dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 2. aprill 2025
Viit
12.2-10/25-80/99-3
Registreeritud
2. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Endla Teater
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-80
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎20250401 Vastus vaidlustusele.asice161 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 [email protected] /kuupäev digiallkirjas/ VASTUS AS PILETILEVI GROUP VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES „PILETIMÜÜGITEENUSE OSTMINE“ VIITENUMBER 289557 Hankija: Sihtasutus Endla Teater registrikood: 90010769 aadress: Keskväljak 1, 80010 Pärnu e-post: [email protected] Hankija esindaja: Ringo Heidmets, advokaat Adokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ registrikood: 14233883 e-post: [email protected] telefon: 5663 2589 Vaidlustaja: AS Piletilevi Group registrikood: 10568581 aadress: Maakri tn 23a, 10145 Tallinn Vaidlustaja Arne Ots, vandeadvokaat; Mari Mikson, advokaat e-post: [email protected]; [email protected] I TAOTLUSED 1) Jätta vaidlustus RHS § 197 lõike 1 punkti 4 alusel rahuldamata. 2) Jätta RHS § 198 lõike 3 alusel vaidlustuse esitamisega seotud kulud AS Piletilevi Group kanda. 3) Mõista RHS § 198 lõike 3 alusel AS-lt Piletilevi Group Sihtasutuse Endla Teater kasuks välja Sihtasutuse Endla Teater poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 1. Vaidlustaja on vaidlustanud hankija tehtud otsused leides, et hankija põhjendused on üldsõnalised ega võimalda mõista hanke kehtetuks tunnistamise väidetavat vajadust rikkudes seeläbi põhjendamiskohustust ning, et hanke kehtetuks tunnistamiseks ei ole põhjendatud vajadust. Hankija selle sisukohaga ei nõustu ning vaidleb vaidlustusele vastu. 2. Riigikohus on 15.10.2013. a lahendi nr 3-3-1-35-13 punktis 25 selgitanud, et kaalutlusõiguse alusel tehtavas otsuses peavad olema toodud põhikaalutlused, mis annavad võimaluse nii menetlusosalisel kui ka kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. 3. Olukorras, kus haldusaktis toodud motiivide põhjal on võimalik aru saada, millistel põhjustel on riigihange kehtetuks tunnistatud, ei too põhjendamises esinevad mõningad puudused kaasa haldusakti tühistamist. 1 Samuti ei saa VaKo ega kohus hinnata hankija tegevuse otstarbekust. See on kaalutlusotsuste kohtuliku kontrolli puhul otsesõnu sätestatud HKMS § 158 lg 3 ls-s 2. 4. Järelikult isegi, kui hankija otsuses esineksid mõningad puudused selle põhjendamises, millega hankija ei nõustu, ei tooks see kaasa otsuse tühistamist. Hankija leiab, et on oma otsust langetades rakendanud kaalutusõigust kohaselt ning seda piisaval määral põhjendanud selleks, et vaidlustajal oleks võimalik aru saada, millistel põhjustel on riigihange kehtetuks tunnistatud. 5. Eesti kohtud olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tuleneda ka hankija enda eksimusest. 2 Hankija on vaidlusaluse riigihanke läbiviimisel kahetsusväärselt eksinud, seda nii riigihanke tingimuste seadmisel kui ka teabevahetuses antud selgitustes. 6. Esiteks, on hankija 3.02.2025 kell 15:32 teabevahetuses antud selgituses andnud pakkujatele eksliku suunise, mille kohaselt võivad pakkujad lepingu täitmisel nõuda hankijalt prognoosimatute kulumaterjalide eest tasumist. Ainuüksi sellise kahetsusväärse suunise tulemusena tekkis riigihankes olukord, mis ei võimaldanud kulu prognoosimatuse tõttu välja selgitada hankija jaoks majanduslikult soodsaimat pakkumust. Peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist puudus hankijal registri loodavast pingereast vaatamata õiguslik alus otsustamaks, kas üks või teine pakkumus ka päriselt tagab riigihangete üldpõhimõteteks olevate rahaliste vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi efektiivse kasutamise põhimõtte järgimise olukorras, kus 1 TrtRnKo 27.06.2019, 3-18-1987/26 p 20 2 TlnHK 05.08.2013, 3-13-1510, p-d 14,20 ja 23 Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee hankija oli ekslikult loonud pakkujatele võimaluse nõuda eraldi, hindamise osaks mitteolevate kulumaterjalide hinda. 7. Veel enam, kirjeldatud paratamatus on vastuolus ka läbipaistvuse tagamise põhimõttega – hankija ei tea, kas ja kui suurel määral olid pakkujaid oma pakkumuste koostamisel arvestanud kulumaterjalide hüvitamisega. On eluliselt usutav, et üks pakkuja võis arvestada nende kuluks näiteks 1000 eurot, teine aga 15 000 eurot kogu lepingu perioodi peale. See viis olukorrani, kus hankijal puudus tõsikindel viis otsustamaks, milline pakkumus on siis päriselt majanduslikult soodsaim, mis tagaks hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise. Järelikult, peale kirjeldatud olukorra tuvastamist ei olnud hankijal ühtegi teist õiguspärast viisi hankemenetlusega jätkata, kui see vaid kehtetuks tunnistada. 8. Mõistes küll vaidlustaja soovi jõuda hankijaga hankelepingu sõlmimiseni, on TlnRnK 25.05.2018 otsuse 3-18-452/34 p-s 17 sedastanud, et seadusest ei tulene hankijale nõuet jätkata hankijale mittesobivat hanget põhjusel, et see on pakkuja huvides. Vaidlustajal on võimalus jõuda sama eesmärgini tulevastel hankija läbiviidavatel hangetel. 9. Hankija leiab, et RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud termini „põhjendatud vajaduse korral“ sisustamine on hankija, mitte vaidlustaja ülesanne. TrtRnK 27.06.2019 on otsuse 3-18- 1987/26 p-s 17 leidnud, et põhjendatud vajaduseks viidatud sätte mõistes võib olla ka soov saavutada uue riigihanke korral hankijale soodsamate pakkumuste esitamine ja seeläbi hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Just sellest eesmärgist ajendatuna ongi hankija vaidlusaluse otsuse vastu võtnud ning on seetõttu õiguspärane. 10. Võttes arvesse vaidlustatud otsuses ning käesolevas vastuses vaidlustusele välja toodud kohtupraktikat, tingib vajaduse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise järele ka tõsiasi, et hankijal on tekkinud soov saavutada uue riigihanke korral hankijale soodsamate pakkumuste esitamine ja seeläbi hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine mis on kooskõlas TrtRnK 27.06.2019 otsuse 3-18-1987/26 p-s 17 toodud kohtu seisukohaga. 11. Nimelt, olles konsulteerinud ka teiste piletimüügiteenust hankivate hankijatega on hankijal tekkinud siiras arusaam, et piletimüügiteenust on võimalik hankida sisuliselt tasuta kontsessioonmenetluse tulemusena, kus sätestatud tingimuste kohaselt a. annaks hankija piletimüügiteenuse osutamise õiguse ühele või mitmele edukaks osutunud pakkujale; b. sätestatud tingimuste kohaselt ei tasuks hankija pakkujatele mitte midagi ning c. kontsessioonmenetluses sätestataks pakkumuste hindamise kriteeriumiks vahendustasu osakaal pileti ostjale. 12. Sellisel viisil hankides jääks hankijal alles kogu piletimüügiteenuse hankimiseks mõeldud raha ja piletite ostjad tasuksid endiselt nagu tänagi väikese vahendustasu (ca 0,7 Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee - 2 protsenti). Isegi kui kontsessioonmenetluse tulemusena peaks soodsaim vahendustasu osutuma üllatuslikult näiteks 3 protsendini, võidaks hankija endiselt sellest rahaliselt. Seda selle pärast, et mõnevõrra kõrgema vahendustasu protsendi tõttu ostmata jäänud piletitelt saamata jäänud tulu oleks kokkuvõttes oluliselt väiksem võrrelduna kuluga, mis hankija tasuks omalt poolt täiendavalt pakkujatele vahendustasuna. 13. Sellistel tingimustel menetluse läbiviimine oleks otseselt kooskõlas hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtte järgimisega ning seeläbi kooskõlas viidatud kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt on õigustatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamine olukorras, kus hankija on tekkinud soov saavutada uue riigihanke korral hankijale soodsamate pakkumuste esitamine ja seeläbi hankija rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. 14. Euroopa Kohus on kohtuasjades nr T-383/06 ja T-71/07 märkinud, et hankijal ei ole enne väljavalitud pakkujaga lepingu allkirjastamist lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib üldisest huvist lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada (p 59). Vaidlustaja leiab, et see on meelevaldne ja hankija tuginemine pole nendel lahenditel pole põhjendatud. Hankija jaoks jääb arusaamatuks, miks on vaidlustaja arvates kõige kõrgema kohtu praktikal tuginemine meelevaldne – hankijad peaksid justnimelt riigihangete läbiviimisel lähtuma kehtivast õigusest ning seda konkretiseerivast kohtupraktikast. 15. Täiendavalt leiab hankija, et vaidlustatud riigihanke tingimused ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist põhjusel, et pakkumuste maksumused hankijale rakenduva vahendustasu osas erinesid üle nelja korra võrrelduna nii hankele eelneva turu-uuringu kui ka hankija tänase lepingupartneri rakendatava vahendustasuga. Kui hankijale täna rakenduv vahendustasu on 3,5 – 5 protsenti (lisandub veel kliendile rakenduv 1,6 eurot) ning pakkumuste maksumused olid vahemikus 0,7 – 2 protsenti, siis on ilmne, et midagi on nihu. Hankija peab võimalikuks, et selle võis muuhulgas tingida ülaltoodud hankija antud ekslik suunis, mille kohaselt võis hankijalt hankelepingu täitmisel hakata veel lisaks nõudma kulumaterjalide maksumust. 16. Kokkuvõtvalt on selge, et hankija on eksinud hankemenetluse läbiviimisel määral, mis välistavad sellega jätkamise ning ainuke õiguspärane tegevus on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine vaidlustatud otsuses ja käesolevas vastuses vaidlustusele toodud põhjustel. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 1. Tähtaegsus. VaKo andis 27.03.2025 kirjaga nr 12.2-10/80 RHS § 194 lõike 5 alusel hankijale vaidlustusele vastamise tähtajaks kolm tööpäeva. Järelikult on vastus tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 01.04.2025. 2. Esindusõigus. Advokaat Ringo Heidmets kinnitab, et on hankija lepinguline esindaja (RHS § 190 lg 11). Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee 3. Asja arutamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. 4. Esitamine. Vastus vaidlustusele on esitatud VaKo-le e-posti teel ([email protected]). 5. Tõendid. Hankija ei koorma vaidlustust menetlusökonoomiast lähtuvalt ega lisa vastuse juurde RHR-ist avalikult kättesaadavaid dokumente. 6. Suhtlus. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ringo Heidmets advokaat Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel