Kalmer Kiidma Teie 16.03.2025
Vertetom Autokool Meie 01.04.2025 nr 12.2-1/1347-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud härra Kiidma
Esitasite Rahandusministeeriumile pöördumise seoses Tõrva Vallavalitsuse (edaspidi ka
hankija) poolt B-kategooria juhiloa algõppe teenuse tellimiseks korraldatud alla lihthanke
piirmäära jääva riigihankega. Käsitleme Teie pöördumist järelevalveteatena riigihangete
seaduse (RHS) § 207 mõistes.
Järelevalveteates märgite, et antud riigihankega tuli välja palju asjaolusid, mis viitavad
menetlusreeglite ja seaduste eiramisele. Järelevalveteatele lisatud dokumentides toodu
kohaselt edastas hankija teavituse riigihanke võitja kohta 07.03.2025 ja samal päeval sõlmiti
antud riigihanke tulemusel leping koolitusteenuse osutamiseks Toyota Autokool OÜ-ga.
Sellega on Teie hinnangul rikutud RHS § 125 lg-s 9 sätestatud viie tööpäeva pikkuse ooteaja
järgimise kohustust enne hankelepingu sõlmimist. Lisaks leiate, et on vaja kontrollida Tõrva
valla teisi hankeid viimase 6 kuu jooksul või rohkemgi, sest oht, et on sealgi eiratud
menetlusreegleid on suur. Samuti eirati Teie hinnangul tegevustoetuse menetlusel reegleid.
Esmalt selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve
teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab
Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle
alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Selgitame ka, et järelevalvemenetluses
kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija
tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse
hindamiseks (RHS § 203 lg 2). Siinkohal märgime, et valla revisjonikomisjon saab kontrollida
ja hinnata vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust, samuti valla
vara kasutamise sihipärasust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 48 lg 3 p 1
alusel.
Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja
volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks
määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1 RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et
Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS
§-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid,
1
RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud
asjaolud. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata järelevalvemenetlust, kui riigihanke
menetlus on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise alused on loetletud ammendavalt
RHS § 73 lg 3 p-des 1-7 ning RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu
või raamlepingu sõlmimisega. Tõrva Vallavalitsuse ametliku dokumendiregistri andmete
kohaselt on Tõrva Vallavalitsuse hallatava asutuse Tõrva Gümnaasiumi ja Toyota Autokool
OÜ vahel sõlmitud 07.03.2025 leping koolitusteenuse osutamiseks nr TG 4-1/2025/26-1
tagasiulatuvalt alates 27.02.2025 kuni 31.12.2025. Järelikult on kõnealune riigihange
hankelepingu sõlmimisega lõppenud ja esineb järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS §
206 lg 1 p 4). Selgitame siinjuures, et pärast riigihanke menetluse lõppemist ei ole
juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega eesmärgipärane, sest RHS
§ 208 lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab Rahandusministeerium teha hankijale täitmiseks
kohustuslikke ettekirjutusi üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist.
Vaatamata asjaolule, et järelevalvemenetluse alustamiseks puudub käesoleval juhul alus,
selgitame järelevalveteates ja sellele lisatud dokumentides osundatu kohta järgmist.
RHS § 9 lg 4 p 4 kohaselt peab hankija sätestama oma organisatsioonisiseses hankekorras
muu hulgas alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde
tellimise korra. Hankekorrast peab selguma, milline on alla lihthanke piirmäära jääva
maksumusega hankelepingu sõlmimiseni jõudmise täpsem menetlus ja korraldus. Teisisõnu
peab hankija hankekorras sisustama, millised menetlusreeglid kehtivad alla lihthanke
piirmäära jääva hankelepingu sõlmimisele.
Rahandusministeerium ei kujunda praegusel juhul seisukohta küsimuses, kas hankija järgis
autokooli teenuse tellimisel hankekorra nõudeid. Hankekord on hankija asutusesisene
riigihangete korraldamist reguleeriv kord, mis ei ole käsitletav RHS-i alusel kehtestatud
õigusaktina RHS § 203 lg 1 tähenduses ja mille täitmist Rahandusministeerium riigihangete
järelevalvemenetluses kontrolliks. Täpsustame, et Rahandusministeeriumi riikliku ja
haldusjärelevalve pädevusse kuulub ainult hankekorra kehtestamise ja selle vastavuse
kontrollimine RHS § 9 sätestatud nõuetele, mitte järelevalve teostamine selle üle, kas hankija
on järginud hankekorras ette nähtud otsustuspädevust, protseduuri- ning asutusesiseselt
kehtestatud reegleid.2 Alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetluse läbiviimisel tuleb
hankijal lähtuda eelkõige oma hankekorras sätestatust ning täita RHS §-s 3 sätestatud
põhimõtteid. Nimetatud paragrahvi punkti 1 järgi on hankija kohustatud tegutsema riigihanke
korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Samas on kohtupraktikas
asutud seisukohale, et riigihanke üldpõhimõtteid ei ole alla asjaomast piirmäära jäävas
riigihanke menetluses põhjust sisustada sama rangelt kui piirmäärani küündivas ja seda
ületavas riigihanke menetluses – mida väiksem on hankelepingu eeldatav maksumus, seda
vähem nõudlikumalt ja paindlikumalt tuleks üldpõhimõtteid sisustada (vrd RKHKo
20.11.2019, nr 3-17-2718, p 23).
Täiendavalt selgitame, et RHS ei kohusta hankijat alla lihthanke piirmäära jäävat riigihanget
läbi viima riigihangete registris nagu ka hankija on õigesti märkinud Teile 13.03.2025
saadetud kirjas nr 10-2/2025/478-2. Samuti on hankija Teile õigesti selgitanud, et RHS
kohaselt ei kohustu hankija alla lihthanke piirmäära riigihangetes rakendama ooteaega
otsusest teavitamise ja hankelepingu sõlmimise vahel. See tähendab, et RHS § 125 lg 9
2
N. Parrest. RHS § 203 komm. 17 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
2
kohaldub ainult lihthankemenetluses ja RHS ei kohusta hankijaid alla lihthanke piirmäära
jäävate riigihangete (nn väikehangete) puhul RHS 2. peatüki sätetest, sh §-ist 120 juhinduma.
Järelikult ei pea alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korral ooteaega kohaldama ja
hankija võib sõlmida lepingu kohe peale vastava otsuse esitamist otsuse tegemise ajal
riigihankes osaleva(te)le ettevõtja(te)le. Seda juhul kui hankija enda hankekord ja/või
riigihanke alusdokumendid ei näe ette teisiti.
Rahandusministeerium möönab, et Tõrva Vallavalitsuse 06.03.2025 pakkumuse edukaks
tunnistamise korralduses nr 2-3/2025/107 lisatud vaidlustamise viide on eksitav. Kaalume
selles osas pöörduda hankija poole, selgitamaks, et riigihangete teostamine ja vaidlustuste
lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse
tähenduses (HMS § 2 lg 2). Samuti peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu sellele, et
praktika, kus hankija sõlmib lepingu tagasiulatuvalt on hankijate puhul ebatavaline ning seda
ei saa kindlasti pidada heaks hankepraktikaks. Kui hankija on teenuse osutamise tähtaja
kulgemise algusaja määranud kuupäevaliselt, on hankija nimetatud kuupäevaga seotud
hankemenetluse lõpuni, sh. hankelepingu sõlmimisel.
Seoses tegevustoetuse menetlemisel reeglite eiramisega märgime, et Rahandusministeeriumi
pädevusse ei kuulu kohaliku elu korraldamise küsimused, mis volikogu määruste või
otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele (KOKS § 30 lg
1 p 2). Mittetulundusliku tegevuse toetamise kord ja järelevalve Tõrva vallas on reguleeritud
Tõrva Vallavolikogu 19.12.2024 määruses nr 14 „Mittetulundusliku tegevuse toetamise kord
Tõrva vallas“.
Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihanke „B-kategooria juhiloa algõppe teenus
Tõrva Gümnaasiumile“ on RHS § 73 lg 3 p 1 alusel lõppenud, teatame, et
Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1 ja § 206 lg 1 p 4 alusel
järelevalvemenetlust nimetatud riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks.
Täname Teid pöördumise eest ning arvestame saadud infoga valimipõhise järelevalve
tegevuse kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja
riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Kertu Kuiv 5885 1394
[email protected]
3