Vastus pöördumisele

Nele Labi Teie 09.04.2024 nr 1.1-8/944-1 Sotsiaalministeerium Meie 19.04.2024 nr 2.1-24/2874-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn, Harjumaa [email protected] Riigi asutajaõiguste teostamisest Lugupeetud Nele Labi Esitame SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teabe ja seisukoha rahandusministri 10.06.2022.a määruse nr 24 § 5 lõigete 1 ja 2 nõutu osas (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu juhatuse esimees Lisa: 1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2023. aasta tegevuse korraldamisest ja järelevalve teostamisest. Kairi Kivimäe 617 1133133 [email protected]  SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2023. aasta tegevuse korraldamisest ja järelevalve teostamisest Sihtasutuse tegevus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine kaal ehk CMI Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on 2023. aastal 1,58 (Eesti haiglate keskmine1,20). Vältimatut arstiabi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla koosseisus on kokku seitse kliinikut koos 33 erialakeskusega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp). 2023. aasta olulistemaks tegevusteks olid suurte arendusprojektide lõpetamine. 2020. aastal alustatud vähiravi-ja patoloogiakeskus võeti kasutusele 2023. aasta märtsis ning 2022. aastal alustatud Hiiumaa haigla ehitustöödega jõudsime lõpule aasta lõpuks. Verekeskuse rekonstrueerimistööde I etapi lõpetasime 2023. aasta detsembris ning B-korpuse osalise rekonstrueerimise (sh isolaatorid) lõpetasime samuti 2023. aasta lõpuga. Lõpule jõudsime üleriigilise vereteenistuse infosüsteemi (ÜVIS) I etapiga, mille käigus loodi doonoriportaal koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga. 2023. aastal alustasime üleminekut uuele infoturbestandardile E-ITS (Eesti Infoturbestandard). Standardi täies mahus rakendamine viib meid kooskõlla küberturbeseadusega ning annab võimaluse vajadusel ISO standardi auditeerimiseks. 2023. aasta väljakutseteks olid jätkuv hinnatõus ning kerkivad intressimäärad, ohjeldamaks inflatsiooni, mis juba teist aastat oli kõrgel tasemel. Regionaalhaigla grupi kulude taset mõjutasid oluliselt nii kõrge inflatsioon kui EURIBOR’i tõusust tingitud intressikulude tõus. Intressikulud tõusid 2023. aastal neli korda võrreldes 2022. aastaga. Suuremat mõju kulude tõusule avaldas ka tööjõukulude tõus, mis suurenes võrreldes 2022. aastaga 17%. Aasta teises pooles suurendas Tervisekassa ravi rahastuse lepingut summas 5 mil eurot, mis aasta lõpuks ka realiseeriti ning tekkis ka väikeses mahus ületööd (ravitegevuses tehtav ületöö tasustatakse haiglale koefitsiendiga – 0,7 ambulatoorse ravi ületöö osas ja 0,3 statsionaarse ravi ületöö osas). 2023. aasta tulem kujunes positiivseks nii Tervisekassa poolt juurde saadud ravimahu kui suurinvesteeringute finantseerimiseks ette nähtud meetmerahade laekumise tõttu. Eesmärkide täitmine Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud investeeringud. Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2023. aastal mõjutas Regionaalhaigla ja grupi haiglate poolt osutatud ravi maht ning ehitusprojektidega seotud sihtfinantseeringud. Suuremad kasvud tervishoiuteenuste tuludes tulenevad ravi mahu ning teenuse hinna tõusust. Kulude kasvu mõjutas inflatsioon, mille tulemusena kasvasid põhiteenuste- ja üldhalduskulud ning tööjõutasude tõus, mis oli tingitud keskmiselt 20% palgakasvust. Kõrgemat majandusaasta tulemit mõjutab suurelt riigi sihtasutusele kohalduv arvestuspõhimõte, millest juhindudes sihtfinantseeringud kajastuvad perioodi tulus, kuid soetatud varad avaldavad mõju kuludele pikema aja jooksul, lähtuvalt kasutusele võtust ja amortisatsioonist. sh sh tuhat EUR 2023 2022 Regionaalhaigla Regionaalhaigla Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/lühiajaliste 1,5 1,5 1,3 1,2 kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustised) 0,3 0,3 0,4 0,3 Netovara suhtarv (netovara/vara) 63,9% 61,5% 57,4% 55,9% Netovõlakoormus ((võlakohustused-likviidsed 11,2% 13,3% 14,9% 17,1% varad)/tegevustulud)) ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) 13,5% 10,9% 3,6% 3,1% Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupis jõudsid lõpule suured kinnisvaraarendused, mis suures osas rahastati välisvahenditest (sihtfinantseering). Laekunud sihtfinantseeringute summad avaldavad positiivset mõju grupi tuludele ning aruandeaasta tulemile. Struktuurfondidest ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 2023. aastal oli summas 48,5 mil eurot. Tegevuseesmärgid 2021. aastal kinnitati Regionaalhaigla 10 aasta arengukava, mis valmis töötajate, patsientide ning tervishoiusüsteemi partnerite koostöös. Sellel kümnendil näeme oluliste trendidena rahvastiku arvu jätkuvat vähenemist ning vananemist, tehnoloogi kiiret arengut ja kasvavat digitaliseerimist ning keskkonnateadlikkuse jätkuvat kasvu kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise valguses. Muutuvas keskkonnas on olulisim meie missioon: investeerime inimeste tervisesse ja sellest juhindume igas olukorras. Investeerime oma aega, teadmisi, pühendumust ja hoolt, sest teame, et iga hetk, mis veedame oma patsiente kuulates ja kaasates, lahendusi otsides ja leides, tasub end ära. Märkame võrdväärselt iseennast ja oma kolleege. Panustame tervishoiusüsteemi üldisemalt, et see jätkuvalt toetaks patsiente ja meie töötajaid. Tegevuseesmärgid:  Regionaalhaigla on Eesti parima patsiendikogemusega haigla  Tipptasemel ravi on kättesaadav igale patsiendile tema raviteekonnal  Kvaliteetse teadustöö sh rakendusuuringute maht kasvab Haigla edukaks toimimiseks on oluline teada patsientide vajadusi ja ootusi ning tagada, et neid võetaks teenuste arendamisel arvesse. Juba aastaid on Regionaalhaiglas kasutusel patsientide tagasiside süsteem, kus kõikidel külastajatel on võimalus avaldada nii rahulolu kui ka rahulolematust ning teha ettepanekuid. 2023. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse arsti või õe ambulatoorsele vastuvõtule abi saamiseks 431 828 korral. Keskmiselt raviti 35 570 patsienti ning erakorralisse vastuvõttu pöörduti 95 096 korral. Haiglale esitati 566 tänuavaldust. Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid tipptasemel ravi, hoolivuse, professionaalsuse, sõbralikkuse, kannatliku meele ja lootuse pakkumise eest keerulises terviseolukorras. Regionaalhaigla annab oma panuse innovatsiooni ja teaduse arengusse, olles avatud õppe- ja teadustööks, uuringuteks ja innovaatiliste lahenduste rakendamiseks meditsiinivaldkonna eri osades. Juba teist aastat andsime välja koostöös ASga Maag Grupp teadusstipendiumi. Jätkuvalt toetasime teadustegevust sihtotstarbelisest fondist ning premeerisime teadusartiklite autoreid. Andsime välja noore spetsialisti stipendiumeid ja elukestva õppe stipendiumi. Osaluste omandamine ja varade üleandmine Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2023. aastal ei toimunud. 2023. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2023. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 58,8 (2022: 21,5) miljoni euro ulatuses. Sihtfinantseeringutest suurima osa moodustas struktuurifondide ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 48,5 miljonit eurot (2022: 13,5). Residentide töötasude sihtfinantseerimine moodustas 2023. aastal 5,5 (2022: 4,7) miljonit eurot. Sihtasutuse tegevuse jätkamine Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, sellest tulenevalt on vajalik Regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel. Raviteenuste hinnastamine on aasta aastalt kasvavalt mitte vastanud tegelikule kulutasemele. Viimaste aastate kõrge kulutaseme tõus tõstis probleemi teravalt esile. Katteta kulude järjest kasvav osakaal on tõusnud tasemele, kus kärped investeeringutes on vajalikud, et säilitada likviidsus, mis omakorda pikemas vaates toob kaasa raviteenuste osutamise võimalikkuse vähenemise. Regionaalhaigla prioriteetide hulgas on olnud aastaid uue psühhiaatria ravikorpuse ehitus, et võimaldada patsientidele elementaarseid tänapäevaseid ravitingimusi ja töötajatele motiveerivat töökeskkonda, kuid katteta kulude osakaalu järsk tõus ning ehitushindade kallinemine on antud projekti lükanud määramata tulevikku. Selle vältimatu investeeringu tegemine lähiaastatel eeldab riikliku otsustuse tegemist ja rahastusallika leidmist Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2023. aastal Regionaalhaiglas läbi ei viidud. Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes. 2023. aastal olid Regionaalhaigla auditikomitee liikmed Urmas Kaarlep (esimees ja liige kuni 30.11.2023), Kaie Koskaru-Nelk (liige alates 13.10.2023, esimees alates 07.12.2023), Regina Vällik ja Hanno Matto. Auditikomitee käis 2023. aastal koos kuuel korral, mille raames:  tegi nõukogule ettepanekuid siseauditi tööplaani kohta;  analüüsis siseauditi üksuse töö tulemusi;  hindas meetmeid, mida juhatus on rakendanud siseauditite käigus tehtud ettepanekutest lähtuvalt;  hindas auditeeritud valdkondades oluliste riskide maandamise tõhusust;  analüüsis audiitorettevõtja töö tulemusi;  vaatas läbi Regionaalhaigla majandusaasta aruande ja esitas nõukogule selle kohta oma arvamuse. Siseauditeid viiakse läbi nõukogu poolt kinnitatud riskipõhise aastaplaani alusel, mille koostamisel lähtutakse nii nõukogu, juhatuse, auditikomitee kui ka riskijuhi sisendist, võttes arvesse Regionaalhaigla eesmärke, riske ja riskijuhtimise protsesse. Aastaplaani ja auditite ulatuse määramisel lähtutakse põhimõttest, et vähemalt ühes aasta jooksul läbiviidavas auditis kuulub auditi fookusesse ka tütarhaiglate tegevus auditeeritavas valdkonnas. 2023. aastal viidi läbi neli plaanitud siseauditit:  Üüritavad pinnad – eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla pindade üürimise protsess on korraldatud tõhusalt.  Ravi ühtlane tase abi-ametikohtadel personali kasutamisel –eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaiglas on tagatud tervishoiuteenuse kvaliteetne osutamine abi-ametikohtadel personali kasutamisel.  Raviarvete kodeerimine –eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla raviarvete kodeerimise protsess tagab Regionaalhaigla tulude maksimaalse laekumise.  Hankelepingute haldamine –eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla Siseauditite raames tuvastatud riskid, tehtud järeldused ja soovitused ning nendest lähtuvate tegevuskavade täitmine on püsivalt haigla juhtkonna ja siseaudiitori seire fookuses. Seire tulemuste kokkuvõte esitatakse auditikomiteele kord aastas.