Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid 06.02.2020 nr 1-11/365-1 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning teistele asutustele ja isikutele arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Arvestades eelnõu kiireloomulisust (seadus peab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt jõustuma käesoleva aasta 19. septembril), palume kooskõlastused ja arvamused esitada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 18 lehel 2. Seletuskiri 61 lehel 3. Vastavustabel 18 lehel Mati Kaalep 628 2238, [email protected] Karin Ligi 628 2254, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Sama: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Rahvusringhääling MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit SA Eesti Filmi Instituut All Media Eesti AS CENTRAL MEDIA DISTRIBUTION OÜ DanceTelevision OÜ Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ Ekspress Meedia AS Elisa Teleteenused AS MTÜ AB Video Osaühing ALO-TV OÜ Kids Network Television OÜ Orsent Postimees Grupp AS SA Tallinna Televisioon Telia Eesti AS WorldExtremeTV OÜ ÖÖLoom Produktsioon OÜ  EELNÕU 31.01.2020 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) videojagamisplatvormi teenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi teenuse osutajale;“; 2) paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) eraõiguslikele isikutele televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia ja videojagamisplatvormi teenuse osutamisest teatamise korra;“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) meediapädevuse edendamise eest vastutaja; 5) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.“; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkte 2–4 täiendatakse pärast sõnu „meediateenuse osutamises osalevatest“ sõnadega „saadetega seotud“; 5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;“; 6) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis“ sõnaga „Eestis“; 7) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõiget 1“ tekstiosaga „või 2“; 8) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§-des 8–12, 14, 20, 22 ja 23“ tekstiosaga „§- des 8, 10–12, 14, 20 ja 22–24“; 9) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesolevas seaduses videojagamisplatvormi teenuse kohta sätestatut kohaldatakse videojagamisplatvormi teenuse osutajale, kui videojagamisplatvormi teenuse osutaja: 1) on asutatud Eestis; 1 2) emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama ettevõtjate grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. (7) Ettevõtjate grupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad emaettevõtja, kõik tema tütarettevõtjad ja kõik muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamine Käesoleva seaduse § 2 lõikes 6 nimetatud videojagamisplatvormi teenuse osutajale kohaldatakse infoühiskonna teenuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 11) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatava lauseosa esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „on meediateenus“ sõnadega „või muu teenuse eristatav osa“; 12) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Videojagamisplatvormi teenus Videojagamisplatvormi teenus on infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või sellise teenuse eristatav osa, mida osutatakse peamise eesmärgi või põhilise otstarbega pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi teenuse osutajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi teenuse osutaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega.“; 14) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Videojagamisplatvormi teenuse osutaja Videojagamisplatvormi teenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab videojagamisplatvormi teenust.“; 2 15) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „toimetusvastutus“ sõnadega „ja toimetusotsus“; 16) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega.“; 17) paragrahvi 7 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Saade, programm, programmikataloog ja kasutaja loodud video“; 18) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kogum, mis“ sõnadega „olenemata selle pikkusest“; 19) paragrahvi 7 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „saadete kogum,“ sõnadega „mida edastatakse regulaarselt ja“; 20) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mistahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile.“; 21) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi.“; 22) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.“; 23) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. peatükk Meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse osutaja tegevuspõhimõtted“; 24) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate nimed, isikukoodid ja isikukoodi riigid, isikukoodi puudumise korral sünniajad ja -kohad ning elukohariigid, samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta;“; 25) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 3 26) paragrahvi 16 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „selle olemasolu korral“; 27) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Televisiooniteenuse osutaja edastab hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil.“; 28) paragrahvi 19 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „seaduslikkuse tagamine“ sõnadega „meediateenuse osutamisel“; 29) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meediateenuseid osutades ei tohi üheski saates õhutada vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele.“; 30) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, siis tuleb enne saadet edastada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile.“; 31) paragrahvi 19 lõikes 5 asendatakse sõna „televisiooniteenuse“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse“; 32) paragrahvi 19 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele, ei tohi meediateenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades edastada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.“; 33) seadust täiendatakse §-dega 191 ja 192 järgmises sõnastuses: „§ 191. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine videojagamisplatvormi teenuse osutamisel (1) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 4 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. (2) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut tuleb edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate, kasutaja loodud video või äriteate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile. (3) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad teenuse osutajale hõlpsasti teatada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. (4) Kui videojagamisplatvormi teenuse osutajale teatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik, kõrvaldab ta saate, kasutaja loodud video või äriteate videojagamisplatvormilt või tõkestab sellele juurdepääsu. (5) Kui videojagamisplatvormi teenuse osutajale teatatakse saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik, lisab ta saatele, kasutaja loodud videole või äriteatele selle puudumisel käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase hoiatuse või sümboli või tagab, et saade, kasutaja loodud video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. § 192. Alaealiste isikuandmete kaitse Meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse osutaja ei tohi töödelda käesoleva seaduse § 19 lõigetes 5 ja 7 ning § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam.“; 34) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse valdkonnas tegutsevad isikud võivad omaalgatuse korras luua süsteemi, millega liitunud osapooled määratlevad vabatahtlikult ühised soovitused ja reeglid, kehtestades tegevusjuhendina standardid eesmärgiga korrastada valdkonnas toimuvat ning määrata osapooltele hea ja halva tava piirid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendid peavad selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjeldama nende eesmärke ja nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja osapoolte vastutuse nende rikkumise eest.“; 35) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Puuetega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele 5 (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puuetega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puuetega inimestel pakutavat teenust kasutada. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puuetega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. (3) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava. (4) Käesolevas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92), artikli 7 lõike 4 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 36) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile.“; 37) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toob omatoodangu tunnustele vastavad teosed koos nende valmimisaastaga programmikataloogis esile. (12) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue olema täidetud kõikide nimetatud programmikataloogide puhul.“; 38) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1–12“; 39) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–2 ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41); 6 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine registreeritud kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist lairibaühendust võimaldava elektroonilise side võrgu kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik.“; 40) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „saatega“ sõnadega „saate või kasutaja loodud videoga“; 41) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest.“; 42) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavatele, müüdavatele või korraldatavatele äriteadetele.“; 43) paragrahvi 27 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „edastamiseks lastesaadetes“ sõnadega „ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes“; 44) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse valdkonnas tegutsevad isikud võivad kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendi lastesaadetes või nende ajal või lastele suunatud kasutaja loodud videotes edastatavate ebasobivate audiovisuaalsete äriteadete kohta, kus tutvustatakse toite ja jooke, mis sisaldavad toitaineid ja toitainelise või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasvu, transrasvhappeid, soola, naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toidus ei ole lastele soovitav.“; 45) paragrahvi 27 lõikes 2 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnadega „meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse“; 46) paragrahvi 28 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“; 47) paragrahvi 28 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või otsepakkumiseks“; 48) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Otsepakkumine lastesaates on keelatud.“; 49) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ei tohi ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest.“; 7 50) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teadaannetele, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate saadetega ja audiovisuaalmeedia teenustega; 2) otsepakkumise saadetele; 3) sponsorteadetele; 4) tootepaigutusele; 5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelistele ja üksikute reklaamide vahelistele neutraalsetele kaadritele.“; 51) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on meedia- või videojagamisplatvormi teenuse osutamises või saate või kasutaja loodud video tootmises mitteosaleva juriidilise või füüsilise isiku igasugune osalemine meedia- või videojagamisplatvormi teenuse, saate või kasutaja loodud video rahastamises eesmärgiga edendada oma mainet või tutvustada oma nime, kaubamärki, tegevust või tooteid.“; 52) paragrahvi 30 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „ja muude tubakatoodete“ sõnadega „ning tubakatootega seonduvate toodete“; 53) paragrahvi 30 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Uudiste-, poliitika- ja lastesaate spondeerimine on keelatud.“; 54) paragrahvi 30 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „lastesaates ja“; 55) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mis seisneb saates“ sõnadega „või kasutaja loodud videos“; 56) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tootepaigutus on keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates.“; 57) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 58) paragrahvi 31 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) sigaretid ja muud tubakatooted ning tubakatootega seonduvad tooted või selliste ettevõtjate kaubad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük;“; 59) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: 8 „§ 311. Äriteated videojagamisplatvormil (1) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama käesolevas seaduses äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. (2) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad kasutaja loodud videoid üles laadivad teenuse kasutajad teatada, kas sellised videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. (3) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja teavitab teenuse kasutajaid selgesõnaliselt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest, tingimusel et sellistest äriteadetest on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik.“; 60) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusload ning tellitava audiovisuaalmeedia ja videojagamisplatvormi teenuse osutaja teatamiskohustus“; 61) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Televisiooniteenuse osutamise tegevusloa liigid ja andmise tingimused (1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Regionaalne ja üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused. (3) Rahvusvaheline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas.“; 62) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks; 63) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Raadioteenuse osutamise tegevusloa liigid ja andmise tingimused 9 (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne raadioteenuse osutamise tegevusluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline raadioteenuse osutamise tegevusluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline raadioteenuse osutamise tegevusluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. (2) Raadioteenuse osutamise tegevusluba antakse kuni seitsmeks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.“; 64) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks; 65) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) taotletava loa liik; 2) programmi iseloomustus; 3) andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta; 4) programmi vastutava toimetaja nimi ja kontaktandmed; 5) televisiooniteenuse osutamise loa taotlemisel viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 6) muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.“; 66) paragrahvi 39 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 67) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab raadioteenuse osutamise tegevusloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist. (3) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse ning raadioteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. 10 (4) Raadioteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamise vajaduse olemasolu otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes kehtestab sel juhul üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. (5) Raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (6) Televisiooniteenuse osutamise tegevusloa ja ajutise tegevusloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloale kõrvaltingimusi. (7) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa ning ajutise tegevusloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (8) Rahvusvahelise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.“; 68) paragrahvi 41 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „esindajad, sealhulgas“ sõnadega „raadioteenuse osutamise tegevuslubade taotluste hindamisel“; 69) paragrahvi 43 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja“; 70) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „satelliittelevisiooni teenuse“ sõnadega „rahvusvahelise televisiooniteenuse“; 71) paragrahvi 47 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „tellitava audiovisuaalmeedia“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi“; 72) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:“; 73) paragrahvi 47 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „liik ning“; 74) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;“; 75) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Videojagamisplatvormi teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 11 1) teenuse osutaja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi teenuse nimi ja teenust iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale.“; 76) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus (1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel: 1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel korral oluliselt rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustanud rahvatervist või kujutanud rahvatervisele olulist ohtu, või viimase aasta jooksul vähemalt ühel korral oluliselt rikkunud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited; 4) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumisel, rahvatervise kahjustamisel või rahvatervisele olulise ohu põhjustamisel ei ole konsultatsioonid vastava Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ja Euroopa Komisjoniga andnud rahuldavat lahendust ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teatamist. (3) Kui Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on rikkunud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni, põhjendades ettekirjutuse kiireloomulisust. 12 (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. (6) Kui audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamine, mis ei ole pärit Euroopa Liidu liikmesriigist, rikub oluliselt ja korduvalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvatervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvatervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. (7) Kui käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumine on seotud piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigist pärit teleprogrammi taasedastamisega, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutust, televisiooniteenuse osutajat ja teleprogrammi taasedastajat ega tee ettekirjutust enne, kui teavitamisest on möödunud kaks nädalat ning rikkumine jätkub. (8) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt ja korduvalt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvatervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvatervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. (9) Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa sellekohane luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.“; 77) paragrahv 52 tunnistatakse kehtetuks; 78) seaduse 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7. peatükk Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning vastastikuste taotluste menetlemine § 53. Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ning ta võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. (2) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat meedia- või videojagamisplatvormi teenuse osutajat, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka meedia- või videojagamisplatvormi teenuse osutajat. 13 (3) Kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nende Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi. (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei jõua Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia või videojagamisplatvormi teenuse osutaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. § 531. Vastastikuste taotluste menetlemine (1) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemaid pooli rahuldavat lahendust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab pöördumisest asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest. (4) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale teleprogrammi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. (6) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või põhiosas ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis 14 audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral audiovisuaalmeedia teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtumist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul taotluse kättesaamisest arvates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.“; 79) seadust täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses: „71. peatükk Meediapädevuse edendamine § 532. Meediapädevus Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. § 533. Meediapädevuse edendamine (1) Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/13/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808, nimetatud aruande meediapädevuse edendamise kohta.“; 80) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse nõuete täitmise üle, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808, artikli 30 lõike 1 tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808, eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. 15 (4) Lisaks käesolevas seaduses eespool sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses sõltumatu riikliku järelevalveasutusena: 1) käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/13/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808, nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise osas, esitamine Euroopa Komisjonile; 3) Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; 4) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.“; 81) paragrahvis 55 asendatakse tekstiosa „§-s 30“ tekstiosaga „§-des 30, 32, 50 ja 51“; 82) paragrahvi 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 19“ tekstiosaga „§-des 19 ja 191“; 83) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 28–31“ tekstiosaga „§-des 28–311“; 84) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks; 85) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendi äriteadete edastamiseks lastesaadetes 2021. aasta 19. septembriks juhul, kui meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse valdkonnas tegutsevad isikud ei ole nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras 2021. aasta 19. märtsiks välja töötanud.“; 86) seadust täiendatakse paragrahviga 631 järgmises sõnastuses: „§ 631. Väljaantud tegevuslubade kehtivus (1) Käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 18. septembrini kehtinud redaktsiooni alusel välja antud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. (2) Vaba juurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse regionaalse televisiooniteenuse osutamise tegevusloaga. (3) Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloaga. (4) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse rahvusvahelise televisiooniteenuse osutamise tegevusloaga.“; 87) seadust täiendatakse §-dega 652 ja 653 järgmises sõnastuses: „§ 652. Paragrahvi 23 lõike 3 rakendamine Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab 2021. aastal käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 19. märtsiks. 16 § 653. Paragrahvi 23 järelhindamine Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga hiljemalt 2025. aastal käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust.“; 88) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).“. § 2. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16, 17, 19–21, 23–25“ tekstiosaga „16–19, 20, 21, 23–26“. § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seadust täiendatakse §-ga 902 järgmises sõnastuses: „§ 902. Audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel või taasedastamisel (1) Elektroonilise side ettevõtjale, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmistele; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikele kasutajaliideste kontrollrakendustele; 3) hoiatusteadetele; 4) avalikes huvides pakutavale teabele; 5) subtiitritele; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavatele äriteadetele; 7) andmetihenduseks kasutatud meetoditele, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teistele kasutatud tehnilistele meetoditele, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine.“. § 4. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Reklaam meedia- ja videojagamisplatvormi teenuses“; 17 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile.“; 3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „otsepakkumisele meediateenuses“ sõnadega „ning videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile“; 4) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõna „meediateenuses“ sõnadega „meedia- ja videojagamisplatvormi teenuses“. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 216 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (2) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 510 eurot. (3) Televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. (4) Rahvusvahelise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 960 eurot.“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 19. septembril. Riigikogu esimees Tallinn, 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus 2020. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 18  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Arvestades nii audiovisuaalmeedia turul ja tarbimises kui ka tehnoloogiavaldkonnas toimunud olulisi muutusi hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse videojagamisplatvormi teenuse (näiteks YouTube, aga ka erinevad sotsiaalmeediakanalid) osutajad, kohandatakse seadus, sh tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev veebitelevisioon) vastavaks, ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele (näiteks Netflix, Amazon Prime Video, iTunes jt, aga ka kodumaised videolaenutused) kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid ning leevendatakse tele- ja raadioreklaami mahupiiranguid. Selleks, et meediatarbijatel oleks olemas vajalik taustateave ja oskused meediasisu kriitiliseks hindamiseks pannakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning määratakse Haridus- ja Teadusministeerium riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid ning elavdamaks Euroopas audiovisuaalsete teoste loomist, kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot (vähemalt 30% programmikataloogist). Lisaks rõhutatakse meediateenuste seaduses audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga nõutavas ulatuses meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatust. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad ennekõike Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid suurusjärgus paarkümmend ettevõtjat. Ühtegi videojagamisplatvormi teenuse osutajat Eestis teadaolevalt asutatud pole. Kuivõrd enamik meediateenuste osutajatele kehtestatud reegleid on mõeldud meediatarbijate huvide kaitseks, on mõjutatavaks sihtrühmaks ka erinevate meediateenuste kasutajad ehk pea kogu Eesti elanikkond. Seadus jõustub 2020. aasta 19. septembril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalnõunik Mati Kaalep ([email protected], 628 2238) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on 1 keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi ka AVMSD)), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi ka direktiiv). Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 55, Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 13.03.2019, 41 ja RT I, 13.03.2019, 42, elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.01.2020, 4, reklaamiseaduse (edaspidi RekS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 61 ning riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 31.12.2019, 11 ja RT I, 31.12.2019 12. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole VTK nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, ning punktile 5, mis võimaldab VTK jätta koostamata, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Viimati nimetatud alusel on VTK jäetud koostamata väikeste tehnilist laadi muudatuste osas, mis küll direktiiviga seotud pole, kuid on eelnõusse lisatud põhjusel, et ebamõistlik oleks neid hiljem eraldi eelnõuna menetleda. Asjakohastel juhtudel on muudatuse ja direktiivi vahelise seose puudumine käesoleva seletuskirja punktis 3 esitatud selgitustes välja toodud. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu on koostatud peamise eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle direktiiv1, millega uuendati põhjalikult AVMSD-d2. AVMSD on varasemalt siseriiklikku õigusesse üle võetud MeeTS-iga, mistõttu puudutab enamik muudatusi just seda seadust. AVMSD uuendamise nägi ette Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia3 ja selle tingis asjaolu, et viimased sisulised muudatused tehti AVMSD-sse 2007. aastal ning nii audiovisuaalmeedia 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28). 2 turg ja tarbimine kui ka tehnoloogia on vahepealse aja jooksul oluliselt muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia ja internetiteenuste sulandumine. Tarbijad kasutavad üha rohkem tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid (näiteks Netflix, Amazon Prime Video, iTunes jt, aga ka kodumaised videolaenutused) kõikvõimalikest erinevatest seadmetest ja ringhäälinguorganisatsioonid laiendavad oma tegevusi veebi. Audiovisuaalmeedia teenustes on järjest suuremat tähtsust omandamas uut liiki sisu, mida ei loo enam ainult professionaalsed teenuseosutajad, vaid ka kasutajad ise, viies seda vaatajateni videojagamisplatvormide kaudu (näiteks YouTube, aga ka erinevad sotsiaalmeediakanalid). Kuigi erinevad audiovisuaalset sisu pakkuvad teenuseosutajad konkureerivad sama publiku tähelepanu nimel, on neile kohaldunud regulatsioon olnud seni ebaühtlane (televisiooni- ja tellitavale audivisuaalmeedia teenusele kohalduvaid nõudeid võrreldes) või puudunud sootuks (videojagamisplatvormi teenuse puhul). Samuti ei ole enam ajakohased mitmed telereklaamile seatud ranged piirangud, kuna need ei võimalda televisiooniteenuse osutajatel reklaamituru muutumise tõttu teenida oodatud määral tulu. See omakorda pärsib uute audiovisuaalsete teoste tootmise toetamist. Samadele kitsaskohtadele on tähelepanu juhitud 2016. aastal avaldatud AVMSD mõjude järelhindamise aruandes.4 Selleks, et tagada muutunud oludes aus konkurents ning AVMSD-s seatud eesmärkide, nagu alaealiste ja tarbijate kaitse ja Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste tootmise edendamine, jätkuv täitmine, on vaja ajakohastatud õigusraamistikku. Lisaks otseselt direktiivist tulenevatele muudatustele on MeeTS-i kavandatud uuendusi, mis tagavad MeeTS-i kohaldumise ka sellistele uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev veebitelevisioon) osutajatele, kes kehtiva korra kohaselt ühele või teisele seaduses sätestatud tingimusele mittevastamise tõttu meediateenuse osutajad justkui polekski, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Hoolimata sellest, et selliste muudatuste näol ei ole tegemist konkreetsete direktiivi sätete ülevõtmisega, on need siiski kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Eelnõusse on lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, millel puudub ka kaudne seos direktiiviga, ent mis aitavad tagada MeeTS-i ajakohasuse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt sätestab MeeTS muu hulgas ka videojagamisplatvormi teenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi teenuse osutajale. Kuna videojagamisplatvormi teenus kuulub nüüd sarnaselt audiovisuaalmeedia teenustega samuti AVMSD kohaldamisalasse, tuleb Eesti õiguses asjakohane regulatsioon ette näha. Kuigi videojagamisplatvormi teenus on infoühiskonna teenus, on mõistlik AVMSD-st tulenevad videojagamisplatvormi teenust puudutavad nõuded sätestada siiski MeeTS-is, mitte 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia. Brüssel, 06.05.2015, COM(2015) 192 final. 4 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 3 infoühiskonna teenuse seaduses (edaspidi InfoTS). Seda eelkõige seetõttu, et alaealiste ja üldsuse kaitset puudutavad põhimõtted on videojagamisplatvormi teenuse ja audiovisuaalmeedia teenuse puhul sarnased. Samuti on MeeTS-is suures osas juba olemas AVMSD-le omane mõisteaparaat. Eelnõu § 1 punkt 2 – muudetakse MeeTS § 1 punkti 2. Sätet täiendatakse viitega videojagamisplatvormi teenusele ja senine sõnastus „teenuse osutamise registreerimiskorra“ asendatakse sõnadega „teenuse osutamisest teatamise korra“. Sõnastuslik muudatus on tingitud asjaolust, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) jõustumisel 2014. aasta 1. juulil asendus senine teenuse osutamise registreerimise kohustus majandustegevusteate esitamise kohustusega, ent MeeTS-i reguleerimisala säte jäi uuendamata. Eelnõu § 1 punkt 3 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5, mis näevad ette, et MeeTS sätestab meediapädevuse edendamise eest vastutaja ning riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Meediapädevuse edendamist puudutav tuleneb AVMSD artiklist 33a. Seoses sellega täiendatakse MeeTS §-dega 532 ja 533 (vt ka eelnõu § 1 punkti 79 selgitust) ning vastav täiendus tuleb teha ka seaduse reguleerimisala paragrahvis. Riikliku järelevalve korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest on olnud MeeTS-i 8. ja 9. peatükis reguleeritud ka seni. Et MeeTS § 1 annaks ülevaate kogu seaduse reguleerimisalast, on viide riiklikule järelevalvele ja vastutusele lisatud ka sinna. Eelnõu § 1 punkt 4 – täpsustatakse MeeTS-i kohaldamisala, täiendades § 2 lõike 1 punkte 2– 4. MeeTS § 2 lõige 1 sätestab millistel tingimustel kõnealust seadust meediateenuse osutajale kohaldatakse. Antud sättega on Eesti õigusesse üle võetud AVMSD artikli 2 lõike 3 kohased jurisdiktsioonireeglid. Tulenevalt viidatud artiklis tehtud muudatustest täpsustatakse ka MeeTS-i § 2 lõike 1 asjakohaseid punkte. Kui varem oli jurisdiktsiooni kindlaksmääramisel oluliseks kaalukeeleks meediateenuse osutamises osalevate töötajate asukoht, siis nüüd täpsustatakse, et silmas peetakse just saadetega seotud töötajaid. AVMSD ei täpsusta keda peetakse saadetega seotud töötajataks, mistõttu ei eristata sätte kontekstis loomingulisi ja tehnilisi saadetega seotud töötajaid. Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTS § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, mille kohaselt kuulub meediateenuse osutaja Eesti jurisdiktsiooni alla ehk talle kohaldatakse MeeTS-i ka juhul, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi ka liikmesriik) või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga5 (edaspidi konventsioon) ühinenud riigis. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 2 lõike 3 punktist b, mis näeb muu hulgas ette, et kui meediateenuse osutaja peakorter asub ühes liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse teises liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat asutatuna selles liikmesriigis, kus töötab oluline osa saadetega seotud audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest. Tegemist ei ole uue põhimõttega, kuid varasemalt ei olnud see Eesti õigusesse täielikult üle võetud. MeeTS § 2 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt kohaldatakse MeeTS-i meediateenuse osutajale, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ja meediateenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse muus liikmesriigis või konventsiooniga 5 Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus. 4 ühinenud riigis, väljendab vaid osa AVMSD artikli 2 lõike 3 punkti b eespool esitatud sõnastusest. Käesolevaga täiendatakse MeeTS-i puuduoleva osaga. Sätte sisu on kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõike 3 punktiga b. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTS § 2 lõike 1 punktis 5 tehakse parandus, asendades sõnad „liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis“ sõnaga „Eestis“. Sätte sisu peaks tulenema AVMSD artikli 2 lõike 3 punktist c, mille kohaselt juhul, kui meediateenuse osutaja peakorter asub liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad otsused tehakse kolmandas riigis, või vastupidi, käsitatakse meediateenuse osutajat kõnealuses liikmesriigis asutatuna tingimusel, et oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab selles liikmesriigis. Kõnealuse MeeTS-i sätte senine sõnastus näeb ette, et MeeTS-i kohaldatakse meediateenuse osutajale, kui tema juhtorgan asub liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, aga otsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab Eestis. Kehtivas sõnastuses on juhtorgani asukoht valesti määratletud (liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik), kuna AVMSD peab antud kontekstis liikmesriigi all silmas konkreetset liikmesriiki (Eesti). Eelnõu § 1 punkt 7 – täiendatakse MeeTS § 2 lõikes 3 olevat viidet. Kõnealune säte näeb ette, et kui meediateenuse osutajale ei saa kohaldada sama paragrahvi lõiget 1, määratletakse meediateenuse osutaja asukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49–55 kohaselt. Sättest on varem ekslikult välja jäänud viide sama paragrahvi lõikele 2, mis näeb ette meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaksmääramise täiendavad alused. Täiendatud kujul vastab MeeTS § 2 lõige 3 AVMSD artikli 2 lõikele 5. Eelnõu § 1 punkt 8 – muudetakse MeeTS § 2 lõikes 5 olevat viidet. Tegemist on sättega, mis puudutab MeeTS-i kohaldamisel tehtavaid erandeid audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks ainult kolmandates riikides ja need ei ole ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega otseselt või kaudselt üldsusele kättesaadavad. Erandite tegemise võimalus on ette nähtud AVMSD artikli 2 lõikes 6. Kõnealusest lõikest jäetakse välja viide MeeTS §-le 9, kuna eelnõu § 1 punktiga 22 tehtava muudatuse kohaselt ei puududa see paragrahv enam audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid (vt ka eelnõu § 1 punkti 22 selgitust). Lisatakse viide MeeTS §-le 24, mis puudutab Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt. Kuivõrd televisioonis Euroopa teoste edendamist puudutavaid sätteid (MeeTS § 8 lõiked 3 ja 4) kolmandatele riikidele suunatud audiovisuaalmeedia teenust osutavatele isikutele ei kohaldata, ei ole põhjendatud sarnaste sätete kohaldamine ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. Eelnõu § 1 punkt 9 – MeeTS § 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Lõikega 6 hõlmatakse MeeTS-i kohaldamisalasse ka videojagamisplatvormi teenuse osutajad. Kõnealuse lõike kohaselt kohaldatakse MeeTS-is videojagamisplatvormi teenuse kohta sätestatut videojagamisplatvormi teenuse osutajale, kui videojagamisplatvormi teenuse osutaja: 1) on asutatud Eestis; 2) emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste 5 kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama ettevõtjate grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 28a lõigetele 1–4. Pealtnäha keerulised jurisdiktsioonireeglid on kehtestatud eesmärgiga takistada videojagamisplatvormi teenuse osutajaid mitmekihilise struktuuriga ettevõtjate grupi loomise abil AVMSD-s alaealiste ja üldsuse huvide kaitseks seatud nõuetest kõrvale hoidmast. MeeTS § 2 lõikes 7 selgitatakse, et ettevõtjate grupina MeeTS-i tähenduses mõistetakse emaettevõtjat koos kõigi tema tütarettevõtjate ja kõikide muude ettevõtjatega, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28a lõike 2 punktist c. AVMSD eestikeelses versioonis kasutatakse antud kontekstis terminit „kontsern“, kuid kuna see erineb mõnevõrra äriseadustiku § 6 lõikes 3 sätestatust6, on eelnõus otsustatud termini „ettevõtjate grupp“ kasuks. Eelnõu § 1 punkt 10 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 31, mis näeb ette, et MeeTS-i kohaldamisalasse kuuluvatele videojagamisplatvormi teenuse osutajatele kohaldatakse ka InfoTS-i sätteid, arvestades MeeTS-i erisusi. AVMSD artikli 28a lõike 5 kohaselt kohaldatakse AVMSD kohaldamisel direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 3 ja artikleid 12–15 videojagamisplatvormi teenuse osutajate suhtes, keda käsitatakse liikmesriigis asutatuna vastavalt AVMSD artikli 28a lõikele 2. Viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16) (edaspidi elektroonilise kaubanduse direktiiv) on Eesti õigusesse üle võetud InfoTS-iga. InfoTS § 3 lõige 1 näeb ette, et Eesti õigust kohaldatakse Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatavale infoühiskonna teenusele. Elektroonilise kaubanduse direktiivi 19. põhjenduspunktis sisustatakse InfoTS § 3 lõikega 1 ülevõetut järgmiselt: „Teenuseosutaja asukoht tuleks määrata vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele, mille kohaselt asukohana mõistetakse majandustegevuse tegeliku teostamise püsiasukohta määramata ajavahemiku jooksul; samuti on see nõue täidetud, kui äriühing on moodustatud konkreetseks ajavahemikuks; Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust; juhtudel, kui teenuste osutajal on mitu asukohta, on tähtis kindlaks määrata, millisest asukohast osutatakse kõnealust teenust; kui mitme asukoha tõttu on raske kindlaks määrata, millisest asukohast konkreetset teenust osutatakse, on selleks koht, kus teenuseosutajal on selle konkreetse teenusega tegelemise keskus.“7 Kuna AVMSD-s sätestatud videojagamisplatvormi teenuse jurisdiktsioonireeglid on elektroonilise kaubanduse direktiiviga võrreldes märksa detailsemad ja kõik nende järgi Eesti õigusruumi kuuluvad teenuseosutajad ei pruugi olla InfoTS-i kohaldamisalas selle § 3 lõike 1 6 Äriseadustiku § 6 lõike 3 kohaselt moodustab emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni, kuid AVMSD artikli 28a lõike 2 punkt c näeb ette, et lisaks emaettevõtjale ja tütarettevõtjatele võivad kontserni kuuluda muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16). 6 kohaselt, nähakse InfoTS-i kohaldumine kõnealustele videojagamisplatvormi teenuse osutajatele MeeTS-is ette. Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS § 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse termini „audiovisuaalmeedia teenus“ sisu. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i uue sõnastuse kohaselt on audiovisuaalmeedia teenus teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda elektroonilise side võrgu kaudu meediateenuse osutaja toimetusvastutuse all üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid. Uuendusena on kõnealusesse AVMSD sättesse lisatud, et saadete pakkumine võib olla ka üksnes teenuse eristatava osa, mitte teenuse kui terviku peamine eesmärk. Direktiivi 3. põhjenduspunktis on toodud näitena sellisest olukorrast veebiajalehtede omaette osad, mis sisaldavad audiovisuaalseid saateid, kui neid osi võib pidada teenuseosutaja põhitegevusest eristatavaks. Samas selgitatakse, et teenust tuleks pidada ainult põhitegevuse eristamatuks täienduseks ehk mitte audiovisuaalmeedia teenuseks juhul, kui esineb seos audiovisuaalsisu pakkumise ja põhitegevuse, näiteks uudiste kirjalikus vormis edastamise, vahel.8 AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i täpsustamine tugineb Euroopa Kohtu otsusele New Media Online kaasuses, milles kohus jõudis järeldusele, et kui videote alamdomeenil pakutava teenuse sisu ja funktsioon on sõltumatu on-line ajalehe väljaandja trükiajakirjanduse artiklite omast, kuulub asjaomane teenus AVMSD kohaldamisalasse. Kui aga kõnealune teenus on selle väljaandja ajakirjandusliku tegevusega lahutamatult seotud, eelkõige audiovisuaalse pakkumise ja teksti vormis oleva pakkumise seoste tõttu, siis ei kuulu see AVMSD kohaldamisalasse. Kuna antud juhtumi puhul olid väga vähesed ajaleheartiklid seotud kõne all olevate videotega ning enamik neist videotest olid kättesaadavad ja vaadatavad sõltumata ajalehe elektroonilise versiooni artiklite kättesaadavusest, käsitas kohus videomaterjali pakkumist eraldiseisva teenusena.9 Eelnõu § 1 punkt 12 – MeeTS § 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuses lõikes nimetatakse audiovisuaalmeedia teenused, milleks on: 1) televisiooniteenus; 2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus; 3) audiovisuaalne äriteade; 4) teised majandustegevuses osutatavad sellesarnased teenused, välja arvatud teenused, mis ei konkureeri televisiooniteenusega. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii nimetatakse audiovisuaalmeedia teenustena neist kolm esimest. Teiste sarnaste teenuste eraldi väljatoomine on ebaõnnestunud lahendus ka seetõttu, et MeeTS nendega seonduvat täpsemalt ei reguleeri, keskendudes üksnes televisiooniteenusele, tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele ja audiovisuaalsetele äriteadetele. Vaid üksikutes MeeTS-i sätetes kasutatakse laiemat sõnastust „audiovisuaalmeedia teenus“, kuid sealgi peetakse tegelikult silmas televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenust koos. Seega on tekitatud üks audiovisuaalmeedia teenuse liik, millele MeeTS-is sätestatu suures osas justkui ei laieneks. Ka sisuliselt on võimalik tulenevalt teenuse iseloomust (kas lineaarne ehk saadete samaaegseks vaatamiseks või mittelineaarne ehk saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel) liigitada erinevad uued audiovisuaalmeedia teenused (näiteks Delfi TV, Postimees TV jmt) just televisiooniteenuseks või tellitavaks audiovisuaalmeedia 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 9 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 7 teenuseks, mistõttu puudub vajadus täiendava ebamäärase sisuga kategooria säilitamiseks. Selleks, et tagada MeeTS-i kohaldumine kõikidele audiovisuaalmeedia teenustele, loobutaksegi sarnaselt AVMSD-s sätestatuga teiste sarnaste majandustegevuses osutatavate teenuste nimetamisest audiovisuaalmeedia teenuse ühe liigina. Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 41, milles määratletakse termini „videojagamisplatvormi teenus“ sisu. Videojagamisplatvormi teenus on infoühiskonna teenus InfoTS-i tähenduses või sellise teenuse eristatav osa, mida osutatakse peamise eesmärgi või põhilise otstarbega pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi teenuse osutajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi teenuse osutaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile aa. Videojagamisplatvormi teenuseks võivad kvalifitseeruda näiteks YouTube, Vimeo, Dailymotion, Twitch jmt, aga ka sotsiaalmeediateenused, juhul kui saadete ja kasutaja loodud videote pakkumine on nende põhiline otstarve. Euroopa Komisjon on välja töötamas suuniseid, millest oleks edaspidi abi teenuse „põhilise otstarbe“ määratlemisel. Suuniste kavandis pakutud kriteeriumid, mille abil hinnata, kas tegemist on teenuse või selle osaga, mille põhiline otstarve on pakkuda üldsusele saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, on üldjoontes järgmised: 1) audiovisuaalse sisu pakkumise olulisus teenuse osutaja majandustegevusele (kas saadete ja kasutaja loodud videote edastamine on eesmärk omaette või üksnes toetab mõnda muud teenust; kas platvormi ülesehitus julgustab kasutajaid audiovisuaalset sisu tarbima ning videoid üles laadima ja jagama; kas teenus hõlmab kasutajate tähelepanu köitvaid funktsionaalsusi, nagu näiteks videote pakkumine platvormi esilehel ja nende automaatne käivitamine; kas teenuse osutaja turundab oma teenust kui videojagamisplatvormi); 2) teenuses pakutava audiovisuaalse sisu kvantitatiivne ja kvalitatiivne olulisus (kui suur on platvormil oleva audiovisuaalse sisu hulk; kui oluline on platvormil olev audiovisuaalne sisu kasutajatele võrreldes muu sisuga; kui suure kasutajate hulgani audiovisuaalne sisu jõuab); 3) audiovisuaalse sisu pakkumisega teenitav tulu (kas enne või pärast saateid või kasutaja loodud videoid või nende ajal edastatakse äriteateid; kas ligipääs audiovisuaalsele sisule on tasuline; kas audiovisuaalne sisu on spondeeritud; kas kasutajate tegevust platvormil jälgitakse eesmärgiga kasutada saadud teavet ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus ja käitumispõhiselt suunatud reklaam); 4) audiovisuaalse sisu nähtavuse või atraktiivsuse suurendamiseks mõeldud vahendite kasutamine (kas platvormil on olemas audiovisuaalse sisu otsingumootor ja võimalus audiovisuaalset sisu filtreerida; kas platvormil kasutatakse tööriistu, mis soodustavad kasutajate omavahelist suhtlust, võimaldavad neil näiteks teemade kaupa valida endale pakutavat audiovisuaalset sisu või jälgida enda üleslaetud videote vaadatavust). Hinnata tuleks kõiki nimetatud kriteeriume ning teha seda võimalikult laialt ja paindlikult, pidades silmas ennekõike eesmärki kaitsta alaealisi neile sobimatu ja üldsust ebaseadusliku audiovisuaalse sisu eest. Seejuures ei peaks üksikutele kriteeriumidele mittevastamine automaatselt tähendama, et tegemist ei ole videojagamisplatvormi teenusega AVMSD ja MeeTS-i tähenduses. Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 51, milles määratletakse termini „videojagamisplatvormi teenuse osutaja“ sisu. Videojagamisplatvormi teenuse osutaja on 8 juriidiline või füüsiline isik, kes osutab videojagamisplatvormi teenust. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile da. Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS § 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „toimetusvastutus“ sõnadega „ja toimetusotsus“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 16, millega täiendatakse sama paragrahvi termini „toimetusotsus“ määratlusega. Eelnõu § 1 punkt 16 – MeeTS § 6 täiendatakse lõikega 2, milles määratletakse termini „toimetusotsus“ sisu. Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega. Toimetusotsuste regulaarsus peab olema piisavalt tihe, et mõjutada programmi sisu, aga ei pruugi tähenda toimetusotsuste igapäevast tegemist. Nimelt koostatakse mõnede kanalite (näiteks filmi- või muusikakanalite) puhul programm mitme nädala kaupa ette ja seega ei ole võimalik tõlgendada toimetusotsust kitsalt kui igapäevast otsust. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile bb. Toimetusotsuse defineerimine on oluline, kuna toimetusotsuste tegemise asukoht on määrava tähtsusega meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaks tegemisel. Eelnõu § 1 punkt 17 – MeeTS § 7 pealkirja lisatakse sõnad „kasutaja loodud video“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 20, millega täiendatakse sama paragrahvi termini „kasutaja loodud video“ määratlusega. Eelnõu § 1 punkt 18 – täiendatakse saate definitsiooni MeeTS § 7 lõikes 1. Uue sõnatuse kohaselt on saade liikuvate kujutiste heliga või helita ajaliselt piiritletud kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis olenemata selle pikkusest moodustab programmi või programmikataloogi eraldi osa. Uuendusena on lisatud sõnad „olenemata selle pikkusest“. Säte vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktis b tehtud täpsustusele, mis on tingitud eespool nimetatud New Media Online kohtuasjast. Nimelt tekkis selles kaasuses eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas veebis esitatud lühivideod ikka vastavad saate määratlusele, kuna kohtu hinnangul vastasid need pigem uudistest võetud lühikestele lõikudele, mida nii- öelda klassikalises televisioonis sellises vormis ei esine. Euroopa Kohus leidis, et asjaolu, et videod on lühikese kestusega, ei välista nende kvalifitseerimist saadeteks AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna kõnealune säte ei sisaldanud nõuet asjaomaste salvestiste kestuse kohta. Euroopa Kohus kordas ka Euroopa Komisjoni poolt rõhutatut, et teleringhäälingu teenuski sisaldab pika või keskmise kestusega saadete kõrval ka lühikese kestusega saateid.10 Õigusselguse huvides on nii AVMSD-s kui edaspidi ka MeeTS-is selgelt öeldud, et saate määratlus ei sõltu selle pikkusest. Eelnõu § 1 punkt 19 – muudetakse MeeTS § 7 lõike 2 esimest lauset, mille uue sõnastuse kohaselt on programm televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse regulaarselt ja mille ülesehitust väljendab saatekava. Võrreldes senise sõnastusega on lisatud täpsustus programmi regulaarse edastamise kohta. Muudatus on seotud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtestanud MeeTS § 9 muutmisega selliselt, et nädalamaht jääb kehtima üksnes raadioprogrammile (vt ka eelnõu § 1 punkti 22 selgitust). Täiendus, et programmi tuleb edastada regulaarselt aitab olukorras, kus teleprogrammi kohustuslikke nädalamahte enam pole, vältida olukorda, kus meediateenuse osutajatena käsitataks näiteks internetis harva ja juhuslikult üksikuid audiovisuaalseid teoseid 10 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 9 avaldavaid isikuid. Muudatus ei ole otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega, ent võimaldab koos MeeTS § 9 muutmisega kohandada seadust uutele meediateenustele vastavaks, mis on olnud ka AVMSD uuendamise peamisi eesmärke. Eelnõu § 1 punkt 20 – MeeTS § 7 täiendatakse lõikega 4, milles määratletakse termini „kasutaja loodud video“ sisu. Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mistahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile ba. Eelnõu § 1 punkt 21 – MeeTS § 8 täiendatakse lõikega 52, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi. Täiendus on seotud eelnõu § 1 punktiga 22 MeeTS §-s 9 tehtava muudatusega, millega kaotatakse teleprogrammi kohustusliku nädalamahu alampiir (vt ka eelnõu § 1 punkti 22 selgitust). Viidatud MeeTS § 8 lõige 1 (enda toodetud uudistesaadete päevamaht vähemalt 5%) on kohaldatav televisiooniteenuse osutajale, kes edastab programmi vähemalt kuuel päeval nädalas. Kui teleprogrammi nädalamaht on oluliselt väiksem, kui senine nädalamahu alampiir ehk 56 tundi, ei ole selles sätestatud nõude kohaldamine mõistlik. Oluliselt väiksema mahu piiriks on võetud pool senisest kohustuslikust nädalamahust ehk 28 tundi. MeeTS § 8 lõike 2 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti omatoodangu 11 edastamiseks, kusjuures omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti tuleb edastada ajavahemikus kella 19.00-st kuni 23.00-ni. Ka selle sätte, eriti konkreetset ajavahemikku puudutava osa, kohaldamine ei ole väikse programmimahu korral mõistlik, kuna tänaseks turule tulnud uute audiovisuaalmeedia teenuse osutajate lineaarsete teenuste maht on äärmiselt väike, piirdudes maksimaalselt mõne tunniga päevas, mis ei pruugi kokku langeda viidatud ajavahemikuga. Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS § 9, millega on kehtestatud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu alampiirid, muudetakse selliselt, et kehtima jääb vaid raadioprogrammi nädalamahu alampiir. Kehtiva korra kohaselt peab teleprogrammi nädalamaht olema vähemalt 56 tundi teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel ja 21 tundi teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga regionaalse televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel. Kuna uued turule tulnud audiovisuaalmeedia teenused (näiteks juba eespool nimetatud Delfi TV, Postimees TV, aga ka nüüd vaid veebis nähtav Tallinna TV) sellises mahus programmi ei paku ja ebamõistlik oleks neilt seda ka nõuda, ei ole neid võimalik justkui televisiooniteenuseks lugeda. Samas konkureerivad nad nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega, mistõttu tuleks neile kohaldada ka sarnaseid MeeTS-ist tulenevaid alaealiste ja üldsuse kaitset ning äriteateid puudutavaid reegleid. Programmi kohustusliku nädalamahu alampiirist loobumine võimaldab kirjeldatud uued teenused registreerida majandustegevuse registris (edaspidi MTR), teostada osutatavate teenuste üle järelevalvet ja tagada kokkuvõttes aus konkurents audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vahel. 11 Omatoodang on MeeTS § 10 kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda või koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga toodetud või Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saade või programm, mis käsitleb Eesti tänapäeva või kultuuripärandit. 10 Nagu ka eelnõu § 1 punkti 19 selgituses märgitud, ei ole programmi nädalamahuga seotud muudatus otseselt AVMSD-st tulenev, ent aitab täita AVMSD uuendamise üldist eesmärki kohandada audiovisuaalmeedia teenuseid puudutav õigusraamistik muutunud turuolukorrale vastavaks. Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS-i teise peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et eelnõuga sätestatakse kõnealuses peatükis lisaks meediateenuse osutaja tegevuspõhimõtetele ka videojagamisplatvormi teenuse osutaja tegevuspõhimõtted. Eelnõu § 1 punkt 24 – MeeTS § 16, mis puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 1. Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate nimed, isikukoodid ja isikukoodi riigid, isikukoodi puudumise korral sünniajad ja -kohad ning elukohariigid, samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta. Säte on seotud AVMSD artikli 5 lõikega 2, mis võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Direktiivi 15. ja 16. põhjenduspunktis on selgitatud, et meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud sõnavabadusega. Teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri kohta, kui sellise struktuuri tulemuseks on kontroll osutatavate teenuste sisu üle või märkimisväärne mõju sellele, võimaldab kasutajatel sellist sisu teadlikult hinnata. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Omandistruktuuri ja tegelike kasusaajate avalikustamist puudutava MeeTS § 16 lõike 1 punkti 41 sõnastamisel on eeskujuks võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 77. Seega ei nõuta audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt täiendavate isikuandmete avaldamist, ent andmed, mis RahaPTS kohaselt niikuinii avaldada tuleb, muutuvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajate olulist ühiskondlikku mõju arvestades teenuse kasutajatele lihtsamini kättesaadavaks. Andmetega tutvumine ei eelda edaspidi registrist päringu tegemist ja selle eest lõivu maksmist. Eelnõu § 1 punkt 25 – lisaks eelnõu § 1 punktis 24 sätestatule, täiendatakse MeeTS § 16 lõiget 1 ka punktiga 6. Viidatud lõike kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks nimele, postiaadressile, kontaktandmetele, vastutava toimetaja andmetele, omandistruktuurile ja viitele MeeTS-ist tulenevale riikliku järelevalve tegijale ka teabe Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise kohta. Kuigi viimati nimetatud asjaolu on põhimõtteliselt tuletatav ka sellest, et teenuse osutaja üle teeb riiklikku järelevalvet Eesti vastav asutus, on täiendus vajalik, kuna AVMSD artikli 5 lõike 1 punkti d uue sõnastuse kohaselt tuleb tagada, et teenuse vastuvõtjatele oleks kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadav nii teave järelevalveasutuse kui ka jurisdiktsiooni omava liikmesriigi kohta. Eelnõu § 1 punkt 26 – MeeTS § 16 lõike 3 punktis 2 tehakse muudatus, mis puudutab raadioteenuse osutaja kohta tema veebilehel avalikustatavat teavet. Kui seni on raadioteenuse osutajatele kõnealune säte olnud täitmiseks kohustuslik üksnes veebilehe olemasolu korral, siis edaspidi selle olemasolu eeldatakse. Kõikidel praegu raadioteenuse osutamise tegevusluba omavatel teenuseosutajatel on veebilehed olemas, mistõttu uusi kohustusi 11 seadusemuudatusega neile ei kaasne. Tegemist on teenuse vastuvõtjate huve silmas pidava väikese kaasajastusega, mille järgimine ei tohiks raskusi valmistada ka võimalikele uutele teenuseosutajatele. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega, kuid kuna sellega ei kaasne koormavat või muul moel negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale, on see lisatud eelnõusse. Eelnõu § 1 punkt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ametlike teadete ning teabega, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kohustus edastada hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puuetega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Eelnõu § 1 punkt 28 – täpsustatakse MeeTS § 19 pealkirja. Kõnealuses paragrahvis reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist meediateenustes, s.o televisiooni- ja raadioteenuses ning tellitavas audivisuaalmeedia teenuses. Kuna seadust täiendatakse §-ga 191, milles sisaldub samu eesmärke silmas pidav, ent videojagamisplatvormi teenuse osutajatele kohalduv regulatsioon (vt ka eelnõu § 1 punkti 33 selgitust), on vajalik paragrahvide pealkirjad teineteisest teenuseosutajate järgi eristada. Eelnõu § 1 punkt 29 – MeeTS § 19 lõiget 1, mis sätestab keelu õhutada meediateenuseid osutades saadetes vihkamist ja vägivalda, täiendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi ka harta)12 artiklist 21 tulenevate alustega. Kui seni nimetati MeeTS § 19 lõikes 1 vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, siis uues sõnastuses on esitatud kõik harta artiklis 21 nimetatud tunnused. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 6 lõike 1 punktiga a. MeeTS § 19 lõige 1 sisaldab nii kehtivas kui ka uues sõnastuses keeldu alavääristada meediateenuseid osutades saadetes õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. Muudetud AVMSD artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenused sisaldada avalikku üleskutset panna toime terroriakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21)13 (edaspidi terrorismivastase võitluse direktiiv) artikli 5 tähenduses. Terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 5 on Eesti õigusesse üle võetud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2372 lõikega 1, mille kohaselt karistatakse terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuna MeeTS § 19 lõige 1 juba sisaldab üldist keeldu kutsuda 12 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6– 21). 12 saadetes üles õigusrikkumisele, on sellega hõlmatud ka üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele, mistõttu viimast kõnealuses sättes eraldi nimetama ei hakata. Eelnõu § 1 punkt 30 – muudetakse MeeTS § 19 lõiget 4. Kõnealune säte puudutab saadete, mis oma sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise demonstreerimisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, edastamist väljaspool ajavahemikku kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Seni on MeeTS § 19 lõige 4 kohaldunud televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad on pidanud alaealiste kaitset silmas pidades juhinduma üksnes MeeTS § 19 lõikest 7, mille kohaselt tehakse tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav. Kui televisiooni- ja raadioteenuse osutajale on olnud seatud piirangud nii alaealisi oluliselt (MeeTS § 19 lõige 2) kui ka tõenäoliselt (MeeTS § 19 lõiked 3–5) kahjustada võiva sisu osas, siis tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on seni pidanud piirama juurdepääsu üksnes alaealisi oluliselt (MeeTS § 19 lõige 7) kahjustada võivale sisule. Direktiiviga on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvaid alaealiste kaitse nõudeid ühtlustatud. Seega peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi eristama lisaks alaealisi oluliselt kahjustada võivatele saadetele (sisaldavad põhjendamatut vägivalda ja pornograafiat) ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivaid saateid (sisaldavad sündsusetut sisu, vägivalda või julmust, demonstreerivad õigusvastast käitumist). Sellest tulenevalt täiendataksegi MeeTS § 19 lõiget 4 selliselt, et see kohalduks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale. MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb juhul, kui sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga) edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku (kella 6.00-st kuni 22.00-ni) või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, enne saadet edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile. Seadusega ei reguleerita, milliseid hoiatavaid sümboleid tuleks kasutada. AVMSD soodustab audiovisuaalmeedia teenuse osutajate eneseregulatsiooni ja sellest tulenevalt on ka kehtivas MeeTS-is (MeeTS § 22) eneseregulatsiooni võimalus ette nähtud. Alaealiste kaitseks kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest küsimustest, mille lahenduses meediateenuse osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. MeeTS § 19 lõike 4 sisu vastab AVMSD artikli 6a lõigetele 1 ja 3. Eelnõu § 1 punkt 31 – muudetakse MeeTS § 19 lõiget 5, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud nõudeid (kellaajaline piirang alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivale sisule, hoiatuste või sümbolite kasutamine) ei kohaldata juhul, kui teenuse osutaja tagab vastava tehnilise meetmega, et alaealised ei saa selliseid saateid tavaliste vahenditega vastu võtta. Seni on kõnealust sätet kohaldatud ainult televisiooniteenuse osutajatele. Tulenevalt televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate nõuete ühtlustamisest AVMSD-s, hõlmatakse sätte kohaldamisalasse ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad. Seega, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei kasuta programmikataloogis olevate alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivate saadete puhul 13 hoiatusi või asjakohaseid sümboleid, tuleb tal tagada, et juurdepääs sellistele saadetele toimub üksnes PIN-koodi, salasõna vmt abil. Säte ei välista tehniliste vahendite abil deklareerimist, kas konkreetse seadme abil alaealised tõenäoliselt üldse saateid näevad või mitte. Näiteks kui seade on leibkonnas, kus alaealisi pole, ei ole ka sisulist mõtet iga alaealisi tõenäoliselt kahjustava saate vaatamiseks PIN-koodi või salasõna sisestamisel. Sätte eesmärgi täitmiseks sobivate tehniliste vahendite valik on jäetud teenuseosutaja otsustada. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. Eelnõu § 1 punkt 32 – MeeTS § 19 lõiget 6 muudetakse samuti seoses televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate reeglite ühtlustamisega AVMSD-s. Programmi (iseloomulik televisiooni- ja raadioteenuse osutajale) kõrval nimetatakse ära ka programmikataloog (iseloomulik tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale) ja televisiooni- ja raadioteenuse osutajate asemel räägitakse meediateenuse osutajatest, mis hõlmab ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid. MeeTS § 19 lõike 6 uue sõnastuse kohaselt ei tohi meediateenuse osutaja juhul, kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab sama paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele (võib alaealisi oluliselt või tõenäoliselt kahjustada), nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades edastada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta saatest neid kohti esile. Varem puudunud viide MeeTS § 19 lõikele 2 on lisatud seetõttu, et erinevalt televisiooni- ja raadioteenusest võib tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja edastada ka alaealisi oluliselt kahjustada võivat sisu, kui alaealiste juurdepääs sellele on takistatud. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. Eelnõu § 1 punkt 33 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 191 ja 192. Paragrahvis 191 reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist videojagamisplatvormi teenuse osutamisel. Paragrahv 192 sätestab alaealiste isikuandmete kaitse põhimõtte. Paragrahvi 191 lõike 1 kohaselt peab videojagamisplatvormi teenuse osutaja nägema teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele; 3) kujutavad lapspornot. Kuna videojagamisplatvormi teenuse osutajal puudub erinevalt meediateenuse osutajast toimetusvastutus platvormil pakutava sisu eest ja InfoTS § 11 lõike 1 kohaselt ka jälgimiskohustus teabe osas, millele platvormi kaudu juurdepääsu pakutakse ehk teisisõnu videojagamisplatvormi teenuse osutaja ei pea läbi vaatama kogu kasutajate üles laetud materjali ega otsima aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele viitavaid asjaolusid, on alaealiste ja üldsuse kaitseks kasutatavad meetmed videojagamisplatvormi teenuse puhul oluliselt piiratumad kui meediateenuste puhul. AVMSD artikli 28b lõike 3 punkt a pakub lahendusena regulatsiooni, mille kohaselt on videojagamisplatvormi teenuse osutajal kohustus aidata vähemalt platvormi kasutustingimuste kaudu kaasa sellele, et keelatud sisu platvormile ei jõuaks. Videojagamisplatvormi teenuse osutaja on seejuures vastutav üksnes selle eest, et teenuse kasutustingimustes oleks vastavad reeglid sätestatud, ent mitte selle eest, kui mõni kasutaja neid reegleid siiski eirab. MeeTS § 191 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktidest b ja c. Seejuures on MeeTS § 191 lõike 1 punktis 2 sätestatud õigusrikkumisele üleskutsuva sisu levitamise keeld laiem, kui AVMSD artikli 28b lõike 1 punktis c ette nähtud terroriakti 14 toimepanemisele üleskutsuva sisu levitamise keeld. Lähenetud on sarnaselt meediateenuste puhul MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatuga (vt ka eelnõu § 1 punkti 29 selgitust). Paragrahvi 191 lõige 2 sätestab, et videojagamisplatvormi teenuse osutaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut tuleb edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate, kasutaja loodud video või äriteate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile. Nõue on sisult sarnane meediateenuse osutajatele kohalduvas MeeTS § 19 lõikes 4 sätestatuga (hoiatus enne saate algust või sümbol ekraanil saate ajal), ent tulenevalt toimetusvastutuse ja jälgimiskohustuse puudumisest ei saa videojagamisplatvormi teenuse osutajat üldjuhul kohustada ise hoiatusi edastama ja asjakohaseid sümboleid kasutama (vt ka erisust MeeTS § 191 lõike 5 selgituse juures). Küll aga on võimalik panna selline kohustus videoid üles laadivatele kasutajatele videojagamisplatvormi teenuse kasutustingimuste abil. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktist a ja lõike 3 punktist a. Paragrahvi 191 lõike 3 kohaselt peab videojagamisplatvormi teenuse osutaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad teenuse osutajale hõlpsasti teatada sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest, alaealistele sobimatutest) saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Tegemist on veel ühe meetmega, mis arvestab videojagamisplatvormi teenuse osutaja toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumist, ent aitab koos MeeTS § 191 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga kaasa sellele, et lubamatu sisu üldsuse või teatud eagruppideni ei jõuaks. Meede tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist d. Paragrahvi 191 lõike 4 kohaselt peab videojagamisplatvormi teenuse osutaja kõrvaldama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutava, õigusrikkumisele üleskutsuva, lapspornot sisaldava) saate, kasutaja loodud video ja äriteate videojagamisplatvormilt või tõkestama sellele juurdepääsu, tingimusel et sellisest sisust on sama paragrahvi lõike 3 kohaselt teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik. Antud säte tähendab, et videojagamisplatvormi teenuse osutajal ei ole võimalik tugineda toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele, kui ta on ebaseaduslikust sisust teadlik. Lisaks peab videojagamisplatvormi teenuse osutaja tulenevalt InfoTS § 11 lõikest 3 sellisel juhul viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuse kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest. Paragrahvi 191 lõige 5 paneb videojagamisplatvormi teenuse osutajale kohustuse lisada alaealistele sobimatule saatele, kasutaja loodud videole või äriteatele selle puudumisel ise asjakohane hoiatus või sümbol või tagada, et saade, kasutaja loodud video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Nimetatud kohustuste eelduseks on asjaolu, et videojagamisplatvormi teenuse osutajale on sellisest saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest teatatud või ta on sellest muul moel teadlikuks saanud. Tegemist on sarnase lahendusega, nagu sama paragrahvi lõikes 4 ehk kehtib samuti põhimõte, et kui videojagamisplatvormi teenuse osutaja on alaealistele sobimatust sisust teadlik, ei saa ta enam tugineda toimetusvastutuse ja jälgimiskohustuse puudumisele ja peab aktiivselt tegutsema, et alaealisi selle eest kaitsta. Tegemist on AVMSD artikli 28b lõike 3 punktidest f ja h tuletatud 15 meetmega. Viidatud AVMSD punktid nimetavad võimalike tehniliste lahendustena vanuse kontrollimise süsteemi ja lõppkasutaja kontrollitavat vanemakontrolli süsteemi, mis on võimalikud alternatiivid isiklikele tunnuskoodidele. MeeTS-i lisatav § 192 näeb ette, et meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse osutaja ei tohi töödelda MeeTS § 19 lõigetes 5 ja 7 ning § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam. Viidatud sätetes nimetatud tehniliste meetmete all peetakse silmas meetmeid, mis takistavad alaealiste juurdepääsu neile sobimatule sisule. MeeTS § 192 sisu tuleneb AVMSD artikli 6a lõikest 2 ja artikli 28b lõikest 3. Eelnõu § 1 punkt 34 – muudetakse MeeTS § 22, mis puudutab eneseregulatsiooni. Kuna AVMSD kohaldamisalasse on hõlmatud nüüd ka videojagamisplatvormi teenuse osutajad, tehakse vastav täiendus ka kõnealuses paragrahvis. Lisaks täpsustatakse eneseregulatsiooni korras väljatöötatavate juhiste sisunõudeid, arvestades AVMSD artikli 4a lõike 1 punktides b– d sätestatut. Valdkonnas tegutsevate isikute väljatöötatud tegevusjuhendid peavad MeeTS § 22 lõike 2 eelnõukohase sõnastuse järgi selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjeldama nende eesmärke ja nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja osapoolte vastutuse nende rikkumise eest. Eneseregulatsiooni korras on 2011. aastal kehtestanud juhendi „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ Eesti Ringhäälingute Liit.14 Kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel tuleb juhendit lähtuvalt MeeTS § 22 lõikes 2 sätestatust uuendada. Eelnõu § 1 punkt 35 – MeeTS § 23, mis puudutab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele, sõnastatakse tervikuna uuesti. Kõnealuses paragrahvis nimetatakse edaspidi puuetega inimesi laiemalt. Selline lähenemine on võetud ka AVMSD-s, kuigi direktiivi 22. põhjenduspunktis selgitatakse, et arvestades audiovisuaalmeedia teenuste laadi, eeldatakse teenuste ligipääsetavaks muutmist ennekõike nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. MeeTS § 23 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puuetega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puuetega inimestel pakutavat teenust kasutada. Põhimõttelisi muudatusi selles eelnõuga ei tehta. Lisatud on seni MeeTS-i rakendussätete peatükis §-s 60 sisaldunud järk-järgulise teenustele ligipääsetavuse tagamise põhimõte ja täpsustatud, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse parandamisel kasutatakse proportsionaalseid meetmed ehk teisisõnu arvestatakse teenuse osutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 7 lõikele 1. MeeTS § 23 lõike 2 kohaselt tuleb audiovisuaalmeedia teenuse osutajal koostada ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puuetega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste 14 Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“. 16 kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerida tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Neljaks aastaks koostatud ja iga-aastaselt uuendatav tegevuskava tuleb sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitada koos eelmisel kalendriaastal elluviidud tegevuste ülevaatega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) igal aastal 15. veebruariks. Kohustus ligipääsetavuse küsimustes TTJA-le aru anda ei ole uus, seni on see tulenenud MeeTS §-st 60. Küll aga ei ole audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt seni nõutud ligipääsetavuse tegevuskavade koostamist. Tegemist on uuendusega, mis tuleneb AVMSD artikli 7 lõikest 3. Kuigi AVMSD ei kohusta liikmesriike taolisi tegevuskavasid nõudma15, on see mõistlik meede suunamaks teenuseosutajaid rohkem läbi mõtlema puuetega inimeste ligipääsetavusega seotud küsimusi ja planeerima konkreetseid samme MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks. MeeTS § 23 lõige 4 näeb ette, et samas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne kontaktpunkt AVMSD artikli 7 lõike 4 tähenduses on TTJA. Nimelt sätestab AVMSD artikli 7 lõige 4, et iga liikmesriik peab määrama ühtse, muu hulgas puuetega inimeste jaoks hõlpsasti ligipääsetava ja üldsusele kättesaadava kontaktpunkti samas artiklis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks. Kuna TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, ei ole mõistlik puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teeustele ligipääsu puudutavaid pöördumisi mõnele teisele asutusele suunata. TTJA on ligipääsetavuse küsimustega tegelemiseks sobiv asutus ka seetõttu, et tulenevalt ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punktist 7 teostab TTJA riiklikku järelevalvet, kontrollides kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puuetega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavust. Samuti võivad TTJA-le lisanduda täiendavad ligipääsetavuse tagamisega seotud ülesanded, kui Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70– 115)16. Eelnõu § 1 punkt 36 – muudetakse MeeTS § 24 lõiget 1. Seni sisaldas kõnealune tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutav säte küllalt ebamäärast ehk selgelt määratlemata kvantitatiivse eesmärgiga kohustust edendada Euroopa teoste17 tootmist ja kättesaadavust. Euroopa teoste edendamise võimalike viisidena nimetati: 1) rahalise toetuse andmist Euroopa teoste tootmiseks, teoste tellimist või teoste edastamise õiguste omandamist; 2) Euroopa teoste, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teoste esiletoomist programmikataloogis koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga; 3) omatoodangu tunnustele vastavate teoste ja nende valmimisaasta esiletoomist programmikataloogis. AVMSD uuendamise käigus muudeti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduv Euroopa teoste edendamise nõue varasemaga võrreldes oluliselt konkreetsemaks. Muudatus on tingitud asjaolust, et seni on pidanud televisiooniteenuse osutajad panustama Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamisesse märksa enam, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad18, mis on aga tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste 15 AVMSD artikli 7 lõikes 3 on kasutatud sõnastust: „Liikmesriigid julgustavad meediateenuse osutajaid välja töötama ligipääsetavuse tegevuskavasid.“ 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115). 17 Euroopa teos on defineeritud MeeTS §-s 11 ja seda eelnõuga ei muudeta. 18 AVMSD artikli 16 lõike 1 (ei muudetud direktiiviga) kohaselt peavad liikmesriigid võimaluse korral asjakohaste vahenditega tagama, et ringhäälinguorganisatsioonid (televisiooniteenuse osutajad) reserveerivad 17 järjest kasvavat populaarsust arvestades ebaõiglane. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikes 1 tehtud muudatusest peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi tagama, et nende programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Samasisuline kohustus nähaksegi ette MeeTS § 24 lõikes 1, mille uue sõnastuse kohaselt tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile. Viimase viie aasta jooksul valminud teoste eraldi esiletoomist on rõhutatud kehtiva MeeTS § 24 lõike 1 punkti 2 eeskujul. Direktiivis ei ole täpsustatud, kuidas Euroopa teoste osakaalu arvutamine peaks täpselt toimuma, kuid AVMSD artikli 13 lõikega 7 pandi Euroopa Komisjonile kohustus töötada selle kohta välja suunised. Suuniste kavandi kohaselt peaks Euroopa teoste osakaalu arvutamine põhinema teoste pealkirjade loendamisel. Alternatiivina kaaluti teoste kestuse arvestamist, nagu see toimub Euroopa teoste osakaalu arvutamisel televisiooniteenuses. See ei osutunud aga eelistatud lahenduseks, kuna tellitav audiovisuaalmeedia teenus erineb televisiooniteenusest just selle poolest, et erinevalt televisiooni programmist ei koosta tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad programmikataloogi olulisel määral saadete kestusega seotud kaalutlustest lähtuvalt, vaid püüavad pakkuda võimalikult suurt hulka erinevaid teoseid. Lisaks on nii teenuseosutajal endal kui ka järelevalveasutusel teoseid pealkirjade kaupa lihtsam loendada, kui nende kestuse üle arvestust pidada. Euroopa Komisjoni suuniste kavandis täpsustatakse sedagi, et pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. Taolised erandid oleksid õigustatud ennekõike kallimate seriaalide puhul, kus ühe osa tootmise ajaline ja rahaline kulu on võrreldav mängufilmi tootmisega. Eelnõu § 1 punkt 37 – MeeTS § 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12. Lõige 11 vastab senisele MeeTS § 24 lõike 1 punktile 3 ja puudutab omatoodangu esiletoomist programmikataloogis. See säte paigutatakse paragrahvis ümber ja sisulisi muudatusi selles ei tehta. MeeTS § 24 lõike 12 kohaselt peab olema juhul, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue täidetud kõikide nimetatud programmikataloogide puhul. Teisisõnu peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kel on mitu erinevat programmikataloogi, tagama neist igaühe puhul, et programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Säte põhineb AVMSD artikli 13 lõike 7 alusel väljatöötatud Euroopa Komisjoni suuniste kavandil. Eelnõu § 1 punkt 38 – tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 37 MeeTS § 24 lõigete 11 ja 12 lisamisest, täiendatakse sama paragrahvi lõikes 2 olevat viidet. Säte puudutab TTJA-le esitatavat iga-aastast aruannet Euroopa teoste osakaalu kohta programmikataloogis. Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast, välja arvatud uudiste, spordisündmuste, ajaviitemängude, reklaami, teleteksti ning otsepakkumiste edastamiseks määratud aeg. Kõnealusele sättele vastab Eesti õiguses MeeTS § 8 lõige 3, mis näeb ette, et televisiooniteenuse osutaja peab varuma teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks. 18 Eelnõu § 1 punkt 39 – MeeTS § 24 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt ei nõuta sama paragrahvi eelnevatest lõigetest tulenevat 30%-list Euroopa teoste osakaalu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja programmikataloogis ega selle kohta TTJA-le aruande esitamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot ehk tegemist on mikroettevõtjaga;19 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine registreeritud kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist lairibaühendust võimaldava elektroonilise side võrgu kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 13 lõikest 6, mille kohaselt kohustust tagada, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutavates programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tuua kõnealused teosed esile, ei kohaldata väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga meediateenuse osutajate suhtes. Sama säte näeb ette, et liikmesriigid võivad kõnealustest kohustustest loobuda ka juhul, kui need oleksid audiovisuaalmeedia teenuste olemuse või teema tõttu ebaotstarbekad või põhjendamatud. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikest 7 on Euroopa Komisjon kohustatud välja andma suunised väikese käibe ja vaatajaskonna määratlemise kohta. MeeTS § 24 lõike 3 punktid 1 ja 2 tuginevadki Euroopa Komisjoni suuniste kavandile, punkt 3 aga AVMSD artikli 13 lõikes 6 sätestatud võimalusele loobuda 30%-lisest Euroopa teoste osakaalu nõudest, kui see oleks teenuse olemuse või teema tõttu ebaotstarbekas või põhjendamatu (näiteks üksnes Bollywoodi filme sisaldava programmikataloogi puhul oleks ebamõistlik nõuda, et sinna lisataks 30% ulatuses Euroopa teoseid). Mikroettevõtjad peavad Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt olema kõnealustest kohustustest vabastatud, kuna nende piiratud suurust ja nappe ressursse arvestades oleks selliste kohustustega kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suured. Väikese vaatajaskonna määratlemisel jõudis Euroopa Komisjon kavandatava MeeTS § 24 lõike 3 punkti 2 kohase sõnastuseni (tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine registreeritud kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist lairibaühendust võimaldava elektroonilise side võrgu kasutajatest) leides, et vaatajaskonna suuruse väljaselgitamisel on asjakohane võrrelda teenuse olemasolevate kasutajate keskmist hulka teenuse potentsiaalsete kasutajate hulgaga ehk isikutega, kellel oleks põhimõtteliselt tehniliselt võimalik tellitavat audiovisuaalmeedia teenust kasutada. Pakutud lahendust toetab ka asjaolu, et üleeuroopaline statistika lairibaühendust võimaldava elektroonilise side võrgu kasutajate kohta on olemas ja avalikult kättesaadav.20 Eelnõu § 1 punkt 40 – täiendatakse termini „äriteade“ määratlust MeeTS § 25 lõikes 1, lisades, et äriteade võib lisaks saatele kaasneda ka kasutaja loodud videoga. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile h. Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS § 25 täiendatakse lõikega 21, mis näeb ette, et videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest. Tegemist on sarnase põhimõttega, mida tulenevalt MeeTS § 25 lõikest 2 kohaldatakse 19 Euroopa Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41). 20 Eurostati statistika lairibaühendusele juurdepääsu omavate majapidamiste kohta. 19 meediateenuse osutajatele. Äriteadete eristamine muust programmi osast on videojagamisplatvormide puhul asendatud nende eristamisega saadetest ja kasutaja loodud videotest, kuna videojagamisplatvormi puhul ei saa rääkida programmist MeeTS § 7 lõike 2 tähenduses. MeeTS § 25 täiendamine on tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi teenuse osutajad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi teenuse osutajad turustavad, müüvad või korraldavad. Videojagamisplatvormidel esitatavad audiovisuaalsed äriteated saab jaotada kaheks: 1) audiovisuaalsed äriteated, mida videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustab, müüb või korraldab; 2) audiovisuaalsed äriteated, mille on kasutaja loodud videole lisanud video üles laadinud kasutaja. Nimetatutest on vaid esimesed täielikult videojagamisplatvormi teenuse osutaja kontrolli all, mistõttu saabki videojagamisplatvormi teenuse osutajale kohustusi panna üksnes seoses tema enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadetega. Eelnõu § 1 punkt 42 – MeeTS § 26 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt peab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust juhinduma ka videojagamisplatvormi teenuse osutaja enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadete puhul. Viidatud MeeTS § 26 lõige 2 sisaldab varjatud äriteadete keeldu. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on varjatud äriteade tootja või teenuse osutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine saates sõnas või pildis, kui meediateenuse osutaja eesmärk on selle esitusega edastada reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sarnaselt eelnõu § 1 punkti 41 selgituses märgitule, on ka MeeTS § 26 täiendamine tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi teenuse osutajad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi teenuse osutajad turustavad, müüvad või korraldavad. Eelnõu § 1 punkt 43 – MeeTS § 27, mis puudutab tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes, pealkirja täiendatakse terminiga „kasutaja loodud video“. Muudatus tuleneb sama paragrahvi lõike 1 samasisulisest täiendusest (vt ka eelnõu § 1 punkti 44 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 44 – MeeTS § 27 lõiget 1, mis näeb meediateenuse valdkonnas tegutsevatele isikutele ette võimaluse kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes, täiendatakse selliselt, et sarnase tegevusjuhendi võivad luua ka videojagamisplatvormi teenuse osutajad lastele suunatud kasutaja loodud videote kohta. Kõnealuse sätte senine sisu tuleneb AVMSD artikli 9 lõikest 4 (enne direktiiviga tehtud muudatusi sama artikli lõikest 2) ja selle eesmärgiks on piirata laste kokkupuudet audiovisuaalsete äriteadetega selliste toitude ja jookide kohta, mis sisaldavad toitaineid ja toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasva, transrasvhappeid, soola või naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav. Direktiiviga AVMSD-sse lisatud artikli 28b lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid julgustama enese- ja kaasreguleerimist samas küsimuses ka videojagamisplatvormi teenuse osutajate hulgas. Eelnõu § 1 punkt 45 – MeeTS § 27 lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister lastesaadetes äriteadete edastamist puudutavad reeglid määrusega, kui valdkonna 20 teenuseosutajad ei ole seda eneseregulatsiooni korras teinud. Tulenevalt MeeTS § 27 lõikes 1 tehtavatest muudatustest, täiendatakse ka seda sätet terminiga „videojagamisplatvormi teenuse osutaja“. Eelnõu § 1 punkt 46 – muudetakse MeeTS § 28 lõiget 4. Kõnealuse sätte senine sõnastus nägi ette, et televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist reeglina lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi, kuid erandjuhul on lubatud ka üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud, välja arvatud spordiülekannetes. AVMSD artikli 19 lõikes 2 tehtud muudatus lubab üksikuid reklaami- ja otsepakkumise lõike edaspidi ka spordiülekannetes, ent näeb ette, et muudel juhtudel on sellised üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud erand. AVMSD artikli 19 lõike 2 segasesse sõnastusse, kust ei ole võimalik täpselt aru saada, mida tähendab lause „Eraldiseisvad telereklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) on erand.“, toob selgust direktiivi läbirääkimistel Euroopa Parlamendi poolt pakutud sõnastus, mille kohaselt peaksid üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) olema lubatud üksnes AVMSD artikli 20 lõikes 2 sätestatud tingimustel. AVMSD artikli 20 lõige 2 näeb ette, et: 1) telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide, otsepakkumiste või mõlemate näitamiseks; 2) lastesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide näitamiseks tingimusel, et saate kestus on pikem kui 30 minutit; 3) lastesaadete puhul on otsepakkumiste edastamine keelatud; 4) usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada telereklaami ega otsepakkumisi. MeeTS-is vastavad AVMSD artikli 20 lõikele 2 § 28 lõiked 5–7. Sellest tulenevalt on MeeTS § 28 lõike 4 uus sõnastus järgmine: „Televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi. Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“ Eelnõu § 1 punkt 47 – MeeTS § 28 lõike 6 kehtiva sõnastuse kohaselt võib lastesaadet tele- ja raadioreklaamiks või otsepakkumiseks katkestada üks kord iga vähemalt 30-minutilise programmiaja kohta juhul, kui saade kestab kauem kui 30 minutit. Eelnõuga jäetakse kõnealusest sättest välja võimalus katkestada lastesaade otsepakkumiseks, kuna AVMSD artikli 20 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt on otsepakkumise edastamine lastesaates ja selle ajal keelatud (vt ka eelnõu § 1 punkti 48 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS § 28 täiendatakse lõikega 61, millega kehtestatakse otsepakkumise edastamise keeld lastesaadetes. Otsepakkumine on MeeTS § 28 lõike 2 kohaselt avalikkusele tele- ja raadioprogrammis edastatav pakkumine tasu eest kaupade turustamiseks ning teenuste osutamiseks, mis hõlmab ka kinnisvara ning õigusi ja kohustusi. Tüüpiline otsepakkumise näide on niinimetatud teleturg. Otsepakkumise keeld lastesaates tuleneb AVMSD artikli 20 lõikest 2. Eelnõu § 1 punkt 49 – muudetakse MeeTS § 29 lõiget 1. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht ühes tunnis ei tohi ületada 12 minutit, välja arvatud teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja 21 edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete, sponsorteadete või tootepaigutuse suhtes. MeeTS § 29 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt ei tohi tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest. Välistused (kehtiva seaduse kohaselt teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega, sponsorteated ja tootepaigutus) nimetatakse eraldi sama paragrahvi uues kolmandas lõikes. Muudatus tuleneb AVMSD artikli 23 lõikest 1, kus senine tunnipõhine reklaami- ja otsepakkumise lõikude kestuse arvestus on asendatud pikematel ajavahemikel põhineva arvestusega. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni on reklaami- ja otsepakkumise lõikude lubatud maht seega 144 minutit ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni 72 minutit. Kella 00.00-st kuni 06.00-ni piiranguid pole. Edaspidi saab meediateenuse osutaja seega ise valida, kuidas ta reklaami- ja otsepakkumise lõigud nimetatud ajavahemikes jaotab ega pea enam juhinduma piirangust kuni 12 minutit ühes tunnis. Teenuseosutajatele annab see äriteadete edastamisel senisest suurema vabaduse. Kuna eraõiguslikud meediateenuse osutajad teenivad tulu põhiliselt reklaami müügist ja reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas arvukate telekanalite, võrgumeedia ja sotsiaalvõrgustike vahel21, on meediateenuse osutajatele äriteadete edastamisel suurema paindlikkuse andmine õigustatud. Ka direktiivi 32. põhjenduspunktis selgitatakse muudatuse vajalikkust täheldades, et televisiooniteenuste turg on aastate jooksul muutunud, mistõttu on vaja olla audiovisuaalsete äriteadete suhtes paindlikum. Tarbijatele negatiivset mõju ei prognoosita, kuna uute, sealhulgas reklaamita teenuste tekkimine on andnud vaatajale rohkem valikuid ja nad saavad soovi korral kergesti hakata kasutama alternatiivseid teenuseid. Eelnõu § 1 punkt 50 – MeeTS § 29 täiendatakse lõikega 3, milles tuuakse välja programmi osad, mille kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Nendeks on: 1) teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate saadetega ja audiovisuaalmeedia teenustega; 2) otsepakkumise saated; 3) sponsorteated; 4) tootepaigutus; 5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelised ja üksikute reklaamide vahelised neutraalsed kaadrid. Punkt 1 on sarnane seni MeeTS § 29 lõikes 1 sätestatud sõnastusele „teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega“. Tulenevalt AVMSD artikli 23 lõike 2 punktist a on seda täiendatud samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate saadete ja audiovisuaalmeedia teenustega seotud teadaannetega. Ka MeeTS § 29 lõike 3 punktid 3 ja 4 (sponsorteated ja tootepaigutus) on üle võetud MeeTS § 29 lõike 1 senisest sõnastusest. Punkt 5 (toimetatav sisu ja neutraalsed vahekaadrid) on direktiiviga AVMSD artikli 23 lõikesse 2 lisatud punktist d tulenev täpsustus. MeeTS § 29 lõike 3 punkt 2, mis näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka ei arvestata otsepakkumise saadete kestust, on seadusesse lisatud meediateenuse osutajate ettepanekul. AVMSD ja MeeTS eristavad otsepakkumise lõike ja 21 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Audiovisuaalvaldkond: ringhääling. Tallinn, 2018. 22 otsepakkumise saadet. Kui otsepakkumise lõikudele on seatud tele- ja raadioreklaamilõikudega ühine mahupiirang, siis otsepakkumise saatele on samal ajal kehtestatud minimaalne kestus, mis on MeeTS § 29 lõike 2 kohaselt katkestusteta vähemalt 15 minutit (tuleneb AVMSD artiklist 24). Meediateenuse osutajate sõnul on see osutunud segadust tekitavaks ja kehtiva MeeTS-i alusel on keeruline mõista, kuidas pidada ühelt poolt kinni reeglist mitte edastata reklaami- ja otsepakkumise lõike rohkem kui 12 minutit ühes tunnis ning teisalt tagada otsepakkumise saate kestus vähemalt 15 minutit. Selleks, et vahetegu otsepakkumise üksikute lõikude ja otsepakkumise saate vahel oleks lihtsam, lisataksegi MeeTS-i säte, mis näeb selgesõnaliselt ette, et otsepakkumise saate kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 144 minuti ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 72 minuti hulka ei tule seega arvestada katkestusteta vähemalt 15 minutit kestvaid otsepakkumise saateid. Eelnõu § 1 punkt 51 – termini „sponsorlus“ sisu MeeTS § 30 lõikes 1 täiendatakse tulenevalt videojagamisplatvormi teenuse lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib sponsorlus kaasneda ka videojagamisplatvormi teenuse osutamise ja kasutaja loodud videoga. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga k. Eelnõu § 1 punkt 52 – täiendatakse MeeTS § 30 lõiget 7, mis puudutab tubakatoodete tootmise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud keeldu meediateenuseid ja saateid spondeerida. AVMSD artikli 10 lõiget 2, millel kõnealune säte põhineb, on täiendatud elektrooniliste sigarettide ja nende täitepakendite tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjatega. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 31 lõike 1 punkti 1 kohaselt on elektrooniline sigaret hõlmatud terminiga „tubakatootega seonduv toode“. TubS § 31 lõikes 2 täpsustatakse, et termin „elektrooniline sigaret“ hõlmab ka sellise toote komponente, sealhulgas täitekapsleid. Arvestades TubS-is sätestatut, näeb MeeTS § 30 lõige 7 uue sõnastuse kohaselt ette, et meediateenust või saadet ei tohi spondeerida ettevõtjad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete ning tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük. Eelnõu § 1 punkt 53 – muudetakse MeeTS § 30 lõiget 9. Sätte senise sõnastuse kohaselt on keelatud uudiste- ja poliitikasaate spondeerimine. Uus sõnastus näeb ette, et lisaks on keelatud ka lastesaate spondeerimine. Seni on MeeTS § 30 lõike 10 kohaselt olnud keelatud vaid sponsori logo näitamine lastesaates. Võimaluse keelata lastesaadete spondeerimine annab AVMSD artikli 10 lõikes 4 tehtud muudatus. Uuringud näitavad, et lapsed on reklaamile äärmiselt vastuvõtlikud ning reklaam mõjutab nende käitumist ilma, et lapsed sellisest mõjust ise aru saaksid. Samas on reklaamikanaleid varasemaga võrreldes oluliselt juurde tulnud ning lapsed on peidetud reklaamile avatud ka internetis.22 Kuna AVMSD uuendamise üks peamisi eesmärke oli tugevdada alaealiste kaitset, on lastele suunatud reklaami piiramine põhjendatud. Eelnõu § 1 punkt 54 – MeeTS § 30 lõikest 10 jäetakse välja lauseosa, mis keelab sponsori logo näitamise lisaks usulise sisuga saatele ka lastesaates. Kuna MeeTS § 30 lõike 9 kohaselt on lastesaate spondeerimine edaspidi keelatud (vt ka eelnõu § 1 punkti 53 selgitust), puudub vajadus eraldi reguleerida sponsori logo näitamist lastesaates. 22 Euroopa Komisjon. Study on the impact of marketing through social media, online games and mobile applications on children’s behaviour. 01.03.2016. 23 Eelnõu § 1 punkt 55 – termini „tootepaigutus“ sisu MeeTS § 31 lõikes 1 täiendatakse tulenevalt videojagamisplatvormi teenuse lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib tootepaigutus sisalduda ka kasutaja loodud videos. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga m. Eelnõu § 1 punkt 56 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitakse, et kuna tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida. Eelnõu § 1 punkt 57 – MeeTS § 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt sama paragrahvi lõikes 2 tehtud muudatusest. MeeTS § 31 lõige 3 sätestab erandid tootepaigutuse keelust ja lõige 5 keelab tootepaigutuse lastesaates. Kuna AVMSD-s tehti tootepaigutuse osas põhimõtteline muudatus, asendades üldise tootepaigutuse keelu, mille suhtes kehtisid üksikud erandid, tootepaigutuse lubamisega, mille suhtes kehtivad samuti teatud erandid, tehakse samasisuline muudatus ka MeeTS-is. Kuivõrd eelnõu § 1 punktiga 56 sätestati MeeTS § 31 lõikes 2 suletud loetelu saadetest, kus tootepaigutus on keelatud, puudub vajadus loetleda seaduses juhud, mil tootepaigutus on lubatud. Samuti puudub vajadus eraldi sätte järele, mis näeb ette tootepaigutuse keelu lastesaates, sest samasisuline keeld sisaldub MeeTS § 31 lõike 2 uues sõnastuses. Direktiivi 33. põhjenduspunkti kohaselt võiks selline ümberpööratud lähenemine tootepaigutusele anda meediateenuseosutajatele suurema õiguskindluse. Eelnõu § 1 punkt 58 – täiendatakse MeeTS § 31 lõike 6 punkti 1, mis keelab tubakatoodete tootepaigutuse. Sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 52 MeeTS § 30 lõikes 7 tehtud muudatusele, lisatakse sellessegi sättesse tubakatootega seonduvad tooted, pidades silmas elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 11 lõike 4 punktiga a. Eelnõu § 1 punkt 59 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 311, milles nähakse ette videojagamisplatvormi teenuse osutaja kohustused seoses videojagamisplatvormil edastatavate äriteadetega. Kõnealune säte ei puuduta videojagamisplatvormi teenuse osutaja enda turustatavaid, müüdavaid või korraldatavaid äriteateid, vaid videojagamisplatvormi teenuse osutaja kohustusi, mida tal tuleb täita selleks, et kasutajate loodud videotes sisalduvad äriteated MeeTS-i ja teiste asjaomaste seadustega kooskõlas oleks. MeeTS § 311 lõige 1 näeb ette, et videojagamisplatvormi teenuse osutaja peab teenuse kasutustingimustes sätestama, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama MeeTS-is äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi teenuse osutajad võtavad asjakohaseid meetmeid AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõuete (audiovisuaalsetele äriteadetele kehtestatud nõuded) järgimiseks selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi teenuse osutajad ei turusta, müü ega korralda, võttes arvesse, et kõnealuste videojagamisplatvormide puhul on kontroll selliste audiovisuaalsete äriteadete üle piiratud. AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b 24 pakutakse asjakohase meetmena audiovisuaalsetele äriteadetele ettenähtud nõuete kehtestamist videojagamisplatvormi teenuse kasutustingimustes. MeeTS § 311 lõike 2 kohaselt peab videojagamisplatvormi teenuse osutaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad kasutaja loodud videoid üles laadivad teenuse kasutajad teatada, kas sellised videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist c. Lahendus on teatud määral sarnane eelnõu § 1 punktiga 33 MeeTS § 191 lõikes 3 sätestatud kohustusega tagada tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad teenuse osutajale teatada vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest või alaealistele sobimatutest saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Erinevus seisneb selles, et käesoleval juhul oleks äriteadetest kohustatud teatama videot üleslaadiv kasutaja ise, mitte teised kasutajad, kes videoid vaatavad. Kõnealuse sätte eesmärk on tagada videojagamisplatvormi teenuse kasutajate teadlikkus äriteadete olemasolust ja vältida varjatud reklaami. Selle eesmärgi täitmiseni on võimalik jõuda arvestades põhimõtet, et kui videojagamisplatvormi teenuse osutajale on ühest või teisest kasutaja loodud videoga seotud asjaolust (olgu selleks siis ebaseaduslik või alaealistele sobimatu sisu või äriteated) teatatud, ei saa videojagamisplatvormi teenuse osutaja enam tugineda toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele ning peab asjakohaselt reageerima. MeeTS § 311 lõikes 3 nähaksegi ette sama paragrahvi teisest lõikest tulenevale teatamisele reageerimise kohustus. Lõige 3 näeb ette, et videojagamisplatvormi teenuse osutaja teavitab teenuse kasutajaid selgesõnaliselt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest, tingimusel et sellistest äriteadetest on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad teavitavad kasutajaid selgesõnaliselt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest, tingimusel et sellistest äriteadetest on neile teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik. Eelnõu § 1 punkt 60 – MeeTS-i neljanda peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et kõnealuses peatükis nähakse ette videojagamisplatvormi teenuse osutaja teatamiskohustus MSÜS tähenduses. Eelnõu § 1 punkt 61 – muudetakse MeeTS § 33. Televisiooniteenuse osutamise tegevuslubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kui seni eristati vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba, siis edaspidi sellel alusel lubasid enam ei liigitata ja antakse välja televisiooniteenuse osutamise tegevusluba. Vaba ja tingimusjuurdepääsu eristamisest loobutakse, sest järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ja levivõrkude tegelikke katvusi pole enam olulist vajadust neil loaliikidel vahet teha. Sellega seoses ei korraldata edaspidi enam ka konkursse, mida seni vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa andmiseks tehti, ja tegevusloa taotluse saab esitada igal ajal. Kõnealune konkurss on televisiooniteenuse puhul kaotanud praktilise väärtuse – Eestis pakub senise liigituse kohaselt vaba juurdepääsuga televisiooniteenust vaid Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) ja puudub reaalne konkurents piiratud ressursile, sest tehnilisi võimalusi teleprogrammide edastamiseks on rohkem, kui soovijaid. 25 MeeTS § 33 lõikes 1 nimetatakse televisiooniteenuse tegevusloa liigid. Säilib lubade liigitamine regionaalseks ja üleriigiliseks. Senine satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba nimetatakse ümber rahvusvaheliseks televisiooniteenuse osutamise tegevusloaks. Satelliittelevisiooni nimetamisest loobutakse, kuna puudub sisuline vajadus tõsta esile üht tehnoloogilist edastusviisi. Televisiooniteenuse osutamise tegevuslubade liigitamine regionaalseks, üleriigiliseks ja rahvusvaheliseks on sarnane raadioteenuse osutamise tegevuslubade puhul juba kehtivas seaduses sätestatule. MeeTS § 33 lõikes 2 nähakse ette, et regionaalne ja üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused. Sätte sisu tuleneb kehtivast MeeTS § 33 lõikest 1 ja §-st 34. Seni on vaba juurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa kehtivusaeg olnud kuni kümme aastat ja tingimusjuurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse puhul kuni viis aastat. Seoses loaliikide ühendamisega kaob erisus ka loa maksimaalse kehtivusaja osas. MeeTS § 33 lõige 3 sätestab rahvusvahelise televisiooniteenuse tegevusloa andmise tingimused ja vastab kehtivale MeeTS §-le 36. Tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine ei tulene konkreetsetest AVMSD sätetest, ent on seotud direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Kehtiva korra kohane televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotlemine on uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev veebitelevisioon) osutajatele ebamõistlikult keeruline, mistõttu tegutsetakse seni loata, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Süsteemi muutmine võimaldab hõlmata kõik sarnast teenust osutavad isikud ühtse regulatsiooni kohaldamisalasse, tagades järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle ja seeläbi teenuse kasutajate huvide parema kaitse. Eelnõu § 1 punkt 62 – MeeTS § 34 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune paragrahv sätestas tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa liigid ja andmise tingimused. Kuna vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevuslubade eristamisest loobutakse (vt ka eelnõu § 1 punkti 61 selgitust), pole MeeTS § 34 enam vajalik. Eelnõu § 1 punkt 63 – MeeTS § 35, mis puudutab raadioteenuse osutamise tegevuslube, sõnastatakse uuesti. Täpsustatakse paragrahvi pealkirja ja vahetatakse lõigete järjestus, et paragrahvi ülesehitus oleks sarnane televisiooniteenuse osutamise tegevuslube puudutava MeeTS § 33 uue sõnastusega. Ainsa sisulise muudatusena pikendatakse raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivusaega viielt aastalt kuni seitsme aastani. Tegemist on raadioteenuse osutajate jaoks positiivse muudatusega, mis julgustab näiteks suuremaid investeeringuid tegema. Raadioteenuse osutamise tegevuslubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see jätkuvalt põhjendatud. Eelnõu § 1 punkt 64 – MeeTS § 36 tunnistatakse kehtetuks. Antud paragrahv sätestas satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa andmise tingimused. Kõnealune loaliik on nimetatud ümber rahvusvaheliseks televisiooniteenuse osutamise tegevusloaks ja seni MeeTS §-s 36 sätestatu viidud MeeTS § 33 lõikesse 3 (vt ka eelnõu § 1 punkti 61 selgitust). 26 Eelnõu § 1 punkt 65 – muudetakse MeeTS § 39 lõiget 2, mis puudutab televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluses esitatavaid andmeid. Säte sõnastatakse parema loetavuse huvides punktidena ning seni nõutud andmeid täiendatakse programmi vastutava toimetaja nime ja kontaktandmetega ning televisiooniteenuse osutamise loa taotlemisel viitega sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. Programmi vastutava toimetaja andmete nimetamine on seotud MeeTS § 39 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega, millega seoses muutub kehtetuks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ (vt ka eelnõu § 1 punkti 66 selgitust). Seni on vastutava toimetaja andmeid vormi kohaselt küll nõutud, kuid MeeTS-i tekst pole seda ette näinud. Kuna vormi võib edaspidi koostada vastavalt MeeTS-is ja MSÜS-is kehtestatud andmekoosseisule haldusorgan, ongi MeeTS § 39 lõiget 2 vajalikul määral täiendatud. Teine MeeTS § 39 lõike 2 täiendus on tehtud seoses AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele lõigetes 2–5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Kuigi jurisdiktsiooni korrektse määratlemise eest vastutab lõppastmes muidugi riik, on mõistlik lasta tegevusloa taotlejal endal anda esialgne hinnang selle kohta, miks ta just Eestis tegevusluba taotleb. Kuna jurisdiktsiooni kindlaksmääramine on keerulisematel juhtudel seotud selliste näitajatega nagu toimetusotsuste tegemise asukoht, saadetega seotud töötajate hulk ühes või teises liikmesriigis jmt, tuleks tegevusloa taotlust menetleval haldusorganil kõikide tähtsust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks taotlejalt niikuinii täiendavaid andmeid küsida. Taotleja enda hinnang Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise osas näitaks aga haldusorganile kätte konkreetse suuna, mida kontrollima asuda ja tagaks menetluse ladusama sujumise. Eelnõu § 1 punkt 66 – MeeTS § 39 lõige 5, mille kohaselt kehtestab televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega, tunnistatakse kehtetuks. Vormi kehtestamine ministri määrusega ei ole vajalik, kuna MeeTS-is ja MSÜS-is on kehtestatud esitatavate andmete koosseis. Selle põhjal saab haldusorgan (TTJA) ette näha erinevaid andmeesitusvorme, sh paberkandjal esitatava blanketi ja elektrooniliselt kasutatava vormi. Eelnõu § 1 punkt 67 – muudetakse MeeTS § 40, mis sätestab tegevuslubade väljaandmise protseduuri. Lõigetest 1 ja 2, mis puudutavad tegevuslubade andmiseks konkursi välja kuulutamist ja sellest Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) teavitamist, jäetakse välja televisiooniteenus (vt ka eelnõu § 1 punkti 61 selgitust). MeeTS § 40 lõige 3 näeb ette, et regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse ning raadioteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Sättest on välja jäetud televisiooniteenuse vaba ja tingimusjuurdepääsu puudutav osa. 27 MeeTS § 40 lõikest 4, mis puudutab konkursi korras väljaantavatele tegevuslubadele kõrvaltingimuste kehtestamist valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt, ja lõikest 5, mis puudutab konkursi korras väljaantava tegevusloa taotluse menetlustähtaega, jäetakse välja televisiooniteenus (vt ka eelnõu § 1 punkti 61 selgitust). MeeTS § 40 lõige 6 näeb ette, et televisiooniteenuse osutamise tegevusloa ja nii televisiooni- kui raadioteenuse osutamise ajutise tegevusloa annab TTJA peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata ning võib seejuures määrata regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloale kõrvaltingimusi. Sätte sõnastust on kohandatud vastavaks uutele televisiooniteenuse osutamise tegevusloa liikidele ja asjaolule, et televisiooniteenuse osutamise tegevuslubade andmiseks enam konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 61 selgitust). Lisaks on MeeTS § 40 lõike 6 teisest lausest jäetud välja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) õigus teha ettepanek televisiooniteenuse osutamise tegevusloale kõrvaltingimuste kehtestamiseks. Edaspidi võib erinevalt raadioteenuse osutamise tegevusloast regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloale määrata kõrvaltingimusi TTJA peadirektor. Viimati nimetatud muudatuse eesmärgiks on suurendada TTJA sõltumatust, et täita AVMSD artiklist 30 tulenevad tingimused (vt ka eelnõu § 1 punkti 80 selgitust). Ministri sekkumine televisiooniteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise protsessi, oleks uuendatud AVMSD kohaselt lubamatu, kuna selle artikli 30 lõige 2 näeb ette, et riiklikud järelevalveasutused või -organid ei küsi seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuna AVMSD raadioteenuseid ei puuduta, on nende osutamiseks antavatele tegevuslubadele ministri poolt kõrvaltingimuste kehtestamine jätkuvalt lubatav. MeeTS § 40 lõike 7 sõnastust on kohandatud uutele televisiooniteenuse osutamise tegevusloa liikidele vastavaks ning lõikes 8 on satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa nimetamise asemel kasutatud uut terminit „rahvusvaheline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“. Eelnõu § 1 punkt 68 – MeeTS § 41 esimest lauset täpsustatakse asjaoluga, et KuM-i esindaja kaasamine tegevusloa taotluste hindamise komisjoni on kohustuslik vaid raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluste hindamisel. Muudatuse eesmärgiks on suurendada TTJA sõltumatust televisiooniteenuse osutamise tegevuslubade väljaandmisel, et täita AVMSD artiklist 30 tulenevad tingimused (vt ka eelnõu § 1 punktide 67 ja 80 selgitusi). Eelnõu § 1 punkt 69 – tegevusloa andmiseks konkursi korraldamist puudutava MeeTS § 43 lõikest 1 jäetakse välja televisiooniteenust puudutav osa. Muudatus tuleneb asjaolust, et televisiooniteenuse osutamise tegevusloa andmiseks edaspidi konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 61 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 70 – MeeTS § 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „satelliittelevisiooni teenuse“ sõnadega „rahvusvahelise televisiooniteenuse“. Muudatus on seotud kõnealuse loaliigi ümbernimetamisega (vt ka eelnõu § 1 punkti 61 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 71 – täiendatakse MeeTS § 47 pealkirja ja lõiget 1. MeeTS §-s 47 on seni reguleeritud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteate esitamise kohustust. Paragrahvi täiendatakse seoses videojagamisplatvormi teenuse osutajatele lisanduva teatamiskohustusega. MeeTS § 47 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt tuleb nii tellitava 28 audiovisuaalmeedia kui ka videojagamisplatvormi teenuse osutamiseks esitada majandustegevusteade. Uus teatamiskohustus on seotud AVMSD artikli 28a lõikega 6, mis paneb liikmesriikidele kohustuse koostada ja hoida ajakohasena oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi teenuse osutajate loetelu. Sellist loetelu on kõige mõistlikum pidada sarnaselt meediateenuse osutajate andmetega MTR-is. Eelnõu § 1 punkt 72 – muudetakse MeeTS § 47 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, milles täpsustatakse, et kõnealune lõige puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitatavat majandustegevusteadet. Täpsustus on vajalik, kuna sama paragrahvi täiendatakse uue lõikega 21, milles nähakse ette videojagamisplatvormi teenuse osutaja esitatava majandustegevusteate sisunõuded. Eelnõu § 1 punkt 73 – MeeTS § 47 lõike 2 punkti 2 muudetakse selliselt, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liik ei ole enam eraldiseisev osa teabest, mille teenuse osutaja majandustegevusteates peab esitama. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liigi all peetakse silmas eeskätt seda, milline on teenuse eest maksmise süsteem (kas kuutasuga või iga teose vaatamise eest eraldi tasumisega). See info esitatakse aga MTR-is teenust iseloomustava teabe hulgas, mitte eraldi väljal. Eelnõu § 1 punkt 74 – täiendatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteates esitatavate andmete loetelu. Sarnaselt televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotlejatega, pannakse ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kohustus määratleda, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. Täiendus on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele lõigetes 2–5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Majandustegevusteate esitamisel on teenuse osutaja enda hinnang antud küsimuses veelgi olulisem, kui tegevusloa taotlemisel, kuna teate esitamisele erinevalt tegevusloa taotluse esitamisest sisulist menetlust ei järgne. Seega oleks asjaomasel majandushaldusasutusel (TTJA) keerulisematel juhtudel praktiliselt võimatu ilma tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolse suuniseta Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise asjaolusid kindlaks tegema asuda. Kui majandushaldusasutusel on põhjendatud kahtlus, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei ole jurisdiktsiooni määratlenud korrektselt, on tal õigus MSÜS § 62 lõike 1 alusel kontrollida MTR-is olevate andmete õigsust. Eelnõu § 1 punkt 75 – MeeTS § 47 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt peab videojagamisplatvormi teenuse osutaja esitama majandustegevusteates lisaks MSÜS-is sätestatule järgmised andmed: 1) teenuse osutaja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi teenuse nimi ja teenust iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale. MSÜS-ist tulenevate andmete all peetakse silmas MSÜS § 15 lõike 1 alusel esitatavaid majandustegevuse üldandmeid. MeeTS § 47 lõike 21 alusel nõutavad andmed on sarnased tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt küsitavatega. Oluline erinevus on, et toimetusvastutuse puudumise tõttu nõutakse videojagamisplatvormi teenuse osutajalt vastutava toimetaja andmete asemel teavet kontaktisiku kohta. Erinev on ka viide 29 jurisdiktsiooni kindlaks määramise alustele, kuid vajadus selle järele on jällegi AVMSD-st tulenev. Nimelt näeb AVMSD artikli 28a lõige 6 ette, et loetelus, mille liikmesriigid oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi teenuse osutajate kohta koostavad, märgitakse ka ära millistele kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Nagu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul, oleks ka videojagamisplatvormi teenuse osutajate Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumist ilma nende endi hinnanguta keeruline kindlaks teha. Eelnõu § 1 punkt 76 – MeeTS § 51, mis puudutab vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, sõnastatakse tervikuna uuesti. Muudatused on seotud AVMSD artikli 3 uuendamisega. Paragrahvi 51 pealkirjas asendatakse televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus laiema sõnastusega „meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus“, millega on hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Pealkirja muutmine on seotud asjaoluga, et edaspidi nähakse meediateenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused ette ühes paragrahvis ja sellega seoses tunnistatakse MeeTS § 52 kehtetuks (vt ka eelnõu § 1 punkti 77 selgitust). Ka AVMSD-s ei eristata enam televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid. MeeTS § 51 lõikes 1, nagu sama paragrahvi pealkirjaski, nimetatakse edaspidi televisiooni- ja raadioteenuse asemel meediateenust ehk lisandub tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Sätte uue sõnastuse kohaselt ei piirata teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist, välja arvatud samas paragrahvis sätestatud juhtudel. Sama põhimõtet on kõnealune säte väljendanud seni televisiooni- ja raadioteenuse kohta. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osas on see tulenenud MeeTS § 52 lõikest 1. Eelnõuga ühendatakse kehtivad MeeTS § 51 lõige 1 ja § 52 lõige 1. MeeTS § 51 lõikes 2 nimetatakse tingimused, mille täitumisel teeb TTJA teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse (s.o nii teleprogrammi kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi) taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemise eelduseks on MeeTS § 51 lõike 2 punkti 1 kohaselt esmalt asjaolu, et liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel korral oluliselt rikkunud MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustanud rahvatervist või kujutanud rahvatervisele olulist ohtu või viimase aasta jooksul vähemalt ühel korral oluliselt rikkunud MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist a ja lõike 3 punktist a. Rikkumised, mille ilmnemisel on võimalik meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piirata, jagunevad seega vastavalt nende raskusastmele kaheks ning sellest tulenevalt on enne ettekirjutuse tegemist nõutav kahe või ühe varasema samalaadse rikkumise tuvastamine. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is on audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused olnud televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul erinevad. Direktiiviga muudetud AVMSD-s sätestatuni on jõutud sisuliselt televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid omavahel ühendades. 30 MeeTS § 51 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab TTJA enne ettekirjutuse tegemist teavitama kirjalikult toimunud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni. See nõue tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist b ja lõike 3 punktist b ega ole uus. Ka seni on MeeTS § 51 lõike 2 punktis 2 olnud sätestatud sama kohustus. MeeTS § 51 lõike 2 punkt 3 näeb ette, et enne ettekirjutuse tegemist peab olema audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale antud võimalus esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikes 1, kuid kuna direktiiviga muudetud AVMSD artikli 3 lõike 2 punktis c ja lõikes 3 on see põhimõte eraldi välja toodud (AVMSD eelmises versioonis seda sees ei olnud), nähakse see selgesõnaliselt ette ka MeeTS-is. MeeTS § 51 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb teatud rikkumiste korral viivitada ettekirjutuse tegemisega, et püüda tekkinud probleem lahendada ilma audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piiramata. Nimelt kui teisest liikmesriigist pärit teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi sisu rikub MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustab rahvatervist või põhjustab rahvatervisele olulist ohtu, peavad Eesti ja teise asjaomase liikmesriigi järelevalveasutus koos Euroopa Komisjoniga püüdma ühe kuu jooksul rikkumisest teavitamisest arvates probleemi lahendada. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is (§ 51 lõike 2 punktis 3) oli samaks otstarbeks ette nähtud 15 päeva. Tõsisemate rikkumiste korral, nagu MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud õigusrikkumisele üleskutsumise keelu eiramine selliselt, et programm või programmikataloog sisaldab saadet, milles kutsutakse üles terrorikuriteo toimepanemisele, ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või ühiskonna turvalisusele olulise ohu põhjustamisel MeeTS § 51 lõike 2 punktis 4 sätestatud ooteaja nõuet ei kohaldata. Paragrahvi 51 kolmandas lõikes täpsustatakse, et kui liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on rikkunud MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest (varasema rikkumise olemasolu, asjaosaliste teavitamine, vastuväidete ärakuulamine) ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Sellise võimaluse annab AVMSD artikli 3 lõige 5. MeeTS § 51 lõige 4 näeb ette, et kiireloomulisusele tuginedes tehtud ettekirjutusest tuleb viivitamata teavitada liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni. Ka selle sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõikest 5. MeeTS § 51 lõike 5 kohaselt peab TTJA loobuma kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et ettekirjutuse tegemine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. AVMSD artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 5 on nimelt sätestatud Euroopa Komisjoni roll audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise 31 vabaduse piiramise üle järelevalvajana. Euroopa Komisjon konsulteerib piiravate meetmete hindamisel ka Euroopa järelevalveasutuste rühmaga (edaspidi ka ERGA) ja informeerib AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad. Reeglina peab Euroopa Komisjon jõudma otsuseni, kas kavandatav ettekirjutus on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, kolme kuu jooksul, kuid olukorras, kus ettekirjutus on juba tehtud kiireloomulisusele tuginedes, tuleb ka Euroopa Komisjonil tegutseda võimalikult kiiresti. Kui MeeTS § 51 lõiked 2–5 puudutasid teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise piiramist, siis sama paragrahvi kuues lõige annab TTJA-le õiguse teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus olukorras, kus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamine, mis ei ole pärit liikmesriigist, rikub oluliselt ja korduvalt MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvatervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvatervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sellisel juhul ei kohaldu AVMSD-st tulenevad piirangud, nagu näiteks varasemate rikkumiste olemasolu nõue ja kohustus püüda lahendada tekkinud probleem kindla aja jooksul ettekirjutust tegemata, kuid järgida tuleb loomulikult HMS-i. MeeTS § 51 lõige 7 näeb ette, et kui MeeTS §-s 19 sätestatud nõuete rikkumine on seotud konventsiooniga ühinenud riigist pärit teleprogrammi taasedastamisega, teavitab TTJA viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutust, televisiooniteenuse osutajat ja teleprogrammi taasedastajat ega tee ettekirjutust enne, kui teavitamisest on möödunud kaks nädalat ning rikkumine jätkub. Kõnealune säte väljendab seda, mis seni on olnud sätestatud MeeTS § 51 lõikes 2 ja puudutanud nii liikmesriigist kui ka konventsiooniga ühinenud riigist pärineva teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist. MeeTS § 51 lõikes 2 tehakse tulenevalt uuendatud AVMSD-st põhjalikud muudatused, kuid kuna konventsiooni alates 1998. aastast muudetud pole, tekib olukord, kus liikmesriikidele ja konventsiooniga ühinenud riikidele enam ühesugust regulatsiooni kohaldada ei saa. Näiteks puudutab konventsioon üksnes televisiooniteenust, mitte aga tellitavat audiovisuaalmeedia teenust, rääkimata videojagamisplatvormi teenusest. Seega, tuleb konventsiooniga ühinenud riikidest23 pärit televisiooniteenuse piiramisel juhinduda senisest korrast. Säte on kooskõlas konventsiooni artikliga 24. MeeTS § 51 lõige 8 puudutab raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist ega erine oluliselt senisest MeeTS § 51 lõikest 5. Täpsustatud on viidet MeeTS §-le 19, lisades sellesse kõik raadioteenust puudutavad viidatava paragrahvi lõiked. Samuti on raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena nimetatud rahvatervise või ühiskonna turvalisuse kahjustamist, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või rahvatervisele või ühiskonna turvalisusele olulise ohu kujutamist. Nimetatud täiendavad piirangute seadmise alused on sõnastatud sarnaselt AVMSD-s audiovisuaalmeedia teenuste kohta sätestatuga, kuna pole põhjust raadioteenust neist erinevalt kohelda. MeeTS § 51 lõike 9 kohaselt võib taasedastaja pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa sellekohane luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt. Säte vastab MeeTS § 51 lõike 6 senisele sõnastusele, mida on täiendatud sõnaga „programmikataloog“, et lisaks televisiooniteenusele oleks hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Kehtiv MeeTS § 51 lõige 6 puudutab 23 Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riikide loetelu. 32 üksnes teleprogrammi ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi osas tuleneb samasisuline põhimõte MeeTS § 52 lõikest 7. Eelnõuga need sätted ühendatakse MeeTS § 51 lõikeks 9. Eelnõu § 1 punkt 77 – MeeTS § 52, mis puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, tunnistatakse kehtetuks. Muudatus tuleneb asjaolust, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused nähakse edaspidi ette ühes paragrahvis – MeeTS §-s 51 (vt ka eelnõu § 1 punkti 76 selgitust). Kuna mõlema teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutav regulatsioon on AVMSD-s ühtlustatud, puudub vajadus sellele ka siseriiklikus õigusaktis teisiti läheneda. Eelnõu § 1 punkt 78 – MeeTS 7. peatükk, mis puudutab teabevahetust Euroopa Komisjoni ja teise riigi järelevalveasutusega, sõnastatakse rohketest muudatustest tulenevalt tervikuna uuesti. Muudatused on seotud peamiselt AVMSD artikli 4 uuendamisega, aga ka artikli 30a lisandumisega. Muu hulgas muudetakse ka peatüki pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt on MeeTS-i 7. peatüki pealkiri „Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning vastastikuste taotluste menetlemine“. Pealkirja on täiendatud vastastikuste taotluste menetlemist puudutava lauseosaga, kuna senine vaid teabevahetust puudutav sõnastus oleks peatüki sisu arvestades liiga kitsas. Seni MeeTS §-s 53 sisaldunud regulatsioon on jaotatud paragrahvidesse 53 ja 531. Paragrahv 53 puudutab jätkuvalt teabevahetust Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning § 531 liikmesriikide vastastikuste taotluste menetlemist. MeeTS § 53 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et TTJA on kohustatud andma teavet MeeTS-i rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja liikmesriigi järelevalveasutusele ning ta võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. Varasema sõnastuse kohaselt oli sarnaselt konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega teabe vahetamisele ka liikmesriigi järelevalveasutusega teabe vahetamine TTJA kaalutlusotsus. Seejuures tuli küll arvestada seni MeeTS § 53 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt pidi TTJA juhul, kui ta leidis, et teabe avaldamine liikmesriigi järelevalveasutusele ei ole põhjendatud, teavitama Euroopa Komisjoni ja esitama sellekohased põhjendused. AVMSD artikli 30a lõike 1 (AVMSD eelmises redaktsioonis artikkel 30) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud järelevalveasutused või - organid võtavad asjakohased meetmed, et anda üksteisele ja komisjonile AVMSD kohaldamiseks vajalikku teavet. Kuna AVMSD-st tuleneb kohustus anda teavet nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriikidele, sõnastataksegi MeeTS § 53 lõige 1 ümber ja jäetakse sama paragrahvi lõikes 2 seni sisaldunu seadusest välja. MeeTS § 53 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt teavitab TTJA juhul, kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eestis asuvat meedia- või videojagamisplatvormi teenuse osutajat, teabe avaldamisest ka meedia- või videojagamisplatvormi teenuse osutajat. Sätte sisu on sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 3, ent seda on täiendatud selliselt, et see hõlmaks ka videojagamisplatvormi teenuse osutajaid. Muudatus on seotud asjaoluga, et AVMSD ja 33 eelnõu seadusena jõustumise järel ka MeeTS reguleerivad lisaks meediateenustele ka videojagamisplatvormi teenusega seonduvat, mistõttu võib tekkida vajadus rahvusvaheliseks teabevahetuseks ka selles valdkonnas. MeeTS § 53 lõige 3 sätestab, et kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas ühe või mitme liikmesriigi elanikkonnale, teavitab TTJA nende liikmesriikide järelevalveasutusi. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 2. MeeTS § 53 lõige 4 näeb ette, et kui TTJA ei jõua liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia või videojagamisplatvormi teenuse osutaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. Säte on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5c ja artikli 28a lõikega 7, mis näevad ette vastavalt audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi teenuse osutajate ühe või teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuulumise küsimuste lõpliku lahendamise Euroopa Komisjonis. Seejuures võib Euroopa Komisjon konsulteerida ERGA-ga ja peab oma otsusest teavitama ka AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed. MeeTS § 531 lõige 1 näeb ette, et kui mõni liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab TTJA ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Selliseks lahenduseks võivad olla näiteks jurisdiktsiooni senisest erinev määratlemine või teenuse osutaja suunamine käitumisele, mis on sihtriigi reeglitega kooskõlas. Sätte sõnastust on võrreldes senise MeeTS § 53 lõikega 4 muudetud selliselt, et liikmesriikide puhul on kasutusele võetud laiem termin „audiovisuaalmeedia teenuse osutaja“, mis hõlmab nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajat. Konventsiooniga ühinenud riikide osas saab rääkida jätkuvalt vaid televisiooniteenuse osutajatest, kuna tellitava audiovisuaalmeedia teenusega seonduvat konventsioon ei puuduta. Taoliste probleemide lahendamise riikidevahelise koostöö abil näevad ette nii AVMSD (artikli 4 lõige 2) kui ka konventsioon (artikli 24bis lõike 2 punkt a). MeeTS § 531 lõiget 2 on võrreldes MeeTS § 53 lõike 5 senise sõnastusega, täiendatud teise lausega. Kõnealuse sätte esimene lause näeb ette, et kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemaid pooli rahuldavat lahendust, on TTJA-l õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas TTJA poolt kavandatavad meetmed (sama paragrahvi lõike 4 kohaselt taasedastamise lõpetamise ettekirjutus) on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Lisatud teine lause kohustab TTJA-d teavitama Euroopa Komisjoni poole pöördumisest ka asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 4 lõike 4 punktis a sätestatud järelevalveasutuse kohustusest teatada nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriigile, kus audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud, oma kavatsusest võtta meetmeid teenuse sihtriigis kehtestatud normidest kõrvalehoidmise lõpetamiseks. MeeTS § 531 lõike 3 kohaselt peab TTJA esitama sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad 34 mõistlikult hinnata asjaolu, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest. Viidatud lõiked 1 ja 2 puudutavad teenuse asukohariigi ehk jurisdiktsiooni omava riigi ja sihtriigi vahelist koostööd probleemide lahendamisel ning Euroopa Komisjoni kaasamist, kui nimetatud koostöö tulemusi ei anna. Mõlemal juhul tuleb Eesti järelevalveasutusel tõendada, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud mujal selleks, et vältida MeeTS-ist tuleneva regulatsiooni järgimist. Selline tõendite esitamise kohustus lisandus AVMSD artikli 4 lõike 3 punkti b direktiiviga. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad nimetatud tõendid võimaldama kõnealust kõrvalehoidmist mõistlikult tuvastada, ilma et oleks vaja kindlaks teha meediateenuse osutaja kavatsust kõnealustest rangematest õigusnormidest kõrvale hoida. Direktiivi 11. põhjenduspunktis täpsustatakse, et nimetatud tõendites tuleks üksikasjalikult välja tuua mitmeid kinnitavaid asjaolusid, mille alusel kõnealust kõrvalehoidmist saab mõistlikult tuvastada. Ilmselt võiks sellisteks tõenditeks olla näiteks selgelt Eesti vaatajaskonnale suunatud kohalikke tooteid ja teenuseid reklaamivad äriteated, olulisel määral Eesti tänapäeva või kultuuripärandit puudutav programm vmt. MeeTS § 531 lõige 4 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et meetmed, mida TTJA kavatseb Eestis kehtivast regulatsioonist kõrvalehoidva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suhtes rakendada (teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemine), on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib kõnealused meetmed tarvitusele võtta. Sätte sisu vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 6, kuid tellitavat audiovisuaalmeedia teenust silmas pidades nimetatakse selles teleprogrammi kõrval ka programmikataloogi ja räägitakse laiemalt audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajast, mitte üksnes teleprogrammi taasedastajast. Säte on kooskõlas AVMSD artikli 4 lõike 4 punktiga c. MeeTS § 531 lõige 5 kohustab TTJA-d andma enne ettekirjutuse tegemist audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada MeeTS-is sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. Tegemist on samasuguse nõudega, nagu vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust puudutavas MeeTS §-s 51 ette nähti (vt ka eelnõu § 1 punkti 76 selgituses MeeTS § 51 lõike 2 punkti 3 puudutavat osa). Kuigi menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud ka HMS-is, korratakse seda AVMSD artikli 4 lõike 4 punktist b tulenevalt MeeTS-is. MeeTS § 531 lõike 6 kohaselt on TTJA-l juhul, kui mõni liikmesriigi järelevalveasutus teavitab TTJA-d asjaolust, et Eestis asuv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või osaliselt mõnes teises liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, õigus teha vajaduse korral audiovisuaalmeedia teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. TTJA peab teavitama liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, tuleb TTJA-l selgitada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. Kõnealune säte on sisult sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 7, kuid seda on tulenevalt AVMSD-s tehtud muudatustest pisut korrigeeritud ja täiendatud kolmanda lausega. Sättesse on lisatud kohustus regulaarselt teavitada liikmesriigi järelevalveasutust kasutusele võetud meetmetest ning põhjendada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile, miks meetmed tulemusi pole andnud. Täiendused tulenevad AVMSD artikli 4 lõikes 2 tehtud muudatustest. 35 Lisaks on MeeTS § 531 lõikest 6 välja jäetud konventsiooniga ühinenud riigid, kuna konventsioon näeb sarnaste olukordade lahendamiseks ette teistsuguse korra. Konventsiooni artikli 24bis kohaselt asub olukorras, kus konventsiooniga ühinenud riigid omavahel probleemile lahenduse leidmises kokkuleppele ei jõua, asja arutama konventsiooni täitmiseks moodustatud alaline komitee. Samuti on võimalik algatada konventsioonis sätestatud vahekohtumenetlus. Paraku on konventsioon vananenud ja alaline komitee ei ole faktiliselt juba aastaid tegutsenud, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks Eesti ja mõne konventsiooniga ühinenud riigi vaheline vaidlus tegelikult võiks kujuneda. Sellest tulenevalt ei täpsustata ka MeeTS-i §-des 53 ja 531 konventsiooniga ühinenud riikide osas rohkemat, kui MeeTS § 53 lõikes 1 sätestatud teabevahetus ja § 531 lõikes 1 ette nähtud koostöökohustus. MeeTS § 531 lõige 7 vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 8 ja selles on korrigeeritud üksnes paragrahvisisest viidet. MeeTS § 531 lõige 8 näeb ette, et TTJA menetleb kõiki liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul taotluse kättesaamisest arvates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 3. Eelnõu § 1 punkt 79 – MeeTS-i täiendatakse peatükiga 71 „Meediapädevuse edendamine“, mis koosneb §-dest 532 ja 533. Täiendus tuleneb AVMSD artiklist 33a, mille lõige 1 kohustab liikmesriike võtma meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks. Direktiivi 59. põhjenduspunktis selgitatakse, et selleks, et inimestel oleks ligipääs teabele ning nad saaksid meediasisu vastutustundlikult ja turvaliselt kasutada, kriitiliselt hinnata ning luua, peab neil olema väga hea meediakirjaoskus. Märgitakse ka, et meediakirjaoskus ei tohiks olla piiratud vahendite ja tehnoloogia tundmaõppimisega, vaid selle eesmärk peaks olema anda inimestele kriitilise mõtlemise oskused, mida on vaja hinnangute andmiseks, keeruliste olukordade analüüsimiseks ning arvamuste faktidest eristamiseks. MeeTS-i lisatava § 532 kohaselt tähendab meediapädevus oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Paragrahvi 533 lõige 1 näeb ette, et meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM). HTM on sobiv meediapädevuse edendamise eest vastutajaks, kuna kõnealune teema seondub otseselt teabekeskkonnaga. Teabekeskkond on Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 14 lõike 3 punkti 5 ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 10 lõike 3 punkti 5 kohaselt õpetuses ja kasvatuses üheks läbivaks teemaks, mille käsitlemisel taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Lisaks on HTM Eestis 2019. aastal esmakordselt korraldatud meediapädevuse nädala24 eestvedaja. MeeTS § 533 lõikega 2 pannakse HTM-ile kohustus anda meediapädevuse edendamise osas aru Euroopa Komisjonile. Kohustus tuleneb AVMSD artikli 33a lõikest 2, mis näeb ette, et liikmesriigid esitavad hiljemalt 19. detsembril 2022 ja seejärel iga kolme aasta järel 24 Meediapädevuse nädal 2019 „Enne mõtlen, siis jagan“. 36 komisjonile aruande sama artikli lõike 1 (kohustus võtta meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks) kohaldamise kohta. AVMSD artikli 33a lõige 3 täpsustab, et Euroopa Komisjon annab pärast liikmesriikide esindajatest koosneva kontaktkomiteega konsulteerimist välja suunised selliste aruannete ulatuse kohta. Eelnõu koostamise ajaks ei ole suuniseid veel välja antud. Eelnõu § 1 punkt 80 – muudetakse MeeTS § 54, mis puudutab riikliku järelevalve korraldust. MeeTS § 54 lõikest 1, milles nimetatakse TTJA meediateenuste valdkonnas riikliku järelevalve teostajaks, jäetakse välja viide MeeTS-i alusel kehtestatud õigusaktidele. Kuna eelnõu § 1 punktiga 66 tunnistatakse kehtetuks ainus MeeTS-is olev volitusnorm rakendusakti kehtestamiseks, puudub edaspidi vajadus viidata MeeTS-i alusel kehtestatud õigusaktidele. Paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega. MeeTS § 54 lõike 2 kohaselt on TTJA sõltumatu riiklik järelevalveasutus AVMSD artikli 30 lõike 1 tähenduses. AVMSD viidatud sätte esimene lause näeb nimelt ette, et iga liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust25 või -organit või mõlemad ning sellele järgnevad laused rõhutavad sellise asutuse sõltumatust. Sõltumatut järelevalveasutust on mainitud ka AVMSD eelmises redaktsioonis, mistõttu praktikas TTJA juba täidab vastavaid ülesandeid. MeeTS § 54 lõikes 3 nähakse ette, et TTJA on MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses MeeTS-ist, AVMSD eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik- õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse 25 AVMSD eestikeelses tekstis kasutatakse sõna „regulaatorasutus“. Eelnõus on otsustatud sõna „järelevalveasutus“ kasuks, kuna seda kasutatakse ka kehtivas MeeTS-is. 37 näitena sageli esile tõstnud26, on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).27 Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks. MeeTS § 54 lõikes 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on: 1) MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) AVMSD-s nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise osas28, esitamine Euroopa Komisjonile; 3) ERGA-s ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; 4) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Tegemist ei ole uute ülesannetega, TTJA täidab samu ülesandeid ka praegu. 26 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“. 27 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019. 28 Meediapädevust puudutavate aruannete esitamine Euroopa Komisjonile on eelnõu § 1 punktiga 79 MeeTS-i lisatava § 533 lõike 2 kohaselt HTM-i ülesanne. 38 Eelnõu § 1 punkt 81 – täiendatakse MeeTS §-s 55 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seni on TTJA-l olnud õigus kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). Sätte uue sõnastuse kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Küsitlemise ja dokumentide nõudmise õigusele lisanduvad seega isikusamasuse tuvastamise, valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse õigus. Ettepanek laiendada selliselt TTJA riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise volitusi tuleneb Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsist „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“29 ja aitab kaasa AVMSD artikli 30 lõikes 4 sätestatu saavutamisele. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikel järelevalveasutustel või - organitel on oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks muu hulgas ka piisavad nõuete täitmise tagamise volitused. Eelnõu § 1 punkt 82 – MeeTS § 57 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 191. MeeTS §-s 57 on ette nähtud vastutus alaealiste kaitse nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud alaealiste kaitse nõuded sätestatud MeeTS §-s 19, siis eelnõuga lisandub § 191, mis sätestab alaealiste kaitse nõuded videojagamisplatvormi teenuse osutamisel. Tulenevalt kõnealusest MeeTS § 57 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi teenuse osutajat oodata alaealiste kaitse nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 punkt 83 – MeeTS § 58 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 311. MeeTS §-s 58 on ette nähtud vastutus äriteadetele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud äriteadetele kohalduvad nõuded sätestatud MeeTS § 26 lõikes 2 ja §-des 28–31, siis eelnõuga lisandub § 311, mis sätestab videojagamisplatvormi teenuse osutaja kohustused seoses kasutajate loodud videotes edastatavate äriteadetega. Tulenevalt MeeTS § 58 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi teenuse osutajat oodata äriteadetega seotud nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 punkt 84 – MeeTS § 60 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte nägi ette, et MeeTS §-s 23 sätestatud nõuet (puuetega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele) rakendavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad järk-järgult ning sätestas kohustuse esitada TTJA-le iga-aastaselt ülevaade selle nõude täitmise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 35 MeeTS §-s 23 tehtud muudatustest tulenevalt puudub antud sätte järele edaspidi vajadus, kuna selle sisu on viidud üle MeeTS § 23 lõigetesse 1 ja 3. Eelnõu § 1 punkt 85 – muudetakse MeeTS § 61, mis puudutab tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes. Nagu eelnõu § 1 punkti 34 selgituses märgitud, tuleb Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhendit „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel lähtuvalt MeeTS § 22 lõikes 2 sätestatust uuendada. MeeTS § 61 uue sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister MeeTS § 27 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendi äriteadete edastamiseks lastesaadetes 2021. aasta 19. septembriks juhul, kui meedia- ja videojagamisplatvormi teenuse valdkonnas tegutsevad isikud ei ole nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras 2021. aasta 19. märtsiks välja töötanud. Arvestades, et MeeTS-i 29 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 39 muudatuste jõustumisajaks on kavandatud 2020. aasta 19. september, on teenuseosutajatel juhendi uuendamiseks aega pool aastat seaduse jõustumisest arvates. Kui juhendit eneseregulatsiooni korras vastu ei võeta, kehtestab järgmise poolaasta jooksul selle valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu § 1 punkt 86 – MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 631, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist väljaantud tegevuslubade kehtivust. Täiendus on vajalik tulenevalt MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest. Kuna muudetakse televisiooniteenuse osutamise tegevusloa liike, vajab MeeTS § 631 lõikes 1 täpsustamist, et enne 2020. aasta 19. septembrit väljaantud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. MeeTS § 631 lõigetes 2–4 selgitatakse, milline seni kehtinud loaliik võrdsustatakse millise uue loaliigiga. Eelnõu § 1 punkt 87 – MeeTS-i täiendatakse veel kahe uue rakendussättega. Paragrahv 652 puudutab MeeTS § 23 lõike 3 rakendamist. Viidatud sätte kohaselt esitab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja TTJA-le igal aastal 15. veebruariks andmed sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude (puuetega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele) täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava. Kuna ligipääsetavuse tegevuskava esitamise kohustus on uus, siis nähakse MeeTS §-s 652 ette, et 2021. aastal tuleb see TTJA-le esitada 19. märtsiks (pool aastat pärast eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumist). Nii on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel esmakordseks ligipääsetavuse tegevuskava väljatöötamiseks rohkem aega. Teises uues rakendussättes, MeeTS §-s 653 nähakse ette MeeTS § 23 järelhindamine. Sätte sõnastuse kohaselt analüüsib KuM koostöös TTJA-ga hiljemalt 2025. aastal MeeTS §-s 23 sätestatud puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Liikmesriikidel on kohustus hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutajate edusamme oma teenuste puuetega inimestele järkjärgulisel ligipääsetavaks tegemisel (direktiivi põhjenduspunkt 22). Kuigi TTJA saab valdkonnas toimuvaid arenguid jälgida talle esitatavate aruannete ja edaspidi ka ligipääsetavuse tegevuskavade põhjal, on oluline, et ülevaate pikema perioodi jooksul toimunust saaks ka KuM poliitikakujundajana. Vastavalt sellele on võimalik otsustada, kas senine lahendus, kus audiovisuaalmeedia teenuse osutajad saavad ise määrata, millises ulatuses enda teenused puuetega inimestele ligipääsetavaks teha, on õigustatud või tuleks kaaluda muid meetmeid (näiteks kvootide kehtestamist kui suur osa programmist peaks ligipääsetav olema või millised saated vms). Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad 2020. aasta 19. septembril ja esimesed ligipääsetavuse tegevuskavad tuleb esitada 2021. aasta 19. märtsiks. Järelhindamise toimumise ajaks on planeeritud 2025. aasta, sest selleks ajaks peaks olemas olema andmed nelja eelneva aasta kohta. See on piisavalt pikk periood, et oleks võimalik hinnata, kas ja millises tempos on järkjärguline areng ligipääsetavuse osas toimunud. Puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsetavuse regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsib KuM. TTJA roll seisneks ennekõike esitatud aruannete ja ligipääsetavuse tegevuskavade näol KuM-ile vajaliku sisendi andmises. Eelnõu § 1 punkt 88 – uuendatakse MeeTS-i normitehnilist märkust. Eelnõu § 2 – Muudetakse ERHS § 34 lõikes 3 olevat viidet. ERHS § 34 lõikes 3 määratakse kindlaks, millises ulatuses võib TTJA ERR-i tegevuse üle haldusjärelevalvet teha. ERHS § 34 40 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et TTJA-le antakse õigus teha ERR-i üle haldusjärelevalvet ka seoses MeeTS §-des 18 ja 26 sätestatud nõuete täitmisega. MeeTS § 18 puudutab hädaohuteadete edastamist, sealhulgas kohustust edastada need puuetega inimestele ligipääsetaval viisil ning §-s 26 nähakse ette varjatud äriteadete edastamise keeld. Mõlemast paragrahvist tulenevad nõuded on sarnaselt eraõiguslike meediateenuse osutajatega asjakohased ka ERR-i puhul, mistõttu on nende täitmise kontrollimine haldusjärelevalve raames põhjendatud. Eelnõu § 3 – ESS-i täiendatakse §-ga 902, millega võetakse Eesti õigusesse üle AVMSD artikkel 7b. Viidatud artikkel näeb ette, et liikmesriigid võtavad sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et meediateenuse osutajate pakutavaid audiovisuaalmeedia teenuseid ei kaeta üle ärilistel eesmärkidel ega muudeta ilma teenuseosutajate selge nõusolekuta. Lihtsustatult öeldes peetakse siin silmas olukorda, kus elektroonilise side ettevõtja, kes edastab või taasedastab audiovisuaalmeedia teenust, lisab sellele näiteks reklaami, mida teenuse kasutaja toimetatava audiovisuaalse sisu peal näeb. Direktiivi 26. põhjenduspunktis on AVMSD artikli 7b selgituseks märgitud, et sätte eesmärgiks on meediateenuse osutajate toimetusvastutuse ja audiovisuaalse väärtusahela kaitsmine ning et liikmesriigid peaksid tagama, et teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised, näiteks isiklikuks teavituseks mõeldud teenustest tulenevad ülekatmised ei vaja meediateenuse osutaja nõusolekut. Piirang ei tohiks puudutada seadme tööks või programmide valimiseks vajalike kasutajaliideste kontrollrakendusi, näiteks helitugevuse regulaatorit, otsingufunktsioone, navigeerimismenüüsid või kanalite loetelusid, samuti õigustatud ülekatmisi, näiteks hoiatusteateid, avalikes huvides pakutavat teavet, subtiitreid või äriteateid, mida pakub meediateenuse osutaja ja ka andmetihenduse meetodeid, millega sisu muutmata vähendatakse andmefaili suurust, ning teisi meetodeid, millega teenust kohandatakse selle levitamise viisidele (näiteks eraldusvõime ja kodeerimine). Eelnevast tulenevalt näeb ESS § 902 lõige 1 ette, et elektroonilise side ettevõtjale, kes edastab või taasedastab MeeTS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, nende muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. Sama paragrahvi lõikes 2 loetletakse järgmised erandid, millele kõnealust keeldu ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikud kasutajaliideste kontrollrakendused; 3) hoiatusteated; 4) avalikes huvides pakutav teave; 5) subtiitrid; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavad äriteated; 7) andmetihenduseks kasutatud meetodid, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teised kasutatud tehnilised meetodid, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine. Audiovisuaalmeedia teenuste ülekatmine ei ole Eestis veel levinud praktika, mistõttu märkimisväärset mõju kavandatava ESS-i täiendusega esialgu ei kaasne. Eelnõu § 4 punkt 1 – muudetakse RekS § 11 pealkirja, lisades meediateenuse kõrvale videojagamisplatvormi teenuse. Täiendus tuleneb videojagamisplatvormi teenuse osutajate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 4 punkt 2 – RekS § 11 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. RekS § 11 lõike 1 kohaselt on 41 meediateenuse osutamisel edastatavas reklaamis ja otsepakkumises keelatud: 1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid; 2) televisiooniteenuses kasutada selle isiku häält või kujutist, kes esineb saatejuhi või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevas saates või diktorina uudistesaates. Alalävisele tajule suunatud võtete kasutamise keeldu laiendatakse videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. Muudatus on seotud AVMSD artikli 28b lõikega 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi teenuse osutajad järgivad AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi teenuse osutajad turustavad, müüvad või korraldavad. AVMSD artikli 9 lõike 1 punktist b tulenebki keeld kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid, mis on Eesti õigusesse üle võetud RekS- iga. Eelnõu § 4 punkt 3 – RekS § 11 lõiget 2 täiendatakse videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatava, müüdava või korraldatava reklaamiga. Tegemist on sättega, mis loob RekS-i ja MeeTS-i vahel seose, sätestades uue sõnastuse kohaselt, et lisaks RekS-is sätestatule kohaldatakse reklaamile ja otsepakkumisele meediateenuses ja videojagamisplatvormi teenuse osutaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile MeeTS-iga otsepakkumise ja teiste äriteadete kohta sätestatud nõudeid. Kuna videojagamisplatvormi teenuse osutajad on edaspidi MeeTS-i kohaldamisalas, on vajalik neile ka kõnealuses sättes viidata. Eelnõu § 4 punkt 4 – ka RekS § 11 lõiget 3 täiendatakse videojagamisplatvormi teenusega ning tegemist on veel ühe MeeTS-ile viitava RekS-i sättega. Uue sõnastuse kohaselt näeb RekS § 11 lõige 3 ette, et otsepakkumist ja teisi äriteateid meedia- ja videojagamisplatvormi teenuses käsitatakse MeeTS-i tähenduses. Täiendus on vajalik tulenevalt videojagamisplatvormi teenuse osutajate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 5 – muudetakse RLS § 216, mis puudutab televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu. Kehtiva RLS § 216 lõike 1 kohaselt tasutakse vaba juurdepääsuga raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja sõnad „vaba juurdepääsuga“, sest MeeTS-is raadioteenuse osutamise tegevusloa puhul sellist sõnastust ei kasutata. RLS § 216 senised lõiked 2 ja 3 ühendatakse, kuna tulenevalt eelnõuga MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest kaob vajadus eristada vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevuslube. Säilib jaotus regionaalseteks ja üleriigilisteks televisiooniteenuse osutamise tegevuslubadeks ning nende ühtseks riigilõivuks kehtestatakse 510 eurot. Seni on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel olnud riigilõiv 640 eurot ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel 510 eurot. Raadioteenuse osutamise tegevusloa ja vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel tasutavat suuremat riigilõivu on põhjendatud asjaoluga, et nende taotluste menetlemine on aja- ja töömahukas, sest eeldab konkursi korraldamist ja erinevate osapoolte kaasamist.30 Kuna televisiooniteenuse osutamise tegevuslube eelnõukohaste muudatuste jõustumisel enam konkursi korras ei väljastata, on regionaalse ja 30 Riigilõivuseaduse muutmise seadus 97 SE. 42 üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa puhul riigilõivu põhjendatud suurus 510 eurot. RLS § 216 lõike 3 uus sõnastus vastab sama paragrahvi lõike 4 senisele sõnastusele ja näeb ette, et televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. RLS § 216 lõike 4 uuesti sõnastamisel on aluseks võetud sama paragrahvi lõike 5 senine sõnastus. Sättes asendatakse sõna „satelliittelevisiooni“ sõnadega „rahvusvahelise televisiooniteenuse osutamise“. Uus sõnastus tuleneb MeeTS-i 4. peatükis tehtavast muudatusest, mille kohaselt nimetatakse satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba tehnoloogianeutraalseks rahvusvaheliseks televisiooniteenuse osutamise tegevusloaks. Eelnõu § 6 – Tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2020. aasta 19. septembril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele uued terminid „videojagamisplatvormi teenus“, „videojagamisplatvormi teenuse osutaja“, „toimetusotsus“ ja „kasutaja loodud video“. Terminite sisu on määratletud käesoleva seletuskirja punktis 3 eelnõu § 1 punktide 13, 14, 16 ja 20 selgitustes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). Direktiivi ja eelnõu vastavustabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. Vastavustabelis on esitatud ka AVMSD normide, mis jätavad liikmesriigile nende siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel kaalutlusõiguse, ülevõtmise või ülevõtmata jätmise põhjendused. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda ega regionaalarengut. 6. 1. Kavandatav muudatus – videojagamisplatvormi teenuse osutajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi teenuse osutajad ja audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Eelnõu ettevalmistajatel puudub ülevaade selle kohta, kas olemasolevate videojagamisplatvormi teenuse osutajate hulgas on selliseid, kes võiksid MeeTS-i kohaselt kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla. Tuntumad teenuseosutajad, kelle pakutav teenus tervikuna 43 (näiteks YouTube) või osaliselt (näiteks populaarsemad sotsiaalmeediakanalid, nagu Facebook, Instagram jt) võiks kvalifitseeruda videojagamisplatvormi teenuseks, Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu. Kuigi selle mõjutatud sihtrühma suurust on hetke seisuga keeruline täpselt kindlaks teha, võib oletada, et võrreldes ettevõtjate üldarvuga, on võimalike videojagamisplatvormi teenuse osutajate hulk väga väike. Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid on MTR-i andmetel 15, sh kaks satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat, üheksa tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat, vaba juurdepääsuga televisiooniteenust pakkuv ERR ja kolm tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakkuvat ettevõtjat. Lisaks on kahele ettevõtjale antud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba (ühel neist ettevõtjatest on teiste teenuste pakkumiseks ka tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba). Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi teenuse osutajatele lisandub rida kohustusi, millega neil tuleb edaspidi teenuse osutamisel arvestada – teenuse kasutustingimused tuleb MeeTS-is sätestatuga kooskõlla viia, teavitada teenuse kasutajaid uutest tingimustest, luua tehnilised rakendused, mis võimaldavad kasutajatel teavitada teenuse osutajat äriteadetest, alaealistele sobimatust või ebaseaduslikust sisust. Kuigi Eesti jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad tuntumad videojagamisplatvormi teenuse osutajad juba suures osas vastavad uutele nõuetele, võivad Euroopa Komisjoni hinnangul ulatuda väiksematele teenuseosutajatele muudatustega kaasnevad kulud sadadesse tuhandetesse eurodesse (täpsemalt on nimetatud vahemikku 100 000 eurost 320 000 euroni).31 Seejuures ei piisa üksnes ühekordsetest arendustöödest, vaid vajalik on tagada ka personali olemasolu, kes hoolimata toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisest videojagamisplatvormi teenuse puhul, platvormil toimuvat siiski seiraksid ja kasutajate märguannetele reageeriksid. Suuremate videojagamisplatvormide puhul tegeleb sellega umbes kolmandik töötajatest.32 Kuna kavandatavad seadusemuudatused võivad nõuda videojagamisplatvormi teenuse osutajatelt suuri ümberkorraldusi, millega kaasneb märkimisväärne rahaline kulu, ja mõjutavad teenuse osutajaid igapäevaselt, on potentsiaalselt tegemist olulise mõjuga. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vaatest on videojagamisplatvormi teenuse osutajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse positiivse mõjuga, kuna see tagab õiglasemad turutingimused. Kuigi videojagamisplatvormi teenuse osutajatele alaealiste ja laiema üldsuse kaitseks pandavaid kohustusi ei saa toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumise tõttu päriselt võrrelda audiovisuaalmeedia teenuse osutajate kohustustega, on siiski märgiline, et ka videojagamisplatvormi teenuse osutajad peavad edaspidi astuma konkreetseid samme, et tagada teenuse kasutajatele võrdväärne kaitse. 6.1.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 31 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 32 Samas. 44 6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi teenuse osutajad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi teenuse osutajad peavad edaspidi esitama majandustegevusteate. Kuna tegemist on uue kohustusega, siis selle tegevusala ettevõtjate halduskoormus suureneb. Kuna MSÜS-ist tulenevalt peavad loa- või teatamiskohustusega ettevõtjad teatama ka majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest, ei pruugi tegemist olla ühekordse kohustusega, vaid kavandatava muudatusega kaasnev mõju võib avalduda korduvalt, ent eeldatavasti siiski mitte väga sagedasti. Kuigi ettevõtjate halduskoormuse suurenemist tuleks vältida, on antud juhul tegemist AVMSD-st tulenevate nõuete täitmiseks ainuvõimaliku lahendusega. Vastasel juhul puuduks järelevalveasutusel selge ülevaade Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatest videojagamisplatvormi teenuse osutajatest ja tagatud poleks teenuse kasutajate huvide kaitse eesmärgil tehtav tõhus järelevalve. Arvestades asjaolusid, et mõjutatud sihtrühm on tõenäoliselt väga väike, majandustegevusteate esitamine ei eelda teenuse osutaja töös suuri ümberkorraldusi ja seda ei tule teha regulaarselt, suureneb ettevõtjate halduskoormus kokkuvõttes ebaolulisel määral. 6.1.3. Mõju majandusele (infoühiskonna areng) 6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi teenuse osutajad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). 6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna videojagamisplatvormi teenus on infoühiskonna teenus InfoTS-i tähenduses, saab järeldada, et eelnõu mõjutab infoühiskonna teenuste pakkumist ja sisu. Kuigi videojagamisplatvormi teenuse osutajatele lisandub mitmeid uusi kohustusi, on nii AVMSD-s kui ka eelnõus arvestatud infoühiskonna teenustele iseloomulikku olulist põhimõtet, milleks on teenuse osutaja jälgimiskohustuse puudumine. Videojagamisplatvormi teenuse kui infoühiskonna teenuse sisu MeeTS-iga kooskõlas olevate teenuse kasutustingimuste ja tehniliste rakenduste toel küll muutub, ent kuna infoühiskonna teenuste osutamise aluspõhimõtteid ei muudeta, ei tohiks kavandatavad muudatused infoühiskonna arengut kuidagi pärssida. Pigem on tegemist positiivse suundumusega, mis arvestab asjaolu, et alaealiste ja üldsuse huvid peavad olema kaitstud ka internetis. 6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatus mõjutab valdkondlikku järelevalveasutust, milleks on TTJA. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri andmetel täidesaatva riigivõimu asutusi või riigi muid institutsioone 147. Kuna mõjutatud on neist vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 45 6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi teenuse osutajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse tähendab seda, et riiklikku järelevalvet neile MeeTS-is sätestatud kohustuste täitmise üle hakkab tegema TTJA. Kuna hetke seisuga ei ole teada kas ja kui palju on videojagamisplatvormi teenuse osutajaid, kes võiksid kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla, ei prognoosita esialgu TTJA ametnike töökoormuse hüppelist suurenemist. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et videojagamisplatvormi teenuse osutajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse võib kaasa tuua siiski teenuse kasutajate TTJA poole pöördumiste hulga suurenemise ja TTJA-l tuleb vastata täiendavatele selgitustaotlustele või suhelda teiste liikmesriikidega, kelle jurisdiktsiooni alla pöördumises viidatud videojagamisplatvormi teenuse osutaja kuulub. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2020. aasta septembris jõustuvad ja videojagamisplatvormi teenuse osutajad peavad esitama majandustegevusteate ning selgub nende tegelik hulk, võib tekkida TTJA-s edaspidi vajadus veel täiendava tööjõu järele. 6.1.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.1.5.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 328 360 inimest. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, on tegemist suure sihtrühmaga. Laiemalt võiks öelda, et mõjutatud ei ole isegi ainult Eesti elanikud, vaid videojagamisplatvormi teenuse piiriülese iseloomu tõttu võib mõju ulatuda ka Eestist oluliselt kaugemale. 6.1.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt tuleb videojagamisplatvormi teenuse kasutustingimustes näha ette, et videojagamisplatvormil on keelatud saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. Lühidalt öeldes on tegemist ebaseadusliku sisuga. Kui selline sisu videojagamisplatvormil siiski esineb, peab olema kasutajatel võimalik sellest videojagamisplatvormi teenuse osutajale võimalikult väikese vaevaga teada anda, misjärel peab teenuse osutaja keelatud sisu eemaldama või tõkestama sellele juurdepääsu ning teavitama pädevat järelevalveasutust. Kavandatavad muudatused aitavad seega kaasa ebaseadusliku audiovisuaalse sisu leviku tõkestamisele ja suurendavad elanikkonna turvatunnet, mistõttu on nende mõju positiivne. Arvestada tuleb siiski sellega, et taoliste piirangute kehtestamisel on võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks oht väljendusvabadusele. Kuna aga MeeTS-is esitatav videojagamisplatvormi lubamatu sisu loetelu piirdub rangelt sellega, mis on ka KarS-i kohaselt ebaseaduslik, on väljendusvabaduse ülemäärase riive risk väike. 6.1.6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 46 6.1.6.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised videojagamisplatvormi teenuse kasutajad Täpset alaealiste videojagamisplatvormi teenuse kasutajate arvu on keeruline kindlaks määrata, kuid mõned viimastel aastatel tehtud uuringud annavad aimu, kui paljud Eesti lastest selliseid teenuseid kasutavad. Kantar Emori andmetel oli juba 2016. aastal üheks peamiseks noorte meediakanaliks YouTube.33 Sama tulemus ilmnes ka aasta varasemast Saar Polli uuringust34, millest selgus, et 85% noortest kasutab YouTube’i vähemalt üks kord nädalas, kusjuures 60% koguni igapäevaselt. 2018. aastaks oli Kantar Emori meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt 15–19-aastaste vanuserühmas YouTube’i kasutajate osakaal kasvanud 68,8%-ni ja sellele pühendati keskmiselt 3 tundi ja 30 minutit päevas.35 Need numbrid annavad alust arvata, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.1.6.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi teenuse osutajad peavad edaspidi nägema teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut tuleb edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate, kasutaja loodud video või äriteate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile. Lisaks peab teenuse osutaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad talle sellisest sisust hõlpsasti teatada ja pärast teatamist peab videojagamisplatvormi teenuse osutaja lisama videole ise puuduva hoiatuse või tagama, et sobimatu sisu poleks lastele ilma spetsiaalset tunnuskoodi sisestamata või muud taolist meedet kasutamata kättesaadav. Videote vaatamine on üks esimesi tegevusi, mida lapsed iseseisvalt internetis teevad. Alaealistele sobimatut sisu, nagu pornograafia, vägivald jmt, leidub laste endi hinnangul aga internetis kõige enam just videojagamisplatvormidel.36 Kavandatavad muudatused aitavad lapsi neile sobimatu sisu eest kaitsta ja avaldavad seega sihtrühmale positiivset mõju. 6.2. Kavandatav muudatus – MeeTS-i kohandamine uutele audiovisuaalmeedia teenustele vastavaks. 6.2.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Nõuetekohaselt tegevusloa alusel tegutsevaid televisiooniteenuse osutajaid on Eestis 12, sh kaks satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat ja üheksa tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat, kellest ühele on antud lisaks ka televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba, ning üks vaid televisiooniteenuse osutamise ajutise tegevusloa alusel tegutsev ettevõtja. Neile lisandub vaba juurdepääsuga televisiooniteenust pakkuv ERR. Majandustegevusteate on esitanud kolm tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakkuvat ettevõtjat. Saatekava alusel edastavad programmi aga ka veel suuremate uudisteportaalide juurde tekkinud veebitelevisiooni kanalid (näiteks Delfi TV, Postimees TV), Tallinna TV jmt. 33 Kantar Emor. Emor esitles mahuka noorteuuringu tulemusi. 34 Saar Poll. Noorteuuring. 35 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 36 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 47 Juurde on tekkinud ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavaid ettevõtjaid (näiteks teenus Netikino). Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tulenevalt teleprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtetuks tunnistamisest ja tegevuslubade süsteemi ümberkujundamisest saab televisiooniteenuse osutajana käsitleda mitmeid ettevõtjaid, kelle puhul see seni võimalik pole olnud. Kõnealustele ettevõtjatele lisandub kohustus juhinduda oma tegevuses MeeTS-is televisiooniteenuse osutaja koha sätestatust, sh arvestada alaealiste kaitseks kehtestatud reegleid, telereklaamiga seotud nõudeid jmt. Kuivõrd MeeTS-iga tuleb ettevõtjatel arvestada oma igapäevases tegevuses, on mõju avaldumise sagedus suur. Samas on eelnõuga seadusesse kavandatud mitmeid muudatusi, mis leevendavaid senist regulatsiooni ja teevad kohanemise uute teenuseosutajate jaoks sujuvamaks. Näiteks on muudetud telereklaami edastamise nõudeid paindlikumaks ja sätestatud programmi struktuuri puudutavate nõuete kohaldumise osas erisus väikse programmimahuga televisiooniteenuse osutajatele. Kuigi igasugune täiendavate reeglite lisandumine on ettevõtjate jaoks negatiivne mõju, ei hinda eelnõu ettevalmistajad seda antud juhul niivõrd oluliseks, et puudutatud ettevõtjad ei saaks oma tegevust suures osas harjumuspärasel viisil jätkata. Tegevusluba juba omavate televisiooniteenuse osutajate vaatest on tegemist positiivset mõju avaldavate muudatustega, mis tagavad õiglasemad turutingimused. Veebis televisiooniteenust osutavate ettevõtjate selge hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse aitab laiemalt teadvustada ka seda, et pole vahet, millise tehnilise lahenduse kaudu pakutav teenus kasutajateni jõuab. Kui teenus vastab sisult MeeTS-is sätestatule, siis kohalduvad talle ka sellest tulenevad reeglid. See tõstab loodetavasti ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavate ettevõtjate teadlikkust. 6.2.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – uued televisiooniteenuse osutajad Halduskoormuse osas saab mõjutatud sihtrühmaks pidada ennekõike selliseid ettevõtjaid, kes osutavad televisiooniteenust, ent pole end siiani televisiooniteenuse osutajaks pidanud, kuna nende edastatav programm on mahult seni nõutust väiksem või mistahes muul põhjusel. Kindlasti kuuluvad sihtrühma suuremate uudisteportaalide juures tegutseva veebitelevisiooni edastajad, ent sarnase teenuse osutajaid on kindlasti veel. Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). 6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühma kuuluvad ettevõtjad peavad taotlema tegevusluba. Samuti tuleb neil esitada TTJA- le MeeTS-is nõutud aruanded programmi struktuurile seatud nõuete täitmise ja teenuse puutega inimestele kättesaadavaks tegemise kohta. Kuna tegevusluba antakse tähtajaliselt (kuni kümneks aastaks) ja aruanded tuleb TTJA-le esitada iga-aastaselt, avaldub mõju ettevõtjatele regulaarselt. Kuna mõju ei ole siiski igapäevane ega eelda teenuse osutajatelt oma tegevuse olulist ümberkorraldamist, on selle avaldumise sagedus keskmine ja ulatus väike. Negatiivse mõjuna kaasneb võimalus, et taotlejale MeeTS-is sätestatud nõuetele 48 mittevastavuse tõttu tegevusluba ei anta, näiteks põhjusel, et kavandatav programm ei vasta MeeTS-is sätestatud nõuetele või loa taotleja on juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks ja tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Kui ettevõtja sellest hoolimata televisiooniteenuse osutamist jätkab, saab teda vastavalt KarS § 372 lõigetele 1 ja 3 karistada rahatrahvi (kuni 300 trahviühikut või juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot) või arestiga. Tegemist on tõsise tagajärjega, ent osa ettevõtjate (uued teenuseosutajad, kes seni tegevusluba taotlenud pole) kohtlemine teistest samasisulist teenust pakkuvatest ettevõtjatest (nii-öelda traditsioonilise televisiooniteenuse osutajad, kellel on tegevusluba olemas) ei ole kuidagi põhjendatud, mistõttu kaalub muudatustest tulenev kasu üles võimaliku negatiivse mõju. Halduskoormus üksikute ettevõtjate jaoks kokkuvõttes suureneb, ent eelkõige sihtrühma väiksust arvestades, ei ole tegemist olulise mõjuga. 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1.). 6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Suureneb teenuse osutajate ring, kelle üle TTJA riiklikku järelevalvet teostab. Esialgselt teada oleva info kohaselt, vajab TTJA kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks täiendavaks tööjõuks nelja teenistujat, sh ühte ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2020. aasta septembris jõustuvad ja televisiooniteenuse osutajad, kellel tegevusluba seni puudub, teadvustavad selle taotlemise vajalikkust, selgub mõju tegelik ulatus ning võib tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 6.3. Kavandatav muudatus – audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel tekib kohustus teha enda kohta arusaadavalt ja püsivalt avalikkusele kättesaadavaks teave omandistruktuuri kohta, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed. Kuna praegu ei kuulu Eesti jurisdiktsiooni alla ühtegi sellist audiovisuaalmeedia teenuse osutajat, kellel ei oleks juba tulenevalt RahaPTS-ist sarnast kohustust, ei eelda kavandatav muudatus sihtrühmalt olulist tööpanust. Kõnealused andmed tuleb lisaks muule MeeTS § 16 lõikes 1 nimetatud teabele avalikustada näiteks ettevõtja veebilehel. Eeldatavasti 49 ei muutu audiovisuaalmeedia teenuse osutaja omandistruktuur ka sedavõrd tihti, et seda puudutava teabe ajakohasena hoidmisega kaasneks märkimisväärne koormus. Kuna tegemist on isikuandmete avalikustamisega, kaasneb negatiivse mõjuna eraelu puutumatuse riive. Seejuures tuleb aga arvestada, et MeeTS-i alusel ei nõuta RahaPTS-is sätestatust rohkemate andmete avalikustamist ning käesoleval juhul on riive õigustatud, kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud sõnavabadusega. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Arvestades kirjeldatud asjaolusid, on muudatuse mõju sihtrühma halduskoormusele ebaoluline. 6.3.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) 6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad 2018. aastal Kantar Emori poolt läbi viidud meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt on televisioon kõige ulatuslikum ja kõige rohkem jälgitum meediaplatvorm. Televiisorit vaatab päevas keskmiselt 81,9% Eesti elanikke vanuses 15–74 eluaastat, pühendades sellele keskmiselt 3 tundi ja 36 minutit. Eesti peamiste telekanalite summaarne osakaal kogu telerivaatamise ajast moodustas 2018. aastal 44,9%.37 Kuigi täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, võib oletada, et tegemist on üha kasvava sihtrühmaga. Aastatel 2010–2014 kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni.38 Arvestades ainuüksi televisiooniteenuse igapäevaste kasutajate hulka, saab kinnitada, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamist puudutav muudatus on seotud sõnavabadusega. Antud sihtrühmale, kelleks on televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad, avaldab see positiivset mõju, kuna võimaldab teadlikumalt hinnata pakutavate teenuste sisu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on meediatarbimise ja meedia mõju hindamisel, eriti just valeinformatsiooni leviku kontekstis, vajalik hinnata meediakanali olulisust ja usaldusväärsust. Televisiooni pigem usaldab 65% Eesti elanikkonnast, mis on peaaegu võrdne raadioga (66%), kuid mõnevõrra kõrgem trükimeediast (55%) ning oluliselt kõrgem internetist (42%) ja sotsiaalmeediast (22%). Seejuures on usaldus meedia vastu nii Euroopas kui ka Eestis languses, ent Eestis usaldatakse meediat endiselt rohkem kui Euroopas keskmiselt.39 6.4. Kavandatav muudatus – televisiooni- ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele kohalduvate reeglite ühtlustamine. 6.4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad 37 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 38 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 39 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 50 Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Peamiselt on kavandatud muudatustest mõjutatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kuna alaealiste neile sobimatu sisu ja üldsuse ebaseadusliku sisu eest kaitsmiseks ette nähtud rangemad ja seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud reeglid laienevad edaspidi ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. Kui seni pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiv või neile sobimatu sisu või piirata juurdepääs ka sellele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kaasneb saadete täiendava klassifitseerimise ja juurdepääsu piiravate meetmete rakendamisega rahaline kulu. Euroopa Komisjon on AVMSD uuendamisele eelnenud mõjuanalüüsis märkinud, et võimalikke kulusid on keeruline prognoosida, kuid toonud näite, et 5 000 saatega programmikataloogi loomiseks selliselt, et see vastaks AVMSD-st tulenevatele alaealiste ja üldsuse kaitse nõuetele, võib kuluda 1,1 miljonit eurot.40 Seejuures tuleb aga arvestada, et olemasolevad teenuseosutajad on pidanud programmikataloogis sisalduvaid saateid teatud määral liigitama ka seni. Samuti peavad neil kehtiva MeeTS § 19 lõike 7 järgimiseks olema juba loodud tehnilised lahendused, mis tagavad, et sisu, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav. Samu lahendusi on edaspidi võimalik rakendada ka lastele potentsiaalselt ohtliku või sobimatu sisu suhtes. Positiivse mõjuna toob Euroopa Komisjon välja asjaolu, et tõhusad alaealiste kaitse meetmed võivad anda meediaturul ka olulise eelise, kuna peresõbralikkus on näitaja, millele suur hulk tarbijaid teenusepakkuja valikul tähelepanu pöörab.41 Televisiooniteenuse osutajate vaatest tagavad kavandatavad muudatused võrdse kohtlemise turuosaliste vahel ja omavad seega positiivset mõju. Seni on tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud konkurentsieelis, kuna neile on kohaldunud leebemad nõuded. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1.). 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele võib kaasa tuua TTJA-le esitatavate kaebuste hulga suurenemise, mistõttu võib mõnevõrra kasvada TTJA ametnike töökoormus. TTJA-le esitati 2019. aastal ligi 400 audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavat pöördumist, kuid paraku puudub info selle kohta, kui paljud neist puudutasid just tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. TTJA on hinnanud üldiseks eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks 40 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 41 Samas. 51 esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Täpse hinnangu töökoormuse suurenemisele saab TTJA anda pärast kavandatavate muudatuste jõustumist 2020. aasta septembris. Lisaks Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatele audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate nõuete ühtlustamisele, mõjutab TTJA tegevust ka teisest liikmesriigist pärit televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutava regulatsiooni ühtlustamine. Kõige suurem uuendus selles osas on piirangute aluseid puudutavate erinevuste kaotamine. Nii televisiooni- kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust saab edaspidi piirata: 1) MeeTS §-s 19 sätestatud nõuete rikkumisel; 2) rahvatervise kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel; 3) ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel. Kuna piirangute alustes kokkuvõttes siiski olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, on mõju TTJA töökorraldusele tagasihoidlik. Mõnevõrra muutub ka teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduste otsimise kord, ent ka sellega ei kaasne TTJA jaoks olulisi töökorralduslikke muudatusi. Arvestades asjaolu, et seni ei ole TTJA-l tulnud teha ühtegi audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamise ettekirjutust, on nende muudatuste mõju TTJA-le ebaoluline. 6.4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Potentsiaalselt on mõjutatud kogu Eesti elanikkond ehk tegemist on suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.5.1.). 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise võimalused võivad mõjutada riigi julgeolekut. Kui seni oli riigi julgeoleku tagamine teenusele piirangute seadmise alusena MeeTS-is selgesõnaliselt välja toodud vaid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul, siis eelnõu kohaselt on oht ühiskonna turvalisusele, sealhulgas riigi julgeolekule ja riigikaitsele, sätestatud meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena ka teleprogrammi taasedastamisel. Televisiooniteenuse puhul puudus seaduses ka alus eirata edasilükkamatutel juhtudel tavapärast teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korda. Eelnõuga nähakse MeeTS-is ette, et kui liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on rikkunud MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale tavapärasest teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korrast ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Seega aitavad kavandatavad muudatused tagada Eesti elanikkonna turvalisust ja omavad riigi julgeolekule positiivset mõju. 6.4.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 52 6.4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Kuigi täpsed andmed selle kohta, kui paljud alaealised Eestis kasutavad tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, puuduvad, võib oletada, et tegemist on märkimisväärse suurusega sihtrühmaga. Nimelt on teada, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate üldarv on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kui kõigis liikmesriikides oli tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 2010. aastal 9,19 miljonit eurot, siis 2014. aastaks oli see jõudnud 2,5 miljardi euroni. Samas ajavahemikus kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni. Seda, et alaealised on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul oluline sihtrühm kinnitab ka Ühendkuningriigi näide, kus juba 2015. aasta seisuga kasutas 44% 5–15-aastastest lastest tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, kusjuures 12–15-aastaste hulgas tõusis see näitaja 51%-ni.42 6.4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud alaealiste kaitse eesmärgil kehtestatud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele tagab tõhusama lastekaitse. Kui siiani pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiv või neile sobimatu sisu või piirata juurdepääsu ka sellele. Sisu märgistamine hoiatava sümboliga võimaldab lapsevanematel paremini jälgida, et lapsed piirduksid eakohaste saadete vaatamisega ning isiklike tunnuskoodide või muude tehniliste lahenduste kasutamine aitab lastel turvaliselt teenust kasutada ka vanema juuresolekuta. Laste heaolu silmas pidades on kavandatavatel muudatustel seega positiivne mõju. 6.5. Kavandatav muudatus – puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu puudutavate sätete täiendamine. 6.5.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peavad koostama ja edaspidi iga-aastaselt uuendama ligipääsetavuse tegevuskava. Kuna tegemist on uue kohustusega, suureneb sihtrühma halduskoormus. Arvestades aga asjaolu, et kohustus teha oma teenused järk-järgult puuetega inimestele ligipääsetavaks on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud juba aastaid (MeeTS jõustus 2011. aasta 16. jaanuaril), on pidanud teenuse osutajad ka seni puuetega inimeste ligipääsuga seotud küsimustele tähelepanu pöörama ja oma teenuseid arendades selle sihtrühmaga arvestama. Edaspidi tuleb neil kavandatavad tegevused kirjalikult fikseerida ja seda teavet TTJA-ga jagada, et riigil oleks võimalik hinnata, kas liikumine soovitud eesmärgi 42 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 53 suunas ka tegelikult toimub. Kuna tegevuskava tuleb uuendada ja TTJA-le esitada kord aastas, s.o regulaarselt, on mõju avaldumise sagedus keskmine. Kuigi halduskoormuse suurenemine avaldab ettevõtjatele reeglina negatiivset mõju, saab antud juhul seda tasakaalustava positiivse aspektina välja tuua asjaolu, et ligipääsetavuse tegevuskava väljatöötamine ja selles kavandatu elluviimine aitab ettevõtjal enda teenuse kasutajate hulka hoida või kasvatada lisaks puuetega inimestele ka näiteks eakate hulgas, kellele puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandavad meetmed samuti abiks on. Eeltoodut arvestades ei hinda eelnõu ettevalmistajad mõju ettevõtjate halduskoormusele oluliseks. 6.5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA-d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1.). 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA nimetatakse audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamise ühtseks kontaktpunktiks. Kuigi TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, võib kontaktpunktiks nimetamisega kaasnev üldsuse teadlikkuse tõus TTJA-st kui ligipääsetavuse üle järelevalvajast, asutuse töökoormust suurendada. Samasugust mõju avaldab tõenäoliselt lisanduva ülesandena ka ligipääsetavuse tegevuskavadega seonduv seire. TTJA peab vajalikuks audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele senisest suurema tähelepanu pööramiseks ühe täiendava teenistuskoha loomist. KuM-il tuleb hiljemalt 2025. aastal analüüsida koostöös TTJA-ga puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. KuM ei pea kõnealuse ülesande täitmiseks tegema muudatusi asutuse töökorralduses. TTJA roll piirdub KuM-ile asjakohase info jagamise kohustusega. 6.5.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.5.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – puuetega inimesed ja eakad 2018. aasta lõpu seisuga elas Eestis 158 474 puudega inimest. Kehtivaid nägemispuude otsuseid oli 2029 ja kuulmispuude otsuseid 2082.43 Arvestades asjaolu, et 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis kokku 1 328 360 inimest, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga. Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust suurendavatest meetmetest ei ole aga abi üksnes puuetega inimestele, vaid ka näiteks eakatele. Statistikameti andmetel olid 2019. aasta alguse seisuga Eesti elanikest 261 848 inimest ehk ligi 20% 65-aastased või vanemad.44 Kokkuvõttes on seega tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. 43 Eesti Puuetega Inimeste Koda. Statistika. 44 Statistikaamet. Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar. 54 6.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelkõige võiks audiovisuaalmeedia teenuste puuetega inimestele paremini ligipääsetavaks muutumisele kaasa aidata ligipääsetavuse tegevuskava koostamise kohustus, mis tõstab kõnealuse sihtrühma teenuse osutajate jaoks senisest paremini esile. Milliseks osutub aga kavandatavate muudatuste tegelik mõju audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, on keeruline prognoosida. Seetõttu on eelnõusse lisatud KuM-i kohustus järelhinnata hiljemalt 2025. aastal puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. 6.6. Kavandatav muudatus – Euroopa teoste kvoodi kehtestamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. 6.6.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.6.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad ja Euroopa teoste tootjad Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate näol on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Mõjutatud on ka Euroopa teoste tootjad ehk ettevõtjad, kelle tegevusaladeks on kinofilmide ja videote tootmine, telesaadete tootmine ning kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad. Selliseid ettevõtteid oli Eestis 2016. aasta seisuga 579.45 Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagama, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga esile. Kuigi eelnõu ettevalmistajatel puudub täpne ülevaade Euroopa teoste praeguse osakaalu kohta kõikide Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides, saab ühe näite põhjal prognoosida, et eelnõus sätestatud kvoodi täitmisega raskusi ei tohiks tekkida. Nimelt on Telia Eesti AS 2018. aastal TTJA-le esitatud aruandes märkinud, et kliendile kättesaadavaks tehtud saadetest koguni 51,29% on Euroopa teosed. Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopa teoste osakaal liikmesriikides tegutsevate tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides väga erinev, jäädes 10–60% vahele.46 Seega on 30% hea kompromiss, mis tagab ühelt poolt Euroopa audiovisuaaltoodangu edendamise, aga teisalt ei osutu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele liiga koormavaks. Mis puudutab kohustust tuua Euroopa teosed programmikataloogis esile, siis see on olnud ühe võimaliku Euroopa teoste edendamise meetmena sees ka kehtivas MeeTS-is ja teenuse osutajate jaoks on saadete liigitamine 45 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Audiovisuaalvaldkond: film ja video. Tallinn 2018. 46 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 55 erinevatesse kataloogidesse tavapärane praktika. Kokkuvõttes ei tohiks Euroopa teoste edendamist puudutavate MeeTS-i sätete muutmine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid seega olulisel määral mõjutada. Televisiooniteenuse osutajate jaoks, kellele kohaldub juba ammu kohustus tagada vähemalt 51% programmi aastamahust Euroopa teostele, on positiivne see, et kõnealune nõue tasandab erinevusi audiovisuaalmeedia teenuste turul tegutsemise tingimustes ja vähendab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate konkurentsieelist. Euroopa teoste tootjatele peaks taoline kvoodisüsteem avaldama positiivset mõju, kuna see kohustab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid enda programmikataloogi nende toodangut hankima. Kuna aga siinsetele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele ei ole eeldatavasti tegemist olulise muutusega programmikataloogide senises koosseisus, ei ole oodata ka märkimisväärset mõju teoste tootjatele. 6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1.). 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna Euroopa teoste edendamist puudutavad nõuded muutuvad rangemaks, võib mõnevõrra suureneda ka TTJA töökoormus seoses nende täitmise üle tehtava järelevalvega. MeeTS-i muudatuste jõustumise järel võib esialgu tekkida küsimusi ka teoste loendamise osas, kuna pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks näiteks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2020. aasta septembris jõustuvad, selgub mõju tegelik ulatus, misjärel võib tulevikus tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 6.6.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.6.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, kuid kinnitada saab, et tegemist on kasvava sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.4.4.1.). 6.6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta AVMSD üheks peamiseks eesmärgiks on alati olnud Euroopa teoste edendamine. Kavandatavad muudatused soodustavad Euroopa, sh Eesti audiovisuaalsete teoste tootmise 56 arengut. See tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajatele mitmekesise valiku ja aitab kaasa Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 22 tuleneva kultuurilise mitmekesisuse austamise põhimõtte edendamisele. Kuna Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad eeldatavasti juba pakuvad oma programmikataloogides suurt valikut Euroopa päritolu saateid, ei ole mõju ilmselt siiski oluline. 6.7. Kavandatav muudatus – tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine. 6.7.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.7.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel 26, sh 14 raadioteenuse osutajat, kaks satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat, üheksa tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat ning vaba juurdepääsuga televisiooniteenust ja raadioteenust pakkuv ERR, kelle suhtes kehtivad ERHS- ist tulenevalt küll olulised reklaamipiirangud. Lisaks on kahele ettevõtjale väljastatud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba. Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine annab televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele olukorras, kus reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas, äriteadete edastamise korraldamisel suurema paindlikkuse ja võimaldab eeldatavasti teenida suuremat reklaamitulu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on Eesti reklaamiturg kui erameedia peamine sissetulekuallikas aeglaselt taastunud ning alles hakkab uuesti jõudma majanduskriisi eelsele tasemele. Reklaamituru taastumist on raskendanud tihe konkurents telereklaami valdkonnas ja ka rahvusvahelise veebireklaami madal hind. See on endaga kaasa toonud meediaettevõtete poolt oma tegevuse laiendamise teistesse valdkondadesse või hägusad tegevuspraktikad nagu sisu ja reklaami põimimise, mida meediaettevõtted ise nimetavad sisuturunduseks. Selline tegevus omakorda võib vähendada auditooriumi usaldust meediaettevõtete vastu.47 Eesti meediareklaamiturust moodustab telereklaam 2019. aasta esimese üheksa kuu seisuga 26% ja raadioreklaam 11,6%.48 2018. aastal oli Eesti meediareklaamituru kogumaht 104,3 miljonit eurot, millest televisioon moodustas 25% ja raadio 10,9%.49 Televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele avaldavad kavandatavad muudatused positiivset mõju. 6.7.2. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.7.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad 47 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 48 Kanar Emor. Eesti meediareklaamiturg kasvas üheksa kuuga 3,5%. 49 Kantar Emor. Eesti meediareklaamiäris kasvas mullu enim raadio- ja välireklaam. 57 Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat.50 Kuigi televisiooniteenuse tähtsus on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste ja videojagamisplatvormi teenuste populaarsuse kasvu tõttu tasapisi vähenenud, on tegemist siiski audiovisuaalmeedia teenuste turu liidriga51 ning televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad moodustavad suure sihtrühma. 6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav reklaamipiirangute leevendamine võib mõjutada inimeste tarbimiskäitumist. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus küll sarnased ajalised piirangud tele- ja raadioreklaamile puuduvad, täheldati, et televaatajad reageerisid reklaamimahu suurenemisele, asudes rohkem kasutama tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. See omakorda distsiplineeris televisiooniteenuse osutajaid, kes olid vaatajate tagasi võitmiseks sunnitud reklaamiaega taas vähendama.52 Sarnane efekt võib põhimõtteliselt tekkida ka Eestis. Kuna traditsioonilise lineaarse televisiooniteenuse kõrvale on tekkinud mitmeid reklaamivabu valikuid (tellitav audiovisuaalmeedia teenus, järelvaatamine televisiooniteenuses), ei ohusta tele- ja raadioreklaami piirangute leevendamine tarbijate huve ja kavandatav muudatus sellele sihtrühmale ilmselt olulist mõju ei avalda. 6.8. Kavandatav muudatus – meediapädevuse edendamise eest vastutaja määramine. 6.8.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.8.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – HTM Kuna mõjutatud on ainult HTM, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1.). 6.8.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt määratakse HTM meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Uue kohustusena lisandub seejuures HTM-ile ülesanne anda iga kolme aasta järel meediapädevuse edendamiseks võetud meetmete kohta Euroopa Komisjonile aru. HTM ei ole teatanud vajadusest täiendava tööjõu järele, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole olulise mõjuga. 6.8.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.8.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediateenuste kasutajad Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat.53 Sellele lisandub meediateenuste kasutamine internetis ja trükiväljaannete näol. Tegemist on suure sihtrühmaga. 6.8.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 50 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 51 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 52 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 53 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 58 Kuna AVMSD ei anna liikmesriikidele konkreetseid suuniseid, kuidas meediapädevust tuleks edendada, ei ole oodata, et eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel kasvaks oluliselt meediapädevust edendavate tegevuste hulk. Küll aga tõstab keskse vastutaja määramine kõnealuse teema senisest rohkem esile ja pikemas perspektiivis saab see eeldatavasti siiski rohkem tähelepanu. Meediateenuste kasutajatele kaasneb sellega positiivne mõju, kuna paranevad nende oskused ja teadmised, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. 6.9. Kavandatav muudatus – seaduse täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega. 6.9.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.9.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA-d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1.). 6.9.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste tulemusel kaob KuM-i roll televisiooniteenuse osutamise tegevuslubade väljaandmise menetluses. Seni on saanud kultuuriminister kehtestada televisiooniteenuse osutamise tegevuslubadele kõrvaltingimusi, kuid edaspidi täidab seda ülesannet TTJA peadirektor. KuM-i töökorralduses sellega seoses muudatusi ei teha, kuna töömaht selle võrra märkimisväärselt ei vähene. Näiteks 2019. aastal oli kultuuriministril võimalus kehtestada kõrvaltingimused kahele tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale ja ühel korral vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa konkursi raames. Ka TTJA jaoks MeeTS-i täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega sisuliselt olulisi muudatusi kaasa ei too. Ennekõike aitavad kõnealused muudatused loodetavasti vähendada Euroopa Komisjoni kriitikat Eesti audivisuaalmeedia valdkonna riikliku järelevalveasutuse sõltumatuse aadressil. Lõppastmes on eesmärgiks muidugi ka turuosaliste usaldus, kuid valdkonna ettevõtjad on KuM-is 26. septembril 2019. a toimunud AVMSD infopäeval kinnitanud, et TTJA korralduses nad probleeme ei näe. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MeeTS 4. peatükis tehtavate muudatustega (tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine, majandustegevusteate esitamise kohustuse lisandumine videojagamisplatvormi teenuse osutajatele) kaasnevad arendustööd MTR-is. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) on hinnanud arendustööde maksumuseks 4 000 eurot. Seadusest tulenevate MTR-i arendustöödega seotud kulu kaetakse MKM-i eelarvest. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega 59 tegelemiseks. Nelja uue teenistuskoha loomisega kaasnevaks rahaliseks kuluks hinnatakse 109 200 eurot aastas. MKM kajastab TTJA täiendavat tööjõuvajadust ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projektis. 8. Rakendusaktid Eelnõuga uusi volitusnorme seadustesse ei lisata ja olemasolevaid ei muudeta. Küll aga tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 66 kehtetuks MeeTS § 39 lõige 5 ehk ainus kõnealuses seaduses olev volitusnorm. Sellega seoses muutub kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013014). Seaduse jõustumisel vajab muutmist Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrus nr 284 „Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine“. Nimelt näeb KuM-i põhimääruse punkti 7 alapunkt 7 ette, et KuM osaleb meediateenuste osutamise tegevuslubade väljaandmises, ent eelnõuga KuM-i roll kõnealuses protsessis kaotatakse. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 19. septembril. Tegemist on direktiivi artikli 2 lõikest 1 tuleneva jõustumisajaga. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 26. septembril 2019. a toimus KuM-is infopäev, kus tutvustati eelnõuga planeeritavaid peamisi muudatusi. Infopäeval osalesid televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslubade omanike (Postimees Grupp AS, SA Tallinna Televisioon, Taevaraadio OÜ, OÜ Kids Network Television, Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ), tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajate (Elisa Teleteenused AS, Telia Eesti AS), erialaorganisatsioonide (MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit, MTÜ Eesti Autorite Ühing, MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, SA Eesti Filmi Instituut), Eesti Rahvusringhäälingu, Tele2 Eesti AS ning AS Levira esindajad. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koja ning MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidu esindajatega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidule, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidule, SA Eesti Filmi Instituudile, televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslubade omanikele ning tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele. Algatab Vabariigi Valitsus 2020. a 60 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 61  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda ning meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel Euroopa Liidu õigusakti Euroopa Liidu Ülevõetava Muudetava normi sisuliseks õigusakti normi Euroopa Liidu Euroopa Liidu rakendamiseks Kommentaarid ülevõtmise õigusakti norm õigusakti norm kehtestatavad riigisisesed kohustus õigusaktid Art 1 (1) (a) Art 1 (1) (a) (i) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 1 ja 2 Art 1 (1) (a) (ii) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 3 Art 1 (1) (b) Art 1 (1) (aa) Jah MeeTS § 41 Art 1 (1) (c) Art 1 (1) (b) Jah MeeTS § 7 lg 1 Art 1 (1) (d) Art 1 (1) (ba) Jah MeeTS § 7 lg 11 Art 1 (1) (bb) Jah MeeTS § 6 lg 2 Art 1 (1) (e) Art 1 (1) (da) Jah MeeTS § 51 Art 1 (1) (f) Art 1 (1) (h) Jah MeeTS § 25 lg 1 Art 1 (1) (g) Art 1 (1) (k) Jah MeeTS § 30 lg 1 Art 1 (1) (h) Art 1 (1) (m) Jah MeeTS § 31 lg 1 Art 1 (2) II peatüki pealkiri Ei Art 1 (3) (a) Art 2 (3) (b) Jah MeeTS § 2 lg 1 p 2–4 Art 1 (3) (b) Art 2 (5a) Jah MSÜS § 30 lg 5–8 Art 2 (5b) Jah MeeTS § 39 lg 2 p 5 ja § 47 lg 2 p 41 Art 2 (5c) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 1 (4) Art 3 (1) Jah MeeTS § 51 lg 1 1  Art 3 (2) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (2) (c) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 Art 3 (2) (d) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 4 Art 3 (2) viimane Jah MeeTS § 51 lg 5 lõik Art 3 (3) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (3) eelviimane Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 lõik Art 3 (3) viimane Jah MeeTS § 51 lg 5 lõik Art 3 (4) Ei Art 3 (5) Jah MeeTS § 51 lg 3 ja 4 Art 3 (6) Ei Art 3 (7) Ei Art 1 (5) Art 4 (1) Valikuline AVMSD artikli 4 lõige 1 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD-ga võrreldes rangemaid õigusnorme, tingimusel, et need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistajad ei pea rangemate normide kehtestamist vajalikuks. Art 4 (2) (a) Jah MeeTS § 531 lg 1 Art 4 (2) (b) Jah MeeTS § 531 lg 1 Art 4 (2) eelviimane Jah MeeTS § 531 lg 6 lõik 2  Art 4 (3) (a) Jah MeeTS § 531 lg 2 Art 4 (3) (b) Jah MeeTS § 531 lg 3 Art 4 (3) viimane Jah MeeTS § 531 lg 2 lõik Art 4 (4) (a) Jah MeeTS § 531 lg 2 ja 3 Art 4 (4) (b) Jah MeeTS § 531 lg 5 Art 4 (4) (c) Jah MeeTS § 531 lg 4 Art 4 (5) Jah MeeTS § 531 lg 4 Art 4 (6) Jah MeeTS § 54–59 Art 4 (7) Jah MeeTS § 31 Art 1 (6) Art 4a (1) Jah MeeTS § 22 lg 1 Art 4a (1) (a) Jah MeeTS § 22 lg 1 Art 4a (1) (b) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (c) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (d) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (2) Ei Art 4a (3) Valikuline AVMSD artikli 4a lõige 3 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD või Euroopa Liidu õigusega laiemalt kooskõlas olevaid rangemaid õigusnorme, kui eneseregulatsiooni korras välja töötatud tegevusjuhendid ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Eesti Ringhäälingute Liit on eneseregulatsiooni korras kehtestanud juhendi „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“. Eelnõu väljatöötamise ajaks ei ole ilmnenud vajadust seda või mõnda muud valdkondlikku küsimust, mida teenuseosutajad võiksid lahendada 3  eneseregulatsiooni korras, riiklikult reguleerida. Art 1 (7) III peatüki pealkiri Ei Art 1 (8) Art 5 (1) Jah MeeTS § 16 lg 1 Art 5 (1) (a) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 1 Art 5 (1) (b) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 2 Art 5 (1) (c) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 3 Art 5 (1) (d) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 5 ja 6 Art 5 (2) Valikuline MeeTS § 16 lg 1 p 41 AVMSD artikli 5 lõige 2 võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud sõnavabadusega ja teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri kohta võimaldab kasutajatel meediateenuste sisu teadlikult hinnata, on kõnealuse sätte Eesti õigusesse ülevõtmine põhjendatud. Art 6 (1) (a) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (1) (b) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (2) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 1 (10) Art 6a (1) Jah MeeTS § 19 lg 2–7 Art 6a (2) Jah MeeTS § 192 Art 6a (3) Jah MeeTS § 19 lg 4 Art 6a (4) Ei 4 Art 1 (11) Art 7 (1) Jah MeeTS § 23 lg 1 Art 7 (2) Jah MeeTS § 23 lg 3 Art 7 (3) Jah MeeTS § 23 lg 2 ja 3 Art 7 (4) Jah MeeTS § 23 lg 4 Art 7 (5) Jah MeeTS § 18 lg 2 Art 1 (12) Art 7a Valikuline AVMSD artikkel 7a annab liikmesriikidele võimaluse võtta meetmeid, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Direktiivi 25. põhjenduspunkti kohaselt on üldhuvieesmärkideks näiteks meedia mitmekesisus, sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. Kohustusi üldhuvieesmärkide tagamiseks saab kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud selgelt kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu väljatöötamise ajal, sh meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringus1 pole tuvastatud probleeme üldhuvieesmärkide tagamisega ega ilmnenud põhjuseid miks Eestis oleks vaja üldist huvi pakkuvate audiovisuaalsete teenuste esiletoomist. Art 7b Jah ESS § 902 Art 9 (1) (a) Jah MeeTS § 25 lg 2 ja § 26 lg 2 Art 9 (1) (b) Jah RekS § 11 lg 1 p 1 Art 9 (1) (c) (i) Jah RekS § 3 lg 4 p 9 1 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 5 Art 9 (1) (c) (ii) Jah RekS § 3 lg 4 p 10 Art 9 (1) (c) (iii) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 ja 5 Art 9 (1) (c) (iv) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 Art 9 (1) (d) Jah RekS § 17 lg 1 ja 5 Art 9 (1) (e) Jah RekS § 8 lg 3 ja § 28 lg 3 p 3 Art 9 (1) (f) Jah RavS § 84 lg 1 Art 9 (1) (g) Jah RekS § 8 lg 4 Art 9 (2) Jah RekS § 8 lg 3, § 9 lg 2, § 28 lg 3 p 6–8 Art 9 (3) Valikuline AVMSD artikli 9 lõige 3 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist alkohoolseid jooke reklaamivate audiovisuaalsete äriteadete osas, et vähendada alaealiste kokkupuutumist selliste äriteadetega. Eesti õiguses on juba seaduse tasandil (RekS-is) reguleeritud, et alkoholi reklaam on keelatud tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 22.00-ni (RekS § 28 lg 7 p 10), aga ka näiteks sotsiaalmeedia võrgustikes (RekS § 28 lg 7 p 14), mistõttu puudub vajadus panna meediateenuse osutajatele täiendav kohustus selles küsimuses tegevusjuhendi väljatöötamiseks. Art 9 (4) Valikuline MeeTS § 27 AVMSD artikli 9 lõige 4 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist ebatervislike toitude ja jookide reklaami osas lastesaadetes. Tegemist ei ole sisult 6  uue sättega (AVMSD eelmises redaktsioonis sisaldus sama põhimõte artikli 9 lõikes 2), mistõttu on see juba kehtivasse MeeTS-i üle võetud. Art 9 (5) Ei Art 1 (14) (a) Art 10 (2) Jah MeeTS § 30 lg 7 Art 1 (14) (b) Art 10 (4) Jah; osaliselt MeeTS § 30 lg 9 ja 10 AVMSD artikli 10 lõige 4 võimaldab valikuline lisaks uudiste- ja poliitikasaadetele keelata ka lastesaadete spondeerimise. Eesti õiguses on otsustatud seda võimalust kasutada, kuna lapsed on reklaamile äärmiselt vastuvõtlikud ja reklaam mõjutab nende käitumist ilma, et lapsed sellisest mõjust ise aru saaksid. Art 1 (15) Art 11 (1) Jah MeeTS § 62 Art 11 (2) Jah MeeTS § 31 lg 2 Art 11 (3) (a) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 1 Art 11 (3) (b) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 2 Art 11 (3) (c) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 3 Art 11 (3) (d) Jah; osaliselt MeeTS § 31 lg 4 p 4 ja lg 7 AVMSD artikli 11 lõike 3 punkti d valikuline (tootepaigutust sisaldavate saadete märgistamine) kohaldamisest võivad liikmesriigid loobuda, välja arvatud saadete puhul, mille on tootnud või tellinud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või temaga seotud ettevõte. Kuna tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid see sisaldus ka AVMSD eelmises redaktsioonis, on juba kehtivas MeeTS § 31 lõikes 7 sätestatud, et kõnealust 7  nõuet ei kohaldata saate puhul, mille on tootnud väljaspool liikmesriiki või konventsiooniga ühinenud riiki asuv ettevõtja. Art 11 (4) (a) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 1 Art 11 (4) (b) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 2 Art 1 (16) IV peatüki pealkiri Ei Art 1 (17) Art 12 Ei Art 1 (18) Art 13 (1) Jah MeeTS § 24 lg 1 Art 13 (2) Valikuline AVMSD artikli 13 lõige 2 näeb ette, et kui liikmesriigid nõuavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad panustaksid rahaliselt Euroopa teoste tootmisesse, võivad nad samuti nõuda, et selliseid kohustusi täidaksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kes on asutatud teises liikmesriigis. Rahaline panustamine Euroopa teoste tootmisesse võib väljenduda näiteks sisusse otseselt investeerimise või riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. Kõnealuse sätte rakendamise eelduseks on seega asjaolu, et liikmesriik on kehtestatud sellised rahalised kohustused. Otsese rahalise panustamisega seotud meetmeid rakendab 28% 8  liikmesriikidest.2 Rahalist panustamist eeldavad meetmed Euroopa teoste edendamiseks jagunevad üldjoontes kaheks – osa liikmesriike kogub teatud protsendi meediateenuse osutajate tuludest kokku ja suunab saadud summad uute teoste tootmisesse läbi taotlusvoorude, teised aga on kehtestanud meediateenuse osutajatele kohustuse investeerida ise teatud protsent oma tuludest Euroopa või kodumaiste teoste tootmisesse. Eelnõu ettevalmistajad konsulteerisid Rahandusministeeriumiga (edaspidi RaM), hindamaks sarnaste meetmete Eestis kasutusele võtmise perspektiivikust. RaM-i esialgse hinnangu kohaselt ei kaaluks meetmest saadav tulu üles sellega kaasnevaid kulusid. Arvestades RaM-i seisukohta ja direktiivi ülevõtmise kitsast ajaraami, kõnealust küsimust eelnõus ei puudutata. Teema juurde on võimalik edaspidi tagasi tulla. Art 13 (3) Valikuline AVMSD artikli 13 lõikes 3 täpsustatakse, et sama artikli lõikes 2 osutatud rahalised kohustused peavad põhinema ainult sihtliikmesriikides 2 Promotion of European works in on-demand services – Contributions from the audiovisual regulators. 9  teenitud tuludel. Kuna AVMSD artikli 13 lõiget 2 Eesti õigusesse praegu üle ei võeta, puudub ka sama artikli kolmanda lõike ülevõtmise vajadus. Art 13 (4) Jah MeeTS § 24 lg 2 Art 13 (5) Ei Art 13 (6) Jah; osaliselt MeeTS § 24 lg 3 AVMSD artikli 13 lõige 6 puudutab valikuline osaliselt sama artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahalisi kohustusi, võimaldades teha neist väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul erandi. Kuna AVMSD artikli 13 lõikeid 2 ja 3 Eesti õigusesse praegu üle ei võeta, jääb ka sama artikli lõige 6 osaliselt üle võtmata. Art 13 (7) Ei Art 1 (19) Art 19 (2) Jah MeeTS § 28 lg 4 Art 1 (20) Art 20 (2) Jah MeeTS § 28 lg 5–7 Art 1 (21) Art 23 (1) Jah MeeTS § 29 lg 1 Art 23 (2) (a) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 1 Art 23 (2) (b) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 3 Art 23 (2) (c) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 4 Art 23 (2) (d) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 5 Art 1 (22) VIII peatükk Ei Art 1 (23) Art 28a (1) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 1 Art 28a (2) (a) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2, 3 ja 5 Art 28a (2) (b) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 4 ja 6 Art 28a (2) (a) Jah ÄS § 6 lg 1 Art 28a (2) (b) Jah ÄS § 6 lg 1 ja 2 10 Art 28a (2) (c) Jah MeeTS § 2 lg 7 Art 28a (3) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2–4 Art 28a (4) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 5 ja 6 Art 28a (5) Jah MeeTS § 31 Art 28a (6) Jah MeeTS § 47 lg 21 p 4 Art 28a (7) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 28b (1) (a) Jah MeeTS § 191 lg 2 Art 28b (1) (b) Jah MeeTS § 191 lg 1 p 1 Art 28b (1) (c) Jah MeeTS § 191 lg 1 p 1–3 Art 28b (2) Jah MeeTS § 25 lg 21, § 26 lg 3, § 27 lg 1, § 311, RekS § 11 lg 11 Art 28b (3) (a) Valikuline MeeTS § 191 lg 1 ja 2 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktides a–j esitatakse valik meetmeid, mille rakendamise kohustuse liikmesriigid videojagamisplatvormi teenuse osutajatele alaealiste ja üldsuse kaitseks võivad panna. Punktis a nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on teenuse osutajate vaatest lihtsaima meetmega, mille abil sama artikli lõikes 1 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. 1 Art 28b (3) (b) Valikuline MeeTS § 31 lg 1 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on teenuse osutajate vaatest lihtsaima meetmega, mille abil sama artikli lõikes 2 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. 1 Art 28b (3) (c) Valikuline MeeTS § 31 lg 2 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis c 11  nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et oleks võimalik rakendada sama artikli lõikes 2 kohustuslikuna sätestatut, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad teavitavad kasutajaid sõnaselgelt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest, tingimusel et sellistest äriteadetest on lõike 3 kolmanda lõigu punkti c kohaselt teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik. Art 28b (3) (d) Valikuline MeeTS § 191 lg 3 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis d nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et see aitab koostoimes MeeTS § 191 lõikega 4 tõhusalt kaitsta üldsust ebaseadusliku sisu eest ning aitab kaasa InfoTS § 11 lõike 3 rakendamisele. Art 28b (3) (e) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis e nimetatud meede seisneb selliste süsteemide loomises ja käitamises, mille kaudu videojagamisplatvormi teenuse osutajad selgitavad videojagamisplatvormi kasutajatele, milline mõju on sama lõike punktis d osutatud teatamisel ja märkimisel. MeeTS § 191 lõigete 4 ja 5 eelnõukohane sõnastus näeb ette, kuidas videojagamisplatvormi teenuse osutaja 12  vägivalda või vihkamist õhutavast, õigusrikkumisele üleskutsuvast, lapspornot sisaldavast või alaealistele sobimatust sisust teada saamisel reageerib. Seega tuleneb teatamise tagajärg seadusest ja puudub vajadus panna videojagamisplatvormi teenuse osutajatele kohustus seda mõju kasutajatele täiendavalt selgitada. Art 28b (3) (f) Valikuline MeeTS § 191 lg 5 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis f nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tagada alaealiste kaitse sarnaselt audiovisuaalmeedia teenustega ka videojagamisplatvormi teenuse kasutamisel. Art 28b (3) (g) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis g nimetatud meedet, mis seisneb videojagamisplatvormi teenuse kasutajate poolt hinnangute andmises selle kohta, kas platvormil edastatav sisu on ebaseaduslik, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab taolise hindamissüsteemi lugeda hõlmatuks ebaseaduslikust sisust teatamise võimaluse loomisega (sama lõike punkt d, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 191 lõikega 3). Selline hõlpsasti kasutatav teatamissüsteem võib muu hulgas seisneda ka sisu hindamises. 13 Art 28b (3) (h) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis h nimetatud meedet, mis seisneb vanemakontrolli süsteemide loomises, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab selle lugeda hõlmatuks videojagamisplatvormi teenuse osutajale pandava kohustusega teha alaealistele sobimatu sisu isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole neile tavaolukorras kättesaadav (sama lõike punkt f, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 191 lõikega 5). Art 28b (3) (i) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis i nimetatud meedet, mis seisneb videojagamisplatvormi teenuse osutajate peale esitatud kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra loomises ja kasutamises videojagamisplatvormi teenuse osutajate endi poolt seoses sama lõike punktides d–h osutatud meetmete rakendamisega, Eesti õigusesse üle ei võeta. Tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) § 24 juba reguleerib kaebuse esitamist kauplejale ja kuna videojagamisplatvormi teenuse osutaja on kaupleja TKS § 2 lõike 1 punkti 2 14  tähenduses, on kasutajal võimalik esitada talle kaebus TKS alusel. Art 28b (3) (j) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis j nimetatud meede seisneb tõhusate meediakirjaoskust arendavate meetmete ja vahendite väljatöötamises videojagamisplatvormi teenuse osutajate poolt ning kasutajate teadlikkuse suurendamises neist meetmetest ja vahenditest. Vältimaks videojagamisplatvormi teenuse osutajate suuremat koormamist võrreldes meediateenuse osutajatega, kõnealust kohustust neile esialgu ei panda. Art 28b (3) viimane Jah MeeTS § 192 lõik Art 28b (4) Valikuline AVMSD artikli 28b lõikes 4 julgustatakse liikmesriike kasutama videojagamisplatvorme puudutavates küsimustes kaasreguleerimist. Kuna direktiivi ülevõtmise ajal ei ole teada, kas Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi teenuse osutajaid üldse eksisteerib, rääkimata sellest, et oleks moodustatud mõni valdkonna huvide eest seisev esindusorganisatsioon, ei võeta AVMSD artikli 28b lõiget 4 momendil Eesti õigusesse üle. Selle juurde on võimalik tulevikus tagasi tulla eeldusel, 15  et tekib tugev videojagamisplatvormi teenuse osutajate kogukond. Art 28b (5) Jah MeeTS § 54–59 Art 28b (6) Valikuline AVMSD artikli 28b lõige 6 võimaldab liikmesriikidel kehtestada sama artikli lõikes 3 nimetatutest rangemaid meetmeid. Kuna eelnõu koostamise ajal teadaolevaid Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi teenuse osutajaid pole, on mõistlik esialgu piirduda AVMSD-s pakutud meetmetega ning tulla rangemate meetmete kaalumise juurde tagasi juhul, kui selleks ilmneb praktiline vajadus. Art 28b (7) Jah TKS 6. ptk Art 28b (8) Jah PS § 15 Art 28b (9) Ei Art 28b (10) Ei Art 1 (24) XI peatüki pealkiri Ei Art 1 (25) Art 30 (1) Jah MeeTS § 54 lg 2, VVS § 63 lg 2 p 7 ja § 93 lg 6 p 1, KVS Art 30 (2) Jah MeeTS § 54 lg 3 Art 30 (3) Jah MeeTS tervikuna, aga ka kõik muud valitsusasutuste tegevust reguleerivad õigusaktid Art 30 (4) Jah VVS § 41 lg 2, AvTS § 28 lg 1 p 11, MeeTS § 55 ja § 56 Art 30 (5) Jah VVS § 49 lg 1 p 5, ATS § 16 lg 1 ja 6, § 18 lg 4, § 23 lg 2 p 3 ja 11. ptk, Vabariigi 16  Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ Art 30 (6) Jah PS § 15 ja § 146, HMS § 61 lg 2 Art 1 (26) Art 30a (1) Jah MeeTS § 53 lg 1 Art 30a (2) Jah MeeTS § 53 lg 3 Art 30a (3) Jah MeeTS § 531 lg 8 Art 30b (1) Ei Art 30b (2) Ei Art 30b (3) (a) Ei Art 30b (3) (b) Ei Art 30b (3) (c) Ei Art 30b (3) (d) Ei Art 30b (4) Ei Art 1 (27) Art 33 Ei Art 1 (28) Art 33a (1) Jah MeeTS § 533 lg 1 Art 33a (2) Jah MeeTS § 533 lg 2 Art 33a (3) Ei Art 2 (1) Jah Eelnõu § 5 ja MeeTS normitehniline märkus Art 2 (2) Ei 17 Art 3 Ei Art 4 Ei 18 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.02.2020 16:39 Adressaat: TTJA <[email protected]>; Eesti Rahvusringhääling <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Ringhäälingute Liit <[email protected]>; SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT <[email protected]>; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; Eesti Meediaettevõtete Liit <[email protected]>; Postimees Grupp AS <[email protected]>; All Media Eesti AS <[email protected]>; osaühing ALO-TV <[email protected]>; OÜ Kids Network Television <[email protected]>; OÜ Orsent <[email protected]>; MTÜ AB Video <[email protected]>; ÖÖLoom Produktsioon OÜ <[email protected]>; Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ <[email protected]>; Telia Eesti AS <[email protected]>; DanceTelevision OÜ <[email protected]>; WorldExtremeTV OÜ <[email protected]>; CENTRAL MEDIA DISTRIBUTION OÜ <[email protected]>; Elisa Teleteenused AS <[email protected]>; Ekspress Meedia AS <[email protected]>; SA Tallinna Televisioon <[email protected]> Teema: Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Manused: 1-11365-1 06.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Kultuuriministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Palume arvamused esitada 10 tööpäeva jooksul, hiljemalt 20.02.2020. Pealkiri: Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 06.02.2020 Registreerimise number: 1-11/365-1. Lugupidamisega Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Üldtelefon: 628 2222 Üldfaks: 628 2200 E-post: [email protected] www.kul.ee