Puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon Teie 17.04.2024 nr 2.2.-1/24/5-2/ [email protected] Meie 25.04.2024 nr 6-1/967-3 Uuringus „Väikelaste emade töötuna arvelolek lapse isa vanemapuhkuse ajal“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Virve Lans Täname taotlusega tutvumise ning täiendavate asjakohaste selgituste eest. Vastavad täiendused on tehtud kirja Lisas olevasse esialgsesse taotlusesse ning on algtekstist eristatud kollasega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar Lisa: Age Viira [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuringu nimi Väikelaste emade töötuna arvelolek lapse isa vanemapuhkuse ajal Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist): Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et üha enam on vanemahüvitise saajate seas neid peresid, kes otsustavad, et vanemahüvitise jagatavat osa saab ka lapse isa. Seejuures jätkavad isad vanemahüvitise ajal enamasti töötamist ning seda on soodustanud 1. märtsil 2018 kehtima hakanud seadusemuudatus, mis muutis vanemahüvitise saamisega samaaegse tulu teenimise lapsevanematele oluliselt soodsamaks. Sotsiaalministeeriumis valminud avaldamisel olev analüüs vanemahüvitise ja ravikindlustuse andmete ühildamisel1 näitas töötuse staatuse alusel ravikindlustatute kasvu pärast 1. märtsi 2018 seadusemuudatust. Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) nõustajad on täheldanud, et registreeritud töötute hulgas on kasvanud nende väikelastega emade osakaal, kes töötuna arveloleku peamiseks põhjuseks toovad välja vajaduse saada ravikindlustus ega ole valmis koheselt tööle asuma ning eeltoodust tulenevalt ei vaja tööturuteenuseid. See teadmine kokku on andnud indikatsiooni, et väikelaste emade töötuna arveloleku ning tööturuteenuste saamise kohta on vaja täiendavat analüüsi ja andmete töötlemist. Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmed eraldi ei võimalda hinnata, kui palju on registreeritud töötute seas väikelapse emasid, kus pere teine vanem samal ajal kasutab vanemahüvitist (ja samal ajal ka töötab). Planeeritav analüüs võimaldab hinnata, kui palju selliseid väikelaste emasid viimase 7 aasta jooksul töötuna arvel on olnud, milline on nende eelnev seisund tööturul, missuguseid Töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid ja hüvitisi/toetuseid nad on kasutanud, kui pikk on nende töötuna arveloleku kestus ning missugune on nende töötuna registreerimisele järgnev tööturuseisund. Analüüsi tulemused võimaldavad hinnata lahendusettepanekute vajadust olukorrale, et emad ei peaks tulema ravikindlustuse eesmärgil isa vanemahüvitise saamise ajal töötuna arvele, kui tegelikku soovi tööle asuda ei ole. Samas, kui väikelaste emadel on siiski soov tööle asuda, siis võimaldavad uuringu tulemused paremini leida lahendusi nende tööotsingute toetamisel. 1 Vastavalt otsusele isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr 2.2.-1/22/3 Analüüs annab sisendi sügisel 2024. aastal planeeritavasse vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüsi, mille raames vajadusel töötatakse analüüsi pinnalt välja soovitused ja õigusloomet puudutavad muudatusettepanekud. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse toetuste/hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu. Perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) kohaselt on vanemahüvitise eesmärk tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Seega põhimõte, et riik maksab sotsiaalmaksu selle vanema eest, kes on vanemapuhkusel ja/või saab vanemahüvitist, on seotud eeldusega, et see isik hoolitseb reaalselt ka kõige enam lapse eest ning vajab seetõttu sotsiaalset kaitset. Ka olukorras, kus peres kasvab mitu last, on riigipoolne huvi tagada ühele hoolduskoormusega lapsevanemale sotsiaalkaitse ja üks asendussissetulek. Tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) eesmärgiks on toetada seda, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või töötamist jätkata. Samas on Töötukassa nõustajad täheldanud, et töötute hulgas on kasvanud nende väikelastega emade osakaal, kes ei näe võimalust tööle asumiseks, sest laps on veel väike ja vajab hoolitsust ning seda ka sellises olukorras, kus teine vanem kasutab vanemahüvitist. Töötukassal puuduvad andmed, kas töötuna arvele tulnud isik oli enne vanemahüvitise saaja, mistõttu ei ole olnud võimalik teemat andmetele tuginedes põhjalikumalt analüüsida. SKA-l aga puudub teave selle kohta, kas vanemahüvitist kasutanud vanem on end töötuna arvele võtnud ning milliseid tööturuteenuseid, hüvitisi ja toetusi on ta saanud, kui kaua ning millal ja mis põhjustel on töötuna arvel olek lõpetatud. Seega ei saa probleemi kaardistamiseks analüüsida Töötukassa ja SKA andmeid eraldi. Kokkuvõttes on nii Sotsiaalministeeriumil oluline saada täpsem ülevaade olukorra ja probleemi ulatuse kohta. Sellise analüüsi koostamine eeldab vastavate andmestike ühendamist. Analüüs on vajalik nii sotsiaal- kui ka töövaldkonna poliitikakujundamiseks, võimaldades tagada sotsiaalse kaitstuse ning võimaldades leida töövaldkonnas sobivad meetmed inimeste tööturul toimetulekule kaasaaitamiseks. Väikelaste vanemate tööturu aktiivsuse toetamise ning sotsiaalse kaitse tagamise analüüsimine toetab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamist ning aitab suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega. Uuringuprojekt teenib otseselt „Heaolu arengukava 2023–2030“ elluviimiseks püstitatud lapsi ja peresid puudutavaid eesmärke. Analüüsi tulemusi kasutatakse koostatavas peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsis, mille koostamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023– 2027 üks ülesannetest (punkt 9.1.3) ning mille eesmärgiks on parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalministeerium ning volitatud töötlejaks on Töötukassa. Uuringuga seotud andmeandjateks (registripidajad) on Sotsiaalkindlustusamet ning Töötukassa, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-d b ja c). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 157 on rõhutatud, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid: 1. Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) (Sotsiaalkindlustusamet); 2. Töötukassa andmekogu (Töötukassa). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1) esmalt moodustab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Töötukassasse saatmiseks üksikkirjete andmefaili. Valim koos analüüsiks vajalike tunnustega on loetletud punktis 5.3; 2) SKA edastab andmed Töötukassale kasutades TEHIKu hallatavat turvalist pilveteenust NextCloud. 3) Töötukassa lisab SKA andmetele andmed loetletud punktis 5.3; 4) pärast andmete sidumist asendab Eesti Töötukassa kõikides andmetes isikukoodid koodiga ning teostab andmetöötluse; 5) Töötukassa säilitab koodivõtme kuni analüüsi valmimiseni võimalikeks täpsustusteks SKA-ga analüüsiprotsessis; 6) Töötukassa esitab Sotsiaalministeeriumile lõpparuande, kus esitatakse tulemused statistilisel üldistatud kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada; 7) Töötukassa hävitab andmed 1 aasta pärast peale analüüsi valmimist (vt põhjendust punktis 6.1) 2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA2 2.1. Vastutava töötleja üldandmed 2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.6. Kontaktandmed Age Viira telefon, e-post Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik tel +372 534 55 318 [email protected] 2.2. Volitatud töötleja üldandmed 2.2.1. Volitatud töötleja nimi Eesti Töötukassa 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad asutuse/äriühing/FIE nimi 2.2.2. Registrikood või isikukood 74000085 2.2.3. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lasnamäe 2, 11412 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.2.4. Asu- või elukoha aadress (analoogne Lasnamäe 2, 11412 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.2.5. Kontaktandmed Margit Paulus telefon, e-post Eesti Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Tel + 614 8504 [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja  teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätestatud, et analüüsi ja statistika osa- konna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise prot- sessi teadmistepõhisusele, et tagada ob- jektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija - 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Täpsemalt on isikuandmete töötlemine vajalik, et selgitada välja kui palju on maakondade lõikes registreeritud töötute hulgas väikelaste emasid, kus pere teine vanem samal ajal kasutab vanemahüvitist, milline on laste arv peres, ning milliseid tööturuteenuseid ja hüvitisi/toetusi nad Töötukassalt saavad. Samuti, milline on nende eelnev seisund tööturul ning millal ja mis põhjustel töötuna arvelolek lõpetatakse. Uuringu eesmärkide täitmiseks on Sotsiaalkindlustusameti vanemahüvitise saajate andmetele vaja liita Töötukassa andmed töötuna arveloleku ja tööturuteenuste, hüvitiste ja toetuse saamise kohta. Kokkuvõttes luuakse uuringuga teadmispõhised otsustusalused võimalike poliitikamuudatuste kavandamiseks. Uuringu tulemusest saadud hinnangud ja ettepanekud on käsitletavad poliitikamuudatuste eelanalüüsina. 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid Uuringu eesmärkide täitmiseks moodustatakse töödeldakse ning valimi suurus järgmine valim:  Emad, kelle lapse isa on hakanud saama jagatavat vanemahüvitist perioodil 2017-2023. Ühe aasta jooksul saab jagatavat vanemahüvitist ca 5000 meest. 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Andmekoosseis Sotsiaalkindlustusametist laste emade kohta ja põhjendused: 1. lapse ema isikukood – andmete ühendamise eesmärgil; 2. vanus (genereeritakse isikukoodist) – tööturu kontekstis emade profiili kirjeldamiseks oluline tunnus; 3. lapse ema elukoha maakond – probleemi ulatuse kirjeldamise regionaalsel eesmärgil; 4. laste arv (lapsetoetuse saamise järgi) – laste emade tööturu võimalusi ja valikuid kirjeldav oluline tunnus, mis võimaldab seostada tulemused laste arvuga peres; 5. lapse sünnikuupäev, kelle eest lapse isa vanemahüvitist sai – laste emade tööturu võimalusi ja valikuid kirjeldav oluline tunnus, mis võimaldab seostada tulemused lapse vanusega; 6. lapse isa vanemahüvitise periood – võimaldab näha töötuse seotust lapse isa vanemahüvitisel oldud ajaga, mis on antud uuringu keskne küsimus; Töötukassa andmekogu: 1. töötuna arveloleku algus- ja lõppkuupäevad - võimaldab näha töötuse seotust lapse isa vanemahüvitisel oldud ajaga, mis on antud uuringu keskne küsimus; 2. töötuna arvelolekule eelnenud viimase töösuhte algus- ja lõppkuupäevad, ametiala, töösuhte lõpu põhjus - ametialade lõikes on inimeste tööturu võimalused ja vajadused tööturul erinevad. Info viimase töösuhte kohta võimaldab analüüsida, kas eristuvad mingid grupid, kes töötuna arvele tulevad (on/ei ole varasemalt töötanud; millal on viimati töötanud; millises ametigrupis on viimati töötanud; mis põhjusel on viimaselt töökohalt lahkunud). 3. töötuna arveloleku lõpu põhjus – võimaldab analüüsida, kui kas ja paljud emad ja kui kiiresti pärast lapse sündi liiguvad tagasi tööturule; 4. tööturuteenustel osalemine: teenus, teenusel osalemise algus- ja lõppkuupäevad, teenusel osalemise  tulemus (lõpetas, katkestas) - saame võrrelda saadud teenuseid ja teenusel osalemise tulemusi võrreldes kõikide töötutega ning kirjeldada just väikelaste emade käitumist ning luua neile ka vastavaid meetmeid + võimaldab analüüsida, kas ja millistel teenustel väikelaste ema osalevad; kas osaletakse pigem lühematel või pikematel teenustel; kui palju teenuseid katkestatakse. 5. Töötukassa poolt makstud hüvitised ja toetused: hüvitis/toetus, väljamakse kuupäev, summa – eesmärgiga analüüsida kas ja millist rahalist tuge on Töötukassa väikelaste emadele pakkunud ning mõista, kas väikelaste emade ajendiks töötuna registreerida on hüvitised ja toetused. 5.4. Isikuandmete allikad 1. Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) 2. Töötukassa andmekogu 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Statistilist andmebaasi säilitab Töötukassa pseudonüümitud kujul maksimaalselt 1 aastat, et tagada lisaks esmasele analüüsile ka ettenägematute täiendavate analüüside võimalikkus Peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi avaldamisele järgnevate poliitikaalgatuste elluviimiseks ja/või seaduste vastuvõtmiseks/ rakendumiseks. 6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi: Isikuandmete pseudonüümimise viib läbi Töötukassa enne andmete statistilist andmetöötlust. 6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse Punktis 5.3 loetletud andmed. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest  Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel juba enne uuringu avaldamist rubriigis „Käimasolevad uuringud ja analüüsid“. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Antud uuringu tulemused avaldatakse peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi raames sügisel 2024 aastal. 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki3 EI 8.2. Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse 8.3. Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse 9. EETIKAKOMITEE OTSUS4 Poliitikakujundamise uuring ei viida läbi eriliigiliste isikuandmetega ning eetikakomitee poole ei pöörduta. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED5 10.1. Töövahendite ja Vastavalt Töötukassa infoturbepoliitikale ja arvutiressursside infovara turve kasutamise korrale: - Määratletud infoturbealased rollid ja vastutused on ametijuhendites. - Töötajate koolitused infoturbe õppused kord aastas ja nendel osalemist kontrollitakse (sh töövahendite ja infovara turve koolituses); - Siseauditi juht tellib välise turvanõuete auditi kord kolme aasta tagant (E-ITS audit on planeerimisel 2023, eelnevalt on olnud ISKE auditid, olulisi riske ei ole neist üles jäänud). - Infoturbe juht infoturbe poliitika ajakohastamisel kaasajastab infoturbe meetmed. - Riistvara, mis on Töötukassa valduses ja mille üle peab 3Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 4 IKS § 6 lg 4 5 IKS § 43  arvestust Töötukassa. Siia alla kuuluvad Töötukassa kasutajate seadmed – lauaarvutid, sülearvutid, dokid, kohalikud võrguseadmed jms; riistvara, mis on välistele teenusepakkujate valduses, turbe haldamisega (sh ISKE nõuete täitmise ja dokumenteerimisega) tegeleb väline teenusepakkuja. Koostööpartnerite poolt hallatavate infovarade osas on juba hankelepingu tehnilises kirjelduses nõuded infovaradele. - Töötukassa tarkvara haldus oleneb selle riistvara valdusest, millel see tarkvara töötab. Töötukassa valduses oleval riistvaral töötava tarkvara haldusega tegeleb IS osakond. Uuendused teeb IS osakond. - Töötukassas kasutusel olevate võrguseadmete konfiguratsioonid kuuluvad kohustuslikule varundamisele. Varundamise korraldab IS osakond. - Töötukassa keskkontoris ning enamikes maakondlikes osakondades ja büroodes on Riigi Infosüsteemi Ameti andmesideosakonna pakutav võrguühendus. - Kõiki infovaradega seotud muudatusi kaalub infosüsteemide osakond enne nende läbiviimist infoturbe seisukohast ja vajadusel viiakse läbi andmekaitse alane mõjuhinnang, et hinnata muutunud turvanõudeid või ohte, ka andmete töötlemise seisukohast. - Tööruumidesse sisenemisel ligipääsupiirangud, lukustatavad ruumid paberarhiivile, kaamerad sissepääsudel jmt meetmed ruumide turvalisusele (sh füüsilistele serveritele) . 10.2. Andmete, dokumentide Vastavalt Töötukassa infoturbepoliitikale, töösisekorra ja andmekandjate turve reeglitele ja isikuandmete töötlemise juhistele: - Isikuandmete töötlemise põhimõtted töötajatele ja andmekaitsetingimused klientidele on koostatud ja nende täitmist kontrollitakse, dokumendihaldus on dokumenteeritud (dokumendihalduse kord). Kord kahe aasta tagant on kohustuslik andmekaitsealane koolitus kõigile töötajatele; - Andmete kaitseks loodud infosüsteemides mitmed meetmed, nt logid, kasutajaõigused, ligipääsupiirangud, automaatsed otsused, x-tee andmepäringud vastavalt õiguslikele alustele jmt ning neid kontrollitakse pisteliselt - Teisaldatavaid andmekandjaid Töötukassas üldjuhul ei kasutata - infosüsteemide logid tekivad majutusteenuse osutaja poolel ja hoitakse kuus kuud; võrgulogi tekib Töötukassa tulemüüris ja seda säilitatakse Töötukassas, haldab majutusteenuseosutaja, kes tagab vastavalt sõlmitud lepingule logide halduse vastavuse ISKE M-turbeastmele. Neid logisid Töötukassale ei edastata; pilvteenusena pakutava kettamassiivi teenuseosutaja juures tekkivat logi haldab teenuseosutaja. Teenuseosutaja tagab ühtlasi oma süsteemi ja selle logihalduse vastavuse ISO 27001 standardiga. Töötukassa infosüsteemide operatiivseid logisid hoitakse majutusteenuseosutaja juures ja Töötukassa administraatorid ei saa neid muuta. - Kõigi volitatud töötlejatega on sõlmitud isikuandmete  töötlemise lepingud (ja infotunnid neile) 10.3. Töötlussüsteemi turve Vastavalt Eesti Töötukassa infoturbepoliitikale, töösisekorra reeglitele ja isikuandmete töötlemise juhistele: - Töötajate pääsud sisevõrku ja infosüsteemidesse an- takse MIM (Microsoft Identity Manager) põhise identi- teedihaldussüsteem poolt, mille algandmed pärinevad NAV (Microsoft Dynamics NAV) infosüsteemist. Sama süsteem tagab ka pääsude äravõtmise töölepingu lõp- pemise või peatamise korral, samuti pääsude muutmise töölepingu muutumise korral. Infoturbe eest vastutav isik teeb pistelist kontrolli pääsude vastavuse osas reaalsete töökohustustega. - Infosüsteemidel on logisüsteemid, neid kontrollitakse – auditeeritakse E-ITS auditi käigus ja on auditeeritud ISKE auditite käigus - Infoturbealane aruandlus on kokku lepitud (Infoturbeintsidentide lahendamise kord) ja selle eest vastutab infoturbe juht (nt infoturbe insitentide lahendamine, turvatestimiste raportid, infosüsteemide seire infoturbe riskide osas, koostöö RIAga jmt) - infosüsteemides kasutatakse krüpteerimist (VPN- ühendused keskkontori ning kõikide maakondlike osakondade ja büroode vahel; spetsiaalne majutusteenuseosutaja hallatav võrguühenduste liidestus Töötukassast majutusteenuseosutaja juurde tarkvarauuenduste installeerimiseks ning logide kopeerimiseks kasutades kas MPLS (Multiprotocol Label Switching) või VPN ühendust tulenevalt majutusteenuseosutajaga sõlmitud lepingust; sisselogimised infosüsteemides riiklikult tunnustatud eID-vahendite abil jne) Vastutab infoturbe juht. - Töötukassas on olemas riiklike infosüsteemide taasteplaanid 10.4. Kasutatakse Ei. Töötukassa töötleb isikuandmeid enda infosüsteemides, pilvepõhist andmemajutus- millele rakenduvad infoturbe nõuded. või töötlusteenust? Rakendamisele kuuluvate turvameetmete ja nende rakendamise seisu üle peab arvestust infoturbe juht. 11. MUU INFO 11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja - vajalikuks täiendavalt esitada Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar analüüsi ja statistika osakonna juhataja