Piha tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine - Lennuamet

Failid

Sisu (failidest)

Piha tuulepargi detailplaneering Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Nimetus: Piha tuulepargi detailplaneering. Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellija: Lääneranna Vallavalitsus Reg nr 77000298 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn, Jaama tn 1 Tel +372 472 4630 E-post: [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik Töö versioon: 12.02.2020 2 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 5 1 Detailplaneeringu lähteseisukohad ......................................................................................................... 6 1.1 Planeeringuala andmed ...................................................................................................................6 1.2 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk..........................................................................7 1.3 Olemasolev olukord .........................................................................................................................8 1.4 Planeeringu koostamiseks vajaminevad uuringud ..........................................................................8 1.5 Nõuded koostatavale detailplaneeringule.......................................................................................8 2 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid ............................................................................................... 9 2.1 Alternatiivid......................................................................................................................................9 3 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus ................................................... 10 4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega............................................................................. 12 4.1 Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 29.03.2018) ............................................................... 12 4.2 Varbla valla üldplaneering (kehtestatud 11.11.1999) .................................................................. 13 5 Kasutatav hindamismetoodika .............................................................................................................. 14 5.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale ............................................................................................... 16 5.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................................................ 16 5.1.2 Mõju Natura aladele ............................................................................................................. 16 5.1.3 Mõju veekvaliteedile ............................................................................................................. 16 KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele. Arvestatakse, et planeeringuala läbib Kolga jõgi. ............................................................................................................ 16 5.1.4 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale ....................................................................... 16 5.1.5 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule .............................................................. 17 5.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ......................................... 17 5.2.1 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................................. 17 5.2.2 Mõju tervisele ....................................................................................................................... 17 5.2.3 Mõju sotsiaalsetele vajadustele............................................................................................ 17 5.2.4 Mõju varale ........................................................................................................................... 17 5.3 Jäätmeteke .................................................................................................................................... 18 5.4 Võimalik mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 18 5.5 Võimalik mõju kliimamuutustele .................................................................................................. 18 3 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 5.6 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ........................................................................ 18 5.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............. 18 5.8 Muud mõjud ................................................................................................................................. 18 6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp............................................................................................ 19 7 Ajakava ................................................................................................................................................... 21 8 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel ................................................................................. 23 Lisad ............................................................................................................................................................... 24 Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus .................................................................................. 24 Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud ......................................... 27 4 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Sissejuhatus Lääneranna vallas asuva Piha tuulepargi detailplaneering (DP) ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Lääneranna Vallavolikogu 20. juuni 2019 otsusega nr 152 (Lisa 1). Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 4. Detailplaneering tuleb koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Elektrituulikute arendusala on kantud Varbla valla üldplaneeringusse toiminguna. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Pärnu maakonna planeering on kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/74, millega on kehtestatud tuuleenergeetika arendusalad ja arenduspiirkonnad, sh P2 arendusala endises Varbla vallas Piha külas. Pärnu maakonnaplaneeringu lisa 6 „Tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskiri“ punkti 1 alusel tuleb koostada üldplaneering või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering kui soovitakse rajada tuulikuparki, kus on rohkem kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5 MW. Samuti tuleb kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering. Eelnevast tulenevalt on detailplaneeringuga võimalik kavandada tuulepark kuni viie 250 m kogukõrgusega elektrituuliku jaoks. Pärnu maakonnaplaneeringu lisa 6 peatüki 3.3.1 punkti 11 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 34 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut. Planeerimisseaduse § 124 lõike 7 alusel tuleb lähtuda detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vastavalt planeerimisseadusele on planeeringu lähteseisukohad (LS) planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Vastavalt planeerimisseadusele koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Keskkonnamõju strateegilise hindamise VTK on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on planeeringu lisa. Planeeringu LS on aluseks detailplaneeringu koostamisele. Kuna nimetatud dokumentide sisu on osaliselt kattuv, siis on planeeringu LS ja VTK vormistatud ühise dokumendina. 5 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 1 Detailplaneeringu lähteseisukohad 1.1 Planeeringuala andmed Planeeringuala hõlmab järgnevaid kinnistuid: • *Eeriku (kü 86301:005:0077), 100% maatulundusmaa, • *Hansu (kü 86301:005:0076), 100% maatulundusmaa, • *Sauemetsa (kü 86302:003:0035), 100% maatulundusmaa, • *Piha-Eespõllu (kü 86302:003:0076), 100% maatulundusmaa, • *Metsandi (kü 86301:004:0330), 100% maatulundusmaa, • Moringi (kü 86301:004:0224), 100% elamumaa, • Moringi-Aida (kü 86301:004:0485), 100% maatulundusmaa, • Moringi (kü 86301:004:0225), 100% maatulundusmaa, • Oti-Sepa tee (kü 86301:004:0286), 100% transpordimaa, • Kubja (kü 86301:004:0129), 100% elamumaa, • Kalda (kü 86301:004:0381), 100% maatulundusmaa, • Mäe (kü 86301:004:0480), 100% maatulundusmaa, • Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee (kü 86301:004:0079), 100% transpordimaa, • Lankuse (kü 86301:001:0368), 100% maatulundusmaa. * kinnistud, kuhu kavandatakse elektrituulikud 6 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Joonis 1. Planeeringuala paiknemine vastavalt DP algatuskorraldusele. Planeeringuala on valdavalt põllumaa, reljeef tasane. Geodeetiline alusplaan puudub. Planeeringuala suurus on ligikaudu 22 ha, lisandub elektrikaabli asukoha maa-ala. Detailplaneering avaldab mõju planeeringuala naabruses asuvatele kinnistutele. Planeeringuala omand: eraomand, elektrikaabel läbib riigiomandis olevaid Audru-Tõstamaa-Nurmsi maanteed ja Mäe kinnistut ning munitsipaalomandis olevat Oti-Sepa tee kinnistut. 1.2 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti 4 alusel. Detailplaneering tuleb koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumiluise mõjuga ehitiste nimekiri“ kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 7 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Elektrituulikute arendusala on kantud toiminguna Varbla valla üldplaneeringusse. Detailplaneeringu eesmärk on tuulepargi ja elektriliitumise planeerimine. 1.3 Olemasolev olukord Varbla valla üldplaneeringu järgi on tegemist elektrituulikute arendusalaga. Ala kattub osaliselt väärtusliku põllumaaga. Detailplaneeringu ülesanded • ehitusõiguse ja hoonestusala määramine elektrituulikute ja elektrivõrgu planeerimiseks, • juurdepääsuteede planeerimine, • servituutide vajaduse väljaselgitamine, • tehnorajatiste ja –võrkude asukoha määramine, • välja töötada kompensatsioonimehhanismid kohalikule kogukonnale planeeringu elluviimisel. 1.4 Planeeringu koostamiseks vajaminevad uuringud Detailplaneeringu koostamisel tuleb planeeritavat territooriumi analüüsida Pärnu maakonna planeeringu lisa 6 „Tuuleenergeetika teemaplaneering“ seletuskirjas väljatöötatud kriteeriumite lõikes. Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust ning tuulikute rajamisega kaasnevat mõju tuleb hinnata detailplaneeringu koostamise käigus. Hinnata visuaalset mõju, mille tulemused esitada läbi visualiseeringu või simulatsiooni. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada kaitsestaatuseta loodus- ja kultuuriväärtuslike objektide olemasolu ja paiknemine ning planeeringulahenduse väljatöötamisel nendega arvestada. Uurida planeeringu käigus põhjalikult planeeritavast tuulepargist lähtuva müra ja varjutuse ulatus läbi müra ja varjutuse modelleerimise, esitades müratasemete ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang. Pärnu maakonna planeeringu lisa 6 peatüki 3.3.1 punkti 11 alusel tuleb tuulepargi detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 34 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. 1.5 Nõuded koostatavale detailplaneeringule Detailplaneeringu koosseisus esitada põhijoonis, tugiplaan geodeetilisel alusel tehnovõrkude ja olemasolevate krundipiiridega, tehnovõrkude skeem, liiklusskeem koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal, seletuskiri. Keskkonnamõju strateegilise hindamise VTK ja aruanne tuleb esitada digitaalsel andmekandjal seisukohtade küsimiseks ning kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal. Planeeringu eskiislahendus (eelnõu) tuleb Lääneranna Vallavalitsusele esitada menetlemiseks digitaalselt (.pdf ning .tab, .shp või .dgn vormingus) vastavalt kokkuleppele ning kehtestamiseks paberkandjal (kuni kaks eksemplari). 8 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 2 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid Detailplaneeringu põhieesmärgiks on rajada Pärnu maakonna planeeringus ja Varbla valla üldplaneeringus märgitud elektrituulikute arendusalale P2 tuulepark Piha külla ja elektriliitumine. Elektrituulikute arv ning täpne kõrgus selgub detailplaneeringu menetluse käigus. 2.1 Alternatiivid KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala. KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive: − Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. − Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsuses kirjeldatud viisil. Detailplaneeringuga on võimalik kavandada tuulepark kuni viie 250 m kõrgusega (kõrgus elektrituuliku laba tipuni) elektrituuliku jaoks. Alternatiivi alamalternatiividena võidakse käsitleda tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja erinevate tehniliste parameetritega lahendusi. KSH käigus võib lisanduda täiendavaid alternatiive juhul kui lisanduvad andmed tingivad vajaduse täiendavate alternatiivide käsitlemiseks. Alternatiive võrreldakse omavahel peamiste mõjuliikide kaupa kasutades skaalat: − Tugev positiivne mõju; − Keskmine positiivne mõju; − Vähene positiivne mõju; − Oluline mõju puudub; − Vähene negatiivne mõju; − Keskmine negatiivne mõju; − Tugev negatiivne mõju. 9 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 3 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus Planeeringuala hõlmab Lääneranna vallas Piha külas 14 kinnistut, millest viiele kinnistutele kavandatakse elektrituulikuid. Teised kinnistud on vaja planeeringualasse hõlmata neile elektrikaabli kavandamiseks (vt Joonis 1). Planeeringuala suurus on ligikaudu 22 ha, millele lisandub elektrikaabli asukoha maa-ala. Planeeringuala elektrituulikute ala kuulub eraomandisse, elektrikaabel läbib riigiomandis olevaid Audru- Tõstamaa-Nurmsi maanteed ja Mäe kinnistut ning munitsipaalomandis olevat Oti-Sepa tee kinnistut. Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga on antud piirkond määratud tuuleenergeetika arengualaks P2. Teemaplaneeringu seletuskiri toob välja antud arengualal kehtivad kitsendused, mis on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 1. Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu kohased kitsendused arendusala P2 puhul. Pärnumaa, Varbla vald P2 Asustus Elu ja ühiskondlik hoone Piirneb 1 km puhvertsooniga 1. alad Elamumaa (ühiskondlike Ca 2 km hooneteta) 2. Puhke- ja virgestusalad Ca 1,7 km 3. Väärtuslikud maastikud Varbla väärtmaastik ca 1,8 km 4. Muinsuskaitse Ohvrikivi Püha kivi 2 km 5. Kalmistud Lähim kalmistu ca 2 km kaugusel 6. Roheline võrgustik Piirneb rohevõrgustikuga Kaitseala Ännikse looduskaitseala ca 2,1 km1 Hoiuala Varbla hoiuala ca 3,6 km Püsielupaik Merikotka Kilgi ja Kilgi 2 püsielupaik 2,4 km, Varbla püsielupaik 4,8 km ning Raheste must- toonekure püsielupaik 3,5 km. Kaitsealused liigid Sama, mis püsielupaigad Täpsustamata kaitstav liik Kaitstavad looduse Suur rändrahn ca 5,5 km üksikobjektid Looduskai Vääriselupaik VEP nr. 115088 ca 2,1 km ste Natura 2000 Varbla loodusala ca 3,6 km Natura 2000 varinimekirja Matu 2,4 km 7. alad Märgala Kaansoo (Kilgi Kaansoo, Varbla Kaansoo) säilmed 1 ca 2,6 km ELF-i poolt inventeeritud Kilgi Matu soovikumets ca 2,1 km alad Poollooduslikud kooslused Elupaigatüüp 6280 (lood) ca 4,8 km Ürglooduse raamatu Nõmmeküla Rahapaja kivi (Rahakivi) 4,8 km objektid Projekteeritav kaitseala Allika kanakulli püsielupaik 3,5 km 1 2019 a kaitse alla võetud Massumetsa looduskaitseala jääb u 1,6 km kaugusele. 10 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Kaitsestaatuseta liigid 8. Veekogud X Kolga oja 9. Maavarad Mureoru liivamaardla 370 m Maantee X Varbla-Kilgi-Rammuka kõrvalmaantee 0,4 km Infra- Kõrgepingeliin al 35 kV Helmküla ca 2,6 km 10. struktuur Raudtee Lähim asub ca 41 km Gaasitrass D kategooria gaasitorustik ca 43 km Riigikaitseobjektid (sh Pärlselja laager ca 7,4 km 11. õhuseireradarid) 12. Lennundus Kihnu lennuväli ca 34 km Planeeringuala on valdavalt põllumaa, mille reljeef on tasane. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 13- 14 m merepinnast. Planeeringuala läbib Kolga jõgi (VEE1120900). Tegu on avaliku ja avalikult kasutatava veekoguga, mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Jõele kehtivad ehituskeeluvöönd 50 m, piiranguvöönd 100 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m. Tegu on ühtlasi ka riigi poolt korrashoitava ühiseesvooluga vastavalt maaparandusseadusele. Alal ei ole teostatud geoloogilisi või hüdrogeoloogilisi uuringuid. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel on tegu suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga ehk madala reostusohtlikkusega alaga. Planeeringuala jääb pea terves ulatuses maaparandusehitiste reguleeriva võrgu alale (PIHA - 6112090020150) ehk kuivendusaladele. Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole kaitsealuseid alasid ega registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimaks kaitsealaks on u 1,6 km idas paiknev Massumetsa looduskaitseala (KLO1000732). Kaitse all olevaid kultuurimälestisi planeeringualale ega selle kontaktvööndisse ei jää. Pärandkultuuri objekte planeeringualal ega selle lähialal registreeritud ei ole. Planeeringuala kinnistutele, kuhu kavandatakse elektrikaablit, jääb maakonnaplaneeringu kohane väärtuslik maastik Varbla. Väärtuslik maastik hõlmab Varbla kiriku ja Uue-Varbla mõisa ümbruse põllumaastiku. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringualale ka osaliselt rohevõrgustiku tuumala (riigi väike, T7). 11 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega 4.1 Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 29.03.2018) Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal on kokku lepitud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga, mis on Pärnu maakonna planeeringu Lisa 6. Sellega on määratud tuulikuparkide arenduspiirkonnad, mille sees on näidatud arendusalad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused. Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud ala jääb teemaplaneeringu kohasele arengualale P2. Alale tuulikute planeerimisel tuleb arvestada, et ala läbib Kolga oja. Sisulisemalt tuleb läheneda ja täpsemalt hinnata ala olulisust linnustikule, kuna lähemal kui 5 km asuvad mitmete kaitsealuste linnuliikide (must-toonekurg, merikotkas) püsielupaigad ning täielikult ei saa välistada võimalust, et ala arendamine mõjutab lindude pesitusterritooriumile jäädes püsielupaikade kvaliteeti. Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb planeeritavat territooriumi analüüsida tuuleenergeetika teemaplaneeringus väljatöötatud kriteeriumite kogumi lõikes. 12 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Joonis 2. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu Lisast 6. DP koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse Pärnu maakonna planeeringus seatud tingimusi tuuleparkide arendamisel. 4.2 Varbla valla üldplaneering (kehtestatud 11.11.1999) Piha tuulepargi detailplaneeringuga hõlmatud elektrituulikute arendusala on kantud toiminguna Varbla valla üldplaneeringusse. Koostatav detailplaneering vastab üldplaneeringule. 13 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 5 Kasutatav hindamismetoodika KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus) ja tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus teostatakse ühtlasi keskkonnamõju esialgne hindamine, mille käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse. KSH käigus: • koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister jt). KSH aruande koostamisel lähtutakse alal eelnevalt teostatud töödest, millest olulisemad on esitatud järgnevalt: o Lutsar, L. 2010. Nahkhiirte elu- ja koondumispaikade analüüs seoses tuuleenergeetika teemaplaneeringuga Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas. o Kuresoo, A., Leito, A., Luigujõe, L. 2011. Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. o Sepp, K., Külvik, M., Raet, J. 2011. Analüüs rohevõrgustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. o Lelov, E. 2016. Piha tuulepargi linnustiku seire 2013-2016. DP KSH koostamise mahus on kavas läbi viia täiendavaid uuringuid: o Haudelinnustiku inventuur uuendamine tuulepargi alal (eelmine töö tehtud 2016), sh liikide must-toonekurg ja merikotkas pesitsusterritooriumite ja neile avalduvate võimalike mõjude täpsustamine. o Nahkhiirte esinemist täpsustav uuring tuulepargi alal. Juhul, kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad keskkonnauuringud, kaalutakse nende läbiviimist KSH raames. 14 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 • kirjeldatakse kavandatavaid tegevust, selle eesmärki ja vajadust; • analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala. • esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart; • hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi; • esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis (järgnevates alapeatükkides on hindamismetoodikat täpsustatud); • hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile; • konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega; • analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele; • hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldab kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; • antakse vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast ebasoodsast keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnang nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule; • lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; • hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; • võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega; • esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta; • käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; • esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta; • käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll; • käsitletakse KSH väljatöötamise kavatsust, mis lisatakse aruandele; • käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH väljatöötamise kavatsusega on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud; 15 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 • käsitletakse vajaduse korral muid lisasid; • esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte. Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. Väljatöötamise kavatsuse koostamisel on planeeringuala otsese mõjualana käsitletud DP kontaktvööndit. 5.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale 5.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergia teemaplaneeringu tasemel on tuulikute arendusalade asukohavalikul muude oluliste tegurite hulgas arvesse võetud kaitstavate loodusobjektide paiknemist ja välja valitud ning detailplaneeringuna edasi arendatavad alad on planeeritud kaitstavaid loodusobjekte vältivalt. KSH aruande raames viiakse läbi hindamine kaitstavatele loodusobjektidele lähtudes tuulepargi ala detailsest lahendusest ja kaitstavate loodusobjektide uuemast informatsioonist. Arvestades, et tuuleparkide puhul on üheks olulisemaks teemaks võimalik mõju linnustikule, siis selles osas viiakse läbi linnustiku uuring täpsustamaks haudelinnustikku detailplaneeringualal. Lähtuvalt maakonnaplaneeringust pööratakse tähelepanu piirkonnas paiknevate I kaitsekategooria linnuliikide pesitsusterritooriumite ulatusele ja neile avaldatavale võimalikule mõjule. Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames läbi viidud nahkhiirte uuringu kohaselt on detailplaneeringu ala nahkhiirte jaoks olulise tähtsusega elupaigaks. KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele käsitiivalistele ning kaasatakse nahkhiirte ekspert, kes annab eksperthinnangu kavandatava tegevuse mõju kohta nahkhiirtele. 5.1.2 Mõju Natura aladele Detailplaneeritava ala vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimaks Natura 2000 võrgustiku loodusalaks on Varbla loodusala, mis asub alast 3.3 km kaugusel. Lähim linnuala on 6 km kaugusel paiknev Väinamere linnuala. Tulenevalt suurtest vahemaadest ei paikne Natura alasid DP ala mõjualas ning mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on ebatõenäoline. Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik. 5.1.3 Mõju veekvaliteedile KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele. Arvestatakse, et planeeringuala läbib Kolga jõgi. 5.1.4 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Planeeringualale jääb maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslik põllumaa. KSH käigus hinnatakse väärtusliku põllumaa säilimist ja mõjusid sellele. 16 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 5.1.5 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule Planeeringuala kinnistutele, kuhu kavandatakse elektrikaablit, jääb maakonnaplaneeringu kohane väärtuslik maastik Varbla. Väärtuslik maastik hõlmab Varbla kiriku ja Uue-Varbla mõisa ümbruse põllumaastiku. Sellest lähtuvalt hinnatakse KSH käigus mõju väärtuslikule maastikule eksperthinnangu vormis. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringualale osaliselt rohevõrgustiku tuumala (riigi väike, T7). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis. 5.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 5.2.1 Mõju õhukvaliteedile, sh müra KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamine teostatakse modelleerimise abil (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ja/või SoundPlan Essential). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 5.2.2 Mõju tervisele Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra ja varjutuse võimaliku mõjuga. KSH aruandes käsitletakse lisaks eelpool nimetatud müratemaatikale ka varjutuse (koostatakse varjutuse ulatuse kaardid spetsiaaltarkvaraga WindPro), vibratsiooni ja madalsagedusliku heli temaatikat. 5.2.3 Mõju sotsiaalsetele vajadustele Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju piirkonna elanike sotsiaalsetele vajadustele. 5.2.4 Mõju varale Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi, mis omakorda võib põhjustada mõjusid varale. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Pigem võib mõju esineda väljapool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes, sh käsitletakse võimalikke 2 kompensatsioonimehhanisme ehk kohalikku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale. Mõjuvaldkonna hinnang toimub eksperthinnangu vormis tuginedes erialakirjandusele ning sarnaste projektide praktikale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse. Tuulepargi visuaalse mõju ulatuse täpsustamiseks koostatakse tuulepargi visualiseering (fotomontaaž). 2 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitist või kasu arendustest. 17 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 5.3 Jäätmeteke Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu, on oodatav jäätmeteke suhteliselt väike ja piirdub peamiselt ehitusetapiga. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Antud teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. 5.4 Võimalik mõju kultuuripärandile Planeeringualal ega selle lähipiirkonnas muinsuskaitsealuseid objekte ega registreeritud pärandkultuuri objekte, millele võiks kaasneda tegevusega mõjusid, ei asu. Seega mõju avaldumine kultuuripärandile on ebatõenäoline ja seda KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. 5.5 Võimalik mõju kliimamuutustele Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. 5.6 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. 5.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega. Koosmõjusid hinnatakse planeeringutega, mis KSH aruande koostamise ajal on vähemalt algatatud seisundis. 5.8 Muud mõjud KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju infrastruktuurile, sh teedevõrgule ning mõju võimalikkust riigikaitselistele objektidele (radarid). Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi vastavast hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud võimalusest, et lähiaastatel toimub täiendavate sensorite paigaldamine ja olemasolevate ümberehitamine võimaldamaks laiendada tuuleparkidele sobilikke alasid Eestis. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. 18 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp Tabel 2. DP ja KSH osapooled. Roll Asutus Kontakt DP ja KSH koostamise Lääneranna Jaama tn 1, 90302 Lihula linn, Pärnu maakond algataja ja kehtestaja Vallavolikogu Tel +372 472 4630 DP ja KSH koostamise Lääneranna Jaama tn 1, 90302 Lihula linn, Pärnu maakond korraldaja Vallavalitsus Tel +372 472 4630 E-post: [email protected] DP koostaja Klotoid OÜ Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819 Tel +372 508 4489 E-post: [email protected] KSH koostaja LEMMA OÜ Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 E-post: [email protected] Kontaktisik: Piret Toonpere, 5059914, [email protected] KSH töögruppi kuuluvad: − Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, mõjud looduskeskkonnale; Juhtekspert omab KMH litsentsi ja seega vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust; − Mihkel Vaarik - keskkonnakonsultant – mõju pinnasele ja veekvaliteedile; − Kerli Rästa – keskkonnakonsultant – müra mõju. KSH läbiviimise käigus kaasatakse nahkhiirte ekspert ja linnustiku ekspert. Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud, keda koostatava DP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3. Huvitatud isikud. Isik või asutus Mõju ja/või huvi Planeeringuala naaberkinnistute Kavandatava tegevuse poolt võimalikult mõjutatavad isikud. omanikud Kaitseministeerium Riigiasutused kelle haldusalalasse jäävaid teemasid planeering Politsei- ja Piirivalveamet puudutab. Lennuamet Põllumajandusamet Keskkonnaamet Terviseamet Maa-amet Päästeamet Maanteeamet Lääneranna Vallavalitsus ja Avalike huvide kaitse vallas. Vallavolikogu Eesti Keskkonnaühenduste Koda KeHJS § 37 lg 1 (keskkonnaorganisatsioone ühendav 19 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 organisatsioon) DP koostamise korraldaja esitab DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks eelnevas tabelis nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel planeeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel. 20 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 7 Ajakava Tabel 4. KSH ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise etapp Aeg DP ja KSH algatamine 20.06.2019 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine jaanuar 2020 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse esitamine jaanuar 2020 (ettepanekute asjaomastele isikutele ja asutustele esitamiseks aega 30 päeva) DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning veebruar 2020 teeb nende alusel DP lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse koos isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine veebruar-august 2020 DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatamine september 2020 (vähemalt 14 päeva enne väljapanekut) Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja arutelu oktoober 2020 korraldamine (väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45 päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas on lubatud arutelu korraldada ka koheselt peale väljapaneku lõppu) DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku ajal november 2020 kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud (30 päeva jooksul pärast avaliku seisukoha arvamuste kohta väljapaneku lõppemist) Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati DP ja november 2020 KSH aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse (30 päeva jooksul avaliku arutelu informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste toimumise päevast arvates kohta planeeringuala KOV-i üksuse lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse november 2020 DP ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused DP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja detsember 2020 arvamuse andmiseks DP-le ja KSH aruandele kooskõlastuste ja arvamuse andmine detsember 2020 (30 päeva jooksul DP ja KSH aruande saamises) DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud arvamustele jaanuar 2021 DP ja KSH aruande vastuvõtmine märts 2021 DP avalikust väljapanekust teatamine märts 2021 (vähemalt 14 päeva enne väljapanekut) 21 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Planeeringu avalikustamine ja arutelu korraldamine aprill 2021 (väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45 päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas on lubatud arutelu korraldada ka koheselt peale väljapaneku lõppu) DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku ajal mai 2021 kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud (30 päeva jooksul pärast avaliku seisukoha arvamuste kohta väljapaneku lõppemist) Kui DP avalikul väljapanekul esitati DP ja KSH aruande eelnõu mai 2021 kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku (30 päeva jooksul avaliku arutelu väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta planeeringuala toimumise päevast arvates KOV-i üksuse lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks DP esitamine heakskiitmiseks juuni 2021 Valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud juuli-august 2021 ametnik (kontrollib mh KSH menetluse ja planeeringu vastavust (60 päeva jooksul selle õigusaktidele ja ÜP-le heakskiitmisele esitamisest arvates) DP kehtestamine detsember 2021 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise ja planeeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav. 22 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 8 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel Ettepanek või märkus Ettepaneku või märkuse arvestamine 23 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Lisad Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus 24 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 25 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 26 Piha tuulepargi detailplaneering: Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 12.02.2020 Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud 27 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.02.2020 12:51 Adressaat: Kaitseministeerium <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; Põllumajandusamet <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>; Maa-amet <[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>; Maanteeameti info <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Piha tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Manused: 20208-1423-1 13.02.2020 Väljaminev kiri.asice; DP LS ja KSH VTK.pdf Tere! Teile on saadetud Lääneranna Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Piha tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine , mis on registreeritud 13.02.2020 numbriga 2020/8- 1/423-1. Kontaktinfo Lääneranna Vallavalitsus Jaama tn 1, Lihula linn 90302 Lääneranna vald Telefon: 472 4630 e-post: [email protected] Asutused nimekirja alusel Meie 13.02.2020 nr 2020/8-1/423-1 Piha tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Lääneranna vallas asuva Piha tuulepargi detailplaneering (edaspidi DP) ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Lääneranna Vallavolikogu 20. juuni 2019 otsusega nr 152. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 sätestab, et detailplaneeringu puhul, mille koosseisus on algatatud KSH, tuleb järgida üldplaneeringu menetlusele ettenähtud nõudeid. Sellest lähtuvalt esitame Teile planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute tegemiseks. Palume esitada arvamused ja ettepanekud hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Källe vallavanema asetäitja Lisa: 1. Piha tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Kaire Koitne [email protected]

Allikas: Lennuamet dokumendiregister →