Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande eelnõude kooskõlastamisest - Kaitseministeerium

Failid

Sisu (failidest)

Teie: 29.05.2026 nr 16-6/24-03275-012 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 07.06.2026 nr 12-1/26/144 [email protected] Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande eelnõude kooskõlastamisest Kaitseministeerium esitas 29.04.2026 kirjaga nr 12-1/26/10 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande eelnõud Piirsalu ja Aidu alade osas. TTJA esitas 29.05.2026 kirjaga nr 16-6/24-03275-012 Kaitseministeeriumile omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud REP-i ning KSH aruande eelnõudele. Esitame käesoleva kirja lisas Kaitseministeeriumi seisukohad TTJA kommentaaridele ja ettepanekutele. Samuti esitame Teile kooskõlastamiseks REP-i ning KSH aruande eelnõud, mis on täiendatud lähtudes TTJA kommentaaridest ja ettepanekutest ning Kaitseministeeriumi seisukohtadest. Eelnõud on kättesaadavad siit: https://dgestonia.sharepoint.com/sites/DGE/DGE/Forms/AllItems.aspx?e=5%3Acab715bb47384cf5b8d6 1f8a0b435b02&sharingv2=true&fromShare=true&at=9&CID=5c964d41%2Dc64a%2D4bc6%2D9408% 2D6239f9eb80d4&FolderCTID=0x012000D1BD915E112F674D9EFF691E039028B7&id=%2Fsites%2F DGE%2FDGE%2FProjektid%2FMaakondadevahelised%2FKaitset%C3%B6%C3%B6stuspargi%20REP %20ja%20KSH%2024004951%2F02%5FTTJA%2Dle%20jagatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirp kaitsetööstuse arendamise erinõunik Lisad: TTJA kommentaarid ja ettepanekud ning Kaitseministeeriumi seisukohad Priit Alekask [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Lisa. TTJA kommentaarid ja e epanekud ning Kaitseministeeriumi seisukohad Lehekülje Peatükk Peatüki pealkiri Probleem TTJA e epanek Kaitseministeeriumi seisukoht nr 44-45 5 Planeeringu Punk s 15 on järgnev selgitus: KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS Tänud täpsustamast, failis “Asukoha eelvaliku elluviimise E evõ ed peavad saama kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” ptk ngimused käitamisloa vastavalt sellele, kontrolliesemes olevad nõuded on 5 punk s 15 on sõnastust täpsustatud (lisatud mis kategooria e evõ ega on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa tekst on näha ka dokumendis): tegu vastavalt alusel. See ei vabasta käitajat muude „15. E evõ ed peavad saama tegevus- ja Kemikaaliseadusele. Näiteks A- KemS-ist tulenevate kohustuste ja nõuete käitamisload ning koostama lubade saamiseks kategooria suurõnnetuse ohuga täitmisest, sh koostama KemS kohaselt vajalikud dokumendid vastavalt e evõte (SOE) peab enne nõutud dokumendid. Nõuded lõhkematerjaliseadusele, relvaseadusele ja tegevuse alustamist koostama dokumen de sisule on esitatud MTM kemikaaliseadusele. KemS § 26 lg 2 kohaselt ei dokumendid vastavalt 01.03.2016. a määruses nr 18. nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS Majandus- ja taristuministri Laske- ja lahingumoona tootmisel antakse käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded on 01.03.2016 määrusele nr 18 käitamisluba RelvS kohaselt ning lisaks hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. “Nõuded ohtliku ja RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa See ei vabasta käitajat muude KemS-ist suurõnnetuse ohuga e evõ e taotluses esitada andmed ja dokumendid tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh kohustuslikele dokumen dele ja LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid nende koostamisele ning kohaselt, mis sisaldab ka KemS kohaselt vastavalt e evõ e ohtlikkuse kategooriale. avalikkusele edastatavale nõutavaid dokumente, kui tegemist on Nõuded KemS alusel koostatavate dokumen de teabele ja õnnetusest ohtliku e evõ ega või suurõnnetuse sisule on esitatud Majandus- ja taristuministri teavitamisele”. Käitamisloa ohuga e evõ ega. 01.03.2016 määrusega nr 18 “Nõuded ohtliku ja saamiseks peab A-kategooria Lisaks ohutusaruandele ja e evõ e HOLP- suurõnnetuse ohuga e evõ e kohustuslikele SOE esitama ohutusaruande, sh ile peavad käitajad koostama ka dokumen dele ja nende koostamisele ning võimalike riskide maandamise teabelehe. avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest ennetavate ja leevendavate Palume punk 15 selgituses viidatud teavitamisele”. A-kategooria suurõnnetuse meetmete kirjeldused asjaolud arvesse võ a. ohuga e evõte peab esitama teabelehe, (riskianalüüs) ning ohutusaruande, sh võimalike riskide hädaolukorras lahendamise maandamise ennetavate ja leevendavate plaanid (HOLP), mille meetmete kirjeldused (riskianalüüsi) ning asjakohasust ja piisavust on hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP). hinnanud Tarbijakaitse ja Käi ses toimuvate tegevuste ohualade ulatus Tehnilise järelevalve Amet tuuakse välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel (TTJA) ja Päästeamet. Seejuures võetakse arvesse nii käi se sisesed kui ka välised tuuakse käi ses toimuvate ohustatud objek d. tegevuste ohualade ulatus välja Lõhkematerjali käitleval e evõtjal peab olema riskianalüüsis. Riskide tegevusluba ja lõhkematerjali käitlemiskohal hindamisel võetakse arvesse nii käitamisluba vastavalt LMS-ile. käi se sisesed kui ka välised :Lõhkematerjalitehasele käitamisloa andmise ohustatud objek d. Samu eelduseks on vastavus Majandus- ja peavad lõhkematerjali tehase kommunikatsiooniministri 01.06.2005 hooned ja muud lõhkematerjali määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele käitlemise kohad saama esitatavad nõuded“, sh peavad olema tagatud käitamisloa vastavalt LMS-ile. tehasevälised ja tehasesisesed ohutud kaugused. Käitamisloa taotlemisel esitatakse mh KemS kohaselt nõutavad dokumendid, kui käitlemiskohas hoitavad ohtlike ainete kogused ületavad kemikaali ohtlikkuse alammäära ja kui käitlemiskohal puudub kemikaaliseaduse kohane luba (LMS § 26 lg 1 p. 8). Laske- ja lahingumoona tootmiseks on e evõtjal vaja tegevusluba ja tootmiskohale antakse käitamisluba RelvS kohaselt. Lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt (RelvS § 8344), mis sisaldab ka KemS kohaselt nõutavaid dokumente.“ Ka KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.5 vastavalt muudetud. 11 1.1.8 Heide välisõhku Lõhkeainetehas on olemuselt TTJA hinnangul on sõnastust, millega KSH aruande täienduse ptk 1.1.8 sõnastuses väikesemahuline keemiatööstus põhjendatakse nimetatud PVT kasutatud ‘keemiatööstus’ tuleneb tööstusheite ja selle projekteerimisele, viitedokumendi rakendamist, vaja seaduse tegevusvaldkondade sõnastusest. ehitamisele ja käitamisele täpsustada, kuna arvestades asjaolu, et Samas on täpsustav viitamine keemilistele rakenduvad "peenkeemia" RDX/HMX-i tootmiseks kasutatakse meetoditele asjakohane. parima võimaliku tehnika (PVT) keemilisi meetodeid ja tegemist on Arvestades, et tegevuste ülevaates ei ole viidet viitedokumendis "Reference orgaaniliste lõhkeainetega, siis antud kompleksloa kohuslusele ja sellest tulenevalt Document on Best Available tegevuse osas tulebki rakendada PVT PVT rakendamise üldisele kohustusele (mi e Techniques for the Manufacture viitedokumen „Reference Document on ainult välisõhu kvaliteedi mõjutamisel), on of Organic Fine Chemils, August Best Available Techniques for the asjakohane täiendada ptk 1.1.1 üldist ülevaadet. 2006" ja Euroopa Komisjoni Manufacture of Organic Fine Chemicals“. Seetõ u on lk 7 lisatud: “Kõik eelnimetatud kolm rakendusotsusega (EL) Lisaks on vastavalt Vabariigi Valituse tegevust on eraldivõetuna 2022/2427 kinnitatud parima 06.06.2013 määruse nr 89 keskkonnakompleksloa kohuslusega, kuna neis võimaliku tehnika alased „Alltegevusvaldkondade loetelu ning kasutatakse keemilisi meetodeid.“ ... Samu on järeldused keemiasektori künnisvõimsused, mille korral on käi se siia ptk-st 1.1.8 üle toodud viited PVT allikatele. heitgaaside ühiste käitlus- ja tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 Lisatud on ka viide, et tegemist on A-kategooria töötlussüsteemide jaoks. lg 1 p 19 ja lg 2 kohaselt tegemist suurõnnetuse ohuga e evõ ega. keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega. 15 1.2.5 Transport ja Arvestuslikult sõidab alale ja Edastatud dokumen dest ei selgu, kuidas Küsimus puudutab KSH aruande täienduse ptk logis ka alalt ära ühes ööpäevas taoline liikluskoormuse suurenemine 1.2.5 Aidu ala kohta. Tegemist on ööpäevase maksimaalselt 500–1000 mõjutab lähiümbruse liikluskorraldust liiklussagedusega. Sisuliselt ainuke sõiduautot, 10 väikeveokit ja 4 ning vajadust luua uusi ligipääsuteid või juurdepääsutee on kõrvalmaantee nr 13217 raskeveokit. olemasolevaid rekonstrueerida. Palume Maidla-Kohtla-Nõmme-Kohtla tee. Aasta tuua välja võimalikke kitsaskoh ning keskmine ööpäevane liiklus 2025. aastal oli 512 vajadusel esitada nende lahendamist. sõidukit, millest 93% sõidu- ja pakiautod, 6% veoautod ja bussid (30 tk), 1% autorongid (5 tk). Sellel õigul ei ole toimunud liiklusõnnetusi mitme sõiduki osalusel (Kohtla-Nõmme - Maidla lõigu ainuke õnnetus on toimunud Kohtla- Nõmme lähistel, põhjus ‘muu’, 2021. aastal). Kohtla -Järve - Mäetaguse tee liiklussagedus on 1936 sõidukit, Ööpäevas 10 väikeveoki ja 4 raskeveoki lisandumine ei tekita täiendavat olulist koormust. Sõiduautode puhul tuleb märkida, et juurdepääs on võimalik nii Maidla (Kiviõli ja Püssi) kui Kohtla Nõmme (Kohtla kaudu Kohtla- Järve ja Jõhvi) suunalt. Sisuliselt tähendab see, et töötajaskond jagunema kahe suuna vahel. KSH aruande ptk 1.2.4 on toodud, et kogu personali hulk suurekaliibrilise laskemoona tehases võib olla kuni 1000 inimest. kes töötavad vahetustega. Korraga võib territooriumil viibida kuni 600 töötajat. Dokumendis “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” on ptk 4.2.4 toodud, et parkimiskoh sõiduautodele nähakse e e ca 400, mis täpsustub projekteerimisel (sh sõltub see sellest, mil määral rakendub ptk 5 toodud meede nr 7: saabumine tehase juurde ühistranspordiga ja kergliiklusega), väljaehitamine toimub etapiviisiliselt vastavalt vajadusele (st tehas ei hakka kohe tööle maksimaalse võimusega, selle saavutamine võib võ a aastaid). Samas on toodud ülevaade planeeringulistest meetmetest, mida kavandatakse kaitsetööstuspargi alale juurdepääsuga seotud võimalike mõjude väl miseks - rajatakse täiendav juurdepääsutee (st võimalik on teel nr 13217 väl da sõidukite koondumist ühte punk ja koormusi juurdepääsuteedel hajutada). Planeeringu elluviimise ngimustes (asukoha eelvaliku täienduse dokumendi ptk 5) on võimalikke kitsakoh adresseeritud ning esitatud vajalike meetmete e epanekud: nr 7 Koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega on oluline planeeringu elluviimisel näha e e turvalised lahendused kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks. nr 13 (ehitusaegsed veod ja kooskõlastamine Transpordiame ga). Ohtlike veoste kavandamise osas lisame planeeringu elluviimise peatükki meetme, et veoste logis ka tuleks kavandada selliselt, et need ei ka uks Aidu moonatehase vahetuste vahetumise aegadega, mil võib eeldada juurdepääsuteedel suuremat koormust. Planeering on kooskõlastatud ka Transpordiame ga, sh arvestatakse Transpordiame ngimusega: Ehitusaegsete massvedude ajal on planeeringust huvitatud isikul kohustus tagada madala kandevõimega (nt pinnatud kruusateede) riigiteede vastavus seisundinõuetele vedude põhimarsruudil või - marsruu del. Massvedude marsruudid täpsustatakse Transpordiame ga enne vedude algust ning sõlmitakse leping seisundinõuete tagamiseks vedude ajal ja kahjustatud ka eosade taastamiseks massvedude lõppemisel. Piirkonna teede korrashoid ja toimiv liikluslahendus on ka Kaitsetööstuspargi igapäevase töö seisukohalt oluline. 16 1.2.6 Veekasutus Tehases võib olla kuni 1000 Kuidas on korraldatud olmereoveekäitlus? KSH aruande täienduses on toodud, et korraga inimest (peatükk 1.2.4). Selgitus viibib territooriumil kuni 600 töötajat (ptk 1.2.4). puudub, kuidas on lahendatud Veevajadus (tootmiseks ja olmeks) on kuni 350 nii suure hulga inimeste korral m3 ööpäevas (ptk-is 1.2.6). Reovee olmereoveekäitlus. puhastamiseks rajatakse reoveepuhas , millest väljuv heitvesi juhitakse tõenäoliselt ala ümbritsevatesse tranšeede veekogusse, mis on hendatud Ojamaa jõega. Väiksemas koguses (kuni 50 m3/ööp) on võimalik heitve immutada ka pinnasesse. 43, 46. 2.2.7.1.2; Ebasoodsa • ≥ 30 sõiduki parklad: rajada Palume planeeringus arvestada, et Viidatud teks lõik täpsustab veekaitseteemasid. 101 2.2.7.3; keskkonnamõju kõvaka ega ning sealt kogunev sõidukite parklate rajamisel kas Parklate kandevõime jms on ehituslik 3.4 väl miseks ja sademevesi enne veekogusse kõvaka ega või mi e, tuleb lähtuda projekteerimine ja otseselt veekaitsega ei leevendamiseks juh mist suunata läbi nende alade kasutusotstarbega (nt seondu. Viidatud sõnastus lisatakse faili soovitatud õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb veokite ootealad), võ es arvesse ka selle “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu meetmed tagada regulaarne hooldus; kandevõimet, mis omakorda lähtub seal eelvalikualade osas” ptk 4. Piirsalu alal • Alla 30 sõidukile mõeldud parkivate sõidukite suurusest ja massist. Projekteerimis ngimuste andmise aluseks parklad võivad olla kõvaka eta. Täpsemad ngimused peavad olema olevad ngimused, alapeatükk 4.1.4 (Piirsalu) ja Parklast ära valguv vesi ei tohi paika pandud parkla 4.2.4 (Aidu) parklate teema juurde: voolata otse veekogusse, vaid projekteerimis ngimustes. Palume „Parkimiskohtade arvu ja lahenduse peab läbima sobiva täiendada sõnastust. kavandamisel tuleb arvesse võ a ala looduslähedase kasutusotstarvet – nt veokite ooteala on eraldi sademeveesüsteemi. töötajate parkimiskohtadest ja suurema kandevõimega lähtudes käi st teenindavate veokite suurusest ja massist. Täpsemad ngimused tuleb anda parkla(te) projekteerimis ngimustes.“ 69-71 2.3.2 Vibratsioon Dokumendis on selgitatud, et Dokumendist võib teha järelduse, et Arvestame e epanekuga. Lisame KHS aruande vibratsiooni teke ja levik on plahvatuse käigus tekkiva lööklaine täiendusse ptk 2.3.2 viite, et edaspidiste eelkõige seotud plahvatava energia on võetud võrdseks helilainega. tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning lõhkelaengu kogusega. Samu Teadaolevalt on plahvatuse käigus tekkiva ohutute lõhkeainekoguste määramisel arvestada on selgitatud, et Soome lööklaine kiirus suurem kui helilaine ka majandus- ja taristuministri 08.09.0217 kaitseväes õppuste ajal levimise kiirus, mistõ u võimalike määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja läbiviidud suurekaliibriliste hoonete või nende osade purunemine on hävitamise nõuded“. relvade/raskerelvade ja seotud pigem lööklaine tugevusega kui Antud juhul on ohutute lõhkeaine koguste lõhkamiste tekitatud helilaine tugevusega. Teatud määral võib määramine oluline eelkõige Kaitsetööstuspargi vibratsioon ei levi kaugemal seostada vibratsiooni ka sees kavandavaid hoonestusalasid silmas paiknevate hooneteni helirõhutasemega, kuid see ei ole pidades. Kaitsetööstuspargist väljapoole jäävate maapinna kaudu (see on lineaarne seos. Tulenevalt eelnevast võimalike tundlike aladega on eeldatavas väheldane), vaid vibratsiooni soovitame vibratsiooni hindamisel tagatud piisav vahemaa ning otsest põhjustab maapinnale ja arvesse võ a ka ülerõhu väärtusi, mis vibratsioonist ngitud ohtu hoonetele ei esine. hoonetele mõjuv helilaine tekitavad akende „klirisemist“ või energia (nn lööklaine). purunemist. Samu soovitame Lisaks tuuakse esile, et vibratsiooni hindamiseks kasutada ka kaevandutegevuste käigus majandus- ja taristuministri 08.09.0217 teostatavate lõhkamistega määruse nr 49 „Lõhkematerjali kaasneva vibratsiooni kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas hindamisel lähtutakse esitatud metoodikat vibratsiooni mõõteseadusest ning LMS § 5 lg hindamiseks või siis kasutada muud 6 alusel kehtestatud majandus- alterna ivset üldtunnustatud metoodikat, ja taristuministri 08.09.2017 mille kaudu põhistada dokumendis määrusest nr 49 esitatud seisukohta, et lõhkamiste „Lõhkematerjali kasutamise ja tekitatud vibratsiooni levik maapinna hävitamise nõuded“. kaudu on väheldane. Selle hindamiseks võib samu teostada arvutusi erinevate TNT koguste korral. 82-83 2.3.4.1 Ohutute Ohutute kauguste arvutamisel Palume üle kontrollida, et antud peatükis KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.1 on RDX kauguste on kasutatud 100 t TNT esitatud ohutute kauguste arvutustes on kogusele viidatud, et tekiks ligikaudne seos TNT määramine ekvivalendi asemel kasutatud lõhkeaine koguseid TNT ekvivalen de ja tegeliku käideldava koguse vahel arvestuslikku RDX-i kogust 70 t. ekvivalendis, kuna osad ohutute kauguste (lõhkeainetehase üldist tootmis-mahtu, samu Samas on peatüki alguses arvutused on tehtud arvestusega, kus tootmises käideldavaid koguseid iseloomustavad öeldud, et mõjude hindamise RDX-i koguseks on võetud 70 t, mi e selle RDX kogused). aruande täienduses on ohutute kogust TNT ekvivalendis, mis on 100 t. Kõik arvutused on KSH aruandes üle kontrollitud, kauguse määramise aluseks Palume asjakohaselt korrigeerida. et nad oleks tehtud TNT ekvivalen des. lõhkeaine kogused arvestatud TNT ekvivalen . 82-95 2.3.4 Ohtlikud ained Ohutute kauguse arvutuse Peatükkides 1 ja 1.2.2 on selgitatud, et Arvestame e epanekuga. Täiendamise KSH ja avariiliste tulemused on kord ümardatud lisaks siseriiklikule regulatsioonile aruande täienduse arvutusi tehes ümardused juhtumite alla poole, kord üles poole ning kasutatakse NATO regulatsiooni AASTP-1. AASTP-1 reeglite järgi. hindamine tundub, et täisarvuks Selgitame, et AASTP-1 regulatsioonis on ümardamisel on lähtutud standardiseeritud reegel, mille kohaselt matemaa lise ümardamise kaugusi meetrites ümardatakse ala üles põhireeglist, kus alla 5 olev poolt lähima meetrini ning lõhkeaine komakoht ümardatakse alla koguseid ümardatakse alla poole lähima ning 5 ja suurem komakoht kilogrammini. Seetõ u palume üle ümardatakse üles. kontrollida ning vajadusel parandada ohutute kauguste arvutustulemusi viidatud reegli kohaselt. 84 2.3.4.1.1 Piirsalu ala Täpploendi teises punk s on Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr Viidatud KSH aruande täienduse teks s ei kirjutatud: Tootmist 63 § 4 lg 10 kohaselt võib kooskõlastatult tähenda koostaja arusaamise järgi sõna ’võib’ teenindavad hooned peaksid TTJA-ga vähendada ohutuid kaugusi kuni kindlat kõneviisi vaid sisaldabki kaalutlusõigust lõhkematerjali käitlevatest 50%, kui kaitstav objekt asub vahetult kuna viidatakse määruse nr 63 § 4 lg 10. Selguse ohtlikest hoonetest jääma õhulööklaine levimise tõkke taga. See huvides oleme sõnastust täiendatud tuues välja vähemalt 137 m kaugusele, v.a eeldab, et tehase ehitusprojek s on viidatud punk de ngimused, mis võimaldavad juhul kui projekteerimisel on üldtunnustatud metoodika ja ohutu ohutut kaugust vähendada. rakendatud lisameetmeid, mis kauguse ulatust mõjutavate ehituslike ja tõendatult vähendavad muude meetmetega arvestades määrusega sätestatud ohutuid tõendatud, et ohutud kaugused erinevad kaugusi (määruse nr 63 § 4 lg määruses nr 63 sätestatust (määruse nr 14), sh kui ohustatav objekt 63 § 4 lg 14). Kuna TTJA-le on jäetud ohutu asub vahetult õhulööklaine kauguse vähendamise ulatuse levimise tõkke taga võib määramiseks kaalutlusõigus, ei saa kauguseks määrata 69 m eelnõus kindlas kõneviisis väita, et (määruse nr 63 § 4 lg 10 järgi. ohutuks kauguseks võib määrata poole väiksema ohutu kauguse, vaid seda võib TTJA-ga kooskõlastatult vähendada 137 m pealt kuni 69 meetrini. Palume asjakohaselt korrigeerida. 85 2.3.4.3 Käideldavad A-kategooria SOE koostama Vastavalt KemS § 22 lg 2 p 3 peab A- KSH aruande täienduse teks s on KemS § 22 lg 2 ohtlikud riskianalüüsi jm kategooria suurõnnetuseohuga e evõ e p 3 nimetatud dokumen dest ära toodud kemikaalid ja koostama teabelehe, ohutusaruande, riskianalüüs, kuna just riskianalüüsi koostamise nende e evõ e hädaolukorra lahendamise käigus arvutatakse ohualade ulatus. Täisviide ohualade plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka vajalikele dokumen dele on KSH aruande määramine riskianalüüsi ja ohutuse tagamise põhiosas. Selguse huvides on osutatud KSH kemikaaliseadu süsteemi kirjeldust. aruande teks täiendatud ka teiste dokumen de se (KemS) alusel Palume asjakohaselt korrigeerida. nimetustega. 86 2.3.4.3 Käideldavad Kui võrrelda neid kaugusi LMS-i Ohtliku ohuala Ro ja LMS-i mõistes ohutu Selgituseks, et selle võrdluse eesmärk oli ohtlikud alusel leitud kaugustega, siis on kauguse arvutustes on tehtud näidata, et kui arvutused teha määruses nr 63 kemikaalid ja KemS-i alusel leitud Ro ala arvutusvead. Õiged arvutustulemused on toodud sõnastuse järgi, kus arvutusvalemites on nende ulatus (k = 22,2) mõnevõrra järgnevad: massiks Q „hoitava lõhke-materjali mass kg“ ja ohualade väiksem kui LMS-i ohutu kaugus 𝑚=22,2×√100 000 𝑘𝑔3≅1032 𝑚 määrus nr 18 sõnastus järgi, kus Q on määramine üksikult asuvast elamust, 𝑚=22×√100 000 𝑘𝑔3≅1022 𝑚 „plahvatava aine mass kilogrammides taandatud kemikaaliseadu tööstus- või ühiskondlikust Arvutustulemuste põhjal saab ka väita, et TNT-le“, saadakse erinevad tulemused. Eelmiste se (KemS) hoonest (k = 22): 100 t TNT LMS-i mõistes ohutu kaugus on märkuste alusel on selge, et ka määruse nr 63 alusel. ekvivalendi / ~70 t RDX mõnevõrra väiksem KemS-i alusel leitud arvutusvalemis tuleb kasutada massi TNT Plahvatusohtlik plahvatuse korral on Ro 1 030 ohtliku ohuala Ro ulatusest. ekvivalen des, siis k väärtuste vähest erinevust e ainete m, sellele kogusele vastab Palume asjakohaselt korrigeerida. ei oleks põhjust eraldi rõhutada – tegemist on käitlemisel ohutu kaugus 1 320 m. ligikaudu samade kaugustega. tekkivate Täiendame KSH aruande täienduse teks ohualade vastavalt. võrdlus ohutute Arvutustulemuste kontroll: 100 000 kg k = 22,2 kaugustega korral on m väärtus 1030,43 m (nii EXCEL kui teaduskalkulaator) ≈ 1031 m; k = 22 korral 1021,15 m ≈ 1022 m. 87-88 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on toodud Juhime tähelepanu asjaolule, et MTM Tänud täpsustamast ja selgitamast. Siinkohal lõhkeainetehases käideldavate 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali tuleb nen da, et Tabeli 13 pealkirja sõnastuses kemikaalide ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali olev viide e evõ e ohtlikkuse kategooria ohuklassiﬁkatsioon, kusjuures künniskogus ning e evõ e ohtlikkuse määramisele võib tekitada arusaama, et tabeli tumedas kirjas on näidatud kategooria määramise kord“ § 2 lõigete 8 eesmärk on anda hinnang, kas käi ses on ohulaused, mida võetakse kuni 10 kohaselt tuleb suhtarvu alammäära ja künniskogused ületatud, sh arvesse e evõ e ohtlikkuse määramisel arvestada määruse lisa tabeli arvestades määruses nr 10 viidatud suhtarvude kategooria määramisel. 2 ohtlikke kemikaale määruse lisa tabelis liitmise valemeid. KSH põhiaruandes nii oligi, 1 toodud ohukategooriatesse kuuluvate kuna arvestades kaitsetööstuspargi alale tulla ohtlike kemikaalidega. Seega tuleb lisa võivaid erinevaid e evõ eid, ei olnud nende tabelis 2 nimetatud ohtlikule ainele käi ste ohtlikkuse tase teada. Antud juhul tuleb määratud alammäärasid ja konkreetsele alale ainult üks käi s ja tulenevalt künniskoguseid kasutada käi se määruse nr 10 § 3 lg 1 on selge, et nii Piirsalu ohtlikkuse kategooria määramisel tervise- käi s kui Aidu käi s on A-kategooria , füüsikalise ja keskkonnaohu suurõnnetuse ohuga e evõ ed (KSH aruande kategooriates, kui ohtlikule ainele on täienduse ptk-des 2.3.4.2.1 ja 2.3.4.2.2 on ka omistatud ohulause, mis on ära nimetatud vastavad selgitused antud) ja § 3 lg 2 (ja ka tabelis 1. Näiteks: Ammooniumnitraat järgnevaid) suhtarvude liitmise valemeid koos (AN) on ära nimetatud tabeli 2 ridadel 1 juurdekuuluvate selgitustega ei ole põhjust kuni 4. Eeldades, et lõhkeaine tootmiseks rakendada (ega ka aruandes ära tuua). kasutatakse tehnilist AN-i (TGAN - KSH aruandes täienduses on eesmärk näidata technical grade ammonium nitrate), siis erinevate ainete ohuklassiﬁkatsiooni ja eraldi ei sellele kehtestatud alammäär ja ole põhjust kaasamist ohtlikkuse kategooria künniskogused on leitavad realt 3. AN-le määramisse rõhutada. Seetõ u on tabeli 13 on omistatud ohulaused H272 ning H319. pealkirja korrigeeritud, samu ei rõhutata teatud Ohulause H272 on ära toodud tabelis 1 ohuklassiﬁkatsioone. füüsikalise ohukategooria P8 osas, mis tähendab seda, et käi se ohtlikkuse kategooria arvutamisel tuleb tabeli 2 real 3 esitatud alammäära ja künniskoguseid kasutada ainult füüsikalise ohu kategoorias, kuna ohulause H319 osas ei ole tabelis 1 käi se ohtlikkuse kategooria määramiseks alammäära ja künniskoguseid kehtestatud. Lisaks juhime tähelepanu, et kõiki asjakohaseid ohulauseid ei ole tabelis 13 tumedas kirjas esitatud, mis peaksid olema käi se ohtlikkuse kategooria määramisel arvesse võetud. Samas tuleb arvesse võ a ka asjaolu, et kui ohtlik kemikaal võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse see madalaimat alammäära ja künniskogust nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse (määrus nr 10 § 2 lg 6). Käi se ohtlikkuse kategooria määramisel tuleb arvesse võ a ohtliku kemikaali maksimaalset võimalikku kogust, mis käi ses on või võib olla olemas. Kui käi ses on ohtlikku kemikaali kuni 2% asjakohasest alammäärast või künniskogusest, ei võeta seda kogust olemasoleva summaarse koguse arvutamisel arvesse juhul, kui aine asukoht käi ses ei saa põhjustada õnnetust (määrus nr 10 § 2 lg 4). 87 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on esitatud Piirsalu Palume lisada tabelisse ka kemikaalide Arvestades, et CAS numbrid ja EC numbrid kompleksis eeldatavalt CAS (Chemical Abstracts Service) ja EC iseloomustavad aineid, mi e kemikaale (mis on käideldavad kemikaalid ja (European Community) numbrid, et ained ja segud), samu võivad osade ainete nende ohuklassiﬁkatsioonid. tagada esitatud andmest ühene iden ﬁtseerimine ja ka ohtlikkus sõltuda arusaamine. konkreetsest tarnijast (nt paraﬁinvaha puhul) ja osade ainete nimetusi-iden ﬁkaatoreid ei ole lähtuvalt potentsiaalsete tarnijate ärisaladusena käsitlemise nõudest võimalik avalikus dokumendis esitada (kuid mõjude hindaja on sõlminud konﬁdentsiaalsuslepingu ja talle on konkreetsed ained ja nende klassiﬁkatsioon teada), siis ei ole tabeliga 13 eesmärgiks võetud anda ülevaadet, mille detailsus oleks ainete iden ﬁtseerimisel ja ka riskide hindamisel samaväärne KemS § 22 lg 2 p 3 nimetatud dokumen dega. KSH aruande täienduse ptk-is 2.3.4 on antud selgitus „Kirjeldatud detailid käesolevas peatükis on eelduslikud, et anda mõjude illustra ivne hinnang. Samas ei tohi kõiki käesolevas peatükis kirjeldatud detaile lugeda kuidagi piiravaks või lõplikuks – need võivad järgmistes etappides täpsustuda.“ Eeltoodust lähtuvalt ei anna CAS ja EC numbrite lisamine aruandele lisaväärtust, tekkivad lüngad pigem võivad tekitada küsimusi. Seetõ u aruannet ei täiendata. 92 2.3.4.3.1 Piirsalu ala. Kirjutatud on, et atsetooni Kuna ei ole teada, milliste atsetooni Atsetooni BLEVE arvutused on tehtud ALOHA Füüsikalised mahu BLEVE toimumisel tekiks koguste põhjal on ohualade arvutused tarkvaraga, mis annab tulemuseks läbimõõdu. ohud 143 m raadiusega tulekera. teostatud, siis ei ole TTJA-l võimalik Antud juhul on teks sa unud eksitus ja viidatud Tulekera lühiajalised kontrollida nende arvutuste õigsust. on raadiusele. Samas viitate, et ka läbimõõt on soojuskiirguse ohualad oleksid: Samas saab TTJA oma ohualade teie kogemuse järgi väiksem kui ehi sele ohtliku • ehi stele ohtlik ala (37 arvutamise kogemuste põhjal väita, et ala raadius. ALOHA võimaldab määrata BLEVE- kW/m2) 113 m; BLEVE toimumisel tekkiva tulekera raadius sse kaasatava aine kogust, mis võib olla • inimestele ohtlik Re ala (25 ei ole suurem, kui on ehi stele arvutav vahemikus 0-100%. Kasuta eeldatavat halvimat kW/m2) 148 m; ohtlik ala. Isegi tulekera diameetri väärtus olukorda iseloomustavat kogust (100% ehk 30 • ohuala piir ehk Ro ala (8 (2 x raadius) jääb reeglina väiksemaks tonni) ja sellest tulenevalt saadi ka suur kW/m2) 282 m. ehi ste ohtliku ala raadiuse väärtusest. läbimõõt. Samas oli eesmärgiks hinnata, kas Palume teostatud ohualade ja tulekera BLEVE tagajärjed võivad ulatuda tundlikele raadiuse arvutused üle kontrollida ning aladele. 50% atsetooni kaasamine ei muuda asjakohaselt parandada. tulekera läbimõõtu. 10% atsetooni puhul on tulekera läbimõõt 84 m, põlemise kestus 7 sekundit. Selleks, et tulekera läbimõõt oleks väiksem kui ehi stele ohtliku soojuskiirguse ala raadius, peaks kaasatud olema ligikaudu 5% kogusest: sel juhul on tulekera läbimõõt 66 m ja ehi stele ohtliku alal raadius 72 m. Antud näite puhul lisatakse teks mahu s olev atsetooni prognooskogus (see on sama, mis eelnevates terviseohtlikkuse arvutustes – 30 tonni) ja ka näide arvutusest, kui tulekerasse on kaasatud 10% (3 tonni) mahu s olevat atsetooni. Tulekera raadius on parandatud läbimõõduks. 93 2.3.4.4 Piirsalu ala ÜRO number UN 0222 kohaldub UN 0222 osas on õigem öelda, et selle Tänud selgitamast. Ptk 2.3.4.4 teks on vastavalt 1.1D klassiﬁkatsioonil ainult koodi alla kuulub ammooniumnitraat, mis korrigeeritud. juhul, kui AN sisaldab kokku üle sisaldab 0,2% põlevaineid, kaasa arvatud 0,2% põlevat või orgaanilist mistahes orgaanilised ained, mis on ainet süsinikusisalduse järgi. arvutatud süsiniku järgi, arvestamata ÜRO kood UN 1942 kohaldub muid lisandeid. UN 1942 osas on õigem ammooniumnitraadile, mis öelda, et selle koodi alla kuulub sisaldab kokku <= 0,2 põlevat ammooniumnitraat, mis sisaldab mi e või orgaanilist ainet üle 0,2% põlevaid aineid, kaasa arvatud süsinikusisalduse järgi. igasugused orgaanilised ained nagu süsinik ja väljaarvatud igasugused muud lisatud ained. Lisa. TTJA kommentaarid ja e epanekud ning Kaitseministeeriumi seisukohad Lehekülje Peatükk Peatüki pealkiri Probleem TTJA e epanek Kaitseministeeriumi seisukoht nr 44-45 5 Planeeringu Punk s 15 on järgnev selgitus: KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS Tänud täpsustamast, failis “Asukoha eelvaliku elluviimise E evõ ed peavad saama kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” ptk ngimused käitamisloa vastavalt sellele, kontrolliesemes olevad nõuded on 5 punk s 15 on sõnastust täpsustatud (lisatud mis kategooria e evõ ega on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa tekst on näha ka dokumendis): tegu vastavalt alusel. See ei vabasta käitajat muude „15. E evõ ed peavad saama tegevus- ja Kemikaaliseadusele. Näiteks A- KemS-ist tulenevate kohustuste ja nõuete käitamisload ning koostama lubade saamiseks kategooria suurõnnetuse ohuga täitmisest, sh koostama KemS kohaselt vajalikud dokumendid vastavalt e evõte (SOE) peab enne nõutud dokumendid. Nõuded lõhkematerjaliseadusele, relvaseadusele ja tegevuse alustamist koostama dokumen de sisule on esitatud MTM kemikaaliseadusele. KemS § 26 lg 2 kohaselt ei dokumendid vastavalt 01.03.2016. a määruses nr 18. nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS Majandus- ja taristuministri Laske- ja lahingumoona tootmisel antakse käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded on 01.03.2016 määrusele nr 18 käitamisluba RelvS kohaselt ning lisaks hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. “Nõuded ohtliku ja RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa See ei vabasta käitajat muude KemS-ist suurõnnetuse ohuga e evõ e taotluses esitada andmed ja dokumendid tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh kohustuslikele dokumen dele ja LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid nende koostamisele ning kohaselt, mis sisaldab ka KemS kohaselt vastavalt e evõ e ohtlikkuse kategooriale. avalikkusele edastatavale nõutavaid dokumente, kui tegemist on Nõuded KemS alusel koostatavate dokumen de teabele ja õnnetusest ohtliku e evõ ega või suurõnnetuse sisule on esitatud Majandus- ja taristuministri teavitamisele”. Käitamisloa ohuga e evõ ega. 01.03.2016 määrusega nr 18 “Nõuded ohtliku ja saamiseks peab A-kategooria Lisaks ohutusaruandele ja e evõ e HOLP- suurõnnetuse ohuga e evõ e kohustuslikele SOE esitama ohutusaruande, sh ile peavad käitajad koostama ka dokumen dele ja nende koostamisele ning võimalike riskide maandamise teabelehe. avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest ennetavate ja leevendavate Palume punk 15 selgituses viidatud teavitamisele”. A-kategooria suurõnnetuse meetmete kirjeldused asjaolud arvesse võ a. ohuga e evõte peab esitama teabelehe, (riskianalüüs) ning ohutusaruande, sh võimalike riskide hädaolukorras lahendamise maandamise ennetavate ja leevendavate plaanid (HOLP), mille meetmete kirjeldused (riskianalüüsi) ning asjakohasust ja piisavust on hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP). hinnanud Tarbijakaitse ja Käi ses toimuvate tegevuste ohualade ulatus Tehnilise järelevalve Amet tuuakse välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel (TTJA) ja Päästeamet. Seejuures võetakse arvesse nii käi se sisesed kui ka välised tuuakse käi ses toimuvate ohustatud objek d. tegevuste ohualade ulatus välja Lõhkematerjali käitleval e evõtjal peab olema riskianalüüsis. Riskide tegevusluba ja lõhkematerjali käitlemiskohal hindamisel võetakse arvesse nii käitamisluba vastavalt LMS-ile. käi se sisesed kui ka välised :Lõhkematerjalitehasele käitamisloa andmise ohustatud objek d. Samu eelduseks on vastavus Majandus- ja peavad lõhkematerjali tehase kommunikatsiooniministri 01.06.2005 hooned ja muud lõhkematerjali määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele käitlemise kohad saama esitatavad nõuded“, sh peavad olema tagatud käitamisloa vastavalt LMS-ile. tehasevälised ja tehasesisesed ohutud kaugused. Käitamisloa taotlemisel esitatakse mh KemS kohaselt nõutavad dokumendid, kui käitlemiskohas hoitavad ohtlike ainete kogused ületavad kemikaali ohtlikkuse alammäära ja kui käitlemiskohal puudub kemikaaliseaduse kohane luba (LMS § 26 lg 1 p. 8). Laske- ja lahingumoona tootmiseks on e evõtjal vaja tegevusluba ja tootmiskohale antakse käitamisluba RelvS kohaselt. Lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt (RelvS § 8344), mis sisaldab ka KemS kohaselt nõutavaid dokumente.“ Ka KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.5 vastavalt muudetud. 11 1.1.8 Heide välisõhku Lõhkeainetehas on olemuselt TTJA hinnangul on sõnastust, millega KSH aruande täienduse ptk 1.1.8 sõnastuses väikesemahuline keemiatööstus põhjendatakse nimetatud PVT kasutatud ‘keemiatööstus’ tuleneb tööstusheite ja selle projekteerimisele, viitedokumendi rakendamist, vaja seaduse tegevusvaldkondade sõnastusest. ehitamisele ja käitamisele täpsustada, kuna arvestades asjaolu, et Samas on täpsustav viitamine keemilistele rakenduvad "peenkeemia" RDX/HMX-i tootmiseks kasutatakse meetoditele asjakohane. parima võimaliku tehnika (PVT) keemilisi meetodeid ja tegemist on Arvestades, et tegevuste ülevaates ei ole viidet viitedokumendis "Reference orgaaniliste lõhkeainetega, siis antud kompleksloa kohuslusele ja sellest tulenevalt Document on Best Available tegevuse osas tulebki rakendada PVT PVT rakendamise üldisele kohustusele (mi e Techniques for the Manufacture viitedokumen „Reference Document on ainult välisõhu kvaliteedi mõjutamisel), on of Organic Fine Chemils, August Best Available Techniques for the asjakohane täiendada ptk 1.1.1 üldist ülevaadet. 2006" ja Euroopa Komisjoni Manufacture of Organic Fine Chemicals“. Seetõ u on lk 7 lisatud: “Kõik eelnimetatud kolm rakendusotsusega (EL) Lisaks on vastavalt Vabariigi Valituse tegevust on eraldivõetuna 2022/2427 kinnitatud parima 06.06.2013 määruse nr 89 keskkonnakompleksloa kohuslusega, kuna neis võimaliku tehnika alased „Alltegevusvaldkondade loetelu ning kasutatakse keemilisi meetodeid.“ ... Samu on järeldused keemiasektori künnisvõimsused, mille korral on käi se siia ptk-st 1.1.8 üle toodud viited PVT allikatele. heitgaaside ühiste käitlus- ja tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 Lisatud on ka viide, et tegemist on A-kategooria töötlussüsteemide jaoks. lg 1 p 19 ja lg 2 kohaselt tegemist suurõnnetuse ohuga e evõ ega. keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega. 15 1.2.5 Transport ja Arvestuslikult sõidab alale ja Edastatud dokumen dest ei selgu, kuidas Küsimus puudutab KSH aruande täienduse ptk logis ka alalt ära ühes ööpäevas taoline liikluskoormuse suurenemine 1.2.5 Aidu ala kohta. Tegemist on ööpäevase maksimaalselt 500–1000 mõjutab lähiümbruse liikluskorraldust liiklussagedusega. Sisuliselt ainuke sõiduautot, 10 väikeveokit ja 4 ning vajadust luua uusi ligipääsuteid või juurdepääsutee on kõrvalmaantee nr 13217 raskeveokit. olemasolevaid rekonstrueerida. Palume Maidla-Kohtla-Nõmme-Kohtla tee. Aasta tuua välja võimalikke kitsaskoh ning keskmine ööpäevane liiklus 2025. aastal oli 512 vajadusel esitada nende lahendamist. sõidukit, millest 93% sõidu- ja pakiautod, 6% veoautod ja bussid (30 tk), 1% autorongid (5 tk). Sellel õigul ei ole toimunud liiklusõnnetusi mitme sõiduki osalusel (Kohtla-Nõmme - Maidla lõigu ainuke õnnetus on toimunud Kohtla- Nõmme lähistel, põhjus ‘muu’, 2021. aastal). Kohtla -Järve - Mäetaguse tee liiklussagedus on 1936 sõidukit, Ööpäevas 10 väikeveoki ja 4 raskeveoki lisandumine ei tekita täiendavat olulist koormust. Sõiduautode puhul tuleb märkida, et juurdepääs on võimalik nii Maidla (Kiviõli ja Püssi) kui Kohtla Nõmme (Kohtla kaudu Kohtla- Järve ja Jõhvi) suunalt. Sisuliselt tähendab see, et töötajaskond jagunema kahe suuna vahel. KSH aruande ptk 1.2.4 on toodud, et kogu personali hulk suurekaliibrilise laskemoona tehases võib olla kuni 1000 inimest. kes töötavad vahetustega. Korraga võib territooriumil viibida kuni 600 töötajat. Dokumendis “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” on ptk 4.2.4 toodud, et parkimiskoh sõiduautodele nähakse e e ca 400, mis täpsustub projekteerimisel (sh sõltub see sellest, mil määral rakendub ptk 5 toodud meede nr 7: saabumine tehase juurde ühistranspordiga ja kergliiklusega), väljaehitamine toimub etapiviisiliselt vastavalt vajadusele (st tehas ei hakka kohe tööle maksimaalse võimusega, selle saavutamine võib võ a aastaid). Samas on toodud ülevaade planeeringulistest meetmetest, mida kavandatakse kaitsetööstuspargi alale juurdepääsuga seotud võimalike mõjude väl miseks - rajatakse täiendav juurdepääsutee (st võimalik on teel nr 13217 väl da sõidukite koondumist ühte punk ja koormusi juurdepääsuteedel hajutada). Planeeringu elluviimise ngimustes (asukoha eelvaliku täienduse dokumendi ptk 5) on võimalikke kitsakoh adresseeritud ning esitatud vajalike meetmete e epanekud: nr 7 Koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega on oluline planeeringu elluviimisel näha e e turvalised lahendused kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks. nr 13 (ehitusaegsed veod ja kooskõlastamine Transpordiame ga). Ohtlike veoste kavandamise osas lisame planeeringu elluviimise peatükki meetme, et veoste logis ka tuleks kavandada selliselt, et need ei ka uks Aidu moonatehase vahetuste vahetumise aegadega, mil võib eeldada juurdepääsuteedel suuremat koormust. Planeering on kooskõlastatud ka Transpordiame ga, sh arvestatakse Transpordiame ngimusega: Ehitusaegsete massvedude ajal on planeeringust huvitatud isikul kohustus tagada madala kandevõimega (nt pinnatud kruusateede) riigiteede vastavus seisundinõuetele vedude põhimarsruudil või - marsruu del. Massvedude marsruudid täpsustatakse Transpordiame ga enne vedude algust ning sõlmitakse leping seisundinõuete tagamiseks vedude ajal ja kahjustatud ka eosade taastamiseks massvedude lõppemisel. Piirkonna teede korrashoid ja toimiv liikluslahendus on ka Kaitsetööstuspargi igapäevase töö seisukohalt oluline. 16 1.2.6 Veekasutus Tehases võib olla kuni 1000 Kuidas on korraldatud olmereoveekäitlus? KSH aruande täienduses on toodud, et korraga inimest (peatükk 1.2.4). Selgitus viibib territooriumil kuni 600 töötajat (ptk 1.2.4). puudub, kuidas on lahendatud Veevajadus (tootmiseks ja olmeks) on kuni 350 nii suure hulga inimeste korral m3 ööpäevas (ptk-is 1.2.6). Reovee olmereoveekäitlus. puhastamiseks rajatakse reoveepuhas , millest väljuv heitvesi juhitakse tõenäoliselt ala ümbritsevatesse tranšeede veekogusse, mis on hendatud Ojamaa jõega. Väiksemas koguses (kuni 50 m3/ööp) on võimalik heitve immutada ka pinnasesse. 43, 46. 2.2.7.1.2; Ebasoodsa • ≥ 30 sõiduki parklad: rajada Palume planeeringus arvestada, et Viidatud teks lõik täpsustab veekaitseteemasid. 101 2.2.7.3; keskkonnamõju kõvaka ega ning sealt kogunev sõidukite parklate rajamisel kas Parklate kandevõime jms on ehituslik 3.4 väl miseks ja sademevesi enne veekogusse kõvaka ega või mi e, tuleb lähtuda projekteerimine ja otseselt veekaitsega ei leevendamiseks juh mist suunata läbi nende alade kasutusotstarbega (nt seondu. Viidatud sõnastus lisatakse faili soovitatud õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb veokite ootealad), võ es arvesse ka selle “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu meetmed tagada regulaarne hooldus; kandevõimet, mis omakorda lähtub seal eelvalikualade osas” ptk 4. Piirsalu alal • Alla 30 sõidukile mõeldud parkivate sõidukite suurusest ja massist. Projekteerimis ngimuste andmise aluseks parklad võivad olla kõvaka eta. Täpsemad ngimused peavad olema olevad ngimused, alapeatükk 4.1.4 (Piirsalu) ja Parklast ära valguv vesi ei tohi paika pandud parkla 4.2.4 (Aidu) parklate teema juurde: voolata otse veekogusse, vaid projekteerimis ngimustes. Palume „Parkimiskohtade arvu ja lahenduse peab läbima sobiva täiendada sõnastust. kavandamisel tuleb arvesse võ a ala looduslähedase kasutusotstarvet – nt veokite ooteala on eraldi sademeveesüsteemi. töötajate parkimiskohtadest ja suurema kandevõimega lähtudes käi st teenindavate veokite suurusest ja massist. Täpsemad ngimused tuleb anda parkla(te) projekteerimis ngimustes.“ 69-71 2.3.2 Vibratsioon Dokumendis on selgitatud, et Dokumendist võib teha järelduse, et Arvestame e epanekuga. Lisame KHS aruande vibratsiooni teke ja levik on plahvatuse käigus tekkiva lööklaine täiendusse ptk 2.3.2 viite, et edaspidiste eelkõige seotud plahvatava energia on võetud võrdseks helilainega. tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning lõhkelaengu kogusega. Samu Teadaolevalt on plahvatuse käigus tekkiva ohutute lõhkeainekoguste määramisel arvestada on selgitatud, et Soome lööklaine kiirus suurem kui helilaine ka majandus- ja taristuministri 08.09.0217 kaitseväes õppuste ajal levimise kiirus, mistõ u võimalike määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja läbiviidud suurekaliibriliste hoonete või nende osade purunemine on hävitamise nõuded“. relvade/raskerelvade ja seotud pigem lööklaine tugevusega kui Antud juhul on ohutute lõhkeaine koguste lõhkamiste tekitatud helilaine tugevusega. Teatud määral võib määramine oluline eelkõige Kaitsetööstuspargi vibratsioon ei levi kaugemal seostada vibratsiooni ka sees kavandavaid hoonestusalasid silmas paiknevate hooneteni helirõhutasemega, kuid see ei ole pidades. Kaitsetööstuspargist väljapoole jäävate maapinna kaudu (see on lineaarne seos. Tulenevalt eelnevast võimalike tundlike aladega on eeldatavas väheldane), vaid vibratsiooni soovitame vibratsiooni hindamisel tagatud piisav vahemaa ning otsest põhjustab maapinnale ja arvesse võ a ka ülerõhu väärtusi, mis vibratsioonist ngitud ohtu hoonetele ei esine. hoonetele mõjuv helilaine tekitavad akende „klirisemist“ või energia (nn lööklaine). purunemist. Samu soovitame Lisaks tuuakse esile, et vibratsiooni hindamiseks kasutada ka kaevandutegevuste käigus majandus- ja taristuministri 08.09.0217 teostatavate lõhkamistega määruse nr 49 „Lõhkematerjali kaasneva vibratsiooni kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas hindamisel lähtutakse esitatud metoodikat vibratsiooni mõõteseadusest ning LMS § 5 lg hindamiseks või siis kasutada muud 6 alusel kehtestatud majandus- alterna ivset üldtunnustatud metoodikat, ja taristuministri 08.09.2017 mille kaudu põhistada dokumendis määrusest nr 49 esitatud seisukohta, et lõhkamiste „Lõhkematerjali kasutamise ja tekitatud vibratsiooni levik maapinna hävitamise nõuded“. kaudu on väheldane. Selle hindamiseks võib samu teostada arvutusi erinevate TNT koguste korral. 82-83 2.3.4.1 Ohutute Ohutute kauguste arvutamisel Palume üle kontrollida, et antud peatükis KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.1 on RDX kauguste on kasutatud 100 t TNT esitatud ohutute kauguste arvutustes on kogusele viidatud, et tekiks ligikaudne seos TNT määramine ekvivalendi asemel kasutatud lõhkeaine koguseid TNT ekvivalen de ja tegeliku käideldava koguse vahel arvestuslikku RDX-i kogust 70 t. ekvivalendis, kuna osad ohutute kauguste (lõhkeainetehase üldist tootmis-mahtu, samu Samas on peatüki alguses arvutused on tehtud arvestusega, kus tootmises käideldavaid koguseid iseloomustavad öeldud, et mõjude hindamise RDX-i koguseks on võetud 70 t, mi e selle RDX kogused). aruande täienduses on ohutute kogust TNT ekvivalendis, mis on 100 t. Kõik arvutused on KSH aruandes üle kontrollitud, kauguse määramise aluseks Palume asjakohaselt korrigeerida. et nad oleks tehtud TNT ekvivalen des. lõhkeaine kogused arvestatud TNT ekvivalen . 82-95 2.3.4 Ohtlikud ained Ohutute kauguse arvutuse Peatükkides 1 ja 1.2.2 on selgitatud, et Arvestame e epanekuga. Täiendamise KSH ja avariiliste tulemused on kord ümardatud lisaks siseriiklikule regulatsioonile aruande täienduse arvutusi tehes ümardused juhtumite alla poole, kord üles poole ning kasutatakse NATO regulatsiooni AASTP-1. AASTP-1 reeglite järgi. hindamine tundub, et täisarvuks Selgitame, et AASTP-1 regulatsioonis on ümardamisel on lähtutud standardiseeritud reegel, mille kohaselt matemaa lise ümardamise kaugusi meetrites ümardatakse ala üles põhireeglist, kus alla 5 olev poolt lähima meetrini ning lõhkeaine komakoht ümardatakse alla koguseid ümardatakse alla poole lähima ning 5 ja suurem komakoht kilogrammini. Seetõ u palume üle ümardatakse üles. kontrollida ning vajadusel parandada ohutute kauguste arvutustulemusi viidatud reegli kohaselt. 84 2.3.4.1.1 Piirsalu ala Täpploendi teises punk s on Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr Viidatud KSH aruande täienduse teks s ei kirjutatud: Tootmist 63 § 4 lg 10 kohaselt võib kooskõlastatult tähenda koostaja arusaamise järgi sõna ’võib’ teenindavad hooned peaksid TTJA-ga vähendada ohutuid kaugusi kuni kindlat kõneviisi vaid sisaldabki kaalutlusõigust lõhkematerjali käitlevatest 50%, kui kaitstav objekt asub vahetult kuna viidatakse määruse nr 63 § 4 lg 10. Selguse ohtlikest hoonetest jääma õhulööklaine levimise tõkke taga. See huvides oleme sõnastust täiendatud tuues välja vähemalt 137 m kaugusele, v.a eeldab, et tehase ehitusprojek s on viidatud punk de ngimused, mis võimaldavad juhul kui projekteerimisel on üldtunnustatud metoodika ja ohutu ohutut kaugust vähendada. rakendatud lisameetmeid, mis kauguse ulatust mõjutavate ehituslike ja tõendatult vähendavad muude meetmetega arvestades määrusega sätestatud ohutuid tõendatud, et ohutud kaugused erinevad kaugusi (määruse nr 63 § 4 lg määruses nr 63 sätestatust (määruse nr 14), sh kui ohustatav objekt 63 § 4 lg 14). Kuna TTJA-le on jäetud ohutu asub vahetult õhulööklaine kauguse vähendamise ulatuse levimise tõkke taga võib määramiseks kaalutlusõigus, ei saa kauguseks määrata 69 m eelnõus kindlas kõneviisis väita, et (määruse nr 63 § 4 lg 10 järgi. ohutuks kauguseks võib määrata poole väiksema ohutu kauguse, vaid seda võib TTJA-ga kooskõlastatult vähendada 137 m pealt kuni 69 meetrini. Palume asjakohaselt korrigeerida. 85 2.3.4.3 Käideldavad A-kategooria SOE koostama Vastavalt KemS § 22 lg 2 p 3 peab A- KSH aruande täienduse teks s on KemS § 22 lg 2 ohtlikud riskianalüüsi jm kategooria suurõnnetuseohuga e evõ e p 3 nimetatud dokumen dest ära toodud kemikaalid ja koostama teabelehe, ohutusaruande, riskianalüüs, kuna just riskianalüüsi koostamise nende e evõ e hädaolukorra lahendamise käigus arvutatakse ohualade ulatus. Täisviide ohualade plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka vajalikele dokumen dele on KSH aruande määramine riskianalüüsi ja ohutuse tagamise põhiosas. Selguse huvides on osutatud KSH kemikaaliseadu süsteemi kirjeldust. aruande teks täiendatud ka teiste dokumen de se (KemS) alusel Palume asjakohaselt korrigeerida. nimetustega. 86 2.3.4.3 Käideldavad Kui võrrelda neid kaugusi LMS-i Ohtliku ohuala Ro ja LMS-i mõistes ohutu Selgituseks, et selle võrdluse eesmärk oli ohtlikud alusel leitud kaugustega, siis on kauguse arvutustes on tehtud näidata, et kui arvutused teha määruses nr 63 kemikaalid ja KemS-i alusel leitud Ro ala arvutusvead. Õiged arvutustulemused on toodud sõnastuse järgi, kus arvutusvalemites on nende ulatus (k = 22,2) mõnevõrra järgnevad: massiks Q „hoitava lõhke-materjali mass kg“ ja ohualade väiksem kui LMS-i ohutu kaugus 𝑚=22,2×√100 000 𝑘𝑔3≅1032 𝑚 määrus nr 18 sõnastus järgi, kus Q on määramine üksikult asuvast elamust, 𝑚=22×√100 000 𝑘𝑔3≅1022 𝑚 „plahvatava aine mass kilogrammides taandatud kemikaaliseadu tööstus- või ühiskondlikust Arvutustulemuste põhjal saab ka väita, et TNT-le“, saadakse erinevad tulemused. Eelmiste se (KemS) hoonest (k = 22): 100 t TNT LMS-i mõistes ohutu kaugus on märkuste alusel on selge, et ka määruse nr 63 alusel. ekvivalendi / ~70 t RDX mõnevõrra väiksem KemS-i alusel leitud arvutusvalemis tuleb kasutada massi TNT Plahvatusohtlik plahvatuse korral on Ro 1 030 ohtliku ohuala Ro ulatusest. ekvivalen des, siis k väärtuste vähest erinevust e ainete m, sellele kogusele vastab Palume asjakohaselt korrigeerida. ei oleks põhjust eraldi rõhutada – tegemist on käitlemisel ohutu kaugus 1 320 m. ligikaudu samade kaugustega. tekkivate Täiendame KSH aruande täienduse teks ohualade vastavalt. võrdlus ohutute Arvutustulemuste kontroll: 100 000 kg k = 22,2 kaugustega korral on m väärtus 1030,43 m (nii EXCEL kui teaduskalkulaator) ≈ 1031 m; k = 22 korral 1021,15 m ≈ 1022 m. 87-88 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on toodud Juhime tähelepanu asjaolule, et MTM Tänud täpsustamast ja selgitamast. Siinkohal lõhkeainetehases käideldavate 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali tuleb nen da, et Tabeli 13 pealkirja sõnastuses kemikaalide ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali olev viide e evõ e ohtlikkuse kategooria ohuklassiﬁkatsioon, kusjuures künniskogus ning e evõ e ohtlikkuse määramisele võib tekitada arusaama, et tabeli tumedas kirjas on näidatud kategooria määramise kord“ § 2 lõigete 8 eesmärk on anda hinnang, kas käi ses on ohulaused, mida võetakse kuni 10 kohaselt tuleb suhtarvu alammäära ja künniskogused ületatud, sh arvesse e evõ e ohtlikkuse määramisel arvestada määruse lisa tabeli arvestades määruses nr 10 viidatud suhtarvude kategooria määramisel. 2 ohtlikke kemikaale määruse lisa tabelis liitmise valemeid. KSH põhiaruandes nii oligi, 1 toodud ohukategooriatesse kuuluvate kuna arvestades kaitsetööstuspargi alale tulla ohtlike kemikaalidega. Seega tuleb lisa võivaid erinevaid e evõ eid, ei olnud nende tabelis 2 nimetatud ohtlikule ainele käi ste ohtlikkuse tase teada. Antud juhul tuleb määratud alammäärasid ja konkreetsele alale ainult üks käi s ja tulenevalt künniskoguseid kasutada käi se määruse nr 10 § 3 lg 1 on selge, et nii Piirsalu ohtlikkuse kategooria määramisel tervise- käi s kui Aidu käi s on A-kategooria , füüsikalise ja keskkonnaohu suurõnnetuse ohuga e evõ ed (KSH aruande kategooriates, kui ohtlikule ainele on täienduse ptk-des 2.3.4.2.1 ja 2.3.4.2.2 on ka omistatud ohulause, mis on ära nimetatud vastavad selgitused antud) ja § 3 lg 2 (ja ka tabelis 1. Näiteks: Ammooniumnitraat järgnevaid) suhtarvude liitmise valemeid koos (AN) on ära nimetatud tabeli 2 ridadel 1 juurdekuuluvate selgitustega ei ole põhjust kuni 4. Eeldades, et lõhkeaine tootmiseks rakendada (ega ka aruandes ära tuua). kasutatakse tehnilist AN-i (TGAN - KSH aruandes täienduses on eesmärk näidata technical grade ammonium nitrate), siis erinevate ainete ohuklassiﬁkatsiooni ja eraldi ei sellele kehtestatud alammäär ja ole põhjust kaasamist ohtlikkuse kategooria künniskogused on leitavad realt 3. AN-le määramisse rõhutada. Seetõ u on tabeli 13 on omistatud ohulaused H272 ning H319. pealkirja korrigeeritud, samu ei rõhutata teatud Ohulause H272 on ära toodud tabelis 1 ohuklassiﬁkatsioone. füüsikalise ohukategooria P8 osas, mis tähendab seda, et käi se ohtlikkuse kategooria arvutamisel tuleb tabeli 2 real 3 esitatud alammäära ja künniskoguseid kasutada ainult füüsikalise ohu kategoorias, kuna ohulause H319 osas ei ole tabelis 1 käi se ohtlikkuse kategooria määramiseks alammäära ja künniskoguseid kehtestatud. Lisaks juhime tähelepanu, et kõiki asjakohaseid ohulauseid ei ole tabelis 13 tumedas kirjas esitatud, mis peaksid olema käi se ohtlikkuse kategooria määramisel arvesse võetud. Samas tuleb arvesse võ a ka asjaolu, et kui ohtlik kemikaal võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse see madalaimat alammäära ja künniskogust nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse (määrus nr 10 § 2 lg 6). Käi se ohtlikkuse kategooria määramisel tuleb arvesse võ a ohtliku kemikaali maksimaalset võimalikku kogust, mis käi ses on või võib olla olemas. Kui käi ses on ohtlikku kemikaali kuni 2% asjakohasest alammäärast või künniskogusest, ei võeta seda kogust olemasoleva summaarse koguse arvutamisel arvesse juhul, kui aine asukoht käi ses ei saa põhjustada õnnetust (määrus nr 10 § 2 lg 4). 87 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on esitatud Piirsalu Palume lisada tabelisse ka kemikaalide Arvestades, et CAS numbrid ja EC numbrid kompleksis eeldatavalt CAS (Chemical Abstracts Service) ja EC iseloomustavad aineid, mi e kemikaale (mis on käideldavad kemikaalid ja (European Community) numbrid, et ained ja segud), samu võivad osade ainete nende ohuklassiﬁkatsioonid. tagada esitatud andmest ühene iden ﬁtseerimine ja ka ohtlikkus sõltuda arusaamine. konkreetsest tarnijast (nt paraﬁinvaha puhul) ja osade ainete nimetusi-iden ﬁkaatoreid ei ole lähtuvalt potentsiaalsete tarnijate ärisaladusena käsitlemise nõudest võimalik avalikus dokumendis esitada (kuid mõjude hindaja on sõlminud konﬁdentsiaalsuslepingu ja talle on konkreetsed ained ja nende klassiﬁkatsioon teada), siis ei ole tabeliga 13 eesmärgiks võetud anda ülevaadet, mille detailsus oleks ainete iden ﬁtseerimisel ja ka riskide hindamisel samaväärne KemS § 22 lg 2 p 3 nimetatud dokumen dega. KSH aruande täienduse ptk-is 2.3.4 on antud selgitus „Kirjeldatud detailid käesolevas peatükis on eelduslikud, et anda mõjude illustra ivne hinnang. Samas ei tohi kõiki käesolevas peatükis kirjeldatud detaile lugeda kuidagi piiravaks või lõplikuks – need võivad järgmistes etappides täpsustuda.“ Eeltoodust lähtuvalt ei anna CAS ja EC numbrite lisamine aruandele lisaväärtust, tekkivad lüngad pigem võivad tekitada küsimusi. Seetõ u aruannet ei täiendata. 92 2.3.4.3.1 Piirsalu ala. Kirjutatud on, et atsetooni Kuna ei ole teada, milliste atsetooni Atsetooni BLEVE arvutused on tehtud ALOHA Füüsikalised mahu BLEVE toimumisel tekiks koguste põhjal on ohualade arvutused tarkvaraga, mis annab tulemuseks läbimõõdu. ohud 143 m raadiusega tulekera. teostatud, siis ei ole TTJA-l võimalik Antud juhul on teks sa unud eksitus ja viidatud Tulekera lühiajalised kontrollida nende arvutuste õigsust. on raadiusele. Samas viitate, et ka läbimõõt on soojuskiirguse ohualad oleksid: Samas saab TTJA oma ohualade teie kogemuse järgi väiksem kui ehi sele ohtliku • ehi stele ohtlik ala (37 arvutamise kogemuste põhjal väita, et ala raadius. ALOHA võimaldab määrata BLEVE- kW/m2) 113 m; BLEVE toimumisel tekkiva tulekera raadius sse kaasatava aine kogust, mis võib olla • inimestele ohtlik Re ala (25 ei ole suurem, kui on ehi stele arvutav vahemikus 0-100%. Kasuta eeldatavat halvimat kW/m2) 148 m; ohtlik ala. Isegi tulekera diameetri väärtus olukorda iseloomustavat kogust (100% ehk 30 • ohuala piir ehk Ro ala (8 (2 x raadius) jääb reeglina väiksemaks tonni) ja sellest tulenevalt saadi ka suur kW/m2) 282 m. ehi ste ohtliku ala raadiuse väärtusest. läbimõõt. Samas oli eesmärgiks hinnata, kas Palume teostatud ohualade ja tulekera BLEVE tagajärjed võivad ulatuda tundlikele raadiuse arvutused üle kontrollida ning aladele. 50% atsetooni kaasamine ei muuda asjakohaselt parandada. tulekera läbimõõtu. 10% atsetooni puhul on tulekera läbimõõt 84 m, põlemise kestus 7 sekundit. Selleks, et tulekera läbimõõt oleks väiksem kui ehi stele ohtliku soojuskiirguse ala raadius, peaks kaasatud olema ligikaudu 5% kogusest: sel juhul on tulekera läbimõõt 66 m ja ehi stele ohtliku alal raadius 72 m. Antud näite puhul lisatakse teks mahu s olev atsetooni prognooskogus (see on sama, mis eelnevates terviseohtlikkuse arvutustes – 30 tonni) ja ka näide arvutusest, kui tulekerasse on kaasatud 10% (3 tonni) mahu s olevat atsetooni. Tulekera raadius on parandatud läbimõõduks. 93 2.3.4.4 Piirsalu ala ÜRO number UN 0222 kohaldub UN 0222 osas on õigem öelda, et selle Tänud selgitamast. Ptk 2.3.4.4 teks on vastavalt 1.1D klassiﬁkatsioonil ainult koodi alla kuulub ammooniumnitraat, mis korrigeeritud. juhul, kui AN sisaldab kokku üle sisaldab 0,2% põlevaineid, kaasa arvatud 0,2% põlevat või orgaanilist mistahes orgaanilised ained, mis on ainet süsinikusisalduse järgi. arvutatud süsiniku järgi, arvestamata ÜRO kood UN 1942 kohaldub muid lisandeid. UN 1942 osas on õigem ammooniumnitraadile, mis öelda, et selle koodi alla kuulub sisaldab kokku <= 0,2 põlevat ammooniumnitraat, mis sisaldab mi e või orgaanilist ainet üle 0,2% põlevaid aineid, kaasa arvatud süsinikusisalduse järgi. igasugused orgaanilised ained nagu süsinik ja väljaarvatud igasugused muud lisatud ained.

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →