Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmine

Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium 23.04.2024 nr 2-2/1125-1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmine Esitame Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Palume kooskõlastada eelnõu kiireloomulisena 5 tööpäeva jooksul. Rakendusakt on seotud Riigikogu poolt vastu võetud ja veel jõustumata ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (377 SE) ning peaks jõustuma koos nimetatud seadusemuudatusega 15. mail 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Andmekaitse Inspektsioon Reine Hindrekus-Koppel 5379 0331 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 17.04.2024 MÄÄRUS 23.04.2024 nr 2-2/1125-1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel ja ettevõtlustulu, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel ning välisriigist saadava töötasu suurus ja töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise, tööandja makstava haigushüvitise ning tööandja makstava vabatahtliku töövõimetushüvitise suurus;“; 2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) haiguslehe, mille alusel isik töötab, avamise ja lõpetamise kuupäev, terviseseisundile vastavale tööle üleviimise periood ning haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta;“; 3) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse sõna „püsitatud“ sõnaga „püstitatud“; 4) paragrahvi 25 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „kuupäev“ sõnadega “ning terviseseisundile vastavale tööle üleviimise periood“; 5) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) haiguslehe avamise ja lõpetamise kuupäev, ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja hüvitatud päevade arv ning hüvitise väljamaksmise kuupäev;“; 6) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „haigushüvitise“ sõnadega “ja vabatahtliku töövõimetushüvitise;“; 7) paragrahvi 40 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tervisekassa andmekogust on õigus saada andmeid ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse ja hüvitatud päevade arvu, haiguslehe ja terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodi ning 1 haiguslehele märgitud terviseseisundile vastavate töötingimuste ettepanekute, haigushüvitise väljamaksmise kuupäeva ja haigushüvitise lõppemise aja kohta.“; 8) paragrahvi 40 lõike 5 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „haigushüvitise“ sõnadega „ja vabatahtliku töövõimetushüvitise“. § 2. Määrus jõustub 2024. aasta 15. mail. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister 2  17.04.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmineˮ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on seotud Riigikogu poolt vastu võetud, kuid veel jõustumata ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 377 SE1, millega nähakse muu hulgas ette võimalus teha tööd ka pikaajalisel haiguslehel olles ning kehtestatakse tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis. Seadus on kavandatud jõustuma 15. mail 2024. a. Eelnõuga viiakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) kooskõlla ülalnimetatud muudatusega. Seadusemuudatusega nähakse töötajatele ette võimalus pärast kahekuulist haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Sellega seoses tekib Eesti Töötukassal (edaspidi töötukassa) kohustus pakkuda eelnimetatud pikaajalise haiguslehe alusel töötajale töövõimet toetavaid tööturuteenuseid, nagu tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine jm. Vastavate teenuste osutamiseks on vajalik tagada töötukassale ligipääs haiguslehele märgitud ettepanekute kohta terviseseisundile vastavate töötingimuste osas ning terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodile. Terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioode on töötukassal vaja teada ka kindlustatu töötuskindlustusstaaži arvestamiseks tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikele 22. Seega lisatakse muudetava määruse § 7 lõikele 2, § 25 punktile 6 ja § 40 lõikele 3 vastav andmekoosseis. Lisaks nähakse seadusemuudatusega ette tööandjatele võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabastusega hüvitist. Sellega seoses tekib töötukassal kohustus arvestada tööandja poolt makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis sissetuleku hulka nii töövõimetoetuse maksmisel kui ka töötavale inimesele tööturukoolituse võimaldamisel koolituskaardi alusel. Seega lisatakse muudetava määruse § 7 lõike 2 punktile 1, § 34 lõike 1 punktile 7 ja § 40 lõike 5 punktile 8 vastav andmekoosseis. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected], 5667 4014), tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected], 5913 9212) ja nõunik Reine Hindrekus-Koppel (reine.hindrekus- [email protected], 5379 0331). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected], 5455 0226). 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3-0d581a6d49c7/ravikindlustuse-seaduse- muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-toovoimetuse-ennetamine. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu poolt vastu võetud ja 15. mail 2024. a jõustuma kavandatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (377 SE). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse2 tähenduses. Seadusega kavandatavate muudatuste rakendamiseks antakse eelnõukohase määrusega töötukassale ligipääs haiguslehele märgitud ettepanekutele terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta ning terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodile. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktidega 1, 6 ja 8 täiendatakse põhimääruse § 7 lõike 2 punkti 1, § 34 lõike 1 punkti 7 ja § 40 lõike 5 punkti 8 töödeldavate andmete osas, täiendades andmete loetelu, mida töötukassal on õigus maksukohustuslaste registrist saada. Vastavates sätetes lisatakse töödeldavate andmete loetellu tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, , mida võetakse sissetulekuna arvesse töövõimetoetuse ümberarvutamisel kui ka töötavale inimesele tööturukoolituse võimaldamisel koolituskaardi alusel. Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõike 3 järgi arvutatakse töövõimetoetuse suurus ümber, kui isiku sissetulek toetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära. Sellisel juhul vähendatakse toetust summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90- kordse päevamäära vahest. Sissetulekud, mida võetakse toetuse ümberarvutamisel arvesse, on sätestatud töövõimetoetuse seaduse § 13 lõikes 5. Sissetulekuna arvestatakse edaspidi ka tööandja makstavat vabatahtlikku töövõimetushüvitist. Seega, kui tööandja makstava vabatahtliku töövõimetushüvitise summa ületab 90-kordset toetuse päevamäära, vähendatakse töövõimetoetust summa võrra, mis on pool isiku sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest. Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 23 lõike 10 punktide 1, 2 ja 5 kohaselt pakutakse tööturukoolitust 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kui tema sissetulek on koolituse taotlemisele eelneval kalendriaastal väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Sissetulekud, mida võetakse tööturukoolituse koolituskaardi alusel võimaldamisel arvesse, on sätestatud tööhõiveprogrammi § 23 lõikes 12. Sissetulekuna arvestatakse edaspidi ka tööandja makstavat vabatahtlikku töövõimetushüvitist. Määruse punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 7 lõiget 2 uue punktiga 31, täiendades nende andmete loetelu, mida töötukassal on õigus töödelda seoses pikaajalise haiguslehe alusel töötajale töövõimet toetavate tööturuteenuste tingimustele vastamisega. Loetellu lisatakse haiguslehe, mille alusel isik töötab, avamise ja lõpetamise kuupäev, terviseseisundile vastavale tööle üleviimise periood ning haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta. Nimetatud andmete alusel tuvastab töötukassa, kas inimene kuulub pikaajalise haiguslehe alusel töötaja sihtrühma ning millist töövõimet toetavat tööturuteenust (nt tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine jm) inimesele on vajalik osutada. Määruse punktiga 3 parandatakse kirjaviga põhimääruse paragrahvi 9 punktis 2. Tegemist on seega tehnilise, mitte sisulise muudatusega. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. Määruse punktiga 4 täiendatakse põhimääruse § 25 punkti 6. Lisaks ajutise töövõimetuse alguse ja lõppemise kuupäevale on töötukassal edaspidi kindlustatu töötuskindlustusstaaži arvestamiseks õigus Tervisekassa andmekogust saada ka andmeid terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodi kohta (eelnõukohase määruse punkt 7). Töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 22 kohaselt ei arvestata töötuskindlustusstaažina mh perioodi, millal isik oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaž sama paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt. Kuivõrd töötuskindlustuse seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt on töötuskindlustusstaaži perioodiks mh periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise eest ja haiguslehe alusel töötamise eelduseks on tööandja ja haigestunud töötaja vaheline kokkulepe, mis saab osaks nendevahelisest töölepingust, on töötukassal töötuskindlustusstaaži arvestamiseks vajalik teada ka perioodi, millal inimene töötas haiguslehe alusel. Määruse punktiga 5 täpsustatakse § 34 lõike 1 punkti 6 töödeldavate andmete osas. Eelnõukohase täienduse alusel saab töötukassal olema õigus lisaks ajutise töövõimetuse hüvitise suurusele töödelda töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks ka haiguslehe avamise ja lõpetamise kuupäeva, hüvitatud päevade arvu ja hüvitise väljamaksmise kuupäeva. Haiguslehe kestust on töövõimetoetuse seaduse § 16 lõike 2 punktist 1 tulenevalt vaja, kuna sellest sõltub, mis hetkest määratakse isikule töövõimetoetus ja mis hetkeni on tal õigus töövõimetoetust saada. Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõike 5 kohaselt võetakse ajutise töövõimetuse hüvitist arvesse sissetulekuna töövõimetoetuse suuruse arvutamisel. Selleks, et vältida töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist, kui isiku sissetulek ületab 90-kordset päevamäära ainult seetõttu, et talle maksti ajutise töövõimetuse hüvitist mitme kuu eest korraga või hüvitist maksti isikust olenemata põhjusel tavapärasest erineval ajal, on töötukassal vaja teada hüvitatud ajutise töövõimetuse hüvitise päevade arvu ja hüvitise väljamaksmise kuupäeva. Saadud andmete alusel arvutab töötukassa vajadusel töövõimetoetuse seaduse § 13 lõigete 3 ja 31 alusel töövõimetoetuse suuruse ümber. Määruse punktiga 7 täpsustatakse § 40 lõiget 3, mis sätestab andmete loetelu, mida töötukassal on õigus Tervisekassa andmekogust saada. Loetellu lisatakse ajutise töövõimetuse hüvitise hüvitatud päevade arv, terviseseisundile vastavale tööle üleviimise periood ning haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta. Andmed hüvitatud päevade arvu kohta on töötukassale vajalikud töövõimetoetuse suuruse ümberarvutamiseks tulenevalt töövõimetoetuse seaduse § 13 lõigetest 3 ja 31 (täpsemalt määruse punkti 5 selgituses). Terviseseisundile vastavate töötingimuste andmed on vajalikud selleks, et tuvastada, kas töövõimet toetava tööturuteenuse taotleja kuulub pikaajalise haiguslehe alusel töötaja sihtrühma ning millist tööturuteenust (nt tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine jm) on vaja inimesele osutada. Terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodi on töötukassale vaja töötuskindlustusstaaži tuvastamiseks, kui inimene taotleb töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega lisanduvad Töötukassa andmekogusse täiendavad andmed Tervisekassa andmekogust ja maksukohustuslaste registrist tööturuteenuste osutamiseks, töötuskindlustusstaaži arvestamiseks ja töövõimetoetuse maksmiseks. Sihtrühma moodustavad pikaajalisel haiguslehel olevad inimesed, kes jätkavad töötamist. Hinnanguliselt on sihtrühma suurus 5400 inimest aastas. Seega muudatusest mõjutatud sihtrühm ei ole suur. Määruse muutmine on tingitud Riigikogu poolt vastu võetud ja 15. mail 2024. a jõustuma kavandatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (377 SE) ja vajalik vastava seadusemuudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad mõjud, sh andmekaitsealane mõjuhinnang on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. mail 2024. a, samaaegselt Riigikogu poolt vastu võetud, kuid veel jõustumata ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (377 SE). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Töötukassale. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/24-0430 - Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.04.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c3512c5f-37b3-4137-b1b2-17ff9aaa777a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c3512c5f-37b3-4137-b1b2-17ff9aaa777a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main