Teie 13.03.2024 nr 14
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Meie 18.04.2024 nr 10-4/2648-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Täname Teid põhjaliku tagasiside ja ettepanekute eest, mis puudutavad täisealiste eestkoste
korraldust Eestis ning vabandame, et meie vastus on viibinud. Nõustume Teie seisukohaga, et
eestkoste määramise oluline tõus ning ka teised eestkosteuuringus vastuseta jäänud küsimused
vajavad edasist põhjalikku analüüsi. Samas on meie hinnangul ennatlik toetada seisukohta, et luua
toetatud otsustamise süsteem praeguse eestkostesüsteemi asemel. Samale järeldusele jõuti ka
eestkosteuuringus, et täielik üleminek toetatud otsustamise mudelile oleks seotud suure riskiga.
Toetatud otsuste süsteem ei saa olla universaalseks vahendiks tagamaks kõikide isikute piisav kaitse
– isikutele, kes ei ole võimelised oma tahet väljendama, ei ole toetatud otsustamise mudel sobiv.
Tõite oma pöördumises välja kohtupsühhiaatriliste eksperthinnangute kvaliteedi ja ebaselged
kohtumääruste resolutsioonid. Näete siinkohal selget vajadust praktikat ühtlustada, vaadata üle
praegune süsteem ning koolitada eksperte/kohtunikke, aga ka eestkostjaid.
Kohtupsühhiaatria eksperthinnangutega seonduvatest kitsaskohtadest oleme teadlikud ja
Justiitsministeeriumi 2024. aasta tööplaanis on eraldi ülesandena kohtupsühhiaatria
ekspertiiside analüüs. Kaardistame koos Sotsiaalministeeriumiga andmetele juurdepääsu võimalusi,
vajalikke arendusi ja ka õigusaktide muutmise vajadusi.
Pärnu Maakohtusse loodi 01.05.2023 eestkoste järelevalve osakond, mille ülesandeks on
eestkoste järelevalve teostamine ning ühtlustamine ja eestkoste valdkonna arendamine, sh
koolituste korraldamine nii kohtusiseselt kui ka eestkostjatele. Eelmise aasta jooksul oli
osakonna esmane eesmärk saada ülevaade järelevalve teostamise erinevatest praktikatest ning neid
ühtlustada. Lisaks lõi Justiitsministeerium koostöös järelevalve osakonnaga eestkostjatele veebilehe
„Eestkostja teejuht“, kuhu on koondatud kõik vajalik info eestkostjatele. Osaliselt ka veebilehe loomise
järgselt on eestkostjad leidnud paremini tee osakonnani ning osakond on saanud hulgaliselt
pöördumisi, inimesi nõustada ning saanud ka positiivset tagasisidet.
Järgnevalt on osakonnal plaanis koolitada üha rohkem eestkostjaid, et tõsta nende pädevust
eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste teostamisel ja eestkostetavate toetamisel. Nt toimus
16. aprillil koostöös Saaremaa vallaga eestkoste järelevalve infopäev. Osakond on aktiivselt viinud
teabe koolituse toimumisest ka piirkonna füüsilisest isikust eestkostjateni. Taolisi infopäevasid on
kavas korraldada ka teistes piirkondades. Osakonnal on võimalik viia järelevalve käigus tekkinud
probleemid otse kohtunikeni ning teha kohtunikele ka ettepanekuid eestkoste seadmise menetluse
ühtlustamiseks. Osakond on asunud sisukamalt kontrollima ka kohtumäärustes eestkostetava õiguste
piiramise ulatust tegeliku eluga ning selle tulemusel on kohtud korduvalt laiendanud eestkostetava
õigusi.
Mis puudutab valimisõigusega seonduvat, siis kahtlemata on see üks olulisemaid kodanikuõiguseid.
Tuleb aga silmas pidada, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 57 lg 2 näeb selgesõnaliselt ette, et
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Teovõimetuks
tunnistamise asemel on Eestis 2002. aastast alates kasutusel teovõime piiramine.
Põhiõiguse piirangu sisustamisel tuleb aga silmas pidada, et kohus otsustab alati igal üksikul juhul,
kas üldse ja kui, siis mis ulatuses on vajalik isiku teovõimet piirata. See tähendab seda, et
teovõime piiramine täies ulatuses on viimane abinõu, kui teised abinõud on ammendunud, ning selle
otsuse teeb erapooletu kohus, arvesse võtmata isiku maailmavaatelisi eelistusi. Pidades silmas neid
põhimõtteid on seadusandja loonud kõik võimalused langetamaks praktikas kaalutletud teovõime
piiramise otsuseid, muuhulgas jah, ka selliseid, mis lõpptulemusena võivad kaasa tuua valimisõiguse
kaotamise.
Asjaolu, et eestkoste uuringu põhjal selgus, et valimisõigus on piiratud 88% eestkostetavatest, viitab
sellele, et enamikel juhtudel on eestkoste seatud kõikide asjade ajamiseks. See on eestkoste praktika
küsimus (nagu ka eestkostetavate hulga oluline kasv), mis vajab põhjalikku sisulist analüüsi, enne kui
hakkame sisse viima kardinaalseid seadusandlikke muudatusi. Saame küll kaaluda
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmist, millele viidati analüüsis, mis seob kõikide asjade
ajamiseks määratud eestkoste valimisõiguse kaotamisega (TsMS § 526 lg 5). Juhime aga tähelepanu
asjaolule, et see ei pruugi lõpptulemust muuta, sest kohus saab ka edaspidi hinnata, et isik ei ole
võimeline mingeid asju ajama (sh realiseerida oma valimisõigust).
Lõpetuseks, Justiitsministeerium on nõus Teie hinnanguga, et Sotsiaalministeeriumi tellimusel
valminud eeskosteuuring on oluline samm edendamaks nende inimeste õiguste kaitset, kes vajavad
selles tuge, ning näeme, et erinevate sotsiaalhoolekande teenuste näol vastavat toetavat tuge
pakutakse puuetega inimestele juba ka täna (sh eestkostel olevatele isikutele). Uurimuses tõstatatud
kitsaskohad ja küsimused vajavad erilist tähelepanu ning oma tegevustes võtame neid ka arvesse,
kuid suuremad tehtavad muudatused peavad olema kaalutud ning tuginema põhjalikule sisulisele
analüüsile. Kavandame võimalusel jätkuanalüüsi, et sisuliselt hinnata peamisi küsimusi, mis esimeses
uuringus jäid sisulise vastuseta, ning sealjuures hinnata põhjalikumalt ka seda, kas ja millised
muudatused oleksid vajalikud õigusaktides.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddi Lutterus
Asekantsler
/*Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Kristel Vaino 58634051
[email protected]