Hankija vastus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Pärnu Linnavalitsus Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Vormistamise kuupäev: 09.04.2025 Lõpptähtpäev: 09.04.2030 Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 04.04.2025 nr 12.2-10/90 [email protected] Meie 09.04.2025 nr 7-31/3712-5 Hankija: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Registrikood: 75000064 Asukoht: Suur-Sepa 16, 80098, Pärnu Tel: 444 8200 e-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing Registrikood: 10068915 Asukoht: Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame Advokaadibüroo Concordia OÜ Asukoht: Maakri 29, 10145 Tallinn, telefon 62 62 062 e-post [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Vastus vaidlustusele riigihankes „Pärnu Koolide toitlustusteenus“. I ASJAOLUD 1. Riigihangete registris avaldati 24. märtsil 2025 (edaspidi „RHR”) hanketeade selle kohta, et Pärnu Linnavalitsus (edaspidi „hankija”) alustas avatud hankemenetlust riigihankes „Pärnu koolide toitlustusteenus“ (viitenumber 292050) (edaspidi „hange”). 2. P. DUSSMANN EESTI Osaühing (edaspidi „vaidlustaja“) esitas hanke osas vaidlustuse, millest andis riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi „VAKO”) hankijale teada 04. aprillil 2025. VAKO juhistest ja riigihangete seaduse § 194 lg 5 alusel tuleb hankijal vastata vaidlustusele kolme tööpäeva jooksul. Seega on käesolev tähtaegne. II HANKIJA SEISUKOHAD 3. Hankija hinnangul on riigihanke hankedokumendid valdavalt kooskõlas seadusega ja vaidlustuse aluseks olevad asjaolud on otsitud ning alusetud, mistõttu ei ole vaidlustuse rahuldamine põhjendatud ega võimalik. 4. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta. Hankija on hinnanud vaidlustuses esitatud etteheiteid ning jõudnud järeldusele, et riigihanke alusdokumentide (RHAD) punkt 6.1.6 võib tekitada automaatse kõrvaldamise mulje, mis on vastuolus RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud kaalutlusõigusega. Lähtudes põhjendustest ning tagamaks hankemenetluse õiguspärasust ja proportsionaalsust, sh selguse huvides, otsustas hankija muuta RHAD punkti 6.1.6 ja eemaldab antud punki riigihankes alusdokumentidest. 5. Vastavustingimus näidismenüü esitamise nõudes (kõigis hanke osades) ja RHAD p 6.2. - näidismenüü esitamise nõue vastavustingimusena nõustub hankija, et üldjuhul on hankijal Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee kohustus kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. Samas ei välista RHS võimalust, et hankija määrab kindlaks, milliseid vastavustingimusi kontrollitakse pakkumuse hindamise etapis ja milliseid hankelepingu täitmise käigus. Käesoleval juhul on hankija teabevahetuses selgitanud, et näidismenüü vastavust tehnilisele kirjeldusele (sh sotsiaalministri määrusele nr 8) ei kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel, vaid hankelepingu täitmise käigus Terviseameti poolt. See on kooskõlas RHS § 3 lg 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, kuna hankija on selle asjaolu pakkujatele selgelt teatanud. Hankijal on õigus ise otsustada ja hankedokumentides määrata, mis ulatuses ta pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele kontrollib. Hankija ei nõustu, et näidismenüü on käsitletav teenuse näidisena RHS § 101 lg 1 mõistes. Näidismenüü on dokument, mis võimaldab hankijal hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd. See ei ole iseenesest teenuse näidis. Näidismenüü on pigem pakkuja kontseptsiooni ja arusaama kirjeldus. RHS § 101 lg 1 eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja peab pakkumuse esitamiseks tegema reaalseid teenuse osutamise katseid, mis võivad olla ressursimahukad. Näidismenüü esitamine ei too kaasa sellist koormust. Samuti on varasemalt vaidlustuskomisjon tõdenud, et toitlustusteenuse hankimiseks sõlmitav hankelepingut ei sõlmita asjade ostmiseks, mistõttu ei saa selle puhul lähtuda RHS § 101 lg 1 p- st 11. Samuti on näidismenüü esitamine ja koostamine pakkumuste hindamise eesmärgil asjakohane ja mõistlik.1 6. Hindamiskriteeriumite p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3. – näidismenüüs esitatud koolilõuna valikute, so praadide ja suppide arv hindamiskriteeriumina väidab vaidlustaja, et hindamiskriteerium „Koolilõuna valikute arv“ ja sellega seotud RHAD punktid on vastuolus RHS § 85 lg 1 lausega 2, kuna need hindavad pakkuja kvalifikatsiooni. Hankija möönab, et säte keelab pakkumuse hindamise kriteeriumina kvalifitseerimise tingimuste seadmise. Hankija on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kvalifikatsiooni hindamisega. Hankija selgitab, et „Koolilõuna valikute arv“ hindab pakkuja arusaama hanke sisust ja suutlikkust pakkuda mitmekülgset menüüd, mis vastab tehnilisele kirjeldusele. See on seotud pakutava teenuse sisuga, mitte pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevusega RHS § 98 ja § 101 mõttes. Vaidlustaja väidab, et näidismenüü on teenuse näidis RHS § 101 lg 1 mõistes ja selle nõudmine on seetõttu keelatud. See on ekslik, kuna näidismenüü võimaldab hankijal üksnes hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd. See ei ole iseenesest teenuse näidis, vaid pigem on tegemist pakkuja kontseptsiooni ja arusaama kirjeldus. RHS § 101 lg 1 eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja peab pakkumuse esitamiseks tegema reaalseid teenuse osutamise katseid, mis võivad olla ressursimahukad. Näidismenüü esitamine ei too kaasa sellist koormust. Hankija on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega ning taganud hankemenetluse õiguspärasuse ja läbipaistvuse. 7. RHAD p 15.7. – ristsubsideerimise keeld. Vaidlustaja väidab, et RHAD p 15.7 (ristsubsideerimise keeld) on vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 2 ja 3. Hankija leiab, et RHAD p 15.7 on kooskõlas riigihangete seadusega ning on vajalik hankija huvide kaitseks. Hankija on RHAD punktis 15.7 selgelt sõnastanud ristsubsideerimise keelu, seega on tingimus läbipaistev ja kontrollitav. Ristsubsideerimise keeld taotleb RHS § 3 p-s 2 nimetatud proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, st hankija eesmärk on tagada, et pakkujad esitaksid realistlikud ja jätkusuutlikud hinnad iga teenuse kohta eraldi. Ristsubsideerimine ehk selle lubamine võib viia olukorrani, kus mõne teenuse hind on kunstlikult madal, mis võib lepingu täitmise käigus kaasa tuua teenuse 1 Vaidlustuskomisjon 24. märtsil 2023 asjas 26-23/253943, p 8.3. 2 kvaliteedi languse või teenuseosutaja suutmatuse teenust kvaliteetselt osutada. Seega on ristsubsideerimise keeld proportsionaalne meede hankija huvide kaitseks ja teenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lisaks taotleb RHS § 3 p 3 ehk konkurentsi efektiivne ärakasutamist, kuivõrd selline keeld ei piira konkurentsi, vaid selle eesmärgiks on tagab, et konkurents toimub iga teenuse osas eraldi. Selguse huvides on hankija täpsustanud RHAD p-i 15.7 märkides, et ristsubsideerimise keelu all peab ta silmas üksnes olukorda, kus pakkuja alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse hinda teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. See tähendab, et pakkumuse maksumus iga hanke esemelt olevatelt teenustelt (st hommikupudru, koolilõuna ja lisaeine) peab olema kalkuleeritud iseseisvalt, sisaldades kõiki selle konkreetse teenuse osutamisega seotud kulusid, ilma et ühe teenuse puudujääki kataks teise teenuse ülejääk. 8. RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) – tervisliku toitumise soodustamine ning kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega väidab vaidlustaja, et RHAD lisa 3 p 3.8.3 (ja vastavad sätted) on ebaselged, eriti seoses „tervisliku toitumise soodustamise“ nõude ja erinevate asjaosaliste ettepanekutega arvestamisega. Hankija nõustub osaliselt, et punkt vajab erinevate tõlgenduste tekkimise vältimiseks täpsustamist ning on täiendanud RHAD lisa 3 kirjelduse nr 1 p-i 3.8.3 ((ja vastavalt kirjeldus nr 2 p 3.6.3., kirjeldus nr 3 p 3.6.3., kirjeldus nr 4 p 3.6.3. ja kirjeldus nr 5 p 3.8.3.) nii, et „tervisliku toitumise soodustamine“ all mõeldakse järgmist: 1) Toidu vastavus sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“. 2) Menüüde koostamisel lähtumine toitumissoovitustest, mis on avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt. 3) Toiduainete valikul eelistatakse vähem töödeldud tooraineid, piiratakse lisatud suhkru, soola ja küllastunud rasvade kasutamist. 4) Pakutakse piisavalt puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning mitmekesiseid valguallikaid. Hankija lisab, et toitlustajal on võimalus ja vabadus iseseisvalt menüü koostada, kui see vastab eeltoodud põhimõtetele. Hankija selgitab, et erinevate asjaosaliste (juhtkond, hoolekogu, õpilasesindus, Terviseamet, TAI) ettepanekute eesmärk on tagada menüü vastavus kooli eripäradele ja õpilaste vajadustele. TAI ettepanekutega arvestatakse „vajadusel“ ehk siis, kui need on olulised (näiteks uued riiklikud toitumissoovitused) ja kooli jaoks asjakohased. Hankija on õigusrahu huvides ja võimalike erinevate järelduste tekkimiseks täpsustanud RHAD lisa 3 kirjelduse nr 1 p 3.8.3. (ja vastavalt kirjeldus nr 2 p 3.6.3., kirjeldus nr 3 p 3.6.3., kirjeldus nr 4 p 3.6.3. ja kirjeldus nr 5 p 3.8.3.) nõudeid, et need oleksid selgemad ja ühemõttelisema. Eelnevale vaatamata leiab hankija, et ka täpsustamata kujul on nõuded proportsionaalsed, asjakohased ja riigihanke eesmärgiga kooskõlas. 9. RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) – kohustus tagada menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu väidab vaidlustaja, et RHAD lisa 3 p 3.9.6.5 (ja vastavad sätted) on ebaselged, kuna mõisted „tasakaalus“, „isuäratav“, „maitsev“ ja „tervislik“ on õiguslikult määratlematud. Hankija nõustub osaliselt, et mõned mõisted võivad vajada kontekstipõhist selgitust, kuid ei nõustu, et need on täielikult määratlematud. Vältimaks erinevaid tõlgendusi on hankija täpsustatud RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5 (ja vastavalt kirjeldus nr 2 p 3.7.6.5., kirjeldus nr 3 p 3.7.6.5., kirjeldus nr 4 p 3.7.6.5. ja kirjeldus nr 5 p 3.7.6.5.). Mõistete selgitamine: 3 Tasakaalus: Hankija selgitab, et „tasakaalus“ all peetakse silmas menüü vastavust Sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ning üldistele toitumissoovitustele, tagades vajalike toitainete, energia ja makrotoitainete olemasolu. Tervislik: „Tervislik“ tähendab toiduvalikut, mis soodustab õpilaste kasvu ja arengut, vastab vanusegrupi vajadustele ning piirab kahjulike ainete (nt liigne suhkur, sool, transrasvad) sisaldust. Isuäratav ja maitsev: Need on küll subjektiivsemad mõisted, kuid Hankija rõhutab, et toit peab olema valmistatud kvaliteetsest toorainest, olema visuaalselt atraktiivne ja maitselt meeldiv enamikule õpilastele. Hankija ei eelda, et toit peab vastama iga üksiku õpilase maitsele. Hankija leiab, et kõnealused tingimused ei ole vastuolus RHS § 3-ga. Läbipaistvus ja kontrollitavus: Kuigi mõned mõisted on subjektiivsed, on nendele antud selgitused piisavad, et pakkujad saaksid aru, mida hankija ootab. Kontrollitavus tagatakse toidu kvaliteedi regulaarse hindamisega ja tagasiside kogumisega õpilastelt ja koolipersonalilt. Proportsionaalsus, asjakohasus ja põhjendatus: Nõuded on proportsionaalsed, kuna need on vajalikud, et tagada õpilastele tervislik ja kvaliteetne toit. Hankija on õigusrahu huvides ja võimalike erinevate järelduste tekkimiseks täpsustanud nõudeid, et need oleksid selgemad ja ühemõttelisema. Eelnevale vaatamata leiab hankija, et ka täpsustamata kujul on nõuded arusaadavad, kontrollitavad, proportsionaalsed, asjakohased ja riigihanke eesmärgiga kooskõlas. 10. RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) – nõue kasutada toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet vähemalt 20%. Vaidlustaja leiab, et RHAD lisa 3 p 3.9.6.6 (ja vastavad sätted), mis nõuavad toidu valmistamisel vähemalt 20% ulatuses kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit tooraine kasutamist, on vastuolus RHS § 3 punktidega 1 ja 2. Hankija ei nõustu vaidlustusega. Hankija leiab, et kõnealune nõue on kooskõlas riigihangete seadusega ning on vajalik hankija eesmärkide saavutamiseks. RHS § 3 p 1 (läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte). Hankija on RHAD punktis 3.9.6.6 selgelt sõnastanud nõude kasutada kohalikku toorainet. Hankija on teabevahetuses täpsustanud, et „kohalik“ tähendab Eestis toodetud toorainet. Selguse mõistes on Hankija RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6 (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) asendanud sõna „kohaliku“ sõnaga „Eesti“. Seega on tingimus piisavalt selge ja kontrollitav. Kohaliku tooraine osakaal on piiratud kõigest 20 protsendiga, näitab selgelt meetme proportsionaalsust. See ei kujuta endast olulist takistust teiste riikide päritolu tooraine kasutamisel ega piira seeläbi oluliselt pakkujate konkurentsivõimet. Pakkujatel jääb endiselt märkimisväärne vabadus (80%) valida oma ärilistele huvidele ja kvaliteedinõuetele vastavat toorainet teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidest või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riikidest. Seega ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega RHS § 3 lg 2 mõttes, kuna kõigile pakkujatele on seatud sama kohustus ja selle ulatus on piiratud, võimaldades jätkuvalt konkurentsi erinevate päritoluriikide tooraine osas. Hankija põhjendab oma eelistust järgmistel kaalutlustel: 1) Kohaliku majanduse toetamine: Hankija soovib toetada Eesti põllumajandustootjaid ja kohalikku majandust. 2) Toidu kvaliteet ja värskus: Kohalik tooraine võib olla värskem ja kvaliteetsem, mis tagab parema toidu õpilastele. 3) Keskkonnasäästlikkus: Kohaliku tooraine kasutamine võib vähendada transpordist tulenevat keskkonnamõju. 4 Hankija on seisukohal, et need kaalutlused on piisav alus erinevaks kohtlemiseks ning meede on proportsionaalne, kuna see ei välista täielikult teiste EL liikmesriikide tooraine kasutamist. Lisaks tuleb mõista, et hankijal on laiaulatuslik kaalutlusõigus riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisel ehk hankija teab ise, mida tal vaja on.2 Seega on ka hankija õigus otsustada, millise päritoluga toorainest toitu valmistatakse, sh on hankijal õigus nõuda, et osa tema koolides välistatud toidust oleks kohaliku päritoluga, et saavutada eespool väljatoodud eesmärke. III TAOTLUSED 11. Eelnevast lähtuvalt palub hankija jätta vaidlustaja esitatud vaidlustused rahuldamata ja kõik vaidlustusmenetlusega seotud kulud, sh menetluskulud, vaidlustaja kanda. 12. Hankija on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Ruubel haridusosakonna juhataja Kairi Gustavson 526 9830, [email protected] Evelin Talviste 5648 1869, [email protected] 2 Euroopa Kohtu otsus C-413/17, p-d 29 ja 30. Vaidlustuskomisjon 24. augustil 2022 asjas 102-22/251779, p 7. 5