Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 54-25/- Otsuse kuupäev 01.04.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus AS-i Piletilevi Group vaidlustus Tallinna Filharmoonia riigihankes „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus“ riigihanke (ostumenetluse) kehtetuks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Piletilevi Group, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Mari Mikson Hankija, Tallinna Filharmoonia, esindaja Lennart Sundja Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 1. Jätta rahuldamata AS-i Piletilevi Group vaidlustus Tallinna Filharmoonia riigihankes „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus”. 2. Jätta AS-i Piletilevi Group poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Filharmoonia (edaspidi ka Hankija) korraldas allapoole lihthanke piirmääraga riigihanke (ostumenetluse) „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus“ (edaspidi Ostumenetlus) ning edastas kutse, milles tegi ettepaneku esitada pakkumus piletimüügi teenuse tellimiseks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 17.02.2025. a, esitasid pakkumused AS Piletilevi Group, Sviby OÜ, Fienta Ticketing OÜ ja Delfi Meedia AS. 2. 19.02.2025 tunnistas Hankija edukaks Sviby OÜ pakkumuse. 24.02.2025 esitas AS Piletilevi Group Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles taotles Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati Ostumenetluses edukaks Sviby OÜ pakkumus. 28.02.2025 otsusega Hankija: 1) tunnistas kehtetuks otsuse Sviby OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks; 2) lõpetas Ostumenetluse hankelepingut sõlmimata. 3. 06.03.2025 laekus vaidlustuskomisjonile AS-i Piletilevi Group (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles Vaidlustaja palus tunnistada kehtetuks Hankija otsuse Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 13.03.2025 kirjaga nr 12.2-10/54 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 18.03.2025 ja neile vastamiseks 21.03.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, AS Piletilevi Group, vaidlustuses ja 18.03.2025 esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija tegi ettepaneku esitada pakkumus piletimüügi teenuse tellimiseks vastavalt Ostumenetluse kutses (edaspidi Kutse) esitatud tingimustele. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused 4 pakkujat, sh Vaidlustaja. Hankija edastas 19.02.2025 Ostumenetluses osalejatele õiendi, millega tunnistas edukaks Sviby OÜ pakkumuse. Vaidlustaja vaidlustas selle otsuse ja Hankija tunnistas 28.02.2025 õiendiga (edaspidi Otsus) vaidlustatud otsuse kehtetuks ja ühtlasi lõpetas Ostumenetluse. 5.2. Otsuse sisust võib eeldada, et Hankija tunnistas Ostumenetluse kehtetuks RHS § 73 lg 3 p- i 6 kohaselt. Järelikult on tegemist otsusega, mille tegemisel hankija peab järgima RHS § 47 lg- st 3 tulenevat põhjendamiskohustust. Otsuse põhjendused on vastuolulised ega tugine Kutses toodud kehtetuks tunnistamise alustel. 5.3. Kutse p-ides 6.1 ja 6.2 on Hankija kehtestanud Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks kaks alust. Ostumenetlus tunnistati kehtetuks tuginedes Kutse p-ile 6.2 (Otsuses ekslikult p 6.1). Hankija märkis põhjenduseks, et Hankijale on teatavaks saanud, et ostumenetluse kutse punktis 4 esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, sh väärtuspunktide arvutamise valem, on mitmeti mõistetavad ja ebaselged ning ei võimalda õiguspäraselt välja selgitada hankija jaoks majanduslikult soodsaimat pakkumust. Kuna ostumenetluse kutses esitatud tingimuste muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt tunnistab hankija ostumenetluse kutse punkti 6.1 alusel ostumenetluse kehtetuks. 5.4. Hindamiskriteeriumid, eelkõige väärtuspunktide arvutamise valem, ei ole mitmeti tõlgendatavad ja ebaselged. Hankija eksis vaid protsendiga arvutamisel. Tegemist ei ole probleemiga, mida peaks lahendama Ostumenetluse kehtetuks tunnistamisega. Hankija peab 2 (6) kehtestatud valemit lihtsalt õigesti rakendama. 5.5. Ostumenetluse kehtetuks tunnistamise eeldused on täitmata. Otsuses esitatud Hankija põhjendused ei ole kooskõlas Kutse p-iga 6.2. Hindamiskriteeriumide väidetav tõlgendamise probleem ei ole tinginud vajadust Kutses ettenähtud tingimusi olulisel määral muuta ega ka Ostumenetluse läbiviimise aluseks olevate tingimuste olulist muutust. Hankija ei ole Otsuses selgitanud, et tal on vajadus teenuse järgi ära langenud. Järelikult ei ole põhjendatud Ostumenetluse kehtetuks tunnistamine Kutse p-is 6.2 ettenähtud alusel, sest selle eeldused on täitmata. 5.6. Vaidlustatav otsus tekitab kahtluse Hankija erapooletuses. 5.7. 18.03.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.7.1. Nii vaidlustuse resolutsioonist kui ka põhjendavast osast on näha, et Otsus on vaidlustatud osas, millega lõpetati Ostumenetlus hankelepingut sõlmimata, st tunnistati Ostumenetlus kehtetuks. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Otsuse resolutsiooni p-i 1, millega tunnistati kehtetuks Hankija 19.02.2025 otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 5.7.2. Otsuses puuduvad sisulised põhjendused. Hankija ei selgitanud Otsuses ega ka vastuses vaidlustusele, miks Kutses olevad hindamiskriteeriumid ei ole piisavad eduka pakkuja väljaselgitamiseks või milles konkreetselt väljendub nende ebaselgus. Hankija vaid diskuteerib vastuses hindamismetoodika- ja kriteeriumide ning riigihangete põhimõtete üldise tähenduse üle. 5.7.3. Hindamiskriteeriumide selgus ei ole vaidluse all. Ükski Ostumenetluses osalenud pakkuja, sh Vaidlustaja, ei ole esitanud hindamiskriteeriumide kohta küsimusi. Ka Vaidlustaja varasem Ostumenetluses esitatud vaidlustus ei puuduta hindamiskriteeriumide tõlgendatavust vaid Hankija eksimust valemi rakendamisel. 5.7.4. Hindamiskriteeriumid on üheselt mõistetavad. Kutse p-i 4.6 järgi hinnati Ostumenetluses majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumide väärtuspunktide süsteemi meetodil, kasutades lineaarset skaleerimist. Väärtuspunktide süsteemina kasutati Merit Point System hindamismeetodit. Hankija märkis Kutse p-is 4.7 täpsustavalt, et hindamine toimub ühikupõhiselt. 5.7.5. Hindamiskriteeriumid ei anna võimalust mitmeti tõlgendamiseks. Hankija on ise märkinud, et pakkumusi tuli hinnata ühikupõhiselt ja esimesel kahel real oli selleks ühikuks protsent. Hankija eksis arvutuslikult, kui rakendas protsenti kui ühikut valemis valesti. Hankija eiras protsendi arvutamise matemaatilist nõuet: protsent on ühik arvulise suhte väljendamiseks murdarvuna 100st ehk 1/100. Järelikult 0,5% ei ole 0,5, vaid 0,005. See on arvutusviga, mis moonutab hindamistulemusi. Tegemist on objektiivse faktiteadmisega, mille kohaldamine on matemaatilisi arvutusi tehes elementaarne. 5.7.6. Hankija ei ole esitanud arusaadavaid sisulisi põhjendusi ka vastuses vaidlustusele. Hankija viitab, et läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõude järgimiseks piisab ka sellest, kui hankija esitab oma põhjendused tagantjärele. Samas ei ole Hankija esitanud reaalseid selgitusi ostumenetluse kehtetuks tunnistamise vajaduse olemasolu kohta. 6. Hankija, Tallinna Filharmoonia, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija seisukohad esitati 12.03.2025 ja 21.03.2025 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankija 28.02.2025 otsus Ostumenetluse 3 (6) kehtetuks tunnistamiseks on puudulikult põhjendatud, vastuolus kehtiva õigusega ning kuulub kehtetuks tunnistamisele. Hankijale jääb selgusetuks, mis osas on Otsus õigusvastane. 6.2. Hankija on oma põhjenduskohustust täitnud, esitades Ostumenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendused lähtudes RHS §-i 3 üldpõhimõtetest, Kutsest ja Tallinna hankekorrast. Riigihanke hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, mis tähendab, et Hankija peab lähtuma riigihanke läbiviimisel RHS-i 1. ptk-st, Hankija enda hankekorrast ning riigihanke alusdokumentides (Kutses) esitatud tingimustest. Kutses ei ole Hankija viidanud, et ta kohaldaks Ostumenetlusele RHS-i 2. peatükis kehtestatud korda. 6.3. RHS §-i 3 üldpõhimõtetest tulenevalt laieneb hankija otsuste põhjendamise kohustus mh kääbushangetele (ostumenetlustele). Siiski on läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõue nimetatud riigihangete puhul vähem range kui riigihanke piirmäära ületavates riigihangetes (Riigikohus on alla lihthanke piirmäära jääva ideekonkursi puhul (RKHKo 3-3-1-51-16, p 17.3) leidnud, et sellisel juhul piisab läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõude järgimiseks ka sellest, et hankija esitab vajaduse korral üldise põhjenduse võidutöö väljavalimise kohta tagantjärele (RHS kommenteeritud väljaanne, § 3 p 1 kommentaar 31, lk 56). Riigihankes ei ole Hankija jäänud üldsõnaliseks vaid on põhjendud ostumenetluse kehtetuks tunnistamist sisuliselt. 6.4. Hankija on seisukohal, et pakkumuste hindamiskriteeriumid on riigihanke olulised tingimused ja nende täpsustamise või parandamise vajadus kujutab endast riigihanke alusdokumentide olulisel määral muutmist. 6.5. Ostumenetluses olid hindamiskriteeriumid mitmeti mõistetavad ja ebaselged, mistõttu ei olnud võimalik õiguspäraselt välja selgitada Hankija jaoks majanduslikult soodsaimat pakkumust. Kutses esitatud tingimuste muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole võimalik. 6.6. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Ostumenetluse hindamismetoodika rakendamisel tegi Hankija arvutuslikke vigu ja rakendas hindamismetoodikat ebaõigesti. Vaidlustaja on enda käsitlust hindamismetoodika rakendamisel kirjeldanud 24.02.2025 esitatud vaidlustuses, kuid see ei tõenda Hankija hindamismetoodika ebaõiget rakendamist vaid osundab hoopis faktile, et hindamismetoodika oli mitmeti tõlgendatav ja ei olnud universaalselt sobiv kõikidele hindamiskriteeriumidele. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika on omavahel lahutamatult seotud, moodustades ühtse terviku. Hindamiskriteeriumid määravad ära, mida hinnatakse ja hindamismetoodika määrab kuidas pakkumusi hinnatakse. Hindamiskriteeriumid on aluseks hindamismetoodikale – ilma selgelt määratud kriteeriumideta ei saa luua objektiivset ja õiglast hindamismetoodikat majanduslikult soodsaima pakkumuse välja selgitamiseks. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika peavad olema riigihanke alusdokumentides määratud ühemõtteliselt järgimaks RHS-i üldisi põhimõtteid. Kuna Ostumenetluses neid nõudeid täidetud ei olnud, sh kas pakkumuste võrdlemisel peaks kasutama teisendatud või absoluutväärtusi või muud metoodikat, tunnistas Hankija Ostumenetluse kehtetuks. 6.7. Otsuse põhjendused vastavad RHS § 47 lg 3 nõuetele ning on reaalsed, kontrollitavad ja sisulised. Hankijal on õigus määratleda hanke tingimused, sealhulgas hindamiskriteeriumid ja -metoodika, iseseisvalt, kuid tal lasub kohustus järgida RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtteid ja Tallinna hankekorda ning ostumenetluse kutses kehtestatud regulatsiooni. Hindamiskriteeriumite ja -metoodika mitmeti tõlgendatavus rikub riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kahjustades mh võrdset kohtlemist ja ausat konkurentsi. Seetõttu oli Ostumenetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud järgimaks läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise nõudeid. 4 (6) 6.8. 21.03.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.8.1. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et Kutses esitatud hindamiskriteeriumid ja -metoodika ei olnud piisavalt selged, kuna hindamiskriteeriumid sisaldasid nii protsentuaalseid kui ka arvulisi näitajaid, kuid paremusjärjestuse määramiseks kasutatud valem ei arvestanud erinevate väärtuste omavahelist teisendamist ja/või ümardamist. Kutse ei näinud ette pakkumuse ühikhinnana esitatud protsendi teisendamist arvuliseks väärtuseks. Kui nõustuda Vaidlustajaga ja lubada sellist matemaatilist teisendamist, oleks see vastuolus Hankija enda määratud reegliga, mille kohaselt peab pakkumuse maksumus olema esitatud kahe kümnendkohaga (kaks kohta pärast koma). See omakorda tähendab, et teisendatud väärtuse vastavusse viimine alusdokumentides nõutud vorminguga nõuaks ümardamist, mille lubatavust ja metoodikat ostumenetluse kutses ei olnud reguleeritud. Hankija viitab seejuures Tartu ringkonnakohtu otsusele nr 3-21-445 (p 18): [---] Kui nõustuda kolmanda isiku ja hankija seisukohaga ja lubada pakkuja pakkumuse maksumuse ümardamist, siis tähendab see pakkumuse maksumuse muutmise lubamist pärast pakkumuste esitamist, mis on aga vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtetega. 6.8.2. Riigihanke tingimusi ei saa tõlgendada ega rakendada viisil, mis annaks ühele pakkujale eelise teiste arvelt (Vaidlustaja kasuks). Kui metoodikas esineb ebakõlasid, saab neid korrigeerida riigihanke alusdokumentide muutmise või uue riigihanke läbiviimise käigus. Kuna riigihanke alusdokumente pärast pakkumuste esitamist muuta ei saa, ei olnud Hankijal muud valikut, kui Ostumenetlus kehtetuks tunnistada. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Puudub vaidlus, et Ostumenetluse puhul on tegemist allapoole lihthanke piirmääraga riigihankega. RHS § 9 lg 4 p 3 sätestab, et alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord tuleb näha ette avaliku sektori hankija kehtestatavas hankekorras. Tallinna hankekorras puudub ostumenetluste lõpetamise regulatsioon. Kutse p-is 6.2 on Hankija kehtestanud Ostumenetluse kehtetuks tunnistamise alused järgmiselt: 6.2. Kui hankijal on tekkinud vajadus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kutses esitatud tingimusi olulisel määral muuta või kui ostumenetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub ostumenetluse esemeks oleva asja või teenuse tellimine mittevajalikuks, saadab hankija pakkujatele sellekohase teavituse. 8. Otsuses on Hankija põhjendanud Ostumenetluse kehtetuks tunnistamist järgmiselt: Ostumenetluse kutse punkti 6.1 kohaselt on hankijal õigus tunnistada ostumenetlus kehtetuks, kui hankijal on tekkinud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva vajadus kutses esitatud tingimusi olulisel määral muuta või kui ostumenetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub ostumenetluse esemeks oleva asja või teenuse tellimine mittevajalikuks, saadab hankija pakkujatele sellekohase teavituse. Hankijale on teatavaks saanud, et ostumenetluse kutse punktis 4 esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, sh väärtuspunktide arvutamise valem, on mitmeti mõistetavad ja ebaselged ning ei võimalda õiguspäraselt välja selgitada hankija jaoks majanduslikult soodsaimat pakkumust. Kuna ostumenetluse kutses esitatud tingimuste muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt tunnistab hankija ostumenetluse kutse punkti 6.1 alusel ostumenetluse kehtetuks. Puudub vaidlus, et Hankija on ekslikult viidanud Kutse p-ile 6.1, kasutades kehtetuks tunnistamis alusena tegelikult Kutse p-i 6.2. 5 (6) 9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral (RHS § 73 lg 3 p 6), millega on analoogne Hankija otsus Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks, on Eesti kohtupraktikas aktsepteeritud hankija väga laia kaalutlusõigust. Eesti kohtud on olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-18-452, p 13 teine lõik). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et põhjendatud vajadusteks saavad olla erinevad hankemenetluse läbiviimise käigus ilmnevad probleemid, mis erinevatel põhjustel takistavad hankijal saavutamast riigihankega soovitavat tulemust. 10. Vaidlus on käesoleval juhul selles, kas Hankijal esines põhjendatud vajadus Ostumenetlus kehtetuks tunnistada. Lisaks Otsuses toodule (vt käesoleva otsuse p 8) on Hankija põhjendanud vajadust Ostumenetlus kehtetuks tunnistada sisuliselt ka 21.03.2025 vastuses vaidlustusele, kus Hankija selgitab hindamiskriteeriumide ja -metoodika ebaselgust sellega, et Kutses esitatud hindamiskriteeriumid sisaldasid nii protsentuaalseid kui ka arvulisi näitajaid, kuid paremusjärjestuse määramiseks kasutatud valem ei arvestanud erinevate väärtuste omavahelist teisendamist ja/või ümardamist. 11. Vaidlustuskomisjon möönab, et Kutses kehtestatud hindamiskriteeriumid, sh väärtuspunktide arvutamise valem, on mitmeti mõistetavad, mistõttu Hankijal esineb põhjendatud vajadus Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Seda näitab selgelt Vaidlustaja arusaam sellest, kuidas hindamiskriteeriumide kohaldamiseks tuleks pakkumuses protsentidena esitatud väärused (0,5%) teisendada numbriliseks väärtuseks (0,005). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei eiranud protsendi arvutamise matemaatilist nõuet (protsent on ühik arvulise suhte väljendamiseks murdarvuna) vaid Hankija ei olnud Kutse p-is 4.9 hindamiskriteeriumi kohaldamiseks sellist matemaatilist tehet üldse ette näinud. Hankija oli selgelt näinud ette valemis selle arvu (numbrilise näitaja/väärtuse) kasutamise, mis esitatakse pakkumuses protsendimärgiga. Pakkumuses protsendina väljendatud arvu kasutamine hindamiskriteeriumis on iseenesest matemaatiliselt võimalik, kuid toob kaasa hindamistulemuse, mille ebaõigsuses on Vaidlustaja juba ette veendunud, sest see ei tähendaks tema pakkumuse edukust Ostumenetluses, millise hindamistulemuse mittevastavust Hankija tahtele ongi Hankija oma otsuses Ostumenetluse kehtetuks tunnistamise kohta sisuliselt põhjendada püüdnud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selline hindamistulemus oleks iseenesest kooskõlas Kutse p-is 4.9 kehtestatud valemiga, kuid matemaatiliselt õige arvutus valemiga kooskõlas ei oleks. Hankija ei saa hakata pärast pakkumuste esitamise tähtaega painutama/kohendama valemit selliselt, et see annaks õigema hindamistulemuse. Seega on olemuslikult õige Hankija väide, et Kutses kehtestatud hindamiskriteeriumid ja -metoodika ei olnud piisavalt selged ning ühemõttelised. See asjaolu sai Hankijale eeldatavasti teatavaks AS-i Piletilevi Group poolt 24.02.2025 esitatud vaidlustusest, milles taotleti Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega Ostumenetluses tunnistati edukaks Sviby OÜ pakkumus. 12. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal esines põhjendatud vajadus Ostumenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning alused selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. 13. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 6 (6)