Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Eksperdi arvamus Koostatud: Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) seoses vaidlustusasjadega nr 128-26/- ja nr 129-26/- - Piletilevi ja Delfi Meedia vaidlustused Tallinna Linnateatri ostumenetluse „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus" alusdokumentide peale. Arvamuse koostaja: Andres Käver, TalTech lektor, [email protected] 10+ aastat õppejõud ainetes: - Platvormipõhised mobiilirakendused (iOS, Android) - Hübriidmobiilirakendused (Flutter/Dart, React Native, Xamarin, PWA, jne) - Javascript Lähtekohad Käesolev arvamus käsitleb tehnoloogilisi ja kasutajamugavusest lähtuvaid erinevusi platvormipõhise mobiilirakenduse (native app) ja progressiivse veebirakenduse (PWA - progressive web app) vahel. Olen vastanud küsimustele üksnes tehnilistest asjaoludest ja oma erialasest hinnangust lähtuvalt, sõltumata menetlusosaliste positsioonidest. Kuna erinevused sõltuvad oluliselt mobiiliplatvormist, olen platvormispetsiifilised väited sidunud konkreetselt Apple iOS-i ja Google Androidiga. Eristan järjekindlalt kaht asja: (a) kas funktsioon on üldse võimalik (võimekus) ja (b) kui usaldusväärselt, mugavalt ja millise vaevaga see toimib (aste). Mitmes punktis on tegu just astme-, mitte võimekuse-erinevusega. Kõige vaieldavamate väidete juurde olen lisanud viited (dokumendi lõpus). Küsimus 1 Lihtsustatult, õieti mida kujutavad endast mobiilirakendus (native app) ja mobiilisõbralik veebirakendus (progressive web app) ning mis on nende peamised erinevused? Mobiilirakendus (native app) on konkreetsele platvormile (Apple iOS või Google Android) ehitatud programm täieliku juurdepääsuga platformile, mida levitatakse rakendustepoodide (App Store, Google Play) kaudu ja mis paigaldatakse seadmesse. Progressiivne veebirakendus (PWA) on veebileht, mida on täiendatud taustal töötava skripti (service worker) ja seadistusfailiga (manifest); seda saab samuti „paigaldada" seadme avakuvale, see töötab osaliselt võrguühenduseta ja võib toetada push- teavitusi. PWA töötab brauseri mootoris (iOS-il alati Apple WebKit / Safari mootor). Oluline täpsustus: ka PWA on teatud mõttes „paigaldatav" - selle saab avakuvale lisada. Seetõttu ei erista mõisted „native" ja „PWA" mitte „paigaldatav vs paigaldamatu", vaid erinevad on paigaldamise viis, sügavus ja usaldusväärsus. Peamised erinevused: Mobiilirakendus (native) PWA Levitamine / paigaldus App Store / Google Play, üks veebilingilt „lisa tuttav samm avakuvale"; iOS-il käsitsi ja vähem avastatav Seadme funktsioonid täielik ligipääs enamik levinud funktsioone; osa puudub (platvormiti erinev) Võrguühenduseta töö jah jah (service worker + Cache API) Push-teavitused jah, küps jah; iOS-il alates v16.4, piiratum Uuendamine rakendustepoe kaudu kohe, serverist Leitavus ja usaldus poe otsing, edetabelid, poe- veebiotsing ja lingid usaldus Küsimus 2 Kas on alust väita, et progressive web app on tehnoloogiliselt või kasutajamugavuse poolest samaväärne native app'iga? Mitte täielikult - kuid erinevused on pigem astme, usaldusväärsuse ja platvormi (eelkõige iOS) küsimus kui võimekuse küsimus. Google Androidil on hästi ehitatud PWA tüüpilise piletimüügi kasutuse jaoks native-rakendusele suuresti samaväärne. Apple iOS-il jäävad reaalsed erinevused: paigaldamise avastatavus ja mugavus (vt küsimus 4), push-teavituste töökindlus (küsimus 6), lokaalselt salvestatud andmete ja sisselogimise püsivus (küsimus 4) ning kasutajakogemuse järjepidevus. Samas - milliseid funktsioone üldse täita saab - suudab korralik PWA/mobiiliveeb täita sisuliselt kõik piletimüügi põhifunktsioonid (sirvimine, ost, pileti kuvamine ja haldamine, võrguühenduseta kuvamine, kasutajakontod, analüütika, teavitused). Seega: „samaväärne" on absoluudina liiga tugev väide (erinevused on olemas, eriti iOS-il), kuid sama ebatäpne oleks väita, et tegu on põhimõtteliselt erineva võimekusega. Küsimus 3 Kas teie hinnangul esineb põhjusi, miks üks rohkearvuliselt külastatav teater võiks soovida, et nende piletite müük toimuks mobiilis native app'i, mitte progressive web app'i kaudu? Jah, selliseid põhjuseid on - kuid need on usaldusväärsuse ja kasutajakogemuse, mitte ainulaadse võimekuse põhjused ning avalduvad eelkõige iOS-il: 1. iOS-il on poest paigaldatav native-rakendus oluliselt lihtsamini avastatav, paigaldatav ja taasleitav kui PWA, millel puudub automaatne paigaldusviip ja App Store'i kohalolu (küsimus 4) - see on oluline, kui eesmärk on korduvalt kasutatav, paigaldatud rakendus pikaajalise suhte jaoks; 2. töökindlam push-taaskaasamine (küsimus 6); 3. lokaalse salvestuse ja sisselogimise suurem püsivus iOS-il (küsimus 4); 4. järjepidevam ja kontrollitavam kasutajakogemus ning avakuva-kohalolu; 5. rakendustepoe usaldus ja leitavus. Kuna hanke üks rõhuasetus on kliendihaldus ja pikaajaline kliendisuhe (mitte üksnes ühekordne müük), on neil teguritel reaalne kaal. Aus täpsustus: ühekordse, veebist algava pileti­ostu puhul on need eelised väiksemad ning sama eesmärki saab suures osas täita ka korraliku PWA/veebilahenduse ja Apple/Google Wallet'i piletitega; tegu on kaalumisotsusega, kui suur kaal anda usaldusväärsusele, kasutajakogemusele ja korduvkaasatusele. Küsimus 4 Kas faktina on õige väide, et PWA võimaldab „püsivat sisselogimist", „avakuvale paigaldamist", „push-teavitusi", „lojaalsusprogramme" ja „kasutajate taasaktiveerimist"? Kui vastus on jah, st see väide on faktina õige, siis kas ikkagi ja kuidas täpsemalt on PWA puhul need võimekused piiratumad, tehnoloogiliselt mahajäänumad või tarbija vaatest ebamugavamad kui native app'i puhul? Jah, faktina on kõik need võimekused kaasaegses PWA-s tehniliselt olemas - püsiv sisselogimine, avakuvale paigaldamine, push-teavitused (iOS-il alates versioonist 16.4, märts 2023), lojaalsusprogrammid ja kasutajate taasaktiveerimine. Erinevused on astme ja usaldusväärsuse erinevused, mis koonduvad iOS-ile: - Avakuvale paigaldamine: iOS-il puudub automaatne paigaldusviip (Safari ei toeta beforeinstallprompt-mehhanismi); kasutaja peab leidma käsu „Jaga → Lisa avakuvale" mitme sammuga ning PWA-d ei ole App Store'is, mistõttu paigaldusmäär ja avastatavus on madalamad [2]. Native-rakenduse paigaldab kasutaja poest ühe tuttava sammuga. - Push-teavitused: iOS-il toimivad ainult avakuvale lisatud PWA puhul ja on vähem töökindlad kui native (vt küsimus 5) [1]. - Püsiv sisselogimine: iOS-il võib Safari kustutada (ja PWA rakendus on reaalsuses Safari kaudu töötav veebileht) skriptiga kirjutatava salvestuse (sh sisselogimise tunnused) pärast 7 päeva kasutamata jätmist [3]; sageli avatava rakenduse puhul on mõju väike, pikkade pauside korral võib kasutaja end välja logituna leida. Native salvestab tunnused püsivalt. - Lojaalsus ja taasaktiveerimine: sõltuvad push'ist ja püsivast salvestusest, mis iOS-il on mõlemad nõrgemad - funktsioon on olemas, kuid vähem usaldusväärne. Küsimus 5 Kas ja millised on native app'ide ja PWA-de tehnoloogilised ja kasutajamugavusest lähtuvad erinevused seoses push-teavitustega, seda iseäranis Apple'i iOS-i peal? Erinevused on olemas ja kõige selgemad iOS-il, kuid need on töökindluse ja mugavuse, mitte „ainult native" erinevused. Veebipõhised push-teavitused on iOS-il olemas alates versioonist 16.4. Native push (Apple APNs) on küpsem ja võimekam: rikkalikum sisu (tegevusnupud, pildid, ikoonimärgid), ei eelda PWA eelnevat avakuvale lisamist ning on operatiivselt töökindlam. PWA push iOS-il eeldab rakenduse avakuvale lisamist, kasutaja otsest luba/kinnitust ning praktikas on teatatud usaldusväärsuse tõrgetest (nt tellimuse katkemine) [1]. Androidil on vahe väike. Teatri jaoks, kus teavitus on oluline kanal, on native iOS-il töökindlam valik - reaalne, kuid piiritletud eelis, mitte „PWA ei võimalda push'i". Küsimus 6 Kas Teie hinnangul on alust väita, et native app võimaldab ehitada paremat kliendisuhet ja -lojaalsust kui PWA? Kui jah, siis miks? Teatav alus on, kuid see on astme küsimus, mitte PWA-l puuduv võimekus. Kliendisuhte ja lojaalsuse vahendid - püsikliendikonto, ostuajalugu, personaalsed pakkumised, uudiskirjad, teavitused, segmenteerimine - toimivad ka veebipõhise konto ja mobiilivaate kaudu. Native reaalne, piiritletud eelis on töökindlam taaskaasamise kanal (push, küsimus 5), püsiv avakuva-kohalolu ja vastupidavam sisselogimine, eriti iOS-il, mis võivad muuta paigaldatud rakenduse tugevamaks kordussuhte puutepunktiks - kui kasutajad selle ka paigaldavad ja alles hoiavad. Lojaalsus ei „eelda" siiski native't; otsekontakti kanalid (sh push, e-post) eeldavad GDPR-nõusolekut tehnoloogiast sõltumata. Vt ka küsimused 4 ja 5. Kokkuvõte: native'il on iOS-il mõõdukas kaasatuse- ja töökindluseelis, mitte ainulaadne lojaalsusvõimekus. --- Kokkuvõte Platvormipõhine native-rakendus ja PWA ei ole täielikult samaväärsed, kuid reaalsed erinevused on valdavalt astme, usaldusväärsuse ja kasutajakogemuse erinevused, mis koonduvad Apple iOS-ile (paigalduse avastatavus, push'i töökindlus, lokaalse salvestuse ja sisselogimise püsivus, kasutajakogemuse järjepidevus) ning on kõige asjakohasemad pikaajalise, paigaldatud rakenduse kliendisuhte jaoks. Samal ajal suudab korralik PWA/mobiiliveebilahendus võimekuse tasandil täita piletimüügi põhifunktsioonid Viited Viited on illustratiivsed; tehnoloogiliste põhiväidete aluseks on platvormide (Apple, Google) dokumentatsioon ja avalikud veebistandardite allikad. 1. PWA push-teavituste tugi ja piirangud iOS-il (16.4+, avakuvale, töökindlus): MDN Web Docs, *Push API*; ülevaade magicbell.com/blog/pwa-ios-limitations-safari- support-complete-guide 2. iOS paigaldushõõre, *beforeinstallprompt* puudub Safaris: MDN Web Docs, *Making PWAs installable* 3. Safari 7-päevane piirang skriptiga kirjutatavale salvestusele (WebKit ITP): Search Engine Land, *What Safari's 7-day cap on script-writeable storage means* Riigihangete vaidlustuskomisjon Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ 29.06.2026 Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Heili Püümann Allkirjastatud digitaalselt Arsi Pavelts, PhD Laura Raadik Kristjan Tamm Kristiina Koll Veikko Puolakainen Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Indrek Niklus Andra Olm Liis Kikas [email protected] Sten Tikerpe Kaisa Poller Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Maris Vutt, PhD Rainis Loit HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 128-26/- Riigihange: „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ Vaidlustaja: AS Piletilevi PLG Registrikood 10568581 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Kadri Härginen Vandeadvokaat Mario Sõrm Vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko Advokaadibüroo Sorainen e-post [email protected]; [email protected]; [email protected] Hankija: Tallinna Linnateater Registrikood 75016094 Hankija esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected]  NOVE - 2/7 - I MENETLUSE SENINE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on AS Piletilevi PLG („Vaidlustaja“) vaidlustus Tallinna Linnateatri („Hankija“) riigihanke „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ alusdokumentide peale. 2. Pärast Hankija 17.06.2026 vastust vaidlustusele esitas Vaidlustaja 22.06.2026 VAKO-le oma täiendavad seisukohad. 3. VAKO 17.06.2026 kirjaliku menetluse teate kohaselt on Hankijal võimalik kuni 29.06.2026 Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele vastata. 4. Käesolevaga esitab Hankija Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele omapoolse vastuse. Ühtlasi sisaldab siinne menetlusdokument Hankija täiendavat menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJA SEISUKOHTADELE A. Üldised remargid 5. Vaidlustaja avang on, et tema hinnangul „hankijal ei ole kuigi palju esitada selgitusi selle kohta, miks ta rakenduse nõude on kehtestanud ja kuidas see nõue on RHS § 3 valguses õiguspärane.“1 Vaidlustajal on õigus oma arvamusele, mistõttu ei pea Hankija vajalikuks ega õigeks Vaidlustajaga sel teemal ja tasemel vaielda. Seda, kas Hankija toodud põhjendused on küllaldased ja veenvad, hindab VAKO. 6. Küll ei saa Hankija märkimata jätta, et Vaidlustaja kriitika on veider, arvestades et tema vaidlustus mobiilirakenduse nõude peale seisnes vaid ühes paljasõnalises teesis, et „vaidlustaja pakutav mobiilisõbralik veebikeskkond täidab hankija nõutavad funktsioonid samaväärselt mobiilirakendusega“.2 Seetõttu on Hankijal raske Vaidlustaja kriitikat tõsiselt võtta, kui ta vastas Vaidlustaja ainsale väitele – seegi tõendamata – neljal leheküljel nii õiguslikult kui tehniliselt. Liiatigi peegeldab vastus vaidlustusele paratamatult vaidlustuse väiteid, st vaidlustus raamitleb hankija vastuse. Kui vaidlustus on lakooniline, siis on kohatu hankijalt vastuseks oodata teadustöö mõõtu traktaati, mis näib olevat olnud Vaidlustaja põhjendamatu ootus. 7. Samas toonis jätkates on Vaidlustaja avaldanud, et „Hankija selgituste põhiraskust näivad kandma hoopis viited mitmetele turundusblogidele, millest jääb tahes-tahtmata mulje justkui oleks hankija rakenduse nõude kehtestanud suuresti seetõttu, et kuskil Internetis selle headust kiideti.“3 Hankija andis selles väga piiratud ajaraamis, milles temalt vastust oodati, oma parima. Siinsega Hankija täiendab oma argumente, esitades mh valdkonna tunnustatud eksperdi arvamuse. 8. Mis puudutab Vaidlustaja pisendavaid viiteid blogidele4, siis Hankija ei viidanud Malluka blogile vmt. Hankija viidatud saidid on vaidlusaluste teemade osas kvaliteetsed teabeallikad. Vaidlustaja ei ole tähelepanuväärsena väitnud, et Hankija viidatud allikatest pärinev teave oleks ebausaldusväärne või ebaõige. Vaidlustaja on valinud argumentum ad hominem stiili, selmet vaielda argumentum ad rem. Näiteks seoses mindsea.com lehel välja toodud statistikaga ei ole Vaidlustaja püüdnudki sellele teabele sisuliselt oponeerida. Vaidlustaja on öelnud vaid, et see on (kõigest) „turundusblogi väide, mitte akadeemiline ega standardeid käsitlev kirjandus“. Vaidlustaja on aga (küllap teadlikult) jätnud kõrvale, et mindsea.com tegijad ei ole sealseid arvandmeid ise välja mõelnud. Nagu Hankija viidatud lingil otsesõnu välja toodud, pärinevad mindsea.com andmed omakorda sellistelt analüütikat pakkuvatelt lehtedelt nagu Sensor Tower, Statista, 42Matters jt. 9. Hankija on teinud ostumenetlusele põhjaliku ettevalmistustöö. Alusetu on Vaidlustaja väide, et „hankija on tagantjärgi asunud rakenduse nõudele põhjendusi välja guugeldama.“5 Hankija 1 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 1. 2 Vaidlustuse p 14. Ülejäänud osas koosnes vaidlustus mobiilirakenduse nõuet puudutavas osas (kohati irrelevantsest) juriidilisest argumentatsioonist. 3 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 1. 4 Samas, p 1 ja 10. 5 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 2.  NOVE - 3/7 - administratsioon ei hakka enda korraldatavat riigihanget läbi mõtlema alles vaidlustuse laekudes. Mõttetegevus Hankija kollektiivis toimib ka Vaidlustaja vaidlustusteta. 10. Kui Vaidlustaja ootus peaks olema olnud, et Hankija juba hanke alusdokumentides avab ja selgitab hanketingimusi niisuguse põhjalikkusega nagu vaidlustamise korral VAKO-s, siis on see ootus taaskord põhjendamatu. VAKO on kord juba selgitanud järgmist6: „12. RHS ei nõua, et hankija peaks RHAD-sse sisse kirjutama absoluutselt kogu teabe, mis hangitava asja, teenuse või ehitustööga vähegi seondub. RHAD-s tuleb kajastada infot, mida on seaduses otsesõnu nõutud (eeskätt RHS § 77 lg 4). Kui asetada hankijatele kohustus esitada RHAD-s ammendavalt kõik mõeldavad infokillud, mis võivad asjaomase riigihankega kuidagi seonduda (selline kohustus oleks ilmselt alati juba põhimõttelisel tasandil täidetamatu), muutuksid RHAD äärmiselt kohmakaks, mahukaks ning see halvaks hanke- tegevuse täielikult. 13. Vaidlustajaga ei saa nõustuda ka selles, et TK p-s 1.3 sätestatut tuleb pidada põhjendamatuks, kuna Hankija ei ole seda nõuet RHAD-s eraldi põhjendanud. Hankija ei peagi RHAD tingimusi sealsamas põhjendama hakkama. Sisuliselt tähendaks see seda, et hankija peab juba ette õigusvaidlusi pidama hakkama. Ühtlaselt tooks seegi kaasa hankija töökoormuse tohutu kasvu, mis oleks äärmiselt ebamõistlik. Hankijal tuleb RHAD tingimusi põhjendada juhul, kui esitatud on vastav vaidlustus, ning käesoleval juhul on Hankija seda teinud.“ Niisiis, hankija ei peagi hanke alusdokumentidest tegema kohtuvaidluse väärilist kommenteeritud väljaannet. Hankija peab seatud hanketingimusi lähemalt põhjendama siis, kui nende õiguspärasus on vaidlustatud. Antud juhul ongi Hankija vastavalt toiminud. Eelosundatud VAKO lahendi valguses olgu veel selgitatud, et praegusel juhul – kuivõrd vaidlusaluse riigihanke puhul on tegu alla lihthanke piirmäära jääva hankega7 –, ei tulene RHS-ist hanke alusdokumentide sisule ja detailsusastmele mitte ühtegi nõuet. 11. Vaidlustaja on omistanud Hankijale väite, et kaks vaidlustajat – s.o Piletilevi ja Delfi Meedia – on omavahel konspireerinud.8 Hankija ei ole mitte midagi seesugust väitnud. Vaidlustaja ei ole suutnud ega saanudki oma väite kinnituseks viidata mitte ühelegi konkreetsele tsitaadile. Hankija palub edaspidi hoiduda talle valeväidete omistamisest. 12. Vaidlustaja väide nagu oleks Hankija „vaikinud“ sellest, et nõutav mobiilirakendus on tänase seisuga välja arendatud vaid ühel turuosalisel9, on ühtaegu nii väär kui ebakohane. Esiteks on Hankija seda oma vastuse p-s 21 möönnud. Teiseks, nagu nähtub Hankija vastuses esitatud kohtupraktikast (iseäranis p 21), ei ole iseenesest tähtis, kas hanketingimustele vastavaid tooteid on turul üks, kaks või kolm jne, kui seatud nõuetele leidub legitiimne põhjendus. Vaidlustaja käsitlus, et mida iganes hankija hangib, alati peab leiduma vähemalt kaks pakkujat, ei rajane seadusel. 13. Hankija ei nõustu, et mobiilirakendus on vaidlusaluses hankes midagi „kõrvalist“.10 Vastupidi, tegu on hangitava teenuste komplekti keskse elemendiga. Hankija nimelt hangib piletimüügi- platvormi ja kliendihalduse teenust, mistap on küsimus sellest, milliste meediumite kaudu saab teatrihuviline endale pileteid soetada, väga tähtis. Pole juhuslik, et ostumenetluse kutse p 2.6.1 on sõnastatud järgmiselt (rõhutus siinse teksti tarbeks): „Oluline on, et kasutajad, piletiostjad saaksid kasutada mobiiltelefoni paigaldatavat rakendust.“ Vaidlustaja toodud paralleel pintsakunööbiga on seega kohatu. Vaidlustaja võrdkujundit kasutades tuleks pigem rääkida sellest, et valik native app vs PWA on küsimus pintsaku riidest, st kui kvaliteetse ja hästiistuva pintsaku ostja saab. 14. Ehkki Vaidlustaja täiendavad seisukohad on üksjagu mahukamad kui vaidlustus, on Vaidlustaja kõik väited jätkuvalt paljasõnalised. Vaidlustaja ei ole enda väidete toetuseks esitanud 6 VAKOo 12-19/199628, p 12 ja 13. 7 Vt vaidlustatud hankele kohalduva õigusraamistiku osas põhjalikumalt hankija vastus vaidlustusele, p 6–11. 8 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 2. 9 Samas, p 3. 10 Samas, p 4.  NOVE - 4/7 - ainsatki tõendit, olgugi et ka riigihanke vaidlustusmenetluses kehtib põhimõte, et iga menetlus- osaline peab tõendama enda esitatud väiteid.11 Vaidlustaja tehniline argumentatsioon on esitatud ausõna peale, ilma et seda toetaks ükski dokumentaalne tõend, allikmaterjal vmt. Sellest tõukuvalt esitab Hankija Vaidlustaja seisukohtadele universaalse tõendamatuse vastuväite, ilma et ta peaks seda igas üksikus episoodis eraldi rõhutama. Kõige ilmekamana toob Hankija siiski esile Vaidlustaja seisukoha p-s 10.2 öeldu: „sõltumatud arendaja testid näitavad, et ...“, ent ühtegi viidet või tõendit pole nende „sõltumatute testide“ kohta esitatud. Selliselt on Vaidlustaja väide menetluslikult nullväärtusega ning meenutab meedia- ja huumoriklišeeks saanud pilaväljendit tele- ja raadioreklaamides: „Sõltumatud Šveitsi teadlased on kindlaks teinud, et ...“. 15. Vaidlustaja ei ole kohati isegi soostunud VAKO jaoks avama, millest ta õieti räägib: nii nt on Vaidlustaja rääkinud API-st, LCP-st ja CDN-ist ilma neid erialalühendeid defineerimata, ammugi sisuliselt lahti selgitamata.12 Seadmata kahtluse alla VAKO liikme kõrget kutsetaset, on Vaidlustaja pannud VAKO positsiooni, kus viimasel on ilma eriteadmisteta keeruline algatuseks üldse aru saada, mida Vaidlustaja talle seletab. B. Mobiilirakenduse nõue 16. Vaidlustaja teise ringi seisukohad võib resümeerida nii: native rakendused ja PWA-d pole tõesti päris võrreldavad (samaväärsed), aga... Ükskõik kui veenvad Vaidlustaja „agad“ ka ei oleks, ei oma see juurdunud kohtupraktikat arvestades tähtsust. Nagu Hankija oma vastuses vaidlustu- sele välja tõi, ei ole tal kohustust rahulduda vähema või halvemaga, et mõnele turuosalisele rahulolu pakkuda, edendada tema ärimudelit või tekitada konkurentsi kunstlikult juurde. Kui hankijal on mõistlikud põhjused tahta turul saadaolevast parimat (nt tehnoloogiliselt ja kasutajamugavuse poolest kõige arenenumat), siis võib ta seda hankida, isegi kui hankija soovidele ja vajadustele suudab juhtumisi vastata vaid üks turuosaline. 17. Märkimisväärselt on Vaidlustaja kahel puhul möönnud Hankija väidete paikapidavust: p-s 8 on öeldud, et native rakenduste ja PWA-de puhul „võivad erinevused seisneda kasutusmugavuses või seadistamises“13; p-s 11 on tunnistatud, et „PWA-d töötavad brauseris, mistõttu on need üldjuhul native rakendustest aeglasemad“. Ainuüksi need kaks sedastust kinnitavad vaidlustuse alusetust. On ju Vaidlustaja tunnistanud, et vähemalt teatud aspektides esineb native rakenduste ja PWA-de puhul kvalitatiivseid erinevusi. Sellest hoolimata püüab Vaidlustaja argumenteerida, et Hankija peaks oma nõudmisi leevendama, et pakkuda saaks ka teenust, mil hankija soove ja vajadusi rahuldavat omadusi/kvaliteeti ei ole. 18. Kummutamaks Vaidlustaja väiteid ja andmaks enda 17.06.2026 vastuses öeldule autoriteetset ja erapooletut toetust, esitab Hankija käesolevaga Tallinna Tehnikaülikooli IT-kolledži lektori, 30+ aasta pikkuse tarkvara arendamise kogemusega ja 10+ aastat ülikoolis platvormipõhistest mobiilirakendustest (Android, iOS), hübriidmobiilirakendustest (Flutter/Dart, React Native, Xamarin, PWA jne) ning Javascriptist loenguid andva Andres Käveri eksperdi- arvamuse (vt lisa). Siin seda arvamust tarbetult kordamata võib kokku võtta, et ka valdkonna tunnustatud ekspert kinnitab, et native rakendusel on PWA ees mitmeid eeliseid, nii infotehno- loogilisi kui kasutajamugavusega seotuid. Ekspert sõnaselgelt tunnistab, et native rakendus ja PWA ei ole samaväärsed. Järelikult ei ole Hankijast meelevaldne nõuda native rakenduse põhist piletimüüki ja -haldust. 19. Esitatud eksperdiarvamus on Hankija hinnangul piisav, et kõrvaldada Vaidlustaja välja toodud kahtlused. Hankija ei pea vajalikuks Vaidlustaja etteheiteid allpool veel täiendavalt kummutama hakata. Sellegipoolest peab Hankija oma õiguste igakülgseks kaitseks vajalikuks märkida järgmist. 11 I. Pilving, M. Parind. RHS § 190 komm. 17. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025. 12 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 10.1 ja 11. 13 Konteksti arvestades on silmas peetud, et PWA-de kasutusmugavus on halvem ja seadistamine on keerulisem.  NOVE - 5/7 - 20. Vaidlustaja seisukoha p-s 12 kajastatud Apple’i edasi-tagasi otsustamine seonduvalt PWA-dega iOS-i operatsioonisüsteemis ei ole midagi uut selles vaidlustusmenetluses. Sedasama rääkis ka Hankija oma vastuse p-s 27, sh kattis Hankija ära fakti, et Apple lõpuks taganes oma otsusest PWA-d iOS-is ära keelata. Nii jääb arusaamatuks, mida on Vaidlustaja sama loo kordamisega püüdnud saavutada. Kui Vaidlustaja püüe on olnud jätta muljet, et „kõik lõppes ju hästi“ (tähenduses: PWA-d lubati iOS-i tagasi), siis Hankija meenutab asjaolu, mida Vaidlustaja Hankija vastusest kaasa ei võtnud, nimelt et Apple on PWA-de iOS-i tagasi lubamisest saati seadnud neile erinevaid piiranguid (n-ö tehnoloogiline diskrimineerimine). Mõistmatuks jääb ka Vaidlustaja rõhutus, et Apple’i omaaegne otsus PWA-d iOS-is keelata puudutas „ainult Euroopa Liitu“. Tallinna Linnateater juhtumisi asubki Euroopa Liidus, mistõttu ei ole teadmine, et kõnealune episood puudutas „ainult“ EL-i, kuigi lohutav ega kergendav. C. Hoidmise ja haldamise nõue 21. Kui mobiilirakenduse nõude puhul heidab Vaidlustaja Hankijale ette liiga nappe põhjendusi, siis ostumenetluse kutse p-s 2.6.4 sisalduva „hoidmise ja haldamise“ nõude puhul saab Hankija Vaidlustajast aru nii, et siin heidab Vaidlustaja Hankijale ette hoopis liiga põhjalikku argumen- tatsiooni.14 Hankija selle kriitikaga ei nõustu. Vaidlustaja esitas väite, et ta ei saa kutse p-st 2.6.4 aru (olles sealjuures ainuke sellise murega turuosaline) ning Hankija pidi reaktsioonina selle sätte Vaidlustajale lahti seletama. Kui Hankija poleks seda teinud, oleks Vaidlustaja rünnanud väitega, et Hankija ei saa ise ka asjast aru või et Hankija ei soostu oma hankedokumente selgitama. 22. Märkimisväärne on, et Vaidlustaja ei ole pärast Hankija vastuse saamist öelnud, et Hankija selgitused termini „hoidma ja haldama“ kohta oleksid kohatud või väärad või et keskmine mõistlik turuosaline kindlasti ei saa seda samamoodi mõista. Järelikult Vaidlustaja vaikimisi möönab, et Hankija selgitused on adekvaatsed. Vaidlustaja ainuke vasturepliik on sisuliselt see, et Hankija võinuks kõike seda varem öelda. Hankija arvates näitab see, et ka Vaidlustaja ise ei usu (enam) oma vaidlustusse, püüdes vaid leida elegantset moodust, kuidas antud teemalõim ilma vaidlustust selgesõnaliselt tagasi võtmata kokku sõlmida. 23. Nagu juba öeldud, hankija ei pea riigihanke alusdokumentide tingimusi sealsamas põhjendama ja põhjalikult lahti kirjutama. Seda tuleb vajadusel teha vaidlustusmenetluses. Ka ei saa Hankija nõustuda, et ta on oma vastuse p-s 38 esitanud „üksikasjalikud funktsionaalsused“ suures „detailsusastmes“.15 Hankija on vaidlustusest johtuvalt pelgalt lahti seletanud need üldised arusaamad, mida vastava valdkonna spetsialistid niigi mõistma peaksid. Võrdluseks, samamoodi peaksid asjaomase valdkonna spetsialistid, ilma et seda oleks vaja eraldi defineerida või lahti kirjutada, aru saama, et kui: a) räägitakse sellest, et e-postkast peab võimaldama e-kirju hallata, siis silmas on peetud mh ja eeskätt e-kirjade avamist, lugemist, sorteerimist ja kustutamist; või b) räägitakse sellest, et turismitalu peab olema suuteline ööbimiseks majutama vähemalt kümmet inimest, siis see tähendab, et talul peab olema vähemalt kümme voodikohta, kuhu normaalsete mõõtmetega täiskasvanud inimene saab vertikaalselt puhkama heita. III VASTUVÄITED VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDELE 24. Juhul kui VAKO peaks tegema otsuse, mille korral on ette nähtud vaidlustaja menetluskulude väljamõistmine hankijalt, palub Hankija VAKO-l kriitiliselt hinnata Vaidlustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hankija hinnangul ei ole ühelgi juhul õigustatud Vaidlustaja esindajakulude väljamõistmine raporteeritud kogusummas. 25. Esiteks, esitatud kulunimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tööks ehk õigusteenuseks loetud isegi riigilõivu tasumine assistendi poolt. Väljakujunenud praktika kohaselt on vaidlustus- ja kohtumenetluses väljamõistetavad esindaja tööga seotud kulud, mitte aga muu toetava personali 14 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 15 ja 16. 15 Samas, p 15.  NOVE - 6/7 - tööga seotud kulud.16 Nimetu assistent ei ole selles vaidlustusmenetluses olnud Vaidlustaja lepinguline esindaja. Lisaks, esindajakulude hüvitamise võimalus ei ole loodud selleks, et panna vastaspool tasuma elementaarsete kontoritoimingute eest. Riigilõivu tasumine tähendab praktikas üksikuid klikke e-pangas. Advokaadibürool ei ole keelatud sellise töö eest kliendile arvet esitada, kasvõi tasumääraga 115 eurot/h, kui vaid klient soostub selle eest tasuma, ent RHS § 198 eesmärk hõlmab vaid õigusteenuse osutamist. Rutiinne ja puhtmehaaniline maksetoiming ei ole õigusteenus (AdvS § 40 lg 1). Sisuliselt soovib Vaidlustaja advokaadibüroo üldkulu (sekretariaadi palgafond) menetluskuluna väljamõistmist. Kohtupraktika ühemõtteliselt eitab seda.17 26. Teiseks, ehkki Vaidlustajale ei saa iseenesest ette heita, et ta on kasutanud lausa kolme vandeadvokaati, siis konkreetsetel asjaoludel ei saa kõiki nende tegevusega seotud kulusid siiski põhjendatuks pidada. Nimelt, nagu VAKO on selgitanud, sõltub mitme esindaja puhul kulude väljamõistetavus sellest, kas esindajad on tegutsenud tõhusalt ja üksteise tööd dubleerimata.18 Vaidlustaja on ise selgitanud, et kolmas advokaat toodi asja juurde kahe esimese puhkuse tõttu. See tähendab paratamatult ja seda kinnitab ka esitatud menetluskulude nimekiri, et hiljem lisandunud esindaja pidi end poole pealt asja materjalidesse sisse lugema, tehes nõnda – vähemalt Hankija vaatest – tarbetut lisatööd. VAKO ja kohtupraktika järgi peab menetluskulude jaotuse tulem olema õiglane.19 Hankija arvates ei oleks õiglane, kui ta peaks kinni maksma Vaidlustajat teenindava advokaadibüroo puhkusegraafikutest tuleneva topelttöö. 27. Kolmandaks ja viimaks, kõigi kolme Vaidlustajat esindanud vandeadvokaadi tunnitasumäär ületab tuntavalt turu keskmist. Kui tunnihinnad 275 ja 290 eurot (km-ta) ületavad turu keskmist taset – hinnanguliselt vahemikus 180–230 eurot – „kõigest“ mõningal määral, siis tasumäär 370 eurot/h (km-ta) on sisuliselt turukeskmise kahekordne. Siingi, advokaadibürool ei ole keelatud sellise hinnaga teenust osutada, ent RHS § 198 mõttest ja eesmärgist johtuvalt ei ole õigustatud vastaspoole kohustamine hüvitama toreduslikke kulutusi. Peale selle, et menetlus-kulude jaotuse tulemus olema õiglane, näeb VAKO praktika ette sedagi, et väljamõistetavad menetluskulud kuuluvad vähendamisele, kui esindaja tunnihind on selgelt ülemäärane.20 IV TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 28. 22.06.2026 esitas Hankija VAKO-le oma selleks päevaks tekkinud menetluskulude nimekirja summas 1931,25 eurot (km-ta). Seoses Vaidlustaja poolt 22.06.2026 täiendavate seisukohtade esitamisega on Hankijale tekkinud uusi menetluskulusid, mis on loetletud alljärgnevalt. 29. Hankija täiendavad menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 2418,75 eurot (km-ta). Hankijale on alates 22.06.2026 osutatud õigusabi 10 h 45 min tunnihinnaga 225 eurot (km-ta). Esindajakulude täpsem spetsifikatsioon nähtub alltoodud tabelist (kõik summad km-ta). 16 Nt TlnRnKm 17.11.2020, 3-20-1995, p 17; TlnRnKo 3-21-1021, p 25–26; TrtHKo 3-25-502, p 18.1 ja 18.2; VAKOo 267- 18/2021616, p 19; 265-18/198628, p 32; 56-20/213521, p 17; 17 Nt RKHKo 3-3-1-28-14, p 20.3; TlnRnKo 3-15-77, p 24. 18 VAKO 207-20/223606, p 37; 127-21/234323, p 38. 19 Nt RKHKo 3-3-1-17-11, p 18; 3-3-1-67-14, p 32; TlnRnKo 3-25-246, p 11; TlnRKm 05.06.2018, 3-18-770, p 16; VAKOo 112- 19/209456, p 28. 20 VAKOo 265-18/198628, p 32; 28-21/227347, p 32.  NOVE - 7/7 - 30. Koondades kõik oma menetluskulud, taotleb Hankija, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Hankija kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud summas 4350 eurot (km-ta). Hankija taotleb enda esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.21 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: Andres Käveri eksperdiarvamus. 21 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.