Kaitseministeerium Teie 08.03.2024 nr 5-1/24/1,
[email protected] KAM/24-0249/-1K/
Meie 09.04.2024 nr 1.2-3/633-2
Vastus kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
Kaitseministeeriumi esitatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuses esitatud eesmärgid on kindlasti õiged, et tugevdada riigi
kaitsevõimet. Samas toome ära mõned tähelepanekud, mis vääriks laiemat kaalumist. Seega
kooskõlastame esitatud kavatsuse üksnes märkustega arvestamisel.
Kõige olulisem on selles punkt, millega kavandatakse tegevteenistuspensioni maksmise
korralduse muutmist, mida me sellisel kujul toetada ei saa.1 Tegevteenistuspensioni maksmise
korralduse ettepanekuks on maksta teatud tingimustel tegevteenistuspensioni
kaitseväelastele, kes jätkavad tegevteenistuses. Ettepanek ei pruugi puudutada kõiki
tegevteenistuspensionäre, vaid üksnes neid, kelle töö osutub Kaitseväele vajalikuks pärast
alalise tegevteenistussuhte lõpetamist.
Tegevteenistuspensioni hakatakse maksma 50-aastaselt, kui kõik muud seaduses sätestatud
tingimused on täidetud. Tegemist on töövõimeliste inimestega, kes soovivad jätkata
teenistust.2 Kavatsuses soovitakse rakendada üheaegselt tegevteenistuspensioni ja palga
maksmist. Kui tegevteenistujad on võimelised töötama tegevteenistuses, siis nad ei peaks
saama riigilt samal ajal tegevteenistuspensioni. Pensioni eesmärk on isikutele vanusest
tingitud sotsiaalsete riskide hüvitamine. Isikul, kes jääb teenistusse, ei ole selliseid vanusest
tingitud riske.
Eripensionid pärinevad 2000ndate algusest, kuid eluea kasv ning tööturu ja töötingimuste
muutumine on jäänud tähelepanuta. Samas üldist pensioniiga on vahepeal märkimisväärselt
tõstetud, mistõttu on vahe eripensionide pensioniea ja tavapensionide pensioniea vahel
oluliselt suurenenud. Tegevteenistujate vähesuse probleemi peaks lahendama muul moel kui
pensioni maksmisega ning teenistusse astumist ja teenistuses jätkamist tuleks motiveerida
hea palga ning soodsate töötingimustega. Lisaks tuleb sellise ettepaneku juures analüüsida
mõju ka teistele eripensionidele (kohtunikud, prokurörid jt). Luues olukorra, kus ühte
eripensioni võib teenistuses olles saada, kuid teisi eripensione teenistuses olles ei maksta,
võib tekitada isikute ebavõrdne kohtlemine, mida tuleks vältida.
1 Kavatsuse punkt 3.
2 Kavatsuse punkt 3, lk 6: Samuti on 50ndates eluaastates kaitseväelased füüsiliselt piisavad aktiivsed
ning nende terviseseisund on endiselt sobiv jätkama tegevteenistust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kavatsuses kajastatud tervisekontrollide osas võib tõesti nõustuda, et kui need sisuliselt
kattuvad, on võimalik senine korraldus üle vaadata (kaitseväekohustuslase ja
mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine ajateenistuses).3
Lõpetuseks soovime eraldi rõhutada, et kui ajateenijate puhul kavandatakse neid kaasata
rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele nende endi nõusolekul,4 on äärmiselt oluline, et
isik oleks valiku tegemisel selgelt ja hästi informeeritud, sh võimalikest riskidest. Siin ei piisa
pelgalt formaalsest nõusolekust, vaid noortele tuleks selgitada, mida pakutav tegevus
tegelikult tähendab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Liidia Soontak
[email protected]
Nikita Panjuškin
[email protected]
Nele Nisu
[email protected]
3 Kavatsuse p 4.
4 Kavatsuse p 1.3, alapunkt a, lk 4.