1
Estonian Child Guarantee Report 2024
1. GENERAL INFORMATION
On 24 March 2021, the European Commission (hereinafter the Commission)
published the first comprehensive European Union (EU) Strategy on the Rights of the
Child1 and presented a proposal for a Council recommendation establishing a
European Child Guarantee2 to promote equal opportunities for children at risk of
poverty or social exclusion. The recommendation on the EU Child Guarantee was
adopted on 14 June 2021.
According to the recommendations, Member States had an obligation to develop
targeted measures for children at risk of poverty or social exclusion and to establish
an action plan up to the year 2030. The Estonian Action Plan was approved by the
Minister of Social Protection in March 2022. The objectives of the Estonian Child
Guarantee Action Plan are in line with Estonia’s national objectives and the activities
of the government’s action programme, as well as other national development plans
and strategic documents.
This report has been prepared under the coordination of the Ministry of Social Affairs
in cooperation with the Ministry of Education and Research and the Ministry of
Economic Affairs and Communications and provides information on the
implementation of both the Estonian Child Guarantee Action Plan and the
recommendations on the European Child Guarantee. Partner organisations have also
contributed to the preparation of this report. A list of these organisations and their
views are presented below in this chapter.
1Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and
Social Committee and the Committee of the Regions: EU strategy on the rights of the child. COM(2021) 142
final. Available online: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0142&from=en
2To support these measures, EU funds are available through the European Social Fund Plus (ESF+), as well as
the European Regional Development Fund, InvestEU and the Recovery and Resilience Facility. For more
information, see: COM(2021) 137 final. Proposal for a Council Recommendation Establishing a European
Child Guarantee. Available online: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0137&from=EN
2
National target for combating child poverty and social exclusion
As part of the EU Social Pillar Action Plan, Estonia has set a target of reducing relative
poverty and exclusion of children (here and hereafter aged 0–17) by 13,000 children
by 2030. This means that the relative poverty and social exclusion rate among
Estonian children will decrease to 15% by 2030 (the survey year).
The target level for child poverty and social exclusion set out in the EU Social Pillar is
in line with the objective laid down in the Ministry of Social Affairs’ Welfare
Development Plan 2023–2030: “Estonia is a good place to raise a family and children,
and children in Estonia are happy growing up in a caring, inclusive, safe and nurturing
environment.” One of the indicators of the objective is also the rate of social exclusion
and poverty of children.
According to Eurostat EU-SILC data for 2023 (income year 2022), 18.3% of children
lived in poverty and social exclusion in Estonia. Compared to the data for 2022 (income
year 2021), this is 1.7 percentage points more than in the previous year, when the
percentage of children living in poverty and social exclusion was 16.6%. At the same
time, in 2023, the proportion of children living in poverty and social exclusion is 1.4
percentage points lower than in 2019, when the percentage of children living in poverty
and social exclusion was 19.7%. Thus, Estonia is moving in the desired direction at
reducing child poverty and social exclusion.
Ongoing and planned changes to combat child poverty, reduce social
exclusion and support children in need
In a number of areas, important reforms are underway or planned to support children
in need and contribute to reducing social exclusion and combating poverty. In this
chapter, we will highlight some of the most important activities.
Activities have been started to integrate social and healthcare services. The aim of
these activities is to create an integrated social and healthcare system that
provides comprehensive and prevention-focused assistance to Estonian residents,
thereby reducing the burden of care and extending healthy life years. The activities
were launched in 2023 and an initial analysis and proposals for the management and
financing model of an integrated social and healthcare system will be completed in
2024 as an important step in this area of action.
In order to facilitate identifying and helping children in need, we are updating the
Estonian child protection system, among other things with the aim to focus more on
3
prevention, improve cooperation between sectors and revamp child protection case
management, as well as to improve the organisation of child protection work in local
governments and national authorities, and the quality and monitoring system of child
protection.3 The first legislative amendments, which will contribute to the improvement
of cross-sectoral cooperation and the identification of children in need, have been sent
to the partners for approval and will be presented to the Government of the Republic
of Estonia in April 2024. The second package of amendments will be prepared in 2024
and will be presented to the Government a year later. In addition to legal and practical
changes, IT systems used in child protection work will be modernised. The
implementation of activities and the development of IT systems will be financed from
the European Social Fund (ESF).
In 2021, the Government of the Republic of Estonia endorsed proposals for the
renewal of the support system for children with special needs. In cooperation with
the Ministry of Social Affairs and the Ministry of Education and Research, a reform of
the support system for children with special needs was launched, with the overall aim
of providing faster, more effective and comprehensive assistance to children. The first
objective of the reform is to simplify and speed up access to assistance by reducing
the duplication of activities and information fragmentation in terms of assistance
provided by the social, educational and healthcare sectors. The reform will link the
receipt of services to the presence of an assessed need for assistance, not the severity
of the disability, and as a whole, additional attention will be paid to the early
identification of children’s needs in both infancy and early childhood, so that children
would be promptly attended to by the family physician and thus it would be possible to
detect development delays in time. Various legislative changes and IT developments
are planned for the implementation of the activities in the future, and several activities
are to be financed from the ESF. The first amendments under the reform are expected
to be implemented in the next few years, with longer-term activities planned for the
period until 2027.
At the end of 2023, the Minister of Justice, the Minister of Social Protection, the
Minister of the Interior and the Minister of Education and Research signed an
agreement on the prevention of intimate partner violence for the years 2024–2027.
The action plan of the agreement sets out activities to support children affected by
domestic violence. In 2024, e-learning materials will be created for professionals
working with children on the impact of domestic violence, including indirect and
psychological abuse, on the child. This supports the timely detection of children’s
needs and their access to assistance.
3 A legislative intent for a draft Act amending the Child Protection Act and other Acts to increase the
welfare of children was prepared in 2023.
4
In order to provide more systematic assistance to those children who have witnessed
domestic violence, an analysis is to be carried out in 2024/2025 focusing on practices
used in civil proceedings for assessing domestic child abuse (including the
identification of psychological abuse and parental alienation) and its impact. The
analysis should reveal which assessment tools could be used by social and law
enforcement professionals to assess the impact of domestic violence on the child and
to provide the child with the necessary assistance.
The Barnahus service will also be enhanced and, in addition to the development of
services targeting sexually abused children, a greater focus will be placed on abusive
children. For example, new assessment tools will be introduced in 2024, as well as a
handbook for assessing the needs of children and young people exhibiting harmful
sexual behaviour, for planning interventions, and for providing assistance. Activities to
provide counselling for sexually abusive children will be expanded. The competencies
and training needs of professionals who provide psychological assistance and other
interventions in cases of child sexual abuse will also be analysed this year in order to
ensure that both abused children and children exhibiting abusive behaviours have
access to appropriate help.
In order to promote family-based alternative care, a legislative intent for a draft Act
amending the Social Welfare Act and other Acts was prepared in the spring of 2023,
on the basis of which a number of legislative amendments are planned. Starting from
2024, support services for family-based alternative care will receive nearly €1.2 million
(€1.5 million from 2025 onwards) of funding from the state budget (previously
developed and financed under the ESF). Support services are intended for foster,
guardian and adoptive families and aim to support the psychosocial coping of
families. Regulations on support services have been prepared and sent to partners for
approval. The amendments will be submitted to the Government of the Republic in
April 2024 and will enter into force from 2026. In the coming years, the goal is also to
regulate the provision of crisis and professional special care families, which have so
far operated on a project-by-project basis, in order to create a stable system both for
the provision of temporary family-based care (instead of the institutional shelter
service) and for the provision of family-based care to children with higher needs for
care and assistance.
In the period of 2023–2029, the Ministry of Economic Affairs and Communications will
allocate EUR 12 million of ESF funds to the development of an Estonia-wide support
system for young people who are not in employment, education or training (NEET) or
are at risk of being NEET.4 The development work in the current period is based on
the national co-creation process, on the basis of which a cooperation model for
4 For more information, see: Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Measure for
achieving and maintaining a high level of employment) | The State Shared Service Centre of Estonia
(rtk.ee)
5
providing services and support to youth in a NEET situation or at risk of NEET
was prepared for local authorities. The framework created will allow for a harmonised
understanding of how to reach and support children and young people.5 In accordance
with the Labour Market Measures Act, which entered into force on 01.01.2024, and
the Employment Programme (2024–2029), activities are implemented which
contribute to creating environments that support children’s work experience (eg
support for employers for the employment of minors) and enable young people to learn
more about their strengths (eg career services).
Major ongoing changes in the education sector are related to early childhood
education, the transition to Estonian-language education and extending the school-
leaving age for compulsory education. With regard to early childhood education,
principles for the provision of childcare and early childhood education will be
harmonised. Childcare service providers, which previously belonged to the social
sector, will now be included in the education sector. For children up to 3 years old, the
services of childcare and day nurseries will be merged. The aim of the transition to
Estonian-language education is to give all Estonian children, regardless of their native
language, the opportunity to acquire a high-quality education in the Estonian language.
The transition of all Estonian schools and kindergartens to Estonian as the language
of instruction will be beneficial to children and young people, as Estonian-language
education helps them to integrate into the Estonian cultural and value space, so that
they do not lose their identity, but expand their options. A common Estonian-language
educational setting will give all children and young people better opportunities for
further learning and finding a desirable job and activity in the future. Education in the
Estonian language supports the development of Estonian national identity, increases
the cohesion of society and reduces both educational and socio-economic
segregation. In addition, a reform on compulsory school attendance is planned to be
carried out, with an aim to support the continuation of every student’s education
beyond the basic school level and to reduce dropout from vocational or upper
secondary schools, so that all Estonian young people attend school until they reach
the age of majority, thus keeping opportunities open for future studies to acquire a
profession or degree. Upon the entry into force of the amendment, compulsory school
attendance starts at the age of seven and lasts until the age of 18. If the requirements
for completing vocational education or secondary education are met before the age of
18, the obligation to attend school is also deemed fulfilled. Compulsory school
attendance will apply to young people going to the ninth grade in 2024. Achieving
results requires cooperation of the education, youth work and social sectors at the
local level and the contribution of various ministries in the establishment of a system
of career education and counselling for students. The amendments have been sent to
the partners for approval and the intention is to present them to the Parliament of
Estonia (Riigikogu) by April this year.
5 The created framework can be viewed here (in Estonian):
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2472/download
6
Considerable focus is also placed on the area of mental health, where a large-scale
study on the mental health of children was launched in 2023, serving as a basis for
regular monitoring of children’s mental health in the future. The results of the study will
be available by the end of 2024. A cross-sectoral ministerial working group has also
been established to address the factors affecting children’s mental health in general
and to develop proposals for changes in both the physical and social environment in
all areas of life and at any level during 2024.
Institutional context for implementation of the Child Guarantee
In accordance with the Estonian Child Guarantee Action Plan, the policy framework
for the Child Guarantee in Estonia consists of a child protection council. 6 In August
2022, legislative amendments7 entered into force, establishing a single prevention
council by merging the existing Child Protection Council, the Offence Prevention
Council and the Government Committee on Drug Prevention 8. The purpose of the
Prevention Council is to establish a common basis for the development of cross-
sectoral prevention and an action plan to guide and set strategic objectives for
cooperation between different sectors. The Prevention Council includes among other
parties the Chancellor of Justice, as well as representatives of the association of local
governments, children’s and youth organisations, relevant state agencies and citizens’
associations. Politicians participating in the Protection Council include the Minister of
Social Protection, the Minister of Health, the Minister of Education and Research, the
Minister of Justice, the Minister of Culture and the Minister of the Interior.
An overview of the initiatives related to the Child Guarantee was presented at the
Prevention Council on 6.12.2023. At the same time, it was decided to launch a sub-
working group on child welfare under the Prevention Council, under the leadership of
the Ministry of Social Affairs. One of the tasks of this sub-working group will be to
support and monitor the implementation of the Child Guarantee Action Plan.
The Child Guarantee Coordinator in Estonia is Hanna Vseviov, Deputy Secretary
General for Social Affairs of the Ministry of Social Affairs, whose responsibilities in the
Ministry of Social Affairs include welfare policy, benefits and pension policy, child
protection policy, family policy, economic livelihood, food aid and victim support. The
Deputy Secretary General for Social Affairs acts under the authority of the Secretary
General of the Ministry of Social Affairs, forming a horizontal team with the Deputy
6For more information, see the Child Protection Act:
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018049?leiaKehtiv#para13
7 Acts amending the Child Protection Act, the Law Enforcement Act and Act on Narcotic Drugs and
Psychotropic Substances and Precursors thereof.
8 For more information on the Prevention Council, see https://www.just.ee/ennetusnoukogu
7
Secretary General for Healthcare and the Deputy Secretary General for Innovation,
who are responsible for innovative development in the healthcare and social sector.
Evaluation of activities under the Child Guarantee
Since the Estonian Child Guarantee Action Plan is linked to national and sectoral
development plans, more specific evaluations are mainly carried out in the course of
activities in different sectors.
An important study completed in 2023 was the survey on household structure and
organisation of families with children, which was commissioned by the Ministry of
Social Affairs. The survey was conducted by the Estonian Centre for Applied Research
CentAR. The survey9 was conducted among the population of recipients of child
allowance from the Social Insurance Board in November 2022. Responses were
collected from more than 12,000 families with children. According to the Estonian
Social Survey (ESU),10 the survey not only provides data about households with
children, but also gives an overview of the types of households with children over time.
The study mapped the household structure of Estonian children, and the data obtained
allow us to compare different household types and the way of life of families, including
economic livelihood, satisfaction with family life, etc. Among other things, the study
provides an in-depth look at single-parent households, categorising them based on
the reasons for single parenting. For example, if a child’s parents have separated, the
survey reveals the extent to which the other parent living away from the household is
involved in the child’s life, including how often the child meets and communicates with
the other parent and whether the child has a say in this, and how the child’s expenses
are covered.
The Ministry of Social Affairs is also conducting a comprehensive analysis of family
allowances and parental benefit, which will be completed in October 2024. The
purpose of the analysis is to review the current system of family benefits and to collect
proposals for improving it in order to best support family planning, reconciliation of
work and family life and economic livelihood. The previous comprehensive analysis
on family allowances, related services and parental leave was published in 2015.
Stakeholder involvement
As the Estonian Child Guarantee Action Plan consists of sectoral development plans
and related action plans, stakeholders are to a significant extent involved within the
framework of ongoing processes in the individual sectors. The formation of broad-
9
A summary in English is available here: https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered/executive-
summary.html
10
A summary in English is available here:
https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered_esu_raport.html#5_Summary
8
based working groups, thus involving all the main stakeholders and partners, is a
common practice in Estonia when planning and implementing changes.
For example, a cross-sectoral working group has worked together to plan and
implement the reform of the support system for children with special needs, and it also
contributed to the service design process of the support system for children with
special needs. In addition, a legislative intent for a reform of rehabilitation services was
prepared in 2023 in cooperation with a cross-sectoral working group. This involved
consultations with a number of professional organisations, as well as advocacy
organisations. A broad-based working group has been set up to prepare for the reform
on compulsory school attendance, which includes representatives from ministries, as
well as relevant NGOs. Stakeholders have also been extensively involved in the
framework of legislative processes related to child protection.
A cooperation model for providing services and support to youth in a NEET situation,
intended for local authorities, was prepared in national coordination with other parties
and is currently the basis for supporting local authorities. This involved a service
design process in order to create a model for providing support to children and young
people, which will highlight how different parties can cooperate to efficiently support
youth in a NEET situation at the level of local governments and how the process can
be made as smooth as possible from the point of view of the target group. Input for the
creation of the model was received from six workshops that took place during the co-
creation process and where the needs of the target group, requirements related to the
sector and possible solutions were mapped using service design tools. The workshops
were attended by representatives of local governments, national authorities and their
agencies, as well as representatives of support programmes and activities for young
people in a NEET situation.
As part of the preparation of this report, feedback was gathered from stakeholders on
the implementation of the Action Plan. Feedback on the implementation of the Action
Plan was given by representatives of local governments, the Children's and Youth
Rights Department of the Chancellor of Justice, Estonian Chamber of Disabled
People, NGO Oma Pere, Estonian National Youth Council, Tallinn Welfare and Health
Care Department, Estonian School Student Councils’ Union, Estonian Association of
Child and Youth Welfare Institutions, Estonian Dance Education Association,
European Speech and Language Therapy Association, Social Insurance Board and
Estonian Refugee Council.
Positive feedback from partners regarding the implementation of the Estonian Child
Guarantee and the fight against poverty and social exclusion included the following:
the country has long-term goals and lines of action to support the target groups,
and an increased focus is placed on addressing problems arising from the
increase in inequality;
9
noticeable progress has been made in certain areas, for example, in supporting
parents of children with special needs, as well as prevention activities (including
parenting, youth work, hobby education, etc.);
decisions are based on research, and assistance is targeted at the target
groups most in need of support, eg single parents, to whom a number of
activities have been targeted;
cross-sectoral cooperation is increasingly valued and there are targeted actions
to increase its effectiveness;
the role of public information and social campaigns has increased, helping to
raise awareness and encouraging behavioural change;
there has been an improvement in understanding the expectations of young
people and targeting actions accordingly.
At the same time, the representatives of partner organisations find that there are still
a number of thematic areas that need more attention, in order to support vulnerable
target groups and move towards the objectives of the Child Guarantee:
as regards the Child Guarantee actions, it is important to focus more specifically
on children and families in the target group; for example, measures should not
only be aimed at preventing the risk of poverty and exclusion, but should also
be targeted at children and families in the target group, and progress should be
monitored within this target group in the context of the implementation of the
Child Guarantee;
children get noticed and helped too late, which exacerbates socio-economic
difficulties and significantly affects the coping ability and mental health of
children. Here, an important role is played by specialists who work directly with
children and who, in addition to noticing, must be able to better support these
children;
it is important to increase social awareness, as well as community assistance
and support for children and families in the target group;
more attention should be paid to support specialists and their succession,
including their workload and continuing professional development, and it is
important to create a common national understanding of and support for the
domain of support specialists;
children with learning difficulties should be provided with simplified learning
materials and appropriate schooling, which also better accommodates the
needs of those children in mainstream education whose intellectual capacity is
slightly lower. More attention should also be given to alternative means of
communication (eg sign language, image-based communication, etc), and the
associated responsibilities need to be more clearly defined;
it is important to further increase actual involvement, especially among the
target group of young people themselves and, more specifically, to identify
those young people who are affected by these issues on a daily basis;
10
attention should also be paid to increasing accessibility, which can be a major
obstacle to reducing exclusion.
The partner organisations remarked that when working with vulnerable children and
families, the roles of the organisations themselves need to be further defined; for
example, organisations working with children on a daily basis play an important role in
the sectors of education and hobby education, as well as in thematic representative
associations. Organisations see their role as sharers of information, educators and
awareness-raisers. Local authorities can target assistance based on the needs of the
region by analysing regional needs, but it is also important to contribute more
extensively to preventive actions. Youth organisations take on an important role in
passing on information from young people to other young people and increasing the
visibility of children and young people as stakeholders through advocacy activities.
Progress in the implementation of the Action Plan
During the period under review, significant actions were implemented in various
domains of the Child Guarantee. For example, important steps were taken to improve
the mental health situation of children, including addressing the issue at the ministerial
level more broadly across all areas affecting children’s mental health.
In order to increase the welfare of children and to improve the child protection system,
a legislative intent for a draft Act was prepared, which described further changes
necessary for preventing the need for assistance, for the timely identification and
effective support of children in need, as well as for improving the child protection
system and ensuring the quality of child protection work.
Significant progress has also been made in supporting children with special needs.
One of the most important achievements in this area was the establishment of
automatic data exchange between the state and local authorities on persons with
disabilities, which enables local authorities to proactively reach families who may need
additional support due to a child’s disability. The principles for the use of funds
allocated to local authorities were also amended to ensure greater flexibility to help
children with a high need for care and assistance, and to prevent an aggravation of
their need for assistance.
Regarding support for children in need of alternative care, the financial contribution of
the state increased significantly, so that the important activities aimed at ensuring the
quality of alternative care and facilitating family-based alternative care, which were
started with funding from the European Social Fund, could be continued with funding
from the state budget after the end of the project activities.
11
Significant progress has also been made in supporting children and families where the
child is raised by one parent: on 1 January 2024, the maintenance allowance paid to
children whose parents do not comply with the obligation to pay maintenance was
doubled. In 2023, the single-parent child allowance was increased to €80 instead of
the earlier €18.19. In addition, a legislative intent was prepared with an aim to transfer
the survivor’s pension under the scope of the Family Benefits Act. This would in the
future allow families who have lost a primary income earner to receive a uniform
indexed allowance based on the child’s maintenance costs and help prevent the risk
of poverty. In addition to increasing financial support, practical solutions were
developed in 2023 to reduce the number of children who have no father entered into
their birth certificate. A national family mediation system was also launched to support
separating parents with regard to arrangements related to the rights of access and
custody.
The coping capacity of families with children has also been supported by changes in
family allowances. For example, in 2023, the child allowance for the first and second
child was increased from €60 to €80. Allowances paid to large families have also
increased during the reporting period. Starting from 2024, a large family (starting from
the third child) will be paid €450 to €650 per month, depending on the number of
children. Temporarily, family allowances for large families were even higher in 2023,
but were made more proportional in 2024.
2. TARGET GROUPS
Based on the Commission’s recommendations, Estonia has identified in its Action Plan
the target groups at risk of poverty or social exclusion. Table 1 below provides an
overview of the size of the target groups and the change compared to the initial size
of the target group, as indicated in the Estonian Child Guarantee Action Plan.
Table 1 Child Guarantee target group sizes
Target groups Initial size of the target group The most recent available
of children (under 18, unless data on the size of the
otherwise indicated) as target group of children
indicated in the Action Plan (under 18, unless otherwise
indicated)
Children with The number of children in need The number of children in
special needs or whose case was dealt with by a need whose case was dealt
disabilities local government’s child with by a local government’s
protection services: 9,857 child protection services:
children in 2020. Source: STAR, 14,213 children, which is
Social Insurance Board / 5.7% of the number of
Ministry of Social Affairs. children in 2022. Source:
12
STAR, Social Insurance
Board / Ministry of Social
Affairs.
10,169 children with disabilities 10,817 children with
(3.8% of children aged 0–17) disabilities (4.1% of children
aged 0–17)
Source: Data of the Social
Insurance Board as of the end of Source: Data of the Social
2023 Insurance Board as of the end
of 2022
Children growing 37,900 children (14.7% of 36,400 children (14.1% of
up in a single- children) children)
parent household
Source: Eurostat, table Source: Eurostat, table
ilc_lvps20, as of 2020 ilc_lvps20, as of 2022
Children with The percentage of 11–15-year- The percentage of 11–15-
mental health olds who experienced a year-olds who experienced a
problems depressive episode during the depressive episode during
year was 32.8%. the year was 38.5%.
Source: Estonian survey of Source: Estonian survey of
Health Behaviour in School- Health Behaviour in School-
aged Children (HBSC), aged Children (HBSC),
academic year 2017/2018 academic year 2021/2022
Children in A total of 2,099 children (0–17 A total of 2,135 children (0–17
alternative care years old) in alternative care, years old), including 716
including 745 children in children in substitute homes /
substitute homes / family family homes, 146 children in
homes, 138 children in foster foster families and 1,273
families and 1,216 children in children in guardian families
guardian families
Source: Ministry of Social
Source: Ministry of Social Affairs, as of the end of 2022
Affairs, as of the end of 2020
Children from a In 2020, 4,140 cases and 5,700 In 2022, 3,719 new cases and
violent family and new victims reached victim 4,636 new victims reached
13
children support, including 1,038 minors victim support, including 695
experiencing (0.4% of 0–17-year-olds) minors (0.26% of 0–17-year-
violence olds)
Source: Ministry of Justice /
Social Insurance Board. Source: Ministry of Justice /
Population data: Statistics Social Insurance Board.
Estonia (annual average Population data: Statistics
number of 0–17-year-olds) Estonia (annual average
number of 0–17-year-olds)
3. SERVICES
3.1. Early childhood education and care
In the academic year 2022/23, nearly 69,000 children attended early childhood
education, there were 586 early childhood and care (preschool) institutions and 3,875
groups, ie the trend of previous years has continued, with the number of preschool
institutions decreasing, while the number of children and groups is increasing.
Compared to the academic year 2018/19, 3,000 more children attended early
childhood education and care institutions in the academic year 2022/23 (+5%). The
number of children was significantly increased by Ukrainian war refugees: as of 10
November 2022, 1,921 Ukrainian children attended Estonian preschool institutions, ie
approximately 3% of all kindergarten children. County-wise, the number of children
attending early childhood education has increased in five years in all counties except
Ida-Viru County.
Early childhood education is organised by local authorities and the monthly fee may
differ across different regions of Estonia. The average monthly fee in 2022 according
to the balance sheets of local governments was €41.1. In addition, the parent pays for
the child’s meals in the kindergarten, but the local government may also cover a part
of or the whole cost. Also, the local government may establish various discounts (for
example, for the second or third child of the same family). If the family cannot afford
to pay the monthly fee and the cost of meals at the kindergarten due to a difficult
economic situation, then help can be obtained from the social department of the local
government.
One of the reasons for the decrease in the number of preschool institutions is the
rearrangement of the educational network by local authorities, taking into account
population forecasts and the changes that have already taken place in the number and
location of children. Kindergartens have been merged with schools, and several
smaller kindergartens have been merged to form a single larger establishment, while
14
retaining all the places for children that were available when the institutions operated
separately.
Care groups have been formed at 25 preschool institutions or kindergarten-schools,
the largest number being in Tartu County (13 preschool institutions). In total, 560
children are in care groups, 170 of them in Tartu municipality and 198 in the city of
Tartu.
Most children with special educational needs are in mainstream groups. Around a third
of all preschool institutions (189 institutions) have special needs groups and
integration groups where children with special needs are together with other children.
Childcare services were provided to 5,879 children in 2022, including 5,274
preschoolers and 605 children aged 7–18. For children with a high need for care, local
governments supported access to childcare services for 820 children. The childcare
service for children with a high need of care is a service organised by the local
government, the provision of which is supported by the state on an annual basis. For
parents, the service is available free of charge or with minimal own contribution, which
does not prevent access to the service. All families in need must receive childcare
services close to their home if the family has a child with a high need for care and
assistance. The service is designed to reduce the caregiving burden on parents and
to support labour market participation or professional development.
Early childhood education attendance rates vary from county to county, especially for
children under 3 years of age. This can be attributed to regional income inequality, as
the Early Childhood Education and Care Survey 2021 revealed that the lower the
household income, the more widespread the use of kindergarten. For children aged
3‒5 years, the attendance rate in rapidly growing local governments may also be due
to the inability to secure kindergarten places for all who request it (Lang et al. 2021).
There are over 90% of 6-year-olds in preschool in all counties, with an average of
92.5%, and at least 95% in more than half of the counties. In autumn 2022, 1,311
children started school in Estonia who did not attend kindergarten the previous year.
This is significantly higher than in previous years, when the number of children who
did not attend kindergarten ranged from 700 to 850 children. Although according to
the PISA study, the link between kindergarten attendance and later learning outcomes
in Estonia is weak (Valk and Selliov 2018), attendance of early childhood education
has proven to have a positive impact on children’s development, especially for children
with poorer-quality home environments. The sooner a child starts to attend
kindergarten, the sooner it is possible to identify special educational needs, including
talent, and to provide the necessary support to ensure each child’s individual
development and readiness for school.
A child who has reached the age of seven before October 1 of the current year must
attend school. If the child has not achieved the necessary school readiness by the time
the child reaches compulsory school age, school attendance may be postponed for
15
one academic year on the recommendation of an external counselling team. For the
academic year 2022/23, a recommendation on the postponement of school
attendance was issued for 519 children. The recommendation to postpone school may
be issued due to a variety of special educational needs, including, for example, speech
impairments, health reasons, persistent learning difficulties, attention deficit
hyperactivity disorder, emotional and behavioural disorders, etc. At the request of the
parent and on the recommendation of an external counselling team or the
kindergarten, a child may also start school before the compulsory school age. As of
10 November 2022, 2,277 6-year-old children and 13 5-year-old children were enrolled
full time in general education schools, and approximately 15% of first-grade students
are under the age of 7. 56% of children who have started school under the age of 7
are girls and 44% are boys. Compared to previous years, the percentage of children
under 7 years of age in general education schools has slightly increased, with their
percentage varying greatly depending on whether the child is studying in Estonian or
Russian – approximately one in seven first-grade students studying in the Estonian
language, and about one in five students studying in the Russian language, are
younger than 7 years old.11
As the biggest change in the development of the field of early childhood education, a
draft Early Childhood Education Act has been prepared, the purpose of which is to
establish a more uniform framework for kindergartens and childcare service providers.
The proposed harmonisation of the support system will also contribute to greater
coherence between early childhood education and basic education. The amendment
also harmonises the requirements for childcare service providers and nurseries and
stipulates that local governments must provide all children aged 1.5–3 years with the
opportunity to attend childcare and all children aged 3–7 years the opportunity to
attend kindergarten. These changes are to enter into force on 1 January 2025.
Through this amendment, childcare service for children under three years of age,
which has so far fallen under the purview of different ministries, with different
requirements applicable to it, will henceforth be transferred to the remit of the Ministry
of Education and Research, and quality requirements will be harmonised. Quality
childcare will become more accessible to families through the involvement of the
private sector and its quality will be consistent. The provision of support services to
children in need of support will henceforth be more clearly regulated.
11 The overview of this subsection is based on the analytical annex to the 2022 performance report of
the Ministry of Education and Research on the performance area “Smart and active people”, which is
available (in Estonian) at https://hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded
16
3.2. Education and school-based activities
Regarding education and school-based activities, a report is provided on the three
areas of action of the Estonian Child Guarantee Action Plan, and an overview is given
about the main activities underway and planned in these areas of action.
3.2.1. Learning opportunities and organisation of education
Activities under this measure are aimed at developing the network of educational
institutions and providing the required infrastructure, so that education would be
accessible to different target groups and the learning environment would support a
modern approach to learning. The measure also ensures flexible learning
opportunities at different levels of education, access to quality education and
supported learning, in order to reduce the drop-out rate and interruption of studies and
maximise the potential of each individual.
To this end, the following activities take place in 2023–2026.
● The school network (including state gymnasiums, basic schools, schools for
students with special educational needs) will be restructured, and investments
will be made to restructure the network of basic schools in regions that need
impetus for development. Result: by 2026, there will be 26 state gymnasiums
in operation, including at least one state gymnasium in each county
(approximately 11,000 places for students depending on agreements and the
situation on the construction market). The basic schools involved in the
restructuring are functional, modern and efficient.
● The infrastructure of vocational schools and the implementation of pilot projects
of educational centres will be modernised. The investments will support closer
cooperation between educational institutions, including vocational schools,
general education schools, non-formal education providers, as well as higher
education institutions (eg regional colleges of universities) and youth work
institutions, ensuring a common infrastructure and a “one-stop shop” approach
to provide schooling tailored to the needs of the region.
● In order to implement the principles of inclusive education, support will be
provided to educational institutions from 2024 onwards in order to increase the
participation of people with any special needs in mainstream education and
youth work through the improvement of the learning environment. The total
budget of the measure until 2027 is €12.1 million.
● In order to ensure access to general education, educational support is provided
to the operators of municipal and private schools, necessary study places in
state schools are provided and the implementation of IBO curricula and the
development of the European School are supported. The implementation of
internationally recognised curricula supports activities related to
17
internationalisation and international cooperation in different areas. Free school
meals are provided in cooperation between the state and local authorities.
● In order to ensure access to vocational training, vocational training volumes are
planned, study places are provided and measures are provided to support
students’ coping. Free study places ensure access to vocational education. The
training volume is optimal and in line with the recommendations of OSKA
reports. The financing model supports the achievement of vocational education
objectives, including the incorporation of the principles of inclusive education in
the organisation of teaching in schools12. Vocational schools take into account
the principle of equal treatment and the needs of different target groups,
including students with a home language other than Estonian, new immigrants
and returnees, and students with special educational needs. Discontinuation of
vocational training, including for economic reasons, is reduced.
3.2.2. Youth sector
The activities help to increase access to and the quality of youth work (incl hobby
education) and will continue to support the diversification and accessibility of youth
hobby education and activities. The aim of the activity is to make high-quality youth
work (incl youth hobby education) available all over Estonia and create opportunities
for all young people (aged 7–26) for diverse development, success experiences,
enrichment of experience and independence.
To this end, the following activities take place in 2022–2025.
The state contributes to the participation of young people in non-formal education
through additional support for hobby education and hobby activities. Starting from
2022, the amount of the support is €10.3 million. Year after year, the number of young
people participating in hobby education and hobby activities in municipalities has
increased, despite the crises of recent years (about 80% of young people aged 7–19
take part in hobby education and hobby activities).
In order to support participation in youth work, the state allocates additional budgetary
resources to local governments and – through project grants – to youth work
establishments. In 2022, state support was allocated for the activities of youth
brigades, youth project camps and permanent camps (based on filled places, a total
of 34,655 young people took part (ie one young person may have participated in
several different activities). In national calls for proposals, more attention was paid in
2022 to the involvement of children and young people from among Ukrainian war
refugees, in order to support their adaptation and integration into the Estonian society
and cultural space, Estonian language learning and the continuation of their personal
development (842 young people of Ukrainian origin participated in the permanent and
12
The incorporation of the principles of inclusive education and equal treatment in the daily work of
schools is one of the components of the financing model for vocational education.
18
project camps, and 108 in the youth brigade activities). The call for proposals “Noorte
heaks” (For Youth) aims to enhance cooperation in the youth field in order to respond
to the needs and challenges of young people.
In addition, the state supports youth self-initiative projects, where young people
develop and implement ideas they have created themselves. Self-initiative supports
the development of an active attitude to life among young people, as well as their
entrepreneurship and awareness of the functioning of the labour market.
In 2023, the terms and conditions were finalised for granting support for the action
“Services for youth at risk and the involvement of children and young people in civil
society”. The aim of the grant is to prevent and reduce the social exclusion of young
people at risk, including mental health and labour market problems, to support the
retention of young people in the education system and the development of active
attitudes to life. To this end, more opportunities will be created across Estonia for
young people at risk (10–18 years old) to participate in activities based on sports and
exercise that develop general skills and help prevent social exclusion. The activities
carried out by the NGO SPIN.
A support measure for integration and language learning camps was developed,
which supported the organisation of 141 camps with nearly 11,000 young people
participating, nearly half of whom were of Ukrainian origin. In order to better integrate
Ukrainian war refugee youth into Estonian society, additional support was allocated to
local governments for organising language learning and integration activities in non-
formal learning environments (including youth centres, hobby schools, hobby
organisations and institutions).
The state supports enhancing participation opportunities for young people, as
well as increasing their motivation to participate. Support was given to the
Estonian National Youth Council, which started a participation programme focusing on
regional coordinators. The aim of this area of action is to support local governments in
the establishment of youth councils and to contribute to the development of youth
councils. In order to ensure the quality and development of the activities of youth
councils, a mentoring programme aimed at new youth councils was also launched.
Youth civic participation shows a continued diversification of forms of participation.
New youth councils and active groups are formed at the local level, as well as youth
advisory councils at the national level, which enable young people to have their say in
matters of their society. In 2022, there were 92 forms of participation.
One way to bring youth work opportunities to all young people is mobile youth work,
which, however, so far has no clear national strategic development direction or
objective. The value of mobile youth work became more evident in society during the
pandemic, when many young people could no longer be in their usual environments –
school, hobby school, youth centre – and were left in isolation. In 2022, the concept of
mobile youth work started to be developed, which will be completed in 2024. This will
19
contribute to a more coherent definition of mobile youth work at the national level and
will help local authorities to implement it better.
In 2021, a project was launched to integrate non-formal learning into formal
education. It was initiated by the Ministry of Education and Research and is
implemented in cooperation with the European Commission and the international
consulting company ICF. The project “Supporting young people to succeed – building
capacities
to better integrate non-formal and formal learning” ran until August 2023. The aim of
the project was to create a framework for describing the knowledge, skills and
experiences acquired during non-formal learning, and for assessing and recognition
of the quality of those skills and competencies when the student is completing the
curricula of lower and upper secondary schools or vocational schools. The longer-term
objective is to contribute to a more flexible and student-centred education system.
A common national model was developed in 2010 for assessing the quality of youth
work. The aim of the quality assessment is to enable local authorities to map the
strengths of their youth work, the bottlenecks that need to be addressed and, on the
basis of the results, to plan further development based on the needs of young people.
By 2022, the percentage of local governments that had passed the assessment of the
quality of youth work had increased to 24%.
In order to create high-quality and diverse opportunities to unlock and develop the
interests and talents of young people, the concept and action plan for 2022–2027
for talent spotting and development was completed in 2021. The concept and
action plan were preceded by an analysis completed in 2019 that addresses issues
related to talent from the point of view of the student, school and teacher, as well as
the state. The concept of talent development and spotting formulated the principles for
solving the problems presented in the analysis, and the action plan describes the areas
of action to support talent in the development of a systemic approach.
A multilingual youth information website www.teeviit.ee/youth-info was created for the
youth information portal Teeviit in order to increase the visibility of youth work and
hobby education and to make national youth information more accessible for young
people with other native languages. In addition, the information and games website
TEEVIIT juunior has been created for the younger age group (7–12 years), which
distributes supportive and skill-enhancing information materials in an engaging and
inclusive way.
The Infohunt portal gives young people information about the various activities and
events organised for them in their home community. An important advantage of the
portal is the reduction of information overload for all parties concerned and the
presenting of information on activities in the region in one place, categorised both by
age and by topic.
20
In 2022, work was begun to update two laws regulating the youth sector – the Youth
Work Act and the Hobby Schools Act – in order to ensure the accessibility and quality
of youth work and hobby education, introduce qualification requirements for
employees and establish minimum quality requirements. The legislative intents will be
prepared in 2024.
3.2.3. Succession planning and development of teachers, learning approach and
environments
The measure involves activities for the application of the principles of modern learning
at all levels and types of education, so that the learning process and content would
support the development of a self-managing learner and the teaching would empower
the learner as well as the teacher and the vocational teacher. The measure supports,
among other things, the development of a common cultural and value space, ensures
high-quality Estonian and Estonian language learning and encourages the learning of
foreign languages, ensures flexible employment opportunities for qualified teachers
and support specialists, support for beginners and professional development
opportunities throughout their career.
There has been an increase in study places in the specialties of teacher training and
support specialists since 2019. Starting teachers have been paid a beginning teacher
allowance. The aim of the allowance is to increase the attractiveness of the teaching
profession and the career of support specialists, and to support qualified teachers and
support specialists in starting work at school for 5 years at least half-time (0.5 FTE).
The amount of the allowance in 2023 is €15,979 (€20,773 in Ida-Viru County). A
scholarship of €400 is paid to aspiring teachers and support specialists. Scholarships
are received by 80% of students studying in curricula preparing teachers of natural
sciences and languages, 20% of students in curricula preparing kindergarten teachers,
and 20% of students doing a bachelor’s programme in special education. In the
remaining curricula that allow for the qualification of a support specialist or teacher,
60% of students receive a scholarship. A support programme for beginning teachers
has been launched at the universities of Tartu and Tallinn to provide support to
teachers starting work at school. By the academic year 2023/24, the programmes have
been extended to those teachers working at schools who have not completed a
teacher training curriculum at a university.
The Education and Youth Board offers development programmes to improve
leadership skills and develop organisational culture for both beginning and
experienced managers, as well as a programme for the succession of school leaders,
a development programme for directors of studies, etc. In total, more than 100
managers have participated in the development programmes. Activities related to the
popularisation of the teaching profession have been carried out: Since 2018, the
Education and Youth Board has been running an inspiration programme “Jah!
Õpetajaks!” (“Yes” to becoming a teacher!), which aims to encourage people who want
21
to make a career change and take up or return to the teaching profession. An elective
course at upper secondary schools to introduce the teaching profession as a career
option (finalised at the end of 2023; schools can use the elective course from the
beginning of 2024). Teachers in Ida-Viru County who teach in Estonian are paid 1.5
times the minimum wage of teachers. Various digital solutions are supported, such as
the Videoõps and Digiõps programmes, Tagasi Kooli online classes, etc. In 2024, the
Teacher Academy programme will be launched in cooperation between the University
of Tartu and Tallinn University, with the aim of ensuring succession to academic staff
of universities and teachers of schools and preschool institutions, as well as increasing
their R&D capacity in four focus areas – science didactics, mathematics didactics,
teaching Estonian to students and children with other home languages, teaching in
Estonian and inclusive education. Collaborative communities of master teachers and
university academics in four focus areas will be established in order to build a basis
for succession, and innovative microdegree programmes will be implemented in
teacher education. The target result will be an increase in the numbers and
qualifications of academic staff in the focus areas, which will allow for an increased
attractiveness regarding studying to be a teacher, as well as an increase in the number
of qualified teachers. In cooperation with the University of Tartu and Tallinn University,
the capacity of school leaders and school administrators will be increased through
training and development programmes.
In 2024, work was started to develop a professional standard for assistant teachers
and to update the current professional standards for teachers.
3.2.4. Development activities related to curricula and organisation of schools
Regarding the development and support of national curricula of general education,
one stage of updating the curricula was completed on 23.02.2023, when the
Government of the Republic approved the changes. This indicates that besides
improvements in the field of social sciences, learning outcomes related to critical
thinking and problem-solving skills have been described in all subject fields. In
addition, the importance of a positive mental and social environment has been
significantly highlighted in all subject field plans.
To support the implementation of the national curriculum, an online environment has
been created: https://projektid.edu.ee/site/okmv. The updated physical education (PE)
curriculum includes five topics throughout all levels of school, one of which is “Mental
and physical balance”. The student will acquire basic knowledge and skills of
maintaining mental and physical balance and will understand ways to improve their
mental and physical health.
22
In order to ensure equal opportunities in early childhood and basic education, the
principles of inclusive education have continued to be applied, which includes ensuring
access to advisory services. The provision and development of educational
counselling services through the Rajaleidja network will continue. The total budget of
the measure until 2029 is €29.4 million.
In order to prevent mental and physical health problems in children and young people,
activities are supported both within and outside educational and youth work
institutions. A more holistic new physical education curriculum and solutions
supporting mental health will be implemented.
The development of the e-Koolikott portal has continued to make the website more
user-friendly. The website has been updated with an index of educational literature.
3.3 Healthy food on every school day
Local authorities are responsible for ensuring the economic maintenance and
financing of municipal educational institutions in their administrative area and the
catering of students during the school day. The state budget provides for a subsidy to
cover the costs of school lunches for full-time students receiving basic or upper
secondary level education at municipal or private schools. The school lunch subsidy
per student has been approved by the Government of the Republic. The current school
lunch subsidy is €1 per school day, totalling €175 per year.
The terms and conditions and procedure for using the school lunch subsidy are
established by the rural municipality or city council. The current Basic Schools and
Upper Secondary Schools Act does not oblige local governments and other school
administrators to provide students with a free school lunch. In state-maintained
general education schools and in many municipal schools, school lunch is free for the
student. In addition to support from the state budget, the school administrator also
contributes. In several municipalities and in all private general education schools,
parents also cover a part of the cost of school lunches. All local governments ensure
free school lunches for children of families in difficulty.
The state budget also provides for a subsidy to cover the costs of school lunches for
students who have enrolled in initial vocational education and training curricula, but
have not completed upper secondary education. This subsidy is based on the same
criteria as in the case of general education schools. The terms and conditions and
procedure for using the school lunch subsidy are established by the school
administrator.
Support from the state budget has increased over the years from the initial 78 cents
to 1 euro. The subsidy was initially intended only for basic school students and was
later extended to upper secondary school students as well.
23
The cost of school lunch per student per day in 2023 is €1.25 (excluding VAT) in state-
maintained general education schools and €1 in vocational schools. The average cost
of school meals (per day) for local governments in 2022 was €1.64 according to the
balance sheet (includes morning porridge, as well as catering for the long-day group,
school boarding house).
Table 2 School lunch subsidy from the state budget
2022 2023
2024
(million (million
(million
€) €)
€)
State-maintained 3.4
general education 2.08 2.59
schools
State-maintained 2.8
2.41 2.49
vocational schools
Private general 2.0
1.79 1.90
education schools
Municipal general 24.4
24.2 24.80
education schools
TOTAL 30.44 31.78 32.6
To support the provision of organic food in preschool institutions and general
education schools, funds are planned in the budget of the Ministry of Regional Affairs
and Agriculture. Funds allocated for this support amounted to €673,500 in 2022 and
€1,200,000 in 2023. Administrators of municipal and private kindergartens and
municipal, state-maintained and private schools may apply for this subsidy. The
amount of the subsidy per one child of a preschool institution is €4.90, and per one
student of a general education school €2.20 in one calendar month.
When organising catering, there is an obligation to comply with the health protection
requirements established by the Public Health Act. The requirements for school meals
and catering have been established by a regulation of the Minister of Social Affairs.
The production, labelling and control of organic food are governed by a Regulation of
the Commission of the European Communities, and the Organic Farming Act.
According to the Global School Feeding Survey 202113 report, Estonia is one of the
countries in Europe and the whole world that contribute the most to school meals: both
from the state budget as targeted subsidies and as a contribution from local
13 School meal programmes around the world: Results from the 2021 Global Survey of School Meal
Programs © | Health and Education Resource Centre (unesco.org)
24
governments to support school lunches. This is supplemented by the organic food
measure, fruit and vegetables measure and school milk measure.
3.4. Health
All children up to 19 years of age whose principal place of residence according to the
population register is Estonia, are covered by health insurance, and their healthcare
services, including dentists’ services, are paid for by the Estonian Health Insurance
Fund. From the moment of birth, the child is registered on the same family physician’s
practice list as the mother, in order to ensure the availability of help. Children have the
right to receive regular medical examinations and services, which include both
physical examination and monitoring of development in accordance with the principle
set out in Section 5 of the Public Health Act: as a means of preventing disease,
preventive medical examinations of children are carried out in order to ensure, inter
alia, the healthy development of children and early detection of health disorders. This
involves the cooperation of paediatricians, family physicians, family nurses and as
specialist doctors. The child’s development, growth, weight, hearing, vision and
speech are monitored. This also involves helping children to form healthy eating and
exercise habits and advising on any other matters of health. Vaccinations are carried
out for the prevention of infectious diseases. Regular check-ups help children to form
healthy eating and exercise habits, and the family is advised on matters of health.
As the basis for monitoring the health of children, the guide for monitoring a healthy
child has been in use in Estonia for many years, which was last updated in 2019 and
partially (in terms of eye checks) also in 2021. A checklist for monitoring the health of
the child14 has been prepared to supplement it, which includes various activities for
monitoring the health (including mental health) of a healthy child, vaccinations,
recommendations for visiting the dentist. Age groups have also been defined, as well
as specific responsibilities of the family nurse/family physician/midwife and the school
nurse.
3.4.1. Supporting children with mental health problems
The Government of the Republic, which took office in 2023, provided in its work plan
for the development of proposals to improve the mental health of children. The Ministry
of Social Affairs decided to carry out this task on a cross-sectoral basis, addressing
the factors affecting children’s mental health more broadly. To this end, a working
group consisting of the representatives of all ministries was convened, so that issues
related to the mental health of children and young people could be monitored and
addressed in all policies of the country. During 2024, the working group is to develop
14
https://www.ravijuhend.ee/uploads/userifles/Lapse_tervise/Kontrollkaart_A4.pdf
25
proposals for changes in both the physical and social environment in any area of life
and at any level.
In order to better understand and improve the mental health situation of children, a
large-scale study was also launched in 2023, which will be completed by the end of
2024 and will form the basis for future regular monitoring of children’s mental health.
The social and healthcare sector has also worked efficiently with the Ministry of
Education and Research to make the learning environment more supportive of the
development and well-being of children. In cooperation, training courses on the mental
health of children have been developed and disseminated, inter alia to better support
children with traumatic experiences at school. The National Institute for Health
Development, in cooperation with the Ministry of Education and Research, has been
developing a programme for enhancing the socio-emotional skills of teachers starting
from 2022. With the support of the Ministry of Education and Research, the Education
and Youth Board is adapting the YAM (Youth Aware of Mental Health) programme,
which is an evidence-based programme for mental health promotion and suicide
prevention, for use in Estonian schools. Preparatory activities for the implementation
of the programme are carried out in cooperation with the healthcare sector. Current
preparatory activities for the use of the programme include the preparation of training
courses, etc.
Access to mental healthcare and physiotherapy services in the healthcare system has
been improved. On 1 October 2023, amendments to the Health Services Organisation
Act entered into force, which established requirements for the independent provision
of psychological treatment, physiotherapy and speech therapy. Through this
amendment, the same rights and obligations apply to these professionals as to other
healthcare professionals. As a result, these professionals received the right to transfer
treatment records to the health information system, which facilitates the exchange of
information between specialists and ensures better quality and consistency of
treatment. Also, from 1 October 2023, such a change allowed the Estonian Health
Insurance Fund to conclude direct contracts with service providers for, inter alia, the
financing of psychological treatment. This enables people who have a referral from a
family physician to go to their preferred practitioner who has a contract with the
Estonian Health Insurance Fund, and the Fund pays for the treatment.
Efforts have also been made to make mental healthcare services available to children
outside the healthcare system – support specialists at schools, Rajaleidja centres
across Estonia, an advisory centre (Õppenõustamiskeskus) in Tallinn and Perepesa
centres in several municipalities provide psychological help and support. The Social
Insurance Board is operating a child helpline, 116 111, enabling children to
anonymously talk about their concerns, either by phone or an online chat. For many
years, the Ministry of Social Affairs and the Estonian Health Insurance Fund have also
financed the youth counselling services of the Peaasjad NGO, including Peahea
26
mental health counselling. For the third consecutive year, the Ministry of Social Affairs,
through a call for proposals, also supports the mental health services of local county
governments and the hiring of psychologists in health centres. On top of that, there
are initiatives from both the private and non-profit sectors.
3.4.2. Support for children with special needs and disabilities
In 2023, a reform of rehabilitation services was prepared and a legislative intent for a
draft Act amending the Social Welfare Act and other Acts was drawn up. The action is
part of the reform of support services for children with special needs and is intended
to help achieve its objectives. A simple and comprehensive assistance system, the
early detection of need and wide accessibility of effective assistance make it easier for
families to focus on supporting the child in need of assistance and help prevent an
increased burden of care, thereby reducing long-term dependence on social services
and benefits.
Below is a list of activities carried out in the framework of the reform of the support
system for children with special needs, which are intended to support children with
special needs and disabilities in terms of healthcare.
● In 2023, an analysis of the identification of need on the basis of a diagnosis of
an irreversible condition and the proactive provision of support services was
completed. This is the basis for the establishment of automatic data exchange
between the healthcare, social and educational sectors. With the support of IT
developments, a system is being created where the parent no longer has to
seek help from various authorities, but national and local authorities proactively
contact the family to provide support and services. The principle of a one-time
request for data is followed and a desktop is created where all parties have
access to the data necessary for their work.
● In 2023, the Government of the Republic decided to increase the accessibility
of treatment for rare diseases by allocating €5 million annually from the state
budget for the following four years. The Government of the Republic will support
children with rare diseases for the next four years with a total of €20 million. For
the treatment of children with rare diseases and the continuation of treatment
started in childhood, support reaches those in need through charity funds.
● In 2022, an amendment was prepared that will allow local authorities to obtain
data on children concerning whom an application has been submitted for the
determination of the severity of the disability. In 2023, automatic data exchange
was established to give child protection specialists of local governments the
right to proactively assist families in need, thereby preventing an aggravation
of the need for assistance.
● In 2022, an amendment was prepared that allows local governments to use the
support allocated from the state budget (funds from the support fund) to help
27
all children with a high need for care and assistance, instead of catering only to
the target group of children with severe and profound disabilities, as was the
case earlier. In addition, the amendment allows local authorities to use support
instead of the existing social services (childcare, support person, social
transport) to provide support that prevents the need for assistance from
aggravating and helps to reduce the burden of care for the family. The
amendment entered into force in January 2023.
● In 2021, on the proposal of the genetics centre of the University of Tartu, 6 more
diagnoses were added to the list of rare diseases. This will help families access
the social benefits provided by the state and prevent an aggravation of the need
for assistance and the development of complications that would significantly
impair the quality of life of children.
Ensuring accessibility for children with disabilities so that they can participate in all
aspects of social life is supported by a legislative framework, but in practice there are
still challenges that can probably be attributed to a lack of awareness and limited
resources. A positive trend is that the promotion of accessibility is actively on the
agenda of various institutions and is being integrated into more and more areas.
Estonia has transposed Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of
the Council of 17 April 2019 on the accessibility requirements for products and
services. In this context, on 30 May 2022, the Parliament of Estonia (Riigikogu)
adopted the Products and Services Accessibility Act, the requirements of which will
apply to products and services placed on the market starting from 28 June 2025. This
concerns, for example, e-readers, payment terminals, ticket machines, general-
purpose computer hardware systems and their operating systems, which in turn has a
positive effect on children’s accessibility to the information space, as well as learning
and daily independent activities.
In 2018, the European Union Directive (EU) 2016/2102 was transposed into the Public
Information Act, requiring public websites and mobile applications to comply with the
European digital accessibility standard EN 301 549. On 22 December 2023, the
Consumer Protection and Technical Regulatory Authority published a report on the
digital accessibility of the Estonian public sector in 2023. The percentage of non-
compliance highlighted therein is the percentage of shortcomings in the compliance of
websites with the requirements of the standard, taking into account all mandatory
requirements for subpages/non-web documents tested in a domain. This percentage
was identified during in-depth monitoring. For the checked pages, the percentages of
non-compliance with requirements varied approximately from 13% to 19%, with the
average being ca 16%. For websites that had been included in the sample in 2022
and were included again in 2023, the percentage of non-compliance had decreased
by 1–8% during the year. Regular monitoring and reporting will contribute to improved
accessibility. Accessible websites allow children to find a variety of necessary and
28
interesting information, learn, socialise, learn about activities aimed at them and also
about ways to get assistance.
Regulation No. 28 of 29 May 2018 of the Minister of Entrepreneurship and Information
Technology of Estonia on the requirements for buildings arising from the special needs
of people with disabilities (Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded
ehitisele) establishes requirements for buildings where a service is provided to the
public, for roads for public use within settlements, and for buildings that must be
accessible to people with disabilities. These requirements apply, inter alia, to social
housing, educational institutions, healthcare and cultural institutions and public street
space, so compliance with them has a significant impact on the access of children to
participate in social life. Supervision is carried out by the Consumer Protection and
Technical Regulatory Authority, on whose website there are guidelines and checklists
available to everyone. The agency is constantly engaged in awareness-raising. The
Ministry of Climate is working on amending this regulation in 2024. The accessibility
situation of buildings providing public services is uneven, there are well-accessible
institutions, but for some establishments, people with special needs do not have
access at all. Therefore, in practice, a child might not be able to attend a school close
to home, which in turn limits the choice of residence for families of children with special
needs and their ability to be active in their own community. At the same time, if the
child enrols in an inaccessible school, it means a constant need for assistance, which
in turn affects the coping capacity and sense of dignity of the family. The updating and
widespread implementation of this Regulation and awareness-raising are therefore
very important.
In terms of accessibility, Estonia currently relies heavily on the final report for 2021 of
the Accessibility Task Force established by the Government Office, which contains
numerous recommendations to improve accessibility for all population groups in
various sectors in Estonia. This report drew upon, inter alia, a study on accessibility
for children, commissioned by the Ministry of Social Affairs and carried out by the
Centre for Applied Anthropology in Estonia in 2020. Although it did not specifically
concern accessibility for children with disabilities, this is still a step forward in drawing
attention to the issue of accessibility for children, which is now also getting attention
at universities. Estonia continues to actively implement the recommendations of the
Accessibility Task Force. As the Task Force addressed the issue of accessibility for
both disabled people and children, which in turn also affects people with a care burden,
the implementation of all these recommendations should have a positive impact on
children. In 2026, the national plan “Estonia 2050” is planned to be approved, which
also emphasises accessibility, inclusive design and the importance of taking into
account the entire life cycle in spatial design. The Estonian planning system is
hierarchical, so that these principles are transferred to all lower-level planning, if they
are not already taken into account there.
29
3.5 Healthy eating
3.5.1. Healthy food in educational institutions
When promoting a balanced diet in educational institutions, a positive result is
achieved by a comprehensive approach, which includes the following components:
updating of curricula to include nutrition and horticulture education,
raising the awareness of educators and parents,
promoting the availability of balanced and healthy food choices.
Children’s food choices are often influenced by easy access to the food offered. In
this context, the following measures can be highlighted:
food served in school buffets and/or vending machines – the National Institute
for Health Development prepared in 2019 a guide to food served in the buffets
and vending machines at schools, which can be used to provide children with
healthier choices at points of sale. In 2024/2025, the guide is planned to be
updated and more widely disseminated;
catering in educational institutions – catering in preschool institutions and
schools is regulated in Estonia by Regulation No. 8 of 15 January 2008 of the
Minister of Social Affairs, which lays down requirements for the food served
and the energy and nutrient content of the food. The Regulation is being
updated in particular on the basis of updated nutrition and exercise
recommendations. The Regulation will enter into force along with the Public
Healthcare Act in the summer of 2025;
special programmes to provide free fruit and vegetables in educational
institutions – these programmes have had a positive effect on attitudes
towards and the increased consumption of fruit and vegetables. Schools can
receive support within the framework of the school fruit, vegetables and milk
scheme in accordance with a Regulation of the Minister of Regional Affairs.
The school scheme includes the following support for educational institutions:
support for serving fruit, vegetables and berries, support for serving milk and
dairy products (unflavoured Greek yoghurt without additives, curd and
cottage cheese and fermented milk products) and support for related
educational measures;
serving organic food – since 2022, the Ministry of Regional Affairs and
Agriculture supports serving organic food to children at preschool institutions
and full-time students of general education schools in grades 1 to 12.
During the COVID-19 pandemic, school catering was in many municipalities also
provided to children during periods of distance learning. It was organised mostly in the
form of food packages based on a parent’s prior request.
30
3.5.2. Non-school food aid
An additional measure for people in difficulty is food aid, which is provided by the
Ministry of Social Affairs. The aid is divided into food aid purchased by the state and
donated food aid. From October 2023, food aid purchased by the state is distributed
in the form of food cards in cooperation with the retail chain Rimi.
The list of food aid recipients is drawn up on the basis of applications and recipients
of subsistence benefit and local government allowances. To apply for this aid, people
must contact the social worker of the local government in their place of residence. The
food card is not applied for separately, but supplements the above allowances if the
social worker deems it necessary.
In addition to the food aid purchased, donated food aid is also distributed to people in
need on a rolling basis throughout the year. The target group includes a natural person
or household (parent/guardian and children living in the same dwelling) in an
economically difficult situation, whose need for assistance has been identified by a
local government social worker. Donated food aid can be obtained according to need
1–4 times per month. Recipients are entitled to donated food aid on the month of the
assessment of need, and for three months following it. In the event of a prolonged
need for assistance, the social worker reviews the situation. In addition, a soup kitchen
service is provided to those in need. The soup kitchen is open to anyone who has
difficulties in providing sufficient means of subsistence and, consequently, in securing
a meal.
Some local authorities also provide meals for children in need, including hot meals
during school holidays.
3.6 Adequate housing and other areas of activity from the Estonian Child
Guarantee Action Plan
Pursuant to the Social Welfare Act (adopted by the Riigikogu on 9 December 2015),
the local government must ensure the use of a dwelling for a person who, due to their
socio-economic situation, is not able to provide housing that meets their and their
family’s justified needs. People who – due to a disability – have difficulties in moving
around in a dwelling, independent coping or communicating are assisted by local
authorities in adapting the dwelling or in obtaining a more suitable dwelling. When
securing the use of a dwelling, the principle is that the disabled person should be able
to live in a home environment for as long as possible. The dwelling provided to a
person for use must comply with the requirements for a dwelling set out in subsection
4 of § 11 of the Building Code, as well as the justified needs of the person and their
family and the size of the family. All in all, this means that local authorities must help
to make housing accessible if necessary and, while doing so, must not restrict a
person’s freedom to choose their place of residence.
31
The following measures of the Estonian Child Guarantee Action Plan are aimed at
preventing the need for assistance from arising and at supporting the target groups in
need. Some of the measures help to mitigate risks associated with finding suitable
housing.
3.6.1. A social protection system that supports the economic coping of families and
the reconciliation of work and family life
Allowances increase the sense of security of parents and help families cope better,
but child poverty is mainly influenced by parents’ labour market status and household
composition. A higher risk of poverty occurs in families with fewer income earners
compared to dependants, such as single-parent families and families with many
children.
Absolute poverty indicates the percentage of people in the society who are unable to
support themselves. The absolute poverty rate among children under the age of 18
rose from 1.3% in 2021 to 4% in 2022 and among the working-age population from
1.9% in 2021 to 4.1% in 2022. Regarding households with children, absolute poverty
increased the most in single-parent households: from 4.2% in 2021 to 12.7% in 2022,
but also in households of couples with three or more dependent children: from 1.9%
in 2020 to 4.3% in 2022. The increase in the percentage of families in absolute poverty
was due to the increase in the cost of living.
The purpose of parental benefit is to support the reconciliation of work and family life
by providing parents with a substitute income while raising a child under the age of
three. The parental benefit of the mother and the parental benefit of the father are the
individual rights of the parents. Shared parental benefit is a right shared between
parents, allowing them to decide for themselves which parent will receive the benefit
and to divide it flexibly. The latest parental benefit reform made the sharing of parental
benefit even more flexible and raised the monthly gross income rate for working while
receiving parental benefit.
The greater flexibility of the system has increased the percentage of fathers among
recipients of parental benefit. As of the end of September 2023, 2,817 fathers received
parental benefit, constituting 17.4% of all recipients of parental benefit. As of 31
January 2017, 1,509 fathers received parental benefit, which is 8% of all recipients of
parental benefit. The number and percentage of fathers among recipients of parental
benefit has doubled.
The legislative amendment of 1 March 2018 has more than doubled the percentage
of parents who work while receiving a benefit. Before the amendment, about one-tenth
of benefit recipients earned income from work in a calendar month. Since March 2018,
the percentage of recipients of income from work has increased, amounting to 24% of
all recipients of parental benefit in September 2023.
32
The employment rate of men does not seem to be significantly affected by the age of
the child, but in the case of women, this factor is important. When comparing 2018 and
2022, the employment rate for women with children aged 0–2 has increased to 44%
and 66%, respectively. The employment gap between men and women thus
decreased to 44% and 28% when comparing these years.
Among the different family types, one of the most vulnerable target groups is single-
parent families. In order to prevent and reduce the risk of poverty in single-parent
families, an intervention study has been launched concerning the entry of the father
on a child’s birth certificate. In the framework of this study, measures are developed
to help reduce the number of children who have no father (second parent) entered
onto their birth certificate. As a result, children whose other parent is alive and known
are ensured economic and emotional support and a sense of security.
Allowances for single-parent families have been increased. From 1 January 2023, the
single-parent child allowance increased from €19.18 to €80, and from 1 January 2024,
the maintenance allowance increased from €100 to €200.
As the next step, the survivor’s pension for families with children is planned to be
brought under the scope of the Family Benefits Act. The amount of the current
survivor’s pension depends on the old-age pension of the deceased parent, varies to
a very large extent (from €8 to €2,000) and does not provide sufficient economic
support to all children who have lost a primary income earner, but after the planned
amendment in 2026, all children who have lost a primary income earner will begin to
receive a uniform indexed allowance, which covers at least half of the child’s
maintenance costs.
The launch of the national family mediation system on 1 September 2022 plays an
important role in supporting parenting. To date, 225 parenting agreements have been
made with the help of a family mediator. The number of families who have used the
service (more than 700 families) is significantly higher than originally estimated. This
shows the need for the service in order to save families from lengthy litigation, where
children are often the biggest victims.
There are currently 34 contracted family mediators in Estonia who provide services in
all regions of the country. In 2024, an impact analysis of the family mediation service
will be started in order to identify the steps needed to further develop and improve the
service based on the results of the first two years of operation.
3.6.2. Provision and development of parenting education and parenting support
services
The National Institute for Health Development (TAI) is engaged in development
activities in the field of educating families and parents. Parents are offered training in
the framework of an evidence-based parenting programme “Imelised aastad”
33
(Incredible Years), which includes a basic programme for parents of children aged 2
to 8 years (Parent Basic Preschool) and a follow-up programme for parents of children
aged 4 to 12 years (Advanced Parent). The programme aims to develop the parenting
skills of parents to prevent and reduce child abuse and mental health problems. TAI
supports local authorities in covering the costs of providing training. By early 2023, 74
out of 79 local governments have implemented the parenting programme and in most
cases, the programme is implemented at least once a year. The programme is carried
out by 124 group leaders who have received training on the parenting programme.
Raising awareness on parenting education and parenting methods based on positive
parenting is an ongoing process, which is necessary in order to increase parents’
awareness of their role, as well as their skills at using positive parenting methods.
Strategic partners of the Ministry of Social Affairs (2022–2024) carry out activities
aimed at raising children, valuing families with children and programmes supporting
parenting and family relations. These activities will help to increase the number of
parenting education providers and pilot a group work model for more balanced
parenting, in order to support traumatised parents and prevent the harmful effects of
parental childhood trauma from being passed on to future generations.
The European Union Structural Funds (2021–2027) further help to finance the
development and support of parenting skills and the prevention of risk behaviour in
children. The focus is on supporting families who are expecting or have had a child,
as well as raising parents’ awareness of their role in supporting children’s development
in the early years of life. An important activity is the development of prevention
activities to support parenting education for parents of children of all ages (0–13 years)
and increasing access to such prevention activities throughout Estonia. Among other
things, a greater focus is placed on raising the awareness of fathers and increasing
their participation in parenting education programmes.
The European Union Structural Funds for the period of 2023–2027 will help to finance
the creation and development of family services in local governments. The aim is to
establish and develop prevention and family work centres, thereby increasing the
number of and access to services provided by local authorities to families. The target
group is families with children aged 0–7 years. Development of the activities is guided
by a concept created by the child welfare foundation Sihtasutus Lapse Heaolu
Arengukeskus (LaHe). LaHe has developed and piloted in 2022 a prevention and
family work centre concept called “Perepesa” (Family Nest). The aim of Perepesa is
to provide a systemic solution to support local authorities in improving the quality of
and access to services for children and families and increasing the effectiveness of
prevention work with families. By 2027, 18 Perepesa centres will be established in
Estonia.
With the support of Norway, LaHe implemented the project “Midwife’s Home Visits in
the First Years of Life” between September 2021 and August 2023. In the course of
the project, a model for action was developed for assessing and mitigating risks
34
affecting the well-being of families who are expecting or have had a child, through a
midwife’s home visits after childbirth. Between May 2022 and March 2023, midwives
made home visits to 330 families as part of a pilot project of the Home Visits Model.
Just over a third of the families also needed a repeated home visit. The midwife helps
families adapt to the life changes accompanying the birth of a child and can see early
on if the family needs additional support. The pilot project was successful and the
Ministry of Social Affairs intends to continue promoting the midwife home visits service.
3.6.3. Ensuring effective and targeted assistance for children in need through cross-
sectoral cooperation
For supporting children in need, an amendment was prepared in 2022 that will allow
local authorities to obtain data on children concerning whom an application has been
submitted for the determination of the severity of the disability. In 2023, automatic data
exchange was established to give child protection specialists of local governments the
right to proactively assist families in need, thereby preventing an aggravation of the
need for assistance.
In the same year, another amendment was prepared that allows local governments to
use the support allocated from the state budget (funds from the support fund) to help
all children with a high need for care and assistance, instead of catering only to the
target group of children with severe and profound disabilities, as was the case earlier.
In addition, this allows local authorities to use support instead of the existing social
services (childcare, support person, social transport) to provide support that prevents
the need for assistance from aggravating and helps to reduce the burden of care for
the family. The amendment entered into force in January 2023.
In 2023, a legislative intent for a draft Child Protection Act was prepared, which aimed
at prevention, cross-sectoral cooperation and assistance, as well as the development
of the child protection system and improvement of its quality. In order to achieve the
objectives, it is necessary to implement regulatory changes, as well as to support the
development of practices. Legislative amendments will be implemented in two stages.
The first amendment package will be presented to the Government of the Republic in
April this year. This amendment highlights the role of professionals working with
children in identifying children in need, introduces regulations increasing the obligation
to inform, and clarifies the principles of data exchange and data protection involved.
The following amendments will be prepared in 2024 and will be submitted to the
Government of the Republic in 2025. In addition to the practical changes, a child- and
family-centred case management model will be piloted starting from the end of 2024.
If the testing is successful, the goal is also to support the implementation of a uniform
model nationwide. As a first step, a comparative analysis of case management models
will be completed in the summer of 2024, based on which further model selection will
be made. In order to improve the effectiveness and quality of child protection work, the
IT environment used in child protection work will be updated, with the main activities
35
planned starting from 2025. The updating process of basic education and national
continuing education for child protection specialists will begin in mid-2024.
3.6.4. Alternative care and family-based alternative care
In 2022, the percentage of family-based alternative care was 67%. Although this
remained one percentage point lower than expected in the Action Plan, a number of
actions were implemented to improve the quality of services and promote family-based
care.
In 2023, a legislative intent for a draft Act amending the Social Welfare Act and other
Acts was prepared with a view to promoting family-based alternative care. The main
proposals concerned the regulation of the system of support services for foster
families, the establishment of regulations on professional foster families, greater
support for guardian families and ensuring the adoptees’ right to identity. Regulatory
changes will be made in several stages in cooperation between the Ministry of Social
Affairs and the Ministry of Justice. The first amendment concerns the creation of a
system of support services for foster families, which will be presented to the
Government of the Republic in April 2024. The change was enabled by the allocation
of €1.5 million from the state budget, which made it possible to fund the provision of
services from the state budget starting from 2024, instead of the previous project-
based financing.
From 2023, the provision of national training on substitute care was transferred from
the remit of the National Institute for Health Development to the purview of the Social
Insurance Board, and the state budget funds for providing training were significantly
increased. This allowed the training and refresher training of staff, which was
previously financed with the help of the European Social Fund, to be fully funded from
the state budget. The training provided included both the required preparatory training
and various advanced training courses, and a considerable focus was placed on the
development of the staff’s trauma competency.
With support from the European Social Fund, the development and provision of the
services of crisis foster care families and professional special needs foster care
families continued. The challenge is to find suitable families capable of offering such
a service. The regulatory solution for the service is planned to be prepared in 2024.
Particular importance has been given to awareness-raising activities, in order to
normalise family-based alternative care and to attract new foster families. A great deal
of information materials have been prepared, most of which are available on a website
dedicated to the topic of foster families. Among other things, the TV series “Koduteel”
has been broadcast on national television channels both in Estonian and in Russian
for two consecutive years, introducing the possibilities of both institution-based and
family-based care.
36
In 2024, the funding scheme for the alternative care service changed, and the state
now supports local governments through the revenue base and an equalisation fund
instead of the previous scheme that was based on a support fund. The amendment
gives local authorities greater flexibility in the use of funds allocated by the state, for
example, to contribute to the prevention of family separation.
In 2023 and 2024, competency models were developed for both institution-based
service providers and foster families to support higher service quality. 15 A competency
model was also prepared for managers of the institution-based service. The models
are indicative and to facilitate their implementation, the Social Insurance Board has
organised training and seminar days.
3.6.5. Creating a smooth journey for abused children from perceiving the need for
help up to help
In 2022 the Child Protection Act was amended to regulate the operation and tasks of
the Barnahus service (children’s houses) in Estonia. Also, the local municipalities’ child
protection services were obliged to engage the children’s house in all cases of
(suspected) child sexual abuse. Children’s houses are a state service to assist victims
of sexual abuse and children with harmful sexual behaviour. The Barnahus model has
been implemented in Estonia since 2017 and this has improved the co-operation of
various professionals working with child victims as well as the prevention work and
raising awareness of child sexual abuse. Also in 2022, the fourth children’s house was
opened in Estonia, which ended the first round of expansion throughout the country.
A draft Act was prepared in the spring of 2024, emphasising the obligation of key
professionals working with children (including teachers, healthcare professionals,
coaches, hobby education professionals, etc) to inform child protection services of
children who are in need of assistance. When notifying, it is also necessary to provide
known data on the child’s need for assistance. The draft Act also regulates more
broadly the processing of personal data in child protection work. The changes are
scheduled to come into effect in 2025, and by that time, supporting tools (forms,
guides, e-training) will also be created to help professionals identify and notify of a
child’s need for assistance. These measures will facilitate notifying of a child in need
of assistance, including an abused child, and will contribute to a faster exchange of
information between various sectors. They also help to raise awareness of child abuse
among professionals working with children and promote spotting such children.
In 2024, the Social Insurance Board will begin developing e-learning materials for child
protection specialists and professionals working with children, which will provide them
with the knowledge and skills to understand and notice the impact of domestic
15The models and videos introducing them (in Estonian) are available at
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asendushoolduse-ja-jarelhoolduse-korraldamine
37
violence, including indirect and psychological abuse, on a child, to support the timely
detection of children’s need for assistance and their access to help.
In cases of domestic violence, women with children can get help from women’s support
centres. There is one support centre in each Estonian county, and in Tallinn, there are
two additional shelters specifically for mothers and children. In addition to safe
accommodation, the support centres offer essential psychosocial support, counselling,
psychological counselling or psychotherapy, and legal advice. If a mother with children
arrives at such a centre, it is required to contact a child protection specialist to assess
the children’s need for assistance and give support.
3.6.6. Supporting young people at risk
The national Action Plan for Strengthening the Youth Guarantee 2022–2027, which is
coordinated by the Ministry of Economic Affairs and Communications and the Ministry
of Education and Research, includes activities aimed at reducing the overall risk of
social exclusion of young people and at preventing them from dropping out of the
labour market and/or the education system, and at ensuring their rapid and smooth
return to the education system or the labour market in the event of a NEET situation.
The Action Plan focuses on two areas of action: firstly, activities to assist young people
in a NEET situation, which – through a personal approach – help to support young
people and bring them back into society, and secondly, activities designed universally
for all young people in order to prevent them from becoming NEET. Particular attention
is paid to young people at risk of social exclusion, who are more likely to drop out of
school or experience exclusion in the labour market.
As foreseen in the Child Guarantee Action Plan, the Ministry of Education and
Research approved in 2023 the terms and conditions for providing support through the
programme “Youth work measures to support the entry of young people into the labour
market and the provision of support measures for youth with a NEET status”
(“Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses
noortele tugimeetmete pakkumiseks”). Preparatory activities were also carried out to
launch a course of action concerning young people in a NEET situation.
The action will support the implementation of mobile youth work in regions where the
number/percentage of NEET youth or unemployed youth is higher, and will ensure
support for young people in the target group by using youth work opportunities in these
regions, including by supporting young people’s participation in voluntary activities. In
the case of young people with basic education or lower levels of education, the focus
of support activities is to promote the continuation of education.
Development programmes will be developed and implemented in order to support the
training and competencies of professionals who do mobile youth work or work with
young people with a NEET status or at risk of a NEET status. The programmes are
38
based on the job specificities, working environment and development needs of the
specialists working with young people in the target group.
The necessary support and development activities are planned to support the
successful implementation, development and sustainability of the action. This includes
support for youth work organisers, youth centres and youth work organisations in the
planning, implementation and evaluation of the effectiveness of activities. The
implementation of the activities is monitored and analysed, and the necessary
development activities are planned. The necessary materials, such as handbooks,
support and guidance materials are prepared and made available, analyses are drawn
up and training and information activities are organised.
Since 2016, the Youth Guarantee support system has been in operation, which allows
Estonian local governments to receive information twice a year on needy children and
young people aged 16−18(26) who are not studying or working and may need
additional support. Based on the information received, the local government can
proactively provide support. The Youth Guarantee support system has been part of
the Estonian Youth Guarantee Estonia Action Plan since 2022. At the moment, the
13th monitoring has been started.
Specific case management under the Youth Guarantee Action Plan is ensured through
a number of areas of action, where youth-centred support is provided depending on
the domain. Based on the proactive case management approach, the child/young
person’s need for assistance is assessed first and, where appropriate, they are then
supported in accordance with networking principles. In order to ensure that basic
needs are covered, cooperation will take place with the social departments of local
governments.
The Ministry of Economic Affairs and Communications will allocate €12 million for the
development of the Estonia-wide Youth Guarantee support system and case
management in the period of 2023–2029. The development work in the current period
is based on the national co-creation process, on the basis of which a cooperation
model for providing services and support to youth in a NEET situation or at risk of
NEET was prepared for local authorities. The framework created will allow for a
harmonised understanding of how to reach and support children and young people.
4. INDICATORS
The Indicators Sub-Group of the Social Protection Committee of the European
Commission developed and agreed in November 2023 on a preliminary indicator
framework16 for the evaluation of activities under the Child Guarantee. In order to
monitor the fulfilment of the objectives of actions outlined in the Estonian Child
16
The document can be downloaded here. Monitoring and benchmarking frameworks - Employment,
Social Affairs & Inclusion - European Commission (europa.eu)
39
Guarantee Action Plan, preliminary indicators were set when preparing the Action
Plan, along with the baseline and target levels. To date, the set metrics have been
updated and harmonised.
The metrics of the Estonian Child Guarantee Action Plan are consistent with the
metrics of the national sectoral development plans (in Estonia in 2022, the Welfare
Development Plan 2023–2030 was updated, which also involved adjusting the metrics
for assessing the situation) and are in line with the indicators monitored under the EU
Child Guarantee Action Plan. The implementation of the Estonian Child Guarantee
Action Plan and its impact will also be assessed in the form of substantive and
descriptive reporting (Chapter 3), including, in addition to the set Action Plan metrics,
also other relevant additional data on the target group and their situation.
The following are the metrics and corresponding indicators of the Estonian Child
Guarantee Action Plan, including baseline levels, the latest known data and the target
level set for 2025.
Table 3 Estonian Action Plan metrics by area of action
Area/target group/metric Initial level 2022 2023 Target
according to level level level
Action Plan
2025
1. Provision and development of parenting education and parenting
support services. Target group: measure across target groups
Parents who feel they need 53% The next The next decreases
advice and help but do not study is study is
know where or to whom to turn (2018) planned to planned to
or do not dare to address be be
anyone conducted conducted
in 2024. in 2024.
Source: Study of Children’s
Rights and Parenting, Ministry
of Social Affairs. Praxis
Acceptance of corporal 42% The next The next decreases
punishment of children by study is study is
parents (2018) planned to planned to
be be
Source: Study of Children’s conducted conducted
Rights and Parenting, Ministry in 2024. in 2024.
of Social Affairs. Praxis
2. A social protection system that supports the economic coping of
families and the reconciliation of work and family life17. Target group: across
target groups
17The metrics differ from the corresponding metrics of the Estonian Action Plan presented in 2022, as
at the time of submitting the Action Plan, the metrics were being developed and they have been
40
Area/target group/metric Initial level 2022 2023 Target
according to level level level
Action Plan
2025
Absolute poverty rate of 2.7% 4% No data ≤2.7%
children yet.
(2020) (2022)
Source: Statistics Estonia,
Estonian Social Survey
Employment gap between men 44.3 pp 28.4 pp No data decreases
and women aged 25–49 with (2022) yet.
children aged 0–2 (2020)
Source: Statistics Estonia,
Estonian Labour Force Survey
3. Ensuring effective and targeted assistance for children in need
through cross-sectoral cooperation. Target group: measure across target
groups
Number of referrals involving 569 718 498 decreases
children in danger and abused
children (2020) (2022) (prelimina
ry data for
Source: Data register of social 2023)
services and benefits
Percentage of children 0.11% 0.12% No data decreases
separated from the family yet.
among children aged 0–17 (2020) (2022)
Source: Ministry of Social
Affairs, Statistics Estonia
4. Learning opportunities and organisation of education. Target group:
measure across target groups
Percentage of children aged 3 91.6% 91.6% indicator 95%
to school age who have level has
attended a preschool (2020) (2022) not yet
establishment been
calculated
Source: EHIS for 2023;
will be
updated
by the end
of
February
adjusted to the final metrics of the Welfare Development Plan of the Ministry of Social Affairs, which
were approved by the Government of the Republic on 23 February 2023.
41
Area/target group/metric Initial level 2022 2023 Target
according to level level level
Action Plan
2025
Drop-out rate in stage III of full- 0.2/ 0.3/ indicator Keep the
time study (%): level has level
0.3/ 0.4/ not yet
total/boys/girls been
0.1 0.2 calculated
Source: EHIS for 2023;
(2020) (2022)
will be
updated
by the end
of
February
Drop-out rate in vocational 9.4 10.7 indicator <11
educational institutions (at the level has
level of vocational secondary (2020) (2022) not yet
education in the first year of been
study) (%) calculated
for 2023;
Source: EHIS will be
updated
by the end
of
February
5. Youth sector. Target group: measure across target groups
Percentage (%) of local 5918 39.219 the data
governments where youth work have not
services are at least at the (2019) (2022) been
“advanced” level updated
yet; the
Source: minuomavalitsus.ee level of
the
indicator
for 2023
will be
known in
the
summer
of 2024
6. Succession planning and development of teachers, learning
approach and environments. Target group: measure across target groups
18 In terms of baseline, more precise data are now known, compared to initially submitted data, ie 59
instead of 50.
19 The evaluation criteria for youth work services in local governments and their corresponding levels
have changed. It cannot be said that there has been a substantial decline in the quality of services.
42
Area/target group/metric Initial level 2022 2023 Target
according to level level level
Action Plan
2025
Percentage of students who
have not been repeatedly
bullied in the last two weeks (%)
4th grade 67.8 63.5 60.9 increases
8th grade 74.2 76.7 69.8 increases
11th grade 89.1 90 88.1 increases
Students of vocational schools – 87.8 86 –
(data for 2020) (2022) (2023)
Percentage of early childhood 59.2 – the next increases
education teachers who agree measure
that kindergarten and various ment will
non-kindergarten specialists, take place
including doctors, support and in April-
child protection specialists and May 2024;
the police, etc, cooperate well in we will
supporting children with special receive
needs data in the
summer
Source: Satisfaction survey
Percentage of teachers in 65.3 – the next increases
general education schools who measure
find that the school and various ment will
out-of-school specialists, take place
including police officers, in
counsellors, doctors, February-
psychologists, youth workers, March
etc, cooperate well in 2024; we
supporting children with special will
educational needs receive
data by
Source: Satisfaction survey the end of
April
Participation of Estonian baseline will be increases
children and young people in retrieved from by 2030
culture the survey of
2023
Source: Survey of the Ministry
of Culture
7. Support for children with special needs and disabilities. Target
group: children with special needs and disabilities
43
Area/target group/metric Initial level 2022 2023 Target
according to level level level
Action Plan
2025
Percentage of parents or 30% No new No new decreases
primary carers of disabled study has study has
children who say they have not (2017) been been
been able to use social conducted conducted
service(s) at all or enough, but . .
would need these for their
disabled child or would need
more20
Source: Survey of coping and
needs of families with children
with disabilities.
Percentage of parents who are 74.65% 74% remains remains at
on the labour market 6 months at the the same
after starting to receive (2018) same level or
childcare and/or support service level or increases
for disabled children increases
Source: Ministry of Social
Affairs
8. Alternative care and family-based alternative care. Target group: children in
alternative care
Percentage of children placed in 65% 67% No data 70%
non-institutional alternative care yet.
out of all children placed in (2020) (2022)
21
alternative care
Source: Ministry of Social
Affairs
9. Creating a smooth pathway for abused children from identification to
getting help. Target group: children from violent families and children
experiencing violence
Number of referrals involving 569 718 498 decreases
children in danger and abused
children (2020) (2022) (prelimina
ry data for
2023)
20 The metric shows the percentage of parents (primary carers) of children with disabilities who
estimate that they have needed certain social services for their disabled child in the past year, but
have not received them at all or to an adequate extent. The indicator thus shows the unmet need for
social services for children with disabilities and their families.
21 The metric shows how large a proportion of children in alternative care are in family-based or non-
institutional alternative care (in a foster family or guardian family), and family-based alternative care is
considered to be more supportive of a child’s well-being and development than institution-based
institutional care (substitute homes).
44
Area/target group/metric Initial level 2022 2023 Target
according to level level level
Action Plan
2025
Source: Data register of social
services and benefits
Percentage of children 0.11% 0.12% No data decreases
separated from the family yet.
among children aged 0–17 (2020) (2022)
Source: Ministry of Social
Affairs, Statistics Estonia
5. FINANCING
This section lists state expenses in 2022–2024 to cover the main measures related to
the Estonian Child Guarantee Action Plan, which contribute to the implementation of
the Action Plan. Where appropriate, a footnote has been added to the activity,
specifying which services are included in the calculations (services under activity-
based state budget programmes). Table 4 below shows only the activities financed
from the state budget (including with external funds received), and local governments
also contribute to various activities from their own budgets. For 2022, data from the
report on state budget implementation are shown; for 2023, either the actual
expenditure or the final budget is indicated depending on the area of action; for 2024,
estimated expenditure is reported for all activities. Depending on the activities, this
may be an expenditure for the whole area of action, since it is not possible to
distinguish the cost related to the target groups of the Child Guarantee from the total
cost. The table shows expenses covered from the state budget of Estonia (EE), as
well as the general expenses covered by the European Union (EU) support measure
for those activities where the sector is developed with EU support.
Table 4 Expenditure related to the Estonian Child Guarantee Action Plan 2022−2024
(million €)
45
Service 2022 2023 2024
EE EU EE EU EE EU
1. Provision and development of 1.22 0 1.32 0.46 1.22 2.03
parenting education and
parenting support services 22
2. A social protection system that 765.62 0 964.46 0 926.66 0
supports the economic coping of
families and the reconciliation of
work and family life (million €)23
3. Supporting children with 1.5 0 2.6 0 1.96
mental health problems24
4. Ensuring effective and 1.42 0.10 2.72 0.36 2.45 1.01
targeted assistance for children in
need through cross-sectoral
cooperation25
5. Learning opportunities and 265.88 69.20 282.99 99.71 310.75 0.25
organisation of education
6. Youth sector 4.61 1.05 5.00 4.61 4.91 3.82
7. Supporting young people 0.08 0.12 0.11 0.16 0.20 0.31
at risk 26
22 The expenditure includes state budget expenses to cover activities related to the development and
provision of parenting education carried out by the National Institute for Health Development. The EU
measure helps to support the development of additional parenting programmes and the establishment
and maintenance of community-based prevention and family work centres called the “Perepesa”
centres.
23 The expenses include maintenance allowance, parental benefit, parental pension and medical
insurance, family allowances and child leave pay. The final budget shown for the year 2023.
24 The expenditure includes expenses of the Ministry of Social Affairs to cover the development of the
mental health domain through a strategic partnership, subsidies directly allocated to local governments
to improve access to mental health services at the local level, as well as expenses of the Estonian
Health Insurance Fund on development projects in the field of youth counselling. The expenses do not
include the provision of services financed by the social, educational and healthcare sectors.
25 The expenses include the development and implementation of child protection and family policies
and victim support policies, coordination of prevention, development and information activities in the
field of child protection, and expenses of the strategic partnership.
26 The expenses include the development of the Youth Guarantee support system, testing and
support to local governments.
46
Service 2022 2023 2024
EE EU EE EU EE EU
8. Succession planning and 33.28 10.87 66.06 24.29 86.79 18.37
development of teachers, learning
approach and environments
9. Support for children with 31.12 7.15 37.01 2.43 42.1 0.31
special needs and disabilities27
10. Alternative care and family- 20.30 1.33 22.87 1.54 3.11 1.09
based alternative care28
11. Creating a smooth pathway 1.89 0.22 3.93 0.75 4.32 1.45
for abused children from
identification to getting help29
6. LESSONS LEARNED AND THE WAY FORWARD
According to the Estonian Social Survey of 2023 conducted by Statistics Estonia,
16.0% of Estonian children lived in relative poverty and 4.0% of Estonian children in
absolute poverty in 2022 (by year of income). Absolute poverty 30 indicates the
percentage of people in the society who are unable to support themselves. Compared
to 2021, the proportion of children living in relative poverty increased by 2.4 percentage
points, and the proportion of children living in absolute poverty increased by 2.7
percentage points. The increase in relative poverty can to a great extent be attributed
to the payments of the second pension pillar in 2021, which raised the average income
27 The expenses cover the development and provision of support services for children with disabilities
and the promotion of work-life balance, rehabilitation and services of providing assistive devices for
children with special needs, social benefits for disabled children and the payment of additional leave
days for parents of disabled children.
28 The expenses are related to the development of the alternative care service and the state contribution
to financing its provision (including through the support fund for local governments until 2023). The final
budget shown for the year 2023. As of 2024, the financing scheme changed, and funds are no longer
allocated as a subsidy to local governments, but through income tax collection and the equalisation
fund.
29 The expenses include state expenses on abuse prevention, state-sponsored training of professionals,
and assistance for (suspected) victims of child sexual abuse through Children’s Houses (Barnahus).
The final budget shown for the year 2023.
30 More information on the methodology of determining the absolute poverty rate is available on the
website of Statistics Estonia: https://www.stat.ee/en/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-
torjutus-ja-vaesus/absolute-poverty
47
and reduced the relative poverty rate among households with children. The increase
in the number of children living in absolute poverty can be attributed to the major price
increase in 2022, which raised the minimum subsistence level that underlies the
methodology of determining the absolute poverty rate more than ever: 30%, ie from
€234 to €303. This means that the incomes of families with children, including various
allowances, did not increase at the same rate in 2022. In 2023, a number of allowances
for families with children were increased (see above), contributing to stopping or
decreasing the further growth of child poverty. A number of important activities have
also been implemented in terms of services through which we create opportunities for
people to cope better and prevent risks.
However, the Child Guarantee Action Plan also poses some challenges. In addition to
sectoral bottlenecks, it is important to ensure greater cross-sectoral integration of
activities in the future and to target actions even more to the most vulnerable target
groups. To this end, we see the need to further strengthen national cooperation and
involve not only the national level, but also the local level and partner organisations in
the implementation of the Child Guarantee.
Another challenge concerns data on child welfare, which are fragmented in different
sectors in Estonia, and initiatives already being developed do not have a complete and
comprehensive up-to-date set of child welfare indicators. With the funding of the EEA
and Norway Grants bilateral cooperation fund, the Ministry of Social Affairs, in
cooperation with the Office of the Chancellor of Justice, has launched a project on the
development of cross-sectoral child welfare indicators in Estonia and opportunities
based on practices in Iceland. The aim of this project is to analyse Iceland's experience
in the development of a child welfare scoreboard and evaluate the applicability of a
similar approach in Estonia, including to draw from Iceland’s experience specific
sector-based proposals on how to create a child welfare toolkit in Estonia, which would
cover different areas and be as comprehensive as possible taking into account various
aspects of a child’s well-being.
With regard to indicators, we would like to further add or specify indicators in the Action
Plan, so that they more accurately reflect the implementation of the actions set out in
the Action Plan and the impact on the target groups. One such indicator that we need
to clarify is the number of children who have experienced violence and abuse. At
present, there is no nationwide uniform methodology for this target group, although it
is one of the important target groups of children in need. Currently, data are collected
across different sectors and provide information on sector-specific activities or
services. We see a solution to the problem through the development of a scoreboard
system where violence/abuse against children becomes one of the issues measured.
In addition, it is necessary to update the Action Plan with regard to indicators of
children’s mental health, where currently dozens of different indicators are monitored
but there is no common indicator. The indicators suitable for monitoring the situation
48
will be revealed in an analysis on the mental health of children, which will be completed
in 2024. The relevance and adequacy of risk indicators pertaining to youth at risk also
need to be analysed, as a number of sectors and related programmes contribute to
the activities. In particular, it is necessary to agree on metrics appropriate for activities
under the Child Guarantee.
7. CONCLUSION
The implementation of the Estonian Child Guarantee Action Plan is proceeding as
planned and there have been no significant delays in the activities. The objectives of
the Action Plan are in line with Estonia’s national objectives and the activities of the
government’s action programme, and are based on other long-term strategy
documents and development plans of the country. Although there was some increase
in poverty indicators during the period under review, Estonia is moving towards the
goal of reducing the number of children in poverty and exclusion, taking into account
both implemented and planned activities.
Significant importance is given to the development of the family benefits system in
Estonia, where the first step is to carry out a comprehensive analysis of family
allowances and parental benefits in 2024 in order to collect additional proposals that
would best support family planning, economic coping and reconciliation of work and
family life. As for the development of family policy measures, measures designed to
support single parents can be highlighted, which support the participation of both
parents in the upbringing of the child, peaceful arrangements through the family
mediation system and the development of an altogether fairer support scheme for
children growing up in a single-parent family. Significant attention will also be given to
the development of the parenting field, so as to provide parents with appropriate
support both before childbirth and in the parenting process.
A number of major reforms in the social, educational and healthcare sectors have also
been launched and implemented. In the social sphere, major developments are
planned to support children with special needs and improve the child protection
system. In addition, efforts will be continued to facilitate assistance to children who
have suffered abuse and domestic violence, and to promote family-based care in the
framework of alternative care. Considerable attention will be paid to the prevention of
mental health problems and the enhancement of assistance, including with an aim to
address the problem across sectors. The integration of the social and healthcare
sectors is also important, which must organise the principles of providing assistance
from both systems and the points of convergence. An important positive example of
the changes already implemented is the amendment that entered into force from 2023
and allows the automatic exchange of data between the national and local authorities
concerning children for whom an application has been submitted for the determination
49
of the severity of the disability. Automatic data exchange allows local authorities to be
aware of children in need in their administrative territory and to proactively provide
support to them, so that families themselves do not have apply for assistance from
local authorities.
There are also important reforms planned in the field of education, where a greater
focus will be placed on restructuring the field of early childhood education, the
transition to Estonian-language education and extending the school-leaving age for
compulsory education. The package of measures aimed at young people and youth
at risk is also diverse, involving preventive actions to avoid risk, as well as measures
to support those young people who are already at risk. An example of success is the
field of school meals: Estonia is one of the countries in Europe and the whole world
that contribute the most to school meals, both from the state budget as targeted
subsidies and as a contribution from local governments to ensure school lunches. In
addition, a number of measures are planned to ensure healthy food, including for
providing fruit, vegetables, organic food and school milk.
1
Lastegarantii Eesti raport 2024
1. ÜLDINFO
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 24. märtsil 2021. a esimese tervikliku Euroopa
Liidu (edaspidi EL) lapse õiguste strateegia1 ning tegi ettepaneku nõukogu soovituse kohta,
millega loodi Euroopa lastegarantii2, et edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate
laste võrdseid võimalusi. ELi lastegarantii soovitus võeti vastu 14. juunil 2021. a.
Soovituse kohaselt oli liikmesriikide kohustus töötada välja sihitatud meetmed vaesuse või
sotsiaalse tõrjutuse riskis lastele ning luua tegevuskava aastani 2030. Sotsiaalkaitseminister
kinnitas Eesti tegevuskava 2022. aasta märtsis. Eesti lastegarantii tegevuskava eesmärgid on
kooskõlas Eesti riigisiseste eesmärkide ja valitsuse tegevusprogrammi tegevustega ning muude
riigisiseste arengukavade ja strateegiliste dokumentidega.
Käesolev raport on koostatud Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning annab infot nii
Eesti lastegarantii tegevuskava täitmise kohta kui ka Euroopa lastegarantii soovituse
elluviimise kohta. Raporti koostamisse on panustanud ka partnerorganisatsioonid, kelle loetelu
ja seisukohad on välja toodud käesolevas peatükis allpool.
Riiklik eesmärk laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel
Eesti on ELi sotsiaalsamba tegevuskava raames seadnud eesmärgi vähendada laste (siin ja
edaspidi vanuses 0–17 eluaastat) suhtelist vaesust ja tõrjutust 13 000 lapse võrra aastaks 2030.
See tähendab, et suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr Eesti laste seas väheneb 15%-ni
2030. aastal (uuringuaastal).
ELi sotsiaalsamba laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse sihttase on kooskõlas
Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukava 2023–2030 eesmärgiga – Eesti on hea paik pere
loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas,
1
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele: ELi lapse õiguste strateegia. COM (2021) 142 final. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0142&from=en.
2
Nende meetmete toetamiseks on ELi rahalised vahendid kättesaadavad Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+),
Euroopa Regionaalarengu Fondi, InvestEU ning taastamise ja vastupanuvõime rahastu kaudu. Vaata lähemalt:
COM (2021) 137 final. Proposal for a Council recommendation Establishing a European Child Guarantee.
Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0137&from=EN.
2
turvalises ja arendavas keskkonnas. Eesmärgi üks mõõdikutest on laste sotsiaalse tõrjutuse ja
vaesuse määr.
Eurostati EU-SILC 2023. aasta (sissetulekuaasta 2022) andmete kohaselt elas vaesuses ja
sotsiaalses tõrjutuses Eestis 18,3% lastest. Võrreldes 2022. aasta (sissetulekuaasta 2021)
andmetega on seda 1,7 protsendipunkti rohkem kui eelneval aastal, mil vaesuses ja sotsiaalses
tõrjutuses elavate laste osakaal oli 16,6%. Samas on 2023. aastal vaesuses ja sotsiaalses
tõrjutuses olevate laste osakaal 1,4 protsendipunkti võrra väiksem kui 2019. aastal, mil
vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste osakaal oli 19,7%. Seega liigub Eesti laste
vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel soovitud suunas.
Käimasolevad ja kavandatavad muudatused laste vaesuse vastu võitlemiseks, sotsiaalse
tõrjutuse vähendamiseks ja abivajavate laste toetamiseks
Mitmes valdkonnas on käimas või kavandamisel olulised reformid, mis toetavad abivajavaid
lapsi ning aitavad kaasa sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ja vaesuse vastu võitlemisele.
Käesolevas peatükis tuuakse välja olulisemad tegevused.
Algatatud on tegevused sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste lõimimiseks. Tegevuste
eesmärk on luua integreeritud sotsiaal- ja tervishoiukorraldus, mis tagab Eesti elanikele
tervikliku ja ennetusele fokusseeritud abi ning vähendab seeläbi hoolduskoormust ja toetab
tervena elatud eluaastate kasvu. Tegevused käivitati 2023. aastal ning 2024. aastal valmib ühe
olulise sammuna selles tegevussuunas integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja
rahastusmudeli esmane analüüs, mille alusel esitatakse edasised ettepanekud.
Abivajavate laste märkamise ja abistamise tõhustamiseks uuendatakse Eesti
lastekaitsesüsteemi, mille raames soovitakse muu hulgas suunata suuremat tähelepanu
ennetusele, parandada valdkondadevahelist koostööd, uuendada lastekaitsetöö
juhtumikorraldust, tõhustada kohaliku omavalitsuse ja riigi lastekaitsetöö korraldust ning
lastekaitse kvaliteedi ja järelevalve süsteemi.3 Esimesed seadusandlikud muudatused, mis
aitavad kaasa valdkondadeülese koostöö paranemisele ja abivajavate laste märkamisele, on
saadetud partneritele kooskõlastamiseks ning need jõuavad Vabariigi Valitsusse 2024. aasta
aprillis. Teine muudatuste pakett valmistatakse ette 2024. aastal ning see jõuab Vabariigi
Valitsusse aasta hiljem. Lisaks õiguslikele ja praktilistele muudatustele kaasajastatakse
lastekaitsetöös kasutatavaid IT-süsteeme. Tegevuste elluviimist ja IT-süsteemide arendamist
rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahenditest.
2021. aasta aprillis toetas Vabariigi Valitsus erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise
ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös käivitati
erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille üldine eesmärk on pakkuda lastele kiiremat,
tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Reformi esimene siht on lihtsustada ja kiirendada abi
3
Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu
suurendamiseks valmis 2023. aastal.
3
kättesaadavust, vähendades sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonnast pakutava toega seotud
dubleerivaid tegevusi ja info killustatust. Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud
abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga ning pööratakse tervikuna täiendavat
tähelepanu laste abivajaduse varajasele märkamisele nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed
jõuaksid õigel ajal perearsti vaatevälja ning seeläbi oleks võimalik õigel ajal märgata ka arengu
mahajäämust. Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas seadusemuudatused ja IT-arendused,
mitut tegevust on plaanitud rahastada ESFist. Reformi esimesed muudatused soovitakse
rakendada paari lähema aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni
2027.
2023. aasta lõpus allkirjastasid justiitsminister, sotsiaalkaitseminister, siseminister ja haridus-
ja teadusminister lähisuhtevägivalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2024–2027. Kokkuleppe
tegevuskavas on ette nähtud tegevused, mis toetavad lapsi, kes on mõjutatud perevägivallast.
2024. aastal luuakse e-õppematerjalid lastega töötavatele spetsialistidele perevägivalla,
sealhulgas kaudse ja vaimse vägivalla mõjust lapsele. See toetab laste abivajaduse õigeaegset
märkamist ja abini jõudmist.
Selleks, et tagada süsteemsem abi nendele lastele, kes on pealt näinud perevägivalda, on
aastatel 2024 ja 2025 plaanis teha analüüs lapse peresisese väärkohtlemise (sh vaimse vägivalla
ja vanemast võõrandamise tuvastamise) ja selle mõju hindamise praktika kohta
tsiviilkohtumenetluses. Analüüsi tulemusena peaks selguma, milliseid hindamisvahendeid
oleks sotsiaalvaldkonna ja õiguskaitsevaldkonna spetsialistidel võimalik kasutada, et hinnata
perevägivalla mõju lapsele ning tagada lapsele vajalik abi.
Samuti jätkatakse lastemaja teenuse arendamist ning lisaks seksuaalselt väärkoheldud
lastele mõeldud teenuse arendustegevustele pööratakse senisest suuremat tähelepanu edaspidi
ka väärkohtlevatele lastele, muu hulgas võetakse 2024. aastal kasutusele uued
hindamisvahendid ja käsiraamat kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ja noorte vajaduste
hindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ja abi osutamiseks ning laiendatakse seksuaalselt
väärkohtlevate laste nõustamise tegevusi. Samuti analüüsitakse 2024. aastal laste seksuaalse
väärkohtlemise juhtumite korral psühholoogilist abi ja muid sekkumisi pakkuvate spetsialistide
pädevust ja koolitusvajadust, et tagada nii väärkoheldud kui ka väärkohtleva käitumisega
lastele sobiva abi kättesaadavus.
Perepõhise asendushoolduse edendamiseks valmis 2023. aasta kevadel sotsiaalhoolekande
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille alusel on
kavandatud rida seadusemuudatusi. Alates 2024. aastast rahastatakse ligi 1,2 miljoni euro
(alates 2025. aastast 1,5 miljoni euro) ulatuses perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid
riigieelarvest (varem arendati ja rahastati ESFist). Tugiteenused on mõeldud hooldus-,
eestkoste- ja lapsendajaperedele ning nende eesmärk on toetada perede psühhosotsiaalset
toimetulekut. Tugiteenuste regulatsioon on ette valmistatud ning saadetud partneritele
kooskõlastamiseks. Muudatused esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta aprillis ning need
jõustuvad 2026. aastal. Lähiaastatel on plaanis reguleerida ka seni projektipõhiselt toiminud
kriisi- ja kutseliste erihooldusperede pakkumine, et luua stabiilne süsteem nii ajutise perepõhise
4
hoolduse pakkumiseks (institutsionaalse turvakoduteenuse asemel) kui ka perepõhise hoolduse
pakkumiseks suurema hooldus- ja abivajadusega lastele.
Perioodil 2023–2029 suunab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üle-eestilise
NEET-olukorras ja -riskis noorte tugisüsteemi arendustöödeks 12 miljonit eurot ESFi
vahendeid.4 Käimasoleva perioodi arendustöö aluseks on riiklik koosloomeline protsess, mille
alusel valmis kohalike omavalitsuste tarbeks NEET-olukorras ja -riskis noorte teenuste ja
koostöömudel. Loodud raamistik võimaldab ühtlustada arusaamasid laste ja noorteni
jõudmisel ja toetamisel.5 Vastavalt tööturumeetmete seadusele, mis hakkas kehtima
01.01.2024, ja tööhõiveprogrammile 2024–2029 viiakse ellu tegevusi, mis aitavad luua
keskkondi, mis toetavad laste töökogemuse saamist (nt alaealiste töötamise toetus tööandjatele)
ja võimaldavad noortel enda tugevaid külgi paremini tundma õppida (nt karjääriteenused).
Haridusvaldkonna suuremad käimasolevad muudatused puudutavad alusharidust, eestikeelsele
õppele üleminekut ja õpikohustusliku eapiiri tõstmist. Alushariduse valdkonnas ühtlustatakse
lapsehoiu ja alushariduse pakkumise põhimõtteid ning haridusvaldkonna alla tuuakse varem
sotsiaalvaldkonnas tegutsenud lastehoiud. Kuni 3-aastaste laste puhul ühitatakse neile lastehoiu
pakkumine lastesõimedega. Eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti
lastele (olenemata emakeelest) võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Kõigi
Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides, kuna
eestikeelne õppetöö aitab lastel ja noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, nii et nad ei
kaota oma identiteeti, kuid laiendavad oma valikuvõimalusi. Ühtne eestikeelne haridusruum
annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning meelepärase töö
ja tegevuse leidmiseks tulevikus. Eestikeelne haridus toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist,
suurendab ühiskonna sidusust ja vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaal-majanduslikku
segregatsiooni. Samuti on plaanis ellu viia õppimiskohustuse reform, mille eesmärk on toetada
iga õppija haridustee jätkumist peale põhikooli ja vähendada väljalangevust kutse- või
üldharidusõppest, et kõik Eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine
haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel. Muudatuse
jõustumisel algab õppimiskohustus seitsmenda eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks
saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise
nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks. Õppimiskohustus rakendub noortele, kes 2024.
aastal siirduvad 9. klassi. Tulemuste saavutamiseks on vajalik kohaliku tasandi haridus-,
noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning asjaomaste ministeeriumite panus õpilaste
karjääriõppe ja -nõustamise süsteemi loomisel. Muudatused on edastatud kooskõlastamiseks
partneritele ja nendega on plaan Riigikokku jõuda 2024. aasta aprilliks.
Olulise tähelepanu all on ka vaimse tervise valdkond, kus algatati 2023. aastal suuremahuline
laste vaimse tervise alane uuring, mis saab edaspidi aluseks regulaarsele laste vaimse tervise
seirele. Uuringutulemused selguvad 2024. aasta lõpuks. Samuti on loodud valdkondadeülene
4
Lisainfo on leitav: Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine | Riigi Tugiteenuste Keskus
(rtk.ee).
5
Loodud raamistikuga on võimalik tutvuda siin: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2472/download.
5
ministeeriumite töörühm, et tegeleda laste vaimset tervist mõjutavate teguritega laiemalt ning
töötada 2024. aasta jooksul välja ettepanekud muudatuste tegemiseks nii füüsilises kui
sotsiaalses keskkonnas mistahes eluvaldkonnas ja tasandil.
Lastegarantii rakendamise institutsionaalne kontekst
Eesti lastegarantii tegevuskava sätestab lastegarantii poliitilise raamistikuna Eestis lastekaitse
nõukogu.6 2022. augustis jõustusid seadusemuudatused7, millega loodi senise lastekaitse
nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni ühendamisel ühtne
ennetusnõukogu8. Ennetusnõukogu eesmärk on kavandada ühtsed valdkonnaülese ennetuse
arendamise alused koos tegevuskavaga, millega juhtida valdkondadevahelist koostööd ja seada
selleks strateegilised sihid. Ennetusnõukogusse kuuluvad lisaks teistele osapooltele ka
õiguskantsler, kohalike omavalitsuste liidu, laste- ja noorteorganisatsioonide ning asjaomaste
riiklike ametite ja kodanikeühenduste esindajad. Poliitikutest osalevad ennetusnõukogus
sotsiaalkaitseminister, terviseminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister,
kultuuriminister ja siseminister.
Ülevaade lastegarantiiga seotud algatustest anti ennetusnõukogus 06.12.2023. Samas otsustati
käivitada Sotsiaalministeeriumi juhtimisel laste heaolu alatöörühm, mille üks ülesanne on
lastegarantii tegevuskava rakendamise toetamine ja ülevaatamine.
Lastegarantii koordinaator Eestis on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna
Vseviov, kelle vastutusvaldkonnad Sotsiaalministeeriumis on hoolekandepoliitika, hüvitiste ja
pensionipoliitika, lastekaitsepoliitika, perepoliitika, majanduslik toimetulek, toiduabi ja
ohvriabi. Sotsiaalala asekantsler tegutseb Sotsiaalministeeriumi kantsleri alluvuses,
moodustades horisontaalse meeskonna terviseala asekantsleri ja innovatsiooni asekantsleriga,
kes vastutavad vastavalt tervisevaldkonna ja haldusala valdkondade innovaatilise arengu eest.
Lastegarantii tegevustega seotud hindamised
Kuna Eesti lastegarantii tegevuskava on seotud üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega,
tehakse spetsiifilisemad hindamised peamiselt vastavates valdkondades elluviidavate tegevuste
käigus.
Olulistest uuringutest valmis 2023. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel „Lastega perede
leibkonnapildi ja elukorralduse uuring“. Uuringu tegi Eesti Rakendusuuringute Keskus
CentAR. Küsitlusuuring9 tehti Sotsiaalkindlustusameti lapsetoetuse saajate üldkogumi põhjal
6
Vaata täpsemalt lastekaitseseadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018049?leiaKehtiv#para13.
7
Lastekaitseseaduse, korrakaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete
seaduse muutmise seadus.
8
Ennetusnõukogu kohta saab täpsemalt lugeda https://www.just.ee/ennetusnoukogu.
9
Ingliskeelne kokkuvõte siin: https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered/executive-summary.html.
6
2022. aasta novembris, küsitlusele vastas üle 12 000 lastega perekonna. Lisaks lastega
leibkondade küsitlusele annab uuring Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmetel10 ülevaate lastega
leibkonna tüüpidest ajas. Uuring kaardistas Eesti laste leibkonnapildi ning saadud andmestik
võimaldab võrrelda erinevaid leibkonnavorme ja perede elukorraldust, sealhulgas
majanduslikku hakkamasaamist, rahulolu pereeluga jne. Muu hulgas annab uuring põhjaliku
ülevaate üksikvanema leibkondadest üksikvanemluse põhjuste järgi. Näiteks kui lapse
vanemad on lahku läinud, annab uuring vastuse, millisel määral osaleb lapse teine, leibkonnast
eemal elav vanem lapse elus, sealhulgas sellest kui sageli laps kohtub ja suhtleb teise vanemaga
ja kas ta saab selle otsustamises osaleda ning kuidas on jagatud lapse kulude katmine.
Samuti on Sotsiaalministeeriumil plaanis teha peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs,
mis valmib oktoobris 2024. Analüüsi eesmärk on vaadata üle kehtiv perehüvitiste süsteem ning
koondada ettepanekud selle täiustamiseks, et toetada parimal viisil pereplaneerimist, töö ja
pereelu ühitamist ning majanduslikku toimetulekut. Viimane peretoetuste, teenuste ja
vanemapuhkuse tervikanalüüs ilmus 2015. aastal.
Sidusrühmade kaasamine
Kuivõrd Eesti lastegarantii tegevuskava moodustub valdkondlikest arengukavadest ja nendega
seotud tegevuskavadest, viiakse oluline osa sidusrühmade kaasamisest ellu valdkondade endi
poolt käimasolevate protsesside raames. Laiapõhjaliste töörühmade moodustamine ning
seeläbi kõigi peamiste siduspartnerite ja huvirühmade kaasamine on Eestis tavapärane praktika
muudatuste planeerimisel ja elluviimisel.
Näiteks on erivajadusega laste tugisüsteemi reformi kavandamiseks ja elluviimiseks koos
käinud valdkondadeülene töörühm, kes panustas ka erivajadusega laste tugisüsteemi
teenusedisaini protsessi. Samuti koostati 2023. aastal rehabilitatsiooniteenuste reformi
väljatöötamiskavatsus, mille koostamisse panustas valdkondadeülene töörühm ja mille raames
toimusid konsultatsioonid erialaorganisatsioonide ja huvikaitseorganisatsioonidega.
Õppimiskohustuse reformi ettevalmistamiseks on moodustatud laiapõhjaline töörühm, kuhu
kuuluvad nii ministeeriumite kui ka seotud vabaühenduste esindajad. Samuti on laiemat
kaasamist kasutatud lastekaitsevaldkonna seadusloomeprotsessides.
NEET-olukorras noorte teenuste ja koostöömudel kohalikele omavalitsustele, mis on aluseks
kohalike omavalitsuste toetamisel, valmis riiklikul koordineerimisel koosloomes teiste
osapooltega. Selle käigus korraldati teenusedisaini protsess lastele ja noortele toe pakkumise
mudeli loomiseks, mis toob esile lahendusviisi, kuidas osapoolte koostöös võimalikult tõhusalt
toetada kohaliku omavalitsuse tasandil NEET-olukorras noori ning jõuda sihtrühma jaoks
võimalikult sujuva protsessini. Mudeli loomise sisendina kasutati koosloome protsessis
toimunud kuue töötoa tulemusi, mille käigus kaardistati disainmõtlemise tööriistu kasutades
sihtrühma ja valdkonnaga seotud vajadusi ja lahendusvõimalusi. Töötubades osalesid kohaliku
10
Ingliskeelne kokkuvõtte siin: https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered_esu_raport.html#5_Summary.
7
omavalitsuse ja riigiasutuste ning nende allasutuste esindajad, samuti NEET-olukorras noorte
tugiprogrammide ja -tegevuste esindajad.
Käesoleva raporti koostamisel koondati arutelust ka tegevuskava täitmist puudutav tagasiside
siduspartneritelt. Tegevuskava täitmise kohta andsid tagasisidet kohaliku omavalitsuse
esindajad, Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakond, Eesti Puuetega Inimeste
Koda, MTÜ Oma Pere, Eesti Noorteühenduste Liit, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Eesti
Õpilasesinduste Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti
Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Sotsiaalkindlustusamet ja MTÜ Eesti
Pagulasabi.
Partnerid on Eesti lastegarantii rakendamise ning vaesuse ja sotsiaalste tõrjutuse vastu
võitlemise puhul tunnustavalt välja toonud järgmist:
Riigil on olemas pikaajalised eesmärgid ja tegevussuunad sihtrühmade toetamiseks ning
tähelepanu pööramine ebavõrdsuse suurenemisest tulenevate probleemide lahendamisele
on suurenenud.
Valdkondlik edenemine teatud teemades on märgatav, näiteks erivajadusega laste
vanemate toetamisel ja ennetustegevustesse panustamisel (sh vanemlus, noorsootöö,
huviharidus jm).
Otsused tuginevad uuringutele ja abi on suunatud enim toetust vajavatele sihtrühmadele,
näiteks üksikvanemad, kelle puhul on ellu viidud mitmeid tegevusi.
Järjest enam väärtustatakse valdkondadeülest koostööd ja tehakse tegevusi selle
tõhustamiseks.
Suurenenud on avaliku teavituse ja sotsiaalkampaaniate osatähtsus, mis aitab kaasa
teadlikkuse kasvule ning soodustab käitumise muutumist.
Paranenud on noorte ootuste mõistmine ja tegevuste suunamine vastavalt sellele.
Samas leiavad partnerorganisatsioonide esindajad, et jätkuvalt on teemavaldkondi, mis vajavad
senisest enam tähelepanu, et haavataid sihtrühmi toetada ning liikuda lastegarantii eesmärkide
suunas:
Lastegarantii tegevuste puhul on oluline enam sihitada tegevusi just sihtrühma lastele ja
peredele, sealhulgas võtta lisaks vaesuse ja tõrjutuse ohu ennetamisele ka sihtrühmas
olevatele lastele ja peredele suunatud meetmeid ning lastegarantii elluviimise raames
jälgida selle sihtrühma sees toimuvaid muutusi.
Lapsed jõuavad märkamise ja abini liiga hilja ning see süvendab sotsiaal-majanduslikke
raskusi ja mõjutab oluliselt laste toimetulekut ja vaimset tervist. Olulist rolli mängivad siin
lastega vahetult töötavad spetsialistid, kes peavad lisaks märkamisele suutma ka paremini
toetada neid lapsi.
Oluline on suurendada ühiskondlikku teadlikkust ja kogukondlikku abi ja tuge sihtrühma
lastele ja peredele.
Suuremat tähelepanu tuleb pöörata tugispetsialistidele ja nende järelkasvule, sealhulgas
töökoormusele ja täienduskoolitustele, oluline on luua ühtne riiklik vaade ja toetus
tugispetsialistide valdkonnale.
8
Õpiraskustega lastele tuleb tagada lihtsustatud õppematerjaid ja asjakohane õpe, mis
arvestab enam ka tavaõppel olevate, kuid vaimselt vähem võimekamate laste vajadustega.
Samuti tuleb enam tähelepanu pöörata alterantiivsetele kommunikatsioonivahenditele (nt
viiped, piltkommunikatsioon jne) ning sellega seotud vastutus peab olema selgelt määratud.
Oluline on veelgi suurendada sisulist kaasamist, eriti noorte endi sihtrühmas, ning
spetsiifilisemalt üles leida just need noored, keda need mured igapäevaselt puudutavad.
Tähelepanu tuleb pöörata ka ligipääsetavuse parandamisele, mis võib olla oluliseks tõrkeks
tõrjutuse vähendamisel.
Partnerorganisatsioonid leidsid, et haavatavate laste ja peredega töötamisel tuleb enam
mõtestada ka organisatsioonide endi rolle, sealhulgas on oluline tähtsus lastega iga päev
töötavatel organisatsioonidel nii haridusvaldkonnas, huvihariduses kui ka temaatilistes
esindusühingutes. Organisatsioonid näevad oma rolli infojagajana, koolitajana ja teadlikkuse
suurendajana. Kohalikud omavalitsused saavad piirkondlikke vajadusi analüüsides sihitada abi
piirkonna vajadustest lähtuvalt, kuid samas on oluline laiendada panust ennetavatesse
tegevustesse. Noorteorganisatsioonid näevad endal olulist rolli, et vahendada infot noorelt
noorele ning huvikaitseliste tegevustega suurendada laste ja noorte nähtavust valdkondade
kaasarääkijatena.
Edusammud tegevuskava täitmisel
Vaadeldaval perioodil viidi ellu tegevusi mitmes lastegarantii valdkonnas. Näiteks tehti olulisi
samme laste vaimse tervise olukorra parandamiseks, tegeledes ministeeriumite tasemel selle
küsimuse lahendamisega laiemalt kõigi laste vaimset tervist mõjutavate valdkondade üleselt.
Laste heaolu parandamiseks ja lastekaitsesüsteemi tõhustamiseks valmis seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus, milles kirjeldati edasisi vajalikke muudatusi abivajaduse ennetamiseks,
abivajavate laste õigeaegseks märkamiseks ja tulemuslikuks toetamiseks, lastekaitsekorralduse
tõhustamiseks ja lastekaitsetöö kvaliteedi tagamiseks.
Olulisi edusamme tehti ka erivajadusega laste toetamisel, näiteks loodi puudega inimeste puhul
automaatne andmevahetus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mis võimaldab kohalikel
omavalitsustel proaktiivselt jõuda peredeni, kellel võib lapse puudest tingituna olla täiendava
toe vajadus. Muudeti ka kohalikele omavalitsustele eraldatud vahendite kasutamise
põhimõtteid, et tagada suurem paindlikkus suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks
ning abivajaduse süvenemise ennetamiseks.
Asendushooldust vajavate laste toetamisel suurenes oluliselt riigi rahaline panus, mis
võimaldas jätkata ESFi vahenditest alustatud olulisi tegevusi asendushoolduse kvaliteedi
tagamiseks ja perepõhise asendushoolduse soodustamiseks peale projektitegevuste lõppemist
riigieelarve vahenditest.
Märkimisväärseid edusamme on tehtud ka nende laste ja perede toetamisel, kus last kasvatab
üks vanem – 1. jaanuaril 2024. aastal kahekordistus elatisabi toetus, mida makstakse neile
9
lastele, kelle vanemad ei täida elatise maksmise kohustust. Samuti tõsteti üksikvanema lapse
toetus alates 2023. aastast senise 18,19 euro asemel 80 eurole. Lisaks valmis
väljatöötamiskavatsus toitjakaotuspensioni ületoomiseks perehüvitiste seadusesse, et
võimaldada edaspidi toitja kaotanud peredele ühetaolist indekseerivat toetust, mis lähtub lapse
ülalpidamiskuludest ning aitab ennetada vaesusesse sattumise riski. Lisaks rahalise toe
suurendamisele töötati 2023. aastal välja praktilised lahendused, et vähendada ilma isakandeta
laste arvu. Samuti käivitus riiklik perelepitussüsteem, mis toetab lahutavaid vanemaid laste
suhtlus- ja hooldusõigusega seotud kokkulepete sõlmimisel.
Lastega perede toimetulekut on toetanud ka peretoetuste muutused. Näiteks tõsteti 2023. aastal
1. ja 2. lapse lapsetoetus 60 eurolt 80 eurole. Samuti on raporteeritaval perioodil tõusnud
lasterikastele peredele makstavad toetused. Alates 2024. aastast makstakse lasterikkale perele
(alates 3. lapsest) sõltuvalt laste arvust 450–650 eurot ühes kuus. Ajutiselt olid 2023. aastal
peretoetused lasterikastele peredele isegi kõrgemad, kuid need muudeti 2024. aastal
proportsionaalsemaks.
2. SIHTRÜHMAD
Lähtudes komisjoni soovitustest on Eesti oma tegevuskavas kindlaks määranud sihtrühmad,
keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Tabelis 1 on antud ülevaade sihtrühmade suuruse
kohta ja muutus võrreldes sihtrühma suuruse algtasemega, mis on välja toodud Eesti
lastegarantii tegevuskavas.
Tabel 1. Lastegarantii sihtrühmade suurus
Sihtrühm Laste (alla 18-aastased, kui pole Laste (alla 18-aastased, kui
märgitud teisiti) sihtrühma pole märgitud teisiti)
suuruse algtase tegevuskavas sihtrühma suuruse viimane
teadaolev näitaja
Erivajadusega, sh Abivajavate laste arv, kelle Abivajavate laste arv, kelle
puudega lapsed juhtumiga tegeles KOVi juhtumiga tegeles KOVi
lastekaitsetöötaja – 9857 last lastekaitsetöötaja – 14 213 last,
2020. aastal mis on 5,7% lastest 2022. aastal
Allikas: STAR, Allikas: STAR,
Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium
10 169 puudega last (3,8% 0–17- 10 817 puudega last (4,1% 0–17-
aastastest lastest) aastastest lastest)
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti Allikas: Sotsiaalkindlustusameti
andmed 2023. aasta lõpu seisuga andmed 2022. aasta lõpu
seisuga
10
Ühe vanemaga 37 900 last (14,7% lastest) 36 400 last (14,1% lastest)
kasvavad lapsed Allikas: Eurostat, tabel ilc_lvps20, Allikas: Eurostat, tabel
2020. aasta seis ilc_lvps20, 2022. aasta seis
Vaimse tervise Aasta jooksul depressiivset Aasta jooksul depressiivset
probleemidega episoodi kogenud 11–15-aastaste episoodi kogenud 11–15-
lapsed osakaal oli 32,8% aastaste osakaal oli 38,5%
Allikas: Eesti kooliõpilaste Allikas: Eesti kooliõpilaste
tervisekäitumise (HBSC) uuring, tervisekäitumise (HBSC) uuring,
2017/2018. õppeaasta 2021/2022. õppeaasta
Asendushooldusel Asendushooldusel kokku 2099 last Asendushooldusel kokku 2135
viibivad lapsed (0–17-aastast), sh asenduskodus- last (0–17-aastast), sh
perekodus 745 last, hooldusperes asenduskodus-perekodus 716
138 last ja eestkosteperes 1216 last last, hooldusperes 146 last ja
Allikas: Sotsiaalministeerium, eestkosteperes 1273 last
2020. aasta lõpu seisuga Allikas: Sotsiaalministeerium,
2022. aasta lõpu seisuga
Vägivaldsest perest 2020. aastal jõudis ohvriabini 4140 2022. aastal jõudis ohvriabini
ja vägivalda juhtumit, uusi kannatanuid jõudis uusi juhtumeid 3719, uusi
kogevad lapsed ohvriabini 5700, sh alaealisi 1038 kannatanuid jõudis ohvriabini
(0,4% 0–17-aastastest) 4636, sh alaealisi 695 (0,26% 0–
Allikas: Justiitsministeerium, 17-aastastest)
Sotsiaalkindlustusamet. Allikas: Justiitsministeerium,
Rahvastikuandmed Statistikaamet Sotsiaalkindlustusamet.
(aasta keskmine 0–17-aastaste arv) Rahvastikuandmed
Statistikaamet (aasta keskmine
0–17-aastaste arv)
3. TEENUSED
3.1. Alusharidus ja lapsehoid
2022/2023. õppeaastal osales alushariduses ligi 69 000 last, lasteasutusi oli 586 ja rühmi 3875
ehk on jätkunud eelnevate aastate trend, kus lasteasutuste arv väheneb, laste ja rühmade arv
aga kasvab. Võrreldes 2018/2019. õppeaastaga oli 2022/2023. õppeaastal koolieelsetes
lasteasutustes ligikaudu 3000 last rohkem (+5%). Laste arvu suurendasid märgatavalt Ukraina
sõjapõgenikud, keda 10.11.2022 seisuga käis koolieelsetes lasteasutustes 1921, s.o ligikaudu
3% kõigist lasteaialastest. Maakonniti on alushariduses osalevate laste arv viie aasta jooksul
kasvanud kõigis maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
11
Alusharidus on kohalike omavalitsuste korraldada ja selle kohatasu võib olla Eestis erinev.
Kohalike omavalitsuste saldoandmike põhjal oli 2022. aastal keskmine kohatasu 41,1 eurot
kuus. Lisaks tasub lapsevanem lasteaias lapse toidupäevamaksumuse, millest kohalik
omavalitsus võib maksta osa või ka kogu maksumuse. Samuti võib kohalik omavalitsus
kehtestada erinevaid soodustusi (nt sama pere 2. või 3. lapsele). Kui perel on majanduslikult
keeruline maksta lasteaia kohatasu ja toiduraha, saab abi kohaliku omavalitsuse
sotsiaalosakonnast.
Lasteasutuste arvu vähenemise üheks põhjuseks on haridusvõrgu korrastamine kohalike
omavalitsuste poolt, võttes arvesse rahvastikuprognoose ja juba toimunud muutusi laste arvus
ja paiknemises. Lasteaedu on liidetud koolidega, samuti on mitu väiksemat lasteaeda liidetud
üheks suuremaks lasteasutuseks, säilitades samal ajal seni eraldi asutustena tegutsenud
õppekohad.
Hoiurühmi on moodustatud 25 koolieelse lasteasutuse või lasteaed-kooli juurde, enim
Tartumaal (13 lasteasutust). Kokku on hoiurühmades 560 last, neist 170 Tartu vallas ja 198
Tartu linnas.
Haridusliku erivajadusega lastest enamik on tavarühmades. Ligikaudu kolmandikus kõigist
koolieelsetest lasteasutustest (189 asutust) on loodud erivajadusega laste rühmi ja
sobitusrühmi, kus erivajadusega lapsed käivad koos teiste lastega.
Lapsehoiuteenust pakuti 2022. aasta jooksul 5879 lapsele, sealhulgas 5274 eelkooliealisele ja
605 lapsele vanuses 7–18. Suure hooldusvajadusega laste puhul toetas kohalik omavalitsus
lapsehoiuteenuse saamist 820 lapse puhul. Suure hooldusvajadusega laste hoiuteenus on
kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus, mille osutamist toetab riik igal aastal.
Lapsevanemate jaoks on teenus tasuta kättesaadav või minimaalse omaosalusega. Kõik
abivajavad pered peavad saama hoiuteenust enda kodukoha lähedal, kui peres on kasvamas
suure hooldus- ja abivajadusega laps. Teenus on mõeldud lapsevanemate hoolduskoormuse
vähendamiseks ja tööturul osalemise või enesetäiendamise toetamiseks.
Alushariduses osalemise määr erineb maakonniti, eriti alla 3-aastaste laste puhul. Seda võib
seostada regionaalse ebavõrdsusega sissetulekutes, sest 2021. aasta alushariduse ja lapsehoiu
uuring näitas, et mida väiksem on leibkonna sissetulek, seda levinum on lasteaia kasutamine.
3‒5-aastaste laste puhul võib osaluse määr kiire rahvastiku kasvuga kohalikes omavalitsustes
olla tingitud ka sellest, et kõigile soovijatele ei suudeta tagada lasteaiakohti (Lang jt 2021). 6-
aastaseid koolieelses õppes osalejaid on kõigis maakondades üle 90% (keskmiselt 92,5%) ja
enam kui pooltes maakondades vähemalt 95%. 2022. aasta sügisel läks Eestis kooli 1311 last,
kes ei käinud eelneval aastal lasteaias. Seda on oluliselt enam kui eelnevatel aastatel, mil
lasteaias mittekäinute arv on kõikunud 700‒850 lapse piires. Kuigi PISA uuringu järgi on seos
lasteaias käimise ja hilisemate õpitulemuste vahel Eestis nõrk (Valk ja Selliov 2018), on
alushariduses osalemisel siiski tõestatult positiivne mõju laste arengule, eriti nende laste puhul,
kelle kodune keskkond on kehvem. Mida varem hakkab laps käima lasteaias, seda varem on
12
ka võimalik märgata hariduslikke erivajadusi, sealhulgas andekust, ja pakkuda vajalikku tuge,
et tagada iga lapse individuaalne areng ja koolivalmidus.
Koolikohustuslik on laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks.
Kui laps ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib
koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel kooli minekut ühe õppeaasta võrra edasi lükata.
2022/2023. õppeaastaks anti koolipikenduse soovitus 519 lapsele. Koolikohustuse
edasilükkamise soovituse andmise põhjuseks on mitmesugused hariduslikud erivajadused,
sealhulgas näiteks kõnepuue, tervislikud põhjused, püsivad õpiraskused, aktiivsus- ja
tähelepanuhäired, tundeelu- ja käitumishäired. Vanema taotlusel ja koolivälise
nõustamismeeskonna või lasteaia soovitusel võib kooli minna ka enne koolikohustuslikku ikka
jõudmist. 2022. aasta 10. novembri seisuga õppis üldhariduskoolide statsionaarses õppes 2277
6-aastast ja 13 5-aastast last, ligikaudu 15% 1. klassi õpilastest on alla 7-aastased. 56% alla 7-
aastasena kooliteed alustanutest on tüdrukud ja 44% poisid. Võrreldes eelnevate aastatega on
alla 7-aastaste laste osakaal üldhariduskoolides pisut kasvanud, kusjuures nende osakaal erineb
suurel määral sõltuvalt sellest, kas laps õpib eesti või vene keeles – kui eesti keeles õppivatest
1. klassi õpilastest on ligikaudu iga seitsmes noorem kui 7-aastane, siis vene keeles õppijatest
umbes iga viies.11
Alushariduse valdkonna arendamisel on suurima muudatusena ette valmistatud uus
alushariduse seaduse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada lastehoidudele ja lasteaedadele
senisest ühetaolisem raamistik. Samuti aitab kavandatav tugiteenuste osutamise süsteemi
ühtlustamine kaasa alushariduse suuremale sidususele põhiharidusega. Muudatusega
ühtlustatakse ka lastehoidude ja sõimerühmade nõuded ning sätestatakse, et kohalik
omavalitsus tagab kõigile 1,5–3-aastastele lastele lastehoius käimise võimaluse ja kõigile 3–7-
aastastele lastele lasteaias käimise võimaluse. Muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aasta
1. jaanuaril.
Selle muudatusega viiakse seni erinevate ministeeriumite alluvuses olnud ja erinevate nõuetega
alla 3-aastaste laste lapsehoiuteenus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ja
ühtlustatakse kvaliteedinõuded. Kvaliteetne lastehoiuteenus muutub tänu erasektori
kaasamisele peredele kättesaadavamaks ja selle kvaliteet on ühtne. Selgemalt on reguleeritud
tugiteenuste osutamine tuge vajavatele lastele.
3.2. Haridus ja koolipõhine tegevus
Hariduse ja koolipõhise tegevuse puhul raporteeritakse Eesti lastegarantii tegevuskava kolme
tegevussuuna kohta ning antakse ülevaade peamistest nendes tegevussuundades tehtavatest ja
planeeritavatest tegevustest.
11 Alapeatüki ülevaade baseerub Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“
2022. aasta tulemusaruande analüütilisele lisal, mis on leitav: https://hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-
2022-aasta-tulemusaruanded.
13
3.2.1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus
Meetme tegevused on suunatud õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et
haridus oleks eri sihtrühmadele kättesaadav ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust.
Samuti tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel,
kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja
katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali.
Eesmärgi saavutamiseks viiakse aastatel 2023–2026 ellu järgmised tegevused:
● Korrastatakse koolivõrk (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV-koolid) ja tehakse
investeeringud arengutõuget vajavate piirkondade põhikoolivõrgu korrastamisse. Tulemus:
aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi, sealhulgas igas maakonnas vähemalt üks
riigigümnaasium (ca 11 000 õppekohta sõltuvalt kokkulepetest ja ehitusturu olukorrast).
Ümberkorraldusse haaratud põhikoolid on funktsionaalsed, kaasaegsed ja efektiivsed.
● Nüüdisajastatakse kutseõppeasutuste taristut ja hariduskeskuste pilootprojektide
rakendamist. Investeeringud toetavad haridusasutuste, sealhulgas kutseõppeasutuste,
üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate, kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide
piirkondlikud kolledžid) ja noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni
vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu ja nn ühe ukse poliitika elluviimise.
● Kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks antakse alates 2024. aastast toetust
haridusasutustele, et suurendada mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja
noorsootöös osalemist õppekeskkonna parandamise kaudu. Meetme kogu eelarveline maht
kuni aastani 2027 on 12,1 miljonit.
● Üldharidusele ligipääsu tagamiseks antakse munitsipaal- ja erakoolide pidajatele
haridustoetust, tagatakse vajalikud õppekohad riigikoolides ning toetatakse IBO
õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Rahvusvaheliselt tunnustatud
õppekavade rakendamine toetab riigi eri valdkondade rahvusvahelistumisega ja
rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi. Tasuta koolitoit on tagatud riigi ja kohalike
omavalitsuste koostöös.
● Kutseõppele ligipääsu tagamiseks kavandatakse kutseõppe koolitusmahte, tagatakse
õppekohad ja pakutakse õpilaste toimetulekut toetavaid meetmeid. Tasuta õppekohad
tagavad kutseharidusele ligipääsu. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA
raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist,
sealhulgas kaasava hariduse põhimõtetega arvestamist koolides õppetöö korraldamisel.12
Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja sihtrühmade (sh eesti
keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid, tagasipöördujad ja haridusliku
erivajadusega õpilased) vajadusi. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas
majanduslikel põhjustel.
12
Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse
rahastamismudeli üks komponent.
14
3.2.2. Noortevaldkond
Tegevuste raames toetatakse noorsootöö (sh huvihariduse) kättesaadavuse ja kvaliteedi
arendamist, jätkatakse noorte huvihariduse ja -tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse
toetamist. Tegevuse eesmärk on see, et kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on
kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele (vanuses 7–26) võimalused mitmekülgseks
arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
Eesmärgi saavutamiseks toimuvad aastatel 2022–2025 alljärgnevad tegevused.
Riik toetab huvihariduse ja huvitegevuse lisatoetuse kaudu noorte osalemist
mitteformaalõppes. Toetuse suurus on alates 2022. aastast 10,3 mln eurot. Aasta-aastalt on
kohalikes omavalitsuses huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv kasvanud ja seda
ka hoolimata viimaste aastate kriisidest (ca 80% 7‒19-aastastest noortest osaleb huvihariduses
ja huvitegevuses).
Riik eraldab noorsootöös osalemise toetamiseks täiendavaid eelarvevahendeid kohalikele
omavalitsustele ja projektitoetuste kaudu noorsootööasutustele. 2022. aastal eraldati riigi
toetust noortemalevate, noorte projekt- ja püsilaagrite tegevusteks (kokku osales osaluskordi
arvestades (st üks noor võis osaleda mitmes eri tegevuses) 34 655 noort). Riiklikes
taotlusvoorudes pöörati 2022. aastal rohkem tähelepanu Ukraina sõjapõgenikest laste ja noorte
kaasamisele, et toetada nende kohanemist ning integreerumist Eesti ühiskonda ja
kultuuriruumi, eesti keele õpet ja noorte enesearengu tee jätkumist (püsi- ja projektlaagrites
osales 842, noortemaleva tegevustes 108 Ukraina päritolu noort). Projektikonkursi „Noorte
heaks“ eesmärk on tõhustada noortevaldkonna koostööd, et vastata noorte vajadustele ja
väljakutsetele.
Lisaks toetab riik noorte omaalgatusprojekte, mis on noorte mõtetest alguse saanud ideede
arendamine ja elluviimine noorte endi poolt. Omaalgatus toetab noortes aktiivse eluhoiaku
kujunemist, noorte ettevõtlikkust ja teadlikkust tööturu toimimisest.
2023. aastal valmisid tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda
kaasamine“ toetuse andmise tingimused. Toetuse andmise eesmärk on ennetada ja vähendada
riskioludes elavate noorte sotsiaalset tõrjutust, sealhulgas vaimse tervise ja tööturuprobleeme,
toetada noorte püsimist haridussüsteemis ja aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Eesmärgi
saavutamiseks suurendatakse riskioludes elavatele noortele (10–18-aastased) üle Eesti
võimalusi osaleda spordil ja liikumisel põhinevates üldoskusi arendavates ja sotsiaalset
tõrjutust ennetavates tegevustes. Tegevuste elluviija on MTÜ SPIN.
Töötati välja lõimumis- ja keeleõppelaagrite toetusmeede, mille raames toetati 141 laagri
korraldamist, milles osales ligi 11 000 noort, kellest ligi pooled olid Ukraina päritolu. Ukraina
sõjapõgenikest noorte paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonda eraldati kohalikele
omavalitsustele täiendavat toetust keeleõppeks ja lõimumist toetavateks tegevusteks
15
mitteformaalse õppimise keskkondades (sh noortekeskused, huvikoolid, huvitegevust
pakkuvad organisatsioonid ja asutused).
Riik toetab noorte osalusvõimaluste arendamist ja osalusmotivatsiooni suurendamist.
Toetati Eesti Noorteühenduste Liitu, kes alustas osalusprogrammi piirkondlike koordinaatorite
tegevussuunaga. Suuna eesmärk on toetada nii kohalikke omavalitsusi noortevolikogude
loomisel kui ka noortevolikogude arengut. Noortevolikogude tegevuste kvaliteedi ja arengu
tagamiseks kutsuti ellu ka alustavatele noortevolikogudele mõeldud mentorlusprogramm.
Noorte kodanikuosaluse vaates on näha osalusvormide jätkuvat mitmekesistumist. Lisandub
uusi kohaliku tasandi noortevolikogusid ja aktiivgruppe ning üleriigilisi noorte nõuandvaid
kogusid, mis võimaldavad ühiskonnakorralduse küsimustes kaasa rääkida. 2022. aastal oli
osalusvorme 92.
Üheks viisiks noorsootöö võimaluste viimisel kõigi noorteni on mobiilne noorsootöö, millel
pole aga seni selget riiklikku strateegilist arengusuunda ega eesmärki. Mobiilse noorsootöö
väärtus teadvustus ühiskonnas selgemalt pandeemia ajal, kui paljud noored ei saanud enam olla
oma harjumuspärases keskkonnas – koolis, huvikoolis, noortekeskuses – ja jäid isolatsiooni.
2022. aastal hakati välja töötama mobiilse noorsootöö kontseptsiooni, mis valmib 2024. aastal.
See aitab mobiilset noorsootööd riigi tasandil ühtsemalt mõtestada ja kohalikes omavalitsustes
paremini rakendada.
2021. aastal sai alguse Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ning Euroopa Komisjoni ja
rahvusvahelise konsultatsiooniettevõttega ICF koostöös ellu viidav projekt mitteformaalse
õppimise lõimimiseks formaalharidusse. Projekt „Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida
huvihariduses omandatut formaalharidusse“ kestis 2023. aasta augustini. Projekti eesmärk oli
luua raamistik mitteformaalse õppimise käigus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuste
kirjeldamiseks ning õpitu kvaliteedi hindamiseks ja arvestamiseks põhikooli, gümnaasiumi ja
kutseõppe õppekavade täitmisel. Pikemaajaline eesmärk on aidata kaasa paindlikuma ja
õpilasekesksema haridussüsteemi loomisele.
Noorsootöö kvaliteedi hindamiseks on 2010. aastal välja töötatud riiklik ühtne noorsootöö
kvaliteedihindamise mudel. Kvaliteedihindamise eesmärk on võimaldada kohalikel
omavalitsustel kaardistada oma noorsootöö tugevaid külgi, arendamist vajavaid kitsaskohti
ning tulemuste põhjal planeerida edasist arengut lähtuvalt noorte vajadustest. 2022. aastaks oli
noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuse osakaal kasvanud 24%ni.
Kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste loomiseks noorte huvide ja annete avamiseks ja
arendamiseks valmis 2021. aastal andekuse märkamise ja arendamise kontseptsioon ja
tegevuskava aastateks 2022–2027. Kontseptsiooni ja tegevuskava eel valmis 2019. aastal
analüüs, mis käsitleb andekusega seotud probleeme nii õpilase, kooli ja õpetaja kui ka riigi
vaatenurgast. Andekuse arendamise ja märkamise kontseptsioon sõnastas põhimõtted
analüüsis esitatud probleemide lahendamiseks ja tegevuskava kirjeldab tegevussuundi
andekuse toetamiseks süsteemse lähenemise kujundamisel.
16
Noorsootöö ja huvihariduse nähtavuse suurendamiseks ning riikliku noorteinfo
kättesaadavamaks muutmiseks muukeelsete noorte seas loodi noorteinfoportaalile Teeviit
mitmekeelne noorteinfo veebileht www.teeviit.ee/youth-info. Lisaks on nooremale
vanuserühmale (7–12 aastat) loodud info- ja mänguveeb TEEVIIT juunior, mis jagab toetavaid
ja oskusi arendavaid infomaterjale haaravalt ja kaasavalt.
Infohunt koondab noore jaoks kokku tegevused ja sündmused, mida noorele tema kodukohas
pakutakse. Portaali oluline boonus on infomüra vähendamine kõikidele osapooltele ja
piirkonna tegevusvõimaluste ühte kohta kokkukoondamine nii vanuse kui teemade põhiselt.
2022. aastal alustati noortevaldkonda reguleeriva kahe seaduse (noorsootöö seadus ja huvikooli
seadus) ajakohastamist, et tagada muu hulgas noorsootöö ja huvihariduse kättesaadavus ja
kvaliteet, sätestada kvalifikatsiooninõuded töötajatele ja kehtestada miinimumnõuded
kvaliteedile. Väljatöötamiskavatsused valmivad 2024. aastal.
3.2.3. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja -keskkonnad
Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil
haridustasemetel, et õppeprotsess ja õppesisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut ning õpe
võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Meetme raames toetatakse muu hulgas
ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe
ning soodustatakse võõrkeelte õppimist, samuti tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja
tugispetsialistide järelkasvuks paindlikud ametisse asumise võimalused, tugi algajatele ja
professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel.
Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide erialadel on õppekohtade arvu suurendatud alates
2019. aastast. Alustavatele õpetajatele on makstud lähtetoetust. Toetuse eesmärk on
suurendada õpetajakutse ja tugispetsialistide atraktiivsust ning toetada kvalifitseeritud
õpetajate ja tugispetsialistide kooli tööle asumist viieks aastaks vähemalt 0,5 tööajaga. Toetuse
suurus on 2023. aastal 15 979 (Ida-Virumaal 20 773) eurot. Õpetajatele ja tugispetsialistidele
makstakse 400 euro suurust stipendiumit. Loodus- ja täppisteaduste ning keeleõpetajaid
ettevalmistavate õppekavade puhul on stipendiumi saajateks 80% üliõpilastest,
lasteaiaõpetajaid ettevalmistavate õppekavade puhul ja eripedagoogika bakalaureuseõppes
20% üliõpilastest. Ülejäänud tugispetsialisti või õpetajakvalifikatsiooni võimaldavate
õppekavade järgi õppimisel saab stipendiumi 60% üliõpilastest. Alustatud on alustava õpetaja
tugiprogrammi Tartu ja Tallinna ülikoolides, et pakkuda tuge koolis tööd alustavatele
õpetajatele. 2023/2024. õppeaastal on programme laiendatud neile koolis töötavatele
õpetajatele, kes ei ole läbinud õpetajakoolituse õppekava ülikoolis.
Haridus- ja Noorteamet pakub arenguprogramme juhtimiskvaliteedi parandamiseks ja
organisatsioonikultuuri arendamiseks nii alustavatele kui ka kogenud juhtidele, lisaks
pakutakse koolijuhtide järelkasvuprogrammi, õppejuhtide arenguprogrammi jm. Kokku on
arenguprogrammides osalenud üle 100 juhi. Ellu on viidud õpetajaameti populariseerimisega
seotud tegevusi: 2018. aastast alates tegutseb Haridus- ja Noorteameti inspiratsiooniprogramm
17
„Jah! Õpetajaks!“, mille eesmärk on julgustada inimesi, kes soovivad teha karjääripööret ja
asuda või naasta õpetajaametisse. Gümnaasiumi valikkursus õpetajaameti kui karjäärivaliku
tutvustamiseks valmis 2023. aasta lõpus, alates 2024. aasta algusest on koolidel võimalik
valikkursust kasutada. Ida-Virumaal makstakse 1,5-kordset õpetaja palga alammäära
õpetajatele, kes viivad õppetööd läbi eesti keeles. Toetatakse erinevaid digilahendusi nagu
Videoõps, Digiõps, Tagasi Kooli e-tunnid jm. 2024. aastal alustab Tartu Ülikooli ja Tallinna
Ülikooli koostöös tegevust Õpetajate Akadeemia, mille eesmärk on suurendada ülikoolide
akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate järelkasvu ja teadus-
arendustöö võimekust neljas fookusvaldkonnas: loodusteaduste didaktika, matemaatika
didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine
ja kaasav haridus. Järelkasvu baasi loomiseks kutsutakse ellu meisterõpetajate ja ülikoolide
akadeemiliste töötajate koostöökogukonnad neljas fookusvaldkonnas ja õpetajahariduses
rakendatakse uuenduslikku mikrokraadiõpet. Sihitud tulemuseks on akadeemiliste töötajate
hulga kasv ja kvaliteedi paranemine fookusvaldkondades ning sellele tuginevalt saavad
võimalikuks õpetajaks õppimise atraktiivsuse ja kvalifitseeritud õpetajate arvu suurenemine.
Koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga suurendatakse koolitus- ja arenguprogrammide abil
koolijuhtide ja koolipidajate võimekust.
2024. aastal algas abiõpetajate kutsestandardi väljatöötamine ja kehtivate õpetaja
kutsestandardite uuendamine.
3.2.4. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused
Üldhariduse riiklike õppekavade arendamisel ja toetamisel jõudis õppekavade ajakohastamise
üks etapp lõpule 23.02.2023, kui Vabariigi Valitsus kinnitas muudatused. Sellest lähtuvalt võib
väita, et lisaks sotsiaalainete valdkonna täiendustele on infokriitilise mõtlemise ja
probleemilahendusoskusega seotud õpitulemusi kirjeldatud kõigis ainevaldkondades. Samuti
on kõigis ainevaldkonnakavades oluliselt rõhutatud positiivse vaimse ja sotsiaalse keskkonna
olulisust.
Riikliku õppekava rakendamise toetamiseks on loodud veebikeskkond
https://projektid.edu.ee/site/okmv. Ajakohastatud kehalise kasvatuse / liikumisõpetuse
ainekavas on kõikides kooliastmetes läbivalt viis teemat, millest üks on „Vaimne ja kehaline
tasakaal“. Õpilane omandab esmased teadmised ja oskused vaimse ja kehalise tasakaalu
hoidmisest ning mõistab võimalusi korrastada enda vaimset ja kehalist seisundit.
18
Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses on jätkatud kaasava hariduse
põhimõtete rakendamist, sealhulgas on tagatud õppenõustamisteenuste kättesaadavus.
Jätkatakse Rajaleidja võrgustiku kaudu õppenõustamisteenuste pakkumist ja arendamist.
Meetme kogu eelarveline maht kuni aastani 2029 on 29,4 miljonit eurot.
Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii
haridus- ja noorsootööasutustes kui ka neist väljaspool. Rakendatakse uut liikumisõpetuse
põhimõtetest lähtuvat kehalise kasvatuse ainekava ja vaimset tervist toetavaid lahendusi.
Jätkatud on e-koolikoti arendamist, et leht oleks kasutajasõbralik. Lehele on lisatud uuendusena
õppekirjanduse register.
3.3. Tervislik toit igal koolipäeval
Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada oma halduspiirkonna
munitsipaalharidusasutuste majanduslik teenindamine ja finantseerimine ning õpilaste õppetöö
ajal toitlustamine. Riigieelarves nähakse ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses
õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Koolilõuna
toetus ühe õpilase kohta on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt. Kehtiv koolilõuna toetuse
määr on 1 euro õppepäevas, kokku 175 eurot aastas.
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei kohusta kohalikke omavalitsusi ega teisi kooli pidajaid
õpilastele tasuta koolilõunat tagama. Riigi üldhariduskoolides ja paljudes kohalikes
omavalitsustes on koolilõuna õpilase jaoks tasuta. Lisaks riigieelarvelisele toetusele panustab
ka kooli pidaja. Mitmes kohalikus omavalitsuses ja kõikides eraüldhariduskoolides on
koolilõuna kulude katmisse kaasatud ka lapsevanemad. Toimetulekuraskustes peredele
tagavad kõik kohalikud omavalitsused lapse jaoks tasuta koolilõuna.
Kutsehariduse statsionaarses õppes esmaõppe õppekavade järgi õppivate keskhariduseta
õpilaste koolilõuna kulude katmiseks on riigieelarves ette nähtud toetus, mis lähtub samadest
alustest nagu üldhariduskoolide puhul. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra
kehtestab kooli pidaja.
Riigieelarveline toetus on aastatega kasvanud esialgselt 0,78 sendilt 1 eurole. Toetus oli esialgu
mõeldud vaid põhikooliõpilastele, seda laiendati ka gümnaasiumiõpilastele.
Riigi üldhariduskoolidel oli 2023. aastal koolilõuna maksumus õpilase kohta 1,25 eurot (ilma
km-ta) päevas, kutseõppeasutustel 1 euro päevas. Kohalike omavalitsuste keskmine koolitoidu
(päeva)maksumus oli 2022. aastal saldoandmiku andmetel 1,64 eurot (sisaldab ka
hommikuputru, pikapäevarühma, õpilaskodu toitlustamist).
19
Tabel 2. Koolilõuna toetus riigieelarvest
2022 mln 2023 mln 2024 mln €
€ €
Riigi 3,4
2,08 2,59
üldhariduskoolid
Riigi kutsekoolid 2,41 2,49 2,8
Eraüldhariduskoolid 1,79 1,90 2,0
KOVi 24,4
24,2 24,80
üldhariduskoolid
KOKKU 30,44 31,78 32,6
Mahetoidu pakkumise toetamiseks koolieelsetes lasteasutuses ja üldhariduskoolides on
vahendid planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves. Toetuse eelarve oli
2022. aastal 673 500 eurot ja 2023. aastal 1 200 000 eurot. Toetust võivad taotleda munitsipaal-
ja eralasteaia pidajad ning munitsipaal-, riigi- ja erakooli pidajad. Toetuse määr ühe koolieelse
lasteasutuse lapse kohta on 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot ühes
kalendrikuus.
Toitlustamise korraldamisel on kohustus järgida rahvatervise seaduse alusel kehtestatud
tervisekaitsenõudeid. Nõuded koolitoidule ja toitlustamisele on kehtestatud sotsiaalministri
määrusega. Mahetoidu tootmist, märgistamist ja kontrolli reguleeritakse komisjoni määruse ja
mahepõllumajanduse seadusega.
Global School Feeding Survey 202113 raporti kohaselt on Eesti üks koolitoitu enam
panustavaid riike Euroopas ja maailmas nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena kui ka
kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks, lisaks rakendatakse mahetoidu meedet, puu-
juurvilja meedet ja koolipiima meedet.
3.4. Tervishoid
Eestis on ravikindlustatud kõik kuni 19-aastased rahvastikuregistri järgi põhielukohaga Eestis
elavad lapsed, kelle tervishoiuteenuste, sealhulgas hambaravi eest tasub Tervisekassa. Alates
sündimise hetkest registreeritakse laps abi kättesaadavuse tagamiseks ema järgi perearsti
nimistusse. Lastel on õigus saada regulaarseid tervisekontrolle ja -teenuseid, mis hõlmavad nii
füüsilist läbivaatust kui ka arengu jälgimist rahvatervise seaduse §-s 5 sätestatud põhimõtte
alusel, mille kohaselt on haiguste ennetamise vahendiks muu hulgas laste tervisliku arengu
tagamiseks ja tervisehäirete varajaseks avastamiseks tehtav laste ennetav arstlik
tervisekontroll. Selleks teevad lastearstid, perearstid, pereõed ja eriarstid koostööd. Jälgitakse
lapse arengut, kasvu, kaalu, kuulmist, nägemist ja kõnet. Lisaks aidatakse kujundada lapse
tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse kõigis terviseküsimustes.
13 School meal programs around the world: Results from the 2021 Global Survey of School Meal Programs © |
Health and Education Resource Centre (unesco.org).
20
Nakkushaiguste ennetamiseks tehakse vaktsineerimisi. Regulaarsete kontrollidega aidatakse
kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse peret.
Lapse tervise jälgimise aluseks on Eestis juba aastaid kasutusel terve lapse jälgimise juhend,
mida uuendati viimati 2019. aastal ja osaliselt (silmakontrolli puudutavas) ka 2021. aastal. Selle
juurde on koostatud ka lapse tervise jälgimise kontrollkaart14, mis hõlmab lapse tervise,
sealhulgas vaimse tervise jälgimise tegevusi, vaktsineerimisi ja soovitusi hambaravi
külastamiseks. Samuti on kokku lepitud vanuserühmad ning pereõe, perearsti, ämmaemanda ja
kooliõe jälgimise vastutus.
3.4.1. Vaimse tervise probleemidega laste toetamine
2023. aastal ametisse asunud Vabariigi Valitsus nägi oma tööplaanis ette ettepanekute
väljatöötamist laste vaimse tervise parandamiseks. Sotsiaalministeerium otsustas täita
ülesannet sektoriteüleselt, käsitledes laste vaimset tervist mõjutavaid tegureid laiemalt. Selleks
kutsuti kokku töörühm kõikide ministeeriumite esindajatega, et laste ja noorte vaimse tervise
teemad leiaksid jälgimist ja kajastust kõigis riigi poliitikavaldkondades. Töörühma peab 2024.
aasta jooksul välja töötama ettepanekud muudatuste tegemiseks nii füüsilises kui sotsiaalses
keskkonnas mistahes eluvaldkonnas ja tasandil.
Laste vaimse tervise olukorra paremaks mõistmiseks ja parandamiseks algas 2023. aastal ka
suuremahuline uuring, mis valmib 2024. aasta lõpuks ning on aluseks edaspidisele regulaarsele
laste vaimse tervise seirele.
Sotsiaal- ja tervisevaldkond on teinud ka viljakat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga,
et muuta õpikeskkond laste arengut ja heaolu toetavamaks, koostöös on välja töötatud ja
korraldatud laste vaimse tervise alaseid koolitusi, sealhulgas koolitused traumakogemusega
laste paremaks toetamiseks koolis. Tervise Arengu Instituut arendab koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumiga õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise programmi
alates 2022. aastast. Haridus- ja Noorteamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel
kohandamas Eesti koolides kasutamiseks tõenduspõhist vaimset tervist toetavat ja suitsiide
ennetavat programmi YAM (Youth Aware of Mental Health). Programmi rakendamise
ettevalmistamisel tehakse koostööd ka tervisevaldkonnaga. Praegu toimuvad programmi
kasutust ettevalmistavad tegevused (nt koolituste ettevalmistamine jmt).
Parandatud on vaimse tervise abi ja füsioteraapia kättesaadavust tervishoiusüsteemis. 2023.
aasta 1. oktoobril jõustus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus, millega kehtestati
psühholoogilise ravi, füsioteraapia ja logopeedilise ravi iseseisva osutamise nõuded. Selle
muudatusega on nimetatud teenuste osutajad võrdsustatud teiste tervishoiutöötajatega ning nad
said seeläbi õiguse hakata edastama raviandmeid tervise infosüsteemi, mis soodustab
spetsialistide omavahelist infovahetust ning tagab parema ravikvaliteedi ja järjepidevuse.
Ühtlasi võimaldas selline muudatus alates 2023. aasta 1. oktoobrist Tervisekassal sõlmida
14
https://www.ravijuhend.ee/uploads/userifles/Lapse_tervise/Kontrollkaart_A4.pdf.
21
teenusepakkujatega psühholoogilise ravi rahastamiseks otselepinguid. Inimestel tekis seeläbi
perearsti saatekirja olemasolul võimalus pöörduda endale sobiva Tervisekassaga lepingus
oleva praksise poole ning ravi eest tasub Tervisekassa.
Lastele on vaimse tervise abi võimalusi püütud kättesaadavaks teha ka väljaspool
tervishoiusüsteemi – koolide tugispetsialistid, Rajaleidja keskused üle Eesti,
õppenõustamiskeskus Tallinnas ja Perepesad mitmes kohalikus omavalitsuses pakuvad
psühholoogilist abi ja tuge. Sotsiaalkindlustusameti korraldamisel töötab Lasteabiliin 116 111,
kus laps saab nii telefoni kui chat’i kaudu veebis anonüümselt oma muret kurta.
Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa on aastaid rahastanud ka Peaasjad MTÜ
noortenõustamise teenuseid, sealhulgas Peahea nõustamist. Kolmandat aastat järjest toetab
Sotsiaalministeerium taotlusvooru kaudu ka maavalitsuste vaimse tervise teenuseid ja
tervisekeskustesse psühholoogide palkamist. Sellele kõigele lisanduvad veel era- ja
mittetulundussektori ettevõtmised.
3.4.2. Erivajadusega ja puudega laste toetamine
2023. aastal valmistati ette rehabilitatsiooniteenuste reformi ning koostati sotsiaalhoolekande
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Tegevus on osa
erivajadusega laste tugiteenuste reformist ja selle eesmärkide täitmisest. Abisüsteemi lihtsus ja
terviklikkus, abivajaduse varane märkamine ja tõhusa abi hea kättesaadavus parandavad perede
võimalusi keskenduda abivajava lapse toetamisele ning aitavad ennetada hoolduskoormuse
suurenemist, vähendades seejuures pikaajalist sõltumist sotsiaalteenustest ja -toetustest.
Muud erivajadusega laste tugisüsteemi reformi raames ellu viidud tegevused, mis toetavad
erivajadusega ja puudega lapsi tervishoiu vaatest:
● 2023. aastal valmis „Muutumatu seisundi diagnoosi alusel abivajaduse määramise ja
tugiteenuste proaktiivse pakkumise analüüs“. See on aluseks tervise-, sotsiaal- ja
haridusvaldkonna vahelise automaatse andmevahetuse loomisele. IT-arenduste toel
luuakse süsteem, kus lapsevanem ei pea enam ise erinevatest valdkondadest abi otsima,
vaid riik ja kohalik tasand võtavad perega proaktiivselt ühendust ning pakuvad tuge ja
teenuseid. Lähtutakse andmete ühekordse küsimise põhimõttest ning luuakse töölaud, kus
kõigil osapooltel on juurdepääs enda tööks vajalikele andmetele.
● Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aastal suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste
ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal
5 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus toetab harvikhaigustega lapsi järgneva nelja aasta
jooksul kokku 20 mln euroga. Harvikhaigustega laste raviks ja lapseeas alanud ravi
jätkamiseks jõuab toetus heategevusfondide kaudu abivajajateni.
● 2022. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel saada
andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. 2023. aastal loodi automaatne
andmevahetus, et kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal tekiks õigus potentsiaalselt
abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse süvenemist.
● 2022. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel kasutada
riigieelarvest eraldatavat toetust (toetusfondi vahendeid) senise raske ja sügava puudega
22
laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks
võimaldab muudatus kohalikel omavalitsustel kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste
(lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis ennetab
abivajaduse süvenemist ja aitab vähendada perekonna hoolduskoormust. Muudatus jõustus
2023. aasta jaanuaris.
● 2021. aastal lisati Tartu Ülikooli geneetikakeskuse ettepanekul harvikhaiguste nimekirja
veel kuus diagnoosi. See aitab peredel jõuda riigi pakutava sotsiaaltoetuseni ning ennetada
abivajaduse süvenemist ja tüsistuste tekkimist, mis halvendaks oluliselt laste elukvaliteeti.
Puudega lastele kogu ühiskonnaelust osavõtmiseks ligipääsu tagamist toetab seadusandlik
raamistik, praktilises elus on veel probleeme, mida võib tõenäoliselt põhjendada vähese
teadlikkuse ja piiratud ressurssidega. Positiivne on see, et ligipääsetavuse arendamine on
aktiivselt eri asutuste päevakorras ja lõimitakse üha enamatesse valdkondadesse.
Eesti on üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja
teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Sellega seoses on Riigikogu 30. mail 2022. a vastu võtnud
toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse, mille nõudeid kohaldatakse alates 2025. aasta 28.
juunist turule lastavate toodete ja osutatavate teenuse suhtes. See puudutab näiteks e-lugereid,
makseterminale, piletiautomaate, üldotstarbelisi arvuti riistvarasüsteeme ja selle
operatsioonisüsteeme, mis omakorda mõjutab positiivselt laste ligipääsu inforuumile, õppele
ja igapäevastele iseseisvatele tegevustele.
Avaliku teabe seadusesse on aastast 2018 üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2016/2102, mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused järgima
Euroopa digiligipääsetavuse standardit EN 301 549. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet avaldas 22. detsembril 2023. a raporti „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2023.
aastal“. Selles välja toodud mittevastavuses nõuete protsent on põhjaliku seire käigus
tuvastatud standardiga mittevastavuses olevate nõuete protsent kõigist domeeni testitud
alamlehtedele/mitte-veebilistele dokumentidele kehtestatud kohustuslikest nõuetest.
Kontrollitud lehtede mittevastavuses nõuete protsent varieerus vahemikus 13–19%, keskmine
oli 16%. Veebide puhul, mis olid sattunud valimisse 2022. aastal ja uuesti 2023. aastal, oli
mittevastavuses nõuete protsent vähenenud 1–8%. Regulaarne seire ja teavitustegevus aitavad
ligipääsetavuse paranemisele kaasa. Ligipääsetavad veebilehed võimaldavad lastel leida
kõikvõimalikku vajalikku ja huvitavat infot ning õppida, sotsialiseeruda ja saada teada neile
mõeldud tegevustest ja abivõimalustest.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste
erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kehtestab tingimused ehitistele, kus osutatakse
avalikkusele suunatud teenust, ja asulasisestele avalikult kasutatavatele teedele ja ehitistele,
mis peavad olema puudega inimestele ligipääsetavad. Need tingimused kohalduvad muu
hulgas sotsiaalelupindadele, haridusasutustele, terviseasutustele, kultuuriasutustele ja avalikule
tänavaruumile, mistõttu mõjutab nende järgimine oluliselt laste ligipääsu ühiskonnaelust
osavõtmisele. Järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mille veebilehel
on kõigile kättesaadavad juhendid ja enesekontrollilehed. Amet tegeleb järjepidevalt
23
teavitustööga. Kliimaministeerium tegeleb 2024. aastal selle määruse muutmisega. Avalikke
teenuseid pakkuvate ehitiste ligipääsetavuse seis on ebaühtlane – on hästi ligipääsetavaid
asutusi, kuid ka neid, kuhu erivajadusega inimesed üldse ligi ei pääse. Sellest tulenevalt võib
tekkida olukord, kus laps reaalselt ei saa kodulähedases koolis käia, mis omakorda piirab
erivajadusega laste perede elukohavalikuid ja võimalust oma kogukonnas tegutseda. Kui laps
siiski hakkab käima ligipääsmatus koolis, tähendab see pidevat abivajadust, mis omakorda
mõjutab pere hakkamasaamist ja väärikustunnet. Seega on selle määruse uuendamine ja
laialdane rakendamine ning teadlikkuse kasv väga olulised.
Ligipääsetavuse osas toetub Eesti praegu suuresti Riigikantselei loodud ligipääsetavuse
rakkerühma 2021. aasta lõppraportile, mis sisaldas suurt hulka soovitusi kõikide
elanikkonnarühmade ja eri valdkondade ligipääsetavuse parandamiseks Eestis. Selle
koostamisel arvestati muu hulgas 2020. aastal Sotsiaalministeeriumi tellitud, Rakendusliku
Antropoloogia Keskuse koostatud laste ligipääsetavuse uuringuga. Selles jäi küll puudega laste
ligipääsetavus eraldi uurimata, kuid see on siiski edasiminek laste ligipääsetavusele tähelepanu
juhtimisel, mis on jõudnud ka ülikoolidesse. Eesti riik tegeleb jätkuvalt aktiivselt
ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimisega. Kuna rakkerühm käsitles nii puudega
inimeste kui ka laste ligipääsetavuse teemat ning need omakorda mõjutavad ka
hoolduskoormusega inimesi, peaks kõikide nende soovituste elluviimine kokkuvõttes mõjuma
lastele positiivselt. Aastal 2026 on plaanis kinnitada üleriigiline planeering „Eesti 2050“, milles
samuti rõhutatakse ligipääsetavust, kaasavat disaini ja kogu elukaare arvestamise olulisust
ruumiloomes. Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, mille abil liiguvad need põhimõtted
kõikidesse alama taseme planeeringutesse, kui neid seal veel ei arvestata.
3.5. Tervislik toitumine
3.5.1. Tervislik toit haridusasutustes
Haridusasutustes tasakaalustatud toitumise edendamisel on tõhus terviklik lähenemisviis,
mis hõlmab järgmisi komponente:
õppekavade täiendamine, sealhulgas toitumis- ja aiandusalane haridus,
haridustöötajate ja lastevanemate teadlikkuse suurendamine,
tasakaalustatud toiduvaliku ja tervislike toitumisvalikute kättesaadavuse soodustamine.
Laste toiduvalikut mõjutab sageli lihtne juurdepääs pakutavale toidule, mille puhul võib
välja tuua järgmised meetmed:
Koolipuhvetis ja/või müügiautomaadis pakutav toit – Tervise Arengu Insituut koostas
2019. aastal materjali „Juhend lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava
toidu kohta“, mille abil saab lastele müügikohtades tervist toetavamaid valikuid
pakkuda. Aastatel 2024 ja 2025 on plaanis juhendit kaasajastada ja laialdasemalt
tutvustada.
Toitlustus haridusasutustes – koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamist
reguleerib sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määrus nr 8, milles sätestatakse nõuded
24
pakutavale toidule ning toidu energia- ja toitainesisaldusele. Määrus on uuendamisel
eelkõige lähtuvalt uuendatud toitumis- ja liikumissoovitustest. Määrus jõustub koos
rahvatervishoiu seadusega 2025. aasta suvel.
Spetsiaalsed programmid, mille raames pakutakse haridusasutustes tasuta puu - ja
köögivilju – need programmid on näidanud positiivset mõju nii puu- ja köögiviljadega
seotud hoiakutele kui ka nende tarbimise kasvule. Koolidel on võimalik saada toetust
koolikava toetuse raames regionaalministri määruse alusel. Koolikava toetus hõlmab
haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning marjade pakkumise toetust, piima ja
piimatoodete (maitsestamata ja ilma lisanditeta kreeka jogurt, kohupiim ja kodujuust
ning hapendatud piimatooteid) pakkumise toetust ja kaasnevate haridusmeetmete
toetust.
Mahetoidu pakkumine – alates 2022. aastast toetab Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium mahetoidu pakkumist koolieelse lasteasutuse lastele ja
statsionaarses õppes õppivatele üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpilastele.
COVID-19 pandeemia ajal oli paljudes kohalikes omavalitsustes tagatud kooli poolt
toitlustamine ka distantsõppele saadetud lastele. Seda korraldati enamasti toidupakkidena ja
vanema eelneva sooviavalduse alusel.
3.5.2. Kooliväline toiduabi
Toimetulekuraskustes inimestele on täiendavaks meetmeks toiduabi toetus, mille andmist
korraldab Sotsiaalministeerium. Toetus jaguneb riiklikult ostetud toiduabiks ja annetatud
toiduabiks. Alates 2023. aasta oktoobrist jagatakse riiklikult ostetud toiduabi koostöös Rimi
poeketiga toidukaartidena.
Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste
taotluste ja saajate alusel ning nende taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse
kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Toidukaarti ei taotleta eraldi, vaid see kaasneb
nimetatud toetustega juhul, kui sotsiaaltöötaja on hinnanud, et see on vajalik.
Lisaks ostetud toiduabile jagatakse puudust kannatavatele inimestele ka annetatud toiduabi
jooksvalt kogu aasta jooksul. Sihtrühma kuulub majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline
isik või leibkond (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja
selgitanud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Annetatud toiduabi on võimalik saada
vastavalt abivajadusele 1–4 x kuus. Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise
kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Pikema abivajaduse korral hindab sotsiaaltöötaja
olukorda uuesti. Lisaks osutatakse abivajajatele ka supiköögiteenust. Supiköök on avatud
kõigile, kellel on raskusi rahalise toimetuleku ja sellest tulenevalt ka toidukorra tagamisega.
Osad kohalikud omavalitsused korraldavad abivajavatele lastele toitlustust, sealhulgas sooja
toitu ka koolivaheaegadel.
25
3.6. Sobiv eluase ja muud tegevusvaldkonnad Eesti lastegarantii tegevuskavast
Sotsiaalhoolekande seadusest (Riigikogu poolt vastu võetud 9. detsembril 2015) tulenevalt
peab kohalik omavalitsus kindlustama eluruumi kasutamise isikule, kes ei ole
sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele
vastavat eluruumi tagama. Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise,
endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi
kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Eluruumi kasutamise võimaluse
kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses
keskkonnas. Isikule kasutada antud eluruum peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel
kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele, isiku ja tema perekonna põhjendatud vajadustele
ja perekonna suurusele. Kokkuvõttes tähendab see seda, et kohalik omavalitsus peab aitama
eluruumid vajaduse korral ligipääsetavaks muuta ning selle käigus ei tohi piirata inimese
vabadust elukohta valida.
Alljärgnevalt on välja toodud Eesti lastegarantii tegevuskava meetmed, mille eesmärk on
ennetada abivajadust ja toetada abivajavaid sihtrühmi. Osad meetmetest aitavad maandada
riske, mis on seotud sobiva eluaseme leidmisega.
3.6.1. Perede majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem
Toetused suurendavad vanemate kindlustunnet ja aitavad peredel paremini toime tulla, kuid
laste vaesust mõjutavad peamiselt vanemate tööturustaatus ja leibkonna koosseis. Suurem
vaesusrisk esineb peredes, kus ülalpidajaid on võrreldes ülalpeetavatega vähem, näiteks
üksikvanemaga ja lasterikastes peredes.
Absoluutne vaesus näitab kui suur osa ühiskonnast ei suuda ennast ära elatada. Absoluutse
vaesuse määr kuni 18-aastaste laste seas tõusis 1,3%-lt 2021. aastal 4%-le 2022. aastal ja
tööealiste elanike seas 1,9%-lt 2021. aastal 4,1%-le 2022. aastal. Lastega leibkondadest
suurenes kõige enam absoluutne vaesus ühe vanemaga leibkondades: 4,2%-lt 2021. aastal
12,7%-le 2022. aastal, kuid ka kolme või enama sõltuva lapsega paaride leibkondades: 1,9%-
lt 2020. aastal 4,3%-le 2022. aastal. Absoluutses vaesuses olevate perede osakaalu suurenemine
oli tingitud elukalliduse tõusust.
Vanemahüvitise eesmärk on toetada töö ja pereelu ühitamist, pakkudes lapsevanematele
asendussissetulekut alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal. Ema vanemahüvitis ja isa
vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus. Jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel
jagatud õigus, võimaldades neil ise otsustada, kumb vanem hakkab hüvitist saama, ja seda
paindlikult jagada. Viimane vanemahüvitise reform muutis vanemahüvitise jagamise veelgi
paindlikumaks ja vanemahüvitise saamise ajal töötamise kuist brutotulu määra tõsteti.
26
Süsteemi suurem paindlikkus on kasvatanud isade osakaalu vanemahüvitise saajate seas.
2023. aasta septembri lõpu seisuga sai vanemahüvitist 2817 isa ehk 17,4% kõigist
vanemahüvitise saajatest. 2017. asta 31. jaanuari seisuga sai vanemahüvitist 1509 isa ehk 8%
kõigist vanemahüvitise saajatest. Isade arv ja osakaal vanemahüvitise saajate seas on
kahekordistunud.
2018. aasta 1. märtsi seadusemuudatus on hüvitise saamisega samal ajal töötavate
lapsevanemate osakaalu enam kui kahekordistanud. Enne seadusemuudatust teenis töist tulu
kalendrikuus umbes kümnendik hüvitise saajatest. Alates märtsist 2018 on töise tulu saajate
osakaal kasvanud, moodustades kõikidest vanemahüvitise saajatest 2023. aasta septembris
24%.
Meeste tööhõive tase ei näi lapse vanusest oluliselt mõjutatud olevat, kuid naiste puhul on see
tegur oluline. 2018. ja 2022. aasta võrdluses on 0–2-aastaste lastega naiste hõivemäär kasvanud
44%-lt 66%-ni. Hõivelõhe meestega on nende aastate võrdluses vähenenud 44%-lt 28%-ni.
Erinevate peremudelite hulgas on enim haavatav sihtrühm ühe vanemaga pered. Selleks et
ennetada ja vähendada vaesusriski ühe vanemaga peredes on käivitunud isakande
sekkumisuuring, mille raames töötatakse välja meetmed, mis aitavad vähendada isa (teise
vanema) kandeta laste arvu. Selle tulemusena tagatakse lastele, kelle teine vanem on elus ja
teada, majanduslik ja emotsionaalne tugi ning turvatunne.
Tõstetud on ühe vanemaga peredele mõeldud toetusi. 2023. aasta 1. jaanuarist tõusis
üksikvanema lapse toetus 19.18 eurolt 80 eurole, 2024. aasta 1. jaanuarist tõusis elatisabi
100 eurolt 200 eurole.
Järgmise sammuna on plaan tuua lastega peredele mõeldud toitjakaotuspension üle
perehüvitiste seadusesse. Kui praegu makstav toitjakaotuspensioni suurus sõltub surnud
vanema vanaduspensionist ja varieerub väga suures ulatuses (8 euro ja 2000 euro vahel) ega
paku kõikidele toitja kaotanud lastele piisaval määral majanduslikku tuge, siis plaanitava
muudatuse järel 2026. aastal hakkavad kõik toitja kaotanud lapsed saama ühetaolist
indekseeritavat toetust, mis katab vähemalt poole lapse ülalpidamiskulust.
Vanemluse toetamisel mängib olulist rolli riikliku perelepitussüsteemi käivitumine 2022. aasta
1. septembril. Selle aja jooksul on perelepitaja abil sõlmitud 225 vanemluskokkulepet. Teenust
saanud perede arv (üle 700 pere) on algselt prognoositust oluliselt suurem. See näitab teenuse
vajalikkust, et säästa peresid pikkadest kohtuvaidlustest, kus kõige suuremaks kannatajaks on
enamasti lapsed.
Eestis on praegu 34 lepingulist perelepitajat, kes pakuvad teenust Eesti kõigis piirkondades.
2024. aastal alustatakse perelepitusteenuse mõjuanalüüsi tegemist, et selgitada välja kahe
esimese tegevusaasta tulemuste põhjal teenuse edasiseks arendamiseks ja täiendamiseks
vajalikud sammud.
27
3.6.2. Vanemaharidus ja vanemlust toetavate teenuste pakkumine ja arendamine
Tervise Arengu Instituut tegeleb perede ja vanemahariduse valdkonna arendustegevustega.
Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi,
mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi (Parent Basic
Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced Parent).
Programmi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste
väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Tervise Arengu Instituut toetab kohalikke
omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude katmisel. 2023. aasta alguseks on
vanemlusprogrammi rakendanud 79 kohalikust omavalitsusest 74, kellest enamik rakendab
programmi vähemalt üks kord aastas. Programmi viivad ellu 124 grupijuhti, kes on saanud
vanemlusprogrammi väljaõppe. Teavitustöö vanemaharidusest ja positiivset vanemlust
järgivatest kasvatusmeetoditest on jätkuv protsess, et suurendada lapsevanemate teadlikkust
lapsevanema rollist ja oskusi positiivse vanemluse kasvatusmeetodite kasutamisel.
Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid viivad aastatel 2022–2024 ellu tegevusi, mis on
suunatud laste kasvatamisele, lastega perede väärtustamisele ning vanemluse ja peresuhete
toetamisele. Nende tegevuste raames suurendatakse vanemahariduse koolitajate arvu ja
testitakse tasakaalukama vanemluse grupitöö mudelit, mille eesmärk on toetada traumeeritud
vanemaid ja ennetada vanema lapseeast tuleneva traumatisatsiooni kahjulike mõjude
ülekandumist järgmistele põlvkondadele.
Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest toetatakse aastatel 2021–2027 täiendavalt
vanemlike oskuste arendamist ja toetamist ning laste riskikäitumise ennetamist. Fookusesse on
võetud lapseootel ja lapse saanud perede toetamine ning suurendatakse lapsevanemate
teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks
on igas eas (0–13-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate
ennetustegevuste arendamine ja üle-eestilise kättesaadavuse parandamine, muu hulgas
pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse
suurendamisele vanemaharidusprogrammides.
Aastatel 2023–2027 toetatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest kohalikes
omavalitsustes pereteenuste loomist ja arendamist. Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja
peretöökeskusi, suurendades seeläbi kohalike omavalitsuste poolt peredele pakutavate teenuste
arvu ja nende kättesaadavust. Sihtrühm on 0–7-aastaste lastega pered. Tegevuste arendamisel
juhindutakse Sihtasutuse Lapse Heaolu Arengukeskus (LaHe) loodud tegevusmudelist. LaHe
on välja töötanud ja 2022. aastal testinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit nimega
Perepesa. Perepesa eesmärk on pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada kohalikke
omavalitsusi lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel
ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel. Aastaks 2027 on Eestis välja
arendatud 18 Perepesa.
28
Lapse Heaolu Arengukeskus viis ajavahemikus september 2021 kuni august 2023 Norra
toetusel ellu projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“. Projekti käigus
töötati välja tegevusmudel, mis hindab ja leevendab lapseootel ja lapse saanud pere heaolu
mõjutavaid riske ämmaemanda sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu. Ajavahemikus mai 2022
kuni märts 2023 tegid ämmaemandad koduvisiitide mudeli pilootprojekti raames
kodukülastuse 330 perele. Veidi üle kolmandiku peredest vajas ka korduvat koduvisiiti.
Ämmaemand aitab peredel kohaneda lapse sünniga kaasneva elumuutusega ja saab varakult
märgata, kui perel on vaja lisatuge. Pilootprojekt oli edukas ja Sotsiaalministeerium kavatseb
ämmaemanda koduvisiitide teenuse edendamisega jätkata.
3.6.3. Abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamine valdkondadeüleses koostöös
Abivajavate laste toetamisel valmistati 2022. aastal ette muudatus, mis võimaldab kohalikel
omavalitsustel saada andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. 2023. aastal
loodi automaatne andmevahetus, et kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal tekiks õigus
potentsiaalselt abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse
süvenemist.
Sama aastal valmistati ette ka muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel riigieelarvest
eraldatavat toetust (toetusfondi vahendeid) kasutada senise raske ja sügava puudega laste
sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks loodi
kohalikele omavalitsustele õigus kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste (lapsehoid, tugiisik,
sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis ennetab abivajaduse süvenemist ja aitab
vähendada perekonna hoolduskoormust. Muudatus jõustus 2023. aasta jaanuaris.
2023. aastal valmis lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis
seadis eesmärgiks ennetuse, valdkondadeülese koostöö ja abi ning lastekaitsesüsteemi ja selle
kvaliteedi arendamise. Eesmärkide saavutamiseks on vaja teha nii regulatiivseid muudatusi kui
ka toetada praktika kujundamist. Õigusloome muudatused viiakse ellu kahes etapis, millest
esimene muudatuste pakett esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta aprillikuus. Selle
muudatusega tõstetakse esile lastega töötavate spetsialistide rolli abivajavate laste märkamisel,
luuakse n-ö kõrgendatud teavitamiskohustuse regulatsioon ning täpsustatakse sellega kaasneva
andmevahetuse ja andmekaitse põhimõtteid. Järgmised muudatused valmistatakse ette
2024. aastal ning need esitatakse Vabariigi Valitsusele 2025. aastal. Lisaks praktilistele
muudatustele testitakse alates 2024. aasta lõpust lapse ja perekeskset juhtumikorraldusmudelit,
et eduka katsetuse korral toetada ühetaolise mudeli rakendamist edaspidi juba üle riigi. Esimese
sammuna valmib juhtumikorraldusmudelite võrdlev analüüs 2024. aasta suvel, millest
lähtuvalt tehakse edasine mudeli valik. Lastekaitsetöö tõhustamiseks ja kvaliteedi tagamiseks
uuendatakse lastekaitsetöös kasutatavat IT-keskkonda, kus põhitegevused on planeeritud alates
2025. aastast. Lastekaitsetöötajate baashariduse ja riiklikku täienduskoolituse uuendamise
protsess algab 2024. aasta keskpaigas.
3.6.4. Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus
29
Perepõhise asendushoolduse osakaal oli 2022. aastal 67%. Kuigi see jäi tegevuskavas
eeldatavast ühe protsendipunkti võrra madalamaks, viidi ellu mitmeid tegevusi teenuste
kvaliteedi parandamiseks ja perepõhise hoolduse edendamiseks.
2023. aastal valmis sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamiskavatsus
perepõhise asendushoolduse edendamiseks. Peamised ettepanekud puudutasid kasuperede
tugiteenuste süsteemi reguleerimist, kutseliste hooldusperede regulatsiooni loomist,
eestkosteperede suuremat toetamist ja lapsendatute identiteediõiguse tagamist. Regulatiivsed
muudatused valmivad mitmes etapis Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös.
Esimese muudatusena jõuab Vabariigi Valitsusse kasuperede tugiteenuste süsteemi loomine
2024. aasta aprillis. Muudatuse tegi võimalikuks riigieelarvest 1,5 miljoni euro eraldamine, mis
võimaldas alates 2024. aastast viia teenuste pakkumine riigieelarvesse senise projektipõhise
tegevuse asemel.
Alates 2023. aastast viidi asendushoolduse riiklike koolituste pakkumine Tervise Arengu
Instituudist üle Sotsiaalkindlustusametisse ning suurendati oluliselt riigieelarvelisi vahendeid
koolituste läbiviimiseks. See võimaldas varem ESFi vahendite toel toimunud töötajate
ettevalmistuse ja täienduskoolitused viia täiemahuliselt riigieelarvesse. Koolitustest pakuti nii
töös ettevalmistavalt nõutud koolitust kui ka täienduskoolitusi, muu hulgas pöörati olulist
tähelepanu töötajate traumapädevuse arendamisele.
ESFi vahendite toel jätkati kriisihooldusperede ja kutseliste erihooldusperede teenuse
arendamist ja pakkumist. Sellise valmisoleku ja sobivusega peresid on raske leida. Teenuse
regulatiivne lahendus on plaanis ette valmistada 2024. aastal.
Olulisel määral on panustatud teavitustegevustesse, et normaliseerida perepõhist
asendushooldust ja tõmmata ligi uusi hooldusperesid. Valminud on hulgaliselt materjale, mis
on suures osas koondatud kasuperede temaatikat käsitlevale veebilehele. Muu hulgas on kahel
järjestikusel aastal rahvusringhäälingu telekanalites ilmunud eesti ja vene keeles saatesari
„Koduteel“, mis on tutvustanud nii asutusepõhise kui ka perepõhise hoolduse võimalusi.
Alates 2024. aastast muutus asendushooldusteenuse rahastamisskeem ning riik toetab
kohalikke omavalitsusi varasema toetusfondipõhise skeemi asemel tulubaasi ja tasandusfondi
kaudu. Muudatus annab kohalikele omavalitsustele suurema paindlikkuse riigi poolt eraldatud
vahendite kasutamisel, sealhulgas näiteks perekonnast eraldamise ennetusse panustamiseks.
Aastatel 2023 ja 2024 valmisid nii asutusepõhise teenuse osutajate kui ka hooldusperede kohta
kompetentsimudelid15, mis toetavad teenuse kvaliteedi paranemist. Samuti valmis
kompetentsimudel asutusepõhise teenuse juhtidele. Mudelid on soovituslikud ning nende
ellurakendamiseks on Sotsiaalkindlustusamet korraldanud koolitus- ja seminaripäevi.
15
Eesti keeles on mudelid ja neid tutvustavad videod leitavad:
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asendushoolduse-ja-jarelhoolduse-korraldamine.
30
3.6.5. Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini
2022. aastal jõustusid lastekaitseseaduse muudatused, mis sätestasid lastemaja (Barnahus)
teenuse osutamise Eestis. Samuti loodi kohalikele omavalitsustele kohustus kaasata lastsemaja,
kui tegemist on seksuaalse väärkohtlemise või selle kahtlusega. Lastemaja on riigi teenus, et
toetada seksuaalselt väärkoheldud lapsi ja kahjuliku seksuaalkäitumisega lapsi. Lastemaja
teenuse mudelit on rakendatud Eestis alates 2017. aastast ning see on parandanud ohvritega
töötavate spetsialistide koostööd ja aidanud kaasa väärkohtlemise ennetusalaste tegevuste
elluviimisele. 2022. aastal avati Eestis neljas lastemaja, millega jõudis lõpule lastemajade
laienemise esimene ring.
2024. aasta kevadel valmis seaduseelnõu, milles rõhutatakse peamiste lastega töötavate
spetsialistide (sh õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huvihariduse spetsialistid jne)
kohustust teavitada lastekaitset abivajavast lapsest. Teatamisel tuleb spetsialistil edastada ka
teadaolevad andmed lapse abivajaduse kohta. Seaduseelnõuga reguleeritakse ka laiemalt
isikuandmete töötlemist lastekaitsetöös. Muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aastal ning
selleks ajaks luuakse spetsialistidele ka abistavad tööriistad (vormid, juhendid, e-koolitus)
lapse abivajaduse märkamiseks ja sellest teavitamiseks. Need meetmed aitavad kaasa
abivajavast lapsest, sealhulgas väärkoheldud lapsest teatamise lihtsustamisele ja kiiremale
infovahetusele eri valdkondade vahel. Samuti aitavad need suurendada lastega töötavate
spetsialistide teadlikkust lastevastasest vägivallast ja parandada selliste laste märkamist.
Sotsiaalkindlustusamet alustab 2024. aastal e-õppematerjalide väljatöötamist
lastekaitsetöötajatele ja lastega töötavatele spetsialistidele, mis annavad neile teadmisi ja oskusi
mõista ja märgata perevägivalla, sealhulgas kaudse ja vaimse vägivalla mõju lapsele, et toetada
laste abivajaduse õigeaegset märkamist ja abini jõudmist.
Perevägivalla juhtumite puhul on naistel koos lastega võimalik abi saada naiste tugikeskustest.
Igas Eesti maakonnas asub üks tugikeskus, lisaks asub Tallinnas täiendavalt kaks ema-lapse
turvakodu. Lisaks turvalisele majutusele pakutakse tugikeskustes nii esmast psühhosotsiaalset
abi, nõustamist, psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Kui
sellisesse keskusesse jõuab ema koos lastega, on nõutav võtta ühendust lastekaitsetöötajaga
lapse abivajaduse hindamiseks ja toetamiseks.
3.6.6. Riskioludes noorte toetamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi
koordineeritava „Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“
kaudu soovitakse pakutavate tegevustega vähendada noorte üldist tõrjutusriski ja ennetada
nende tööturult ja/või haridussüsteemist väljalangemist ning NEET-olukorda sattumisel tagada
võimalikult kiire ja sujuv naasmine haridussüsteemi või tööturule. Tegevuskava keskendub
kahele tegevussuunale: NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused, mis aitavad
individuaalse lähenemise abil noort toetada ja teda ühiskonda tagasi tuua, ja NEET-olukorda
31
sattumist ennetavad tegevused, mis on mõeldud universaalselt kõigile noortele. Erilist
tähelepanu pööratakse tõrjutusriskis noortele, kelle puhul on suurem tõenäosus katkestada
õpingud või kogeda tõrjutust tööturul.
Vastavalt lastegarantii tegevuskavas planeeritule kinnitas Haridus- ja Teadusministeerium
2023. aastal toetuse andmise tingimused „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise
toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“. Samuti tehti
ettevalmistavaid tegevusi NEET-olukorras olevate noorte tegevussuuna käivitamiseks.
Tegevusega toetatakse mobiilse noorsootöö rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras
olevate ja töötute noorte arv/osakaal on suurem, ning nendes piirkondades tagatakse
noorsootöö võimalusi kasutades, sealhulgas noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades,
tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhiharidusega ja madalama haridustasemega noorte
puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine.
Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevate noortega
töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuse toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu
arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide töö
spetsiifikast, töökeskkonnast ja arenguvajadustest.
Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist,
arendamist ja jätkusuutlikkust. Muu hulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi
ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ja tulemuslikkuse
hindamisel. Seiratakse ja analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud
arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, näiteks käsiraamatute, tugi- ja
juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja
teavitustegevused.
2016. aastast toimib noortegarantii tugisüsteem, mis võimaldab Eesti kohalikel omavalitsustel
kaks korda aastas saada infot 16–18(26)-aastaste abivajavate laste ja noorte kohta, kes ei õpi
ega tööta ja võivad vajada lisatuge. Saadud info alusel saab kohalik omavalitsus proaktiivselt
tuge pakkuda. Noortegarantii tugisüsteem on alates 2022. aastast osa noortegarantii Eesti
tegevuskavast. Käivitunud on 13. seire.
Noortegarantii tegevuskava kaudu tagatakse spetsiifiline juhtumikorraldus mitmes
tegevussuunas, kus vastavalt valdkonnale pakutakse noortekeskset tuge. Proaktiivse
juhtumikorralduse lähenemise alusel hinnatakse esmalt lapse/noore abivajadust ja toetatakse
teda vajaduse korral võrgustikutöö põhimõtteid rakendades. Baasvajaduste tagamiseks toimub
koostöö kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunab perioodil 2023–2029 üle-eestilise
noortegarantii tugisüsteemi ja juhtumikorralduslikuks arendustööks 12 miljonit eurot.
Käimasoleva perioodi arendustöö aluseks on riiklik koosloomeline protsess, mille alusel valmis
kohalike omavalitsuste tarbeks NEET-olukorras ja -riskis noorte teenuste ja koostöömudel.
32
Loodud raamistik võimaldab ühtlustada arusaamasid laste ja noorteni jõudmisel ja nende
toetamisel.
4. NÄITAJAD
Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee näitajate alltöörühm (Indicators Sub-Group) töötas välja
ja leppis 2023. aasta novembris kokku esialgse näitajate raamistiku16 lastegarantii tegevuste
hindamiseks. Eesti lastegarantii tegevuskava meetmete eesmärkide täitmise jälgimiseks seati
esialgsed mõõdikud koos algtaseme ja sihttasemetega tegevuskava koostades. Tänaseks on
seatud mõõdikud uuendatud ja ühtlustatud.
Eesti lastegarantii tegevuskava mõõdikud ühtivad riiklike valdkondlike arengukavade
mõõdikutega (2022. aastal uuendati heaolu arengukava 2023–2030, mille käigus kohandati ka
mõõdikuid olukorra hindamiseks) ja on kooskõlas lastegarantii ELi tegevuskava raames
jälgitavate näitajatega. Eesti lastegarantii tegevuskava täitmist ja selle mõju hinnatakse ka
sisuliselt (ptk 3), kaasates selleks lisaks seatud tegevuskava mõõdikutele muid seonduvaid
lisaandmeid sihtrühma ja nende olukorra kohta.
Alljärgnevalt on esitatud Eesti lastegarantii tegevuskava mõõdikud ja vastavad näitajad,
sealhulgas algtasemed, viimatised teadaolevad andmed ja seatud sihttase aastaks 2025.
Tabel 3. Eesti tegevuskava mõõdikud tegevusalade kaupa
Teema/sihtrühm/mõõdik Algtase 2022. 2023. Sihttase
tegevuskavas aasta tase aasta tase 2025
1. Vanemaharidust ja vanemlust toetavate teenuste pakkumine ja arendamine
Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede
Lapsevanemad, kes tunnevad, et 53% Järgmine Järgmine Langeb
vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu uuring on uuring on
või kelle poole pöörduda või ei (2018. a) plaanis plaanis
söanda kellegi poole pöörduda teha teha
2024. aasta 2024. aasta
Allikas: Laste õiguste ja vanemluse l l
uuring, Sotsiaalministeerium.
Praxis
Laste kehalise karistamise 42% Järgmine Järgmine Langeb
aktsepteerimine vanemate poolt uuring on uuring on
(2018. a) plaanis plaanis
Allikas: Laste õiguste ja vanemluse teha teha
uuring, Sotsiaalministeerium. 2024. aasta 2024. aasta
Praxis l l
16
Dokument on allalaaditav siin: Monitoring and benchmarking frameworks - Employment, Social Affairs &
Inclusion - European Commission (europa.eu).
33
Teema/sihtrühm/mõõdik Algtase 2022. 2023. Sihttase
tegevuskavas aasta tase aasta tase 2025
2. Perede majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem17
Sihtrühm: sihtrühmadeülene
Laste absoluutse vaesuse määr 2,7% 4% Andmeid ≤ 2,7%
veel pole
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2020) (2022)
sotsiaaluuring
0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste 44,3 pp 28,4 pp Andmeid Langeb
meeste ja naiste hõivelõhe (2022) veel pole
(2020)
Allikas: Statistikaamet, Eesti
tööjõu-uuring
3. Abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamine valdkondadeüleses koostöös
Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede
Hädaohus ja väärkoheldud lastega 569 718 498 Langeb
seotud pöördumiste arv
(2020. a) (2022. a) (2023. a
Allikas: Sotsiaalteenuste ja - esialgsed
toetuste andmeregister andmed)
Perest eraldatud laste osakaal 0– 0,11% 0,12% Andmeid Langeb
17-aastastest lastest veel pole
(2020. a) (2022. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium,
Statistikaamet
4. Õpivõimalused ja hariduse korraldus
Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede
3-aastaste kuni kooliealiste laste 91,6% 91,6% Indikaatori 95%
osakaal, kes on käinud koolieelses 2023. a
lasteasutuses (2020) (2022) tase ei ole
veel välja
Allikas: EHIS arvutatud,
uueneb
veebruari
lõpuks
17
Mõõdikud erinevad 2022. aastal esitatud Eesti tegevuskava vastavatest mõõdikutest, sest tegevuskava
esitamisel olid mõõdikud väljatöötamisel ning need on vastavaks muudetud lõplike Sotsiaalministeeriumi
heaolu arengukava mõõdikutega, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 23. veebruaril 2023.
34
Teema/sihtrühm/mõõdik Algtase 2022. 2023. Sihttase
tegevuskavas aasta tase aasta tase 2025
Põhikoolist väljalangejate määr 0,2/0,3/0,1 0,3/0,4/0,2 Indikaatori Hoida taset
statsionaarse õppe kolmandas 2023. a
kooliastmes (%): (2020) (2022) tase ei ole
veel välja
kokku/poisid/tüdrukud arvutatud,
uueneb
Allikas: EHIS veebruari
lõpuks
Õppetöölt väljalangejate määr 9,4 10,7 Indikaatori < 11
kutseõppeasutustes 2023. a
(kutsekeskhariduse tasemel (2020) (2022) tase ei ole
1. õppeaastal) (%) veel välja
arvutatud,
Allikas: EHIS uueneb
veebruari
lõpuks
5. Noortevaldkond
Sihtrühma: sihtrühmadeülene meede
Kohalike omavalitsuste osakaal 5918 39,219 Andmed ei
(%), kus noorsootöö teenused on ole veel
vähemalt „edasijõudnu“ tasemel (2019) (2022) uuendatud,
indikaatori
Allikas: minuomavalitsus.ee 2023. a
tase selgub
suvel 2024
6. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja -keskkonnad
Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede
Õpilaste osakaal, keda ei ole
viimase kahe nädala jooksul
korduvalt kiusatud (%)
4. klass 67,8 63,5 60,9 Tõuseb
8. klass 74,2 76,7 69,8 Tõuseb
11. klass 89,1 90 88,1 Tõuseb
Kutseõppeasutuses õppijad - 87,8 86 -
(2020. aasta (2022) (2023)
andmed)
18
Algtaseme osas on andmed võrreldes esitatuga täpsustunud, st 50-lt 59-le.
19
Muutunud on kohalike omavalitsuste noorsootöö teenuste hindamiskriteeriumid ja nendele vastavad tasemed.
Ei saa väita, et oleks toimunud teenuste kvaliteedi sisuline halvenemine.
35
Teema/sihtrühm/mõõdik Algtase 2022. 2023. Sihttase
tegevuskavas aasta tase aasta tase 2025
Alushariduse õpetajate osakaal, kes 59,2 - Järgmine Tõuseb
nõustuvad, et lasteaed ja erinevad mõõtmine
lasteaiavälised spetsialistid, sh toimub
arstid, tugi- ja 2024
lastekaitsespetsialistid ning politsei aprillis-
jt, teevad erivajadusega laste mais,
toetamisel head koostööd andmed
saame
Allikas: Rahulolu-uuring suvel
Üldhariduskoolide õpetajate 65,3 - Järgmine Tõuseb
osakaal, kes leiavad, et kool ja mõõtmine
erinevad koolivälised spetsialistid toimub
sh politseinikud, nõustajad, arstid, 2024
psühholoogid, noorsootöötajad jt veebruaris-
teevad hariduslike erivajadusega märtsis,
laste toetamisel head koostööd andmed
saame
Allikas: Rahulolu-uuring aprilli
lõpuks
Eesti laste ja noorte osalemine Algtase selgita- Tõuseb
kultuuris takse 2023
uuringuga
Allikas: Kultuuriministeeriumi
uuring
7. Erivajadusega ja puudega laste toetamine
Sihtrühm: erivajadusega ja puudega lapsed
Nende puudega laste vanemate või 30% Uut Uut Langeb
peamiste hooldajate osakaal, kes uuringut uuringut
ütlevad, et pole saanud kasutada (2017. a) pole tehtud pole tehtud
üldse või piisavalt sotsiaalteenust
või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid
neid oma puudega lapse jaoks või
vajaksid enam20
Allikas: Puuetega lastega perede
toimetuleku ja vajaduste uuring
Nende lapsevanemate osakaal, kes 74,65% 74% Jääb Jääb samale
6 kuud pärast lapsehoiu ja/või samale tasemele või
puudega laste tugiteenuse saamise (2018. a) tasemele tõuseb
algust on tööturul või tõuseb
Allikas: Sotsiaalministeerium
20 Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase
aasta jooksul vajanud teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval
määral. Indikaator näitab seega katmata vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele.
36
Teema/sihtrühm/mõõdik Algtase 2022. 2023. Sihttase
tegevuskavas aasta tase aasta tase 2025
8. Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus
Sihtrühma: asendushooldusel viibivad lapsed
Mitteinstitutsionaalsele 65% 67% Andmeid 70%
asendushooldusele paigutatud laste veel pole
osakaal kõigist asendushooldusele (2020. a) (2022. a)
paigutatud lastest21
Allikas: Sotsiaalministeerium
9. Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini
Sihtrühma: vägivaldsest perest ja vägivalda kogevad lapsed
Hädaohus ja väärkoheldud lastega 569 718 498 Langeb
seotud pöördumiste arv
(2020. a) (2022. a) (2023. a
Allikas: Sotsiaalteenuste ja - esialgsed
toetuste andmeregister andmed)
Perest eraldatud 0–17-aastaste laste 0,11% 0,12% Andmeid Langeb
osakaal veel pole
(2020. a) (2022. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium,
Statistikaamet
5. RAHASTAMINE
Käesolevas osas on välja toodud peamiste Eesti lastegarantii tegevuskavaga seotud meetmete
kulud riigieelarvest aastatel 2022–2024, mis panustavad tegevuskava täitmisse. Vajaduse
korral on tegevuse juurde lisatud allmärkus, millised teenused on arvestuses välja toodud
(tegevuspõhise riigieelarve programmide teenuste vaates). Tabelis 4 on välja toodud vaid
riigieelarvest rahastatavad tegevused (sh saadud välisvahendite arvel), sellele lisaks panustavad
erinevatesse tegevustesse ka kohalikud omavalitsused oma iseseisvate eelarvete kaudu. 2022.
aasta kohta näidatakse riigieelarve täitmise aruande andmeid, 2023. aasta kohta näidatakse
olenevalt valdkonnast kas tegelik kulu või lõplik eelarve ja 2024. aasta kohta raporteeritakse
kõigi tegevuste puhul prognoositavat kulu. Olenevalt tegevustest võib tegemist olla kogu
valdkonna kuluga, sest kulu lastegarantii sihtrühmadele ei ole võimalik kogukulust eristada.
Välja on toodud nii riigieelarve kulud kui ka üldisemad kulud ELi toetusmeetmest nende
tegevuste puhul, kus valdkonda arendatakse ELi toel.
Tabel 4. Eesti lastegarantii tegevuskavaga seotud kulud 2022–2024 (mln eurot)
21 Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel
asendushooldusel (perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu
ja arengut paremini toetavaks kui asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust).
37
Teenus 2022 2023 2024
RE EL RE EL RE EL
1. Vanemahariduse ja vanemlust 1,22 0 1,32 0,46 1,22 2,03
toetavate teenuste pakkumine ja
22
arendamine
2. Perede majanduslikku toimetulekut 765,62 0 964,46 0 926,66 0
ning töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem23
3. Vaimse tervise probleemidega 1,5 0 2,6 0 1,96
laste toetamine24
4. Abivajavatele lastele tõhusa ja 1,42 0,10 2,72 0,36 2,45 1,01
eesmärgipärase abi tagamine
25
valdkondadeüleses koostöös
5. Õpivõimalused ja hariduse 265,88 69,20 282,99 99,71 310,75 0,25
korraldus
6. Noortevaldkond 4,61 1,05 5,00 4,61 4,91 3,82
7. Riskioludes noorte toetamine26 0,08 0,12 0,11 0,16 0,20 0,31
8. Õpetajate järelkasv ja areng, 33,28 10,87 66,06 24,29 86,79 18,37
õpikäsitlus ja -keskkonnad
9. Erivajadusega ja puudega laste 31,12 7,15 37,01 2,43 42,1 0,31
toetamine27
22
Kulud hõlmavad riigieelarvelistest kuludest Tervise Arengu Instituudi poolt elluviidavaid vanemahariduse
arendamise ja pakkumisega seotud tegevusi. ELi meetmest toetatakse täiendavate vanemlusprogrammide
arendamist ning kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste Perepesade loomist ja käigushoidmist.
23
Kulud hõlmavad kulutusi elatisabile, vanemahüvitisele, lapsevanema pensioni- ja ravikaitsele, peretoetusi ja
lapsepuhkuste tasu. 2023. aasta kohta näidatud lõplik eelarve.
24
Kulud hõlmavad Sotsiaalministeeriumi kulusid vaimse tervise valdkonna arendamisel strateegilise partnerluse
kaudu ning kohalikele omavalitsustele otse eraldatavaid toetusi vaimse tervise teenuste kättesaadavuse
parandamiseks kohalikul tasandil, samuti Tervisekassa kulusid arendusprojektidele noortenõustamise
valdkonnas. Kuludes ei kajastu sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonnast rahastatud teenuste pakkumine.
25 Kulud hõlmavad lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamise ja elluviimise,
lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimise kulusid ning strateegilise partnerluse
kulusid.
26 Kulud hõlmavad noortegarantii tugisüsteemi arendamist, testimist ja toetust kohalikele omavalitsustele.
27
Kulud hõlmavad puudega laste tugiteenuste arendamist ja pakkumist ning töö ja pereelu ühitamise
soodustamist, erivajadusega laste rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenust, puudega lapse sotsiaaltoetust ja
puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu.
38
Teenus 2022 2023 2024
RE EL RE EL RE EL
10. Asendushooldus ja perepõhine 20,30 1,33 22,87 1,54 3,11 1,09
asendushooldus28
11. Väärkoheldud lastele sujuva 1,89 0,22 3,93 0,75 4,32 1,45
teekonna loomine abivajaduse
märkamisest abini 29
6. ÕPPETUNNID JA EDASINE ARENG
Statistikaameti 2023. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel elas 2022. aastal (sissetuleku aasta
järgi) suhtelises vaesuses 16,0% ja absoluutses vaesuses 4,0% Eesti lastest. Absoluutne
vaesus30 Eestis näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Võrreldes
2021. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus 2,4 protsendipunkti võrra ja
absoluutses vaesuses elavate laste osatähtsus 2,7 protsendipunkti võrra. Suureks mõjutajaks
suhtelise vaesuse suurenemisel võib pidada eelkõige 2021. aasta teise pensionisamba
väljamakseid, mis tõstsid keskmist sissetulekut ning vähendasid lastega leibkondade hulgas
suhtelise vaesuse määra. Absoluutses vaesuses elavate laste arvu kasvu taga on 2022. aastal
toimunud suur hinnatõus, mis tõstis absoluutse vaesuse metoodika aluseks olevat
elatusmiinimumi piiri rohkem kui kunagi varem: 30% ehk 234 eurolt 303 eurole. See tähendab,
et lastega perede sissetulekud, sealhulgas erinevad toetused, ei kasvanud 2022. aastal
samasugusel määral. 2023. aastal oli mitu lastega perede toetuste tõusu (vt eespool), mis
panustavad laste vaesuse edasise kasvu peatumisse või vähenemisse. Ka teenuste puhul, mille
kaudu luuakse inimestele võimalusi paremaks toimetulekuks ja riskide ennetamiseks, on ellu
viidud olulisi tegevusi.
Siiski on lastegarantii tegevuskavaga seonduvalt ka väljakutseid. Lisaks valdkondlikele
kitsaskohtadele on edaspidi oluline tagada tegevuste suurem valdkondadeülene integreeritus
ning tegevuste raames tuleb veelgi enam sihitada meetmeid kõige haavatamatele
sihtrühmadele. Selleks tuleb veelgi tõhustada riigisisest koostööd ning kaasata lastegarantii
elluviimisse lisaks riigitasandile enam ka kohalikku tasandit ja partnerorganisatsioone.
28
Kulud puudutavad asendushooldusteenuse arendamise ja pakkumise rahastamise riigipoolset osa (sh kohalike
omavalitsuste toetusfondi kaudu kuni aastani 2023). 2023. aasta kohta on näidatud lõplik eelarve. Alates 2024.
aastast muutus rahastusskeem ning kohalikele omavalitsustele ei eraldata enam vahendeid toetusena, vaid
tulumaksu laekumise ja tasandusfondi kaudu.
29
Kulud hõlmavad riigi kulusid väärkohtlemise ennetamiseks, spetsialistide riigipoolseks koolitamiseks ning
seksuaalse väärkohtlemise kahtluse või ohvriks langenud laste abistamiseks lastemajade kaudu. 2023. aasta
kohta on näidatud lõplik eelarve.
30 Absoluutse vaesuse metoodikast täpsemalt Eesti Statistikaameti kodulehel https://www.stat.ee/en/avasta-
statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/absolute-poverty.
39
Samuti võib kitsaskohaks pidada andmeid laste heaolu kohta, mis on Eestis eri valdkondades
killustunud ning juba arendamisel olevates andmeid koondavates algatustes puudub täielik ja
kõikehõlmav ajakohane laste heaolu näitajate kogum. EMP ja Norra toetuste kahepoolsete
suhete fondi rahastusel on Sotsiaalministeerium koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga algatanud
projekti „Valdkondadeülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis – võimalused
Islandi praktika näitel“, mille eesmärk on analüüsida Islandi kogemust laste heaolu näidikulaua
väljatöötamisel ja hinnata analoogse näidikulaua rakendatavust Eestis, sealhulgas esitada
Islandi kogemuse alusel valdkondade põhiselt konkreetsed ettepanekud, kuidas võiks Eestis
jõuda laste heaolu näidikulauani, mis hõlmab erinevaid valdkondi ja arvestab võimalikult
terviklikult erinevaid lapse heaolu aspekte.
Näitajate puhul soovime edaspidi tegevuskavasse lisada või täpsustada näitajaid, mis
ilmestavad paremini tegevuskava meetmete rakendumist ja mõju sihtrühmadele. Üheks
selliseks näitajaks, mida tuleb täpsustada, on vägivalda ja väärkohtlemist kogenud laste arv.
Praegu puudub Eestis selle sihtrühma puhul riigiülene ühtne metoodika, kuigi tegemist on ühe
olulise abivajavate laste sihtrühmaga. Praegu kogutakse andmeid erinevate valdkondade kaudu
ning need annavad teavet valdkonnaspetsiifiliste tegevuste või teenuste kohta. Näeme
probleemile lahendust näidikulauasüsteemi arendamise kaudu, kus lastevastane
vägivald/väärkohtlemine saab üheks mõõdetavaks teemaks.
Tegevuskava on vaja täiendada ka seoses laste vaimse tervise indikaatoritega. Praegu jälgitakse
kümneid erinevaid näitajaid, kuid ühtne näitaja puudub. Olukorra seiramiseks sobilikud
näitajad selguvad laste vaimse tervise kohta tehtavast analüüsist, mis valmib 2024. aastal.
Analüüsimist vajab ka riskinoori puudutavate indikaatorite asjakohasus ja piisavus, kuna
tegevustesse panustavad mitu valdkonda ja seotud programmi. Eelkõige vajavad kokku
leppimist lastegarantii tegevustega sobituvad mõõdikud.
7. KOKKUVÕTE
Eesti lastegarantii tegevuskava täitmine kulgeb planeeritult ning olulisi hilinemisi tegevustes
ei ole ilmnenud. Tegevuskava eesmärgid on kooskõlas Eesti riigisiseste eesmärkide ja valitsuse
tegevusprogrammi tegevustega, samuti on lähtutud muudest riigi pikaajalistest
strateegiadokumentidest ja arengukavadest. Kuigi vaesusnäitajates esines vaadeldaval
perioodil mõningane tõus, liigub Eesti nii elluviidud kui planeeritud tegevusi arvestades
kokkuvõttes vaesuses ja tõrjutuses olevate laste arvu vähendamise eesmärgi suunas.
Olulist tähelepanu pööratakse Eestis perehüvitiste süsteemi arendamisele, kus esmaseks
sammuks on peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüsi tegemine 2024. aastal, et koondada
täiendavad ettepanekud, mis parimal viisil toetaksid pereplaneerimist, majanduslikku
toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist. Perepoliitikameetmete arendamisel võib esile tõsta
üksikvanemate toetamiseks välja töötatud meetmeid, mis toetavad mõlema vanema osalust
lapse kasvatamisel, rahumeelsete kokkulepete sõlmimist perelepitussüsteemi vahendusel ja
üksikvanema peres kasvavatele lastele õiglasema toetusskeemi väljatöötamist. Olulist
40
tähelepanu saab ka vanemlusvaldkonna arendamine, et pakkuda vanematele asjakohast tuge nii
enne sündi kui ka edasises kasvatusprotsessis.
Käima on lükatud ja ellu on viidud ka suuremaid reforme nii sotsiaal-, haridus- kui ka
tervisevaldkonnas. Sotsiaalvaldkonnas on suuremad muudatused planeeritud seoses
erivajadusega laste toetamise ja lastekaitsesüsteemi arendamisega, kuid jätkatakse ka
väärkohtlemise ja perevägivalla all kannatanud laste abistamise arendamist ja
asendushoolduses perepõhise hoolduse edendamist. Olulist tähelepanu pööratakse vaimse
tervise probleemide ennetamisele ja abi tõhustamisele, sealhulgas on eesmärk sihitada
probleemi lahendamist valdkondadeüleselt. Samuti on tähtsal kohal sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna integratsioon, mis peab korrastama mõlemast süsteemist abi osutamise
põhimõtteid ja nende kokkupuutekohti. Ühe olulise positiivse näitena juba rakendunud
muudatuste kohta võib tuua 2023. aastal jõustunud muudatuse, millega riik võimaldab
kohalikele omavalitsustele puude raskusastet taotlenud laste puhul automaatset andmevahetust.
Automaatne andmevahetus võimaldab kohalikel omavalitsustel nende haldusterritooriumil
olevatest abivajavatest lastest teadlikuks saada ja neile proaktiivselt tuge pakkuda, ilma et pered
peaksid ise abi taotlemiseks kohaliku omavalitsuse poole pöörduma.
Samuti on olulised reformid planeeritud haridusvaldkonnas, kus suurem tähelepanu koondub
alushariduse valdkonna korrastamisele, eestikeelsele õppele üleminekule ja
õppimiskohustusliku eapiiri tõstmisele. Mitmekesine on ka noortele ja riskinoortele suunatud
meetmete pakett, mis pakub nii ennetavaid tegevusi riski sattumise ärahoidmiseks kui ka
riskinoorte toetamiseks. Üheks edukaks näiteks võib tuua koolitoidu valdkonna, kus Eesti on
üks enam panustavaid riike Euroopas ja maailmas nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena
kui ka kohalike omavalitsuste panusena koolilõuna tagamisse. Lisaks on planeeritud meetmeid
tervisliku toidu tagamiseks, sealhulgas puu- ja juurvilja, mahetoidu ja koolipiima pakkumine.
European Commission
[email protected]
Our ref. 10.04.2024 No 6-1/950-1
Estonian Child Guarantee Report 2024
Dear Ms Olga Jablonowska
We are pleased to hereby deliver to you the Estonian Child Guarantee Report, available in
both English and Estonian languages.
Yours sincerely,
Hanna Vseviov
(Deputy Secretary General for Social Affairs)
Encl.
ECG report Estonia 2024
Lastegarantii raport 2024 Eesti
Helen Jõks
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / ESTONIA / +372 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / Reg. no
70001952