Vaideotsus

VAIDEOTSUS 20.03.2020 nr 2-5/20/0093/15 Vaide esitaja Juriidilise / füüsilise isiku nimi: Eesti Tarbijakaitse Liit Seadusjärgne esindaja: Valli Järve Registrikood / isikukood: 80014594 Asukoht: Sakala 23a, Tallinn Kontaktandmed: [email protected] Vaidlustatav haldusakt või toiming Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 12.02.2020 käskkiri nr 1-2/20-007 “Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse eraldamine” Resolutsioon Jätan Eesti Tarbijakaitse Liidu poolt 27.02.2020 esitatud vaide haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel rahuldamata. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]. I. Faktilised ja õiguslikud asjaolud ning vaide esitaja nõue 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teavitas oma kodulehel taotlusvoorust tarbijate huve esindavate MTÜ-de leidmiseks, kellele eraldatakse tegutsemistoetust. Tegutsemistoetus on mõeldud tarbijakaitsealase tegevusega seonduvate kulude katteks seoses tarbijate nõustamise ja teavitamise ning tarbijate kollektiivsete huvide esindamisega. Tegutsemistoetust eraldatakse vastavalt tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse taotlemise ja eraldamise korrale, mis on kehtestatud tarbijakaitseseaduse § 19 lõike 6 alusel. Allkirjastatud taotlused tuli TTJA- le esitada aadressil [email protected], hiljemalt 2020. aasta 15. jaanuariks. 2. 20.01.2020 esitas Eesti Tarbijakaitse Liit (ETL) taotluse toetuse saamiseks. Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  2 3. Hindamiskomisjon vaatas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.03.2016 määruse nr 25 „Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ alusel läbi esitatud taotlused 11.02.2020 ning vastavalt protokollile nr 1- 28/20/0088/0396 tehti peadirektorile ettepanek jagada riigieelarveline tegevustoetuse summas 6500 eurot Eesti Tarbijakaitse Liidule. 4. Vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule väljastas TTJA peadirektor 12.02.2020 käskkirja nr 1-2/20-007 “Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse eraldamine” (otsus). 5. ETL juhatuse esimees Valli Järve esitas 27.02.2020 vaide, milles nõudis, et rahastamisotsus ümber vaadataks ning palus veelkord tutvuda ETL poolt 2019. a kohta esitatud väga põhjaliku aruandlusega ja vaadata üle tarbijakaitselise tegevustoetuse eraldamise alused. Kokkuvõtvalt leidis ETL järgmist: 5.1. Kui riik tahab meile ette kirjutada teemad, mille peale taotlused esitada, siis seda tuleks teha koos taotlusvoorude väljakuulutamisega samaaegselt. Toodete ja toidu ohutusega seonduvad teemad vajavad edasist tegutsemist, et tegevus oleks jätkusuutlik ja tulemuslik. Ohutus on võtmeküsimus. Kui seda ei tehta siis otsustavad tarbijad ise, mille peale raha on vaja, sest meie esindame tarbijaid ja teame nii kitsaskohti kui probleemseid valdkondi. 5.2. ETL soovib, et veelkord tutvutakse väga põhjaliku aruandlusega - eelmise aasta tegevuse ja sisulise töö kohta, sest tehtud sai palju rohkem kui ette nähtud. Kaasates Valitsuse, EL tarbijaorganisatsioonid, ETV, trükimeedia, raadiokanalid, kodulehel meie poolt koostatud artiklid, pressiteated. Samuti kaebused, päringud, nende statistika jne. 5.3. Kuna Euroopa Tarbijate Nõuanderühma, milles Eesti tarbijaid esindab Tarbijate Koostöökoda, tegevus lõpetati 2019. seega ei ole ka seda tegevust, mida hindamiskomisjon ETL-i hinnangul rahastab. II. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhjendused 6. TTJA ei nõustu vaide esitaja seisukohtadega, kuna ETL-le oli enne taotluse esitamist teada edukuse hindamise kriteeriumid. Hindamiskomisjon on arvestanud kõiki asjassepuutuvaid fakte ja taotlejale on tegevustoetuse suurus määratud õiguspäraselt koos põhjendustega ja ilma kaalutlusvigadeta. Taotleja tegevuse ja edukuse hindamine on kaalutlusõigus ning taotlejal ei ole õigust eeldada talle konkreetse summa eraldamist. Vaides toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust vaide rahuldamiseks. 7. Vaide esitaja leiab, et eduka taotluse, sh raha eraldamise kriteeriumid („teemad, mille peale taotlus esitada“) ei olnud taotlusvooru väljakuulutamisel arusaadavad ja selged.  3 7.1. TTJA eeltooduga ei nõustu, kuivõrd raha eraldamise taotluste esitamise kutse ja taotlusdokument, mis avalikustati TTJA veebilehel sisaldas järgmist infot: „Vastavalt tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse taotlemise ja eraldamise korras § 3 välja toodule ja 2020. a tegevustoetuse eraldamise põhimõtetele, näeb komisjon edukas taotluses järgmiste alapunktide kajastamist ja täidetust: 1) organisatsioon on võimeline esindama tarbijate huve üleriigilisel tasandil ja osalema Euroopa tarbijate nõuanderühmas (alates 2020. aastast); 2) osaleb tarbijapoliitika kujundamises ja elluviimises; • organisatsioonil on sihipärane tegevusplaan tarbijakaitsealaste tegevuste ellu viimiseks; • organisatsioon osaleb tarbijapoliitika kujundamises ja elluviimises, sh seaduseloomes ja räägib aktiivselt kaasa avalikes aruteludes; • organisatsioon on sõltumatu. 3) tegutseb üle-eestiliselt, korraldab ja arendab koostööd teiste tarbijaühenduste ja muude vabaühendustega. • organisatsioon omab võimekust ja nägemust koostööks teiste tarbijakaitsealaste vabaorganisatsioonidega Eestis ning rakendab seda regulaarselt ja sihipäraselt; 4) nõustab tarbijaid regulaarselt kooskõlas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendmaterjalidega.“ 7.2. Seega kõik toodud nõuded, eeldused ja võimekused olid vaide esitajale teada taotlusvooru väljakuulutamisel. Viidatud dokumendis on piisava selguse ja arusaadavusega väljatoodud taotluse edukuse kriteeriumid. Üheselt arusaadavad on ka eesmärgid ja eelduslikud kriteeriumid, mida eeldatakse ja millise täitmine on taotluse edukuse hindamisel oluline. ETL poolt vaides esitatud väide, et teemad, mille peale taotlused esitada, ei olnud selged ja arusaadavad, ei ole põhjendatud. 7.3. Vaidlustatud otsuses ei ole väidetud, et ohutus ei oleks oluline või et see ei oleks võtmeküsimus või et tarbijatel ei ole võimalust ise otsustada, milliste valdkondadega tegeleda. Vastupidi – ETL-l on vabadus ja õigus otsustada kõigi teemade osas, millistega ta tegeleda tahab. Asjaolu, et tegevustoetus antakse kindlatel eesmärkidel või tegevuste mõju suurendamiseks ei võta ETL-lt õigust tegeleda ka soovi korral kõigi teiste küsimustega, milliseid nende liikmed või tarbijad oluliseks peavad. 7.4. Seega on tegevustoetuse edukuse kriteeriumid eelnevalt teatavaks tehtud, kriteeriumid on piisavalt selged ja arusaadavad, eesmärgile vastavad, asjakohased ja siduvad ka ETL esitatud taotlusele. Kriteeriumide täitmise hindamine on tegutsemistoetuse saamisel õiguspärane ja see ei riku ETL õigust tegeleda kõigi muude küsimustega. 8. Vaide esitaja leiab, et Eesti Tarbijakaitse Liidu 2020. a tegevustoetuse taotlust hinnates ei ole arvestatud kogu nende tegevust ning nad on nõutust rohkemgi teinud. 8.1. Tegemist on alusetu väitega, kuivõrd hindamiskomisjon tutvus kõigi taotluse juurde lisatud dokumentidega ja vaide esitaja näidatud tegevustega. Tegevustoetuse saamise eesmärgiks oli tarbijakaitsealase tegevusega seonduvate kulude katmine seoses tarbijate nõustamise ja teavitamise ning tarbijate kollektiivsete huvide esindamisega. Eesmärgi täitmist saab hinnata läbi esitatud edukuse kriteeriumide.  4 8.2. Hindamiskomisjon tõi asjas tähtsustomavate asjaoludena ja hinnangutena välja järgmist: • „Olles Euroopa Tarbijaorganisatsiooni BEUC ja Euroopa tarbija esindus standardimises ANEC liige, on ETL kodulehel andnud vähe infot selle kohta, milliseid Eesti seisukohti nendel kohtumistel edastati ja kas ETL esindas Eesti tarbijaühenduste seisukohti ja koondas ka teiste tarbijaid ühendavate organisatsioonide arvamusi. • ETL võiks kodulehel tehtud küsitlustele suurema hulga vastajate saamiseks oma meetodeid tegevuse mõju ja ulatuse suurendamiseks kaasajastada, levitada infot laiemale tarbijaskonnale ning hõlmata näiteks arvamuste väljaselgitamisel erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid, näiteks Facebooki. • Kodulehel võiks avaldada ka infot selle kohta, millistes küsimustes on liidu esindajate poole pöördutud ja milliste eelnõude puhul on nad avaldanud arvamust tarbijate huvidega arvestamise eesmärgil. • Kindlasti on vajalik ETL kodulehte muuta kasutajasõbralikumaks, et tarbijatel oleks lihtsam leida nõustamiseks vajalikku infot eelkõige ETL kontaktide kaudu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõuandetelefonile suunamise asemel on asjakohane pakkuda nõustamist kõigepealt ETL enda kontakttelefoni kaudu. • Kodulehele võiks lisada veebivormi tarbijatele pöördumise esitamiseks. Ka 2020. aastal on sarnaselt 2019. aastaga taas plaanis korraldada toote- ja toiduohutusega seotud koolitusi ja seminare. Hindamiskomisjon paneb ette, et ETL võtaks enam arvesse ka tarbijaõiguste uusi aspekte, mis seonduvad näiteks ostmise ja tarbijakäitumisega, aga ka privaatsuse kaitsmisega internetis.“ 8.3. Vaidlustatud otuses on selgelt põhjendatud, millistes tegevustes nähti vajakajäämisi ning milliste tegevuste osas on eesmärgipärane täiendavate tegevuste ettenägemine ja praktika muutmine. Otsuses on väljatoodud ka see, et senisest tunduvalt aktiivsemalt on vajalik oma seisukohtade avaldamist erinevatel tarbijate huvidega seotud teemadel. Soovitati kajastada oma kodulehel seisukohti ja arvamusi ning ettepanekuid, mida on tehtud seadusloome muutmiseks või täiendamiseks. Kui osaletakse ümarlaudadel, siis kajastustes on oluline välja tuua ka tulemus ehk millised seisukohad kujunesid jne. Suunis oli mõelda ja tegutseda eesmärgiga kaasata senisest enam noori oma tegevustesse ning seeläbi kasvatada liikmeskonda ja järelkasvu. Ühingult oodatakse erinevate tarbijaprobleemide tõstatamist avalikkuses, senisest suuremat panust tarbijate nõustamisel, aga ka tänapäevaste kommunikatsioonikanalite kaudu sõnumi levitamist tarbijaskonnas laiemalt. Juba 2020. a tegevused tuleb kavandada ning arvestada edaspidiste taotlusvoorude juures eeltoodud teemadega. 8.4. Nendest hinnangutest on võimalik üheselt aru saada, miks ei rahuldatud vaide esitaja rahastamise taotlust täies ulatuses, vaid väiksemas osas. Hinnangutest on üheselt arusaadavad nii puudused kui ka ootused tegevustele, mis võiks toetuse eesmärkide täitmisel oluline olla. 8.5. Tähtsust omab ka asjaolu, et ETL-ile on ka eelmisel aastal sisuliselt sarnast üksikasjalikku tagasisidet antud, mida tegevuses parandada nii teavituse aktiivsemaks muutmise kui sisulise töö osas, paraku ei ole ettepanekute täitmise osas olulist kvalitatiivset muutust toimunud. Asjaolu, et vaide esitaja juhatuses arutati sotsiaalmeedia kasutuselevõtmist kuid seda ei peetud vajalikuks, ei saa olla märkimisväärne areng tarbijate nõustamis- ja tevitustegevuses.Tugevat üle- eestiliselt tegutsevat, tarbijaid esindavat ning aktiivselt erinevaid ühiskonnagruppe  5 (nt noored, rahvusvähemused jt) kaasavat tarbijaorganisatsiooni ei ole Eestis tänini tekkinud. Ka see märgiti hindamisotuses ära ja oli üheks kaalukaks argumendiks. 8.6. Seega on hindamiskomisjon sisuliselt ja põhjendatult hinnanud ja arvestanud otsuse tegemisel kõiki asjassepuutuvaid fakte ja andnud omapoolsed hinnangud (soovitused). Nii nõustamise kui ka kollektiivsete huvide kaitse osas ei ole komisjonil piisavat veendumust, et esitatud kriteeriumide puhul oleks vaide esitajal võimekus oluliselt rohkemateks tegevusteks või tulemuslikumaks toimimiseks. Ootus, et hindamiskomisjon peaks kogu ETL aasta(te) tegevust üksiktegevuste pinnalt analüüsima, ei ole sellises olukorras millegagi põhjendutud. Vaatamata sellele on hindamiskomisjon andnud väga selge tagasiside, sh on ka otsuses arvestanud edukuse hindamisel kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ning otsustatud põhjendatud tegevustoetuse suuruse esitatud dokumentide ja komisjoni hinnangute põhjal. Otsuse tegemisel arvestati vaide esitaja poolt taotluses väljatoodud tegevustega. Seega vaides esitatud info ei anna alust selles osas otsust muuta. 9. Vaide esitaja leiab, et kuna Euroopa Tarbijate Nõuanderühma, milles Eesti tarbijaid esindab Tarbijate Koostöökoda, tegevus lõpetati 2019. seega ei ole ka seda tegevust, mida hindamiskomisjon Tarbijate Koostöökoja puhul rahastab. 9.1. TTJA on seisukohal, et nimetatud väide võiks mõjutada konkureerivale taotlejale määratava summa suurust, kuid ei ole vahetus seoses vaide esitaja õigustega. Vaatamata sellele selgitame, et Euroopa Tarbijate Nõuanderühma kohtumistel osalemine hüvitatakse liikmesriike esindavatele tarbijaorganisatsioonidele täies mahus, seega ei olnud see aspekt hüvitise eraldamisel määrav. Samuti on Euroopa Komisjon näidanud üles tahet 2020. aastal nõuanderühm seoses uue Euroopa Komisjoni moodustumisega taas ellu kutsuda. Seega ei saa välistada sellise tegevuse esitamist teiste taotlejate poolt tegevustoetuse taotluses ja selle arvestamine on põhjendatud. 10. Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel otsustan Eesti Tarbijakaitse Liidu poolt esitatud vaiet mitte rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor