Vastuskiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 05.03.2020 Kehtib kuni: 05.03.2025 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Operail AS Teie 05.02.2020 nr 1-4.2/198 [email protected] Metalli 3 Meie 13.03.2020 nr 6-4/2020/0639 10615, Tallinn Infrastruktuuri kasutustasu ümberarvestusest AS Operail esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 05.02.2020 pöördumise nr 1-4.2/198, milles soovib TTJA seisukohta AS-l Eesti Raudtee (EVR) 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamisel tekkinud küsimustes. Pöördumises toodi välja kaks teemat, mida AS Operail ning AS Eesti Raudtee tõlgendavad erinevalt. Alljärgnevalt esitab TTJA enda seisukohad: 1. Rong-kilomeetrite jaotamine segmentide lõikes segarongide ja rongikoosseisu muudatuste korral. Küsimus seisneb kahe erineva rongkilomeetrite arvestusmeotodika valikul. EVR kasutab rongi läbisõidu jaotamisel segmentidesse segmendi rong-kilomeetrite arvestamiseks vagunite arvu proportsiooni vastavas segmendis, mis selles rongis liikusid. AS-i Operail ettepanek on rakendada segmentide rong-kilomeetrite arvestusel vagunite läbisõidul põhinevat vagun-kilomeetri komponenti. Ükski õigusakt eeltoodud küsimust ei sisusta. Küll aga on rong-kilomeetrite arvestuspõhimõtteid kirjeldatud erinevate teadusasutuste materjalides ning nendega tutvumisel on arusaadav, et rong-kilomeetrite arvestuses on kasutuses mõlemad arvestusmetoodikad. Samas hinnatakse lihtsamaks ning täpsemaks arvestusmetoodikat, milles on vagun-kilomeetri komponent. TTJA on kõnealust küsimust selgitanud varajasemalt oma 14.08.2019 kirjas nr 6-11/2019/1470 ja selle Lisas 1. Siinkohal kordame juba varajasemalt öeldut, et juhul kui rongis liigub erinevatesse segmentidesse kuuluvaid vaguneid arvutatakse rong-kilomeetrid segmentide lõikes ja lõikude kaupa vastavalt vagunite liikumisele rongis ja rong-kilomeetrid summeeritakse ühe rongi numbri kohta. Kasutustasu tuleb arvestada ning koguda tegelike mahtude põhjal, st et rongi rong- kilomeetrite ja brutotonn-kilomeetrite koguarv peab vastama rongi poolt tegelikult läbitud vahemaale lähtejaamast sihtjaama. Eeltoodud põhimõttele vastavad mõlemad arvestusmetoodikad, erinevad vaid eri segmentide vagunitele määratud rongkilomeetrid rongikoosseisus. Arvestades asjaolu, et EVR infrastruktuuri-ettevõtjana ja AS Operail veo- ettevõtjana on raudteeseaduse § 63 lg 1 lause 2 tähenduses teineteisest nii õigusliku vormi, organisatsiooni kui otsustusfunktsiooni poolest sõltumatud, kogub kasutustasusid infrastruktuuri- ettevõtja ise ning TTJA volitus piirdub kasutustasu ja lisatasu arvestamise ja määramisega. Seega ei saa TTJA kohustada infrastruktuuri-ettevõtjat eelistama ühte või teist arvestusmetoodikat. Täiendavalt hindas TTJA kahe erineva arvestusmetoodika mõju ning jõudis tulemusele, et mõju raudtee-ettevõtjatele kasutustasu suurenemise või vähenemise näol ei sõltu üheselt Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 arvestusmetoodikast, vaid see tuleneb konkreetse rongi koosseisust, ehk millistesse segmentidesse kuuluvad vagunid ja millises ulatuses need selle rongi koosseisus liikusid. 2. Tühjale vagunile segmendi määramine TTJA poolt 14.08.2019 kirjas nr 6-11/2019/1470 antud täiendavate selgituste kohaselt säilitavad vagunid segmendi kauba mahalaadimise järgselt naasmisel veo algpunkti (samasse piirijaama) (tingimus 1). Kauba mahalaadimise järgselt säilib tühjal vagunil senine segment kuni vaguni uue laadimiseni, seda olukorras kui järgmine laadimine toimub vahetult pärast eelmist mahalaadimist ning vagun ei ületa riigipiiri laadimiste vahepealsel ajal (tingimus 2). Muul juhul saavad tühjad vagunid segmendi samadest kriteeriumidest lähtuvalt nagu kaubaga liikuvad vagunid (tingimus 3). Tingimus 1 puhul on viidatud TTJA selgituskirjas veo algpunkti täpsustatud sulgudes oleva sõna paariga (samasse piirijaama). See tähendab, et veo algpunktina tingimuses 1 tuleb käsitleda veo algpunkti AS Eesti Raudtee võrgustikul ning väljastpoolt Eestit saabuva rongi puhul on selleks piirijaam (st vagun säilitab segmendi, kui väljub siin kauba mahalaadimise järgselt Eestist tühjana sama piirijaama kaudu, kust riiki sisenes ning seda sõltumata sellest, kas veose alg- ja sihtjaam väljaspool Eestit on samad; juhul kui piirijaam riiki sisenemisel ja väljumisel erineb, vagun segmenti ei säilita). Teine oluline tingimus, mis TTJA poolt 14.08.2019 kirjas nr 6-11/2019/1470 nimetati, rakendub tühjale vagunile pärast mahalaadimist. Kauba mahalaadimise järgselt säilib tühjal vagunil senine segment kuni vaguni uue laadimiseni (vagun ei ületa riigipiiri laadimiste vahepealsel ajal) sõltumata sellest, kas vagun naaseb veo algpunkti (st tingimus 2 on rakendatav eraldiseisvana tingimusest 1). Kokkuvõtvalt on TTJA seisukohal, et 2018/2019 liiklusgraafikuperioodil kasutustasu kogumiseks on/olid piisavad juhised juba olemas. Selgitame veelkord, et antud juhul piirdub TTJA roll raudteeseaduse § 63 lg 1 alusel kasutustasu arvestamise ja määramisega. Küll aga oleme seisukohal, et arvestades AS-i Operail poolt 09.03.2020 esitatud taotlust nr 1-4.1/252, mille sisuks on 2019/2020 liiklusgraafikuperioodil muuta olulises osas kaubaveo segmentide lisatasu määrasid, on ühtlasi mõistlik TTJA 27.10.2019 otsuse nr 1-10/19-020-TI Lisas 3 toodud põhimõtete täpsustamine eesmärgiga vältida edaspidiseid erimeelsusi ning arusaamatusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heigo Saare transpordiosakonna juhataja Lisaadressaadid: Eesti Raudtee AS 2 (3) Maile Mäesalu 667 2005 [email protected] 3 (3)