Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 124-26/309838 Otsuse kuupäev 03.07.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus OÜ EKOVIR vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses „Narva linnas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026– 2029“ (viitenumber 309838) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ EKOVIR, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, esindaja Avo Viiol Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-ide 3 ja 4 ning § 198 lg-te 1 ja 3 alusel 1. Lõpetada vaidlustusmenetlus „Lisa 4 Hankelepingu projekt“ p-ide 4.4, 6.4.2 ja „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ p-i 4.3 osas. 2. Jätta vaidlustus rahuldamata. 3. Mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt OÜ EKOVIR kasuks välja 1/2 riigilõivust, st 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2000 eurot (käibemaksuta). 4. Mõista OÜ-lt EKOVIR Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kasuks välja lepingulise esindaja kulud 950 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). 1 riigihangete seadus ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi Hankija) viib läbi teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust „Narva linnas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026–2029“ (viitenumber 309838) (edaspidi Hange). Hange on jagatud kaheks osaks: Osa 1 - segaolmejäätmed Osa 2 - biolagunevad jäätmed 2. 05.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ EKOVIR (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hanke alusdokumentidele. Vaidlustaja on esitanud taotluse kohustada Hankijat viima kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega: 1) „Lisa 4 Hankelepingu projekt“ p-id 4.4, 6.4.2 ja 6.9.1; 2) „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ p-id 3.4, 3.5 ja 4.3. Oma 11.06.2026 otsusega vaidlustuskomisjon peatas Hanke. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 12.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/124 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 17.06.2026 ja neile vastamiseks kuni 22.06.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja. Hankija esitas menetluskulude välja mõistmise taotluse tähtaegselt. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Vaidlustaja, Vaidlustaja esitas ka täiendava menetluskulude välja mõistmise taotluse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, OÜ EKOVIR, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) näevad ette mh järgmisi tingimusi: i. „Lisa 4 Hankelepingu projekt“ (edaspidi Leping) p 4.4: „Kontsessionäär võib taotleda jäätmete käitlemise tasu muutumist üksnes juhul, kui toimub otseselt teenuse hinda mõjutava maksu või riikliku tasu muutus, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamise hetkel ette näha. Teenustasu muutmine on lubatud ainult muutunud maksumäära ulatuses ning alates vastava muudatuse jõustumisest.“ (tingimus edaspidi: tasu muutmise tingimus) ii. Lepingu p 6.4.2: „[Kontsessiooni andjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmeveo teenuse kontsessioon ja leping, kui kontsessionäär] rikub korduvalt või olulisel määral lepingu tingimusi ning vaatamata kontsessiooni andja kirjalikule nõudele ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul.“ (tingimus edaspidi: kontsessiooni lõpetamise tingimus) iii. Lepingu p 6.9.1: „[Kontsessiooni andjal on õigus nõuda kontsessionäärilt leppetrahvi, kui] jäätmevedaja ootab jäätmekäitluskohas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit – 500 eurot iga rikkumise kohta.“ (tingimus edaspidi: leppetrahvi tingimus) 2 (15)  iv. „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p 3.4: „Kui jäätmeveoki segaolmejäätmete koorem sisaldab olulises osas (rohkem kui 5%) probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid, on jäätmekäitlejal õigus keelduda piirmäära ületavate probleemtoodetega ja ohtlike jäätmetega koorma vastuvõtmisest. Mittevastavad jäätmed tuleb dokumenteerida (foto jm). Jäätmevedaja kontaktisikut teavitatakse viivitamata.“ v. TK p 3.5: „Kui jäätmeveoki biolagunevate jäätmete koorem sisaldab olulises osas (rohkem kui 10%) jäätmeid, mis ei ole biolagunevad jäätmed, siis on jäätmekäitlejal õigus võtta need jäätmed vastu segaolmejäätmetena ja segaolmejäätmete käitlemise hinnaga.“ (tehnilise kirjelduse p-des 3.4 ja 3.5 sätestatud tingimused edaspidi ühiselt: mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus) vi. TK p 4.3: „Jäätmekäitleja kohustub ringlusse võtma 100% jäätmevedaja poolt üle antud biolagunevatest jäätmetest.“ (tingimus edaspidi: ringlusesse võtmise tingimus). Vaidlustaja hinnangul takistavad ebaselged ja õigusvastased Hanke alusdokumentides tingimused vaidlustajal riigihankes osaleda ning teha seda õiguspärastel tingimustel. 4.2. Tasu muutmise tingimus Vaidlustaja hinnangul on tegemist liialt piirava tingimusega, mis seab ohtu lepingust tulenevate kontsessionääri õiguste ja kohustuste tasakaalu. Tasu muutmise tingimuse selle praeguses sõnastuses tekitab vastuolu VÕS §-st 97 ja HMS § 102 lg-st 4 tuleneva õigusega, mis võimaldab lepingu ühepoolset muutmist objektiivsete ning selgelt ettevõtjast sõltumatute asjaolude esinemisel, ning piirab ebamõistliku RHS §-s 123 sätestatud võimalusi lepingu muutmiseks. Tingimus võib luua olukorra, kus kontsessioonilepingu täitmine osutub kontsessionääri jaoks temast sõltumatutel põhjustel kahjumlikuks. 4.3. Kontessiooni lõpetamise tingimus Kontsessiooni lõpetamise tingimus annab Hankijale õiguse ennetähtaegselt lõpetada jäätmeveo teenuse kontsessioon ja leping, kui kontsessionäär rikub korduvalt või olulisel määral lepingu tingimusi ning vaatamata kontsessiooni andja kirjalikule nõudele ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul. Lepingus puuduvad mistahes kriteeriumid, mille alusel lugeda rikkumise määra oluliseks või rikkumise lõpetamise aega ebamõistlikuks. Seetõttu on tingimus vastuolus RHS § 3 p-s 1 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Vaidlustaja palub kohustada Hankijat viima vastav tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, täpsustades, milliste kriteeriumite täitumisel saab rikkumise määra lugeda oluliseks ja rikkumise lõpetamise aega ebamõistlikuks. 4.4. Leppetrahvi tingimus Vaidlustaja hinnangul on leppetrahvi tingimuse näol tegemist RHS § 3 p-ides 1-2 sätestatud proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetega vastuolus oleva tingimusega. Seda põhjusel, et leppetrahvi tingimus ei välista sõnaselgelt leppetrahvi nõudmist olukorras, kus pikema ooteaja põhjustasid vääramatu jõud, jäätmevedajast endast tulenevad asjaolud või muud asjaolud, mis ei ole töövõtja mõjusfääris (ehk kui rikkumine on vabandatav). Lepingu p-i 7.1 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Sama punkti alusel on vääramatuks jõuks asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu 3 (15) sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Nii oleks Lepingu p-i 7.1 alusel ooteaja ületamine vabandatav, kui ooteaja ületamise põhjustasid asjaolud, mida töövõtja ei saanud mõjutada või vältida. Hankija poolt sätestatud leppetrahvid ei saa olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses.2 Vaidlustaja hinnangul oleks leppetrahvi kohaldamine olukorras, kus ooteaja ületamine on vabandatav, ilmselgelt meelevaldne ja ebamõistlik. Seetõttu on tingimus, mis ei välista leppetrahvi kohaldamist rikkumise vabandatavuse korral, vastuolus RHS § 3 pdes 1 ja 2 nimetatud proportsionaalsuse põhimõttega. Leppetrahvi tingimus on ebaselge. VÕS § 160 kohaselt ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nii peab Lepingus olema selgelt välja toodud, et leppetrahvi ei kohaldata siis, kui töövõtja rikkumine on vabandatav. Sellist täpsustust leping ei sisalda. Nii jääb arusaamatuks, kas Hankija kohaldab leppetrahvi vaid juhul, kui ooteaja venimine ei ole vabandatav või kas Hankija eesmärgiks on kohaldada leppetrahvi ka siis, kui leppetrahvi tingimuses nimetatud ootaja ületamine on vabandatav. Kuivõrd leppetrahvi tingimus ei välista, kuid samas ka ei sisalda sõnaselget kokkulepet leppetrahvi kohaldamiseks olukorras, kus ooteaja ületamine on vabandatav, pole leppetrahvi tingimus igal juhul läbipaistev RHS § 3 p 1 tähenduses. 4.5. Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus annab töövõtjale õiguse keelduda segaolmejäätmete koorma vastu vastuvõtmisest, kui see sisaldab rohkem kui 5% probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid ning võtta biolagunevad jäätme koormat vastu segaolmejäätmetena ja segaolmejäätmete käitlemise hinnaga, kui see sisaldab rohkem kui 10% jäätmeid, mis ei ole biolagunevad jäätmed. Vaidlustaja hinnangul on tegemist ebaselge tingimusega, sest osakaalu kindlaksmääramise viis pole lepingus selgelt välja toodud. Tingimus on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. Tingimus ei ole läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 p 1 mõttes, sest tingimus ei täpsusta, kuidas 5% või 10% osakaalu määratakse - kas massi, mahu, visuaalse hinnangu, pärast sorteerimist tekkiva tulemi või muu põhjal. Kuivõrd mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus ei sisalda juhiseid osakaalu määramiseks, ei võimalda tingimus kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel saada mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusest ühtemoodi aru. Tingimus on ebaselge ja ebatäpne, sest see ei sisalda selgeid kriteeriume probleemtoodete/ohtlikke jäätmete või mitte biolagunevate jäätmetena käsitlevate jäätmete osakaalu hindamiseks. Seetõttu palub Vaidlustaja kohustada Hankijat viima vastav tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, lisades TK p-i 3.4 juhised probleemtoodete/ohtlikke jäätmete osakaalu hindamiseks ja fikseerimiseks ning TK p-i 3.5 juhised mitte biolagunevate jäätmetena käsitlevate jäätmete osakaalu hindamiseks ja fikseerimiseks, sealhulgas täpsustades, kas piisab visuaalsest kontrollist ja fotodest, kas koostatakse akt, kas jäätmevedaja esindaja peab olema kaasatud ning kuidas lahendatakse vaidlused. 4.6. Ringlusesse võtmise tingimus 2 VAKO 27.07.2020 otsus nr 144-20/224083, p 8.1. 4 (15) Ringlusesse võtmise tingimuse kohaselt kohustub töövõtja ringlusse võtma 100% jäätmevedaja poolt üle antud biolagunevatest jäätmetest. Vaidlustaja leiab, et tegemist on RHS § 3 p-des 1 ja 2 nimetatud proportsionaalsuse põhimõttega vastuolusse oleva tingimusega, sest tingimust ei ole võimalik kohaselt täita. Ringlusesse võtmise tingimus on tehnoloogiliselt ja praktiliselt teostamatu. Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professor M. K. on asjatundjana (vaidlustuse lisa 1 – Asjatundja arvamus) leidnud, et 100% nõue ei arvesta sisendmaterjalis paratamatult esinevate võõristega (ca 10%). 4.7. Vaidlustaja 17.06.2026 täiendav seisukoht. 4.7.1. Kuivõrd Hankija nõustus muutma tasu muutmise tingimust ja ringlusesse võtmise tingimust Vaidlustaja soovitud viisil (st Hankija võttis omaks, et enne vaidlustuse esitamist kehtinud sõnastus oli õigusvastane), ei käsitle Vaidlustaja enam neid tingimusi ja palub jätta tasu muutmise tingimuse ja ringlusesse võtmise tingimuse osas menetlusekulud RHS § 197 lg 1 p 3 ja § 198 lg 1 alusel Hankija kanda. 4.7.2. Vaidlustaja ei nõustu Hankijaga, et mõisted „mõistlik aeg“ ja „oluline määr“ on kontsessiooni lõpetamise tingimuse tähenduses piisavalt selged. See, et kontsessiooni lõpetamise tingimuse lähtealuseks on VÕS lepingu lõpetamise regulatsioon, ei tähenda, et eeltoodud mõisted on kontsessiooni lõpetamise tingimuse kontekstis selged. Kontsessiooni lõpetamise tingimus sisaldab määratlemata mõisteid – „oluline määr“ ja „mõistlik aeg“ -, mida isikud võivad tõlgendada erinevalt. Kontsessiooni lõpetamise tingimus ei võimalda üheselt aru saada, (i) milline on lepingu tingimuste „olulisel määral“ rikkumisega, st millised eeldused peavad olema täidetud, et pidada lepingu tingimust „olulisel määral“ rikutuks ja (ii) milline aeg on „mõistlik aeg“ kohustuse rikkumise lõpetamiseks, st kui kiiresti peaks kontsessionäär rikkumist lõpetama, et see ei tooks kaasa lepingu ülesütlemise. Arvestades, et Lepingus puudub igasugune viide mõiste „oluline määr“ tähendusele, jääb ebaselgeks, kas Hankija peab mõiste „oluline määr“ all silmas VÕS § 116 lg 2 loetelus toodud rikkumisi või kas Hankija saab lugeda oluliseks ka sellised rikkumised, mida loetelus toodud ei ole. Leping ei määratle, milliste eelduste täitumisel saaks rikkumist pidada oluliseks. Pakkujal pole võimalik ette näha, millised rikkumised on piisavalt olulised või olulisel määral, et tuua kaasa lepingu ülesütlemine. 4.7.3. Vaidlustaja ei nõustu Hankijaga, et leppetrahvi tingimus on arusaadav olenemata sellest, kas sinna on lisatud vabandatava rikkumise välistus. Leppetrahvi tingimus on sõnastatud selliselt, justkui kontsessiooni andja (Hankija) saaks nõuda leppetrahvi 500 eurot iga rikkumise eest iga kord, kui jäätmevedaja ootab jäätmekäitluskohas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit ja seda sõltumata põhjusest. Vaidlustaja hinnangul on õigusselguse mõttes oluline täpsustada, et leppetrahvi ei saa nõuda, kui viivituse põhjustas jäätmevedaja. VÕS § 160 kohaselt ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral nõuda leppetrahvi, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Leppetrahvi tingimuse sõnastusest aga järeldub, et leppetrahvi saab viivituse eest nõuda sõltumata põhjusest ehk isegi siis, kui rikkumine on vabandatav; piisab vaid viivituse tuvastamise faktist ehk et jäätmevedaja ootas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit. Seetõttu peab Vaidlustaja hinnangul sõnaselgelt välistama 5 (15) lepptrahvi nõudmise võimalust juhul, kui tegemist on jäätmevedaja enda põhjustatud viivitusest. 4.7.4. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et mittevastavate jäätmete osakaalu tingimust koos TK p-dega 3.7 ja 3.8 tõlgendades järeldub, et koorma vastavust osakaalu nõudele (5% probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid segaolmejäätmete sees ja 10% mittebiolagunevaid jäätmeid biolagunevate jäätmete sees) tuvastatakse visuaalsel kontrollil. Isegi kui eeltoodud TK punktidest tuleneb, et kontroll peab olema teostatud visuaalselt, siis need punktid ei täpsusta, kuidas koorma osakaalu korrektselt fikseerida. TK p 3.7 näeb ette, et kõik jäätmetega saabunud veokid kaalutakse. Kaalumaja vastuvõtus registreeritakse vähemalt järgmised andmed: (i) vedaja andmed; (ii) transportivahendi riiklik registreerimismärk; (iii) kuupäev; (iv) jäätmete liik; (v) jäätmete päritolu ehk tekkekoha omavalitsus; (v) jäätmekood. TK p-i 3.8 kohaselt kontrollitakse jäätmeveoki kaalumisel või mahalaadimisel vähemalt visuaalselt, kas jäätmed vastavad jäätmevedaja poolt teatatud jäätmeliigile ja p-ide 3.4 või 3.5 tingimustele (s.o mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele). Vajadusel teeb jäätmekäitleja töötaja registreerimise andmetes muudatuse ning teavitab sellest viivitamata jäätmevedaja kontaktisikut. Vaidlustaja hinnangul on asjakohane ka TK p 3.6, millest tulenevalt peab käitluskohas olema tagatud jäätmete kaalumine kaaluga, mis on sertifitseeritud ja taadeldud ning mis võimaldab kaaluda jäätmeveokeid ja edastada elektrooniline kaaluraport jäätmevedajale hiljemalt vastuvõtmisele järgneva tööpäeva jooksul. Kuigi TK p-i 3.8 peab kontsessionäär kontrollima vastavust mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele vähemalt visuaalselt, jätavad TK p-id 3.6 ja 3.7 mulje, justkui kontsessionäär peaks mittevastavate jäätmete osakaalu määrama ka kaalu järgi. Nii p 3.6 kui ka p 3.7 viitavad kontsessionääri kohustusele jäätmeid kaaluda ning esitada kaaluraport. Vaidlustaja hinnangul on eeltoodud tingimused mõneti vastuolus p-i 3.8 kohustusega kontrollida mittevastavate jäätmete osakaalu vähemalt visuaalselt, sest selleks, et mittevastavate jäätmete tingimust kohaldada, peaks mittevastavate jäätmete hulk vastama teatud protsendile (segaolmejäätmete korral 5% ja biolagunevate jäätmete korral 10%). Vaidlustaja tõlgendab tingimust TK p-ide 3.6 ja 3.7 valguses selliselt, et vähemalt 5% või 10% koorma kaalust peaks koosnema mittevastavatest jäätmetest – visuaalne kontroll ei võimaldaks seda tuvastada. Vaidlustajale jääb ebaselgeks, kas kontsessionäär peaks vaidluse korral suutma tõendada, et mittevastavate jäätmete kaal on jäätmete kogukoormast vähemalt 5% või 10% või kas piisaks sellest, et mittevastavaid jäätmeid on visuaalselt rohkem kui 5% või 10%. Näiteks juhul, kui biolagunevate jäätmete koorem sisaldab visuaalselt 20% jäätmeid, mis ei ole biolagunevad, kuid tegelikult on tegemist visuaalselt suure, kuid faktiliselt kerge ja kergesti eemaldatava mittebiolaguneva jäätmega (nt üks suur penoplasti tükk vms), siis kas ka selliselt juhul saaks kontsessionäär tugineda mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele ning võtta biolagunevad jäätmed vastu segaolmejäätmetena või kas kontsessionäär peaks antud olukorras lähtuma mittevastavate jäätmete kaalust. Isegi siis kui TK p-st 3.8 järeldub, et mittevastavate jäätmete kontroll peab olema teostatud visuaalselt, siis ei kirjelda TK piisavalt detailselt, kuidas peaks kontsessionäär mittevastavate 6 (15) jäätmete osakaalu korrektselt fikseerima. Esiteks see, et mittevastavad jäätmed tuleb dokumenteerida (foto jm) tuleneb ainult TK p-st 3.4 ehk tingimusest, mis puudutab segaolmejäätmeid. TK 3.5 (biolagunevate jäätmete kohta) taolist tingimust ei sisalda. Teiseks, dokumenteerimise nõue on kirjeldatud mitteammendava loeteluna „foto jm“ – tingimusest ei tulene piisavalt täpselt, milliseid tõendeid lisaks fotodele kontsessiooni andja (hankija) veel eeldab. Seetõttu jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid peaks kontsessionäär koostama, et eelnimetatud dokumenteerimise kohustust täita. Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus on ebaselge, sest: (i) Sellest ei tulene selgelt, kuidas peaks kontsessionäär käituma siis, kui visuaalselt ületab mittevastavate jäätmete osakaal tingimuses nimetatud protsenti, kuid kaalu poolest jääb mittevastavate jäätmete hulk alla nimetatud protsendi. Sealhulgas jääb ebaselgeks, kas vaidluse korral peaks kontsessionäär suutma tõendada, et mittevastavate jäätmete osakaal vastab päriselt mittevastavate jäätmete osakaalu tingimuses toodud protsentidele (st kaalu järgi) või kas piisab subjektiivsest visuaalsest hinnangust, mida kajastavad fotod. (ii) Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimuses puuduvad juhised mittevastavate jäätmete osakaalu fikseerimise kohta, eelkõige selle kohta, milliseid tõendeid lisaks fotodele peaks kontsessionäär koostama – nõue on kirjeldatud mitteammendava loeteluna „foto jm“. Lisaks kajastub dokumenteerimise nõue vaid segaolmejäätmete tingimuses, kuid mitte biolagunevate jäätmete tingimuses. 4.8. Vaidlustaja 22.06.2026 seisukoht. 4.8.1. Hankija väitel on Hankija muutnud TK p-te 4.3 ja 3.8 ning Lepingu p-te 4.4 ja 6.4.2. Seega on Hankija muutnud tasu muutmise tingimust (Lepingu p 4.4), kontsessiooni lõpetamise tingimust (Lepingu p 6.4.2) ja ringlusesse võtmise tingimust (TK p 4.3). Vaidlustaja palub kõikide eeltoodud tingimuste osas jätta menetluskulud RHS § 197 lg 1 p 3 ja § 198 lg 1 alusel Hankija kanda, sest Hankija on tingimuste sõnastust muutes tunnistanud, et tingimused ei olnud vaidlustuse esitamise hetkel õiguspärased. Tingimuste muutmise vajadus oli tingitud tingimuste esialgse sõnastuse õigusvastasusest. 4.8.2. Kuigi Hankija ei muutnud TK p-e 3.4 ja 3.5, muutis Hankija TK p-i 3.8, täiendades tingimust sõnadega „vähemalt visuaalselt“ ning „ja punkti 3.4 või 3.5“. Hankija kasutas oma 17.06.2026 vastuses eelkõige TK p-i 3.8, et luua TK p-dele 3.4 ja 3.5 kindla konteksti. TK p- i 3.8 algne sõnastus oli järgmine: „Jäätmeveoki kaalumisel või mahalaadimisel kontrollitakse, kas jäätmed vastavad jäätmevedaja poolt teatatud jäätmeliigile. Vajadusel teeb jäätmekäitleja töötaja jäätmekoodis muudatuse ning teavitab sellest viivitamata jäätmevedaja kontaktisikut.“ Nagu eeltoodust nähtub, puudusid tingimusest mistahes viited visuaalsele kontrollile või nn mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele (TK p-d 3.4 ja 3.5). Kuivõrd Hankija kasutas oma 17.06.2026 vastuses TK p-i 3.8 uuendatud sõnastust põhjendamaks, et koorma vastavust osakaalu tingimusele peab TK teiste punktide kontekstis tuvastama visuaalsel kontrollil, kinnitab TK p-i 3.8 muudatus, et mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus oli vaidlustuse esitamise hetkel, sh ka Hankija hinnangul õigusvastane. Vastasel juhul ei oleks Hankija täiendanud TK p-i 3.8 sõnadega „vähemalt visuaalselt“ ning „ja punkti 3.4 või 3.5“ ning kasutanud neid täiendusi, et põhjendada mittevastavate jäätmete osakaalu tingimuse õiguspärasust. 5. Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, on järgmistel seisukohtadel. 7 (15) 5.1. Seoses jäätmeseaduse muudatusega 17.01.2026 viiakse esmakordselt läbi jäätmekäitluskoha valiku kontsessioonilepingu sõlmimise hankeid. Narva linn on esimene, kes sellist hanget läbi viib ja seetõttu võib olla hanke alusdokumentides puuduseid või ebaselgust. Kliimaministeerium saatis omavalitsustele suunatud jäätmekäitlusteenuse hanke juhendi mustandi kooskõlastamiseks 5.06.2026. Narva linna kehtiv korraldatud jäätmeveo leping lõpeb juba juulis 2026 ja Narva linn ei saanud oodata, kuni räägitakse läbi kõik jäätmekäitlusteenuse hanke aspektid. Hankija on vastanud huvitatud isikute küsimustele ja selgitustaotlustele ning sealt ilmnes hanke alusdokumentide muutmise vajadus. See on loomulik protsess antud hankemenetluses. Vaidlustaja ei ole kasutanud võimalust saada selgitusi või taotleda hanke alusdokumentide muutmist küsimuste esitamisega hankijale. Hange avaldati 18.05.2026 ning kuni vastuse kirjutamise päevani ei ole Vaidlustajalt laekunud ühtegi selgituse küsimist või ettepanekut. 5.2. Hankija nõustub, et Lepingu p-i 4.4 tasu muutmise tingimus on kontsessionäärile liialt piirav. Õige on lähtuda HMS § 102 lg 4 ning arvestada kontsessionääri õigust taotleda tasu muutmist kui lepingu täitmine on muutunud oluliselt raskemaks või sama VÕS § 97 sõnastuses - ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt. Seejuures tuleb arvestada kontsessioonilepingu olemust, millega kontsessionäärile läheb lepingu sõlmimisel üle nõudluse või pakkumisega seotud äririsk. Hankija muudab lepingu punkti. 5.3. Hankija muudab Lepingu p-i 6.4.2 ainuüksi seetõttu, et lepingusse on sattunud „jäätmeveo teenuse kontsessioon“. Vaidlustaja leiab, et tema õigusi rikub mõistete „oluline määr“ ja „mõistlik aeg“ ebamäärasus. Nimetatud punkti lähtealuseks on võlaõigusseaduse lepingu lõpetamise regulatsioon. „Olulise määra“ täpsem ja eelistatum sõnastus on „oluline rikkumine“, kuid „mõistlik aeg“ on määratletud laialt kasutatav mõiste. Lepingu tingimuste paljususe korral ei ole võimalik täpselt määrata iga rikkumise sisu. Rikkumise sisu ja kontrollitavus ilmneb Lepingu ülesütlemise avalduses. 5.4. VÕS § 160 näeb ette vastutusest vabanemise vaikimisi. VÕS § 160 järgi „Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.“ Üksnes juhul, kui leppetrahvi soovitakse kohaldada vabandatava rikkumise korral, tuleb see lepingus sõnaselgelt kokku leppida. Lepingu p-i 6.9.1 puhul seda ei soovitud. Lepingu punkt kehtib ja on arusaadav olenemata sellest, kas sinna on lisatud vabandatava rikkumise välistus. Hankija on seisukohal, et Lepingu p 6.9.1 on õiguspärane, see on huvitatud isikutele arusaadav ja proportsionaalne lepingu esemega. Vaidlustaja õigusi ei ole rikutud. 5.5. TK p-e 3.4 ja 3.5 vaidlustatakse sarnaselt. Vaidlustatud punkte tuleb lugeda koos teiste TK p-idega ning arvestada valdkonnas kehtivaid õigusakte. Mõlemad TK p-id puudutavad jäätmete vastuvõtmist. Seal ei ole nõudeid jäätmete edasisele käitlusele. Nimetatud p-e tuleb lugeda koos p-idega 3.7, mis käsitleb jäätmete vastuvõtmise registreerimise minimaalseid nõudeid ja p-iga 3.8, kus esitatakse nõuded jäätmete kontrollile nende vastuvõtmisel. TK p-is 3.4 nähakse ette käitleja õigus keelduda segaolmejäätmete vastuvõtmisest, kui seal on üle 5% probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid ja p-is 3.5 nähakse ette käitleja õigus võtta biolagunevate jäätmete koorem vastu segaolmejäätmetena, kui see sisaldab rohkem kui 10% jäätmeid, mis ei ole biolagunevad jäätmed. 8 (15) Segaolmejäätmete koorma vastavus nõudele (5%) tuvastatakse visuaalsel kontrollil (p 3.4 „mittevastavatest jäätmetest tuleb teha foto jm dokumenteerimine). Mittevastavusest teavitatakse koheselt jäätmevedaja kontaktisikut. Visuaalne kontroll tuleb ka Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1“ § 24 lg 2 p 2. See paragrahv käsitleb jäätmete prügilakõlblikkust, kuid näitab, et jäätmekäitleja peab olema võimeline määrama mittevastavate jäätmete osakaalu. Biolagunevate jäätmete vastavust (10%) kontrollitakse samuti visuaalselt, kuid see tuleb Keskkonnaministri 13.04.2013 määrusest nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded1“. Määruse § 4 sätestab nõuded biolagunevate jäätmete vastuvõtmisel käitluskohta. Määruse § 4 lg 3 „Komposti tootja kontrollib igat saadetist visuaalselt. Kui saadetis sisaldab muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1, võib ta keelduda saadetise käitluskohta vastuvõtmisest. Jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta annab komposti tootja jäätmeid üle anda soovinud isikule kirjaliku dokumendi „Määruse lisaks 1 on Biolagunevate jäätmete loend“. 5.6. Hankija muudab TK p-i 4.3. Selle nõude puhul peeti silmas biolagunevaid jäätmeid, mitte biolagunevate jäätmete koormat. Hankija selgitas 28.05.2026 huvitatud isikule, et nõue tähendab nõuetekohaste biojäätmete ringlussevõttu. 5.7. Hankija 17.06.2026 selgitus. 5.7.1. Hankija muutis vaidlustatud TK p-i 4.3 ja Lepingu p-e 4.4 ja 6.4.2. 5.7.2. TK p-e 3.4 ja 3.5 ei ole muudetud. TK p-i 3.8 täiendati sõnadega „vähemalt visuaalselt“ ning „ja punkti 3.4 või 3.5“. Hankija jääb eelnevas vastuses toodud seisukoha juurde, et jäätmete liigitamine ja hindamine on jäätmekäitleja kutseoskus. Õigusaktidest tulenevalt kontrollitakse jäätmeid nende vastuvõtmisel visuaalselt. Kuid on olemas ka tehnilise kontrolli vahendeid. Hankija täpsustas „vähemalt visuaalselt“, et jätta võimalus jäätmekäitlejal ja jäätmevedajal vajadusel ja võimalusel kokku leppida muudes kontrolli meetodites. Hankija ei nõustu Vaidlustaja nõudega, et Hankija peaks esitama täpsed juhised mittevastavate jäätmete osakaalu hindamiseks ja fikseerimiseks. 5.8. Hankija 22.06.2026 repliik. 5.8.1. Kontsessioonilepingu sõlmimisega võtab kontsessionäär äririski ja on majandustegevuses iseseisev. Ta korraldab ise jäätmekäitluse ja sõlmib oma tegevuseks vajalikke lepinguid. Sealhulgas lepingu jäätmevedajaga. Kontsessiooni andja sekkumine kontsessionääri majandustegevusse on piiratud ja paljuski mittevajalik. Vaidlustaja soovib saada täpseid ettekirjutusi, mis osaliselt jäävad jäätmekäitleja ja vedaja koostöö valdkonda. Vedajal on õigus osaleda nende tingimuste määramisel. 5.8.2. Vaidlustaja leiab, et TK p-id 3.4 ja 3.5 ei ole läbipaistvad. Vaidlustaja argumendid on otsitud. Kui jäätmete mittevastavus tuvastatakse visuaalselt, siis nende kaal ei puutu asjasse, sest siis on vaja juba abivahendeid. Jäätmekäitluse kutsealal kasutatakse jäätmete vastuvõtmisel kiirhindamist (rapid visual assessment), millega tuvastatakse, kas koorem vastab nõuetele. See võib toimuda pindala-hinnanguga, kus operaator hindab kui suure protsendi pinnast katavad nähtavad võõrised. Aga samuti võib toimuda koorma laialipuiste kopaga, et näha selle sisemist kihti. Võõriste määramine kaalu järgi saab toimuda juba 9 (15) hilisema sortimise käigus, mis ei puuduta esmast vastuvõttu. Kontsessioonilepingust ei ole vaja oodata täpsete ettekirjutuste andmist. Sama on dokumenteerimisega. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Lisa 4 Hankelepingu projekt“ (edaspidi Leping) p 4.4 oli vaidlustuse esitamisel sõnastatud järgmiselt: „Kontsessionäär võib taotleda jäätmete käitlemise tasu muutumist üksnes juhul, kui toimub otseselt teenuse hinda mõjutava maksu või riikliku tasu muutus, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamise hetkel ette näha. Teenustasu muutmine on lubatud ainult muutunud maksumäära ulatuses ning alates vastava muudatuse jõustumisest.“ 16.06.2026 Hankija muutis Lepingu p-i 4.4 sõnastust järgmiselt: „Kontsessionäär võib taotleda jäätmete käitlemise tasu muutmist, kui lepingu täitmine pärast selle sõlmimist on muutunud oluliselt raskemaks, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamise ajal ette näha. Kontsessiooni andja vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul.“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija muutis Lepingu p-i 4.4 tulenevalt vaidlustusest. Lepingu p 6.4.2 oli vaidlustuse esitamisel sõnastatud järgmiselt: „[Kontsessiooni andjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmeveo teenuse kontsessioon ja leping, kui kontsessionäär] rikub korduvalt või olulisel määral lepingu tingimusi ning vaatamata kontsessiooni andja kirjalikule nõudele ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul.“ 16.06.2026 Hankija muutis Lepingu p-i 6.4.2 sõnastust järgmiselt: „Kontsessiooni andjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmekäitluse teenuse kontsessioon ja leping, kui kontsessionäär rikub võlaõigusseaduse tähenduses korduvalt või oluliselt lepingu tingimusi ning vaatamata kontsessiooni andja kirjalikule nõudele ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul.“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija muutis Lepingu p-i 6.4.2 osaliselt tulenevalt vaidlustusest (kehtima jäi vaatamata kontsessiooni andja kirjalikule nõudele ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul). „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p 4.3 oli vaidlustuse esitamisel sõnastatud järgmiselt: „Jäätmekäitleja kohustub ringlusse võtma 100% jäätmevedaja poolt üle antud biolagunevatest jäätmetest.“ 16.06.2026 Hankija muutis sõnastust järgmiselt: „Jäätmekäitleja kohustub vastu võtma liigiti kogutud biojäätmed (jäätmed koodidega 20 01 08 ja/või 20 02 01) käitluskohas, millel on keskkonnakaitseluba biojäätmete ringlussevõtuks ning kus toimub biojäätmete ringlussevõtt.“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija muutis TK p-i 4.3 tulenevalt vaidlustusest. Vaidlustuskomisjonil puudub alus lähtuda Hankija kinnitusest, et ta oleks TK p-i 4.3 muutnud ilma vaidlustuse esitamiseta. 10 (15) Vaidlustuskomisjon teeb Vaidlustaja 17.06.2026 ja 22.06.2026 esitatust järelduse, et Lepingu p-ide 4.4 ja 6.4.2 ning TK p-i 4.3 osas on Hankija õigusvastasused kõrvaldanud. Sellest tulenevalt tuleb nende regulatsioonide osas vaidlustusmenetlus lõpetada RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel - vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Hankija poolt. 7. Lepingu p-i 6.9.1 kohasel kontsessiooni andjal on õigus nõuda kontsessionäärilt leppetrahvi, kui jäätmevedaja ootab jäätmekäitluskohas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit – 500 eurot iga rikkumise kohta. Vaidlustaja leiab, et Lepingu p 6.9.1 on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetega, sest ei välista sõnaselgelt leppetrahvi nõudmist olukorras, kus pikema ooteaja põhjustasid vääramatu jõud, jäätmevedajast endast tulenevad asjaolud või muud asjaolud, mis ei ole töövõtja mõjusfääris (ehk kui rikkumine on vabandatav). Hankija viitab VÕS §-le 160, mille kohaselt kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti - üksnes juhul, kui leppetrahvi soovitakse kohaldada vabandatava rikkumise korral, tuleb see lepingus sõnaselgelt kokku leppida. Lepingu p-ist 6.9.1 ei tulene, et leppetrahvi saaks kohaldada ka vabandatava rikkumise korral. Üldreeglina rikkumise vabandatavuse puhul leppetrahvi nõuda ei saa. VÕS § 160 sätestab, et kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega: • kui rikkumine oli vabandatav ja lepingus ei ole eraldi kokku lepitud vastutust ka vabandatava rikkumise eest, siis leppetrahvi nõuda ei saa; • kui pooled on lepingus sõnaselgelt kokku leppinud, et leppetrahvi tuleb maksta ka vabandatava rikkumise korral, siis võib leppetrahvi nõue olla võimalik. Vabandatava rikkumise puhul saab leppetrahvi nõuda ainult siis, kui lepingus on kirjas, et rikkumise eest tuleb leppetrahvi maksta sõltumata rikkumise põhjusest. Vaidlustaja on ise viidanud Lepingu p-ile 7.1., mille kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kuna Lepingus pole sätestatud, et vabandatava kohustuse rikkumise puhul saab kohaldada leppetrahvi, siis ei ole Lepingu p 6.9.1 Vaidlustaja toodud põhjendustel vastuolus õigusaktidega. 8. TK p-i 3.4 kohaselt kui jäätmeveoki segaolmejäätmete koorem sisaldab olulises osas (rohkem kui 5%) probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid, on jäätmekäitlejal õigus keelduda piirmäära ületavate probleemtoodetega ja ohtlike jäätmetega koorma vastuvõtmisest. 11 (15) Mittevastavad jäätmed tuleb dokumenteerida (foto jm). Jäätmevedaja kontaktisikut teavitatakse viivitamata.“ TK p-i 3.5 kohaselt kui jäätmeveoki biolagunevate jäätmete koorem sisaldab olulises osas (rohkem kui 10%) jäätmeid, mis ei ole biolagunevad jäätmed, siis on jäätmekäitlejal õigus võtta need jäätmed vastu segaolmejäätmetena ja segaolmejäätmete käitlemise hinnaga. Segaolmejäätmete käitlemise hind ei tohi olla kõrgem kui segaolmejäätmete käitluskohas avaldatud hind. Vaidlustaja on need tingimused vaidlustanud, sest: 1) ebaselged on osakaalu kindlaksmääramise viisid (kas massi, mahu, visuaalse hinnangu, pärast sorteerimist tekkiva tulemi või muu põhjal); 2) isegi kui TK p-dest 3.7 ja 3.8 tuleneb, et kontroll peab olema teostatud visuaalselt, siis need p-id ei täpsusta, kuidas koorma osakaalu korrektselt fikseerida; 3) kuigi TK p-i 3.8 järgi peab kontsessionäär kontrollima vastavust mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele vähemalt visuaalselt, jätavad TK p-id 3.6 ja 3.7 mulje, justkui kontsessionäär peaks mittevastavate jäätmete osakaalu määrama ka kaalu järgi - nii p 3.6 kui ka p 3.7 viitavad kontsessionääri kohustusele jäätmeid kaaluda ning esitada kaaluraport; 4) isegi siis kui TK p-st 3.8 järeldub, et mittevastavate jäätmete kontroll peab olema teostatud visuaalselt, siis ei kirjelda TK piisavalt detailselt, kuidas peaks kontsessionäär mittevastavate jäätmete osakaalu korrektselt fikseerima, nõue mittevastavad jäätmed dokumenteerida (foto jm) tuleneb ainult TK p-st 3.4 ehk tingimusest, mis puudutab segaolmejäätmeid. TK 3.5 (biolagunevate jäätmete kohta) taolist tingimust ei sisalda; 5) pole selge see, kuidas peaks kontsessionäär käituma siis, kui visuaalselt ületab mittevastavate jäätmete osakaal tingimuses nimetatud protsenti, kuid kaalu poolest jääb mittevastavate jäätmete hulk alla nimetatud protsendi; 6) pole selge, kas vaidluse korral peaks kontsessionäär suutma tõendada, et mittevastavate jäätmete osakaal vastab päriselt mittevastavate jäätmete osakaalu tingimuses toodud protsentidele (st kaalu järgi) või kas piisab subjektiivsest visuaalsest hinnangust, mida kajastavad fotod. Hankija selgituste kohaselt: 1) tuleb TK p-e 3.4. ja 3.5. tuleb lugeda koos TK p-iga 3.7, mis käsitleb jäätmete vastuvõtmise registreerimise minimaalseid nõudeid ja p-iga 3.8, kus esitatakse nõuded jäätmete kontrollile nende vastuvõtmisel; 2) segaolmejäätmete koorma vastavus nõudele (5%) tuvastatakse visuaalsel kontrollil (p 3.4 „mittevastavatest jäätmetest tuleb teha foto jm dokumenteerimine); 3) biolagunevate jäätmete vastavust (10%) kontrollitakse samuti visuaalselt. 8.1. TK p-is 3.4 nähakse ette käitleja õigus keelduda segaolmejäätmete vastuvõtmisest, kui seal on üle 5% probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid ja p-is 3.5 nähakse ette käitleja õigus võtta biolagunevate jäätmete koorem vastu segaolmejäätmetena, kui see sisaldab rohkem kui 10% jäätmeid, mis ei ole biolagunevad jäätmed. Vaidlus on selles, kuidas seda 5%/10% koormas kindlaks määratakse. 8.2. Vaidlust ei saa olla selles, et jäätmekäitleja peab rakendama objektiivset ja 12 (15) dokumenteeritavat hindamismeetodit. Vaidlustuskomisjon arvates on mitmeid võimalusi kindlaks teha jäätmete koorma koosseisu. Kõige tavalisem ja lihtsam on visuaalne hinnang (koormat hinnatakse koolitatud töötaja poolt). On võimalik ka massipõhine määramine (koorem sorteeritakse, kaalutakse eraldatud probleemtooted, ohtlikud jäätmed ja mitte biolagunevad jäätmed). Massipõhine määramine on kõige täpsem meetod, kuid kulukas ja aeganõudev. Kui massi ei ole võimalik määrata, siis võib hinnata jäätmete osakaalu mahu järgi (nt koppade või konteineriosa kaupa). Oluline on see, et jäätmekäitleja peab vaidluse korral tõendama koorma vastuvõtmisest keeldumist või koorma vastu võtmist segaolmejäätmetena ja segaolmejäätmete käitlemise hinnaga. TK p 3.4 näeb ette mittevastavate jäätmete dokumenteerimist. Seda peab tegema jäätmekäitleja, mitte kontsessionäär. Asjaolu, et TK p 3.5 sellist dokumenteerimise nõuet ette ei näe, võib olla põhjendatud sellega, et koorem võetakse siiski vastu, kuid see ei tähenda, et vaidluse korral ei peaks jäätmekäitleja oma otsustust põhjendama ja tõendama. 8.3. Õige on see, et otseselt TK p-idest 3.4 ja 3.5 ei tulene see, kas 5%/10% tähendab massi või mahtu. Kuid TK näeb ette, et jäätmekäitleja peab TK p-ide 3.4 ja 3.5 puhul kasutama visuaalset kontrolli. TK p-i 3.6 kohaselt käitluskohas peab olema tagatud jäätmete kaalumine kaaluga, mis on sertifitseeritud ja taadeldud ning mis võimaldab kaaluda jäätmeveokeid ja edastada elektrooniline kaaluraport jäätmevedajale hiljemalt vastuvõtmisele järgneva tööpäeva jooksul. TK p-i 3.7 kohaselt kõik jäätmetega saabunud veokid kaalutakse. Kaalumaja vastuvõtus registreeritakse vähemalt järgmised andmed: - vedaja andmed; - transportivahendi riiklik registreerimismärk; - kuupäev; - jäätmete liik; - jäätmete päritolu ehk tekkekoha omavalitsus; - jäätmekood; TK p-idest 3.6 ja 3.7 ei tulene seda, et koorem sorteeritakse ja eraldi kaalutakse koormas olevad jäätmeliigid. Neis p-ides nähakse ette jäätmeveoki kaalumine ja andmete registreerimine, neis ei nähta ette mittevastavate jäätmete osakaalu määramist kaalu järgi. TK p-idega 3.4 ja 3.5 seondub TK p 3.8, mille kohaselt jäätmeveoki kaalumisel või mahalaadimisel kontrollitakse vähemalt visuaalselt, kas jäätmed vastavad jäätmevedaja poolt 13 (15) teatatud jäätmeliigile ja punkti 3.4 või 3.5 tingimustele. Vajadusel teeb jäätmekäitleja töötaja registreerimise andmetes muudatuse ning teavitab sellest viivitamata jäätmevedaja kontaktisikut. Seega on TK-s ette nähtud, et kas jäätmeveoki kaalumisel või jäätmete mahalaadimisel visuaalselt tuvastatakse koormas olevad jäätmeliigid. 8.4. Seonduvalt visuaalse kontrolliga on Hankija viidanud kahele Keskkonnaministri määrusele. Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1 “ § 24 lg 2 p 2 näeb ette, et käitaja veendub visuaalselt prügila pääsla juures ja ladestuskohas jäätmete vastavust punktis 1 nimetatud dokumentides esitatud kirjeldustele. Keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ § 4 lg 3 kohaselt komposti tootja kontrollib igat saadetist visuaalselt. Kui saadetis sisaldab muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1, võib ta keelduda saadetise käitluskohta vastuvõtmisest. Jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta annab komposti tootja jäätmeid üle anda soovinud isikule kirjaliku dokumendi. Dokument peab sisaldama järgmisi andmeid:[---]. Seega on jäätmekoorma koosseisu visuaalne kontroll kasutatav. 8.5. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole TK p-id 3.4 ja 3.5 Vaidlustaja toodud põhjendustel vastuolus õigusaktidega. 9. Vaidlustusmenetluse kulud 9.1. Vaidlustaja vaidlustas kokku 6 regulatsiooni. 3-e regulatsiooni osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel ja kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 3-e regulatsiooni osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-is 4 alusel ja kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 3. 9.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 5216,64 eurot (käibemaksuta) 18,26 tunni ja 1 tunni ja 30 minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 264 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja töömahtu arvestades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks ja põhjendatuks Vaidlustaja lepingulise esindaja kulusid summas 4000 eurot (käibemaksuta). Hankija väide, et vaidlustuse mahukas tasu muutmise tekst on OÜ EKOVIR poolt Hankijale 10.04.2026 esitatud teenustasude tõstmise taotluse tekst, ei ole tõendatud. RHS ei võimalda arvesse võtta seda, et Vaidlustaja ei kasutanud võimalust enne vaidlustuse esitamist pöörduda Hankijale poole Hanke alusdokumentide muutmiseks. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1900 eurot (käibemaksuta) 10 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 190 eurot. 14 (15) Vaidlustuskomisjon peab Hankija lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks. 9.3. RHS § 197 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 1/2 tasutud riigilõivust, st 640 eurot ja ½ lepingulise esindaja kuludest, st 2000 eurot (käibemaksuta). RHS § 197 lg 3 alusel kuulub Vaidlustajalt Hankija kasuks välja mõistmisel 1/2 lepingulise esindaja kuludest, st 950 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) 15 (15)