Rahandusministri määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ muutmise eelnõu

Tagatisfond Finantsinspektsioon Meie 08.07.2026 nr 1.1-10.1/2921-1 Eesti Pank Rahandusministri määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ muutmise eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kristiina Kubja 58851398 [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272  Rahandusministri 27. veebruari 2016. a määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahandusministri 27. veebruari 2016. a määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ (edaspidi määrus) kohaselt on Tagatisfondi seaduses nimetatud fondiosalised ning haldurid kohustatud esitama Tagatisfondile Finantsinspektsiooni kaudu aruandeid muuhulgas hoiuste tagamise osafondi osas valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses ja korras. Eelnõuga muudetakse määruse lisas kehtestatud „Tagatisfondi kõlblike hoiuste aruande“ kõlblike hoiuste suuruse vahemikke ning nähakse ette täiendav aruanderida kliendi residentsuse esitamiseks. Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kristiina Kubja ([email protected], 5885 1398) Tagatisfondi esitatud sisendi põhjal. Eelnõu juriidilise kvaliteedi kontrolli on teinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]) ja keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]). Eelnõuga muudetakse määruse kehtivat sõnastust Riigi Teataja avaldamismärkega RT I, 05.05.2016, 6. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Tagatisfondi üheks peamiseks eesmärgiks on tagada krediidiasutuste hoiustajate vahendite kaitse krediidiasutuse maksejõuetuse korral. Eesmärgi saavutamiseks kogub Tagatisfond krediidiasutustelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid hoiuste tagamise osafondi ning hüvitab hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused. Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas. Hoiuste hüvitamise erisused on sätestatud Tagatisfondi seaduses. Tagatisfondi seaduse § 25 lõige 1: hoiuste tagamise osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse vastavalt seaduses sätestatule Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse ning selle krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaali hoiustajate hoiused, välja arvatud §-s 30 nimetatud hoiused (kõlblikud hoiused). Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse kõlblikud hoiused ka juhul, kui Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutus kaasab hoiuseid välisriigis piiriüleselt. Tagatisfondi kõlblike hoiuste aruanne koostatakse kord kvartalis ning see jaguneb ülesehituselt järgmisteks alaliikideks: 1) klient; 2) riigi kood; 3) kõlblike hoiuste suuruse vahemik; 4) kõlblike hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus; 5) kõlblike hoiuste arv; 6) aruandereal esitatud kõlblike hoiuste tagatud osa. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse lisa, et korrastada määruse lisas kõlblike hoiuste suuruste vahemikud. Kehtivas määruses on vahemikud esitatud järgmiselt: kuni 10 eurot; 11–2556 eurot; 2557–4473 eurot; 4474–6391 eurot; 6392–9586 eurot; 9587–12 782 eurot; 12 783–20 000 eurot; 20 001– 1 30 000 eurot; 30 001–40 000 eurot; 40 001–50 000 eurot; 50 001–60 000 eurot; 60 001–70 000 eurot; 70 001–80 000 eurot; 80 001–90 000 eurot; 90 001–100 000 eurot ja üle 100 000 euro. Uued vahemikud on: kuni 10 eurot; 11–2500 eurot; 2501–5000 eurot; 5001–10 000 eurot; 10 001–20 000 eurot; 20 001–50 000 eurot; 51 000–100 000 eurot ja üle 100 000 euro. Lisaks nähakse ette täiendav aruanderida 7 kliendi residentsuse esitamiseks. Seda näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega (ISO 3166). Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. Eelnõu punktis 2 sätestatakse, et uute vahemikega aruanne tuleb esimest korda esitada aruandeperioodi kohta, mis lõpeb 2026. aasta 30. septembril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 173, 12.06.2014, lk 149–178). Direktiiv kohustab liikmesriike looma hoiuste tagamise skeemi ning tagama, et hoiustajatele oleks tagatud kaitse kuni 100 000 euro ulatuses. Selleks peavad hoiuste tagamise skeemidel olema piisavad andmed tagatud ja kõlblike hoiuste kohta. Eestis on direktiiv üle võetud eelkõige Tagatisfondi seadusega, mis reguleerib hoiuste tagamise osafondi toimimist ning annab volitusnormid täpsemate aruandlusnõuete kehtestamiseks. „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ on volitusnormi alusel kehtestatud rakendusmäärus, sätestades, milliseid andmeid krediidiasutused peavad esitama, kuidas määratletakse ja raporteeritakse kõlblikke hoiuseid, aruande vormi, tähtajad ja esitamise korra. 4. Määruse mõju Tagatisfondi kõlblike hoiuste aruande esitamise kohustus on Eestis tegutsevatel krediidiasutustel ja nendel krediidiasutuste filiaalidel, mille asukohariigi hoiuste tagamisskeemi haldava üksuse kohaselt tagatakse hoiused Tagatisfondi seadusega sätestatud määradest väiksemas ulatuses. Eesti tegevusloaga krediidiasutused on AS Inbank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Bigbank AS, Coop Pank AS, Holm Bank AS, Luminor Bank AS ja Swedbank AS. 2023. aasta 30. aprilli seisuga on hoiusejääk 33,7 miljardit eurot.1 Sihtrühma kuuluvad ka Finantsinspektsioon, kellele araunne esitatakse ja Tagatisfond, kellele Finantsinspektsioon esitab kõlblike hoiuste andmed omavahel kokkulepitud vormis. Määruse lisa muutmine avaldub eelkõige tehnilises mõjus aruande esitajatele. Aruande esitajad (krediidiasutused) peavad uuendama aruandlusskeeme. Muudatusest tulenev halduskoormus on valdavalt ühekordne ning seotud tehniliste arenduste ja aruandlusprotsesside kohandamisega. Määruse mõju võib seega hinnata väheseks. 1 Eesti Panga veebileht. Hoiusejääk kliendigrupi, residentsuse, valuuta ja tähtaja lõikes 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua riigilt ega kohaliku omavalitsuse üksustelt täiendavaid kulutusi. Krediidiasutused peavad oma hoiuste aruande esitamise kooskõlla viima käesoleva määruse muudatustega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Tagatisfondile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule ja FinanceEstoniale. 3  EELNÕU juuni 2026 MÄÄRUS Rahandusministri 27. veebruari 2016. a määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Tagatisfondi seaduse § 92 lõike 2 alusel. Rahandusministri 27. veebruari 2016. a määruses nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa „Tagatisfondi kõlblike hoiuste aruanne“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva määruse … jõustunud sõnastust kohaldatakse esimest korda aruandeperioodile, mis lõpeb 2026. aasta 30. septembril.“. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler Lisa Tagatisfondi kõlblike hoiuste aruanne 1  Rahandusministri 27. veebruari 2016. a määruse nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord“ Lisa (muudetud sõnastuses) TAGATISFONDI KÕLBLIKE HOIUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruanne hõlmab krediidiasutuse Tagatisfondi seaduse § 25 tähenduses kõlblikke hoiuseid. 2. Andmete esitamine Ühe reana tuleb näidata nende kõlblike hoiuste jäägid, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruande struktuur jaguneb järgmiseks seitsmeks alaliigiks: 1) klient; 2) riigi kood; 3) kõlblike hoiuste suuruse vahemik; 4) kõlblike hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus; 5) kõlblike hoiuste arv; 6) aruandereal esitatud kõlblike hoiuste tagatud osa; 7) kliendi residentsus. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele ja nende selgitused 1) Kliendi identifikaatorid Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantseerimisasutus 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Kodumajapidamine 10 2) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood, mille jurisdiktsioonis on toimunud hoiuse kaasamine. 3) Kõlblike hoiuste suuruse vahemiku identifikaatorid Kuni 10 1 11–2500 2 2501–5000 3 5001–10 000 4 10 001–20 000 5 20 001–50 000 6 51 000–100 000 7 Üle 100 000 8 2 Vahemikud on antud eurodes. Juhul kui klient on avanud mitu sama- või eriliigilist hoiust, käsitatakse neid ühe hoiusena. Selleks tuleb kliendi hoiused esmalt summeerida ning alles seejärel määrata kuuluvus hoiuse suuruse vahemikku. 4) Kõlblike hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus Kõlblike hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus on aruandereal näidatud klientide kõlblike hoiuste jääk lepingulises väärtuses tekkepõhise intressiga eurodes ümardatuna kahe komakohani. 5) Kõlblike hoiuste arv Siin näidatakse aruandereal esitatud hoiuste jääkide summas sisalduvate hoiuste arv. Juhul kui klient on avanud mitu sama- või eriliigilist hoiust, käsitatakse neid ühe hoiusena. Hoiust, mille jääk on aruandeperioodi lõpu seisuga 0 (null), hoiuste arvu hulka ei arvata. 6) Aruandereal esitatud kõlblike hoiuste tagatud osa Siin näidatakse aruandereal esitatud hoiuste tagamise osafondi poolt tagatud osa eurodes ümardatuna kahe komakohani. Tagatud osa määramisel lähtutakse Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud põhimõttest. 7) Kliendi residentsus Siin näidatakse kliendi riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood esitatakse aruandes suurtähtedega vastavalt riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 3