MINISTRI MÄÄRUS
16.04.2024 nr 17
Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a
määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“
muutmine
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32 lõike 8
alusel.
Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruses nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri (edaspidi
majutuskeskuse sisekorraeeskiri) reguleerib rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses
(edaspidi majutuskeskus) viibiva rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi taotleja) ja
rahvusvahelise kaitse saanud isiku (edaspidi kaitse saaja) suhteid majutuskeskusega ning
kehtestab majutuskeskuse kodukorra.
(2) Majutuskeskuse sisekorraeeskirja kohaldatakse ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule.
(3) Majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja tutvustab majutuskeskusesse
saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise
tingimusi ja korda ning majutuskeskuse sisekorraeeskirja temale arusaadavas keeles nii
suuliselt kui kirjalikult ning võtab selle kohta isikult allkirja.
(4) Majutuskeskuses tulekahju märkamise või häirekellade käivitumise korral tuleb kõigil
majutuskeskuses viibivatel isikutel kohe suunduda evakuatsiooniteed mööda väljapääsu
poole. Tulekahju avastanud isik on kohustatud tulekahjust viivitamata teavitama häirekeskust
hädaabinumbril 112 ja seejärel majutuskeskuse töötajat või turvatöötajat.
(5) Kõigist rikkumistest, mis on suunatud majutuskeskuses viibiva isiku või majutuskeskuse
töötaja vastu või tekitavad majutuskeskusele varalist kahju, teavitab majutuskeskuse juhataja
või tema määratud töötaja õiguskaitseorganeid.
(6) Lapse turvalisuse, eakohase kohtlemise ja heaolu tagamise eest vastutab tema vanem või
eestkostja. Alla 7-aastased lapsed peavad olema majutuskeskuses vanema või tema
määratud täiskasvanu järelevalve all.
2
(7) Majutuskeskuse siseruumides ja territooriumil viibivatel isikutel on keelatud teisi taotlejaid,
kaitse saajaid ja isikuid, sealhulgas töötajaid filmida ja pildistada ning nende vestlusi
salvestada, samuti avaldada neid materjale ilma teise isiku nõusolekuta.
(8) Majutuskeskuses ja selle territooriumil on keelatud olla alkoholi- või narkojoobes ning
omada ja tarbida alkoholi ja alkoholi sisaldavaid aineid ja narkootilisi, psühhotroopseid ja muid
uimastava või tugeva toimega aineid, välja arvatud isikule välja kirjutatud retseptiravimeid.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Taotleja ja kaitse saaja isiklik toimik
(1) Majutuskeskusesse saabumisel taotleja ja kaitse saaja registreeritakse ning avatakse tema
isiklik toimik, kuhu koondatakse isiku majutuskeskusesse vastuvõtmist ja seal viibimist
puudutav dokumentatsioon majutuskeskuse teenuse osutamiseks.
(2) Isiklikku toimikusse koondatakse taotleja ja kaitse saaja kohta järgmised andmed:
1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg ja kontaktandmed;
2) isikuga kaasas oleva perekonnaliikme ees- ja perekonnanimi;
3) märge isiku ravimite vajaduse kohta (jah/ei);
4) isiku haridus, keelteoskus (keelte loetelu) ja kirjaoskus;
5) majutamise tingimuste ja korra ning majutuskeskuse sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus;
6) isiku puhul öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimise kohta esitatud taotlused;
7) märge isiku haavatavuse ja erivajaduse kohta, mis on oluline majutuskeskuse teenuse
tagamisel (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 151 lõike 1 kohaselt);
8) isikule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 36 alusel makstud rahalise
toetuse andmed;
9) muud elukorraldust puudutavad andmed.
(3) Isiklikku toimikut hoitakse viisil, millega tagatakse andmete ja dokumentide turvaline
säilimine ning isikuandmete kaitse.
(4) Isiklikku toimikut säilitatakse isiku majutuskeskuses viibimise ajal.“;
3) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja ja kaitse saaja majutatakse ühe- või mitmekohalisse eluruumi või muusse
majutuseks kasutatavasse ruumi (edaspidi eluruum). Perekonnaliikmed majutatakse
võimaluse korral ühte eluruumi.
(2) Ühte eluruumi ei majutata eri soost taotlejaid ega kaitse saajaid, kes ei ole ühe perekonna
liikmed, välja arvatud juhul, kui taotlejad või kaitse saajad on selleks ise kirjalikult soovi
avaldanud.
(3) Majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal on õigus vajaduse korral
majutuskeskuses viibivaid taotlejaid ja kaitse saajaid majutuskeskuses ümber paigutada.
Taotleja ja kaitse saaja võib esitada kirjaliku taotluse eluruumi vahetamiseks koos
põhjendusega majutuskeskuse juhatajale.
(4) Majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal on õigus ohuolukorra või õnnetuse
ennetamiseks või selle toimumise korral ja muul mõjuval põhjusel siseneda taotleja või kaitse
saaja eluruumi tema juuresolekuta.
(5) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja eluruumi seal
majutuva isiku nõusolekuta.
3
(6) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) häirida teisi
majutuskeskuses viibijaid.“;
4) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Õhtusel ajal majutuskeskuses kohaloleku registreerimise ja öisel ajal
majutuskeskusest eemalviibimise kord“;
5) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja on kohustatud viibima majutuskeskuses öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00).
Majutuskeskuses kohalolek tuleb registreerida vahemikus kell 21.00 kuni 22.00
majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures.“;
6) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) taotleja põhjendatud taotluse alusel, milles on märgitud tema kontaktandmed ja
viibimiskoha aadress.“;
7) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel esitab isik kirjaliku taotluse tööpäeval vähemalt
72 tundi enne planeeritud eemalviibimist majutuskeskuse juhatajale, kes otsustab loa andmise
öisel ajal eemalviibimiseks.“;
8) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 5 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Arvuti esimesel kasutamisel tutvustatakse taotlejale ja kaitse saajale majutuskeskuses
kehtivaid arvuti ja interneti turvalise kasutamise reegleid.“;
10) paragrahvi 5 lõiget 10 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Suitsetamise piiranguid kohaldatakse ka elektroonilise sigareti kasutamisele.“;
11) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. Kaebuste ja ettepanekute esitamine
Majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuses osutatud teenuse peale võib taotleja ja kaitse
saaja esitada kaebuse või teha ettepaneku majutuskeskuse teenuse osutajale.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on ajakohastada majutuskeskuses viibivate rahvusvahelise kaitse taotlejate
(edaspidi taotleja) ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute (edaspidi kaitse saaja) ühiselu reegleid
majutuskeskuses ning sätestada kuidas toimub taotleja ja kaitse saaja majutuskeskusesse
vastuvõtmisel või seal viibimisel dokumentide registreerimine, milliseid andmeid koondatakse
toimikusse ja kuidas neid säilitatakse. Lisaks täpsustatakse järelevalve tegemise ja kaebuste
esitamise korda. Samuti täpsustakse määrusega rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
(edaspidi majutuskeskus) töötajatel lasuvaid kohustusi seoses majutuskeskusesse saabuvate ja
seal viibivate taotlejate ja kaitse saajatega.
Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ (edaspidi määrus nr 37) muutmise määrus kehtestatakse
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 32 lõike 8 alusel.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna hoolekandeteenuste ja
toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 5919 0941,
[email protected]) ja
Sotsiaalkindlustusameti rändeteenuste tiimi juht Liis Paloots (tel 5870 6922,
[email protected]). Määruse väljatöötamisse olid kaasatud AS-i
Hoolekandeteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse juht Jana Selesneva ja
sotsiaaltöötaja Vaido Kütt.
Määruse mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik
Alis Tammur (tel 5911 4135,
[email protected]) ning juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema
(tel 5911 1796,
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Määrusega muudetakse määruse nr 37 redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas
avaldamismärkega RT I, 04.05.2018, 11.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrust nr 37 muudetakse tulenevalt majutuskeskuse teenuse korralduslikest muudatustest ja
praktilistest vajadustest senise teenuseosutamise raames, samuti tulenevalt
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kogemusest Ukraina sõjapõgenike majutuse korraldamisel
ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti (edaspidi EUAA) suunistest majutuskeskuse teenuse
korraldamisel.
2
Määrus koosneb 12 punktist. Määruse sisu ja ülesehitus tuleneb VRKS § 32 lõikest 9, milles
sätestatakse majutuskeskuse sisekorraeeskirja sisu.
Punktiga 1 muudetakse määruse nr 37 § 1 teksti.
Lõikes 1 täpsustatakse senist sõnastust, tuues välja, et majutuskeskuse sisekorraeeskiri
reguleerib majutuskeskuses viibivate taotlejate ja kaitse saajate suhteid majutuskeskusega ning
kehtestab majutuskeskuse kodukorra.
Lõikes 2 sätestatakse erisus, et majutuskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatut kohaldatakse ka
VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule. Tulenevalt VRKS 16.08.2022
jõustunud § 32 lõike 11 täiendusest laiendatakse määruses sätestatut ka välismaalasele, kelle
puhul on Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatud
koos eitava otsuse vormistamisega, kuid kellele võib tulenevalt seadusest majutuskeskuse teenust
osutada kuni 30 päeva lõpliku otsuse jõustumisest arvates.
Lõikes 3 konkretiseeritakse majutuskeskusesse saabunud isiku majutamise tingimusi, talle
sisekorraeeskirja tutvustamist ja eeskirjas sätestatud tegevuste rakendamist puudutavat. Selleks
sätestatakse, et majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal tuleb tutvustada
majutuskeskusesse saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale
majutamise tingimusi ja korda ning sisekorraeeskirja nõudeid temale arusaadavas keeles. Selleks
tuleb teenuseosutajal tagada majutuskeskusesse saabunud täisealise taotleja ja kaitse saaja
majutamise tingimusi ja majutuskeskuse sisekorraeeskorda tutvustav materjal (nt sisekord või
sellele toetuv lihtsustatud infomaterjal) ning materjali suuline tutvustamine, millesse vajaduse
korral kaasatakse tõlk. Kui taotleja räägib harvaesinevat keelt, mille puhul tõlgi kaasamine on
Eestis keelevaldajate puuduse tõttu raske, võib taotleja nõusolekul kasutada tõlgina teist
majutuskeskuses viibivat täiskasvanut.
Teenuseosutajal tuleb alati võtta teovõimeliselt täisealiselt isikult tema informeerimise kohta allkiri
või kirjaoskamatuse korral initsiaalid, mille juurde lisatakse sisekorra tutvustamise kuupäev. Kui
majutuskeskusesse saabub alaealine või täiskasvanu, kellel on pöördumatu terviseseisund ja ta
vajab kõrvalabi toimetulekuks, lasub lapsevanemal või isiku seaduslikul esindajal kohustus
selgitada isikule arusaadaval moel temale järgimiseks olevaid olulisi punkte.
Sõltuvalt taotleja erivajadusest või vanusest (alaealised) võib majutuskeskuse sisekorraeeskirja
tutvustada ka selleks visuaalseid materjale (nt piktogrammid, videomaterjalid jms) kasutades.
Samuti peab majutuskeskuse teenuse osutaja tagama, et sisekorraeeskiri on vähemalt inglise ja
vene keeles majutuskeskuses viibijatele kättesaadav majutuskeskuse üldruumis või on info välja
toodud infostendil, kus on võimalik sellega tutvuda.
Sisekorraeeskirja tutvustamine majutuskeskuses on väljakujunenud praktika, kuid tulenevalt selle
olulisusest, sealhulgas oludes, kus võidakse kasutusele võtta täiendavaid majutuskohti, on oluline,
et see on reguleeritud määruse tasandil.
Lõikes 4 täpsustakse senise lõike 2 sõnastust. Teise lausesse lisatakse täpsustus, et olukorras,
kus majutuskeskuse personal ei viibi kohapeal, tuleb majutuskeskusest evakueerinud taotlejal või
kaitse saajal tulekahjust viivitamata teavitada häirekeskust, helistades telefonile 112. Peale
häirekeskuse informeerimist tuleb teavitada majutuskeskuse juhatajat või tema töölt
eemalviibimise korral tema määratud töötajat või turvatöötajat. Töötajate majutuskeskusest
eemalviibimine tööajal ei ole tavapärane, kuid välistatud ei ole ka olukord, kus majutuskeskuses
on korraga üks-kaks töötajat, kes võivad olla hõivatud kiireloomulise väljasõidu vms ettenägematu
olukorraga, kus asenduse korraldamine ei ole võimalik. Kui tegemist on öise ajaga ja
majutusekeses viibib kohapeal turvatöötaja, tuleb peale häirekeskuse teavitamist esmalt
tulekahjust informeerida turvatöötajat. Turvatöötaja täidab kuni päästeteenistuse saabumiseni
temal lasuvaid ülesandeid ja informeerib majautuskeskuse juhatajat või tema määratud töötajat.
3
Lõikes 5 täpsustakse senise lõike 3 sõnastust. Lisaks rikkumistele, mis on suunatud
majutuskeskuses viibiva isiku vastu või tekitavad majutuskeskusele varalist kahju, lisatakse
loetellu ka majutuskeskuse töötajate vastu suunatud rikkumised. Samuti täpsustakse, et nimetatud
juhtudel lasub majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal kohustus teavitada juhtunust
õiguskaitseorganeid. Paraku on majutuskeskustes aeg-ajalt selliseid olukordi esinenud, mistõttu
on oluline, et majutuskeskuses viibijad on teadlikud sellest, et ükski rikkumine ei ole tolereeritud
ning oluline on koostöö majutuskeskuse personaliga.
Lõikes 6 täpsustakse senise lõike 4 sõnastust. Lisatakse täpsustus, et alla 7-aastaseid lapsi ei
tohi jätta vanema või eestkostja järelevalveta majutuskeskuse tuppa või teistesse ruumidesse.
Seda põhjusel, et vältida väikelastega tekkida võivaid õnnetusi või muid lapsele ohtlikke sündmusi
(mürgistus, traumad jmt). Kõik alla 7-aastased lapsed peavad olema majutuskeskuses vanema või
tema määratud täiskasvanu järelevalve all.
Lõikega 7 lisatakse määrusesse uus säte, millest lähtuvalt on majutuskeskuse siseruumides ja
territooriumil viibivatel isikutel keelatud teisi taotlejaid, kaitse saajaid ja isikuid, sealhulgas personali
filmida ja pildistada ning nende vestlusi salvestada ilma teise isiku nõusolekuta, samuti on keelatud
neid materjale ilma eelneva kokkuleppeta avaldada. Majutuskeskuses viibijate näol on tihiti
tegemist relvakonfliktide, inimõiguste rikkumise ja tagakiusamise eest põgenevate inimestega,
kelle majutuskeskuses viibimise kohta info avaldamine võib kujutada ohtu taotlejale või kaitse
saajale.
Lõikega 8 lisatakse määrusesse uus säte, milles täpsustakse, et majutuskeskuses ja selle
territooriumil on keelatud olla alkoholi- või narkojoobes ning omada ja tarbida alkoholi. Samuti ei
tohi isik majutuskeskuses viibides omada ega tarbida narkootilisi, psühhotroopseid ja muid
uimastava või tugeva toimega aineid. Erandiks on vaid juhud, kui isikule on raviarsti poolt
retseptiga määratud psühhotroopne või muu tugeva toimega ravim, mis on vajalik tema
raviprotsessiks.
Punktiga 2 täiendatakse määrust nr 37 §-ga 11 „Taotleja ja kaitse saaja isiklik toimik“. Määrusesse
tuuakse taotleja ja kaitse saaja isikliku toimiku avamist ja säilitamist puudutav regulatsioon, milles
sätestatakse toimikusse kantavad andmed ja dokumendid ning nende säilitamise tingimused.
Lõike 1 kohaselt tuleb majutuskeskuse teenuse osutajal taotleja ja kaitse saaja
majutuskeskusesse vastuvõtmisel avada tema isiklik toimik, kuhu koondatakse isiku
majutuskeskusesse vastuvõtmist ja seal viibimist puudutav dokumentatsioon majutuskeskuse
teenuse osutamiseks, arvestades muu hulgas tema eripärasid.
Lõikes 2 tuuakse välja eespool nimetatud isiklikku toimikusse taotleja või kaitse saaja puhul tema
majutuskeskuses viibimisel kantavad andmed, milleks on üldjuhul:
1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg ja kontaktandmed;
2) isikuga kaasas oleva perekonnaliikme ees- ja perekonnanimi. Rahvusvahelise kaitse taotleja
perekonnaliikmete loetelu on välja toodud VRKS § 7 lõikes 1;
3) märge isiku ravimite vajaduse kohta jah/ei vastuse kujul. Isiku terviseandmeid, sealhulgas
meditsiinidokumente ja tervishoiuteenuse osutaja väljastatud tõendeid säilitatakse
majutuskeskuses viibijatele tervishoiuteenuseid osutava tervishoiuteenuse osutaja juures
vastavalt tervisevaldkonnale seatud nõuetele. Kui isik vajab igapäevast kõrvalabi
majutuskeskuse töötajatelt tulenevalt oma terviseseisundist, võidakse toimikus talletada info
kriitiliste retseptiravimite igapäevase manustamise kohta;
4) isiku haridus, keelteoskus (keelte loetelu) ja kirjaoskus;
5) majutamise tingimuste ja korra ning majutuskeskuse sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus;
6) isiku puhul öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimise kohta esitatud taotlused;
7) märge isiku haavatavuse ja erivajaduse kohta, mis on oluline majutuskeskuse teenuse
tagamisel. Tegemist on VRKS § 151 lõikes 1 loetletud haavatavate isikutega, nagu alaealine,
saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem,
inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, vaimse tervise probleemiga isik, piinamise või
4
vägistamise ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või
seksuaalset vägivalda;
8) isikule VRKS § 36 alusel makstud rahalised toetused;
9) muud elukorraldust puudutavad andmed.
Iga taotleja ja kaitse saaja puhul avatakse majutuskeskusesse vastuvõtmisel tema isiklik toimik.
Majutuskeskuse teenuse osutaja võib isiku dokumente säilitada ka elektroonsel kujul tema
kasutatavas dokumendihaldussüsteemis või muus infosüsteemis.
Lõikes 3 täpsustatakse, et eespool nimetatud toimikutesse koondatavaid andmeid tuleb hoida
viisil, millega tagatakse andmete ja dokumentide turvaline säilimine ning isikuandmete kaitse.
Sisekorraeeskirja tutvustamisel tuleb teenuseosutajal tutvustada majutuskeskuses viibijatele
nende andmetega tehtava andmetöötluse põhimõtteid.
Lõikes 4 täpsustakse, et taotleja või kaitse saaja toimikut säilitatakse tema majutuskeskuses
viibimise ajal. Kui eespool nimetud isik lahkub majutuskeskusest, tuleb mõistliku aja jooksul
toimikus olevad dokumendid hävitada vastavalt teenuseosutaja sätestatud korrale.
Punktiga 3 muudetakse määruse nr 37 § 2 teksti.
Lõikes 1 tehakse olemasolevasse teksti täpsustus, et taotleja ja kaitse saaja majutatakse ühe- või
mitmekohalisse eluruumi või muusse majutuseks kasutatavasse ruumi (edaspidi eluruum). Muu
majutuseks kasutatava ruumi all mõeldakse ruumi, mis on kasutatav elamiseks, või omaette ruumi,
mis vastab eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele – mainitud ruumides on tagatud inimesele
ohutu ja tervislik elukeskkond.
Tulenevalt Ukraina sõjapõgenikega seotud kogemustest ja valmistudes tulevikus tekkida võivateks
kriisiolukordadeks, on oluline, et majutuskeskuse teenuse osutamiseks kasutusele võetavad
ruumid vastaksid eelduslikult eluruumidele kehtestatud nõuetele, mis on reguleeritud majandus- ja
taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“. Samas võib
massilise sisserände olukorras tekkida vajadus leevendada eluruumile esitatavaid nõudeid.
Tingimuste leevendamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest, mis on välja töötatud EUAA1
ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR)2 poolt.
Lõikes 2 täpsustakse kuidas tuleb toimida taotlejal või kaitse saajal, kes ei ole ühe perekonna
liikmed või on eri soost, kui nad soovivad majutuda ühte eluruumi. Selleks peavad isikud esitama
majutuskeskuse juhatajale (vabas vormis) kirjaliku sooviavalduse. Kui majutuskeskuses on
võimalik teha ümberpaigutusi, rahuldatakse isikute taotlus. Kindlasti tuleb isikutel arvestada, et kui
majutuskeskuses muutub ruumiolukord kriitiliseks, jääb majutuskeskuse juhatajale alles võimalus
isikud hiljem ümber paigutada.
Lõikes 3 täpsustakse majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja õigust vajaduse korral
majutuskeskuses viibivaid taotlejaid ja kaitse saajaid majutuskeskuses ümber paigutada,
tuginedes ette nähtud standarditele (eri soost isikud, erivajadused, turvalisus jms). Ühist eluruumi
võib vahetada, kui sinna algselt paigutatud isikud omavahel ei sobitu või tulenevalt vajadusest
majutuskeskuses viibivaid taotlejaid või kaitse saajaid ümber paigutada. Samuti täpsustatakse
lõikes 3 eluruumi vahetamist puudutavaid üksikasju. Tulevikus võib taotleja või kaitse saaja esitada
taotluse eluruumi vahetamiseks koos põhjendusega majutuskeskuse juhatajale. Majutuskeskuse
juhtaja võtab otsust tehes arvesse majutuskeskuse täituvust ning hindab ümberpaigutamisega
kaasnevaid tagajärgi ja isikute sobivust.
Lõikes 4 täpsustakse majutuskeskuse juhataja ja tema määratud töötaja õigust siseneda
ohuolukorra või õnnetuse ennetamiseks või selle toimumise korral või muul mõjuval põhjusel
taotleja ja kaitse saaja tuppa ilma tema juuresolekuta. Muudatusega täpsustakse olukordi, kus
1
EUAA, 2016, EASO guidance on reception condititions: operational standards and indicators;
https://euaa.europa.eu/news-events/easo-guidance-reception-conditions-operational-standards-and-indicators.
2
UNHCR, https://emergency.unhcr.org/emergency-assistance/shelter-camp-and-settlement/shelter/shelter-solutions.
5
majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal on õigus tööalase vajaduse korral ilma
taotleja või kaitse saajata siseneda tema poolt kasutavasse eluruumi.
Nimetatud õigus on seotud majutuskeskuse tegevusest lähtuva tööalase vajadusega. On esinenud
olukordi, kus isik viibib majutuskeskusest eemal, aga keskuse töökorralduslikult on vaja eluruumi
siseneda (nt remonditööd või vajadus paigutada keegi teine samasse ruumi). Samuti on
majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal õigus siseneda isiku eluruumi, kui on alust
arvata, et isik on majutuskeskusest omal algatusel lahkunud (nt eemalviibimist ei ole taotletud, kuid
igapäevast kohalolekut ei registreerita), et saaks tühjaks jäänud eluruumi kasutusele võtta teistele
isikutele majutuse korraldamiseks või veendumaks, et isikuga on kõik korras. Samuti on
majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal ohuolukorra või õnnetuse ennetamiseks või
sellise olukorra esinemise korral lubatud kaasnevate kahjude ärahoidmiseks või ohtliku olukorra
likvideerimiseks eluruumi siseneda ilma eluruumi kasutavate isikuteta, et lõpetada teistele isikutele
või majutuskeskuse varale (nt veeõnnetuse korral) kahju tekitamine või ohuolukord.
Lõikes 5 sätestatut täpsustakse. Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud siseneda teise taotleja või
kaitse saaja eluruumi või muusse taotlejate ja kaitse saajate majutamiseks kasutatavasse ruumi
ilma seal elava isiku nõusolekuta.
Lõikes 6 sätestatakse, et taotlejal ja kaitse saajal on keelatud öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00)
häirida teisi majutuskeskuses viibijaid. Määruse tekstist jäetakse välja täpsustused häirimise kohta
valju jutu, muusika või muu tegevuse näol.
Punktiga 4 täiendatakse määruse nr 37 § 3 pealkirja ja see sõnastatakse järgmiselt: „Õhtusel ajal
majutuskeskuses kohaloleku registreerimise ja öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimise kord“.
Punktiga 5 lisatakse määruse nr 37 § 3 lõikesse 1 täpsustused, et majutuskeskuse teenuse
saajad, kellena käsitatakse taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalast, on kohustatud
viibima majutuskeskuses öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00). Täpsustatakse ka majutuskeskuse
teenuse saajal lasuvat majutuskeskuses kohaloleku registreerimise kohustust ja majutuskeskusest
eemalviibimise loa taotlemise protsessi. Majutuskeskuses viibijal lasub igapäevane kohustus
registreerida õhtusel ajal (kell 21.00 kuni 22.00) oma kohalolek majutuskeskuse töötaja või
turvatöötaja juures. Lapsevanem või täiskasvanud seaduslik esindaja registreerib ka esindatava
lapse või täisealise. Ennast registreerimata jätnutest informeerib turvatöötaja majutuskeskuse
juhatajat hiljemalt sündmusele järgneval tööpäeval. Kui inimesel puudub eemalviibimiseks luba,
on majutuskeskusel muude eemalviibimiste korral kohustus teavitada PPA-d, kes omakorda saab
käivitada täiendavad protsessid veendumaks, kas isik on lahkunud loata teise EL-i liikmesriiki ning
seega väärkasutanud rahvusvahelise kaitse süsteemi põhimõtteid.
Punktiga 6 lisatakse määruse nr 37 § 3 lõikesse 2 punkt 4, milles sätestatakse, et taotlejal on
võimalik taotleda luba öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimiseks, kui ta esitab majutuskeskuse
juhatajale põhjendatud taotluse, milles on märgitud tema kontaktandmed ja viibimiskoha aadress.
Sätte alus tuleneb VRKS § 34 lõike 6 punktist 4, mis jõustus 01.10.2016 ja mida ei ole varem
majutuskeskuse sisekorraeeskirjas reguleeritud.
Punktiga 7 täpsustakse majutusekeskusest eemalviibimist tõendava loa vormistamisega
seonduvaid üksikasju. Kui taotleja soovib minna ajutiselt külla Eestis seaduslikult viibiva isiku
(lõike 2 punktis 3 nimetatud isik) juurde, tuleb Eestis seaduslikult viibival isikul esitada eelnevalt
kirjalik taotlus majutuskeskuse juhatajale. Taotleja võib viibida eemal ka taotleja enda põhjendatud
taotluse alusel, milles on märgitud tema kontaktandmed ja viibimisaadress. Taotlus
eemalviibimiseks tuleb esitada tööpäeval ning vähemalt 72 tundi enne sündmuse aset leidmist.
Ajalise kriteeriumi seadmine on oluline, et vältida arusaamatusi, kus loataotlus esitatakse vahetult
enne majutuskeskusest eemalviibimist ning majutuskeskuse juhatajal ei ole ajaliselt ega muudest
kohustustest tulenevalt võimalik seda kohe menetleda. 72 tundi on optimaalne aeg, mille jooksul
suudetakse esitatud taotlus menetleda. Majutuskeskuse juhatajal on õigus vormistada luba öisel
ajal eemalviibimise kohta korraga kuni kolmeks ööpäevaks. Kui taotleja vajab majutuskeskusest
eemalviibimise ajal arstiabi või peab seoses pereliikmele vältimatu arstiabi osutamisega olema
6
tema juures haiglas, tuleb tal esimesel võimalusel suuliselt informeerida majutuskeskuse juhatajat.
Majutuskeskuse juhataja fikseerib positiivse otsuse korral isiku eemalviibimise kirjalikult taotleja
isiklikus toimikus. Samuti teavitab ta oma otsusest majutuskeskuses viibivat taotlejat ja Eestis
seaduslikult viibivat taotluse esitanud isikut.
Punktiga 8 tunnistatakse määruse nr 37 § 5 lõige 7 kehtetuks, sest telefoni ja kontoritehnika
kasutamine ei vaja enam määruse tasandil reguleerimist. Põhiseaduse § 44 lõikega 1 on tagatud
igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatus ei piira
majutuskeskuses viibijate VRKS § 10 lõikes 7 sätestatud õigust suhelda pereliikmete,
õigusnõustaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste
organisatsioonide esindajatega ega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.
Nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine on muutunud väga massiliseks ning üldjuhul omab
nutitelefoni enamik majutuskeskusesse saabunud kaitse taotlejatest ja majutuskeskuses
viibivatest kaitse saajatest. Samuti on ajaga suurenenud nutiseadmete pakutavad võimalused ja
nende suutlikkus võrreldes käesoleva määruse kehtivuse algusajaga, asendades oma
funktsionaalsuselt kunagisi kontoriseadmeid (skanner, koopiamasin, faks) ning võimaldades lisaks
kasutada tänapäevaseid suhtlemiskanaleid ja -rakendusi (nt Skype, WhatsApp, Facebook,
meilirakendused). Täiendavalt on majutuskeskuses tagatud rahvusvahelise kaitse taotlejatele
toimetulekutoetuse põhimõtetega ühtlustatud sularahaline toetus, mis võimaldab vajaduse korral
soetada kõneaega või internetipaketti, kui seda soovitakse.
Taotlejale ja kaitse saajale, kellel puudub nuti- või mobiiltelefon, on alati tagatud võimalus paluda
majutuskeskuses igapäevaseks asjaajamiseks (PPA-ga, tervishoiuteenuse osutajaga vmt)
majutuskeskuse juhatajalt ja töötajalt majutuskeskuse telefoni kasutamist või on võimalus
kasutada üldiseks kasutamiseks ettenähtud arvutit. Samuti on kõigil majutuskeskuses viibijatel
võimalik alati pöörduda majutuskeskuse juhataja või töötaja poole, et kasutada isikuks
asjaajamiseks vajalikku kontoritehnikat. Kõike seda saab majutuskeskuse teenuse osutaja
selgitada keskuses viibijatele nõustamiste ajal ning sätestada keskuse kodukorras.
Punktiga 9 lisatakse määruse nr 37 § 5 lõikesse 8 täpsustus seoses tehnikaseadmete kasutamise
korra tutvustamisega. Lisatakse lause, millest lähtuvalt tuleb taotlejale ja kaitse saajale
majutuskeskuses üldiseks kasutamiseks ette nähtud arvuti esmasel kasutamisel tutvustada
turvalise arvuti ja interneti kasutamise põhireegleid, võttes arvesse, et peamiselt kasutatakse
majutuskeskuses ühiskasutust võimaldavat arvutit näiteks e-kirjavahetuseks, sealhulgas PPA-ga,
lähedastega suhtlemiseks, info otsimiseks jms ning ka e-riigi teenuste kasutamiseks. Seetõttu on
oluline, et majutuskeskuses ollakse kursis heade küberharjumustega (nt ennetamaks keskuse
tehnika nakatumist viirustega), täidetakse vajalikke turvanõudeid ja pärast kasutamist logitakse
kindlasti seadmest välja, et konfidentsiaalne info ei oleks kõrvalistele isikutele kättesaadav.
Universaalseid eeskirju Wi-Fi kasutamiseks on keeruline koostada, kuivõrd Wi-Fi on lihtsalt üks
tehniline vahend. Wi-Fi tehnoloogial on väga suur hulk võimalikke kasutusalasid. Eeskirjade sisu
oleneb konkreetsetest turvariskidest – mida ja kelle eest kaitsta; neid asjaolusid pole võimalik
hinnata teadmata võrgu omanikku, asukohta ja kasutusotstarvet. See on põhjus, miks
universaalseid eeskirju ei saa tekkida (RIA, Wi-Fi kasutamisest).
Avalikus kohtvõrgus majutuskeskuses viibijatele Wi-Fi-le ligipääsu pakkumisel tuleb juhinduda
eelkõige järgmistest õigusaktidest:
o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus);
o küberturvalisuse seadus;
o avaliku teabe seadus;
o isikuandmete kaitse seadus;
o avaliku internetipunkti arvutite ja traadita internetiühenduse kasutamise eeskiri.
7
Seetõttu tuleb majutusekeskuses elavale taotlejale ja kaitse saajale tutvustada temale
arusaadavalt majutuskeskuses kehtivaid arvuti ja interneti kasutamise reegleid, sealhulgas
arvutikasutaja õigusi ja kohustusi ning traadita internetiühenduse Wi-Fi kasutamise põhimõtteid.
Majutuskeskuse teenuse osutaja peab vastava regulatsiooni sätestama oma sisekorraeeskirjas
või muus dokumendis.
Punktiga 10 täiendatakse määruse nr 37 § 5 lõiget 10 lausega, milles täiendatakse suitsetamise
piiranguid, mida kohaldatakse elektroonilise sigareti tarvitamisele. Vastavalt tubakaseaduse § 31
lõikele 2 on elektrooniline sigaret toode, mida võib kasutada nikotiini sisaldava auru suuotsa kaudu
tarbimiseks, või sellise toote komponent, sealhulgas täitekapslid, mahutid ja seade ilma täitekapsli
või mahutita. Elektroonilised sigaretid võivad olla ühekordsed või täitepakendi või mahuti abil
täidetavad või ühekordselt kasutatavate täitekapslitega laetavad.
Punktiga 11 tunnistatakse määruse nr 37 § 7 kehtetuks, sest tulenevalt VRKS § 32 lõikest 2
korraldab majutuskeskuse teenust alates 2020. aastast SKA, kes võib selle rolli üle anda
halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Punktiga 12 muudetakse määruse nr 37 § 8. Paragrahvi uus pealkiri on „Kaebuste ja ettepanekute
esitamine“. Muudatusega täpsustatakse ka ettepanekute esitamise korda, mis on seni olnud
määruses käsitlemata. VRKS § 32 lõikest 9 tulenevalt sätestatakse seadusega miinimumnõuded,
mida võib vajaduse korral täpsustada, et tagada majutuskeskuse töökorraldus. Seetõttu
sõnastatakse § 8 tekst nii et, majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuses osutatud teenuse
peale võib majutuskeskuses viibiv taotleja ja kaitse saaja esitada kaebuse või teha ettepaneku
majutuskeskuse teenuse osutajale.
Majutuskeskuse teenuse osutajal tuleb kehtestada ettepanekute ja kaebuste esitamise ning
menetlemise kord. Selle korra eesmärk on koguda tagasisidet ning tagada majutuskeskuse
teenuste kvaliteet ja majutuskeskuses viibivate kaitse taotlejate ja kaitse saajate rahulolu.
Kaebuste ja ettepanekute esitamise korda tuleb tutvustada majutuskeskuses viibijatele ning
majutuskeskuse teenuse osutaja peab asjakohase info välja tooma ka majutuskeskuse avalikus
ruumis.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Seni ei ole Eesti olnud Euroopa Liidus (EL) rahvusvahelise kaitse taotlejatele peamiseks sihtriigiks.
Tavapärane majutuskeskuse võimekus on kuni 100 inimese majutamine ning keskmiselt
majutuskeskuses viibitav aeg on kuni kuus kuud. Samas on olukordi, kus inimesed viibivad
majutuskeskuses vähem kui üks kuu, samuti on juhtumeid, kus majutuskeskuses on viibitud enam
kui kolm aastat. 2020. aastal viibis majutuskeskuses 73, 2021. aastal 66, 2022. aastal 229 ja
2023. aastal 151 unikaalset inimest. Majutuskeskusesse jõuavad väga erineva profiiliga inimesed,
sealhulgas alaealised ja eakad, erivajadusega ja erinevatest päritoluriikidest (nt Vene
Föderatsioon, Afganistan, Kuuba, Hiina, Pakistan jne). Seetõttu on oluline, et majutuskeskuses on
loodud igapäevaelu korraldust puudutavad ühised reeglid, millest lähtutakse ja misläbi on tagatud
iga majutuskeskuses viibiva inimese baasvajadused, inimväärikus ja turvalisus, võttes arvesse EL-
i suuniseid ja muid rahvusvahelisi standardeid.
SKA määratud majutuskohtades viibivatele taotlejatele ja kaitse saajatele tagatakse täiendavad
iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja tugi esmasel saabumisel Eestisse. Lähtuvalt VRKS
§-dest 32 ja 62 on SKA vastutusel rahvusvahelise kaitse taotlejatele, sealhulgas ajutise kaitse
taotlejatele majutuskeskuses või SKA määratud majutuskohas vastuvõtu korraldamine.
8
Määrusega muudetakse määrust nr 37, täpsustades taotlejate ja kaitse saajate õigusi
majutuskeskuses viibides.
Määrus kehtestatakse VRKS § 32 lõike 8 alusel, lähtudes sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud
majutuskeskuse sisekorraeeskirja miinimumnõuetest.
Määrusega plaanitavad muudatused aitavad kaasa siseturvalisuse arengukava 2020–2030
alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“
saavutamisele ning määrus toetab ka heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki 4 – Eesti
sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri
ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse
kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte
järgimist.
Määruse rakendamisega seotud eeldatav tulu on majutuskeskuse töökorralduse kaasajastamine
ning taotlejate ja kaitse saajate igapäevaelu korralduse täpsustamine. Pakutakse sotsiaalset
turvatunnet, suunatakse kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luuakse
võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele.
Määrusega tehtavatel muudatusel on suur mõju ennekõike teenuseosutajale, samuti taotlejale ja
kaitse saajale seoses kaebuste ja ettepanekute esitamise ja menetlemise korraldusega, mida
määrus varem ei sisaldanud. Majutuskeskuse ettepanekute ja kaebuste esitamise ning
menetlemise korra kehtestamine tagab reglementeeritud tagasiside kogumise, majutuskeskuse
teenuste kvaliteedi parandamise ja majutuskeskuses viibivate taotlejate ja kaitse saajate õigused
ja kaitse ning teenusega rahulolu. Määrus kinnistab väljakujunenud praktikat ja igapäevaelu
korralduse vajadusi ning toetab sisekorraeeskirja suuremat vastavust EUAA suunistega. Siinkohal
on oluline arvestada, et 19. jaanuaril 2022. a jõustus EUAA EL-i liikmesriikide seiremandaat ning
liikmesriikide seiramisega alustatakse 2024. aastal. Seetõttu on oluline, et majutuskeskuse
töökorraldust puudutav praktika reguleeritakse selgemini, arvestades EUAA suuniseid.
Mõistete muutmine
Määruses nr 37 mõistete muutmise näol on tegemist tehniliste muudatustega, mis ei too kaasa
sätete sisu muutumist. Mõistete seadusega kooskõlla viimisega ei kaasne vajadust juba
reguleeritud tegevusi ümber korraldada või muuta. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Sihtrühma täpsustamine
Kavandatav muudatus määruse nr 37 sihtrühma täpsustamisel tagab ennekõike selgemalt
mõistetava arusaamise majutuskeskuse kasutajatest. Võrreldes kehtiva määrusega laiendab
muudatus sihtrühma, kellele sisekorraeeskiri kohaldub. Kehtiva määruse sihtrühmaks on
majutuskeskuses viibivad taotlejad ja kaitse saajad, kelle staatus on majutuskeskuses viibimise
ajal muutunud tulenevalt PPA menetlusotsusest.
Edaspidi on täpsustatud, et majutuskeskuse sisekorraeeskiri laieneb ka välismaalastele, kelle
puhul on PPA-s rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatud koos eitava otsuse vormistamisega, kuid
kellele võib tulenevalt seadusest majutuskeskuse teenust osutada kuni 30 päeva lõpliku otsuse
jõustumisest arvates. Arvestades aastatel 2020–2023 majutuskeskuse teenuse saajate arvu
(2020. aastal 73, 2021. aastal 66, 2022. aastal 229 ja 2023. aastal 151 unikaalset inimest), ei ole
sihtrühma laiendamine suure mõjuga, pigem viiakse määruse sisu VRKS-iga vastavusse.
Muudatustel ei ole mõju majandusele, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele,
haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnale, siseturvalisusele ega riigikaitsele ja välissuhetele.
9
Muudatuse mõju riigiasutuste korraldusele
Määruse nr 37 muudatuse otsene mõju avaldub SKA-le ja ennekõike VRKS § 32 lõikest 3
tulenevalt halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel juriidilisele
isikule, kes täidab majutuskeskuse ülesandeid, mille tagamine on SKA ülesanne. Määruse mõju
asutuse igapäevasele töökorraldusele on oluline, sest see loob selgema arusaama täidetavatest
ülesannetest.
Sotsiaalne mõju
Suurimaks mõjuvaldkonnaks on mõju elukeskkonnale ja inimeste heaolule ning sellega seonduvalt
sotsiaalne mõju. Muudatuste mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on suur, sest nii taotlejad
kui ka kaitse saajad viibivad majutuskeskuses ühel ajal. Majutuskeskuses viibimise aeg sõltub
taotlejate puhul rahvusvahelise kaitse menetluse kestusest ja kaitse saajate puhul alalise elukoha
leidmisele kuluvast ajast. Kuigi VRKS-ist tulenevalt on majutuskeskusest lahkumise tähtaeg kaitse
saajatele kuni neli kuud, on neist mitteolenevatel põhjustel (nt probleemid elukoha leidmisel, sh
eluruumide suurus perekonna suuruse vaates, omanike valmisolek üürida kaitse saanutele jne)
majutuskeskuses viibimise aeg sageli pikem. Majutuskeskuses viibitakse ööpäev läbi,
kokkupuuted teiste majutuskeskuses viibijatega on tihedad, mistõttu on ühiselu reeglite
korrastamisel ja laiendamisel oluline mõju mõlemale sihtrühmale. Ebasoovitavate mõjudega
kaasnev risk on vähene või olematu. Muudatuste mõju ulatus on pigem positiivne, kuna kaitse
saajatele tagatakse majutuskeskuses kohanemist soodustav elukeskkond, millega kaasneb
esmase kohanemise toetamine ja võimalikult kiire edasise iseseisva toimetuleku tagamine uues
elukeskkonnas ja igapäevaelu korralduses. Tulenevalt eelnevast saab muudatuste mõju
sihtrühmale hinnata keskmiseks.
Suitsetamise piirangu kehtestamine
Võrreldes kehtiva määrusega lisandub määrusega majutuskeskuse ruumides ja selle territooriumil
suitsetamise keelu täpsustamine ka e-sigareti kasutamisele. Suitsetamine on lubatud
majutuskeskuses viibijatele üksnes selleks majutuskeskuse poolt ette nähtud ja märgistatud
kohas. Sihtrühma majutamiseks tagavad kaks majutuskeskust kokku kuni 100 kohta
(https://www.hoolekandeteenused.ee/majutuskeskus/) taotlejatele ja kaitse saajatele.
Majutuskeskuse sisekorraeeskirja kavandatav täpsustus puudutab hinnanguliselt väheseid
majutuskeskuses viibijaid.
Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on vähene, sest suitsetamine ei ole iseenesest keelatud,
vaid võimaldatud selleks ette nähtud kohas. Tulenevalt eelnevast saab muudatuse mõju sihtrühma
tervisele hinnata keskmiseks.
Mõju inimeste õigustele (isiku õiguste ja vabaduse tagamine)
Määrusega luuakse majutuskeskuses viibiva isiku puhul paremad alused tema teadlikkuse
suurendamiseks, milleks tutvustatakse nii kirjalikult kui ka suuliselt isikute majutuskeskusesse
saabumisel sisekorraeeskirjas sätestatud õigusi ja kohustusi. Seeläbi püütakse tagada reeglite
ühtne järgimine ja eri kultuuriruumidest pärit inimeste arusaam nendest. Sisekorraeeskirja
tutvustamine majutuskeskuses on väljakujunenud praktika, kuid tulenevalt selle olulisusest,
sealhulgas oludes, kus võidakse kasutusele võtta täiendavaid majutuskohti, on oluline, et see on
reguleeritud määruse tasandil. Samuti reguleeritakse määruses kaebuste ja ettepanekute
esitamise korda, et isik saaks majutuskeskuses viibides vajaduspõhiselt kaitsta oma õigusi või
osaleda elukorralduse parandamisel, esitades ettepanekuid. Eespool nimetatud meetmete mõju
isikule on suur ja teenuseosutajale keskmine.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määruse andmekaitsealane mõju on seotud määruse punktis 2 sätestatud teenuseosutaja
kohustusega avada taotleja ja kaitse saaja majutuskeskusesse vastuvõtmisel tema isiklik toimik,
10
kuhu koondatakse isiku majutuskeskusesse vastuvõtmist ja seal viibimist puudutav
dokumentatsioon majutuskeskuse teenuse osutamiseks. Toimikusse kogutavad andmed on
sätestatud edaspidi määruse nr 37 § 11 lõikes 2 (määruse punkt 2). Tegemist on andmetega, mis
saavad teenuseosutajale teatavaks majutuskeskuse teenuse osutamisel (VRKS § 32 lg 1).
Selgitused toimikusse kogutavate andmete vajalikkuse kohta on esitatud määruse punkti 2
selgituste juures. Kokkuvõtlikult on tegemist andmetega, mis on vajalikud isikule sobiva ja vajaliku
majutuskeskuse teenuse osutamiseks, arvestades selle erinevaid komponente.
Paragrahvi 11 lõikes 3 täpsustatakse, et eespool nimetatud toimikutesse koondatavaid andmeid
tuleb hoida viisil, millega tagatakse andmete ja dokumentide turvaline säilimine ning isikuandmete
kaitse. Sisekorraeeskirja tutvustamisel tuleb teenuseosutajal tutvustada majutuskeskuses
viibijatele nende andmetega toimuva andmetöötluse põhimõtteid. Majutuskeskuse teenuse osutaja
võib isiku dokumente säilitada elektroonsel kujul tema kasutatavas dokumendihaldussüsteemis või
muus turvalises infosüsteemis, millele on tagatud vaid selleks volitatud isikute juurdepääs.
Paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatakse, et isiku toimikut säilitatakse vaid tema majutuskeskuses
viibimise ajal. Kui eespool nimetud isik lahkub majutuskeskusest, tuleb toimikus olevad
dokumendid mõistliku aja jooksul hävitada vastavalt teenuseosutaja kehtestatud korrale.
Kokkuvõttes võib hinnata muudatuse andmekaitsealast mõju väikseks, kuna andmete kaitseks
rakendatavad meetmed on piisavad, et tõenäolisi andmekaitsealaseid ohte maandada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määrusega ei kaasne SKA-le majutuskeskuse teenuse korraldamisega seonduvalt täiendavat
rahaliste vahendite kulude kasvu, samuti ei kaasne kulusid kohalikele omavalitsustele.
Majutuskeskuse teenust rahastatakse SKA eelarvest, milleks on jooksva aasta riigieelarve
seadusega planeeritud vajalik rahaline kate.
Määrusega reguleeritud teenuse sisu kvaliteedi parandamist on juba planeeritud toetada lisaks
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide
kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“
toetuse andmise tingimuste vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks AS-ile Hoolekandeteenused, kes täidab majutuskeskuse ülesannet
halduslepingu alusel. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega
arvestamine/mittearvestamine on välja toodud seletuskirja lisas. AS Hoolekandeteenused eelnõu
kohta arvamust ei esitanud.
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Eelnõu kooskõlastused EISis: Siseministeerium
Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Siseministeeriumi märkused ja ettepanekud:
1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 37 § 1 tekst ja kehtestatakse Täname punktides 1–6 välja toodud täiendavate selgituste eest Vabariigi
see uues sõnastuses. Leiame, et see ei ole kooskõlas HÕNTE §-ga 37. Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja
Kehtivas määruses nr 37 on tulekahju korral tegutsemine reguleeritud § 1 normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) rakendamise põhimõtete kohta.
lõikes
2. Eelnõu sõnastuses on tulekahju korral tegutsemine reguleeritud lõikes 4.
Rikkumistest ja varalise kahju tekitamisest teatamine on reguleeritud kehtiva
määruse nr 37 lõikes 3, eelnõu sõnastuses on samasisuline regulatsioon
lõikes 5. Kehtiva määruse nr 37 lõikes 4 reguleeritakse vanema või eestkostja
vastutus lapse eest, eelnõu sõnastuses on see regulatsioon lõikes 6. Kuna
kehtivate sätete sisu jääb samaks, ei tohi lõigete numeratsioon muutuda.
Ülaindeksiga lõike numbreid määruse nr 37 §-s 1 ei ole ja seega ei ole takis
tust täiendada sätete loetelu ülaindeksiga sätetega. 2. HÕNTE § 15 lõike 4
kohaselt eelistatakse eelnõus ainsuslikku vormi. Kehtivas määruses nr 37
kasutatakse reeglina ainsust, eelnõus mitmel korral ka mitmust. Seega tuleks
eelnõu tekst tervikuna üle vaadata ja hinnata selle kooskõla kehtiva
määrusega nr 37, et eelnõu jõustumisel ei oleks määruses läbisegi kasutusel
ainsus ja mitmus.
3. HÕNTE § 15 lõike 1 kohaselt peab seaduseelnõu keelekasutus vastama
eesti kirjakeele normile. Lõike 2 kohaselt peab seaduseelnõu keel olema
selge, ühetähenduslik ja täpne, 2 (8) sünonüümide kasutamine ei ole lubatud.
Eelnõus termini määratlemise regulatsioon on täpsemalt sätestatud HÕNTE
§-s 18.
3.1 Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr ja sätestatakse, et 3.1. Olete täiesti õigesti aru saanud sellest, et määruses nr 37 sätestatut
majutuskeskuse sisekorraeeskirja kohaldatakse ka välismaalasele kohaldatakse VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 32 lõike 11 alusel
majutuskeskuses viibivale isikule. VRKS § 32 lõike 11 alusel võib võrdselt taotlejaga ja kaitse saajaga, mistõttu eespool nimetatud sihtrühma
majutuskeskuses vajaduse korral viibida kuni 30 päeva arvates lõpliku otsuse hiljem määruses eraldi ei mainita.
jõustumisest välismaalane, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse kohta on VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibiva isiku registreerimise
tehtud lõplik otsus. Kuna VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivat vajadus tuleneb kohustusest teavitada välismaalase majutuskeskusesse
isikut edaspidi määruses nr 37 ei mainita, siis soovitakse sättega ilmselt suunanud PPA-d sellest, kui inimene on omavoliliselt majutuskeskusest
öelda, et määrus nr 37 kohaldub VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses lahkunud.
viibivale isikule võrdselt taotleja ja kaitse saajaga. Suurem segadus
mõistetega, mis regulatsioon määruses kellele kohaldub, tekib määruse nr Kuna 2022. aastal tehtud VRKS-i muudatuse väljatöötamisse
37 §-s 3. Esmalt tekib kohe küsimus, kas lõikes 1 sätestatud öisel ajal Sotsiaalministeeriumi ei kaasatud, ei hinnatud muudatuse väljatöötamise
majutuskeskuses viibimise kohustus on üksnes taotlejal? Kas kaitse saajal ja raames ka selle mõju VRKS § 32 lõikes 1 sätestatud teenuse korraldamisele,
VRKS § 321 lõike 1 alusel majutuskeskuses viibival välismaalasel ei ole mis on SKA ülesanne. Praktilisel tasandil tekitab see teatud probleeme, kui
kohustust öisel ajal majutuskeskuses viibida ja oma kohalolekut majutuskeskuses viibivad erineva staatusega inimesed ja kellele laieneksid
registreerida? Seletuskirjas antud selgitused eelnõu punkti 5 osas on samuti erinevad õigused, mis puudutab majutuskeskuse sisekorda.
ebatäpsed. Punkti 5 selgituse esimese lause kohaselt käsitatakse Oleme seisukohal, et kui PPA suunab inimese majutuskeskusesse
majutuskeskuse teenuse saajana taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks ja inimesele on laienenud
välismaalast. Puudub viide, kas majutuskeskuse teenuse saajana lõplik otsus, kohaldatakse VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses
käsitatakse taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalast ainult viibijale määruses sätestatut täies ulatuses kuni seadusega lubatud
seletuskirja punktis 5 või kogu seletuskirja ulatuses. Lisaks ei ole määruses majutuskeskuses viibimise aja lõpuni ehk 30 kalendripäeva täitumiseni. Olgu
nr 37 ega ka eelnõus kasutatud kordagi terminit „majutuskeskuse teenuse lisatud, et määruse nr 37 § 1 lõikes 2 on välja toodud, et majutuskeskuse
saaja.“ Kui lähtuda eelnõu punkti 5 selgitusest seletuskirjas, siis peaksid sisekorraeeskirjas sätestatut kohaldatakse ka VRKS § 32 lõike 11 alusel
majutuskeskuse teenuse saajad olema taotleja ja VRKS § 32 lõikes 11 majutuskeskuses viibivale isikule.
nimetatud välismaalane. Kuid kes on sellisel juhul kaitse saaja, kes ka Määruse nr 37 § 3 lõiget 1 ei rakendata rahvusvahelise kaitse saanud isikule,
majutuskeskuses elab ja teenust kasutab? Seletuskirja mõjude punktis kellele on antud seadusest tulenev legaalne staatus riigis viibida ja kelle puhul
sihtrühma täpsustamise osas lk 8 antakse majutuskeskuse teenuse saajate on majutuskeskuse peamine pingutus võimaldada inimesele igasugune tugi
statistika aastatel 2020–2023, kuid keda on siin statistikas arvestatud tema iseseisvalt elama asumiseks ja iseseisvaks toimetulekuks. Olgu ka
majutuskeskuse teenuse saajana? Lisaks on seletuskirjas eelnõu punkti 5 lisatud, et rahvusvahelise kaitse saajal on seadusest tulenev õigus viibida
kohta selgitatud, et majutuskeskuses viibijal lasub igapäevane kohustus majutuskeskuses neli kuud pärast rahvusvahelise kaitse saamist.
registreerida õhtusel ajal (kell 21.00 kuni 22.00) oma kohalolek VRKS § 32 lõige 9 sätestab meie hinnangul ennekõike rahvusvahelise kaitse
majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures. Sellele eelnevalt on eelnõu taotlejate majutuskeskuses viibimise korra, teatud punktid on kitsendatud
punkti 5 kohta selgitatud, et majutuskeskuse teenuse saajana käsitatakse ainult taotlejatele, mida meie soovime laiendada VRKS § 32 lõikes 11
taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalast. Kes võiks olla siis nimetatud inimestele, kuna ennekõike on lõikes sätestatud ajaraami puhul
sama punkti selgituses mainitud majutuskeskuses viibija? Kuna selle mõiste tegemist kas Eestist lahkumise korraldamisega või kohtuvaidlusega, mille
tähendust ei ole antud määruses nr 37, eelnõus ega ka mitte seletuskirjas, eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotluse negatiivset otsust vaidlustada ehk
tuleb siin ilmselt mõista kõiki majutuskeskuses viibijaid, ka kaitse saajaid, kes siiski saada siiski elamisluba VRKS-i alusel.
eelmises lõigus loa taotlemisest ja kohaloleku registreerimisest välistati. Siit
tõusetub kohe aga järgmine küsimus – kas kaitse saajad peaksid oma Määruse mõjuanalüüsi juurde esitatud statistika hõlmab kõiki
kohaloleku registreerima? Lisaks viibivad majutuskeskuses ka töötajad, kellel majutuskeskuse teenuse saajaid. Eesmärk on anda analüüsi juures terviklik
on seletuskirjast tulenevalt samuti enda registreerimise kohustus. Määruses ülevaade teenuse korraldamisest.
nr 37 on tihedalt kasutusel mõiste „majutuskeskuses viibija“, kuid selle mõiste Majutuskeskuse töötaja ei saa teenust, vaid osutab teenust tööandjaga
kasutuse osas puuduvad selgitused. Määruses nr 37 ja seletuskirjas sõlmitud töölepingu alusel, mille käigus ta täidab halduslepinguga tööandjale
kasutatakse mõistet erinevas tähenduses. eelnõukohane redaktsioon. Kohati pandud kohustusi majutuskeskuse teenuse korraldamisel. Tal ei lasu
jääb ebaselgeks, keda täpsemalt mõeldakse, nt määruse nr 37 § 1 lõike 5 kohaloleku registreerimise kohustust.
eelnõukohane redaktsioon, kus välja on toodud majutuskeskuses viibivate Täpsustame, et majutuskeskuses viibijana käsitatakse seletuskirjas
isikute või majutuskeskuse töötaja vastu suunatud rikkumised. Kas see majutuskeskuse teenuse saajat, kelleks on taotleja, kaitse saaja ja VRKS § 32
tähendab, et majutuskeskuse töötaja ei pea samal ajal, kui tema vastu lõikes 11 nimetatud välismaalane. Majutuskeskuses viibija mõistet
suunatud rikkumine toime pannakse, majutuskeskuses viibima ja kui kasutatakse määruse seletuskirja erinevate punkide selgituse juures
rikkumine on suunatud ühe majutuskeskuses viibiva isiku vastu, kas siis ei katusterminina, nagu toote omalt poolt välja § 1 lõike 4 ja § 2 lõike 6 puhul.
ole vaja õiguskaitseorganeid teavitada, sest regulatsioon näeb ette Määruse seletuskirjas tuuakse mõiste kasutamise juures välja täiendav
teavitamise vaid sel juhul, kui rikkumine on suunatud majutuskeskuses täpsustus, kellele nimetatud punkti juures mõiste kasutamist laiendatakse.
viibivate isikute (st mitme isiku) vastu. Selgitame, et määruse § 1 lõikes 5 täpsustakse määruse senist sõnastust,
Määruse nr 37 § 1 lõike 3 eelnõuga muudetava kohaselt tutvustab mis hõlmab lisaks kaitse taotlejatele, kaitse saajatele ja VRKS § 32 lõikes 11
majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja majutuskeskusesse nimetatud välismaalastele ka majutuskeskuse töötajaid, kelle vastu suunatud
saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale rikkumistest ja varalise kahju tekitamisest teavitatakse alati
majutamise tingimusi ja majutuskeskuse sisekorraeeskirja. Kõnesoleva sätte õiguskaitseorganeid. Nagu seletuskirjas välja toodud, on oluline, et erineva
puhul on ebaselge, miks tutvustatakse eespool mainitud kordasid taustaga majutuskeskuses viibijad oleksid majutuskeskusesse saabumise
majutuskeskusesse saabunud taotlejale, aga mitte juba seal viibivale järel kohe teadlikud sellest, et ükski rikkumine, mis on suunatud teiste
taotlejale, ja kaitse saajale, kes juba viibib majutuskesksuses, aga mitte majutuskeskuses viibijate, sealhulgas töötajate vastu, ei ole tolereeritud ning
kaitse saajale, kes majutuskeskusesse saabub. Lisaks peaks vastavalt sellele järgneb õiguskaitseorganite informeerimine. Käesoleva määruse
VRKS § 32 lõike 9 punktile 1 kasutama määruse nr 37 § 1 lõikes 3 sõnade kontekstis on majutuskeskuses tööl oleva isikuga tema töökohustusi täites
„majutamise tingimused“ asemel sõnu „majutamise kord“. Lisaks mitmes eri toimuv rünnak või muu sündmus õiguskaitseorganite informeerimise aluseks.
tähenduses kasutuses olevale terminile „majutuskeskuses viibija“, Väljaspool tööaega ja asukohta toimuv rünnak või muu sündmus ei käi
kasutatakse määruse nr 37 §-s 6 ka terminit „majutuskeskuses elav taotleja käesoleva määruse alla, vaid sellisel juhul tuleb lähtuda korrakaitseseaduses
ja kaitse saaja“. Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida määruse ja sätestatust.
seletuskirja sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, kellele ja mis tingimustel Vaatasime üle ettepaneku kasutada vastavalt VRKS § 32 lõike 9 punktile 1
regulatsioon kohaldub. määruse nr 37 § 1 lõikes 3 esitatud sõnade „majutamise tingimused“ asemel
sõnu „majutamise kord“. Oleme seisukohal, et määruses kasutuses olev
mõiste on asjakohane, lisasime täpsustuseks „majutamise tingimusi ja
korda“. Samuti on „majutuskeskuses viibija“ kohta määruse nr 37 §-s 6
kasutatav „majutuskeskuses elav taotleja ja kaitse saaja“ omas kohas sobilik,
sest täpsustab, kellele sätet kohaldatakse.
Selgitame, et isikule tutvustatakse majutuskeskuse sisekorraeeskirja
majutuskeskusesse saabumisel. Eesmärk on anda majutuskeskuse teenuse
saajale ülevaade tema õigustest ja kohustustest kohe, kuid samuti keskuses
viibimise ajal. Selleks on sisekorrareeglid välja pandud avaliku ruumi stendile.
Vajaduspõhiselt on kõike seda võimalik tutvustada ka muul ajal, mis ei vaja
meie arvates määrusega täiendavat reguleerimist. Tegemist on igapäevatöö
komponendiga majutuskeskuses.
3.2 Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse nr 37 §-i 1 lõikega 7. Ei ole 3.2. Selgitame, et määruse § 1 lõikes 7 nimetatud „viibivate isikute“ all
selge, keda on lõikes 7, kas ainult taotlejaid ja kaitse saajaid, sest järgneb mõeldakse tõepoolest kõiki majutuskeskuse territooriumil viibijaid, sealhulgas
sõnastus „teiste taotlejate ja kaitse saajate …“ . Samuti ei ole selge, keda on töötajad, külalised, valvur jne. Korrigeerisime määruse § 1 lõike 7 sõnastust
siin sättes mõeldud „majutuskeskuse siseruumides ja territooriumil viibivate ning asendasime sõnad „teine osapool“ sõnadega „teise isiku“ nii määruses
isikute“ all? See ei selgu ka seletuskirjast, kus on kasutatud eelnõuga kui seletuskirjas. Võtsime teie poolt seletuskirja kohta tehtud ettepaneku
analoogset sõnastust. Kuna „majutuskeskuse siseruumides ja territooriumil arvesse ja muutsime seletuskirja teksti.
viibivatel isikutel on keelatud teisi taotlejaid, kaitse saajaid ja isikuid,
sealhulgas töötajaid filmida …“, on silmas peetud ilmselt taotlejaid ja kaitse
saajaid? Kui silmas on peetud siiski kõiki isikuid, sh töötajaid, siis jääb
arusaamatuks, kes on lõikes 7 nimetatud teised taotlejad, kui lugeda, et
filmimise, pildistamise ja salvestamise keeld on muu hulgas ka nt
majutuskeskuse valvuril? Kui filmimine, pildistamine ja salvestamine on siiski
toimunud, ei tohi filmitud, pildistatud või salvestatud materjale avaldada ilma
teise osapoole nõusolekuta. Leiame, et termin „teine osapool“ ei ole antud
juhul korrektne, kuna sõna „osapool“ viitab sellele, et isik, keda filmiti,
pildistati või kelle tegevust salvestati, on selles tegevuses kuidagi osalenud.
Tegelikult ei pruugi ta sellest tegevusest olla üldse teadlik ega sellega seotud.
Antud kontekstis oleks õigem kasutada terminit „puudutatud isik“.
Lisaks on seletuskirjas lõike 7 selgituses öeldud, et „Relvakonfliktide,
inimõiguste rikkumise ja tagakiusamise eest põgenevatel inimestel on õigus
sihtriigis isikuandmete kaitsele ning majutuskeskuses viibijate kohta info
avaldamine võib kujutada ohtu taotlejale või kaitse saajale, kuna
rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ja delikaatne.“ Sõnastus
ei ole korrektne, sest asjaolu, et rahvusvahelise kaitse menetlus on
konfidentsiaalne ja delikaatne, ei ole põhjuseks, et majutuskeskuses viibija
kohta info avaldamine võib kujutada ohtu taotlejale või kaitse saajale.
Vastupidi, rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ja delikaatne
põhjusel, et kaitsta rahvusvahelise kaitse taotlejat ja kaitse saajat, et vastava
teadmisvajaduseta inimesed ei saaks nende kohta infot, mis võib taotlejale
ja kaitse saajale ohtu kujutada. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
eelnõu punktis 1 antud lõike 7 sõnastust ja seletuskirja sõnastust
korrigeerida, et sätte tegelik eesmärk kajastuks ka regulatsioonis.
3.3 Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määrust nr 37 §-ga 11. § 11 lõike 2 3.3. Täname ettepaneku eest. Leiame, et määruse § 11 lõike 2 sõnastuses ei
sissejuhatavas lauseosas sätestatakse, et isiklikku toimikusse kogutakse kasutata kordusi, vaid pigem täpsustatakse, kellele sätestatut kohaldatakse.
andmed taotleja ja kaitse saaja kohta. Sellest tulenevalt peaks Lisasime punkti 5 puhul täpsustuse: „majutamise tingimuste ja korra ning
sissejuhatavale lauseosale järgneva andmete loetelu sõnastuses vältima majutuskeskuse sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus“.
kordusi, mis viitavad sissejuhatavas lauseosas juba nimetatud taotlejale ja
kaitse saajale, nt lõike 2 punktides 1, 2, 3, 6 ja 7 sõna „isik“, punktis 5 sõnad
„isiku puhul“. Teeme ettepaneku lõike 2 punktid sõnastada ühtlaselt sarnaselt
punkti 4 sõnastusele. Lisaks on §-s 11 läbisegi kasutusel termin „isik“ ja
termin „taotleja ja kaitse saaja“. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
eelnõu punktis 2 antud § 11 lõike 2 sõnastust ja seletuskirja sõnastust
korrigeerida ning vältida eri väljendite kasutamist.
3.4 Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse nr 37 § 2. Lõikes 2 kasutatud 3.4. Täname ettepaneku eest. Jätsime määruse § 2 lõike 2 tekstis kasutatud
termin „vabas vormis kirjalikult“ kasutamine ei ole täpne. Kui soovitakse ette sõnad „vabas vormis“ enne sõna „kirjalikult“ välja. Tõdeme, et ka sellise
näha avalduse kirjalik vorm, siis tuleks sõnad „vabas vormis“ tekstist välja sõnastuse korral kohaldub sama mõte, mis teie välja pakkusite.
jätta sarnaselt lõike 3 teisele lausele. Kui kasutada terminit „vabas vormis“,
võib avalduse esitada ka suuliselt. Teeme ettepaneku kaaluda „kirjalikku
taasesitamist võimaldav vorm“ kasutamist.
Eelnõu punktis 3 toodud määruse nr 37 § 2 lõike 5 kohaselt on muudatuse Täname täpsustuse eest. Seletuskirja teksti on korrigeeritud, üleliigne
jõustumisel taotlejal ja kaitse saajal keelatud siseneda teise taotleja või kaitse lauseosa on tekstist eemaldatud. Määrus on läbinud keeletoimetuse. Täname
saaja eluruumi seal majutuva isiku nõusolekuta. Seletuskirjas lõike 5 kohta tähelepanu juhtimast, jääme oma sõnastuse juurde.
antud selgituse teise lause kohaselt laiendatakse muudatusega eluruumiks
kasutatavate elamispindade loendit, et see sobituks võimaliku
majutuskeskuse teenuse korraldamisega ka muudes olukordades. Juhime
tähelepanu, et eelnõu punktis 3 toodud määruse nr 37 § 2 lõike 5 muudatus
ei reguleeri eluruumiks kasutatavate elamispindade loendit. Seega tuleks
lause seletuskirjast välja jätta või leida sellele sobiv koht. Lisaks juhime
tähelepanu, et § 2 lõike 5 muutmisel kasutatavat sõna „majutuv“ ei tunne ÕS1
, EKSS2 ega EKI teatmik 3 . Õigusaktis peab kasutama eestikeelseid sõnu.
3.5 Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse nr 37 § 8, mis sätestab 3.5. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutamine on
kaebuste ja ettepanekute esitamise. Eelnõu kohaselt saab kaebusi ja reguleeritud VRKS-iga, kuid Ukraina sõjapõgenike puhul oli kasutusel mitu
ettepanekuid esitada majutuskeskuse teenuse osutajale. Määruses tuleks erinevat teenuse osutamise skeemi, mille raames korraldas teenuse
reguleerida, kes on majutuskeskuse teenuse osutaja. Kui teenuse osutaja osutamist näiteks ka SKA. Määrus laieneb kõikidele majutuskohtadele, mida
võib muutuda ja ei ole soovi seda määruses otse öelda, kes teenust osutab, selle sihtrühma puhul majutuseks kasutatakse. Me ei nõustu sellega, et
siis tuleks anda läbi viite VRKS-le, näiteks „Majutuskeskuses viibiv taotleja ja määrust tuleks pakutud viitega täiendada. Meie arvates on tegemist
kaitse saaja saab kaebuse ja ettepaneku esitada majutuskeskuse teenuse ülereguleerimisega.
osutajale, kellele rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
ülesannete täitmine on üle antud välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse § 32 lõike 3 alusel.“ Kuivõrd määrus nr 37 ei reguleeri, kes
on määruse tähenduses majutusteenuse osutaja, võib selleks pidada ka
Sotsiaalkindlustusametit, kes VRKS § 32 lõike 2 kohaselt tagab
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise ja kelle
jaoks on majutuskeskuse ülesannete täitmise üleandmine VRKS § 32 lõikes
3 sätestatud halduslepingu alusel üks võimalus, mitte aga kohustus just
selliselt majutuskeskuse ülesannete täitmist tagada.
4. HÕNTE § 39 selgitab seletuskirja eesmärki. Seletuskiri ei ole õigustloov
akt ja sellega ei saa kehtestada isikutele õigusi ja kohustusi. Kirjeldades
ootusi isiku tegevusele üksnes eelnõu seletuskirjas, on see informatiivse
tähendusega ega kohusta millekski. Seega palume vajaduse korral
täiendada alltoodud sätteid selliselt, et regulatsioon on toodud õigusaktis ja
seletuskirjas sisaldub vajalik põhjendus.
4.1 Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 37 § 1 lõiget 3, millega 4.1. Määrusega pannakse paika üldine korralduslik regulatsioon. Määruse
sätestatakse, et majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja seletuskiri täpsustab teatud erisusi, mis seejuures esineda võivad. Kirjalikult
tutvustab majutuskeskusesse saabunud täisealisele taotlejale ja taasesitatavas vormis tutvustuse fikseerimine on oluline, sest VRKS ei
majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise tingimusi ja sätesta allkirja nõuet. Meile on vaja kinnitust, et inimesele on talle
majutuskeskuse sisekorraeeskirja temale arusaadavas keeles nii suuliselt kui arusaadaval viisil majutamise tingimusi ja sisekorda tutvustatud ja seda
kirjalikult ning võtab selle kohta isikult allkirja. Seletuskirjas on lõike 3 kinnitabki isik oma allkirjaga. Seletuskiri selgitab tausta laiemalt kui määruse
muutmise osas selgitatud, et teenuseosutajal tuleb alati võtta teovõimeliselt sisu. Esindusõigus on reguleeritud perekonnaseadusega, milles sätestatud
täisealiselt isikult tema informeerimise kohta allkiri või kirjaoskamatuse korral esindusõigused laienevad lapsevanemale või seaduslikule esindajale.
initsiaalid, mille juurde lisatakse sisekorra tutvustamise kuupäev. Kui
majutuskeskusesse saabub alaealine või täiskasvanu, kellel on pöördumatu
terviseseisund ja ta vajab kõrvalabi toimetulekuks, lasub lapsevanemal või
isiku seaduslikul esindajal kohustus selgitada isikule arusaadaval moel
temale järgimiseks olevaid olulisi punkte. Seletuskirjas kajastatud olukordi
määrus ei reguleeri. Seega on ebaselge, kus on sätestatud õiguslik alus
kirjaoskamatuse korral initsiaalide lubatavuse osas ja kui isikul on
pöördumatu terviseseisund, mille tõttu ta vajab toimetulekuks kõrvalabi, siis
kust tuleneb lapsevanemale või isiku seaduslikule esindajale kohustus
selgitada isikule arusaadaval moel temale järgimiseks olevaid olulisi punkte?
4.2 Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse nr 37 § 1 lõikega 8, mille 4.2. Täname ettepaneku eest. Lisasime määruse § 1 lõikesse 8 täpsustuse
kohaselt on majutuskeskuses ja selle territooriumil keelatud olla alkoholi- või „välja arvatud isikule välja kirjutatud retseptiravimid“.
narkojoobes ning omada ja tarbida alkoholi ja alkoholi sisaldavaid aineid ja
narkootilisi, psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega aineid.
Seletuskirjas on lõike 8 selgituse kolmandas lauses märgitud, et erandiks on
vaid juhud, kui isikule on raviarsti poolt retseptiga määratud psühhotroopne
või muu tugeva toimega ravim, mis on vajalik tema raviprotsessiks.
Seletuskirjas kajastatud erandit määrus ei reguleeri. Seega on ebaselge, kus
on sätestatud õiguslik alus erandiks, mille kohaselt võib isik omada ja tarbida
raviarsti poolt retseptiga määratud psühhotroopset või muud tugeva toimega
ravimit, mis on vajalik tema raviprotsessiks.
4.3 Eelnõu punktis 2 antud määruse nr 37 täiendamisega § 11 lõike 2 punkti 4.3. Täname täpsustuse eest. Selgitame, et määruse § 1 lõike 3 kohaselt
4 kohaselt kantakse isiklikku toimikusse majutamise tingimuste ja tehtud tutvustamise sättes on pandud kohustus, mis rakendub ka kodanikule.
majutuskeskuse sisekorraeeskirja järgimise kinnitus. Eelnõu punktiga 1 Kinnituse võtmisel tuleb majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal
muudetava määruse nr 37 § 1 lõike 3 kohaselt majutuskeskuse juhataja või taotlejale või kaitse saajale selgitada tausta ehk miks seda tehakse.
tema määratud töötaja üksnes tutvustab majutuskeskusesse saabunud Korrigeeritud on ka määruse nr 37 § 11 lõike 2 punkti 5 sõnastust, et isiklikku
täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise toimikusse koondatakse majutamise tingimuste ja korra ning majutuskeskuse
tingimusi ja majutuskeskuse sisekorraeeskirja temale arusaadavas keeles nii sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus, millest lähtutakse ka § 1 lõikes 3
suuliselt kui kirjalikult ning võtab selle kohta isikult allkirja. Seega eelnõu nimetatud tegevuse puhul.
kohaselt antakse allkiri selle kohta, et taotleja ja kaitse saaja on tutvunud
majutuskeskuse majutamise tingimuste ja sisekorraeeskirjaga. Jääb Toimiku säilitamise kohta on määruses sätestatud, et toimikut säilitatakse
ebaselgeks, millisest määruse sättest tuleb taotlejale ja kaitse saajale isiku majutuskeskuses viibimise ajal. Loobume seletuskirjas esitatud
kohustus anda kinnitus majutamise tingimuste ja majutuskeskuse mõistliku aja mõiste kasutamisest. Kui isik majutuskeskusest lahkub, tuleb
sisekorraeeskirja järgimise kohta, mida tuleks säilitada isiklikus toimikus. tema toimik pärast lahkumist hävitada.
Eelnõu punktis 2 toodud § 11 lõike 4 kohaselt säilitatakse isiklikku toimikut
isiku majutuskeskuses viibimise ajal. Eelnõus puudub regulatsioon, mis saab
isiklikust toimikust edasi. Seletuskirjas on küll öeldud, et kui isik lahkub
majutuskeskusest, tuleb mõistliku aja jooksul toimikus olevad dokumendid
hävitada vastavalt teenuseosutaja sätestatud korrale, kuid vastav
regulatsioon määruses puudub. Lisaks ei selgu eelnõust, mis on mõistlik aeg,
mille jooksul dokumendid hävitatakse. Kuna isiklikus toimikus hoitakse
isikuandmeid, muu hulgas ka eriliiki isikuandmeid, siis peab olema
regulatsioon täpsem ja tagatud isikuandmete kaitse.
4.4 Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse nr 37 § 3 lõiget 1 teise lausega, 4.4. Lapse seaduslikuks esindajaks tulenevalt perekonnaseadusest on
mille kohaselt tuleb majutuskeskuses kohalolek registreerida vahemikus kell lapsevanem või eestkostja. Oleme seisukohal, et majutuskeskuses viibivatele
21.00 kuni 22.00 majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures. Kõnesoleva isikutele kehtib samuti Eesti seadustest tulenev, mistõttu ei tule kõike
muudatuse kohta selgub seletuskirjast, et lapsevanem või täiskasvanud määruses üle korrata. Need kohalduvad ka esindajale.
seaduslik esindaja registreerib ka lapse või täisealise, kelle esindaja ta on,
kuid sellist regulatsiooni määruses nr 37 ei ole ja ei ole ka vastavat muudatust Turvatöötaja kohustused on reguleeritud turvateenuse korraldamise
eelnõus. Ennast registreerimata jätnutest informeerib turvatöötaja lepingus, mille sisu pannakse paika riigihanke dokumentides, mille raames
majutuskeskuse juhatajat hiljemalt sündmusele järgneval tööpäeval. Ka teenuseosutaja leitakse.
turvatöötajale sellist kohustust määrusega ei panda.
4.5 Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse nr 37 § 3 lõige 3, muudatuse 4.5. Täname ettepaneku eest. Teie poolt viidatud VRKS § 34 lõike 6 punkti 4
kohaselt esitab majutuskeskuse juhatajale öisel ajal taotleja muudatus ei ole varem määruses kajastunud. Täname tähelepanu juhtimast.
majutuskeskusest eemal viibimiseks taotluse Eestis seaduslikult viibiv isik. Tegime määruses selle muudatuse.
VRKS § 36 lõike 6 punkti 4 kohaselt võib taotlejal lubada öisel ajal
majutuskeskusest eemal viibida lisaks määruses nr 37 sätestatule ka taotleja Ettepanekuga on arvestatud. Eelnõu on täiendatud järgmise tekstiosaga: „,
põhjendatud taotluse alusel, milles on märgitud tema kontaktandmed ja kes otsustab loa andmise öisel ajal eemalviibimiseks”.
viibimisaadress. Määruse nr 37 kehtiv redaktsioon ja kõnesolev eelnõu sellist
võimalust ette ei näe. Teeme ettepaneku eelnõule lisada määruse nr 37 § 3 Isiku taotlusele vastab majutuskeskuse juhataja, andmed fikseeritakse
lõike 2 täiendamine punktiga 4, et võimaldada öisel ajal majutuskeskusest toimikus. Isiku teavitamine toimub igal juhul. Ei anta välja haldusakti, see
eemal viibida ka taotleja põhjendatud taotluse alusel, milles on märgitud tema
kontaktandmed ja viibimisaadress. Määruse nr 37 lõike 2 sissejuhatavast otsus ei pea olema fikseeritud kirjaliku haldusaktina, pigem fikseeritakse
lauseosast jääb mulje, et majutuskeskuse juhataja saab otsustada loa otsus isiku toimikus.
andmise või loa andmisest keelduda. Lõike 3 muudatusega öeldakse selgelt,
et öisel ajal eemalviibimiseks vormistatakse luba. Seega, lõike 3 muudatuse
kohaselt ei saa majutuskeskuse juhataja loa andmisest keelduda ja määruse
nr 37 § 3 lõike 2 sissejuhatav osa ning § 3 lõige 3 on omavahel vastuolus.
Kui majutuskeskuse juhatajal on siiski õigus loa andmisest keelduda, peaks
lõike 3 lõpuosa olema sõnastatud järgmiselt „… kes otsustab loa andmise
öisel ajal eemalviibimiseks.“ Seletuskirja selgitusest eelnõu punkti 6 kohta
selgub, et kui taotleja vajab majutuskeskusest eemalviibimise ajal arstiabi või
peab seoses pereliikmele vältimatu arstiabi osutamisega olema tema juures
haiglas, tuleb tal esimesel võimalusel suuliselt informeerida majutuskeskuse
juhatajat. Juhime tähelepanu, et sellist seletuskirjas kajastatud alternatiivset
korda eelnõus ette ei nähta. Eelnõu kohaselt nähakse määruse nr 37
muudatuste jõustumisel ette kindel kord, et määruse § 3 lõike 2 punktis 3
nimetatud juhul esitab isik kirjaliku taotluse tööpäeval vähemalt 72 tundi enne
planeeritud eemalviibimist majutuskeskuse juhatajale.
Kui soovitakse anda taotlejale erandina võimalus suuliselt informeerida
majutuskeskuse juhatajat, kui taotleja vajab majutuskeskusest
eemalviibimise ajal arstiabi või peab seoses pereliikmele vältimatu arstiabi
osutamisega olema tema juures haiglas, peab vastava regulatsiooni
sätestama määruses. Lisaks puudub määruses regulatsioon, kes, millal ja
millises vormis peab taotlema luba määruse nr 37 § 3 lõike 2 punktides 1 ja
2 nimetatud juhtudel. Seletuskirja eelnõu punkti 6 selgituse kohaselt fikseerib
majutuskeskuse juhataja positiivse otsuse korral loa andmise ja isiku
eemalviibimise kirjalikult taotleja isiklikus toimikus. Samuti teavitab ta oma
otsusest majutuskeskuses viibivat taotlejat ja Eestis seaduslikult viibivat
taotluse esitanud isikut. Jääb ebaselgeks, kas seletuskirjas märgitud
positiivse otsuse ja isiku eemalviibimise fikseerimine isikulikus toimikus ongi
eelnõu punktiga 6 muudetavas lõikes 3 sätestatud loa vormistamine öisel ajal
eemalviibimiseks. Eelnõu tekstist jääb küll mulje, et majutuskeskuse juhataja
positiivne otsus vormistatakse eraldi dokumendina – loana, mitte lihtsalt ei
fikseerita taotleja isiklikus toimikus. Samuti ei ole eelnõus regulatsiooni, mis
kohustaks majutuskeskuse juhatajat teavitama otsusest loa andmise
taotlusele majutuskeskuses viibivat taotlejat ja Eestis seaduslikult viibivat
taotluse esitanud isikut.
5. HÕNTE § 34 lõike 2 kohaselt võib eelnõus sätestada ka ainult muudetava 5. Täname tähelepanu juhtimast, aga jääme enda sõnastuste juurde.
lause või tekstiosa sõnastuse muutmise, kui muudetava paragrahvi või lõike
tekst koosneb mitmest lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte
või selle tekstiosa. Seega on õigusakti teksti muutmiseks erinevaid viise, kuid
valiku aluseks peab olema õigusselgus ja ökonoomia4 ehk valiku tegemisel
tuleks eelistada varianti, mille puhul muudetakse üksnes muutmist vajavat
osa tekstist.
Eeltoodust tulenevalt tuleb määruse nr 37 muutmisel:
1) paragrahvi 2 lõike 1 esimeses lauses asendada sõna „tuppa“ sõnadega
„eluruumi või muusse majutuseks kasutatavasse ruumi (edaspidi eluruum);
2) paragrahvi 2 lõike 1 teises lauses asendada sõna „tuppa“ sõnaga
„eluruumi“;
3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendada pärast sõna „ise“ sõnaga „kirjalikult“;
4) paragrahvi 2 lõikes 5 asendada sõnad „tuppa ilma toas elava isiku
nõusolekuta“ sõnadega „eluruumi seal majutuva isiku nõusolekuta“;
5) paragrahvi 2 lõikes 6 asendada sõnad „teiste majutuskeskuses viibijate
häirimine valju jutu, muusika või muu tegevusega“ sõnadega „häirida teisi
majutuskeskuses viibijaid“;
6) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendada teise lausega järgmises sõnastuses:
„Majutuskeskuses kohalolek tuleb registreerida vahemikus kell 21.00 kuni
22.00 majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures.“.
6. HÕNTE § 11 lõike 3 kohaselt esitatakse volitusnormis määrusandliku
volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või
nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada.
6.1 Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse nr 37 § 8, millega 6.1. Täname ettepaneku eest. Meie hinnangul võib kehtestada ka
täpsustatakse kaebuste ja ettepanekute esitamise korda. Seletuskirja ettepanekute esitamise korra, sest VRKS § 32 lõikes 9 on sätestatud
kohaselt täpsustatakse muudatusega kaebuste ja ettepanekute esitamise minimaalsed tingimused, mida sisekorraeeskirjas tuleb reguleerida.
korda, mis on seni olnud määruses käsitlemata, kuid mida nõuab VRKS § 32
lõike 9 punkt 8. Viidatud VRKS § 32 lõige 9 sätestab, mida reguleeritakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskirjas. Sama Teenuseosutaja lahendab esmajoones isiku kaebuse ise, vajaduse korral
lõike punkti 8 kohaselt reguleeritakse majutuskeskuse sisekorraeeskirjas edastab selle SKA-le. VRKS-ist tulenevalt on SKA rakendusasutus ka
kaebuste esitamise kord. Määruse nr 37 § 8 kehtiv regulatsioon sätestab olukorras, kus see haldusülesanne on antud täitmiseks teenuseosutajale.
kaebuste esitamise korra. Ebaselge on seletuskirja lause, mille kohaselt Korrigeerisime määruse nr 37 § 8 sisu, et kaebusi ja ettepanekuid on võimalik
täpsustatakse muudatusega kaebuste ja ettepanekute esitamise korda, mis esitada vaid majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuses osutatud teenuse
on seni olnud määruses käsitlemata. Seni on määruses käsitlemata üksnes peale.
ettepanekute esitamise kord ja sellise korra kehtestamiseks puudub ka
VRKS-s volitusnorm, mistõttu tuleb jääda volitusnormi piiridesse ja
reguleerida üksnes kaebuste esitamise korda. Lisaks ei ole selge, mille peale
võib majutuskeskuse teenuse osutajale kaebuse või ettepaneku esitada.
Kehtiv määrus seab kaebuse esitamise piirid, kaebuse saab esitada
majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuse osutatud teenuse peale.
Eelnõu kohaselt saab majutuskeskuses viibiv taotleja ja kaitse saaja kaebusi
ja ettepanekuid esitada majutuskeskuse teenuse osutajale. Eelnõus ei
täpsustata, mille peale võib kaebusi esitada. Kui kaebuste esitamise piirid
jäävad reguleerimata, võib see kaasa tuua olukorra, kui pahatahtlik klient
esitab päevas mitmeid kaebusi, seal hulgas võib ta esitada kaebuse selle
peale, et õues vihma sajab või päike paistab. Kui kehtiva regulatsiooni
kohaselt saab taotleja ja kaitse saaja esitada kaebuse majutuskeskuse
tegevuse ja majutuskeskuse osutatud teenuse peale Sotsiaalministeeriumile
või õiguskantslerile, siis eelnõu kohaselt saaks edaspidi kaebuse esitada
majutuskeskuse teenuse osutajale. Seletuskirja kohaselt peab
majutuskeskuse teenuse osutaja kehtestama ettepanekute ja kaebuste
esitamise ning menetlemise korra. Korra eesmärk on koguda tagasisidet ning
tagada majutuskeskuse teenuste kvaliteet ja majutuskeskuses viibivate
kaitse taotlejate ja kaitse saajate rahulolu. Kaebuste ja ettepanekute
esitamise korda tuleb tutvustada majutuskeskuses viibijatele ning
majutuskeskuse teenuse osutaja peab asjakohase info välja tooma ka
majutuskeskuse avalikus ruumis. Kui kõnesolevas sättes on mõeldud
majutuskeskuse teenuse osutajana isikut, kellele majutuskeskuse teenuse
osutamine on halduslepinguga üle antud, siis tuleks kaaluda, kas üksnes
teenuse osutajale kaebuse esitamine muudab teenuse kvaliteeti paremaks
ja aitab tagada majutuskeskuse teenusel olevate taotlejate ja kaitse saajate
rahulolu. Lisaks saavad eelnõu kohaselt edaspidi kaebusi esitada üksnes
need taotlejad ja kaitse saajad, kes majutuskeskuses kohal viibivad.
6.2 Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 37 § 7, milles 6.2. Täname ettepanekute eest. Selgitame, et lähtuvalt sõlmitud
reguleeritakse majutuskeskuse üle järelevalve tegemise kord. Seletuskirjas halduslepingust täidab majutuskeskuse teenuse osutaja tervikuna seadusest
on sätte kehtetuks tunnistamist põhjendatud sellega, et tulenevalt VRKS § 32 ja määrusest nr 37 tulenevaid kohustusi. Oleme seisukohal, et isiku
lõikest 2 korraldab majutuskeskuse teenust alates 2020. aastast pöördumiste menetlemisel tuleb lähtuda kehtivast märgukirjale ja
Sotsiaalkindlustusamet, kellel lasub sõlmitud halduselepingu kohaselt selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
järelevalve tegemise kohustus ja kelle pädevuses on ka teenuse seadusest, mis sätestab isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd
korraldamise kohta laekuvate kaebuste ülevaatamine. Kuna määrus nr 37 see ei ole sätestatud teises seaduses. Oleme määruse kohaldamist
edaspidi Sotsiaalkindlustusametile mingit rolli kaebuste esitamisel ette ei sihtrühmale selgitanud punkti 3.2 juures.
näe, siis jääb ebaselgeks, kust tuleb Sotsiaalkindlustusameti kaebuste
ülevaatamise pädevus. Kas mõeldud on selliselt, et taotlejad ja kaitse saajad
esitavad kaebused majutuskeskuse teenuse osutajale, kes edastab need
Sotsiaalkindlustusametile või vaatab Sotsiaalkindlustusamet üle juhuslikku
valimisse sattunud kaebusi? VRKS § 32 lõike 9 punkti 4 kohaselt tuleb
majutuskesksuse sisekorraeeskirjas sätestada muu hulgas taotleja
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses külastamise kord. Määruse
nr 37 §-s 4 on sätestatud majutuskeskuse külastamise tingimused ja kord.
Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on taotlejal ja kaitse saajal (ilmselt ka
VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibival välismaalasel) lubatud
külalisi vastu võtta kell 9.00 kuni 21.00. Juhime tähelepanu volitusnormi
sõnastusele, mis lubab majutuskesksuse sisekorraeeskirjas sätestada
üksnes taotleja majutuskesksuses külastamise korra. Külastamise tingimuste
kehtestamisest ja kaitse saajate ning VRKS § 32 lõike 11 alusel
majutuskeskuses viibiva välismaalase külastamise korra kehtestamist
volitusnorm ette ei näe. Sama kehtib ka VRKS § 32 lõike 9 punkti 1 kohta,
mille alusel võib sätestada majutuskesksuse sisekorraeeskirjas üksnes
taotleja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses majutamise korra.
Määruse nr 37 kehtiv ja ka eelnõuga muudetav § 2 näeb ette majutamise
tingimused ja korra nii taotlejale ja kaitse saajale kui ka VRKS § 32 lõike 11
alusel majutuskeskuses viibivale välismaalasele. Eeltoodust tulenevalt
palume üle vaadata määrus nr 37 ja määruse eelnõu, hinnata nende
vastavust volitusnormile ja vajaduse korral viia määrus kooskõlla seaduse ja
volitusnormiga.