Kliendi juuresolekul täidetava tellimuse korral väljastatakse tellimuse vastuvõtmist tõendav dokument kliendi soovil. TTJA on varem andnud tagasisidet, et selle sätte allesjätmine, nt TKS-i, on ameti hinnangul oluline, näiteks keemilise puhastuse teenuse kasutamisel, jalatsiparanduse vms tellimuse tegemisel, mis tehakse kaupleja tegevuskohas. Amet on jätkuvalt seisukohal, et selle sätte säilitamine on õigusselguse ja järelevalve vaatest oluline ja palub seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt veelkord kaaluda. Ettepanek: Viia kehtiva KaubTS § 7 lg 4 säte üle TKSi, et kauplejal säiliks kliendi juuresolekuta osutatava teenuse kohta tõendava dokumendi või märgise andmise kohustus. 5. Hetkel kehtiv KaubTS § 10 lg 1: § 10. Kaubanduslik teave (1) Kaubanduslik teave on: 1) müügikohas antav kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta käiv kliendile suunatud teave; 2) tegevuskoha tähistus kaupleja ärinime, kaubamärgi, domeeninime ning kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga, tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega; 3) tegevuskohas teave kauplemisaja kohta. Seletuskirjas on märgitud: „Samuti esineb nõudeid, mille seadusega sätestamise vajadus on ära langenud (nt §10 tegevuskoha tähistuse ja lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine). Ettevõtja on ise 2 Ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). 3 (5) huvitatud oma äritegevusest klienti teavitama, teabe paigutamise reeglid lepitakse kokku iga konkreetse koha puhul, mille osas ka üldiste reeglite kehtestamine seaduse tasandil ei ole vajalik./…/ Kaubandusliku teabe sätestamine (KaubtS § 10) oli vajalik 24.10.2014 a jõustunud kohalike maksude seaduse §-des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei loeta reklaamiks. Vastava välistuse sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud RekS § 2 lg 2, mistõttu ei ole see KaubtS säte enam aktuaalne ka kohalike maksude seaduse kontekstis reklaamimaksu rakendamisel.“ Oleme ka 2018. a oktoobris ministeeriumile antud tagasisides viidanud, et ameti hinnangul on järelevalve teostamiseks vajalik alles jätta ka KaubTS § 10 lg 1 nõuded, kuna isegi kui seletuskirjas on leitud, et iga kaupleja on huvitatud oma äritegevusest kliendi teavitamisest, siis praktikas esineb olukordi, kus kauplejad KaubTS § 10 lg-s 1 sätestatud vabatahtlikult ei täida. Ühtlasi kasutame KaubTS § 10 lg 1 p 1 kaubandusliku teabe mõistet reklaamiga seotud järelevalve menetlustes, kauplejatele selgitamisel, millal on avaldatud teabe puhul tegemist reklaamiga, millal kaubandusliku teabega. Ka seletuskirjas on märgitud, et kaubanduslikku teavet ei loeta reklaamiks, samas jääb KaubTS § 10 lg 1 p 1 kehtetuks tunnistamisel sõnastamata kaubandusliku teabe mõiste. Ametile teadaolevalt KaubTS § 10 lg 1 nõudeid muudes õigusaktides käsitletud ei ole. Tõhusa järelevalve teostamiseks on vajalik nende sätete allesjätmine ning üleviimine nt TKS-i. Ettepanek: Sõnastada kaubandusliku teabe mõiste kehtivas õiguses (nt TKSis) 6. Hetkel kehtiv § 11. Kauba soodustingimustel müügist teavitamine (1) Sõnu «lõpumüük», «tühjendusmüük», «sulgemismüük» või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib kasutada kauba soodustingimustel müügist teavitamisel, kui: 1) müük on seotud kogu müüdava kauba või selle piiritletud osa lõpumüügiga; 2) selline müük kestab piiritletud aja; 3) selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast. (2) Sõnu «soodusmüük», «allahindlus» või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib soodustingimustel müügist teavitamisel kasutada, kui: 1) müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga; 2) selline müük kestab piiritletud aja; 3) selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast. Seletuskirjas on KaubTS § 11 kehtetuks tunnistamisega seoses märgitud: „KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse pakkuja poolt turvalisuse nõuete rakendamises, RPS §-des 6 ja 7 (majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, algdokument).“ Kuigi seletuskirjas KaubTS § 11 sätete osas viidatud TKS 2. ja 3. peatükile, siis TKS-s KaubTS § 11 sätte sõnastust ei ole, mistõttu on TTJA tuginenud rikkumiste tuvastamisel ja menetlemisel KaubTS §-s 11 sätestatule. Seega on KaubTS § 11 norm vajalik ning amet teeb ettepaneku sätte üleviimiseks TKS-i, kuna soodushindade ja allahindluste osas esineb turul väga palju eksitamisi. Oleme sellele ettepanekule viidanud ka varasemas tagasisides. Ettepanek: Sisustada kauba soodustingimustel müügist teavitamine kehtivas õiguses, nt TKSis. 7. Hetkel kehtiv KaubTS § 14 lg 11: Tegevuskohaks loetakse e-kaubanduse korral veebilehe aadress. Nimetatud sätte allesjätmise ettepaneku esitas amet ka 2018. a oktoobris antud tagasisides, kuna vastasel korral jääks e-kaubanduse tegevuskoht määratlemata õigusmõisteks. Lähtudes järelevalve teostamise praktikast on amet endiselt seisukohal selle sätte allesjäämise vajalikkuses, ning teeb ettepaneku kaaluda sätte lisamist TKS-i või MSÜS-i. Lisaks on nimetatud sätte vajalikkus välja toodud ka KaubTS analüüsis: „Lg (11)- tegevuskoht e- kaubanduse korral on veebilehe aadress - viia üle TKS. Seadustes on e-kaubanduse tegevuskoht määratlemata õigusmõiste. Samas piirangud kehtestatud e-kaubandusele läbi tegevuskoha.“ Samas seletuskirjas see säte enam käsitlust ja täpsustust ei leidnud ning eelnõus 4 (5) kajastatud ei ole. Kui antud säte tunnistada kehtetuks, tekiks olukord, kus TTJA peab järelevalve teostamisel hakkama e-kaubanduse tegevuskohta sisustama läbi: TsÜS § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. InfoTS § 3. Tegevuskoha riigi õiguse kohaldamine (1) Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatav infoühiskonna teenus (edaspidi teenus) peab vastama Eesti õigusest tulenevatele nõuetele sellest olenemata, millises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis teenust osutatakse. ja sellega seotud direktiivi 2000/31 art 19: Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust. Võimalik on viidata ka VÕS sidevahendi abil sõlmitud lepingu ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingu regulatsioonile, aga nendes jagudes toodud sätetest ei tulene otseselt tegevuskoha mõiste definitsiooni. Ettepanek: Sisustada e-kaubanduse tegevuskoha mõiste kehtivas õiguses, nt TKS-is. 8. Mõõteseaduse § 6 lg 4 alusel on majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud 18.12.2018 määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“, mille § 2 lõige 2 sõnastus on praegu kehtival kujul „Kaubandustegevuse mõisteid kasutatakse määruses kaubandustegevuse seaduse tähenduses“. Seega KaubTS kehtetuks tunnistamisega viidatakse sellisel juhul kehtetule seadusele. Kui määruse 65 § 2 lg 2 tuleb muuta, muutub ka määruse lisa 1 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“, mille erinevad punktid viitavad kaubandustegevusele (nagu määruse § 2 ütleb, tuleb nendest mõistetest aru saada KaubTS aluseks võttes). Ettepanek: Teostada täiendav kontroll õigusaktide leidmiseks, milles viidatakse KaubTS-ile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Birgit Valgus 6201717 [email protected] 5 (5)