Ametlikud ettepanekud

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) ametlikud ettepanekud Riigiplaan 2028–2034 1. Strateegiline visioon ja sissejuhatus Käesolev dokument sätestab Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) poliitikasoovitused Vabariigi Valitsusele Riigiplaani 2028–2034 strateegiliseks raamistamiseks. Riigiplaani keskne eesmärk peab olema riikliku ressursijaotuse optimeerimine, toetades ehituspärandi säilitamise kõrval senisest jõulisemalt selle kasutuses hoidmist, sobivat uuskasutust ning käsitlemist regionaalse arengu ressursina. Eesti asustusstruktuuri ja riikliku kestlikkuse üheks oluliseks eelduseks on kodanike „paigalejäämise õigus“ (right to stay), mille füüsiliseks ja sotsiaalseks garantiiks on elujõuline ajalooline hoonefond. Tuginedes Riigikontrolli ja teiste avalike analüüside tähelepanekutele, on Eesti majanduse areng rahvaarvu vähenemise tingimustes saavutatav eelkõige läbi tootlikkuse kasvu ja teadmispõhiste lahenduste. Ehituspärand ei ole kuluartikkel, vaid olemasolev ruumiline ja kultuuriline ressurss, kus säästev renoveerimine ja nutikas uuskasutus loovad eeldused turvalise, identiteediteadliku ja majanduslikult iseseisva elukeskkonna säilimiseks üle kogu riigi territooriumi. 2. Valdkondlikud strateegilised tähelepanekud 2.1. Ehituspärand kui regionaalarengu ja asustuse ankur Ajalooline hoonefond – sh mõisapärand, kirikud, koolid, talud ja pastoraadid – on piirkondliku kohatunde loojana oluline instrument tagamaade tühjenemise takistamisel. Mälestised võivad olla asustuse tiheduse hoidjad piirkondades, kus teenuste kättesaadavus on lähenemas kriitilisele taluvuspiirile. Need objektid saavad toetada „paigalejäämise õiguse“ realiseerumist, pakkudes platvormi mikro- ja elustiiliettevõtluse arenguks, mis hoiab piirkondlikku majanduse- ja sotsiaalset sidusust. 2.2. Majanduslik sääst ja ressursitõhusus: 6 miljardi euro argument Strateegiline prioriteet peab olema renoveerimise eelistamine uusehitusele. Olemasoleva hoonefondi, taristu ja pruunalade (brownfields) taaskasutus võimaldab riigil säästa ligikaudu 6 miljardit eurot, vältides dubleeriva taristu rajamist valglinnastumise surve all olevatesse piirkondadesse ja olemasoleva väärtuse hävinemist mujal. Investeeringute suunamine materjalimahukalt uusehituselt kõrget insenertehnilist kvalifikatsiooni nõudvale renoveerimisele tõstab sektori üldist tootlikkust ja vastab hoonete elutsükli tervikkulude säästliku haldamise printsiibile. 2.3. Pärandobjektid laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse instrumendina Mälestised ja teised ajaloolised hooned võivad sobivuse korral toimida piirkondlike kerksuskeskustena, mille kaasamist riikliku kriisivalmiduse süsteemi tuleks süsteemselt hinnata. Hoonete autonoomne võimekus võib teatud juhtudel, näiteks ahikütte, paksude seinte, lokaalsete veevõtukohtade, maa kasutusvõimaluste ja kogukondliku sidususe kaudu pakkuda kogukondlikku turvalisust olukordades, kus tsentraalsed süsteemid katkevad. Elujõuline asustus (maa õiguslik omand ja ettevõtluse jätkusuutlikkus) tagamaal toetab territoriaalset sidusust ja aitab vähendada riigi haavatavust kriisiolukordades. „Lai riigikaitse“ eeldab vastupidavat ja sidusat asustussüsteemi. 3. Ettepanekute koondtabel ministeeriumite ja reformide lõikes (2028–2034) Reformi Seos julgeoleku ja Ministeerium EAHÜ strateegiline ettepanek nimetus/Sisu identiteediga Laiendada reformi Kvaliteetne hajaasustusse; rakendada Rahvusmaastike ja asustusloo ruumiloome ja KUM Davosi deklaratsiooni identiteedi säilitamine riikliku ajaloolised kriteeriume ning kvaliteetse huvina. linnasüdamed ruumi põhimõtteid läbivalt. Laiendada LEADER-gruppide Sidus kogukond ja volitusi piirkondlike toidujulgeolek läbi Mitmekeskuseline strateegiate koostamisel ja mikroettevõtluse toetamise, REM Eesti ja LEADER- elluvimisel; pärandi kvaliteetne elukeskkond, meede uuskasutuses; tagada stabiilne korrastatud ja uuskasutuses ja vähem projektipõhine pärand. rahastus. Kehtestada pärandisõbralikud Säästlik maakasutus, Säästev ja majanduslikult optimaalsed maahõive piiramine ja KLIM renoveerimine ja energiastandardid; eelistada keskkonnamõju energiatõhusus renoveerimist uusehitusele, vähendamine. BIM-digitaliseerimine. Viia läbi mälestiste ja teiste kogukondlikult oluliste Tagab kogukondade ajalooliste hoonete sobivuse autonoomse toimetuleku ja Elanikkonnakaitse hindamine kriisivalmiduse ellujäämisvõimekuse SIM ja kerksuskeskused vaates koostöös REM ja KUM- suurkriiside ajal kohtades, iga; kaasata omanikud ja kus hooned ja kogukondlik vabatahtlikud elanikkonna- ja võrgustik seda toetavad. vara kaitsesse. Analüüsida mälestiste Investeeringud tagamaal Majanduslik elujõud renoveerimise maksuerisuste hoiavad ära elanikkonna MKM ja digitaliseerimine või sihitud toetuste võimalusi; heitumuse, väljarände ja tugevdada ettevõtlustoetuste sotsiaalse isolatsiooni.  regionaalset mõju väljaspool Tallinna ja Tartut; Kasutada sobivaid ajaloolisi hooneid praktiliste renoveerimis-, restaureerimis- Tugev reaalteaduslik Inseneride järelkasv ja inseneriõppe vundament on innovatsiooni HTM ja MATIK-õpe näidisobjektidena; siduda ja riikliku vastupidavuse pärandihoid paremini kutse-, eeltingimus. üld- ja kõrghariduse praktilise õppega. 4. EAHÜ ja LEADER-võrgustiku rakenduslik sünergia Organisatsiooni roll Konkreetne lisandväärtus Valdab mälestiste säilimise metoodikat ja omanike esindatust; saab EAHÜ koondada omanike ja ekspertide sisendit ning olla partner hoonete (ekspertteadmus ja seisukorra, kasutuspotentsiaali ja kriisivalmiduse hindamise metoodika omanikud) väljatöötamisel. Tagab 26 tegevusrühma kaudu üleriigilise katte ja alt-üles lähenemise; LEADER tunnetab kohalikku kriitilist massi ja taluvuspiire teenuste (kogukondlik mootor) võrgustumisel. Multifunktsionaalsete kogukonnamajade loomine (haridus, kaugtöö, Ühisosa ja sünergia kriisiabi); piirkondlikud arengustrateegiad, mis integreerivad pärandi uuskasutuse majandusliku iseseisvusega. 5. Seos üleriigilise planeeringuga "Eesti 2050" ja demograafiliste suundumustega EAHÜ ettepanekud on kooskõlas üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ suunamuutustega: pealinnakesksuse leevendamise ja valglinnastumise pidurdamisega. Professor Tiit Tammaru uuringute kohaselt on töökohtade koondumine Tallinna linnaregiooni veelgi ulatuslikum kui inimeste koondumine, mis muudab mälestiste uuskasutuse töökohtade loojana oluliseks regionaalpoliitiliseks võimaluseks. Noorte elukoha-eelistused, eriti väljaspool Tallinna sündinute puhul, ei ole pelgalt pealinnakesksed. Noored väärtustavad puhast keskkonda, teenuste kättesaadavust ja miljööväärtuslikku eluruumi. „Tugevate keskuste Eesti“ printsiip on realiseeritav vaid juhul, kui tagamaade pärandfond on elujõuline, pakkudes noortele ootuspärast keskkonda ja tagades „paigalejäämise õiguse“, mis vähendab sundliikumist ja maahõivet. 6. Kokkuvõte: Pärand kui tuleviku kasvupind Pärandihoid ei ole luksus, vaid oluline eeldus Eesti regionaalsele tasakaalule, turvalisusele ja uue põlvkonna inseneride pealekasvule. Hariduse, insenerioskuste ja praktilise ehituspädevuse tugevdamine on riiklikult oluline ülesanne ning ajaloolised hooned saavad olla selleks sobivad näidis- ja õppeobjektid. Mälestised ei saa asendada kõiki haridussüsteemi väljakutseid, kuid võivad pakkuda praktilist keskkonda, kus kohtuvad säästev renoveerimine, restaureerimine ja insenertehnilised teadmised. Riigikontroll on aruande punktis 75 esitatud soovitustes rõhutanud vajadust kujundada inseneride järelkasvu toetamiseks terviklik lähenemine kõigil haridustasemetel, sealhulgas tugevdada matemaatika ja loodusteaduste õpet ning siduda MATIK-õpe ja tehnika- ning loodusteaduste huviharidus selgemate eesmärkidega. Ajaloolised hooned saavad olla selle lähenemise praktiline osa, pakkudes sobivaid näidis- ja õppeobjekte, kus säästev renoveerimine, restaureerimine, insenerioskused ja reaalteadused kohtuvad. Pärandi kasutuses hoidmine toetab seeläbi ühtaegu kultuuriväärtuste säilimist, praktiliste ehitusoskuste arengut ning elujõulise asustuse püsimist väljaspool suuremaid keskusi. Lugupidamisega Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud 05.juuni 2026.a Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus Anti Toplaan Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Ignatios (Indrek) Rand Eesti Apostlik - Õigeusu Kirik Elo Lutsepp Maaarhitektuuri Keskus