Justiits- ja Digiministeerium Teie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1,
[email protected] JDM/26-0692/-1K
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 08.07.2026nr 1.1-11/2488-2
Täitemenetluse seadustiku võlgniku
sissetuleku arestimise regulatsiooni
muutmine
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Rahandusministeerium toetab täitemenetluse seadustiku võlgniku sissetuleku arestimise
regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) üldist eesmärki muuta võlgniku
sissetuleku arestimise regulatsioon selgemaks, ühtlasemaks ning paremini digitaalselt
hallatavaks. Samas leiame, et enne kavandatavate muudatustega edasiliikumist vajavad VTK-s
kirjeldatud probleemid täiendavat analüüsi ning probleemide lahendamise valikud olulist
täpsustamist nii õigusliku loogika, mõjude hindamise kui ka praktilise rakendatavuse vaates.
1) VTK-s puudub selge käsitlus Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning maksukorralduse
seaduse (MKS) puutumusest kavandatavate muudatustega. MTA nõuab MKS-ile ja
täitemenetluse seadustikule (TMS) tuginedes samuti nõudeid sisse ja seab
sissetulekutele areste. Seetõttu on oluline hinnata, kas kavandatavad muudatused
puudutavad üksnes TMS alusel läbiviidavat kohtutäituri täitemenetlust või omavad
mõju ka MKS alusel rakendatavatele arestimise reeglitele. Õigusselguse tagamiseks
tuleks VTK-s või sellele järgnevas eelnõus ja selle seletuskirjas seda küsimust lähemalt
käsitleda.
2) Täiendavat analüüsi vajab VTK keskne ettepanek asendada senine arestivaba summa
süsteem astmelise protsendipõhise arestimismudeliga. Esitatud materjalidest ei nähtu
muudatuse tegelik mõju madalama sissetulekuga võlgnikele, nende toimetulekule ja
vaesusriskile. Samuti puudub hinnang sellele, kas uus süsteem võib mõjutada töötasu
kujundamist või suurendada motivatsiooni sissetulekute ümberstruktureerimiseks
eesmärgiga vältida kõrgemaid arestimisastmeid. Enne arestimismudeli edasiarendamist
tuleks analüüsida täpsemalt kavandatava lahenduse tegelikku mõju ja võrrelda seda
kehtiva süsteemiga.
3) VTK sisemine loogika vajab täpsustamist. Ühelt poolt kirjeldatakse uut protsendipõhist
arestimismudelit, teisalt lähtutakse konto arestimist käsitlevates ettepanekutes jätkuvalt
arestivaba summa põhimõttest. Selgusetuks jääb, kas kavandatav astmeline mudel
rakendub üksnes sissetuleku arestimisele või ka konto arestimisele, kuidas suhestuvad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
omavahel protsendipõhine arestimine ja arestivaba summa määramine ning kas eesmärk
on luua üks terviklik süsteem või kaks paralleelselt toimivat regulatsiooni.
4) Samuti vajavad täiendavat analüüsi mitme arestimisakti, aresti peatamise, uuendamise
ja arestipandiõiguse järjekorraga seotud praktilised küsimused. Sundtäitmisega seotud
vaidluste vältimiseks on oluline üheselt määratleda, kuidas mõjutavad arestimisakti
muutmine või peatamine nõuete järjekorda ning millised õiguslikud tagajärjed
kaasnevad olukorras, kus nõude suurus või aresti tingimused menetluse kestel
muutuvad.
5) Kõige suurema kaaluga on vajadus põhjalikult käsitleda VTK-s kirjeldatud muudatuste
rakendamiseks vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi eeldusi. Kavandatud lahendused
eeldavad ulatuslikku automatiseerimist, andmevahetust ning erinevate infosüsteemide
arendamist. Seetõttu tuleks VTK-s või sellele järgnevas mõjude analüüsis hinnata,
milliseid IT-arendusi muudatused eeldavad, millised kulud nendega kaasnevad, kas
olemasolevad süsteemid võimaldavad kavandatud lahendusi rakendada ning kas vajalik
on üleminekuperioodi või etapiviisilise rakendamise ette nägemine.
Kokkuvõtvalt märgime, et VTK eesmärgid on asjakohased ja toetatavad, kuid enne edasist
menetlemist tuleb täiendavalt analüüsida teiste seaduste ja MTA puutumust kavandatavate
muudatustega, hinnata astmelise arestimismudeli mõjusid, ühtlustada VTK sisemist
regulatiivset loogikat ning realistlikult käsitleda rakendamiseks vajalikke arendusi ja nende
mõju. Alles seejärel on võimalik anda terviklik hinnang kavandatavate muudatuste
rakendatavusele ja mõjule täitemenetluse süsteemi toimimisele.
Palume muudatuste edasisse analüüsi kaasata ka MTA.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Anneli Valgma 5885 1315
[email protected]
Agnes Peterson 5885 1301
[email protected]
2