AKI taotlus uuringule "Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel"

Näide: Abiellumise ja lahutamise sündmusteenuste analüüs (MKM, 2021, viitenumber 2281411 ) Roll : andmevoo ja teenuse koosdisainis vastutus andmevoo detailse analüüsi eest. Teenus disainiti vastavalt ärinõuetele ja vastavalt saada olevatele andmetele ning andmevoog disainiti vastavalt teenuse disainile. Ülesandeks oli abiellumise ja lahutamise sündmusteenuse analüüs. Töö tulemusena pidi tekkima edasiseks realisatsiooniks sobilik äriprotsessi ning seega andevoo mudel ning teenuse prototüüp. Projekti käigus analüüsisin nii abiellumise kui lahutamisega seotud andme- ja osateenuste vajadusi ning nende andmete ning osateenuste kättesaadavust osapoolte poolt. Selleks määratlesin esmalt äriprotsessi vajadused ning seejärel uuriti nende andmete kättesaadavust. Kui andmeid vajalikul kujul ei eksisteerinud, pakkusin välja nende digiteerimise vahendi. Näiteks ei eksisteerinud võimalust pääseda ligi KOVide ressursikalendritele (abielu registreerimiseks kasutatavad ruumid, ametnikud, lepingulised muusikud jne.) ning seetõttu pakkusin välja uue infosüsteemi loomise, mis võimaldaks KOVidel oma ressursse juhtida andes samas andmetele ligipääsu. Kui andmed või osateenused eksisteerisid, toodi välja arendusvajadus nende kättesaadavaks tegemiseks. Nii tekkis arusaam andmevajadusest. Paralleelselt andmete vajaduse ja kättesaadavuse analüüsiga toimus ka teenuse disain. Protsessi lõppedes väljendus see detailse äriprotsessi kirjeldusena, mis sisaldas ka infot protsessi läbimiseks vajalikest andmete ning nende allikate kohta. Olles saanud info nii vajalike teenuste kui andmete kohta, koondasin kõik vajalikud muudatused eri infosüsteemides, tõin välja nende eest vastutavad osapooled ning hindasin muudatuse rahalist ja organisatoorset mõju osapooltele. All on esitatud analüüsi lõpparuanne, mis taotleja esitab andme-teenusvoo modelleerimise näiteks. Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs Lõpp aruanne Versioon 1. 3 Lihthange, viitenumber 2281411 Projekti „Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs (viitenumber 228141)“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel. Versioonihaldus Versioon Kuupäev Kommentaar 1.0 12.03.2021 Esimene tarne (vahearuanne) 1.1 Esimese tarne tagasiside arvesse võetud V arasuhte valiku loogika muudetud Lisatud märkus lahutuse registreerimise sammu puudumisest lahutuse as-is dokumendis Eemaldatud viited taotluse esitamise täpsele ajale ja sellega seotud andmevahetusele Lisatud märkus kuupäeva valiku piirangute osas 1.2. 2 4 .05.2021 Te ine tarne (lõpparuanne) 1.3 09 .06.2021 Teise tarne täi e ndatud versioon: Lisatud lahutamise prototoüüpi kirjeldav punkt 2.4 Teise tarne tagasiside arvesse võetud Sisukord TOC \o "1-2" \h \z \u 1 Abielu sündmusteenuse detail- ja õigusanalüüsi küsimuste vastused PAGEREF _Toc74153484 \h 6 1.1 Sissejuhatus PAGEREF _Toc74153485 \h 6 1.2 Vastused küsimustele PAGEREF _Toc74153486 \h 8 1.3 Abielu lahutamise hetkeolukorra valideerimine PAGEREF _Toc74153487 \h 37 1.4 Abielu lahutamise hetkeolukorra kirjelduse täiendamine varajagamise info osateenusega PAGEREF _Toc74153488 \h 41 1.5 Abielu sõlmimise sündmusteenuse lahenduse kulude prognoos PAGEREF _Toc74153489 \h 43 2 Abielu lahutamise sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus PAGEREF _Toc74153490 \h 46 2.1 Teenuse üldinfo PAGEREF _Toc74153491 \h 46 2.2 Põhilised muudatused PAGEREF _Toc74153492 \h 48 2.3 Haldusmudel ja arendusplaan PAGEREF _Toc74153493 \h 65 2.4 Abielu lahutamise prototüüp PAGEREF _Toc74153494 \h 70 Joonised ja tabelid TOC \h \z \c "Joonis" Joonis 1. Abielu sündmusteenuse detailanalüüsi küsimuste omavahelised sõltuvused PAGEREF _Toc74153495 \h 7 Joonis 2. Ühisavalduse struktuur PAGEREF _Toc74153496 \h 7 Joonis 3. Ühisavalduse äriprotsess PAGEREF _Toc74153497 \h 13 Joonis 4. Vara ja laste info pakutud äriprotsess PAGEREF _Toc74153498 \h 42 Joonis 5. Abielu sündmusteenuse kuluprognoosi aluseks olevad infovoogude eeldused PAGEREF _Toc74153499 \h 44 Joonis 6. Abielu lahutamise sündmusteenuse struktuur ja vastutused PAGEREF _Toc74153500 \h 47 Joonis 7. Abielude ja lahutuste arv 2001-2019 PAGEREF _Toc74153501 \h 48 Joonis 8. Abielu lahutamise põhiprotsess PAGEREF _Toc74153502 \h 50 Joonis 9 Protsessi toetavad komponendid ja infovood PAGEREF _Toc74153503 \h 51 Joonis 10. Äriprotsess osateenusele "Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s" PAGEREF _Toc74153504 \h 55 Joonis 11. Äriprotsess osateenusele "Lahutuse registreerimine PSA-s" PAGEREF _Toc74153505 \h 58 Joonis 12. Äriprotsess osateenusele "Uus nimi ja uued dokumendid" PAGEREF _Toc74153506 \h 60 Joonis 13. Äriprotsess osateenusele "Varasuhte ja laste hooldusõiguse info" PAGEREF _Toc74153507 \h 61 TOC \h \z \c "Tabel" Tabel 1. Abielu sündmusteenuse detailanalüüsi käigus läbi viidud intervjuud PAGEREF _Toc74153694 \h 36 Tabel 2. Abielu lahutamise hetkeolukorra eelduste kehtivus PAGEREF _Toc74153695 \h 38 Tabel 3. Abielu sündmusteenuse investeeringute ja hoolduskulude eeldatav prognoos PAGEREF _Toc74153696 \h 45 Tabel 4. Osateenuse "Ühine avalduse lahutuse registreerimiseks PSA-s" kokkuvõte PAGEREF _Toc74153697 \h 53 Tabel 5. Osateenuse "Lahutuse registreerimine PSA-s" kokkuvõte PAGEREF _Toc74153698 \h 57 Tabel 6. Osateenuse "Uus nimi ja uued dokumendid" kokkuvõte PAGEREF _Toc74153699 \h 59 Tabel 7. Osateenuse "Varasuhte ja laste hooldusõiguse info" kokkuvõte PAGEREF _Toc74153700 \h 60 Tabel 8. Osateenuse "Kolmandate osapoolte teavitamine nimevahetusest" kokkuvõte PAGEREF _Toc74153701 \h 62 Tabel 9. Lahutuse to-be lahenduse kuluprognoos PAGEREF _Toc74153702 \h 65 Tabel 10. Osateenuste omanikud PAGEREF _Toc74153703 \h 67 Tabel 11. Prototüübi testi tulemused PAGEREF _Toc74153704 \h 72 Kasutatud lühendid EMTA Eesti Maksu - ja Tolliamet HMS Haldusmenetluse seadus ITDS Isikut tõendavate dokumentide seadus JUM Justiitsministeerium KOV Kohalik omavalitsus NS Nimeseadus PKTS Perekonnaseisutoimingute seadus PPA Polit sei- ja Piirivalveamet PSA Perekonnaseisu a met RIA Riigi Infosüsteemi Amet RR Rahvastikuregister RTK Riigi Tugiteenuste Keskus SIM Siseministeerium SS Sündmusteenuse Süsteem. Rakendus, mis realiseerib sündmusteenuse keskse komponendi WCAG Web Content Accessibility Guidelines – standard , mis kehtestab nõuded veebilehekülgede juurdepääsetavusele ning pakub välja suunised nende täitmiseks nii veebilehe arendajatele kui ka sisutoimetajatele Abielu sündmusteenuse detail- ja õigusanalüüsi küsimus te vastused Sissejuhatus Käesolev analüüs täiendab 21.05.20 läbi viidud abiellumise sündmusteenuse analüüsi, kus kaardistati abiellumise hetkeolukord ning pakuti välja võimalik tuleviku lahenduse kirjeldus. Tulevikulahenduse visualiseerimiseks loodi ka prototüüp. Seega tuleks käesolevat analüüsi vaadelda täiendava materjalina, kusjuures see teeb muudatusettepanekuid abielu sõlmimise tulevikulahenduse kirjeldusse kui ka prototüüpi . Muudatused varem tehtud analüüsidele ega prototüübile ei ole aga käesoleva hanke skoobis. Struktuur Käesolev dokument vastab HD Lisa 1 punktides 3.2.1.1-3.2.1.13 esitatud k ü simustele abielu s ü ndmusteenuse detail - ja õ igusanal üü si osas . Iga küsimuse kohta toodud vastus on jagatud nelja ossa: Kokkuvõte , mis võtab vastuse küsimusele lühidalt kokku ; Pakutud lahendus , mis kirjeldab soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikku äriprotsessi ja tehnilist lahendust ; Eeldused , kus loetletakse kirjeldatud lahenduse loomise ärilisi , juriidilisi ja tehnilisi eeldusi, muuhulgas ka teiste k äesolevas dokumendis kirjeldatud lahenduste realis eerimi svajadust ; ja Riskid , kus loetletakse lahenduse realisatsiooni ning käitamisega seotud riske . Järgmine joonis kujutab esitatud küsimustele antud vastuste omavahelisi sõltuvusi. Nool küsimuse A juurest küsimuse B juurde tähendab, et vastus küsimusele A eeldab küsimuse B vastuse realiseerimist. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Abielu sündmusteenuse detailanalüüsi küsimuste omavahelised sõltuvused Läbivad eeldused Käesolevas dokumendis tehakse läbivalt rida eeldusi: Ühtne teenusvoog . Ühtse teenusvoo all peetakse silmas olukorda, kus ühel kasutajal on võimalik kogu teenust tarbida algusest lõpuni ühe loogilise voona ilma, et ta peaks protsessi katkestama ootamise, muudesse keskkondadesse sisse logimise vms. häirivaga. Avalduse muutmine. Kõiki abiellumisavalduse andmeid, nii ainult üht osapoolt puudutavaid kui ka ühiseid, on abiellujatel võimalik igal hetkel muuta. Kõik muutused ühistes andmetes toovad kaasa vajaduse avaldus mõlema osapoole poolt uuesti üle kinnitada. Seejuures hakkab avalduse esitamise ja abielu registreerimise vahelise aja arvestus hetkest, kui avaldus esimest korda mõlema osapoole poolt kinnitatakse. Eraldi avaldused. Abikaasad esitavad avaldused eraldi kas u tades oma elektroonilist ide n titeeti . Seejuures jagunevad avalduses toodud andmed kolmeks : ühised andmed, abikaasa A isiklikud andmed ja abikaasa B isiklikud andmed. Selline jaotus 3467100 2189480 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Ühisavalduse struktuur Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Ühisavalduse struktuur 3467100 95250 0 0 lähtub seisukohast, et nime ja varasuhte valiku puhul peab mõlemal osapoolel olema võimalik oma tahet vabalt väljendada (varasuhte puhul) ja et nende andmete puhul on pigem tegu konkreetset inimest puudutava infoga (nimevahetuse puhul) . Siiski on konkreetsete andmeväljade liigitamine kas isiklikeks või ühisteks andmeteks ning abikaasade isiklike andmete nähtavus teisele avalduse osapoolele otsus, mis omab pakutud lahendustele vaid piiratud mõju (vt. REF _Ref72940275 \r \h 1.2.2 ). Teavitamine . Kuna avalduse esitamise protsess on äriloogiliselt keeruline ning seda võivad igal ajahetkel muuta kolm osapoolt (mõlemad abiellujad ja PSA ametnik või notar) , on oluline, et kõigist muutustest taotluse staatuses teavitatakse kõiki osapooli tagamaks, et neil on võimalik mõistlikult reageerida kas andes uutele andmetele oma kinnituse või neid omalt poolt muutes . Kontaktid. Lisaks automaatsele teavitamisele taotluse staatusest on keerulise ja paljude erijuhtudega äriprotsessi käigus võimalik, et ka teistel osapooltel (PPA või Transpordiamet) on vaja abiellujatega ühendust võtta. Seetõttu on vaja avalduse esitamise käigus kasutajatelt saada ning kõigile osapooltele kättesaadavaks teha taotlejate kontaktandmed (vähemalt e-mail ja telefoninumber) . Vaimulikud. A nalüüsi käigus leiti koostöös kliendiga, et vaimulike poolt sõlmitud abielude hulk ei õigusta tõenäoliselt nende vajaduste analüüsi, seega ei ole nende poolt sõlmitud abielud abielu sõlmimise õigus- ja detailanalüüsi skoobis . Samuti on abielu sõlmimise õigust omavate vaimulike ring ning seega ka võimekused ja eelistused vastavalt Eesti õigusruumile pidevas muutumises, mistõttu ärianalüüsi väärtus ei oleks püsiv . RIA roll . Allp o ol on läbivalt viidatud Riigi Infosüsteemi A metile tähenduses " a met, kes käitab sündmusteenuse realisatsiooni" . Kui tehakse mõni muu otsus teenuse käitaja osas , ei too see analüüsile kaasa mingeid tagajärgi ning isegi kasutaja jaoks sujuv integratsioon eesti.ee keskkonnaga on tehniliselt võimalik. Eraldi on seejuures välja toodud, et maksete käitlemine võib olla realiseeritud nii SS-i haldaja kui mõne teise organisatsiooni (sealhulgas ka näiteks KOV-i või eraõigusliku ettevõtte ) poolt . Vastused küsimustele Teadlik valik Küsimus Kuidas tagada, et abieluavalduse täitmisel saavad abiellujad aru võimalike varasuhete olemusest ja saaksid seeläbi teha teadliku ja enda jaoks õige valiku? Vastus Kokkuvõte Intervjuude käigus selgus, et perekonnaseisuametis on varasuhete-kohane selgitustöö praktikas pigem minimaalne . P eamised küsimused on seotud vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtega. Perekonnaseisuametites on olemas JUMi poolt välja töötatud voldikud , mis peaksid abiellujatele kirjeldama varasuhete olemust ning abistama neid ühise valiku tegemisel. Perekonnaseisuametnik eraldi kontrollküsimusi või proaktiivset selgitustööd ei tee (nt ei osuta, et varaühisuse puhul tuleb kõiki tehinguid (nt auto müük) teha ühiselt, st koos või abikaasa volitusel) ning vastab ainult siis kui küsitakse ja vaikimisi on eeldus, et voldik annab vajaliku info edasi. Täna on abieluavalduse esitamise puhul PSAs võimalik üksnes kaudselt perekonnaseisuametniku diskretsiooni alusel võimalik selgeks teha seda, kas varasuhte valik on poolte ühine tahe või ühe poole poolt pealesurutud (nt varalahusus e valimine olukorras, kus üks on abielus nö nõrgem pool ja kannataks selle valiku läbi varaliselt ). Notari s abieluavalduse esitamisel hindab notar varasuhete-alast teavitustöö vajadust sõltuvast avalduse esitajatest, kuid kuna notari igapäevatöö on seotud tihedalt erinevate varasuhete küsimustega, siis on notarid kahtlemata kursis praktiliste näidetega elust enesest, mis ühe või teise varasuhte kasuks või kahjuks räägivad. Proaktiivse selgitustöö vajalikkuse hindab notar kohapeal ning jagab selgitusi, kui seda küsitakse. Pakutud lahendus Võrreldes praeguse olukorraga, kus abiellujate teavitamine varasuhetest on pigem minimaalne, võimaldab elektrooniline kanal kasutajale presenteerida märksa põhjalikumalt läbi mõeldud ja konsistentsemat sõnumit ning mõnel määral kontrollida ka selle sõnumi kohale jõudmist. Kõike seda aitavad saavutada järgmiste põhimõtete järgimine: Informeerimine . K õigi vara suhte liikide kohta peab kasutajaliideses olema konteksti sobiv kirjeldus. Kirjelduse esitamine lähtub järgmistest head teksti omandamist tagavatest põhimõtetest: Struktureeritus ja võrdlemise võimalus. Erinevad valikud on esitatud moel, mis võimaldab aru saada, et tegemist on võrdsete üksteist välistavate valikutega. Info on esitatud mahuliselt võrreldaval määral. Võimalusel tuleks v arasuhte liikide info esitada struktureeritud võrdlusena, mis toob esile, kuidas varasuhte liigid oluliste aspektide osas üksteisest eristuvad. Võrdlus võib olla esitatud kirjeldusi täiendava või asendavana . Skaneeritavus ehk sisu kiire haaramine. Varasuhte liigi kohta on koheselt nähtav varasuhte liigi nimetus (esimene tase) lühiselgitus (teine tase), mille juures on pikema selgituse ja võrdluseni viiv link (kolmas tase). Nii on kasutajal lihtsam hinnata kogu info ulatust ja valida enda fookuse tase vastavalt vajadusele. Loetavus . Tekstimassiivi laius soovitatavalt 5-7 sõna/real. Oluline on teksti liigendada, olulisi liike üksteisest eristavaid aspekte rõhutada ja kasutada teksti liigendamise element (nt täpploetelu) visuaalselt korrektselt. Mõistmise lihtsus . Kirjeldused on koostatud võimalikult lihtsas, spetsiifilisi teadmisi eeldavaid juriidilisi mõisteid vältivas keeles. Kui see pole alati võimalik, on oluline mõisted lahti selgitada ja näitlikustada. Peegeldus . Varasuhte valikul palutakse otsus üle kinnitada peegeldades otsuse sisu tagasi: "Valisid varalahususe, see tähendab .... oled kindel?" Eraldi kinnitused . Mõlemad abiellujad teevad avaldusel eraldi valiku ja saavad seda ka üksinda muuta ning ei näe teise osapoole valikut . Avalduse kinnitamine on võimalik vaid siis, kui mõlemad abiellujad on varasuhte osas sama meelt . Samas saab avaldust kuni abielu registreerimiseni muuta . Registreerimise järgselt saa vad pooled varasuhet muuta abieluvaralepinguga. Info talletamise võimalus. Anda kasutajale võimalus info tuleviku tarbeks mugavalt talletada. Selleks lisada kasutajaliidesesse varasuhte info kuvamise juurde võimalus detailne info nii (failina) alla laadida kui ka kasutaja e-postile saata. Info talletamise võimalus töötab hästi sümbioosis faktiga, et varasuhte valikut saab ka hiljem (nii avalduse muutmise näol kui abieluvaralepingu sõlmimise näol) muuta. Eeldused Realiseeritakse eraldi avalduste sisestamise loogika nagu kirjeldatud punktis REF _Ref67676243 \r \h 1.2.2.2 . Muudetakse PKTS § 37 lg 1 selliselt, et abieluavalduse esitamine Internetis on lubatud, kui avaldus on mõlema abielluja poolt allkirjastatud elektroonilise allkirjaga, mis on võrdväärne omakäelise allkirjaga. Muudetakse PKTS § 37 lg 2 selliselt, et oluline on abiellujate ühine tahe abielu sõlmida, mitte see, et avaldust tuleb koos täita. See võimaldab siduda avaldajad lahti samaagsest avaldus e täitmisest ning selgitada välja nende tahe ja olulised asjaolud (nimemuutuse info) eraldi sessioonides. Muudetakse PKTS § 37 lg 4 selliselt, et elektroonilise avalduse puhul peavad poolte valikud varasuhte osas ühtima, et varasuhe osutuks valituks. Riskid Puuduvad . Ebaseadusliku mõjutamise vältimine Küsimus Kuidas maandada riski, et abiellumissoov saadakse ühelt poolelt ebaseadusliku mõjutamise tulemusel (pettus, ähvardus, vägivald)? Vastus Kokkuvõte Intervjuude käigus ei leidnud kinnitust see, et mõjutamise objektiks oleks abiellumine kui selline, kuna abielu ei too kaasa suuri eeliseid muude kooseluvormide ees . Praktikas ei leidnud kinnitust, et perekonnaseisuametnikud oleksid kunagi jätnud abieluavalduse vastu võtmata või abielu registreeritamata alusel, et neile on jäänud mulje ebaseaduslikust mõjutamisest. Siiski selgus intervjuudest, et e elkõige võiks ebaseaduslik mõjutamine kui probleem kõne all a tulla just varasuhete valiku puhul, kus üks pool mõjutab teist tegema temale kahjuliku valiku. Seda riski saab maandada võimaldades abikaasadel täita oma osa avaldusest privaatselt ja pakkuda elektroonilisele kanalile alternatiivi füüsilise kanali näol. Pakutud lahendus Ebaseadusliku mõjutamise riski e-teenuses on võimalik vältida järgmis te meetmete rakendamisega : Tulevased abikaasad esitavad eraldi avaldused. Kumbki abikaasa alustab avalduse täitmist eraldi, kasutades eraldi brauseri- ja autentimissessiooni. Alles siis, kui mõlemad tulevased abikaasad on sisestanud oma tulevase partnerina teineteise isikukoodi, muutub avaldus ühiselt muudetavaks. Seejuures ei toimu teavitamist ei isikukoodi omaniku suunas, isikukoodi valiidsuse osas ega ka selles osas, kas sisestatud isikukoodiga inimene täidab abiellumiseks vajalikud nõuded. Ka siis on avalduse osas teineteisele näha vaid info, mis olemuslikult peab tulevaste abikaasade avaldustes kattuma, näiteks abiellumise päev ja valitud teenused. Nii on võimalik abikaasadel teha sõltumatu otsus vaid neid puudutava info osas. Avaldus loetakse esitatuks alles siis, kui mõlemad tulevased abikaasad on selle omalt poolt elektrooniliselt allkirjastanud , kusjuures avalduse saab esitada üksnes juhul, kui varasuhte valikud eraldi avaldustel ühtivad . Seejuures ei näe abiellujad ka peale allkirjastamist teise osapoole tundlikku infot ja allkiri kinnitab nõusoleku ühiste andmetega ning allkirjastava abikaasa andmete õigsuse. Avaldust on igal hetkel võimalik muuta ja iga muutus ühistes andmetes nõuab kinnitust mõlema osapoole poolt. Protsessi põhimõtteskeemi kujutab alltoodud joonis. Füüsiline alternatiiv. Mõlemal osapoolel on võimalus füüsiliselt PSAsse kohale minna ja avaldus tagasi võtta või muuta sellel teda puudutavat informatsiooni. Nii on võimalik tagada, et abikaasadel on võimalik neutraalses kontekstis oma tahet avaldada. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Ühisavalduse äriprotsess Eeldused Aktsepteeritav on kõrvalekalle loodud prototüübist, mis näeb ette avalduse täitmist ühisest brauseriaknast. Ühisel avalduse täitmisel ei ole võimalik maandada ebaseadusliku mõjutamise riski, kuna pole selge, et üks abikaasa ei täida avaldust teise eest. Riskid Puuduvad. Fiktiivsed abielud Küsimus Kuidas minimeerida fiktiivsete abielude sõlmimist? Vastus Kokkuvõte Intervjuude käigus selgus, et fiktiivabielude sõlmimine ei ole Eestis tuntavaks probleemiks ei JUMi, SIMi ega ka PSA-de silmis. Seda põhjusel, et abielu ei too automaatselt kaasa elamisloa saamist või muid hüvesid, mis võiksid olla fiktiivabielude sõlmimis e motivaatoriks . Kuivõrd fiktiivsete abielude hinnanguline osakaal on väga madal, siis ei ole ka sisuliselt põhjust rääkida ka nende minimeerimisest. Samuti on teenuse kasutamise eelduseks isikutunnistuse olemasolu ITDS tähenduses, mis omakorda eeldab isikukoodi, mis omakorda eeldab, et paljud potentsiaalsetest fiktiivabielu eesmärkidest on taotlejal juba saavutatud. Samas on võimalik, et lühiajalise töötamise viisa või tähtajalise elamisloa lõppedes otsitakse uut alust riiki jäämiseks just läbi Eesti kodanikuga abiellumise ja sellisel isikul võib olla elektrooniline identiteet, millega pääseda avaldust esitama. Intervjuus Tallinna perekonnaseisuametiga selgus, et sellises olukorras on perekonnaseisuametnikud võtnud ühendust PPA migratsiooninõustajaga ja sellise informatsiooni edastanud. Intervjuu pinnal ei ole siiski täna ükski abielu jäänud sõlmimata perekonnaseisuametniku poolt sel põhjusel, et tegemist võib olla fiktiivse abieluga. Elektroonilises kanalis maandab sel juhul fiktiivabielu riski asjaolu, et selline isik peab esitama PSA-le lõpuks originaaldokumendid (mis sisaldab endas praktikas ka nõustamist nõutavate dokumentide osas) ning abielu registreerimisel on võimalik ametnikul või notaril osapoolte tegelikku tahet hinnata. Seega ei loo abieluavalduse elektrooniline esitamine hinnanguliselt juurde fiktiivabielusid, kuna ametnikul, notaril või vaimulikul on võimalik hiljemalt registreerimispäeval hinnata, kas tegemist võiks olla fiktiivse abieluga või mitte ning keelduda abielu sõlmimisest PKS § 5 ja 9 lg 1 p 5 alusel. Pakutud lahendus Eeldus, et teenusesse saab siseneda vaid elektroonilise identiteedi abil maandab mõnevõrra ka praegu madalat fiktiivsete abielude riski. Seejuures ei tekita meie hinnangul elektroonilise kanali kasutamine lisariske sest abiellujad kohtuvad igal juhul PSA ametnikuga ning ka praegu toimub kahtluse korral vaid PPA teavitamine ning abielu siiski registreeritakse. Vastava info olemasolul riigis viibimise aluse kohta (näiteks elamisloa alguse ja lõpu kuupäev RR-is) saab seada piiranguid ka võimalikule abielu registreerimise kuupäevale tagamaks, et abiellujatel on ka registreerimise hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks. Eeldused Teenuse kasutajate ring on piiratud isikutega , kellel on Eesti isikukood ning sellega seotud elektrooniline identiteet. Riskid Puuduvad Lai kasutajate baas Küsimus Kuidas tagada, et võimalikult laialdased kasutajagrupid saavad teenust kasutada? Eestis elab arvestatav hulk määratlemata kodakondsusega inimesi. Samuti elab Eestis inimesi, kellel on küll Vene kodakondsus, kuid kes on kogu elu elanud Eestis. Vastus Kokkuvõte Võimalikult laia kasutajate hulga võime teenust kasutada tagatakse läbi teenuse jätkuva kättesaadavuse läbi füüsilise kanali, läbi kolmkeelse (eesti, vene ja inglise keelse) kasutajaliidese ning WCAG nõuete järgimise. KeeleS § 10 lg 1 kohaselt toimub r iigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Samas peavad PKTS § 6 lg 5 kohaselt perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Seega on inglise- ja venekeelsete dokumentide vastuvõtmine legaliseeritud ning seega ei tohiks olla takistatud ka kolmkeelse kasutajaliidese loomine, kuna kasutaja ei täida teenuses ankeeti, vaid sisestab andmeid. Intervjuudele tuginedes esitatakse hetkel abieluavaldus PSAle eesti keeles – juhul, kui abiellujad ei valda eesti keelt, siis abistatakse ja selgitatakse abiellujatele avalduses nõutut vene ja inglise keeles. Regionaalministri määrus „ Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu “ kehtestab küll lisaks eesitkeelsele abieluavaldusele ka inglisekeelse vormi , kuid mitte venekeelse. Samas on PKTS § 6 lg-s 5 sätestatud venekeelsete dokumentide vastuvõtmine. Pakutud lahendus Laiade kasutajagruppide kaasamiseks on oluline, et teenuse realisatsioonis võetaks arvesse järgmist: Teenus peab olema täiel määral kättesaadav ka füüsilises kanalis . Ühest küljest tagatakse nii teenuse kasutamine ka osapoolte poolt, kes kas ei ole suutelised elektroonilist kanalit kasutama, kes ei oma elektroonilist identiteeti või kes muul põhjusel on teenuse ulatusest väljas. Teisalt aga annab füüsiline suhtlus ametnikuga võimaluse keerulisemate olukordade (abieluvõime tõendi hankimine konkreetsetes riikides jms.) paremaks lahendamiseks. Samuti on nii paremini tagatud, et soovijatel on võimalik oma otsuste õiguslike tagajärgede kohta põhjalikult ja neile arusaadavas keeles infot saada. Võimalust, kus üks abikaasa esitab elektroonilise ja teine füüsilise avalduse potentsiaalse lahenduse liigse keerukuse tõttu ette ei nähta. Teenuse internetiversiooni kasutajaliides koos abi-infoga on realiseeritud vähemalt kolmes (eesti, vene ja inglise) keeles . Eriti oluline on teostatavate toimingute juriidilist sisu selgitavate tekstide kvaliteetne ning kultuurilist konteksti arvestav tõlge. Järgitakse WCAG põhimõtteid tagamaks võimalikult laia spektri füüsiliste võimetega kasutajate kaasatuse teenusesse. Eeldused Puuduvad. Riskid Sisu ebakvaliteetse tõlke korral võivad eri kasutajagrupid saada erisugust infot oma õiguste, kohustuste ja võimaluste kohta luues diskrimineeriva olukorra. Lisadokumendid Küsimus Kuidas lahendada olukord, kus abiellumiseks on avaldusele lisaks vaja esitada muid dokumente? Vastus Kokkuvõte Regionaalministri määruse „ Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord “ § 7 lg 2 kohaselt, kui perekonnaseisukande tegemiseks vajalik dokument on välisriigi dokument, siis salvestatakse originaaldokument ja dokumendi tõlge elektrooniliselt rahvastikuregistris . Dokumendid, mida abieluavaldusele lisaks võib olla vajalik esitada sätestavad PKTS §-d 38-40. Lisaks tutvub perekonnaseisuametnik ka abiellujate passidega (tuvastamaks riigis viibimise aluse kehtivust ka abielu registreerimise päeval). Intervjuude käigus Tallinna Perekonnaseisuameti esindajatelt kuuldu põhjal võib väita, et praktikas on lisadokumentidega seotud nõustamine suur osa Tallinna Perekonnaseisuameti tööst, kuna abiellujal, kel on vaja lisadokumente, on vaja neid hankida tihti välisriigist ning kasutajal endal tihtipeale puudub selge arusaam, mis ametist või avalikust asutusest ta ühe või teise dokumendi saab ning mis nõuetele see peab Eestis vastama (nt legaliseerimise või apostillimise nõue PKTS § 6 lg 3 alusel). Seega on lahenduseks kolm võimalust: kõik juhtumid, kus on vaja lisadokumente, suunatakse kasutaja neid dokumente esitama füüsiliselt PSAs; või PSAd loobuvad originaaldokumentide nõudest ja abiellujatel on võimalik laadida avalduse täitmisel üles dokumentide koopiad; või kahte varianti kombineerides on kasutajatel võimalik dokumendi koopiad üles laadida avalduse täitmise käigus ja esitada originaalid füüsiliselt PSAs. Esimene variant välistaks ühtsest teenusvoost kõik isikud , kellel on vaja esitada lisadokumente, kuid ei eeldaks muutusi ei PSA protsessides, õiguses ega kehtivas riskikäsitluses ning säilitaks võimaluse dokumentide osas PSA ametnikuga konsulteerida. Intervjuude käigus selgus, et kasutajad sageli ei tea, millised nõutud dokumendid välja näevad või kust neid saab ning vajavad PSA ametniku nõustamist. Teine variant oleks kasutajale mugav, kuid eeldaks olulist muutust PSA protsessides, õiguses ja kehtivas riskikäsitluses. Nt tuleks a bielu registreerimise ärinõudeid ja õiguslikku keskkonda (vt ülal viidatud regionaalministri määruse § 7 lg 2) muu ta selliselt, et originaaldokumentide esitamine ei ole enam vajalik ja on võimalik piirduda digitaalselt esitatud dokumentidega. Kolmas variant ei eeldaks muutusi PSA protsessides, õiguses ega kehtivas riskikäsitluses, kuid võtaks kasutajalt võimaluse koos ametnikuga veenduda üles laetavate dokumentide korrektsuses ning ei välista ikkagi vajadust dokumendid füüsiliselt PSAs esitada. Kuna detailanalüüsi arutelude tulemusena eksisteerib selge soov lähtuda kolmandast kirjeldatud alternatiivist, on seda ka alljärgnevas kirjeldatud. Pakutud lahendus Kui avalduse täitmise käigus leitakse, et vajalik on esitada lisadokumente (näiteks teeb kasutaja nime valiku, mis ei tugine RR-i andmetele, millest järeldub vajadus tõestada valitud nime vastavust NS-ile) või leiab ametnik avalduse menetluse käigus lisadokumendid vajaliku olevat (sellest saab abiellujaid teavitada SS-i kaudu), on abiellujatel võimalik vajalike lisadokumentide koopiad failidena üles laadida. Üles laetud dokumendid lisatakse RRi menetlustarkvarasse toimingu juurde vältimaks vajadust SS-is säilitada suurt hulka tundlikke isikuandmeid. SS realiseerib ka elementaarse pahavarakaitse piirates üles laetavate dokumentide tüüpe ning transkodeerides pildifailid. Eeldused RRi menetlustarkvara muudetakse nii, et masinliidese kaudu on SS-il võimalik toimikule dokumente lisada. Samuti lisatakse inimloetavad liidesed dokumentide vaatamiseks ning suhtluseks abiellujatega (küsimaks veel dokumente, andmaks suuniseid dokumendi vormingu ja tüübi kohta jne.). Säilib nõue esitada originaaldokumendid PSA-le. Riskid Kasutaja ei ole ilma perekonnaseisuametniku lisaselgitusteta võimeline mõistma, mis dokumente ja mis vormingus tuleb avaldusele lisada. Sellest tuleneb vajadus dokumente korduvalt üles laadida ja PSA ametnikuga suhelda. Abielud jäävad sõlmimata, kuna kasutajad ei mõista vajadust lisaks dokumentide koopiate üles laadimisele esitada ka originaaldokumendid PSA-le Ühine kalender Küsimus Kuidas tagada perekonnaseisuametnike, notarite ja vaimulike ühtse kalendri toimimine olukorras, kus abielu sõlmimisega on seotud 16 maakonnakeskuse kohalikku omavalitsust, kus igaühes on mitmeid ametnikke, kes igapäevase tööülesandena abielusid sõlmivad? Vastus Kokkuvõte Ressursikalender on vahend, mis seob omavahel kliendile suunatud teenusprotsessid (mille käigus klient valib talle sobiva abielu registreerimise aja, mil teenuse toimimiseks vajalikud ressursid on saadaval) ja organisatsiooni sisemised protsessid (mis tagavad nii organisatsiooni ressursside optimaalse kasutuse ning jätkusuutliku toimimise). Seetõttu on ressursikalendri juurutamise tagajärjeks kahtlemata nii teenusprotsesside kui ka sisemiste protsesside muutus ning ka ressursikasutuse optimaalsuse taseme muutus. Erinevad organisatsioonid määratlevad mõiste "optimaalne" sisu erinevalt. Optimaalseks võib pidada nii olukorda, kus teenus on lõppkasutajale väga paindlik, kuid eeldab oma vajaduste selgitamist ning teenuse broneerimist PSA ametniku juures kui ka seda, kui teenus on vähem paindlik, kuid on broneeritav füüsilise kontaktita PSA ametnikuga. Seega ei ole käesoleva analüüsi skoobis võimalik vastata küsimusele, kummale poole nihkub keskse ressursikalendri rakendamisel tasakaalupunkt ning seega ka seda, kas pakutud lahendus on mõistlik. Tehes aga eelduse, et ühise kalendri rakendamine on vajalik, on see kahtlemata ka tehniliselt ja protsessiliselt võimalik liidestades olemasolevaid ajaplaneerimise lahendusi ning lisades teenustesse ning äriprotsessidesse standardsed keskselt toetatud elemendid. Olemuslikuks piiranguks siin on määratlemata kestusega teenused (näiteks pakub Tartu Perekonnaseisuamet väljasõiduga registreerimise teenust kogu Eesti piires), millede puhul nii kliendil kui infosüsteemil puudub võimekus otsustada, kui pikaks perioodiks ressurss broneerida. Sellised teenused moodustavad kõigist teenustest suhteliselt väikese protsendi ning käesoleva analüüsi skoobist väljas on otsus, kas võimaldada selliseid teenuseid broneerida ainult füüsilises teenuskanalis või piirduda ainult saadaolevate aegade kuvamisega võimaldamata teenust broneerida. Muus osas on ressursihaldustarkvarale suunatud nõuete kirjeldamisel lähtutud olemasolevatest PSA poolt pakutavatest teenustest. Nende lihtsustamisel on nõudeid võimalik leevendada, vähendades nii süsteemi hankimise ja juurutamise kulusid. Vastust vaimulikele ühise kalendri rakendamise osas lähtudes eespool kirjeldatud eeldustest antud ei ole. Samas on selge, et kui keskne ressursikalender abielude registreerimiseks luuakse, peab see süsteem võimaldama paindlikult lisada ja eemaldada teenusepakkujaid ning nende poolt pakutavaid teenuseid koos vajalike ressurssidega. Järelikult on loodava süsteemiga võimalik vastava protsessilise taristu olemasolul liituda ka vaimulikel. Pakutud lahendus PSA-de ühise kalendri toimimiseks hangitakse ressursihaldustarkvara , mis omab vähemalt järgmisi võimekusi: võimalik on teenusepakkujate esindajaid lisada ja eemaldada tuvastades nad turvaliselt ning andes neile ligipääsuõigusi süsteemile ning volitusi teenusepakkuja nimel tegutsemiseks; teenusepakkuja esindajal on võimalik määratleda pakutavaid teenuseid ning nende teenuste pakkumiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse (näiteks: abielu piduliku sõlmimise teenus on võimalik vaid, siis kui kahetunnise ajaraami sees on vabad nii ruum kui vastav ametnik; "kabineti" registreerimiseks on vajalik just sellelaadse teenusega tegeleva ametniku saadavust 30 minuti ulatuses); ja määratleda teenusekohaseid piiranguid ressursside saadavusele (näiteks: ametnikud on tavateenust pakkumas vaid 8 tundi tööpäevadel; teenus "pidulik abielu sõlmimine nädalavahetusel" saab ruume kasutada vaid nädalavahetustel); ja määratleda eri ressursside võimet teenust pakkuda (näiteks: piduliku registreerimisega ametnik võib viia läbi ka "kabineti" registreerimisi, kuid mitte vastupidi; väljasõitudega tegelev ametnik võib läbi viia "kabineti" registreerimisi, kuid mitte pidulikke); ja vaadata ressursside kalendrit ning teha seal muudatusi eemaldades broneeringuid, lisades uusi või märkides ressurssi mittesaadavaks (puhkus, avarii vms.). on võimalik liidestuda olemasolevate kalendrihalduslahendustega nagu seda on Microsoft Exchange või Google Calendars; on võimalik luua masinliides liidestumaks SS-iga kalendrikannete tegemiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks, konkreetse ressursi kalendri kuvamiseks ning teenuste nimekirja laadimiseks. Notarite puhul kasutatakse olemasolevat kalendritarkvara e-Notaris, mis liidestatakse SS-iga. Ehk SS kasutab kahte erinevat kalendrisüsteemi kuid kuvab need lõppkasutajale läbi identse liidese. Viiakse sisse ka vajalikud muutused notarite äriprotsessides, sest vähemalt intervjueeritud notar ei kinnitanud, et kalendri avamine kliendile kannete tegemiseks oleks olemasoleva äriprotsessiga kooskõlas. Eeldused Notarid muudavad oma äriprotsesse nii, et Notarite Koja peetava e-Notari kalender muutuks reaalseks notarite aja juhtimise vahendiks. Samuti peab Notarite Koja peetav kalender olema tehniliselt valmis taluma avalikust internetist tulenevat ja seega olemuslikult raskemini juhitavat päringuvoogu. Võimalik, et ressursikalendri juurutamine eeldab ka kehtiva õiguse muutmist , kui selgitustöö ressursikalendri juurutamiseks ja sellega seotud protsessimuudatusteks ei kanna vilja. Siinkohal on aga põhiseaduslik takistus (põhiseaduse § 154 ) , mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse õiguse iseseisvalt otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. Seega tuleks perekonnaseisuametnike tööd reguleerivad põhimäärused muuta mitte riigi, vaid kohaliku omavalitsuse tasandil. Näiteks Tallinna PSA põhimääruse muutmise kinnitab Tallinna Linnavolikogu. Samas on perekonnaseisukannete tegemine reguleeritud riigi tasandil PKTSiga. Perekonnaseisuasutused on PKTS § 2 kohaselt mh valla- ja linnavalitsus ning maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. Viimased registreerivad PKTS § 3 lg 4 kohaselt sünde ja surmi, kinnita vad abielude sõlmimist ja lahutamist, muuda vad ja paranda vad perekonnaseisuandmeid, tee vad andmehõivekandeid perekonnaseisuaktide, kohtulahendite, rahvusvahelise kaitse andmise otsuste ja välisriigi perekonnaseisudokumentide alusel, anna vad väljavõtteid perekonnaseisuandmetest ja ärakirju perekonnaseisudokumentidest, tee vad nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid. Seega olukorras, kus tõepoolest on vaja PSA-de sisemist töökorraldust hakata reguleerima seadusega , on vaja muuta PKTSi. PSA-de äriprotsessid muudetakse nii, et nende töötajate ja ruumide aega juhitakse kas keskselt pakutavas kalendrirakenduses või sellega liidestatud kontoritarkvara abil. Seejuures ei piisa ainult interneti teel esitatud avaldustega seotud protsesside muutmisest: kuna ruumid ja ametnikud on jagatud, peavad muutuma ka muud äriprotsessid alates füüsilisest klienditeenindusest (sealhulgas abieluavalduste vastu võtmine füüsilises kanalis), ruumide hooldusest kuni ametnike tööaja planeerimiseni ning arvestuseni. KOV-ide äriprotsesse muudetakse nii, et kõiki abiellumisel kasutatavaid ressursse (näiteks jagatud avalikud ruumid) juhitakse läbi kas liidestatud kalendritarkvara või keskselt pakutud kalendritarkvara. PSA-de poolt pakutavad teenused ühtlustatakse nii, et neid on võimalik ühise tarkvara abil planeerida. Määratlemata pikkusega teenused kas tehakse kättesaadavaks ainult füüsilises kanalis või aktsepteeritakse, et nende osas on võimalik vaid kalendri vaade ning teenuse broneerimine toimub väljaspool teenuse põhivoogu. Riskid PSA-de äriprotsesside ja teenuste struktuuri ühtlustamine ebaõnnestub ja sagedased on juhtumid, kus kasutaja poolt planeeritud aega PSA poolt ei kinnitata. Seega liigub teenuse broneerimine suurel määral suhtlusse PSA ametnikuga ning ressursikalendri juurutamise kasutegur on kaheldav. Kuna PSA-de teenuse paindlikkus kahaneb, ei kaalu aja broneerimisest saadav hüve lõppkasutajale (keskendunud peamiselt Tallinnasse ja Tartusse) üles vähenenud paindlikkust (kõigil PSA-del). Notarite äriprotsesside ühtlustamine ebaõnnestub ja sagedased on juhtumid, kus kasutaja poolt planeeritud aega notari poolt ei kinnitata. Kuna notari teenus on olemuselt muutuva struktuuriga (näiteks võib kasutajal tekkida soov sõlmida abieluvaraleping), siis sagenevad juhtumid, kus kokku lepitud aja jooksul soovitud tehingut soovitud viisil sooritada ei õnnestu. Kuna pakutavate teenust hulk ja tüüp on PSA poolt kontrollitavad on oht, et PSAd kirjeldavad äriprotsessi muutuste vältimiseks ja paindlikkuse säilitamiseks kõik pakutavad teenused "määratlemata pikkusega teenusena" ning kasutajad peavad ikkagi ametnikuga ühendust võtma. Teenuse maksumus Küsimus Kuidas tagada selgus teenuse maksumuse osas, kui iga KOV saab ise kehtestada oma teenuste tasud, samuti sõltub abiellumise kulu sageli abielu sõlmimise päevast (kas tegemist on tööpäeva või nädalavahetusega) ja kohast (kas abielu sõlmitakse perekonnaseisuasutuses või notari juures kohapeal või abiellujate valitud kohas)? Vastus Kokkuvõte Teenuse maksumuse arvutamisel on kolm peamist väljakutset: PSA-de poolt pakutavate teenuste nimekirjade ja nende hindade haldamine. Teenuste nimekirja peab olemuslikult haldama keskne ressursikalender ja teenuste hindade muutmiseks saab RIA-s luua eraldi äriprotsessi. Dokumentide väljastajate hinnakirja keeruline struktuur, mis sõltub nii kasutaja sisendist kui ka kolmandate osapoolte vallatavast infost. Teenuse hinna sõltuvus kasutaja poolt eelnevalt tehtud valikutest. Kui selgub, et soovitud teenus ei ole siiski saadaval või kasutaja muudab meelt, peab süsteem suutma kasutajale õige summa (sh riigilõivu) kas tagasi maksta või õige summa juurde küsida. Sündmusteenuse kui terviku keerukuse ja seega hinna, käideldavuse ning kvaliteedi vaatepunktist on tõenäoliselt mõistlik jätta konkreetse taotluse täitmine dokumendi väljastaja poolt pakutavasse keskkonda. Nii oleksid kaks viimast väljakutset olemasolevate teenuskeskkondade poolt lahendatud. See aga muudaks võimatuks seatud eesmärgi saavutamise, kus teenuse hind arvutatakse välja (ja tasutakse) taotluse täitmise käigus säilitades ühtse teenusvoo. Järgnev lähtub lähenemisest, et teenuse hind arvutatakse välja ühtses kasutajavoos. Kuna notarite poolt pakutavate teenuste eest tasutavad tasud on notari tasu seaduses fikseeritud ja ühetaolised ning PSA-de puhul on teenustasud iga KOV-i otsustada, siis notarite poolt pakutavate teenuste hinna arvesse võtmisel võrreldes PSA-ga seotud protsessiga väljakutseid ei esine. Pakutud lahendus Pakutav lahendus eeldab ühtse ressursiplaneerimise realiseerimist. See on vajalik nii äriprotsessi (ilma teenuse saadavuse infota ei saa kasutaja teenust valida) kui ka infoprotsessi (ilma ressursihaldustarkvara poolt hallatava teenuste nimekirjate tuleks selle nimekirja haldamiseks luua eraldi lahendus) perspektiivist. Kasutajakogemuse osas toimub teenuse hinna arvutus pärast seda, kui kasutaja on valinud kõik soovitavad PSA poolt pakutavad teenused ning abielu registreerimise kuupäeva. Registreerimise kuupäeva ja teenuse jaoks vajalike ressursside saadavuse kinnitamine PSA ametniku poolt ei saa praktilistel kaalutlustel sündida reaalajaliselt. Järelikult ei saa teenuse hinna arvutamisel ühes taotluse täitmise voos kinnitust ootama jääda ning probleemid teenuse muutuse tõttu enam- ja vähemmakstud summadega lahendatakse arveldusprotsesside käigus. Kui kasutaja muudab kas kuupäeva, sõlmimise kohta (PSA või notar) või teenuste komplekti, arvutatakse välja teenuse uus hind ning vahe juba makstud tasudega. Kui teenuse hind muutub, kantakse kas raha tagasi või palutakse seda juurde maksta. Seejuures on juba makstud summad seotud mitte kasutaja vaid konkreetse avaldusega, sest algse makse võis teha üks kuid muutuse sisse viia teine osapool. Fikseerimata pikkusega teenuste puhul tehakse eeldus, et isikuga saab PSA ametnikuga kokkuleppele ja ta tasub selle teenuse eest ühtses voos. Kui kokkulepet ei saavutata, muudab isik valitud teenust ning rakendub teenuse muutuse äriloogika. Määratletakse ja realiseeritakse tõenäoliselt vajalikud ärireeglid, mis piiravad riigilõivu tagastust teatud teenuste ja teatud ajahorisontide puhul (näiteks põhjusel, et dokument on juba trükitud). PSA poolt pakutavate teenuste hinnad võivad muutuda RIA vahendusel: PSA edastab hinnakirja muudatuse koos nende kehtivuse algusajaga ning RIA tagab, et hinnakirja muutus soovitud ajal ka infosüsteemi mõttes toimub. Notarite teenuste hinnakirja muutuste eest vastutab samuti RIA. Seejuures võetakse notarite puhul aluseks seaduses fikseeritud notari tasu kas ainult abielu või abielu ja abieluvaralepingu eest. Kui notari külastuse käigus valitakse lisateenuseid, tasutakse nende eest notari juures kohapeal. Nimevahetuse puhul luuakse SS-i identiteedidokumentide hinna arvutamiseks PPA ja Transpordiameti poolt hallatavat äriloogikat sisaldav kasutajaliides, mis toetuvad masin-masin liideste kaudu PPA ja Transpordiameti poolt pakutavatele teenustele. Need liidesed peavad suutma vajadusel kolmandate osapoolte infosüsteeme kaasates vastata vähemalt järgmistele küsimustele: Millised isikule X väljastatud dokumendid on sündmusteenuse raames uuendatavad ? Millised on võimalikud kättetoimetamise viisid (sh. kiirpass) ja hinnad isiku X dokumendi Y jaoks? Eeldused Keskne ressursihaldustarkvara juurutatakse nii PSA-des kui notarite juures. RIA loob äriprotsessi PSA teenuste hinna muutmiseks SS-is PSA palvel ja notarite hinnakirja muutmiseks notari tasu seaduse muutumisel. KOV-id muudavad oma äriprotsesse nii, et teenuse hinna muutmine toimuks nii RIA kaudu elektroonilises kui ka füüsilises kanalis. PPA ja Transpordiamet realiseerivad kirjeldatud masinliidesed. Vajadusel muudetakse regulatsiooni nii, et PPA ja Transpordiamet saaksid sooritada dokumendi hinna arvutamiseks ja dokumendi väljastamise tingimuste osas vajalikud päringud kolmandate osapoolte suunas . On aktsepteeritav, et PPA või Transpordiameti teenuste hinna arvutamise äriloogika muutumisel (eelkõige, kui teenuse hinna arvutamiseks vajaliku kasutaja käest küsitava info koosseis muutub) tuleb muuta SS-i. Riskid Suhteliselt suure hulga PSA-de poolt osutatavate teenuste hinnakirjad võivad muutuda üksteisest sõltumatult, seega võib harv teenuste hinna muutus ühe PSA lõikes tähendada sagedasi muutusi kogu süsteemi lõikes tuues kaasa RIA suure töökoormuse. PPA või Transpordiameti teenuste hinna arvutamise äriloogika ja kolme eri infosüsteemi sünkroniseeritud muutuste keerukus viib lahknevusteni hindades erinevates teenuskeskkondades. Kuna SS hakkab sisaldama PPA ja Transpordiameti poolt kontrollitavat äriloogikat ning sõltub teenuste pakkumiseks PPA ja Transpordiameti poolt pakutavatest tehnilistest liidestest, peavad äriloogika muutumisel kindlal viisil uuenema vähemalt kaks infosüsteemi ning tuleb läbi viia regressioontestimine kontrollimaks kõigi kolme infosüsteemi jätkuvat koosvõimet. Lisaks muule tähendab selline koordinatsioon vajadust ühildada kõigi kolme infosüsteemi tarnekuupäevi. Kuna sobivate kuupäevade leidmine raskeneb, siis langeb kõigi kolme infosüsteemi muutuste tempo. Tasumine Küsimus Kuidas tagada, et sündmusteenuse raames tasutud summad laekuksid asjaomastele asutustele arvestades, et osaliselt on tegemist KOV-dele makstava tasuga, osaliselt notaritele ja vaimulikele makstava tasuga? Vastus Kokkuvõte Antud probleem on relevantne ainult siis, kui on realiseeritud ühtne teenuse maksumuse arvutamine, mis omakorda sõltub ühise kalendri realisatsioonist. Seega on tasumise skoobist väljas vaimulikud - kui puudub võimalus teenuseid valida ei saa nende eest ka tasuda. Vastus esitatud küsimusele sõltub suurel määral riigi üldisest poliitikast riigi rahanduses, RTK arendusplaanidest ning ka juba pikka aega lahendust otsinud küsimustest nagu riigi keskne laekumiste haldamine Seega vastab pakutav lahendus küll esitatud küsimusele, kuid konkreetset teenust realiseeriv asutus võib RIA asemel olla ka keegi teine. Sõltumata teenust pakkuvast asutusest peab teenus olema realiseeritud SS-ist selgelt eraldatud moodulina, mida on võimalik üle X-tee kasutada millisest iganes asutusest, keda peetakse sobilikuks teenust käitama. Lisaks pakutud lahendusele oli kaalumisel ka mitmeid alternatiive. Näiteks vastava funktsionaalsuse loomine Riigikassa juurde ja pankade poolne "mitmik-makse" realisatsioon, kus ühe kasutajapoolse kinnituse alusel teostatakse mitu maksekorraldust. Neist esimene välistati lähtudes Riigikassa seisukohtadest nende rollist riigi rahanduses ning asjaolust, et KOV-id ei ole Riigikassa kliendid. Pankade „mitmik-makse“ aga välistaks võimaluse pidada arvet konkreetse avalduse jaoks juba laekunud või tagasi kantud summade üle. Pakutud lahendus Lühidalt öeldes võtab RIA vastu kõik konkreetse avaldusega seotud laekumised, pakub kliendituge ning hoolitseb, et asjaomased asutused saaksid kätte oma teenustasud ja riigilõivud. Seejuures peab RIA nende juurest läbi liikunud raha üle ka arvet tegeldes kas raha juurde küsimisega (ning selle edasise jaotamisega) või raha tagasi maksmisega (ning vajadusel selle kätte saamisega KOV - ide või asutuste käest) . Taotluse eest maksab üks tulevastest abikaasadest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik ka olukord, kus eri teenuste eest tasuvad eri isikud, ei ole vastava küllalt keerulise kasutajaliidese loomine tõenäoliselt õigustatud. Kuna pangaülekanne ei ole hetkeline ning avaldused esitatakse potentsiaalselt eri geograafilistest punktidest on võimalik olukord, kus mõlemad tulevased abikaasad makse sooritavad. Sellisel juhul (või kui sama viitenumbrit kasutab eksikombel mõni teine isik või kui mingil põhjusel laekub vajalikust erinev summa) käivitub klienditoe tugiprotsess mille käigus ülekande sooritanud isiku tahe tuvastatakse ning rakendatakse. Riigikassa käitab viitenumbrite süsteemi, mis võimaldab iga makse suunata konkreetse asutuse arvestuslikule kontole. Siiski on viitenumbri lõppu võimalik lisada viiekohaline lisakood, mille alusel makse saanud asutus saab käivitada oma äriloogika. Seda koodi saabki kasutada makse sidumikseks avaldusega. Lähtudes Riigikassa poolt seatud piirangutest tähendab selline lahendus, et iga 99999 abielu sündmuse järel hakkavad viitenumbrid korduma. Kuigi ka neist numbritest jagub praeguse statistika järgi vähemalt viieteistkümneks aastaks, tuleb süsteemi loomisel tagada, et viitenumbrite kordumine ka pika ajavahemiku järel ei tekitaks probleeme arvestuse äriloogikas. Praegu toimub PSA-des kontroll selle üle, kas konkreetse teenuse eest on tasutud, maksja isikukoodi alusel. Kui aga asutustele hakkavad summad laekuma otse RIA kontolt ja mitte-reaalajaliselt, peab tekkima alternatiivne võimalus. Selleks otstarbeks peab RIA looma vastavad masin- ja inimliidesed ning neid toetavad äriprotsessid. Eeldused RIA loob võimekuse nii kompetentside, inimtööjõu kui tehnilise taristu osas, et: tegelda ülalkirjeldatud arveldustega; pidada teenusega seoses liikunud raha üle arvet vastavalt kehtivale korrale; realiseerida tugiprotsessid (nt klienditugi, aruandlus, tagasikandetaotluste menetlemine, liigse raha tagasi kandmine, valesti klassifitseeritud summadega tegelemine). Kõik PSA-d, PPA ja Transpordiamet muudavad oma äriprotsesse ja infosüsteeme nii, et lisaks asutuse kontole (sest ei saa takistada makseid otse KOV-i kontole ja toimima jäävad ka teenused füüsilises kanalis) sõltuvad need ka RIA poolt opereeritava infosüsteemi poolt väljastatavast infost teenustasude laekumise kohta. Riskid Teenustasude ja riigilõivude käitlemine käib protsessina RIAle üle jõu ja tekkinud kulud ületavad lõppkasutajale loodud hüved Kuupäeva kinnitamine ametniku poolt Küsimus Kuidas korraldada abiellujate soovitud kuupäeva kinnitamine ametniku poolt (kas avalduse täitmine jääb seniks ootele – abiellumise (s.o tseremoonia) maksumust ei saa kuvada, kui abielu sõlmimise kuupäev ja koht ei ole teada? Vastus Kokkuvõte Lähtudes ühtse teenusvoo kontseptsioonist peab lõppkasutaja saama kogu sündmusteenuse läbida ühtse voona SS-i kasutajaliidesest lahkumata. Kuna PSA ei ole praktilistel kaalutlustel võimeline reaalajas kalendribroneeringuid kinnitama, ei saa äriprotsess seega loogiliselt sisaldada PSA poolset iga broneeringu kinnitust. Pakutud lahendus Isikul on ressursikalendri vahendusel võimalik valida talle sobiv teenus ning selle osutamiseks sobiv kuupäev, oma avaldus kinnitada ning kohe ka teenuse eest tasuda. Vältimaks olukorda, kus ülejäänud avalduse täitmiseks ning makse sooritamiseks kuluva aja jooksul teenuse saadavus muutub, broneeritakse kõik ressursid ja teenused hetkel, kui kasutaja on valiku teinud. PSA ametnikul on hiljem võimalus broneering eemaldada ning SS peab sellest kasutajat teavitama. Kasutaja saab uuesti keskkonda siseneda ning valida uued kuupäevad ja teenused ning vajadusel raha kas juurde maksta või taotleda summade tagastamist. Eeldused Realiseeritud ja kasutusele võetud on jagatud ressursikalender. Riskid Kalendrimuutused PSA ametniku poolt muutuvad piisavalt sagedaseks, et kasutaja peab ikkagi teenusesse korduvalt sisenema ja ühe teenusvoo kontseptsioon laguneb. Uue nimega dokumendid Küsimus Kuidas tagada uue perekonnanimega dokumentide taotlemisel erinevate iseteeninduskeskkondade sujuv koostöö, et teenus näiks inimesele ühe tervikliku teenusena? Vastus Kokkuvõte Vastus sellele küsimusele on tihedalt seotud ühtse teenusvoo nõude ning vastustega teistele küsimustele. Eeldusel, et realiseeritud on ühtne hinna arvutus , sisaldab SS juba suurt osa dokumendi taotlemise loogikast. Ehk, tehniliselt, on dokumentide taotlemine ühtse hinna arvutamise olemasolul kergesti lahenduv. Äriprotsessi vaatest esineb aga kaks olulist väljakutset: Kuigi dokumentide taotluse esitamist võib SS-is kergesti realiseerida, on tegu siiski dokumenti väljastava asutuse äriprotsessiga, mis võib kergesti ja tahtmatult (näiteks mõne asutusesisese töökorralduse muutuse tagajärjel) muutuda. Seetõttu on keeruline tagada, et SS-i poolt kasutajale kuvatav info äriprotsessi edasise käigu kohta oleks ajas püsivalt adekvaatne Avalduse kinnitamise ja seega ka dokumendi taotlemise hetke ning uut nime legaliseeriva RR-i kande vahel on suhteliselt pikk ajavahemik. Kuna avaldus võib pärast kinnitamist muutuda nii abiellujate kui ka PSA ametniku initsiatiivil, võib muutuda ka registreerimise kuupäev. Järelikult ei ole võimalik avalduse kinnitamise hetkel täpselt teada, millal RR-i kanne tekib. Seega võib avalduse kinnitamise ning RR-i kande toimumise vahelisel ajal ilmneda hulgaliselt asjaolusid, mis teevad taotletud dokumendi väljastamise võimatuks või muudavad selle väljastusprotsessi. Näiteks: muutub väljastatavale dokumendile kantav informatsioon, näiteks sõiduki kategooria, millele juhtimisõigust omatakse või biomeetriline info passi puhul; muutub isikule väljastatavate dokumentide hulk ja liik, näiteks võib muutuda kodakondsuse staatuses, isik võib omandada juhtimisõiguse ning see võidakse kas peatada või ära võtta; aegub dokumentide väljastamiseks vajalik biomeetria ; isik muudab meelt nime või allkirjanäidise osas ; isik muudab meelt dokumentide väljastuse kanali osas. Kuna kasutaja ja PSA ametnik võivad registreerimise kuupäeva korduvalt muuta ning isik võib meelt muuta kogu abielu- ja dokumentide avalduses sisalduva info ulatuses, on väga raske ennustada, kui suur osa kasutajatest läbib protsessi nii, et tervikliku teenusvoo loogika toimima jääks ja lisategevusi vaja ei oleks: iga üksik faktor esineb küll tõenäoliselt harva, kuid faktorite hulk sõltub PPA ja Transpordiameti äriprotsessidest ning nende koosmõju hindamiseks puudub vajalik statistika. On oluline märkida, et kaks kirjeldatud väljakutset on omavahel tihedas seoses: kuna puudub võimalus ennustada realiseeritava teenuse mõju PPA ja Transpordiameti sisemistele äriprotsessidele, ei saa neid äriprotsesse ka täpselt teenusele vastavaks muuta. Järelikult on suur tõenäosus, et äriprotsessid muutuvad peale sündmusteenuse käivitamist tekitades vajadus uuendada sündmusteenuse realisatsiooni. Lähtudes aga ühtse teenusvoo kontseptsionist loeb pakutav lahendus äriprotsessiga seotud väljakutsed lahenduvaks. Kas ja millal asutakse esitatud avalduse ja tasutud lõivude alusel uusi dokumente tellima ja väljastama , on PPA ja Transpordiameti sisemiste protsesside küsimus ja väljaspool käesoleva dokumendi kirjeldusala . Samal põhjusel ei käsitleta ka küsimust, kas ja mis juhtudel tagastatakse riigilõiv dokumentide eest, mille tellimiseks on kulutused tehtud, kuid mida kodanikule väljastada ei saa. Pakutud lahendus Dokumentide taotlemiseks vajaliku info esitamine toimib abiellumise avalduse esitamise voos läbi tiheda integratsioon PPA ja Transpordiameti süsteemidega. Avalduse täitmise lõpuks on kasutaja edastanud uue nimega dokumendi või dokumentide saamiseks vajalikud andmed . Selleks dubleeritakse SS-i PPA ja Transpordiameti dokumendi taotlemise äriloogika luues vajadusel vastavad tehnilised liidesed. Nagu ka teenuse hinna arvutamise puhul, on sündmusteenuse omanikul kokkuleppel PPA ja Transpordiametiga võimalik otsustada, et harvemini esinevaid taotlemise äriloogika harusid SS-i abil ei realiseerita Täpne realiseeritavate liideste hulk ja semantika sõltuvad dokumente väljastavate asutuste äriprotsessidest (mille analüüs on väljaspool käesoleva analüüsi skoopi) ning ärilisest otsustest äriloogika realiseerimise skoobi osas. Minimaalselt on mõlema asutuse infosüsteemidega vaja luua järgmiste võimekustega liidesed : võimekus vastata küsimustele: Millised tegevused peab isik X tegema füüsilises maailmas saamaks dokumenti Y? Millist lisainfot ( foto , allkirjanäidis vms.) peab isik X taotlusele lisama, et dokumenti Y taotleda? võimekus võtta vastu vähemalt järgmist infot: dokumentide taotlemiseks vajalik info ; RR - i kinnitust, et isiku nimi on muutunud. Kuna dokumentide väljastamise loogika muutub proaktiivseks, tuleb muuta ka RR-i luues võimekuse masin-masin liidese kaudu teavitada PPAd ja Transpordiametit isiku nime muutumisest. Samuti peavad dokumente väljastavad asutused looma liidestuse RIA süsteemidega kontrollimaks riigilõivude laekumist. Kui RR-i kinnituse saabumise hetkel ei ole taotluse täitmise eeldused täidetud (nt riigilõivud tasutud, vajalikud failid üles laetud, kehtiv tervisetõend olemas, biomeetria ajakohane), võtab PPA või Transpordiamet isikuga ühendust protsessi lõpetamiseks. Eeldused Realiseeritakse ühtne tasude arvutamise loogika punktis REF _Ref67676269 \r \h 1.2.7 kirjeldatud kujul. Dubleeritakse SS-i PPA ja Transpordiameti dokumendi taotlemise äriloogika . PPA ja Transpordiamet: loovad vajalikud tehnilised liidesed; muudavad vajadusel oma sisemisi dokumentide tellimise äriprotsesse vastavalt konkreetsete dokumentide taotlemise äriprotsessidele sündmusteenuse kontekstis ; realiseerivad võimekuse pärida RIA poolt käitatavalt infosüsteemilt kinnitust teenustasude laekumise kohta; vajadusel loovad füüsilise taristu isikut tõendavate dokumentide pikaaegseks hoiustamiseks ning mitteväljastatavateks osutunud dokumentide hävitamiseks. RIA loob äriprotsessid tagamaks, et sündmusteenuse realisatsioon on sünkroonis PPA ja Transpordiameti infosüsteemide muutustega (st. on suuteline muutma sündmusteenust siis, kui PPA ja Transpordiamet oma teenuseid muudavad) Riskid Iga muutus dokumentide taotluse ärireeglites põhjustab muutuse ka sündmusteenuses. Samuti tuleb muutused nii sündmusteenuses, PPA infosüsteemis kui Transpordiameti infosüsteemis arendada, testida ja juurutada sünkroniseeritult. Kuna see hõlmab kolme eri arendusprotsessi (sh. tõenäoliselt kolme eri riigihanke protsessi), pikeneb kordades aeg, mille jooksul teenuses on võimalik muutusi teha. Seetõttu väheneb osapoolte soov teenust muuta ning tõenäoliselt väheneb kõigi kolme teenuse võimekus sammu pidada kasutaja vajadustega. Olukordi, kus dokumendi tellimiseks või väljastamiseks puudub RRi kande tegemise hetkel vajalik info (kehtiv biomeetria, allkirjanäidis, valiidne tarneaadress vms.), tuleb ette nii tihti, et kodaniku ebamugavus ei kaalu üles kokkuvõttes saadud hüve. Eri keskkondade haakumine Küsimus Kas erinevate andmekogude ja keskkondade andmeväljad on omavahel haakuvad, st kas uute dokumentide taotlemiseks vajalikud andmed on andmekogudes olemas või peab inimene abielu sündmusteenuse keskkonnas dokumentide jaoks mingeid andmeid sisestama (allkiri, foto jne)? Vastus Kokkuvõte Lähtudes ühe teenusvoo kontseptsioonist esitatud küsimust sellisel kujul esile ei kerki. Kuna ühtse teenusvoo tagamiseks realiseeritakse dokumentide taotluseks vajalik äriloogika igal juhul SS-i poolt, laheneb selle abil ka eri keskkondade haakumise probleem: vajadusel saab realiseerida puuduva info lisamise osana igal juhul realiseeritavast dokumendi hinna arvutamise ja dokumendi taotlemise protsessist. Pakutud lahendus Lahendus on kirjeldatud eespool, eelkõige punktis REF _Ref67676280 \r \h 1.2.10 . Eeldused Kõik osapooled viivad läbi eespool kirjeldatud muutused äriprotsessides. Riskid Äriprotsesside korduv realiseerimine eri osapoolte poolt ning äriprotsesside ja tehnilise lahenduse keerukus muudab kogu lahenduse ebatöökindlaks põhjustades kasutajale suuremaid ebamugavusi, kui on saadud hüve integreeritud lahendusest. Taotluse esitamise hetk Küsimus Millisel hetkel edastatakse uute dokumentide taotlus menetlemiseks vastavale asutusele? Vastus Kokkuvõte Lähtudes vajadusest pakkuda kliendile integreeritud lahendust (sh vajadusest arvutada välja teenuse kogumaksumus ja esitada taotlused dokumentideks taotluse täitmise voos) esitatakse uute dokumentide taotlus äriprotsessi mõttes hetkel, kui kasutaja kinnitab abiellumisavalduse ja tasub riigilõivud. Tehnilise lahendusena on seejuures tõenäoliselt mõistlik taotlus koos vajaliku infoga dokumenti väljastavale osapoolele edastada juba avalduse täitmise käigus ning raha laekumisel toimub vaid selle kinnitamine. Nii ei jagune taotluse äriprotsess SS-i ja dokumenti väljastava asutuse vahel ning viimane saab ilma SS-i muudatuseta otsustada, mis hetkel ja kuidas laekunud andmete alusel dokumendi taotlemise äriprotsessiga alustada. Samuti väheneb sel juhul vajadus SS-i süsteemis tundlike isikuandmete hoidmiseks. Siiski on äriprotsessi mõttes tegu semantilise ning tehnilise küsimusega: m is hetkel loetakse uute dokumentide taotlus esitatuks ning mis hetkel edastab üks infosüsteem teisele andmed . Äriprotsessi kulg kasutaja jaoks on igal juhul sama, muutub vaid tehniliste liideste realisatsioon ja semantika. Pakutud lahendus Vt. REF _Ref72940341 \r \h 1.2.11.1 . Eeldused On realiseeritud ühine tasu arvestus (punkt REF _Ref67676290 \r \h 1.2.7 ), maksmise (punkt REF _Ref67676299 \r \h 1.2.8 ) ja dokumentide taotlemise (punkt REF _Ref67676307 \r \h 1.2.10 ) loogika. Riskid Puuduvad. Eraõiguslike isikute teavitamine Küsimus Kas on mõistlik lisada sündmusteenusele ka eraõiguslike isikute teavitamine abiellumisega seotud nimevahetusest (tööandja, pank vms)? Kui see on mõistlik, kuidas liigub teave nimemuutmisest tööandja, panga vm isikuni (kas info liikumine on automaatne, kes selle tagab jne). Kas inimesel on võimalik ise lisada, kellele ta soovib teate saata? Vastus Kokkuvõte Jah, kasutaja teadlikul nõusolekul konkreetsete isikute osas on eraõiguslike isikute teavitamine selleks ette nähtud turvalist taristut kasutades mõistlik. Pakutud lahendus Avalduse esitamise protsessi lõppfaasis, pärast taotluse äriloogika seisukohalt kriitiliste valikute tegemist ja andmete sisestamist, esitatakse kasutajale nimekiri osapooltest, kes on tehniliselt võimelised vastu võtma r ahvastikuregistri sõnumeid kodaniku nime muutuse kohta. Kasutaja valib nimekirjast ainult need osapooled, keda ta soovib teavitada, vaikimisi ei ole valitud ükski osapool. Edastatava sõnumi täpne sisu määratletakse süsteemi tehnilise disaini käigus. Osapoolte registreerimine sündmuste vastu võtmiseks ja nende nimekirjast eemaldamine toimub samuti masin-masin liidese kaudu, mida pakub SS . Registrikande toimumisel teavitab RR SS-i, viimane loeb kasutaja eelistustest teavitatavate osapoolte andmed ja saadab välja teavitussõnumid. Eeldused RR realiseerib võimekuse teavitada registreer unud ja vastava volituse saanud osapooli kodaniku nime muutustest Sõnumi sisu ja selleks võetud nõusoleku sõnastus ning esitlemise viis on kooskõlas kehtiva õigusega ning saanud Andmekaitse Inspektsiooni heakskiidu. Riskid Osapooli, kes on võimelised vastavaid teavitusi vastu võtma, koguneb nii palju, et nende hulgast valimine muutub kasutajakogemuse mõttes koormavaks. Detailanalüüsi käigus läbi viidud intervjuud Asutus Nimi Roll/ametikoht Intervjuu läbiviimise aeg Siseministeerium Mari Käbi Nõunik, rahvastiku toimingute osakond 08.02.2021 Siseministeerium Carolyna Maidla Nõunik, rahvastiku toimingute osakond 08.02.2021 Transpordiamet Tatjana Portnova Klienditeenindusjuht 10.02.2021 Transpordiamet Martti Kangur Sõidukite registriosakonna juhataja 10.02.2021 Transpordiamet Sulev Vill Sõidukite registriosakonna peaspetsialist 10.02.2021 Transpordiamet Rutt Riiberg Eksamiosakonna peaspetsialist 10.02.2021 Tartu Linnavalitsus Ljudmila Maslenikova Rahvastikutoimingute p easpetsialist 11.02.2021 Justiitsministeerium Andra Olm Eraõiguse talituse nõunik 16.02.2021 Rahandusministeerium Marge Kaljas Riigikassa osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes 16.02.2021 Politsei- ja Piirivalveamet Marit Abram Arendusosakonna komissar 17.02.2021 Notarid Parmas, Pappel, Kuimet Annika Kuimet Notar 18.02.2021 Tallinna Perekonnaseisuamet Ingrid Sarevet Perekonnaseisutoimingute osakonna juhataja asetäitja-osakonna juhataja 23.02.2021 Tallinna Perekonnaseisuamet Oksana Iin Perekonnaseisutoimingute osakonna peaspetsialist 23.02.2021 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Abielu sündmusteenuse detailanalüüsi käigus läbi viidud intervjuud Abielu lahutamise hetkeolukorra valideerimine Sissejuhatus Käesolev peatükk sisaldab projekti "Abiellumise ja abielu lahutamise sündmusteenuste analüüs" hankedokumendi lisas 1 punktis 3.1 toodud ülesande " Abielulahutuse sündmusteenuse loomiseks tuleb valideerida olemasolev hetkeolukorra analüüs (lahutuse as-is analüüs)" tarnet. Peatükk valideerib esmalt 15. juuniga 2020 dateeritud lahutuse sündmusteenuse analüüsidokumendi eelduste ja praktika kehtivust seisuga veebruar 2021. Seejärel kirjeldatakse analüüsidokumendis leitud puudusi ning, võimaluse piires, tuuakse välja täiendused. Protsessi valiidsus Eelduste kehtivus Analüüsitav dokument loetleb rea protsessi juriidiliselt raamistavaid akte. Järgnev tabel võtab kokku kõik neis aktides alates juunist 2020 tehtud muudatused. Muutus Sisu Mõju lahutuse protsessile Perekonnaseadus Jah Lahusvara määratlusse lisandunud pensionivara (§ 27) Puudub, as-is kirjeldus ei käsitle varaga seotud küsimusi Perekonnaseisu-toimingute seadus Ei - - Tsiviilkohtumenetluse seadustik Jah Muutused pankrotimenetluses (§ 98, § 183 ja § 475) Muutunud § 132, § 378, § 663) Puudub, muutused ei käsitle lahutusprotsessi Isikut tõendavate dokumentide seadus Jah Lisandunud põhjusi dokumendi välja andmisest keeldumiseks ja lisatud piiranguid dokumendi väljastamisele (§ 12) Lisatud dokumendi kehtetuks tunnistamise korraldust ja lisatud selle aluseid (§ 13 ja § 15) Puudub, muutused ei käsitle lahutusprotsessi Liiklusseadus Jah Oluliselt täpsustatud ja lisatud mõisteid (§ 2, § 7, § 11, § 15, § 17, § 31-33, § 35, § 50, § 78, § 87, § 92) Muudatused seoses Transpordiameti loomisega (§ 5 1 , § 9, § 73-79, § 83, § 84 3 , § 97-98, § 100-102, § 106, § 109-110, § 113, § 116, § 118, § 120-124, § 126-129) Täpsustused parkimiskorralduses (§ 20) Täpsustused jalakäija asukoha osas teel (§ 22). Täpsustunud kohutused lapsi vedava bussi osas (§ 36) Täpsustatud sõiduki tüübikinnitust käsitlevaid nõudeid (§ 72, § 78 2 ) Protsessi sisu ei muutu, küll aga osutab teenuseid Maanteeameti asemel Transpordiamet Meresõiduohutuse seadus Muudatused seoses Transpordiameti loomisega (läbivalt) Veeteetasu vähendamine 50% võrra alates 01.04.2021 (§ 95 5 ) Protsessi sisu ei muutu, küll aga osutab teenuseid Veeteede Ameti (keda osapoolena eraldi välja toodud ei ole) asemel Transpordiamet Rahvastikuregistri seadus Jah Valijate arvestuse andmete muutus (§ 23) Puudub Nimeseadus Ei Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Abielu lahutamise hetkeolukorra eelduste kehtivus Toodud andmetest nähtub, et lahutuse protsessi raamistavad aktid ei ole muutunud viisil, mis omaks protsessile sisulist mõju . Ainus sisuline muutus on see, et Transpordiameti loomise järgselt on Maanteeameti asemel on teenuste osutajaks Transpordiamet. Praktika muutus Kontrollimaks, kas lisaks seadustele on muutusteta ka teenuse igapäevane praktika, viidi läbi järgmised intervjuud : Mari Käbi (Siseministeerium, nõunik), Carolyna Maidla (Siseministeerium, nõunik) – 08.02.2021; Ljudmila Maslenikova (Tartu perekonnaseisuamet, peaspetsialist) – 11.02.2021; ja Ingrid Sarevet (Tallinna perekonnnaseisuamet, juhataja asetäitja-osakonna juhataja), Oksana Iin (Tallinna perekonnnaseisuamet, peaspetsialist) - 23.02.2021. Intervjuude käigus ei ilmnenud, et lahutuse sündmusteenuse praktika oleks muutunud. Järeldus Kuna muutunud ei ole ei seadusandlus ega ka praktika, on lahutuse sündmusteenuse kirjeldus seisuga juuni 2020 valiidne ka seisuga veebruar 2021. Detailne tagasiside dokumendile Dokumendis leidub hulgaliselt pisemaid ebatäpsusi: nt Pangaliit ei ole ühegi lahutamise osateenuse osutaja ning segadus dokumendifotoga isikut tõendavate dokumentide väljastamisel. Edasises käsitletakse vaid olulise mõjuga puudujääke või täpsustusi. Skoop Analüüsi skoobist on lähema selgituseta välja jäetud järgmised protsessi variatsioonid: teiste isiku nime sisaldavate dokumentide uuendamine peale isikut tõendavate, juhtimisõigust tõendavate ning sõidukitega seotud dokumentide. Ometi viitavad ka äriprotsessi aluseks olevad seadused mitmele kohustuslikult isikunime sisaldavale dokumendile . Näiteks : Liiklusreguleerija tunnistus, liiklusseadus § 9 lõige 12; Mootorsõiduki juhendaja tunnistus, liiklusseadus § 109 lõige 7; Lootsitasõidu luba, meresõiduohutuse seadus § 57 1 lõige 9 ; lahutusprotsess, mille jooksul üks abikaasa ei ela alaliselt Eestis ; lahutusprotsess, mille käigus abikaasadel on küll üksmeel lahutuse osas, kuid üks abikaasadest ei viibi füüsiliselt kohal . Analüüsi käigus selgus, et oluliseks asjaoluks on lahutamisele Eesti õigus e kohaldumine. Kui lahutusele kohaldub Eesti õigus, on muude tingimuste täidetusel abielu lahutatav nii Perekonnaseisuametis, kohtu kaudu kui ka notaris. Kui lahutusele kohaldub mõne muu riigi õigus, on abielu lahutatav notari ja kohtu kaudu. PKS § 64 p 2 kohaselt on PSA-l pädevus abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust . PKS § 64 p 1 kohaselt on PSA-l pädevus abielu lahutada ka siis, kui abikaasad on nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16) alusel sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust . Ebaselgelt määratletud teenuse otspunktid Teenuse algus on määratletud ebaselgelt. Teenusprotsessi alguseks loetakse küll avalduse esitamist abielu lahutamiseks, kuid märgitakse, et enne menetluse algust peab tasutud olema riigilõiv ning et seda on võimalik teha ka koha peal. Samas on märgitud, et protsessi probleemiks on kasutajate vähene arusaam vajadusest tasuda riigilõiv enne avalduse esitamist ning lõivude tasumine dokumentide väljastamiseks on protsessi kaasatud Teenuse lõpp on määratletud ebaselgelt. Punktis 1.2.1. loetakse protsessi lõpuks isiku uue nimega dokumentide väljastamine. Samas on võimalik lahutus läbi viia ka ilma nime ja seega ka dokumente vahetamata. Seejuures ei kirjeldata lahutuse registreerimist eraldi protsessi sammu n a. Ometi on lahutuse registreerimise käigus tekkiv RR-i kanne aluseks uue nimega dokumentide väljastamiseks. Praktikas on ilmselt õige käsitleda teenusprotsessi algusena riigilõivu tasumist ning lõpuna nii uue nimega dokumentide väljastamist kui lahutuse registreerimist ilma nimevahetuseta. Nime kontroll Kirjeldatud protsessist puudub samm, mille käigus kontrollitakse lahutaja uue nime vastamist nimeseaduse nõuetele. Kuna seadusele mittevastavat nime inimesele anda ei saa, võib tekkida olukord, kus lahutuse avaldus lükatakse tagasi. Seda võimalust kirjeldatud protsess ette ei näe. Praktikas kontrollib ametnik avaldust, sealhulgas ka nime vastamist seadusele. Kui leitakse lahknevus lubatavast, peatub avalduse menetlemine, kuni kas muudetakse avaldust või esitatakse dokumendid (näiteks abielutõend), mis kinnitavad valitud nime vastavust seadusele. Abielu lahutamise hetkeolukorra kirjelduse täiendamine varajagamise info osateenusega Varajagamise info osateenuse abielu lahutamise puhul on sisuliselt teenus, mida hetkeolukorras ei esine, kuna: Perekonnaseisuametid ei tegele vara jagamise küsimustega ning suunavad lahutajad edasi kas notari või kohtu poole; Notarid tegelevad vara jagamise küsimustega üksnes olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus nii lahutamise kui vara jagamise küsimuses [väljaspool skoopi]; Kohus lahendab vara küsimused, kui poolte vahel on vaidlus [väljaspool skoopi]. Seega ei ole põhivoos ehk perekonnaseisuametis varajagamise info osateenust sisuliselt olemas. Notarid annavad lahutajatele nõu vara jagamise küsimuses ja jagavad ka vara notariaalse kokkuleppe alusel, kui pooltel puudub vaidlus. Niipea kui vaidlus tekib, suunab notar pooled edasi kohtumenetlusse. Kohtumenetlus tähendab pooltele täiendavaid kulusid. Menetluskulude näol. Kuivõrd vara jagamise info andmine notari poolt kui selline ei ole standardiseeritav, siis ei ole võimalik ka seda osateenust kaardistada HD Lisa 1.1 alusel. Varajagamise info osateenus esitatakse hanke II etapis koos prototüübiga pidades silmas järgmist: Klient on avaldanud soovi lisada varajagamise info osateenuse juurde ka alaealiste laste hooldusõiguse info osateenus. Alaealiste laste info osateenuse lisamine skoopi otsustati töörühma kohtumisel 10.02.2021; Varajagamise info osateenus käigus saame lahutajale anda teavet selle kohta, mis varasuhe pooltel on (varaühisu s , varalahusus, vara juurdekasvu tasaarvestus või on poolte vahel sõlmitud abieluvaraleping) ning suunised edasiseks tegevuseks kas notaris või kohtus sõltuvalt sellelt, kas pooltel on üksmeel vara jagamise küsimuses või mitte; Alaealiste laste hooldusõiguse info osateenuse puhul saame kontrollida, kas lahutajatel on alaealisi lapsi ning kontrollida hooldusõiguse staatust (nt ühine või ühel vanemal) ning anda suuniseid edasiseks tegevuseks kas lepitaja juures või kohtus. Osateenuse esialgne tehniline arhitektuur näeb välja järgmine: Osateenuse osutamisel on põhisüsteemideks r ahvastikuregister koos oma menetlustarkvaraga (juhul, kui osateenust osutab perekonnaseisuametnik või notar ) ning infosüsteem, mis realiseerib lahutuse sündmusteenuse lahutuse registreerimise etapi iseteeninduse vormis. Osateenuse osutamisel on toetavateks süsteemideks on r ahvastikuregister (vastab küsimusele, kas abikaasadel A ja B on ühiseid alaealisi lapsi) ning Abieluvara Register (vastab küsimusele, kas abikaasade A ja B abielu kohta on tehtud kandeid. 156845 3282950 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Vara ja laste info pakutud äriprotsess Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Vara ja laste info pakutud äriprotsess 156845 1871980 0 0 Põhisüsteemide ja toetavate süsteemide seoseid kirjeldab järgmine protsessidiagramm: Sisendandmeteks on lahutavate abikaasade isikukoodid, mis saadakse mõlema osapoole kas elektroonilise või füüsilise tuvastamise käigus. Väljundandmeid ei teki. Abielu sõlmimise sündmusteenuse lahenduse kulude prognoos Lähtuvalt peatükis REF _Ref72490453 \r \h 1 esitatud vastustest on alljärgnevalt esitatud lahenduse realiseerimiseks vajalikud eeldatavad investeeringu- ja hooldus kulud. Prognoos ei sisalda erinevaid süsteemi realiseerimisega kaasnevaid kulusid, sealhulgas: Kulusid, mis tulenevad vajadusest muudatuste käigus infosüsteeme ümber ehitada, näiteks liigselt kogunenud tehnilise võla tõttu Koosvõimega kaasnevad kulusid, sealhulgas andmevahetuselepingute sõlmimine, liideste info jagamine, integratsioonitestide korraldamine jms. Kulusid, mis kaasnevad tugiprotsessidega: kalendrisüsteemi õiguste jagamise protsess (sobiliku teenustasemega klienditugi, turva-auditid jms.) PSA-de hinnakirjade muutusteks vajalik protsess maksete lahendusega kaasnevad protsessid (finantsarvestus ja -aruandlus, klienditugi jms.) PPA, TA ja SS-i tarneprotsesside sidumise ja ühtlustamisega Kulud, mis kaasnevad inimressurssidega nagu tootejuhi, kliendihaldurite, projektijuhtide jne. rollide täitmisega Investeeringu tegemiseks Hoolduse läbi viimiseks Ressursikuludega Kulusid SMS-i ja e-posti lüüside arendamisele ja haldamisele, samuti sõnumipõhiseid kulusid Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Abielu sündmusteenuse kuluprognoosi aluseks olevad infovoogude eeldused Hoolduskulude puhul eeldatakse umbes 20% kulusid algsest investeeringust. Sel viisil toimides on võimalik tagada mõistlik pärandvara tase, sest kogu tarkvara kirjutatakse eeldatavasti viie aasta jooksul (5*20%=100%) tagant sisuliselt ümber. Hoolduskulud ei sisalda majutuskulusid, sest need sõltuvad väga olulisel määral olemasolevast taritust, määratavast turbeklassist jne. Küll aga sisaldavad arenduskulud turvavigade parandusi, paratamatuid muutusi äriprotsessides ja liidestes, muutusi kasutajaliideses ja muud sellist. Keskse kalendrilahenduse osas on ilma põhjalikku turu-uuringut läbi viimata väga raske hinnata, kas vajaliku funktsionaalsusega kalendrilahendus on olemas ja mis on selle paigaldamise, integreerimise ja hooldamise kulud. Seetõttu on käesolevas prognoosis arvestatud kulud uue lahenduse loomiseks mõne olemasoleva CalDAV-võimelise lahenduse peale. Investeeringu- ja hoolduskulude eeldatav prognoos on esitatud tabelis REF _Ref72490636 \h Tabel 3 . Prognoosi aluseks on peatükis REF _Ref72490679 \r \h 1 kirjeldatud analüüsist tuletatud infovoogude arhitektuur, mida kujutab REF _Ref72490733 \h Joonis 5 . Investeering Hoolduskulud Maksete süsteem €750 000.00 €150 000.00 Tagakontor €150 000.00 €30 000.00 Tuum €500 000.00 €100 000.00 Kasutajaliides €100 000.00 €20 000.00 PPA infosüsteem €190 000.00 €38 000.00 Integr a tsioon SSiga €150 000.00 €30 000.00 Teated €40 000.00 €8 000.00 Rahvastikuregister €500 000.00 €100 000.00 Liidesed €30 000.00 €6 000.00 Nime algoritm ja liides €50 000.00 €10 000.00 Sõnumivahetus €390 000.00 €78 000.00 Teavitatavate osapoolte nimekiri €30 000.00 €6 000.00 Ressursikalender €350 000.00 €70 000.00 Tuum €300 000.00 €60 000.00 Liidesed €50 000.00 €10 000.00 Sündmusteenuse süsteem €600 000.00 €120 000.00 Kasutajaliides €300 000.00 €60 000.00 PPA €150 000.00 €30 000.00 TA €150 000.00 €30 000.00 TA infosüsteem €190 000.00 €38 000.00 Integr a tsioon SSiga €150 000.00 €30 000.00 Teated €40 000.00 €8 000.00 Kokku €2 580 000.00 €516 000.00 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Abielu sündmusteenuse investeeringute ja hoolduskulude eeldatav prognoos Abielu lahutamise sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus Teenuse üldinfo Sündmusteenuse nimi ning kirjeldus Sündmusteenuse nimi on abielu lahutamine. Sündmusteenus käsitleb abielu lahutamist. Seejuures keskendutakse juhule, kui abikaasade vahel on lahutuse üksikasjade osas üksmeel. Üksmeele puudumisel toimub lahutus kohtu vahendusel, kohtu vahendusel lahutamist käesolev sündmusteenus ei kirjelda ega ka muuda . Sündmusteenuse käigus saavad mõlemad abikaasad elektroonilises keskkonnas esitada avalduse abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis ning valida neile sobiva aja lahutuse registreerimiseks. Samuti on võimalik tasuda riigilõiv, saada infot lahutusega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta ning juhul, kui lahutus e käigus muudetakse nime , saada infot kasutajale väljastatud dokumentide ning nende vahetamiseks vajalike toimingute kohta. Teenuse algus ja lõpp Sündmusteenus algab, kui kasutajal tekib soov oma abielu lahutada. Sündmusteenus lõpeb, kui: lahutamine on r ahva s tikuregistris registreeritud ; volitatud osapooled on teavitatud lahutuse registreerimisest tulenevast nimevahetusest, kui viimane toimub ; üks osapool enne lahutuse registreerimist kuid pärast avalduse loomist sureb ; üks osapool tühistab avalduse ; ja kumbki osapooltest ei ilmu kokku lepitud ajaks lahutust registreerima . Osateenuste nimekiri Vastavalt abielu lahutamise sündmusteenuse as-is analüüsile , koosneb sündmusteenus kahest etapist: Nime vahetus , mille käigus kasutaja valib endale uue nime , saab infot talle väljastatud dokumentide ning nende asendamiseks vajalike tegevuste kohta ning omab võimalust teavitada kolmandaid osapooli oma nime muutusest. Lahutuse registreerimine , mille käigus esitatakse avaldus abielu lahutamiseks ning lahutus registreeritakse. Sündmusteenusega on seotud ka teenused, mille käigus väljastatakse elektrooniline või füüsiline lahutuse tõend eesti- ja muudes keeltes. Need teenused on väljaspool käesoleva sündmusteenuse ulatust. REF _Ref70327432 \h Joonis 6 kujutab sündmusteenuste etappe moodustavad osateenuseid, nende muutuse ulatust ning omanikke. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Abielu lahutamise sündmusteenuse struktuur ja vastutused Kasutajagrupid ja arvud right 3034030 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Abielude ja lahutuste arv 2001-2019 0 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Abielude ja lahutuste arv 2001-2019 2576048 457053 0 0 Sündmusteenuse kasutajateks on füüsilised isikud, kes soovivad oma abielu Eestis lahutada. Selleks peavad olema täidetud PKS § 64 ja 64 1 nõuded. Lihtsustatult, abielu lahutamiseks PSA - s peavad abikaasad olemas kas kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamiseks või kui mõlema abikaasa elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. REF _Ref70406972 \h Joonis 7 kirjeldab abielu lahutamiste arvu aastal 2001-2019. Aastal 2019 oli Siseministeeriumi andmetel 2532 lahutust, millest 468 lahutati notarite vahendusel (18%). Aastal 2020 oli lahutusi kokku 2472, neist 490 notari juures (u 20 %). Põhilised muudatused Põhilised muudatused Uues sündmusteenuses on võrreldes olemasolevaga järgmised olulised muutused: Ühine avaldus internetis. Paberil avalduse asemel on lahutajatel võimalik esitada avaldus veebikeskkonnas . Kuigi avaldus on jätkuvalt ühine, täidetakse seda kasutajate poolt eraldi turvasessioonides, samuti kinnitatakse avaldus ja selle muutused teineteisest sõltumatult . Info- ja staatusteenused. Kasutajal on võimalik saada personaliseeritud ülevaade elusündmusega kaasnevatest teenustest, õigustest ja kohutustest ning ka elusündmuse enda kulgemisest. Aja broneerimine kalendris. Senise protsessi asemel, kus lahutuse registreerimise kuupäev lepiti kokku ja vajadusel muudeti Perekonnaseisuametis kohapeal viibides, saab nüüd lahutuse registreerimise kuupäeva valida ühise kalendrirakenduse kaudu. Uue nimega dokumentide tellimine . Lahutuse avalduse esitamine internetis võimaldab juhtudel, kui lahutuse käigus muutub is iku nimi, anda ülevaate talle väljastatud isikut- ja juhtimisõigust tõendavatest dokumentidest ning nende vahetamiseks vajalikest tegevustest. Võimalus teavitada kolmandaid osapooli. Lahutuse avalduse esitamine internetis võimaldab küsida nime vahetavalt kasutajalt volitust teavitada kolmandaid osapooli tema nimevahetusest. Äri- ja infoprotsessid Antud sündmusteenuse moodustavad järgmised osateenused: Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSAs Lahutuse registreerimine PSAs Uus nimi ja uued dokumendid Varasuhte ja laste hooldusõiguse info Kolmandate osapoolte teavitamine nimevahetusest Põhiprotsess Lahutamise protsess algab soovist abielu lahutada. Abielu saab seaduse järgi vaidluse puudumisel lahutada kas PSAs või notari juure s. Vaidluse korral on võimalik pöörduda kohtusse. Vaidluse puudumisel on võimalik pöörduda notari poole , milleks on protsess olemas ning mida käesolev analüüs ei muuda. Abielu lahutamine PSAs, mis on käesoleva analüüsi põhiprotsess ning praktikas enimkasutav viis, eeldab ühise avalduse esitamist ning lahutuse registreerimisele ilmumist 30-90 päeva järel. Juhul, kui üks abikaasades sureb avalduse esitamise järgselt, siis lahutuse avaldus tühistatakse. REF _Ref69722961 \h Joonis 8 kujuta takse abielu lahutamise põhiprotsessi. Osateenused, mis võrreldes as-is olukorraga ei muutu, on markeeritud, kuid neid käesolevas dokumendis ei kirjeldata. Teiste osateenuste kirjeldused koos neis sisalduvate osateenuste viidetega on toodud järgnevates alapunktides. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Abielu lahutamise põhiprotsess Siin ja allpool kujutatud äriprotsess peegeldab kasutaja sammude loogilist järgnevust, see võib erineda kasutajakogemusest: näiteks on kasutajal võimalik taotluse täitmine igal hetkel peatada, liikuda pärast rakendusse sisenemist läbi staatuse lehe protsessi eri sammudesse jne. REF _Ref69459118 \h Joonis 9 kujutab abielu lahutamise sündmusteenust toetavaid infosüsteeme ning nendevahelisi infovooge. Selguse mõttes ei ole välja toodud seose d standardsete taristusüsteemidega nagu TARA, pangad ning Riigikassa. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 Protsessi toetavad komponendid ja infovood Sündmusteenust toetavad kaks peamist infosüsteemi: Sündmusteenuse süsteem ja jagatud kalendrisüsteem. Neist esimene realiseerib kogu sündmusteenuse kasutajaliidese- ning äriloogika ja teine võimaldab jagada kalendrit PSA-de ning lõppkasutajate vahel. Sündmusteenuse süsteem tuleb realiseerida tarkvaralise erilahendusena samas kui jagatud kalendrisüsteem saab tugineda valmis lahendusele. Lisaks kahele põhisüsteemile, kasutatakse kahte lüüsi (e-posti ning SMSi oma), mis võimaldavad vastavatesse kanalitesse sõnumeid saata. Tegu on standardsete lahendustega, mis riigi infosüsteemis kas juba eksisteerivad või on teenusena sisse ostetavad. Seos e-Notari süsteemiga , mida samuti loetakse olemasolevaks infosüsteemiks, ei realiseeri ühtegi infoprotsessi, sest selle kaudu ei edastata informatsiooni: kasutajale kuvatakse link, mis viitab e-notaris aja broneerimise funktsionaalsusele. Olemasolevaks infosüsteemiks loetakse ka abieluvararegister, millel eeldatavasti on olemas x-tee liidesed lepingute pärimiseks. Süsteemi kirjeldatud viisil toimimiseks tuleb muuta PPA ja Transpordiameti infosüsteeme nii, et need suudaksid väljastada kasutajale väljastatud dokumentide nimekirja. Joonisel kujutatud PPA võimekus võtta vastu sõnumeid r ahvastikuregistri kannete toimumisest ei ole kirjeldatava äriprotsessi tarbeks hädatarvilik, kuid PPA on näidanud üles huvi vastav liides tekitada, kui rahvastikuregistri teavituste lahenduse realiseerib. Liidese abil saab PPA pakkuda paremat kliendikogemust osateenuses "Uus nimi ja uued dokumendid". Rahvastikuregistri roll süsteemis on : hoida lahutuse avaldust (sealhulgas infot selle kohta, milliseid osapooli on kasutaja otsustanud nime vahetusest teavitada), väljastada infot selle kohta, milliseid osapooli on võimalik nimevahetusest teavitada, nimevahetuse teated kande toimumisel välja saata, väljastada kasutajate kontaktandmeid kontaktandmete vormi eeltäitmiseks, väljastata kasutajate laste kohta käivat infot, koostada ja väljastada kasutaja võimalike uute nimede nimekiri . Kõik kujutatud infoprotsessid toimuvad kasutades olemasolevat x-tee taristut. Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s Kui kasutaja on otsustanud abielu lahutada Perekonnaseisu a meti vahendusel ning tal puudub oma abikaasaga lahutuse osas vaidlus, saab ta siseneda osateenusesse "Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s". Äriprotsess on mõlema abikaasa jaoks ühesugune, erineb vaid kuupäeva valik, kus esimesel avaldust täitval abikaasal tuleb valida kuupäev ning teisel abikaasal on võimalik seda muuta. Protsessi kujutab REF _Ref70329755 \h Joonis 10 ja selle võtab kokku REF _Ref72230591 \h Tabel 4 . Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s Rollid Kasutaja Tegevuste kirjeldus: Kasutaja valib sobiva kanali lahutuse avalduse esitamiseks Süsteem kontrollib, kas kasutaja vastab teenuse tingimustele Kasutaja kinnitab, et lahutusele kohaldub Eesti õigus Kasutaja sisestab kontaktandmed Kasutaja valib lahutuse registreerimise aja ja koha Kasutaja valib uue nime (kui nimi muutub). Vt. REF _Ref70329156 \r \h \* MERGEFORMAT 2.2.2.4 Süsteem kuvab varasuhte ja laste hooldusõiguse info. Vt. REF _Ref70329188 \r \h \* MERGEFORMAT 2.2.2.5 Kasutaja kinnitab avalduse Ühe osapoole poolt t asutakse riigilõiv Avaldus muudetakse või kinnitatakse teise osapoole poolt Infosüsteemid S ündmusteenuse süsteem , jagatud kalendrisüsteem, r ahvastikuregister Sisendid Puudu vad Väljundid Mõlema osapoole poolt kinnitatud lahutuse avaldus tasutud riigilõivuga Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Osateenuse "Ühine avalduse lahutuse registreerimiseks PSA-s" kokkuvõte Esmalt kontrollitakse kasutaja vastavust järgmistele tingimustele: Kasutaja on r ahvastikuregistri andmetel abielus ; ja Nii kasutaja kui tema abikaasa elukoht on Eestis . Kui üks kahest tingimusest täidetud ei ole, informeeritakse kasutajat teistest võimalustest abielu lahutamiseks avaldus esitada. Kui tingimused abielu lahutuse elektrooniliseks avalduseks on täidetud, kinnitatakse üle kasutaja kontaktandmed . Seejärel palutakse kasutajal kinnitada, et abielu lahutamisele kohaldub Eesti õigus, kasutaja peab oma valiku aktiivselt kinnitama ( opt-in , mitte opt-out ). Seejärel valib kasutaja Perekonnaseisuameti, kus soovib lahutust registreerida ning kuupäeva, mil ta soovib lahutuse registreerida . Vaikimisi on registreerimise kohaks valitud PSA, mis vastab esimesena avaldust täitma asunud osapoole rahvastikuregistri järgsele elukohale, pärast registreerimise koha muutmist kuvatakse mõlemale osapoolele aktuaalsed andmed . Lahutuse registreerimise kuupäevale kehtivad järgmised ärireeglid: Lähtuvalt PKTS § 45 lg 1 nõuetest saab valida ainult registreerimise kuupäevi, mis on 30-90 päeva praegusest kuupäevast. Kui hetkel valitud kuupäev ei mahu sellesse vahemikku, tuleb igal juhul valida uus kuupäev ning käivitub kuupäeva vahetuse protsess. Näiteks, kui avalduse algataja valis kuupäeva täpselt 30 päeva pärast, siis 24 tunni möödudes tuleb teise osapoole kinnituse saamiseks valida uus kuupäev, mille pea b kinnitama ka avalduse algataja ; Kui üks osapool kuupäeva muudab, siis teavitatakse teist osapoolt muutusest ja avaldus tuleb mõlemal abikaasal uuesti kinnitada ; Kui PSA ametnik muudab valitud kuupäeva, teavitatakse sellest mõlemat osapoolt ning mõlemad peavad uuesti läbima kuupäeva valiku ja kinnitamise protsessi, millele kehtivad eelkirjeldatud ärireeglid ; Vaikimisi on k uupäev valimata, seda peab saama sisestada numbriliselt või valida kalendrist (k ui valitud, täidetakse numbriline lahter vastavalt ja vastupidi ) . Kellaa eg tuleb eraldi täiendavalt valida. Kui kasutaja on lahutatavasse abiellu astudes nime vahetanud ja soovib ka nüüd nime vahetuda, käivitub osateenus "Uus nimi ja uued dokumendid" (vt. REF _Ref70329156 \r \h 2.2.2.4 ). Vastasel juhul käivitub osateenus "Varasuhte ja laste hooldusõiguse info" (vt. REF _Ref70329188 \r \h 2.2.2.5 ). Seejärel kasutaja kinnitab avalduse ning tal on võimalik tasuda riigilõiv. Avaldus loetakse esitatuks ja edastatakse rahvastikuregistrisse , kui m õlemad osapooled on selle kinnitanud ja r iigilõiv on laekunud . Mõlemal osapoolel on võimalik avaldus igal hetkel tühistada kuni lahutuse registreerimiseni . Avalduse tühistamisega tühistatakse kogu ühisavaldus. Kui üks pool tühistab avalduse, mis oli vähemalt osaliselt kinnitatud, tühistub see ka teise poole jaoks, teine pool ei pea tühistamist üle kinnitama. Tühistatud avalduse puhul tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada vastav avaldus riigilõivu võtjale , selle avalduse esitamine ning menetlemine on väljaspool käesoleva dokumendi ulatust. Avalduse kinnitamisele teise osapoole poolt ei ole seatud ajalisi piiranguid, aja möödudes kasutajat informeeritakse, kui algselt kinnitatud kuupäev ei ole enam ärireeglitega kooskõlas. K ui kasutaja ei soovi kinnitamata avaldust enam oma avalduste vaates näha , on tal võimalus see sealt tühistamise läbi eemaldada. Kui avaldus on ühe osapoole poolt kinnitatud ja teine osapool teeb avaldusel muudatusi (vähemalt registreerimise koha, kuupäeva ja kellaaja muutus) , peab esimene osapool avalduse uuesti kinnitama. Sellisel juhul edastatakse teade SMSi ja e-posti teel osapoolele, kelle kinnitust oodatakse. Juhul kui ühepoolselt kinnitatud avaldus liigub staatusesse, mis ei võimalda teisel poolel enam avaldust kinnitada (vähemalt olukord, kus valitud kuupäev ei mahu enam ärireeglite poolt seatud vahemikku) , saadetakse mõlemale osapoolele vastavasisuline teade SMSi ja e-posti teel. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Äriprotsess osateenusele "Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s" Lahutuse avalduse staatuse kohta on kasutajal võimalik igal hetkel saada infot kas lahutuse staatuse leheküljel või kogu teenuse avalehel. Lahutuse staatuse lehel peab olema võimalik kuvada mitme lahutuse andmeid ning alla laadida elektroonilist abielulahutuse tõendit. Lahutuse avalduse staatus moodustub kombinatsioonis mõlema osapoole kinnituse staatusest, riigilõivu laekumise seisust ja valitud lahutuse registreerimise kuupäeva ning koha staatusest. Eriolukorrad, mi lle osas kasutajat tuleb informeerida nii mainitud lehtedel kui ka teavituse teel, on järgmised: Avaldus on avatud, ootab esimese osapoole kinnitust ja riigilõivu tasumist . Avaldusel on esimese osapoole kinnitus olemas, ootab teise osapoole kinnitust ja riigilõivu tasumist . Avaldusel on esimese osapoole kinnitus olemas riigilõiv on tasutud, ootab teise osapoole kinnitust . Avaldusel on mõlemad kinnitused olemas, ootab riigilõivu tasumist . Avaldusel on esimese osapoole kinnitus olemas, ootab teise osapoole kinnitust, kuid esimese osapoole poolt valitud kuupäev on lähemal , kui 30 päeva . Avaldusel on mõlemad kinnitused olemas, ootab riigilõivu tasumist, kuid valitud kuupäev on lähemal kui 30 päev a . Teine pool muutis esimese osapoole poolt kinnitatud kohta ja aega, teine osapool kinnitas avalduse, riigilõiv on tasutud . K ui muudetud on ainult aega, viidatakse tekstis ainult ajale, mitte kohale ja ajale . Avaldus on edastatud rahvastikuregistrisse . Avaldus kinnitatud esimese osapoole poolt (ja kõik edasised staatused), teine osapool sureb . Kasutajakogemuse mõttes leitakse avalduse täitmiseks läbitavate sammude arv kasutaja süsteemi sisenemisel, sammude arv avalduse täitmise käigus ei muutu. Ühe sessiooni sees hoitakse kõiki kasutaja tehtud muudatusi meeles nii, et kasutaja saab vormi sammudel edasi-tagasi liikuda ja muudatusi teha. Selleks, et vormil valitud/sisestatud info salvestuks ka üle sessioonide, peab kasutaja tegema teadliku valiku kas a valdus kinnitada või salvestada avalduse praegune seis ja protsessist väljuda. Erinevalt as-is olukorrast ei kuulu once -only printsiipi järgides käesolevasse osateenusesse järgmiste andmete kogumine ning kasutajale kuvamine: Isikukood Kodakondsus Elukoht Kontaktandmed: postiaadress Rahvus Emakeel Haridustase Eelnevate abielu de arv Abikaasa isikukood Lahutuse registreerimine PSA-s Lahutuse registreerimise osateenuse äriprotsessi kujutab REF _Ref70346745 \h Joonis 11 ja võtab kokku REF _Ref72231129 \h Tabel 5 . Kui lahutuse avalduse esitamisest on möödas vähemalt 30 päeva või saabub elektroonilises avalduses määratud kuupäev (osateenus on ühine olukorrale, kus avaldus abielu lahutamiseks esitatakse paberil), võivad abikaasad saabuda lahutuse registreerimisele Perekonnaseisu a metis. Kui abikaasad elektroonilisel avaldusel märgitud kuupäeval kohale ei tule, loetakse avaldus tühistatuks. Abielu võib lahutada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuval põhjusel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta vastavalt PKTS § 47 nõuetele . Kui üks abikaasadest ei ilmu elektroonilisel avaldusel märgitud kuupäeval kohale, võib kohale ilmunud abikaasa kas lahutuse tühistada või PSA ametnikuga kokku leppida uue lahutuse registreerimise kuupäeva . Lahutuse registreerimine PSA-s Rollid Abikaasad, ametnik Tegevuste kirjeldus: Abikaasad ilmuvad PSA-sse Ametnik viib läbi lahutuse registreerimise Lahutus kantakse r ahvastikuregistrisse Kui vahetus nimi, kantakse nime vahetus r ahvastikuregistrisse Kui nime vahetanud abikaasa on selleks soovi avaldanud, teavitatakse kolmandaid osapooli nime vahetusest Infosüsteemid Rahvastikuregister Sisendid Mõlema abikaasa poolt kinnitatud lahutuse avaldus, mille osas on tasutud riigilõiv Väljundid Lahutuse ja nime vahetuse kanded rahvastikuregistris Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Osateenuse "Lahutuse registreerimine PSA-s" kokkuvõte Seejärel viib perekonnaseisu ametnik läbi lahutuse registreerimise protseduuri ning teeb kande r ahvastikuregistris. Kui lahutuse käigus toimub nimevahetus, tehakse ka r ahvastikuregistri kanne nime vahetuseks ning käivitub osateenus "Nimevahetusest teavitamine" (vt. REF _Ref70346678 \r \h 2.2.2.6 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Äriprotsess osateenusele "Lahutuse registreerimine PSA-s" Uus nimi ja uued dokumendid Kui osana ühisest avaldusest lahutuse registreerimiseks PSA-s toimub nime valik, käivitub osateenus "Uus nimi ja uued dokumendid", mille äriprotsessi kujutab REF _Ref70346901 \h Joonis 12 ja mille võtab kokku REF _Ref72231383 \h Tabel 6 . Uus nimi ja uued dokumendid Rollid Kasutaja Tegevuste kirjeldus: Kasutaja valib uue nime r ahvastikuregistri alusel või avaldab soovi valida mõni muu nimi Süsteem kuvab nimekirja kasutajale väljastatud dokumentidest koos juhistega nende vahetamiseks Kasutaja võib asuda juhiseid täitma Süsteem kuvab nimekirja kolmandatest osapooltest, keda on võimalik nime vahetusest teavitada Kasutaja valib osapooled, keda soovib nime vahetusest teavitada Infosüsteemid SS, r ahvastikuregister , PPA Infosüsteem, TA Infosüsteem Sisendid Puuduvad Väljundid Valitud nimi, nimekiri teavitatavatest osapooltest Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Osateenuse "Uus nimi ja uued dokumendid" kokkuvõte Kasutajale kuvatakse nimeseaduse ja rahvastikuregistri alusel tema võimalikud uued nimed. Kasutajate informeeritakse protsessist mõne teise nime valikuks juhul, kui ta r ahvastikuregistri alusel pakutud nimesid kasutada ei soovi ning tal on seaduslik alus mõne teise nime valimiseks. Süsteem pärib PPA ja Transpordiameti infosüsteemidelt nimekirja kasutajale väljastatud nime vahetusel vahetatavatest dokumentidest koos juhenditega edasiseks tegutsemiseks nende taotlemiseks. Juhendid võivad olla näiteks "Teiega võetakse rahvastikuregistri kande toimumise järel ühendust" või "Dokumendi taotluse protsessiga alustamiseks vajutage siia". Viimasel juhul avaneb dokumendi taotluse protsess uues brauseriaknas. Kasutajale arusaadavas keeles juhendid genereerib iga dokumendi kohta dokumenti väljastav asutus. Süsteem koostab kõigist dokumentidest nimekirja ning kuvab need kasutajale. Kasutaja täidab dokumentide taotlemiseks antud juhised. Dokumentide taotlemise teenuste ja seega ka juhiste täitmise äriprotsessi omanikud on dokumente väljastavad asutused ning nende kirjeldused on väljaspool käesoleva teenuse ulatust. Seejärel pärib süsteem rahvastikuregistrist osapoolte nimekirja, kes on suutelised vastu võtma teavitusi nime muutusest ning kuvab selle kasutajale. Kasutaja valib nimekirjast osapooled, keda ta soovib teavitada. Kasutaja valik salvestatakse lahutuse avalduse juurde. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . Äriprotsess osateenusele "Uus nimi ja uued dokumendid" Varasuhte ja laste hooldusõiguse info Kui kasutaja jõuab vastavasse faasi osateenuses "Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s", käivitub osateenus "Varasuhte ja laste hooldusõiguse info". Osateenuse äriprotsessi kujutab REF _Ref70348555 \h Joonis 13 ja võtab kokku REF _Ref72234058 \h Tabel 7 . Varasuhte ja laste hooldusõiguse info Rollid Kasutaja Tegevuste kirjeldus: Süsteem pärib Abieluvara registrist info lahutatava abielu varasuhte kohta ning informeerib kasutajat saadud info alusel edasistest võimalikest sammudest Süsteem pärib r ahvastikuregistrist info lahutatavate abikaasade ühise hooldusõigusega alaealiste laste kohta ning informeerib kasutajat saadud info alusel edasistest võimalikest sammudest Infosüsteemid SS, Abieluvara register, r ahvastikuregister Sisendid Puuduvad Väljundid Puuduvad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . Osateenuse "Varasuhte ja laste hooldusõiguse info" kokkuvõte Esmalt pärib süsteem abieluvararegistrist info lahutatavat abielu puudutavate kannete kohta. Kui kanne leitakse, informeeritakse kasutajat vastavalt kande sisule abikaasade varasuhte liigist ning selle liigiga seotud vajalikest tegevustest lahutuse käigus. Kui kannet ei leita, kuvatakse varaühisust ja sellega seotud vara jagamist puudutav info. Seejärel pärib süsteem rahvastikuregistrist andmed lahutava paari ühiste alaealiste laste kohta. Kui andmed leiduvad, kuvatakse vastavalt andmetele info laste hooldusõiguse kohta. Kuvatav informatsioon ei sisalda laste isikuandmeid. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . Äriprotsess osateenusele "Varasuhte ja laste hooldusõiguse info" Kolmandate osapoolte teavitamine nimevahetusest Kui lahutuse protsessi käigus muutub ühe abikaasa nimi ning vastav rahvastikuregistri kanne on toimunud, käivitub osateenus "Kolmandate osapoolte teavitamine nimevahetusest". Protsessi käigus loeb rahvastikuregistri süsteem lahutuse avaldusest sinna kasutajalt volituse küsimise käigus lisatud andmed teavitatavate osapoolte kohta ning edastab vastavad sõnumid. Kui kande tegemise hetkel ei ole sõnumi edastamine (näiteks tehnilistel põhjustel) ajutiselt võimalik, jätkatakse proovimist, kuni sõnum edastatakse. Kui kande tegemise hetkel ei ole sõnumi edastamine püsivalt võimalik (näiteks on lõppenud leping sõnumite edastamiseks konkreetsele osapoolele), sõnumit ei edastata. Kolmandate osapoolte teavitamine nimevahetusest Rollid - Tegevuste kirjeldus: Pärast nime vahetuse kande toimumist, teavitab r ahvastikuregister kasutaja poolt valitud osapooli nimevahetuse toimumisest Infosüsteemid Rahvastikuregister Sisendid Kinnitatud lahutamise avaldus, mis sisaldab teavitatavate osapoolte nimekirja Väljundid Puuduvad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . Osateenuse "Kolmandate osapoolte teavitamine nimevahetusest" kokkuvõte Mõjuanalüüs Mõju osapooltele Sündmusteenuse kirjeldatud kujul kasutuselevõtuga kaasneb rida mõjusid osapooltele. Neist peamised on järgmised: Ühi s e avaldus e esitamise võimalus internetis kasvab kasutajamugavus Muutub avalduse protsess kui selline ( lisanduvad mitmesuguseid infoteenuse d nii avalduse protsessi enese kui ärireeglite osas ) ning selle ärireeglid ; Kasvab kasutajamugavus, kuna avaldust on võimalik esitada füüsiliselt PSA-sse minemata või isegi Eestis viibimata. Samuti on võimalik avaldus esitada ilma abikaasade füüsilise kohtumiseta ; Tekib mõningane väärkasutuse risk, kus üks abikaasadest kasutab avalduse esitamist teise abikaasa mõjutamiseks . Kasutajat informeeritakse paremini protsessi kulust ning seda mõjutavatest asjaoludest Toimingu staatust on võimalik aktiivselt jälgida ja vajadusel muuta ; Abik aasad on ühesemalt ja ühtlasemalt informeeritud nende varasuhet ja ühiseid lapsi puudutavatest järgmistest vajalikest sammudest ; Nime vahetuse võimalusega tehnilises keskkonnas kaasneb võimalus saada täpset teavet võimalikest nimeseadusele vastavatest nimedest ning infot selle kohta, kuidas ja mis alusel on võimalik valida mõni teine nimi . Võetakse kasutusele ühtne kalendrisüsteem lahutuse registreerimise aja broneerimiseks PSAs Võimalus kasutajatel kalendrist valida ja muuta lahutuse registreerimise aega ja kohta Lahutuse registreerimise aja ja koha valik muutub sõltumatuks Perekonnaseisuameti tööajast ; Kui füüsilises keskkonnas loetakse lahutuse registreerimise kuupäeva teatavaks tegemisega ühele abikaasale teavitatuks ka teine abikaasa, siis elektroonilises keskkonnas ja ühise kalendri kasutusega on võimalik mõlemaid abikaasasid kuupäevade muutusest automaatselt teavitada . Kasutajat informeeritakse vajalikest sammudest uute dokumentide taotlemiseks , dokumentide väljastajaid informeeritakse r ahvastikuregistri kannete toimumisest Kasutaja saab infot selle kohta, millised nime vahetusel muutuvad dokumendid on talle väljastatud ning millised on nende vahetamiseks vajalikud edasised sammud ; Dokumendi väljastajatel tekib võimalus pakkuda proaktiivseid teenuseid kas andes kasutajale juhiseid alustamaks dokumentide taotluste täitmist või reageerides rahvastikuregistri poolt edastatud sõnumitele nime muutumise kohta ; Kasuta jat on võimalik informeerida uut liiki vahetamist vajavatest dokumentidest ilma, et infosüsteemi muutma peaks. Kasutajal tekib v õimalus teavitada kolmandaid osapooli nime vahetuse toimumisest Võimalus anda elektrooniline volitus nime muutuse info edastamiseks kolmandatele osapooltele ; Kolmandatel osapooltel (pangad, kindlustusettevõtted vms.) tekib võimalus pakkuda proaktiivseid teenuseid . Kuluprognoos Kirjeldatud äriprotsessi toetavad komponendid ja nendevahelised infovood on toodud joonisel REF _Ref69459118 \h Joonis 9 . Süsteemi tuumiku moodustavad kaks uut infosüsteemi (jagatud kalendrisüsteem ning sündmusteenuse süsteem), kolm muutmist vajavat riiklikku infosüsteemi ning kolmandate osapoolte infosüsteemid. REF _Ref70357574 \h Tabel 9 võtab kokku lahenduse realiseerimiseks vajalike kulude prognoosi. Toodud prognoosi usaldusvahemik on 80-120%. Kuluprognoosi puhul on eeldatud, et arendustiimi liikme inim-aasta keskmine kulu kliendile on 100 000 EUR. Prognoos ei sisalda erinevaid süsteemi realiseerimisega kaasnevaid kulusid, sealhulgas: Kulusid PPA võimekuse loomiseks võtta vastu rahvastikuregistri teateid nime muutuse kannete kohta ; Kulusid, mis tulenevad vajadusest muudatuste käigus infosüsteeme ümber ehitada, näiteks liigselt kogunenud tehnilise võla tõttu ; Koosvõimega kaasnevad kulusid, sealhulgas andmevahetuselepingute sõlmimine, liideste info jagamine, integratsioonitestide korraldamine jms ; Kulusid, mis kaasnevad kalendrisüsteemi õiguste jagamise protsessiga (sobiliku teenustasemega klienditugi, turva-auditid jms) ; Kulud, mis kaasnevad investeeringute tegemiseks vajalike inimressurssidega nagu tootejuhi, kliendihaldurite, projektijuhtide jne. rollide täitmine ; Kulusid SMS-i ja e-posti lüüside arendamisele ja haldamisele, samuti sõnumipõhiseid kulusid . Jagatud kalendrisüsteemi puhul eeldatakse, et süsteem peab realiseerima minimaalse lahutuse protsessi toetamiseks tarviliku funktsionaalsuse. Kuna kalendriga saavad olema seotud isikuandmed, eeldatakse, et kasutatakse riigi kontrolli all olevat ja mitte pilveteenust. Vajalikku funktsionaalsust suudavad pakkuda mitmed vabavaralised CalDAVi serverid (näiteks Radicale , https://radicale.org/ ; Nextcloud https://nextcloud.com/) , kuluprognoos arvestabki vabavaralise lahenduse paigaldamise ning olemasoleva pääsuõiguste süsteemiga integreerimise kulusid. Eeldatavasti saab süsteemil olema 35-40 klienti (15 toimingut teostavat PSA-d, kokku suurusjärgus 35 kasutajat, lisaks 3-5 kasutajat Tallinnas) ning seega ei eeldata olulist kasutuskoormust. Ka ei eeldata kalendrisüsteemi kõrgkäideldavust. Hoolduskulude puhul eeldatakse umbes 20% kulusid algsest investeeringust. Sel viisil toimides on võimalik tagada mõistlik pärandvara tase, sest kogu tarkvara kirjutatakse eeldatavasti viie aasta jooksul (5*20%=100%) tagant sisuliselt ümber. Hoolduskulud ei sisalda majutuskulusid, sest need sõltuvad väga olulisel määral olemasolevast taritust, määratavast turbeklassist jne. Küll aga sisaldavad arenduskulud turvavigade parandusi, paratamatuid muutusi äriprotsessides ja liidestes, muutusi kasutajaliideses ja muud sellist. Kulude hulgas on märkimisväärne rahvastikuregistri muutmiseks tehtavate kulude osakaal. Need kulud on arvestatud eeldusel, et rahvastikuregister hakkab saatma teavitusi kannete toimumise kohta ning et neid teavitusi hakkavad saama rohkemad osapooled, kui ainult lahutuse sündmusteenusega seotud organisatsioonid. Ehk, rahvastikuregistri teavituste lahendust ei ole mõistlik ehitada ainult saatmaks "nimi muutus" sündmusi PPA, Transpordiameti ning selleks registreerinud kolmandate osapoolte suunas, mõistlik on ehitada lahendus, mis suudab saata milliseid iganes kandesündmuste teateid laiemale hulgale osapooltest. Vajalik muutus Kuluprognoos Aastane hoolduskulude prognoos Jagatud kalendrisüsteem Uus süsteem € 10 000 € 2 000 Sündmusteenuse süsteem Uus süsteem € 300 000 € 60 000 PPA Infosüsteem Võimekus tagastada dokumentide nimekirja € 40 000 € 8 000 Rahvastikuregister Võimekus võtta vastu lahutuse avaldusi , edastada teateid registrikannetest , hoida ja jagada kannete saajate nimekirja, and a infot võimalikest nimedest € 50 0 000 € 100 000 Transpordiameti infosüsteem Võimekus tagastada dokumentide nimekirja € 40 000 € 8 000 € 89 0 000 € 1 78 000 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 . Lahutuse to-be lahenduse kuluprognoos Haldusmudel ja arendusplaan Haldusmudel ja vastutused Pakume sündmusteenuse omanikuks Siseministeeriumit. Suur osa abielu lahutamisega seotutud toimingutest puudutavad ühel või teisel moel Siseministeeriumi haldusala. Samuti on teenuse keskseks registriks Siseministeeriumi hallatav r ahvastikuregister. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et Siseministeeriumit pakutakse ka abiellumise sündmusteenuse omanikuks ning, kuna tegu on olemuslikult seotud teenustega, võiks nende omaniku roll olla ühitatud. Oluline on märkida, et sellise sündmusteenuse omaniku valiku puhul lahknevad sündmusteenuse omaniku ja tajutud omaniku rollid. Sündmusteenuse kasutajaliides peab sündmusteenuste kontseptsiooni kohaselt olema tihedalt seotud eesti.ee keskkonnaga ning kasutajale tajutav selle integraalse osana. See aga tähendab, et Riigi Infosüsteemi Ametil on teenuse realisatsioonis ja käitamises paratamatult oluline roll ning vastutus teenuse eest paratamatult hajub: kui eesti.ee teenus ei ole kättesaadav, pole sõltumata teenuse omaniku pingutustest kättesaadav ka lahutamise sündmusteenus. Olukorda teeb keerulisemaks asjaolu, et Siseministeeriumile pakub IT-teenuseid eraldiseisev organisatsioon SMIT-i näol. Alternatiivina tuleks kõne alla ka RIA roll sündmusteenuse omanikuna. Nii aga tekiks oluline organisatsiooniline distants sündmusteenuse ning reaalsete teenusprotsesside vahele, samuti oleks raskendatud erinevate Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvate organisatsioonide koostöö koordineerimine. Olukorda, kus sündmusteenuse omanik on Siseministeerium, kuid infosüsteemi käitab RIA, ei saa pidada ülimalt hajutatud vastutuse tõttu mõistlikuks. Eraldi küsimusena vajab lahendamist ühise kalendrilahenduse arendamise ja käitamise vastutus. Kuna tegu on sündmusteenuse olulise osaga, peaks vastutus kuuluma koos osateenusega "Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s" Siseministeeriumile. Kui aga jagatud kalendri kasutamine väljub vaid Siseministeeriumi poolt osutatavate teenuste piirest, tuleb kaaluda ka süsteemi vastutuse liikumist mujale, näiteks Riigi Infosüsteemi Ametile. Sel juhul tuleks määratleda eraldi kalendris aja broneerimise ning kalendri haldamise osateenused. REF _Ref69995118 \h Tabel 10 loetleb abielu lahutamise sündmusteenuse osateenused ning nende omanikud. Tabel lähtub sündmusteenuse analüüsi lõpparuande lõigus 4.3.4 toodud vastutuste maatriksist. Osateenus Muutub Osateenuse omanik Osateenuse osutaja Ühine avaldus lahutuse registreerimiseks PSA-s Jah Siseministeerium Siseministeerium, KOV-id Notari tehinguaja broneerimine Ei Notarite Koda Notarite Koda Varasuhte ja laste info Jah Siseministeerium Siseministeerium Haigavaldus abielu lahutamiseks Ei Kohtud Kohtud Lahutuse avaldus ja lahutuse registreerimine notaris Ei Notarid Notarid Lahutuse registreerimine PSA-s Jah Siseministeerium KOV-id Uus nimi ja uued dokumendid Jah Siseministeerium Siseministeerium Kolmandate osapoolte teavitamine nimevahetusest Jah Siseministeerium Siseministeerium Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 10 . Osateenuste omanikud Osateenuste pakkujate võimalik uus töökorraldus Siseministeerium Siseministeeriumi vastutus antud sündmusteenuse kontekstis seisneb peamiselt järgmises : olemasolevate äriprotsesside ( r ahvastikuregistri haldus, osapoolte töö korraldamine jne.) käitamine ; lisanduvate tarkvarakomponentide ( s ündmusteenuse süsteem, j agatud kalendrisüsteem) käitamine ja arendamine . Kumbki toodud tegevustest olemuslikult sündmusteenuse muutuse käigus ei muutu (sest Siseministeerium pakub juba praegu infosüsteemide käitamise ja arendamisega seotud teenuseid) , kuigi lisandub arendatavaid ja hallatavaid tarkvarakomponente. Kohalikud omavalitsused Kohalike omavalitsuste töökorraldus muutub seoses kalendri kasutuselevõtuga järgmistel viisidel: Lahutuse registreerimist läbi viivate ametnike tööaega tuleb planeerida ja aktiivselt juhtida (näiteks broneeringute nihutamine, kui ametniku tööaeg muutub) uue kalendrisüsteemi abil ; Õiguste taotlemine ja eemaldamine kalendrisüsteemile ligipääsuks uute ametnike lisandumisel või ametnike lahkumisel . Tehniline analüüs ja arendusvajadused Arendusvajadustest annab ülevaate REF _Ref69459118 \h \* MERGEFORMAT Joonis 9 Tehnilisi eeldusi kirjeldab REF _Ref69462503 \r \h \* MERGEFORMAT 2.2.3.2 Õigusaktide analüüs ja muudatusettepanekud Abielu lahutamise sündmusteenuse tulevikukontseptsioon eeldab muutusi PKTSis. Muudatusi tingivad järgmised asjaolud: Lahutamisavalduse elektrooniline esitamine – tingib PKTS § 44 lg 1 muutmisvajaduse . Elektroonilise avalduse esitamine võib tuua kaasa ka riigilõivu adressaadi muut. Elektroonilise avaldus ei esitata PSA-le, vaid sündmusteenuse omanikule (vt REF _Ref72761324 \h Tabel 10 . Osateenuste omanikud ), mistõttu muutub riigilõivu võtja riigilõivuseaduse tähenduses. Seega võib elektroonilise avalduse esitamine tingida õigusliku muudatuse ka sellest aspektist ; Andmete esitamise viis muutub – teenuse kasutaja ei sisesta andmeid (va kontaktandmed) ning seega puudub vajadus PKTS § 44 lg 2 p 1-5 ning PKTS § 44 lg 5 järele elektroonilise teenuse puhul ; Puudub vajadus ilmuda füüsiliselt lahutamise avalduse esitamiseks PSAsse, mistõttu muutub sisutühjaks PKTS § 44 lg 4 elektroonilise avalduse puhul. Paberavalduse puhul säte jätkuvalt relevantne ; Abikaasad valivad ise lahutamiskuupäeva kalenderlahendusest, mis on neile kättesaadavaks tehtud PSA poolt – PKTS § 45 lg 2 kehtib sel juhul üksnes füüsilises kanalis ning tuleks kaaluda, kuidas elektroonilise avalduse esitamise puhul vastav norm sõnastada. Kuna abikaasad ise lepivad kokku lahutamise registreerimise kuupäeva, siis see tingib ka PKTS § 45 lg 5 muutmisvajaduse. Füüsilise avalduse esitamise ja füüsilise ilmumise nõude kaotamise järel elektroonilise lahutusavalduse esitamise puhul muutub sisutühjaks PKTS § 45 lg 2 1 , mis võimaldab ühel kaasal jätta lahutamise avalduse esitamiseks füüsiliselt ilmumata ning selle asemel esitada PSA-sse notariaalselt tõestatud avaldus. Läbi viidud analüüsi ulatusega külgneb küsimus sellest, kas kogu lahutuse protsess alates avalduse esitamisest kuni selle registreerimiseni oleks võimalik viia digitaalsesse kanalisse. Kuigi küsimuse detailne vastus ei ole käesoleva analüüsi skoobis, võib lühidalt öelda järgmist. Täisdigitaalne lahutus, kus ka lahutuse registreerimine toimub füüsilise kontaktita, on tehniliselt kindlasti võimalik. Lahutuse füüsilisel registreerimisel as-is olukorras veendub ametnik lahutajate tahtes ning mõlemad osapooled allkirjastavad rahvastikuregistri kande PSAs. Elektroonilise allkirja abil kande allkirjastamine on võimalik ning allkirjastaja tegeliku tahte hindamiseks on samuti metoodikad olemas. Siiski on seoses täiselektroonilise lahutusega PSA ametnike poolt tajutud oluline risk elektroonilise identiteedi väärkasutuseks. Olukordades, kus koos elavatel abikaasadel on võimalik ligipääs teineteise elektroonilise identiteedi vahenditele, võib tekkida väärkasutuse oht. Lihtsalt öeldes võib üks abikaasadest abielu omakäeliselt ära lahutada. Oluline on märkida, et tegemist on suurel määral üldise ja mitte lahutusespetsiifilise riskiga: kui üks abikaasadest võib väärkasutada teise abikaasa kvalifitseeritud elektroonilise allkirja vahendit abielu lahutamiseks, võidakse sedasama vahendit kasutada ka milliseks iganes muuks elektrooniliseks tahte avalduseks finantstehingutest valimiseni. Lahutuse spetsiifiliseks muudab riski asjaolu, et abikaasade kooselu võib viia nii ligipääsuni kvalifitseeritud elektroonilise allkirja vahendile kui ka motiividele teise osapoole identiteedi varguseks. Kui täisdigitaalset lahutust kaaluda, siis: saaksid osapooled 30 päeva möödumisel avalduse esitamisest teavituse võimaluse kohta lahutus registreerida koos juhenditega selle tegemiseks. Kui lahutust 90 päeva möödumisel registreeritud ei ole, avaldus tühistatakse tuleks muuta ka PKTS §-i 46 ning selles sättes tuleks sedastada, et lahutajad allkirjastavad lahutuskande andmed, misjärel need lähevad kas kohe rahvastikuregistrisse või eelkontrolli perekonnaseisuametniku juurde, kes vigade puudumisel saadab lahutuskande rahvastikuregistrisse tuleks kaaluda ka nii-öelda "rist-kanaleid", kus paberil esitatud lahutamise avaldus lõpeb lahutuse elektroonilise registreerimisega. See võimaldaks pakkuda vähemalt osaliselt elektroonilist teenust ka isikutele , kellel elektrooniline avalduse esitamine mingil põhjusel võimalik ei ole (elukoht, kannete puudumine rahvastikuregistris vms.) tuleks kaaluda kalendrisüsteemi vajalikkust. Eeldatavasti kasutaks suur osa elektroonilise lahutamise avalduse esitanud isikuid ka elektroonilist lahutuse registreerimist. Seetõttu on inimeste hulk, kes füüsiliselt PSA-s lahutusi registreerida soovivad väike ning nende teenindamine elavas järjekorras võib olla lihtsam (eriti väiksemates PSA-des), kui kalendrisüsteemi kasutuselevõtt . Riskid ja maandusmeetmed Sündmusteenuse to-be lahenduse kasutuselevõtuga on seotud järgmised riskid: Kalendri kasutuselevõtu risk . Risk seisneb selles, et jagatud kalendrisüsteemi ei õnnestu kas tehniliste või organisatoorsete raskuste tõttu efektiivselt kasutusele võtta. Näiteks võivad kohalikud omavalitsused keelduda PSA-de töökorraldust muutmast. Samuti võivad tekkida olukorrad, kus lahutajad kalendrisüsteemi puuduliku kasutuse tõttu kokku lepitud ajal lahutust registreerida ei saa. Riski realiseerumise tõenäosus on keskmine . Riski saab efektiivselt maandada kasutades lihtsat ja standardeid järgivat lahendust, millel oleks minimaalne võimalik mõju PSA töökorraldusele ning mis võimaldaks vajadusel kasutada erinevaid, sama standardit järgivaid, kalendrisüsteeme ; Protsessi väärkasutuse risk. Risk seisneb selles, et kirjeldatud lahutuse protsessi hakatakse kasutama abikaasade vastastikuse ebaseadusliku mõjutamise vahendina. Näiteks võib üks abikaasadest demonstratiivselt alustada internetis avalduse täitmist. Riski realiseerumise tõenäosus on madal . Riski saab maandada süsteemi käitumist pidevalt jälgides ning kasutajate käitumist (pooleliolevate avalduste hulk, avalduse täitmiseks kuluv aeg, osapoolte kinnituste vaheline aeg jne.) analüüsides. Samuti on võimalik pöörata tähelepanu kasutajaliidese ja selles sisalduvate selgitavate tekstide arusaadavusele kõigis kasutatavates keeltes vähendamaks võimalust, et üks osapoolt saab mõjutada mõistma avalduse sisu ja tagajärgi vääriti . Abielu lahutamise p rototüüp Abielu lahutamise analüüsi raames prototüübiti viis kasutuslugu : Lahutusavalduse kinnitamine esimese osapoole poolt ilma riigilõivu maksmata; Lahutuse registreerimise kuupäeva muut mine, lahutusavaludse kinnitamine ja riigilõivu maksmine teise osapoole poolt ; Lahutusavalduse kuupäev kinnitamine esimese osapoole poolt ; Lahutusavalduse staatuse kontrollimine ; ja E lektrooniline abielulahutuse tõend i allalaadimine . Testimine viidi läbi nii kvalitatiivse modereeritud testina, kus kasutaja teosta s testi üksi, kuid tal on võimalus testi ajal moderaatori abi paluda kui ka kvalitatiivse modereerimata testina, kus kasutaja sai testi teostamiseks kirjalikud juhised ja teosta s testi üksi. Testijad said järgmised testülesanded ja seotud juhised: Test 1. Esita ja kinnita lahutusavaldus Testija sai juhised, et abikaasade vahel pole erimeelsusi, lahutusele kohaldub Eesti õigus, valida spetsiifiline registreerimise aeg ja riigilõivu mitte tasuda. Test 2: Muuda lahutuse registreerimise kuupäeva, kinnita lahutusavaldus ja maksa riigilõiv Testija sai juhised, et abikaasade vahel pole erimeelsusi, lahutusele kohaldub Eesti õigus, valida spetsiifiline registreerimise aeg , mis erineb abikaasa poolt eelnevalt valitud ajast ja tasuda riigilõiv. Test 3: Lahutusavalduse kuupäev on muudetud, vaata üle ja kinnita Testija sai juhised, et talle on laekunud e-kiri muutunud lahutuse registreerimise aja kohta ning et talle sobib muudetud aeg. Test 4: Kontrolli, mis seisus on lahutusavaldus Test 5: Leia koht, kust laadida elektrooniline abielulahutuse tõend Iga testija teostas ühes sessioonis 2-3 testülesannet. Testik ombinatsioonid olid vastavalt Test 1 ja Test 3 ja Test 5 ning Test 2 ja Test 4. Igal testijal palut i hinnata testi teostamise keerukust skaalal 1 (Väga keeruline) kuni 5 (Väga lihtne). Testis osales 17 testijat, kuid tehnilistel põhjustel saab tulemustes arvestada vaid 15 testija tulemustega (testijad liikusid prototüübis kuvale, mis ei võimaldanudki testülesannet juhistele vastavalt täita). Tesitavad oli võimalik grupeerida järgmiste tunnuste alusel: Sugu: Naised: 11 Mehed: 4 Vanus: 25-35-aastane: 3 36-45-aastane: 4 46-55-aastane: 6 55-aastane või vanem: 2 Haridustase: Kõrgharidus: 12 Keskharidus: 3 Elukoht: Tallinn: 13 Tartu: 1 Elva: 1 Sisstulek: 0-1000€: 3 1000-2000€: 4 2000-3000€: 3 3000-4000€: 2 4000-6000€: 1 Info puudub: 2 Suhte staatus: Vallaline: 2 Partnersuhtes: 7 Abielus: 5 Lahutatud: 1 Laste arv: Lapsi ei ole: 4 1-3 last: 11 Testimise tulemused on kokku võetud REF _Ref73969878 \h Tabel is 11 . Test Testimiskordade arv Keskmine sooritamise aeg Keskmine hinne Test 1 8 03:24 4,625 Test 2 7 02:59 4,714 Test 3 8 01:06 4,625 Test 4 7 00:15 5 Test 5 8 00:29 4,75 4,743 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 11 . Prototüübi testi tulemused Prototüübi testimise peamised järeldused ja leiud: Lisada protsessi lõppu selge viide avalehele (välja toodud 5 testija poolt) Olemus: Mitmed kasutajad tundsid puudust selgesõnalisest viitest avalehele, et selliselt oma tegevusele nö punkt panna. Muudatus: Prototüübis on realiseeritud lahendus, kus avalehele liikumise link on lisatud vastava kuva teatesse ning avalehel liikumise tegevusnupp on lisatud tegumiribale. Lahendus on pakutud vastavalt Veera disainisüsteemis defineeritule. 7 testijat läbisid oma testid pärast selle muudatuse sisse viimist ning nende hulgas ei tulnud see probleemikoht enam esile. Soovitus tulevikuks: Kasutajateekonnale nö punkti panemine (ja avalehele tagasi viimine, välja logimine, vms) on väga tüüpiline kasutaja ootus, mis võiks olla lahendatud sarnaselt läbi erinevate sündmusteenuste. Praegune sündmusteenuse prototüübi üldine navigatsioon ei pakkunud kasutajale piisavalt tuge selle eesmärgi saavutamiseks ning avalehele liikumise nupp tuleb lisada iga teenuse asjakohasele kuvale. See võib tekitada aga olukorra, kus nii visuaalne, sõnaline kui sisuline lahendus sama eesmärgi saavutamiseks võib erinevate teenuste raames olla erinev. Soovitus on see leid ehk üldisemal tasemele rakenduse analüütikute ja kujundajatega läbi analüüsida. Kinnituse lehel kuvada kohustuslikud lahtiütlemised esimesena, vabatahtlikud teisel positsioonil (välja toodud 3 testija poolt) Olemus: Mõned kasutajad viitasid asjaolule, et kuna kinnituse lehel on kohustuslik lahtiütlemine (ja kasutaja peab selle valiku tegema, et edasi liikuda), hakkasid nad valikuid tegema ülevalt-alla liikudes. Nii valisid nad muuhulgas inertsist ka vabatahtliku paberil abielulahutuse tõendi ja alles siis kohustusliku lahtiütlemise, mis aktiveeris ka edasi liikumise nupu. Muudatus: Prototüübis on realiseeritud lahendus, kus kohustuslik lahtiütlemine on kuvatud esimesel positsioonil. 7 testijat läbisid oma testid pärast selle muudatuse sisse viimist ning nende hulgas ei tulnud see probleemikoht enam esile. Kellaaja valimise asukoht ei ole intuitiivne (välja toodud 1 testija poolt) Olemus: Üks kasutaja pidas kellaaja valimist keeruliseks ja soovis kellaaja valikut sisestada kalendri komponendis koheselt kuupäeva valiku juures. Soovitus: Kuupäeva ja kellaaja valimine on taaskord lahendus, mis võiks toimida läbi erinevate teenuste võimalikult sarnaselt. Veera disainiraamistik on kuupäeva valiku elemendi osas ette kirjutanud JQuery date picker’i kasutamise. Samas on võimalik jQuery baasil ehitatud ka täiendavaid kuupäeva ja kellaaega koos valida lubavaid versioone. Näiteks: Hetkel ei ole prototüübis muudatust sisse viidud, kuna probleemi tõi esile vaid üks testija. Infoteade ei anna piisavat edueluamust (välja toodud 1 testija poolt) Olemus: Vastavalt Veera disainiraamistikule kasutame hetkel informatiivseid teateid olukorras, kus kasutaja on ühe teekonna sammu küll lõpetanud, kuid kogu protsess ei ole veel edukalt läbitud ja kas tema või teine osapool peab veel midagi tegema (näiteks riigilõiv on tasutud). Soovitus: Kaaluda kujundusprotsessi käigus täiendava teate liigi tekitamist, mis annab visuaalselt edasi nii selle sõnumi, et üks protsessi samm on läbitud, kuid jätab ruumi ka täiendava info edastamiseks selliselt, et kasutajale ei jää eksitav mulje, nagu kogu protsess on edukalt läbitud. Järgmistel lehekülgedel esitatakse prototüübi vaated, mis on kohandatud nii arvutiekraanile kui ka mobiilile ning annavad edasi abielu lahutamise sündmusteenuse loogika. Kõiki erandjuhtum ite vaateid ei ole mobiiliekraanile kohandatud olukor d ade jaoks loodud , kuna nii raami, sisu kui tea de te näited on arvutiekraanile kohandatu d vaadete jaoks lisatud . Klikitava prototüübiga on võimalik tutvuda siin : https://3c56tz.axshare.com/#id=x9t18l&p=viited . Vaade 1: Avaleht (sh üldine lehe raam; edasistelt kuvadelt loetavuse ja mahu eesmärkidel eemaldatud) left -5715 0 0 4883785 370205 0 0 3654425 24765 0 0 -3175 544195 0 0 Vaade 2: Lahutuse protsessiga tutvumine (personaliseeri tud vastavalt staatusele) 7383145 93980 0 0 3105150 91440 0 0 3727450 1524635 0 0 Vaade 3: Lahutuse avalduse esitamine, avalduse avamine esimese osapoole poolt left 120073 0 0 5635625 121285 0 0 Vaade 4: Lahutuse avalduse esitamine, koha ja aja valimine 6590665 2610485 0 0 5737225 111125 0 0 Vaade 5: Lahutuse avalduse esitamine, nimi pärast lahutust 5629621 126192 0 0 left 141952 0 0 6770196 1701781 0 0 5467985 110490 0 0 Vaade 6: Lahutuse avalduse esitamine, varasuhte info 5521210 17780 0 0 left 31634 0 0 Vaade 7: Lahutuse avalduse esitamine, hooldusõiguse info left 98482 0 0 Vaade 8: Lahutuse avalduse esitamine, avalduse kinnitamine 4565477 117648 0 0 left 119092 0 0 6058766 59170 0 0 5704090 363277 0 0 left 363104 0 0 Vaade 9: Lahutuse avalduse esitamine, riigilõivu maksmine 7268556 142471 0 0 5787159 366164 0 0 left 342900 0 0 Vaade 10: Lahutusavalduse esitamine, avalduse avamise vaade teisele osapoolele Vaade 11: Lahutusavalduse esitamine, probleemne kuupäev left 100503 0 0 Vaade 12: Lahutamisavaldus kinnitatud, staatuse teade left 15471 0 0 Vaade 13: Lahutamisavaldus, vajab tähelepanu left 63326 0 0 Vaade 14: Lahutamisavaldus tühistatud left 97848 0 0 left 373495 0 0 Vaade 15: Lahutus registreeritud 5580380 7620 0 0 Curriculum vitae ISIKUANDMED Nimi: Elisabeth Kelner Telefon: +372 5905 6688 E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2024 – ... Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Doktorikraad omandamisel Elisabeth Kelner, doktorant, (juh) Kaja-Triin Laisaar, Tanel Laisaar. Kopsuvähi sõeluuringus osalemise määr ja mitteosalemise põhjused; kaasuvad leiud ja nende käsitlus. 2020 – 2022 Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Omandanud rahvatervishoiu erialal terviseteaduste magistrikraadi Elisabeth Kelner, magistrikraad, 2022, (juh) Mikk Jürisson; Heti Pisarev; Lili Azin Milani; Vallo Volke. Polügeense riski mõju II tüüpi diabeedi raskusele ja ravimikasutusele. 2017 – 2020 Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Omandanud füsioteraapia erialal terviseteaduste bakalaureusekraadi TÖÖKOGEMUS 2024 september – ... – Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervise instituut, epidemioloogia nooremteadur-doktorant Teadustöö läbiviimine epidemioloogia valdkonnas keskendudes kopsuvähi sõeluuringus osalemise määra, mitteosalemise põhjuste ning kaasuvate leidude käsitlemisele; uurimisrühma töös osalemine, andmetöötlus statistiliste meetodite abil; panustamine instituudi teadus- ja õppetöösse. Tõenduspõhise praktikakeskuse töösse panustamine – ravijuhendite ning tegevusjuhendite koostamine. 2022 juuli – 2025 veebruar – Tervisekassa, raviteenuste osakond, peaspetsialist-sisehaiguste osateenuse teenusejuht Sisehaiguste osateenuse strateegia loomine ning juhtimine; sisehaiguste teenusega seotud uute tervishoiuteenuste arendamine, sh tõenduspõhisuse hindamine, hinnakokkulepped, arendusprojektide algatamine ja läbiviimine; olemasolevate tervishoiuteenuste jälgimine ning vajadusel parendamine. 2023 september – 2024 september – Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervise instituut, ravijuhendi „Osteoporoosi ravijuhend esmatasandile“ sekretariaadiliige (käsundusleping) 2022 september – 2024 mai – Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervise instituut, ravijuhendi „II tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravi“ sekretariaadiliige (käsundusleping) 2022 veebruar – Sotsiaalministeerium, rahvatervise osakond, praktikant KEELTEOSKUS Eesti keel – emakeel Inglise keel – B2 tase TÄIENDAV INFO Autojuhiload: B-kategooria load Arvutioskus: Statistika ja analüüsiprogramm STATA Statistika ja analüüsiprogramm R MS Word, Excel, PowerPoint Täiendkoolitused: 2024 november – Täiendkoolitus „Selged ja mõjusad sõnavõtud“ 2023 detsember – Täiendkursus „Teadusartikli kriitiline lugemine. Tõenduspõhisus. Majanduslik hindamine tervishoius.“ 2023 oktoober – november – Poliitikakujundamise oskuste koolitusprogramm II moodul "Kaasaegne poliitikakujundamine, kaasamine ja protsessijuhtimine." 2023 veebruar – mai – Coaching’u algtõed 2023 jaanuar – Projektijuhtimise koolitus 2022 september –detsember – Teenuspõhine juhtimine 2022 september – ravijuhendite koostamise GRADE metoodikaalane koolitus  CURRICULUM VITAE Nimi: Katre Pall Kontakt: Tel: 52 20 992 e-mail: [email protected] Kunderi 46-11, 10121 Tallinn. Teaduskraad: M.A. sotsioloogias, Lancasteri Ülikool/Kesk-Euroopa Ülikooli Praha Kolledž, 1994. Haridus: Lancasteri Ülikool koostöös Kesk-Euroopa Ülikooli Praha Kolledži sotsioloogia osakonnaga, magistriõpe. Omandatud kraad – Master of Arts in Society and Politics. Tartu Ülikooli sotsioloogia osakond 4-aastane õpe, lõpetatud cum laude. Tartu Miina Härma Gümnaasium. Töökäik: 2023 (august) – Poliitikauuringute Keskus Praxis: töö- ja sotsialpoliitika analüütik 2021 – 2023 Sotsiaalkindlustusamet: pensioniteenuse juht Tööülesanded: pensioniteenuse juhtimine, pensione puudutava info kaasajastamine erinevates portaalides, osalemine infosüsteemide arenduse projektides, juhendmarjalide koostamine menetlusprotsessiks. 2019 – 2023 iseseisev töö sotsiaalvaldkonna eksperdi ja analüütikuna. Koostööpartnerid: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Riigikogu Arenguseire Keskus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Haap Consulting, Poliitikauuringute Keskus Praxis. 2019 – 2021 Tartu Ülikool: analüütik. Osalemine kuriteoohvrite õiguste ja teenuste projektis SERV. 2019 (august) – 2021 (november) Dementsuse Kompetentsikeskus: hoolekandevaldkonna arendusjuht. Tööülesanded: sotsiaalvaldkonna töötajate ekspertnõustamine dementsusspetsiifilistel teemadel, analüüside koostamine, koolituste ettevalmistamine, dementsusesõbraliku asutuse märgise metoodika väljatöötamine, uudiskirjade koostamine. 2003 kuni 2018 Sotsiaalministeerium:  sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja (alates 2014) sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste meeskonna juht (alates 2005) sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik (alates 2004) sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist (alates 2003) Tööülesanded: osakonna juhtimine, poliitikakujundamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas; arengukavade ja programmide koostmine; eelnõude ning seletuskirjade kirjutamine; koostöö ja läbirääkimised huvigruppidega; osalemine rakenduspraktika kujundamises; analüüsimine ja analüüside tellimine; valitsusele seisukohtade kujundamine; osalemine Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu töörühmades. Projektid Täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest (2025-2026) – projektijuht ja analüütik. Raport Alaealise toetamine töökogemuse omandamisel (2024-2025) – analüütik. Intervjuude läbiviimine ja analüüs, dokumendianalüüs. Raport Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine (2024 – 2025) – analüütik. Intervjuude läbiviimine ja analüüs, dokumendianalüüs. Raport Nähtamatu osa majandusest: mis on hooletöö hind? (2024) – analüütik. Dokumendianalüüs. Raport Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule (2024) – projektijuht ja analüütik. Projekti juhtimine, intervjuude läbiviimine ja analüüs, dokumendianalüüs. Raport Andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjude hindamine sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes (2024) – sotsiaalvaldkonna ekspert. Dokumendianalüüs ja eksperthinnangute andmine. Raport Enim puudustkannatavate isikute Euroopa Abifondi (FEAD) 2014-2020 tegevuste järelhindamine (2023 - 2024) – projektijuht ja analüütik. Dokumendianalüüs ja intervjuude läbiviimine. Projekt Kuriteoohvrite teenused ja õigused (SERV) – Euroopa Komisjoni rahastatud projekt 6 liikmesriigi osavõtul (2019 – 2021) – Eesti ekspert ja analüütik. Intervjuude kavandamine, läbiviimine ja analüüs, kommunikatsioonitegevused. Raport Pikaajalise hoolduse tulevikustsenaariumid – Riigikogu Arenguseire Keskuse uurimissuund „Pikaajalise hoolduse tulevik“ – tulevikustsenaariumide kirjutamine (2021). Vt: https://arenguseire.ee/uurimissuunad/pikaajalise- hoolduse-tulevik/#persons Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumine (2018) – sotsiaalkindlustusalaste töögruppide koordineerimine. Töövõimereform (2015 – 2017) – reformi aluspõhimõtete väljatöötamine, projektijuhtimine. Naised Vägivallata (2020) – vägivallast loobumise tugigruppide käivitamine ja tugigrupi juhtide koolitused. Olulisemad artiklid: Leonaitė, E., Markina, A., Pall, K. (2022). Implementation of the Victims’ Rights Directive in Lithuania and Estonia: Challenges and Achievements. In: Limantė, A., Pūraitė-Andrikienė, D. (eds) Legal Protection of Vulnerable Groups in Lithuania, Latvia, Estonia and Poland. European Union and its Neighbours in a Globalized World, vol 8. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-031-06998-7_13 Karu, M., Pall,K. (2009). „Policy actions and reactions in Estonia: transition of leave policy form Soviet Union to half way to Scandinavia“ in Moss,P., Camerman,S. (eds) The Politics of Parental Leave Policies. Policy Press. Mitmed artiklid sotsiaalvaldkonna teemadel ajakirjades „Sotsiaaltöö“ ja „Riigikogu Toimetised“. Liikmelisus: Rahvusvahelise vanemapuhkuste koostöövõrgustiku (International Network on Leave Policies & Research) liige alates 2006. Euroopa Komisjoni Sotsiaalkaitsekomisjoni põhiliige (kuni 2018 lõpp).  CURRICULUM VITAE Kristiina Laanest Jurist +372 520 9722 Tallinn, Harjumaa, Estonia [email protected] Töökogemus oktoober 2022 – … Jurist, Jio Estonia OÜ Õigusnõustamine ettevõtte tegevust puudutavates küsimustes, lepingudokumentide ettevalmistamine ja andmekaitsealase praktika kujundamine. oktoober 2022 – … Jurist, Proud Engineers OÜ Õiguseksperdina siseriiklikes ja rahvusvahelistes digiriigi ja IT-õiguse valdkonnaga seotud projektides osalemine, lepingute ja muude õigusalase sisuga dokumentide koostamine. märts 2022 – august 2022 Jurist, E-riigi Akadeemia SA Lepingute, sh töö- ja hankelepingute ettevalmistamine, töökorraldust puudutavate kordade loomine ja uuendamine ning asutuse õigusalaste riskide kaardistamine. juuli 2019 – märts 2022 Õigusosakonna juhataja, Riigi Infosüsteemi Amet Ameti õigusalase töö korraldamine ja koordineerimine, esindamine kohtu- ja kohtuvälistes vaidlustes, õigusaktide eelnõudele arvamuse avaldamine, ameti tegevuse õiguskvaliteedi tagamine, teenistujate ja juhtkonna õigusalane nõustamine. Proud Engineers OÜ | Kristjani tee 4, 74015 Miiduranna, Estonia | proudengineers.com september 2015 – juuni 2019 Õigusnõunik, Riigi Infosüsteemi Amet Ameti tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide ning töökorraldust puudutavate õigusliku sisuga dokumentide väljatöötamine, õigusaktide mõju ja õigusaktide väljatöötamise ning muutmise vajaduse analüüsimine, ametile arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõude kohta arvamuse andmine, ameti juhtkonna ja teenistujate juriidiline nõustamine. juuni 2013 – august 2015 Õigusnõunik, Andmekaitse Inspektsioon Asutuse õiguspraktika kvaliteedi tagamine, kohtupraktika analüüsimine ja õigusaktide eelnõudele arvamuse avaldamine, õigusalastes küsimustes teenistujate nõustamine ja asutuse esindamine kohtus. november 2009 – mai 2013 Juhtivinspektor, Andmekaitse Inspektsioon Riikliku- ja haldusjärelevalve menetluste ning väärteomenetluste läbiviimine, ametile esitatud selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamine, ameti tegevusvaldkonnaga seotud töögruppides osalemine. aprill 2008 – oktoober 2009 Peaspetsialist, Sotsiaalkindlustusamet Õiguslikes küsimustes ühtse halduspraktika kujundamine, õigusaktide muutmiseks ettepanekute esitamine, eelnõudele arvamuse avaldamine, avalikkuse teavitamiseks informatiivsete materjalide koostamine. Haridus 2016 – 2019 Tartu Ülikool Infotehnoloogiaõigus Magistrikraad 2009 – 2012 Tallinna Tehnikaülikool Õigusteadus Proud Engineers OÜ | Kristjani tee 4, 74015 Miiduranna, Estonia 2 | proudengineers.com  Magistrikraad 2005 – 2008 Tallinna Majanduskool Õigus Diplom 1993 – 2005 Türi Majandusgümnaasium Keskharidus Litsentsid ja tunnistused 2018 Tallinna Tehnikaülikool Eksperdi tasandil andmekaitsespetsialist (DPO) Keeled Eesti keel C2 (emakeel) Inglise keel C1 (väga hea) Vene keel A2 (vähene) Muu info Riigi Infosüsteemi Ameti õigusnõunikuna olen osalenud arvukate riigi infosüsteemi baastaristu teenuseid (Eesti teabevärav eesti.ee, infosüsteemide andmevahetuskiht X- tee, elektrooniline identiteet ja usaldusteenused, riigi infosüsteemide haldussüsteem RIHA, riigivõrk, valimiste infosüsteemid) ja küberturvalisuse valdkonda puudutavate eelnõude välja töötamisel. Alates Andmekaitse Inspektsiooniga liitumisest 2009. aastal olen tihendalt olnud seotud andmekaitseõigusega. Andmekaitse Inspektsiooni järelevalveametnikuna puutusin vahetult kokku arvukate isikuandmete töötlemist puudutavate vaidluste ja rikkumistega. Konkreetsemalt olin järelevalveametnikuna spetsialiseerunud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnale. Nii Riigi Infosüsteemi Ametis kui ka Andmekaitse Inspektsioonis kuulus minu tööülesannete hulka muuhulgas RIHA kooskõlastamismenetluse raames andmekogude põhimääruste eelnõude läbivaatamine ja neile arvamuse avaldamine. Ühena olulistest kriteeriumidest hindasin kas ja millisel määral on tagatud isikuandmete töötlemisel Proud Engineers OÜ | Kristjani tee 4, 74015 Miiduranna, Estonia 3 | proudengineers.com andmesubjekti õiguste kaitse, arvestades samal ajal ka riigi huvisid avalike ülesannete täitmisel. Proud Engineers õiguseksperdina on minu ülesandeks olnud mitmetes siseriiklikes ja rahvusvahelistes projektides projekti meeskonna ja tellija nõustamine isikuandmete töötlemist puudutavates küsimustes. Projektid september 2022 – märts 2026 Konsultatsiooniteenus Armeenia keskpangale ja riiklikule IT Agentuurile Õigusalane nõustamine avaliku teabe, isikuandmete kaitse (sh Armeenia kehtiva andmekaitseseaduse analüüs, järelduste ja ettepanekute esitamine), elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste valdkonna ning küberturvalisust puudutavate õigusaktide väljatöötamisel. august 2025 – detsember 2025 ESTDEV lihthange „Train-of-Trainers programme for DPOs supporting Ukraine’s Data Protection Reform“ Koolitusprogrammi ja materjalide koostamine Ukraina avaliku sektori võtmeisikutele, parlamendi inimõiguste voliniku sekretariaadile ja selle piirkondlike büroode töötajatele, samuti isikuandmete kaitse valdkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele. aprill 2024 – august 2024 Riigikantselei hange (270779) „Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile“, 1. etapi õigusanalüüs Õigusanalüüsi läbiviimine, eesmärgiga analüüsida Euroopa Liidu ja Eesti ligipääsetavuse ja elektroonilise side valdkonna regulatsioone, et tuvastada olemasolevad õiguslikud nõuded (sh isikuandmete töötlemist reguleerivad tingimused) Euroopa Liidu ja Eesti õiguses uute lahenduste: Proud Engineers OÜ | Kristjani tee 4, 74015 Miiduranna, Estonia 4 | proudengineers.com  videokõne ja reaalajas tekstiedastuse kasutuselevõtuks. 1. etapi õigusanalüüsi raport on avalikult kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/uue- polvkonna-112-kaasaegne-ligipaasetav- hadaabiuhendus-koigile. oktoober 2023 – september Jio Estonia OÜ andmekaitsealaste reeglite 2023 väljatöötamine Eelduste väljaselgitamine isikuandmete kolmandasse riiki (Indiasse) edastamiseks ning reeglite koostamine töötajate isikuandmete õiguspäraseks töötlemiseks. Publikatsioonid „Elektroonilise allkirjastamise aja tuvastamine: õiguslikud nõuded ja tehnilised võimalused“, Laura Kask; Kristiina Laanest. Juridica 2020 (4), 294−304). „Andmekaitse ei takista abivajavast lapsest teatamast“, Kristiina Laanest. Postimees 2011. Proud Engineers OÜ | Kristjani tee 4, 74015 Miiduranna, Estonia 5 | proudengineers.com  CURRICULUM VITAE Nimi: Hede Sinisaar Telefon: 56 958 309 e-mail: [email protected] [email protected] Haridus 2018 – Tallinna Ülikool, doktoriõpe Doktoritöö (monograafia) teema „Püsivaesuse mustrid ja rahaliste toetuste mõju Eestis“, juhendaja kuni 2024 prof. Ellu Saar, alates 2024. a sügis prof. Marge Unt, prof. Triin Lauri 1998 ‒ 2006 Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, bakalaureuse kraad sotsioloogias – magistrikraadile vastav kvalifikatsioon Bakalaureuse töö ”Põlvkondade väärtushinnangud Eestis”, juhendaja prof. E. Saar; Seminaritööd: “Väärtushinnangud taasiseseisvunud Eestis”, “Materialistlike väärtuste muutumine 1983–1998”, juhendaja prof. E. Saar Lisaerialad: Euroopa õpingud, haldusjuhtimine 2000 Haldusjuhtimise eriprogramm – teenistusõpe ROTAL-s (Riigi- ja omavalitsustöötajate ametiühingute liit) 1986 – 1997 Tallinna Üldgümnaasium, sh Junior Achievement’i majanduskursus, õpilasfirma asepresident Töökogemus 2024 – Mõttekoda Praxis, töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht, juhatuse liige Ülesanded: organisatsiooni arendamine ja strateegiline juhtimine – eesmärkide seadmisest tegevuste elluviimise ja hindamiseni; töö- ja sotsiaalpoliitika programmi eestvedamine; meeskonna juhtimine, tagasiside andmine ja arendamine, erialane analüütikutöö; projektide juhtimine ja vastutamine projekti tulemuste saavutamise eest 2014 – 2024 Sotsiaalministeerium, analüüsi ja statistika osakonna juhataja Ülesanded: osakonna töö juhtimine, planeerimine ja korraldamine; samuti poliitikate kujundamiseks vajalike ülevaadete, analüüside ja prognooside koostamise ning poliitikameetmete ja õigusaktide eelnõude mõju hindamise korraldamine ja läbiviimine. Seejuures poliitikate kujundamiseks ja valdkondade arengu hindamiseks vajalike uuringute ja küsitluste läbiviimise või tellimise ning muude vajalike statistiliste andmete hankimise ja töötlemise korraldamine või teostamine. Tööülesannete hulka kuulusid ka erinevate indikaatorite arendamine, väljatöötamine, juhtimislaudade ja rakenduste väljatöötamine; osalemine erinevate ÜRO konventsioonide Eesti aruannete koostamisel ja kaitsmisel, Sotsiaalharta, OECD aruannete; Euroopa semestri jm tegevustes. Töökogemus hõlmab ka analüütikuna nii töö-, tervise kui sotsiaalvaldkonna registriandmete analüüsi (sh andmestike ühendamist), Statistikaameti isiku- ja leibkonnauuringute mikroandmete analüüsimist jne. Analüütikuna osalenud aja jooksul erinevate toimetulekutoetuse süsteemi muudatuste väljatöötamisel ning  koostanud toimetulekutoetuse muudatuse mõju analüüse ja modelleerinud mõju vaesusele ja riigieelarvele, kuid hinnanud ka käitumuslikke riske (METR analüüs). Analüüsi tulemused on leitavad vastavate eelnõude seletuskirjadest. 2011 – 2014 Sotsiaalministeerium, sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja 2008 ‒ 2011 Sotsiaalministeerium, sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik (perepoliitika ja sotsiaalne kaasatus) 2001 – 2008 Eesti Pank, sularaha- ja turvaosakond, spetsialist 1998 – 2001 Eesti Pank, majandusosakond (hilisem haldusosakond) Artiklid ja publikatsioonid, võrgustikud, uuringuprojektid ja aruanded 2025 – … European Social Policy Analysis Network (ESPAN) – Eesti eksperdina temaatiliste analüüside koostamine Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku töös, pakkudes Euroopa Komisjonile informatsiooni ja analüüse erinevatel sotsiaalpoliitika teemadel sh tervishoiu, pikaajalise hoolduse valdkonnas. Roll projektis: ekspert, analüütik 2025 – … Euroopa töötingimuste, töösuhete ja struktuurimuutuste monitooringud (Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond, Eurofound) – analüüsid Eesti olukorrast, sh temaatiliste analüüside koostamine. Eurofound katab teemasid, mis on seotud töösuhete, töötingimuste ja restruktureerimisega, sealhulgas näiteks kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, võrdsed võimalused tööturul, töökorraldus, töötervishoid, oskused ja elukestev õpe, kuid ka sotsiaalkindlustushüvitiste (sh ajutise töövõimetuse hüvitised ja raviteenused) digitaliseerituse kohta. Tellija: Eurofound, Euroopa Komisjon. Roll projektis: ekspert, analüütik 2025 – … EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli Eesti osamudeli arendaja Roll projektis: analüütik 2025 – … Registripõhise EUROMOD mudeli arendus ja konsultatsioon Statistikaametile. Roll projektis: analüütik 2025 – … PPMI: Support for DG EMPL's country-specific expertise in the area of adult skills and learning through independent national experts located in the 27 EU Member States – Eesti eksperdina täiskasvanute oskuste ja õppimise valdkonna ülevaadete ja analüüside koostamine, sh temaatiliste analüüside koostamine. Tellija: Euroopa Komisjon. Roll projektis: ekspert, analüütik 2026 Pall, K., Sinisaar, H. (2026). Long-term care settings for older people in Estonia. European Social Policy Analysis Network (ESPAN). European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs & Inclusion. Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2026. 2025 Eurofoundi raporti „Digitalisation of Social protection“ Eesti raporti üks koostajatest. Avalikult kättesaadav on üksnes sünteesraport: https://www.eurofound.europa.eu/en/publications/all/digitalisation- social-protection 2025 Jezierska, I. M; Järvela, S.; Kiissel, A.; Kletter, T.; Kurmiste, A.; Lehari, M.; Padar, E.; Pall, K.; Raja, M.; Sinisaar, H. (2025). Võru linna vanemaealiste rahuloluuuring. Tallinn: Mõttekoda Praxis. Roll projektis: kvantitatiivsete meetodite ekspert. Tegevused: küsitlusuuringu väljatöötamine ja tulemuste analüüs, dokumendianalüüs ning raporti koostamine. Läbiviimise aeg: 2025. aprill – 2025. november. 2025 Sinisaar, H., Laurimäe, M. and Norberg, A.G. (2025). The fight against homelessness and its links with anti-poverty policies in Estonia. European Social Policy Analysis Network (ESPAN), Brussels: European Commission. 2025 Laurimäe, M., Sinisaar, H., Jezierska, I. M. (2025). Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele. Tallinn: Mõttekoda Praxis. Roll projektis: analüütik, sisaldas haavatavas olukorras, sh lastega leibkondade, puuetega inimeste ja vähenenud töövõimega inimeste olukorra ja mõjude analüüsi (sh käibemaksu mõju modelleerimine). 2024 Laurimäe, M., Lehari, M., Melesk, K., Pall, K., Raihhelgauz, M., Sinisaar, H., Toim, K. (2024) Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Mõttekoda Praxis. Roll projektis: analüütik (kvantitatiivsed meetodid, sh perioodil oktoober 2024–detsember 2024 äriregistrist vajalike andmekoosseisu määratlemine, AKI loa taotlemine, koostöö Statistikaametiga äriregistri andmete ühendamiseks varasemalt koostatud andmestikega) 2024 Teesalu, M., Põdra, G., Sinisaar, H., jt (2024). Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs – Kopsuvähi patsiendi teekonna lõppraporti lisa (andmeanalüüsi raport). Sotsiaalministeerium. https://www.tehnopol.ee/wp- content/uploads/2025/02/Lisa-1.-Kopsuvahi-raporti-andmeanaluus.pdf Projekti eesmärgiks oli analüüsida registriandmete abil 2019–2020. aastatel kopsuvähi diagnoosi (RHK-10 C34) saanud patsientide teekonda, mh nende sotsiaalmajanduslike karakteristikute alusel, aasta enne ja kuni kaks aastat pärast diagnoosi saamist. Analüüsis vaadeldi teekonda järgmistes etappidena: diagnoosieelne aasta, võimalikust vähikahtlusest diagnoosini, ravi ja vähidiagnoosijärgne elu, surmaeelne periood. Eraldi vaadeldi patsiendi teekonda mõjutanud taustatunnuseid nagu patsiendi sotsiaalmajanduslik taust, vähi staadium, vähiteekonnale sisenemise viis jmt. Samuti oli analüüsi eesmärgiks hinnata: 1) kas ja milliseid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna toetusi maksti ja teenuseid osutati diagnoosi saanutele enne ja pärast diagnoosi saamist; 2) millised kulud nendega kaasnesid ja kas need erinesid patsiendi teekondade lõikes. Analüüsi tellija arendusprojekti konsortsium: Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja erasektori osapoolte (ravimifirmad AstraZeneca, MSD, Roche ning koostööplatvorm Connected Health klaster), projekti kestus jaanuar 2023 – august 2024. Roll projektis: osalemine andmekoosseisu ja andmepäringute väljatöötamisel, andmekaitse inspektsiooni ja eetikakomitee taotluse koostamisel, andmeanalüüsi läbiviimine analüütikuna (kvantitatiivsed meetodid). Hõlmas sh töövõimetoetuse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste, töövõime hindamise otsuste, puude raskusastme määramiste analüüsi ning toetuste ja teenuste kulu-tulu analüüsi. 2024 Sinisaar, H. (2024). Hinnatõusu ja teiste tegurite mõju vaesusele ning ilmajäetusele. Sotsiaaltöö, 5.02.2024.  https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/hinnatousu-ja-teiste-tegurite-moju- vaesusele-ning-ilmajaetusele Artikkel tugineb ka doktoritööle ja selle andmeanalüüsile. 2023 Unt, M., Kriisk, Kersti., Sinisaar, Hede. (2023). Minimum Income Scheme Trajectory and politics in Estonia. Euroship country report on national social protection systems. Uuringu tulemused avaldati projekti koondraportis: https://euroship-research.eu/wp-content/uploads/2023/06/Working- Paper-No.-31.pdf Roll projektis: Eksperdi ja analüütikuna (nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed meetodid) oli ülesandeks hinnata, kuidas on Eestis muutunud vaesuse dünaamika, kuidas on poliitikaalgatused ja poliitilised mõjud Eesti miinimumsissetuleku skeemi trajektoori aja jooksul kujundanud. Uuring koostati projekti EUROSHIP „Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas“ tööpakett 4.4. raames, projekti kestvus 01.02.2020– 31.07.2023. TLÜ projekti täitja Marge Unt. 2023 Unt, M and Sinisaar, H. (2023). Estonia: Draft country background paper to the deliverable D9.4 of EUROSHIP project. Manuscript. Uuringu tulemused avaldati projekti lõppraportis: https://euroship- research.eu/wp-content/uploads/2023/06/EUROSHIP-Working-Paper- No.-33.pdf Uuring koostati projekti EUROSHIP „Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas“, WP9 raames (TLÜ koordineerija Marge Unt), uuringu teostamise aeg märts 2023 Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava rakendamist ja Euroopa semestri protsessi mõju miinimumsissetuleku ja alampalga kujundamisele Eestis. Roll projektis: analüüsi projektijuht, analüütik (kvantitatiivsed meetodid, kvalitatiivsed meetodid, sh hõlmas ka vajaliku dokumentatsiooni analüüsi ja andmete kogumist). 2022 Kannisto, J., Vidlund, M. (Ed.).(2022). Expected effective retirement age and exit age in the Nordic countries and Estonia. Statistics from the Finnish Centre for Pensions 02/2022 Projekti raames koostati koos K. Selgise ja E. Reitaluga Eesti süsteemi ülevaade ning viidi läbi Eesti andmete kvantitatiivne andmeanalüüs – selleks koostati registriandmete (sh vähenenud töövõimega inimeste andmete arvestamine) ja rahvastiku statistika alusel mudel, mis võimaldas hinnata kokkulepitud metoodika alusel erinevaid näitajaid (nt asendusmäär). Tellija: Finnish Centre for Pensions, projekti kestvus november 2021– mai 2022. 2021 Unt, M., Kriisk, Kersti., Sinisaar, Hede. (2021). Report on the social protection system in Estonia, Euroship country report on national social protection systems. Uuringu tulemused avaldati projekti lõppraportis: https://euroship- research.eu/wp-content/uploads/2023/06/Working-Paper-No.-31.pdf  Uuring koostati projekti EUROSHIP „Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas“ raames, TLÜ projekti täitja Marge Unt. Roll projektis: ekspert, analüütik (uuringus kasutati kvantitatiivset andmeanalüüsi, kvalitatiivset andmeanalüüsi, dokumendianalüüsi). Eksperdi ja analüütikuna oli ülesandeks hinnata, kuidas milline on Eesti sotsiaalse kaitse süsteem ja mis on seda mõjutanud. Sotsiaalse kaitse süsteemi üheks teemaks oli mõju puuetega inimeste ja vähenenud töövõimega liikmega või töövõimetuspensionäri liikmega leibkondadele. 2021 Sinisaar, H., Kaldmäe, L. (2021). Täitemenetluse võlgnike analüüs. Sotsiaalministeerium. Analüüsi eesmärgiks oli teada saada kui palju on Eestis võlgnikke, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus; millised karakteristikud neid iseloomustavad: soo, vanuse, rahvuse, elukoha, töövõime, töötamise, lapse olemasolu, jne järgi; kui mitu täitemenetlust on ühe inimese kohta algatatud; milline on võlgnevuse algne summa ja võlgnevuse liik (eristades avalik-õiguslik sissenõudja); kui pikaajalise võlgnevusega on tegemist. Analüüsi tellijateks Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium, läbiviimise aeg 2021. Roll projektis: projektijuht, analüütik (kvantitatiivsed meetodid; lisaks andmeanalüüsile ka vastutus andmekogumise tehnilise korraldamise eest sh andmekoosseisu ja andmepäringute väljatöötamine, päringud erinevatele asutustele mudeli koostamiseks; andmete ühendamine; eetikakomitee ja AKI taotluse koostamine) 2021 Sinisaar, Hede (2021). Eesti perehüvitiste mõju laste vaesusele. Acta Politica Estica, 12, 30−62. Artikkel tugineb ka doktoritööle ja selle andmeanalüüsile. 2021 Sinisaar, H. (2021). Impact of Family Benefits on Persistent Child Poverty in Estonia. Population Review 60, no. 1 (2021) muse.jhu.edu/article/788217 Artikkel tugineb ka doktoritööle ja selle andmeanalüüsile. 2021 Sinisaar, H. (2021). „Laste majandusliku toimetuleku näitajad,” Lapsed Eesti ühiskonnas, lk 121–126. Toimetaja: Dagmar Kutsar. Tallinn: Õiguskantsleri Kantselei 2021 Sinisaar, H., Luide, U. (2021). “Inimeste toetamine majandusliku olukorra muutumisel.” Sotsiaaltöö, 1:10–20. 2020 Sinisaar, H. (2020). Kuidas vähendada Eesti töötute vaesust? https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/02/27/hede-sinisaar-kuidas- vahendada-eesti-tootute-vaesust Artikkel ja analüüs tugineb doktoritööle. 2019 Sinisaar, H. (2019). Püsivaesus ja vaesus konkreetsel ajahetkel. Sotsiaaltöö, 2:80–85. Analüüs tugineb ka doktoritööle ja selle andmeanalüüsile. 2019 Siimer, K., Sinisaar, H. (2019). Vanemaealiste majanduslik toimetulek ja vaesus. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022- 06/Vanemaealiste%20majanduslik%20toimetulek%20ja%20vaesus.pdf Analüüs tugineb ka doktoritööle ja selle andmeanalüüsile.  2018 Sinisaar, H. (2018). Naiste ja meeste ajakasutus Säästva arengu näitajad, 74–75. Statistikaamet. 2018 Sinisaar, H. (2018). Toimetulekutoetus kui töötamist toetav meede. Sotsiaaltöö 1, 21–29. 2017 Kreitzberg, M., Sinisaar, H. (2017). Taastusravi- ja rehabilitatsiooni teenuse süsteemi korralduse analüüs. Sotsiaalministeerium. 2016 Kamenik, K., Sinisaar, H. (2016). Toetuste ja hüvitiste mõju majanduslikule toimetulekule. Sotsiaaltöö erinumber Heaolu arengukavast, 35–42. 2016 Sinisaar, H., Kukk, K. (2016). Statistika olulisus lastega perede heaolu tagamisel. Eesti Statistika Kvartalikiri, 4/2016, 65–79. Statistikaamet. 2015 Sinisaar, H., Rummo, M. (2015). Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023. Arengukava aluseks oleva hetkeolukorra ülevaade. Sotsiaalministeerium. 2015 Kreitzberg, M., Sinisaar, H., Kamenik. K. (2015). Töövõime hindamise metoodika piloteerimise tulemuste analüüs. Sotsiaalministeerium. 2015 Sinisaar, H. (2015). Vaesuse indikaatorid. Sotsiaaltöö 1, 21–27. 2014 Reinomägi, A., Sinisaar, H. (2014). On aeg vaadata laste heaolu laiemalt. Sotsiaaltöö, nr 3/2014, 42–46. http://www.tai.ee/images/Artiklid/Uurimus_Laste_heaolu.pdf 2014 Reinomägi, A., Sinisaar, H., Toros, K., Laes, T-L., Krusell, S., Kutsar, D.Ilves, K., Abel-Ollo, K. (2014). Lapse heaolu mõõtmise käsitlus. Statistikaamet. http://www.stat.ee/dokumendid/75444 2013 Sinisaar, H., Sepp, M., Paron, K., Reinomägi, A. (2013). Lapse toetamise võimalused. Kutsar, D. (toim). Laste heaolu. Child Well- being, 121–173. Statistikaamet, http://www.stat.ee/65395 2013 Reinomägi, A., Sinisaar, H., Toros, K., Kutsar, D. (2013). Sissejuhatus: lapse õigused ja heaolu. Kutsar, D. (toim). Laste heaolu. Child Well- being, 7–12. http://www.stat.ee/65395 2011 Leppik, L., Sinisaar, H., Lõbu. K. (2011). Building the tools to fight in- work poverty: Estonia. Comment paper - Estonia. 1−8. www.peer- review-social-inclusion.eu/peer-reviews/2011/building-the-tools-to-fight- in-work-poverty 2010 Sinisaar, H., Tammpuu, P. (2010). Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed. Sotsiaaltöö, nr 2/2010, 17–20. 2009 Sinisaar, H., Tammpuu, P. (2009). Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed. Poliitikanalüüs, Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. 2009 Sinisaar, H., (2009). Riikliku perepoliitika meetmete analüüs. Sotsiaaltöö, nr 3/2009, 20–23. 2009 Riiklike perepoliitiliste meetmete analüüs. Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond, Sotsiaalministeerium. Täiendav info 2022 – Statistikaamet, statistikanõukogu juht 2011 – ... Statistikaamet, statistikanõukogu liige 2022 – … Kutsekoda, OSKA ekspertide kogu liige 2018 – … PIAAC 2018–2024 uuringu nõukogu liige 2021 – 2024 Statistikaamet, Riikliku statistika töörühma liige 2019 – 2024 EL miinimumsissetulekute võrgustik, ekspert 2020 – 2022 Eesti Teadusagentuuri “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA 1)“ projekti „COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine“ juhtrühma liige 2018 – 2021 Eesti Teadusagentuuri “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ rände projekti „ Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu-ja sotsiaalsüsteemis“ juhtrühma liige 2018 – 2021 Eesti Teadusagentuuri “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ personaalmeditsiini kliinilise juhtprojekti juhtkomisjoni liige 2017 Statistikaamet, piirkondliku statistika edasise tegevuse kavandamise asutuste vaheline töörühm, ekspert 2017 – 2019 Võrdse võimaluste nõukoja koosseisuväline liige 2015 – 2020 Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon, sotsiaalministeeriumi asendusliige 2012 ‒ 2023 Tervise Arengu Instituut, teadusnõukogu liige 2011 – 2021 Statistikaamet, sotsiaalstatistika teadusnõukogu liige 2009 – 2024 Euroopa Komisjon, Sotsiaalse kaitse komitee indikaatorite töörühma liige 2008 – 2014 Euroopa Komisjon, demograafiliste küsimuste ekspertgrupi liige Koolitused 2024 Tableau Desktop edasijõudnutele, Wizon OÜ 2023 Advanced Training Course on Sequence Analysis, Dr. Christian Brzinsky-Fay; TLU Centre of Excellence in Interdisciplinary Lifecourse Studies 2022 A Three-Day Advanced Training Course: Discourse-Historical Approach to Critical Discourse Studies, Prof. Michał Krzyżanowski; TLU Centre of Excellence in Interdisciplinary Lifecourse Studies 2021 Tableau Desktop algatajatele ja edasijõudnutele, Wizon OÜ 2020 Euromod, korraldaja Statistikaamet 2018 Juhtide arenguprogramm, SELF 2018 Töötukassa tulemusindikaatorite süsteemi analüüs ja uue süsteemi rakenduse prototüüp, Andres Võrk – Tartu Ülikool 2018 Optimismist ja pessimismist majanduskasvu tõlgendamisel, Madis Aben – Rahandusministeerium 2017 Mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD koolitus, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Essexi Ülikool 2016 QGIS kasutamine, Kristiina Kamenik (analüüsi ja statistikaosakonna sisekoolitus) 2016 Tulevikutöö ja tööpoliitika väljakutsed, EstCorp OÜ 2015 Juhtide arenguprogramm, SELF 2013 Indicators seminar, Rahandusministeerium 2012 ‒ 2013 Sotsiaalministeeriumi keskastmejuhtide arenguprogramm, Poliitikauuringute Keskus Praxis, EBS Juhtimiskoolituse Keskus  2012 – 2013 Sotsiaalhoolekande meetmete tulemuslikkuse ning mõju hindamise metoodikad, Poliitikauuringute Keskus Praxis 2011 Laste ja perede huvikaitse, MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus 2010 Poliitikakujundamise protsess, koolitaja Annika Uudelepp 2010 Ajajuhtimise koolitus, läbiviija Selge Pilt OÜ Keelteoskus Eesti keel emakeel Inglise keel väga hea Saksa keel rahuldav Vene keel rahuldav Arvutioskus MS Office (Microsoft Word, Microsoft Excel, Power Point, Outlook), SPSS, Tableau Desktop Huvialad Kirjandus, käsitöö, aiandus, loodusfotograafia, jalgrattasõit  ANDRES KÜTT Teenuslahenduste ekspert Sünniaeg: 16. august 1975 Rahvus: Eesti E-mail: [email protected] PROFIILI KIRJELDUS Kogenud digitaalse valitsemise arhitekt ja analüütik üle 25-aastase kogemusega komplekssete süsteemide disainis, analüüsis ja kavandamises – olgu tegemist organisatsioonide, tarkvara või riiklike infosüsteemidega. Eesti Vabariigi endine peaarhitekt, kelle ülesanne oli tagada sadade riigiasutuste infosüsteemide terviklik koostoimimine, sealhulgas X-tee koosvõime arhitektuur ja elektroonilise identiteedi infrastruktuur. Juhtinud identiteedistrateegia arendust mitmes riigis (Eesti, Iirimaa, Armeenia, India). Põhjalik kogemus andmemudelite koostamises, andme- ja teenusvoogude kavandamises ning registripõhiste integratsioonide (X-tee, API-d, vahekihid) arhitektuuris nii avaliku sektori projektides (Eesti ministeeriumide analüüsid, Armeenia rahvastikuregister, UNDP Turkmenistan) kui erasektoris (Nordea pangandussüsteemid, Jio autentimisplatvorm. Lai kogemus protsessikaardistuses (BPMN) ja nõuete analüüsis – nimemärgiste registri, TLT remondihaldustarkvara, pääsuhalduse ja sündmusteenuste projektides. Proaktiivsete avalike teenuste disaini ja UX-uuringute kogemus abielu-lahutuse sündmusteenuse analüüsist kuni ühtse ettevõtja kontaktpunkti kontseptsioonini. MSc süsteemidisainis ja -juhtimises (MIT), MBA (EBS) ja MSc matemaatilises statistikas (TÜ). Aktiivne teadur ja lektor ettevõtte arhitektuuris ja e-valitsemises – h-indeks 11, 16 patenti, 251 viidet alates 2021. Õpetanud tarkvaraarhitektuuri, strateegilist IT-juhtimist ja ettevõtte arhitektuuri Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja TalTechis. HARIDUS 2011–2012 Massachusetts Institute of Technology MSc System Design and Management 2001–2006 Estonian Business School MBA (organisatsioonikultuuri analüüs ja integratsioon) 1993–1999 Tartu Ülikool MSc Matemaatiline statistika TÖÖKOGEMUS Proud Engineers OÜ – Tehniline juht (CTO) / Konsultant | 2017–praegu Central Bank of Armenia, Armeenia rahvastikuregistri ja digitaalse identiteedi rakendamine (2023–praegu):   Toetasin elektroonilise identiteedi ökosüsteemi disainimist ja rakendamist, mis sisaldas usaldusteenuseid, valitsuse digitaalset infrastruktuuri, identiteedidokumente ja rahvastikuregistrit.  Andmemudelid ja andmevood: Koostasin andmemudeli ja defineerisin liidestused eri registrite vahel. Central Bank of Armenia, Armeenia digitaalse valitsemise strateegia ja identiteedistrateegia (2021–2023):  Defineerisin Armeenia riikliku digitaalse arhitektuuri raamistiku ja identiteedistrateegia.  Andmevahetus ja integratsioonid: Juhtisin andmevoogude ja integratsiooni arhitektuuri, mis sidus Armeenia pangandussüsteemid (sh SRC) ja avalike teenuste platvormi.  Andmemudelid ja teenusvood: Koostasin andmemudelid ja kirjeldasin teenusvood pangandusliidestuste jaoks. UNDP Turkmenistani andmevahetuse arhitektuur (2022–2023):  X-tee/andmevahetus ja API disain: Koostasin andmevahetuse arhitektuuri ja API disaini Turkmenistani avalike teenuste platvormi jaoks. Pääsuhalduse analüüs, Riigi Infosüsteemi Amet (2021–2022):  Keskse pääsuhalduse süsteemi ärianalüüs ja prototüüp (riigihanke nr 235557). Analüütikuna lõin funktsionaalse arhitektuuri, mis hõlmas organisatsiooni piire ületavate äriprotsesside detailanalüüsi.  Disainisin kontseptsiooni "ühtse ettevõtja kontaktpunkti" (one-stop-shop) jaoks, kus ettevõtjale suunatud e-teenused, info ja asjaajamine toimuks tervikteenusena ühest aknast. Määratlesin kasutajarollid, äriprotsessid ja nõuded rollijaotusele.  Andmemudelid ja andmevood: Määratlesin andmemudeli, liidestamise vajadused teiste registritega, autentimise võimalused ja proaktiivse teenuse kontseptsiooni. Nimemärgiste riikliku registri uuendamine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2023):  Nimemärgiste riikliku registri uute tehniliste lahenduste uuringu läbiviimine. Analüütikuna lõin nimemärgiste võrdlemise lahenduste funktsionaalse analüüsi ja disainisin äriprotsessid BPMN-notatsioonis.  Analüüsisin kolm erinevat lahendust nimemärgiste samasuse tuvastamiseks, sealhulgas tehisintellektipõhised lahendused. Defineerisin menetluskeskkonna kontseptsiooni, kasutajarollide nõuded, andmemudeli ja funktsionaalsed nõuded.  Protsessikaardistus (BPMN): Disainisin detailsed BPMN protsessid nimemärgiste registreerimise, muutmise, kustutamise ja pikendamise jaoks. Koostisin ajaliste ja  finantsiliste hinnangute analüüsi arendustegevusele kogu lahenduse elukaare ulatuses.  Analüüsisin liidestusi teiste andmekogudega (nt äriregister) ja defineerisin andmekogude vajadustest tulenevad muudatused. Abielu ja lahutamise sündmusteenuste analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021):  Hetkeolukorra (as-is) ja tuleviku (to-be) analüüs rahvastikuregistri andmete vahetamisest eri registrite vahel X-teega. Disainisin BPMN protsessid abielude registreerimisest lahutuseni.  Proaktiivse teenuse disain ja UX-uuringud: Määratlesin proaktiivse teenuse kontseptsiooni ja kasutajaliideste nõuded. Viisin läbi kasutajaintervjuud teenuse UX-nõuete mõistmiseks. AS Tallinna Linnatranspordi (TLT) remondihaldustarkvara ärianalüüs (2024):  Juhtisin ärianalüüsi remonditöökodade haldustarkvara jaoks. Protsessikaardistus (BPMN):, mille käigus kaardistasin remondihaldustarkvara TO-BE äriprotsessid BPMN notatsioonis ning lõin UMLis andmemudeli.  Andmemudelid ja teenusvood: Defineerisin funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, andmemudeli ja teenusevood töökoja tarkvaratöövoo juhisteks. ESTDEV, Consultancy Support for Setting up Govstack Legal Entity, GovStack'i juriidilise üksuse asutamine (2024):  Organisatsiooniarhitektuurina defineerisin valitsemismudelid ja õiguslikud ning finantsilise jätkusuutlikkuse raamistikud GovStack'i juriidilisele üksusele Eestis. Jio Estonia OÜ – CTO | 2019–praegu  Andmevahetus ja API disain: Defineerisin JioSecureID turvalisele autentimissüsteemile tehnilise arhitektuuri, mis skaleeruks 500–800 miljoni kasutaja jaoks.  Juhtisin JioSign elektroonilise allkirja toote disaini (ETSI standard) eri veendumustasemete jaoks. Defineerisin API-de disaini ja andmevoogude arhitektuuri. Team Consulting OÜ – Asutaja, Juhtiv nõustaja | 2017–2019  Elektroonilise identiteedi strateegia, Iirimaa Vabariik – Arendasin Iirimaa riikliku eID strateegia, et seada riik kooskõlasse eIDAS regulatsiooniga. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) – Riigi infosüsteemi arhitekt | 2013–2017  Vastutasin sadade valitsusasutuste infosüsteemide koherentsuse eest. Juhtisin X-tee interoperaabluse arhitektuuri, elektroonilist identiteeti ja teenuste osutamise infrastruktuuri.  Osalesin rahvusvahelistes koostöörühmades ja andsin panuse e-tervise strateegia arengusse järgmise põlvkonna riiklike süsteemide jaoks. PUBLIKATSIOONID JA TEADUSLIK TEGEVUS Teadusartiklid • Kütt, A. (2025). Technology diffusion in ecosystems: a new model. Procedia Computer Science, 268, 34–42. • Kütt, A., & Kask, L. (2020). Measuring Complexity of Legislation: A Systems Engineering Approach. ICICT2020, London. Springer. • McBride, K., Olesk, M., Kütt, A., & Shysh, D. (2020). Systemic change, open data ecosystem performance improvements, and empirical insights from Estonia. Information Polity, 25(3), 377–402. • McBride, K., Kütt, A., Ben Yahia, S., & Draheim, D. (2019). On positive feedback loops in digital government architecture. In Proceedings of MEDES 2019. • Kütt, A., & Priisalu, J. (2014). Framework of e-government technical infrastructure: Case of Estonia. Õpetamine ja juhendamine • 2014–praeguseni TalTech'i külalistektor Ettevõtte arhitektuuri kursuses (Digital Transformation executive master's program).  Curriculum Vitae Kaija Kasekamp Suureale, Tammistu 10489, Harjumaa, Estonia +372 5101562 [email protected] Sex Female | Date of birth 28/11/1088 | Nationality Estonian ROLE IN THE PROJECT: Senior expert Professional Profile Health economist and policy expert with more than 10 years of experience in health system financing and coverage policy reforms. Extensive experience advising ministries of health, national health insurance funds, and international organizations on coverage policy, benefit package design, co-payment regulation, provider payment systems, and strategic purchasing reforms. Currently working as a consultant to the WHO Barcelona Office for Health Systems Financing, supporting countries in Eastern Europe, Central Asia and the Western Balkans in designing and implementing health financing reforms. Work experience WHO Barcelona Office for Health Systems Financing 2020 – Present Provide technical assistance to ministries of health and national health purchasing agencies on health financing reforms aimed at strengthening universal health coverage. Key areas of work include:  Advising governments on benefit package design and service coverage policies.  Supporting reforms to co-payment policies and financial protection mechanisms, including analysis of out-of-pocket spending and policy options to reduce financial barriers to care.   Conducting health service costing and payment system analysis to inform revisions of payment rates and provider payment models.  Providing technical support to national health purchasing agencies on strategic purchasing arrangements and contracting healthcare providers.  Analysing coverage of outpatient medicines and reimbursement policies to improve access to essential medicines and reduce household spending.  Preparing policy briefs, technical reports and analytical studies on health financing reforms. Health Equity Lead in Ministry of Social Affairs, Estonia 2015 – 2021 Led policy analysis and development of reforms aimed at strengthening universal health coverage, reducing financial barriers to care, and improving health system financing. Key responsibilities included:  Developing policies to expand population coverage and strengthen financial protection in the Estonian health system.  Analysing co-payment policies and out-of-pocket spending, and developing policy options to reduce the financial burden of households.  Designing and implementing reforms to health financing arrangements and resource allocation mechanisms.  Contributing to national strategies addressing health inequalities and access to care.  Coordinating policy dialogue with international organizations including WHO, OECD, the European Commission and the European Observatory on Health Systems and Policies. Senior Health Care Specialist in Estonian Health Insurance Fund 2013 – 2015 Worked on health system financing and strategic purchasing functions of the national health insurance system. Key responsibilities included:  Managing processes related to primary care financing, contracting and budgeting.  Developing provider payment models for PHC, including capitation and performance-based incentives.  Supporting development of costing and pricing methodologies for health services.   Monitoring provider performance and supporting contracting negotiations with healthcare providers.  Implementing policy initiatives aimed at improving management of chronic diseases at primary care level. Education 09/2020 - current Doctor of Philosophy (health care) University of Tartu 09/2012 – 06/2015 Masters degree (MSc), Business administration Tallinn University of Technology 09/2007 - 06/2011 Bachelors degree (B.S) Business administration Tallinn University of Technology Other skills Language: Estonian Mother tongue English Expert level German Intermediate level Spanish Beginners level Computer skills: Experienced user of SAP Sybase ASE, Operating systems/ERP, Power BI, Statistical analysis software R and Stata, MS Office Publications Habicht T, Kasekamp K, Litvinova Y, Hellowell M. The role of EU funds in capital investment for health-care: A case study of Estonia’s approach to provider network transformation, 2004-2024. Health Policy. 2025 Nov 26. Dubas-Jakóbczyk K, Davidovics K, Dimova A, Habicht T, Hroboň P, Imre L, Kasekamp K, Minev M, Murauskienė L, Retházi G, Smatana M, Szalayova A, Szetela A, Šlegerová L, Topór-Mądry R. Setting prices for hospital care within public health insurance schemes in seven Central and Eastern European countries – a comparative analysis. Research Square. 2025. doi:10.21203/rs.3.rs-6518063/v1 Results of costing for provider payments in primary health care in Ukraine: technical report. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2024. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. Hawkins L, Kasekamp K, van Ginneken E, Habicht T. Governing health service purchasing agencies: Comparative study of national purchasing agencies in 10 countries in eastern Europe and central Asia. Health Policy Open. 2023;5:100111 Reimagining governance for strategic purchasing: evidence from 10 countries in eastern Europe and central Asia. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2023. License: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. Kasekamp Kaija, Habicht Triin, Võrk Andres, Köhler Kristina, Reinap Marge, Kahur Kristiina, Laarmann Heli, Litvinova Yulia. Estonia: Health system review. Health Systems in Transition, 2023; 25(5): i–204. Habicht Triin, Kasekamp Kaija, Webb Erin. 30 years of primary health care reforms in Estonia: The role of financial incentives to achieve a multidisciplinary primary health care system. Health Policy. 2023;130:104710. doi: 10.1016/j.healthpol.2023.104710. . Authors: Winkelmann, Juliane; Gómez Rossi, Jesús; Schwendicke, Falk; Dimova, Antoniya; Atanasova, Elka; Habicht, Triin; Kasekamp, Kaija; Gandré, Coralie; Or, Zeynep; McAuliffe, Úna; Murauskiene, Liubove; Kroneman, Madelon; de Jong, Judith; Kowalska-Bobko, Iwona; Badora-Musiał, Katarzyna; Motyl, Sylwia; Figueiredo Augusto, Gonçalo; Pažitný, Peter; Kandilaki, Daniela; Löffler, Lubica; Lundgren, Carl; Janlöv, Nils; van Ginneken, Ewout; Panteli, Dimitra (2022) Exploring variation of coverage and access to dental care for adults in 11 European countries: a vignette approach BMC Oral Health, 22 (1). DOI: 10.1186/s12903-022-02095-4. Rethinking primary health care financing in Georgia. World Health Organization. Regional Office for Europe. 2021 https://iris.who.int/handle/10665/350562. License: CC BY-NC-SA 3.0 IGO Habicht, Triin, Reinap, Marge, Kasekamp, Kaija, Habicht, Jarno, Van Ginneken, Ewout, Webb, Erin. (2019). The 2017 reform to improve financial sustainability of national health insurance in Estonia: Analysis and first lessons on broadening the revenue base. Health Policy. 123. 10.1016/j.healthpol.2019.05.019. Habicht, Triin, Reinap, Marge, Kasekamp, Kaija, Sikkut, Riina, Aaben, Laura, Van Ginneken, Ewout. (2018). Estonia: Health System Review. Health systems in transition. 20. 1-189. Atun, Rifat, Gurol-Urganci, Ipek, Hone, Thomas, Pell, Lisa, Stokes, Jonathan, Habicht, Triin, Lukka, Kaija, Raaper, Elin, Habicht, Jarno. (2016). Shifting chronic disease management from hospitals to primary care in Estonian health system: Analysis of national panel data. Journal of Global Health. 6. 10.7189/jogh.06.020701.  Kelly Toim E-posti aadress: [email protected] TÖÖKOGEMUS TÖÖ- JA SOTSIAALPOLIITIKA VALDKONNA ANALÜÜTIK – MÕTTEKODA PRAXIS – 03/2022 – Praegune – TARTU, EESTI • Analüüside, ülevaadete ja aruannete ettevalmistamine ja kirjutamine töö- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. • Uuringuprojektidesse panustamine (peamiselt dokumendianalüüs, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid) ANDMETÖÖTLUSE METOODIK – STATISTIKAAMET – 11/2019 – 03/2022 – TARTU, EESTI • Andmetöötlusprogrammide disain ja testimine • valdkonna analüütikutelt andmetöötluse vajaduste kogumine • andmetega seonduvate probleemide lahendamine PRAKTIKANT – JUSTIITSMINISTEERIUM – 02/2018 – 05/2018 – TALLINN, EESTI Kinnipeetavate retsidiivsusandmete analüüs HARIDUS JA KOOLITUS 2019 – 2022 ÜHISKONNA JA INFOPROTSESSIDE ANALÜÜS, MAGISTRIKRAAD Tartu Ülikool 2016 – 2019 INFOÜHISKOND JA SOTSIAALNE HEAOLU, BAKALAUREUSEKRAAD Tartu Ülikool KEELEOSKUS Emakeel(ed): EESTI KEEL Muu(d) keel(ed): MÕISTMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE Kuulamine Lugemine Suuline esitus Suuline suhtlus INGLISE KEEL C2 C1 C1 C1 C1 SAKSA KEEL B1 A2 B1 A2 A2 VENE KEEL A1 A1 A1 A1 A1 Tasemed: A1 ja A2: algtasemel keelekasutaja; B1 ja B2: iseseisev keelekasutaja; C1 ja C2: vilunud keelekasutaja OSKUSED R, R Studio, R Markdown Oracle Designer R.6.0 EUROMOD Stata PROJEKTID 09/2022 – PRAEGUNE Eurofoundi võrgustik / Eurofound Network of Correspondents Roll: võrgustiku Eesti korrespondent Tegevused: Kvartaalsete, ad-hoc, temaatiliste jm ülevaadete kirjutamine, selleks andmekogumine, muutuste ja arengute jälgimine Eesti töö- ja sotsiaalvaldkonnas. Tööd panustavad üleeuroopalistesse sünteesraportitesse. Peamised uurimisteemad: • Kollektiivsed töösuhted (erinevates sektorites; sotsiaalpartnerite kaasatus reformidesse jt tegevustesse) • Töötingimused nii erinevate tingimuste (tööaeg, töötasu, töötervishoid jms) kui erinevate tööturu sihtrühmade (noored, vanemaealised, naised, puudega inimesed) lõikes • Töövormid ja nende levik • Töö- ja pereelu ühitamine, sh lastehoid, laste kooliväline tegevus ja vanemapuhkused, ning soolise võrdõiguslikkuse aspektid • Sotsiaalkaitse, toetused ja hüvitised (noortele, töötutele, vanemaealistele, lapsevanematele jne) Link https://www.praxis.ee/tood/eurofound_vorgustik/eurofound_tutvustus/ 04/2022 – PRAEGUNE Euroopa Sotsiaalpoliitika Võrgustik / European Social Policy Analysis Network (ESPAN) Roll: Eesti ekspert võrgustikus Tegevused: • sotsiaalpoliitika teemaliste raportite ettevalmistamine ja kirjutamine, sh näiteks teemadel: energiavaesus, pensioni piisavus, Euroopa lastegarantii, pikaajaline hooldus; • Eesti sotsiaalpoliitika valdkonna muudatusi käsitleva aastaraporti koostamine; • muutuste ja arengute jälgimine Eesti töö- ja sotsiaalvaldkonnas. Link https://www.praxis.ee/tood/espn-2/espn-tutvustus/ 03/2022 – PRAEGUNE EUROMODi mudeli Eesti osamudeli arendamine Roll: kaasprojektijuht, analüütik Tegevused: • Eesti osamudeli arendamine, sh aasta jooksul toimunud poliitikamuudatuste kaardistamine, poliitikamuudatuste lisamine mudelisse, mudeli testimine; • Eesti sotsiaapoliitika valdkonna muudatusi ja mudeli arendusi käsitleva aastaaruande koostamine. Link https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/ 01/2024 – 01/2025 Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule Roll: analüütik Tegevused: andmepäringu koostamine, kirjanduse analüüs, dokumendianalüüs, registriandmete analüüs, poliitikasoovituste koostamine Link https://www.praxis.ee/tood/ajutise-tootamise-moju-tootuna-arvel-olijate-tooturukaitumisele-ja-majanduslikule-toimetulekule/ 08/2024 – 12/2024 Nähtamatu osa majandusest: Mis on tasustamata hooletöö hind? Roll: analüütik Tegevused: andmepäringu koostamine, andmeanalüüs, raporti kirjutamine 04/2024 – 11/2024 Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes Roll: analüütik Tegevused: Suurima potentsiaaliga toetuste ja teenuste personaliseerimise mõjude hindamine EUROMOD-i maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste sisendandmete abil, ekspertintervjuude ja välise statistika põhjal 03/2024 – 10/2024 Naabrivalve jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid Roll: analüütik, projektijuht Tegevused: sekundaarallikate analüüs, PPA avaandmete analüüs, küsitlusandmete analüüs, ekspertintervjuude ja fookusgruppide läbiviimine, kogutud andmete analüüs ja raporti kirjutamine 10/2023 – 02/2024 Enim puudustkannatavate isikute Euroopa Abifondi (FEAD) 2014-2020 tegevuse järelhindamine Roll: kvaliteedikontroll Tegevused: aruande valideerimine, täiendusettepanekute tegemine Link https://www.praxis.ee/tood/enim-puudustkannatavate-isikute-euroopa-abifondi-fead-2014-2020-tegevuse-jarelhindamine/ 06/2023 – 12/2023 Sekkumised avaliku sektori IT-oskuste arendamisel Roll: analüütik, kaasprojektijuht Tegevused: • dokumendianalüüsi abil viie riigi (Taani, Itaalia, Austraalia, Ühendkuningriik ja Singapur) IT-oskuste arendamise programmide kaardistamine; • sekkumistega seotud ekspertide intervjueerimine; • sekkumiste ülekandmise ja/või kohandamise potentsiaali analüüs Link https://www.praxis.ee/tood/sekkumised-avaliku-sektori-it-oskuste-arendamisel/ 10/2022 – 10/2023 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ tulemuslikkuse ja mõju hindamine Roll: analüütik Tegevused: dokumendianalüüs, ekspertintervjuude ja fookusgruppide läbiviimine Link https://www.praxis.ee/tood/ukphindamine/ 09/2022 – 01/2023 Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele Roll: analüütik Tegevused: toimetulekutoetuse saajate ja nende leibkonnaliikmete sissetulekute, kulutuste ja tööturul osalemise analüüs STARi, EMTA ja Eesti Töötukassa andmete põhjal; poliitikasoovituste koostamine Link https://www.praxis.ee/tood/toimetulekutoetus-ja-volad/ 08/2022 – 11/2022 Aktiivse ja tervisliku vananemise innovatsioonivõrgustik (IN-4-AHA) Roll: analüütik Tegevused: sekundaarallikate analüüs innovatsiooni mõjuhindamise tööriistakomplekti koostamiseks Link https://www.praxis.ee/tood/15773/ 09/2020 – 03/2022 Rahvaloendus 2021 Roll: andmetöötluse metoodik Tegevused: andmetöötluse vajaduste kogumine valdkonna analüütikutelt ning projektimeeskonnalt; valikuuringu andmetöötlusprogrammide disain, sh elukohaandmete korrastamise disain, isikukoodide, leibkonna koosseisu puudutuvate andmete töötluse disain; teavitus- ja meeldetuletuskirjade saatmiseks vajalike kontaktandmete töötluse disain; andmetöötluse testimine; andmehõive kaardistamine küsitlusrakendusest 04/2020 – 03/2022 Rahvastiku uuringud (sünnid, surmad, abielud, lahutused) Roll: andmetöötluse metoodik Tegevused: Andmetöötluse vajaduste kogumine valdkonna analüütikult, andmetöötlusprogrammide disain, andmehõive kaardistamine erinevatest registritest (nt RR, TAI), programmide testimine 03/2020 – 08/2021 Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring Roll: andmetöötluse metoodik Tegevused: Andmetöötluse vajaduste kogumine valdkonna analüütikult, andmetöötlusprogrammide disain, andmehõive kaardistamine küsitlusprogrammist, programmide testimine  Merilen Laurimäe Telefoninumber: (+372) 6408000 (Töö) E-posti aadress: [email protected] Aadress: Aparaaditehase sissepääs nr 6, III korrus., Tartu, Eesti (Töö) TÖÖKOGEMUS MAJANDUSE MODELLEERIMISE NOOREMTEADUR – TARTU ÜLIKOOL – 02/2023 – Praegune – TARTU, EESTI ANALÜÜTIK – SA POLIITIKAUURINGUTE KESKUS PRAXIS – 08/2018 – Praegune – EESTI Perioodil 2022-2024 lapsehoolduspuhkusel; töö osalise koormusega FINANTSSPETSIALIST – FINNAIR BUSINESS SERVICES OÜ, – 05/2017 – 08/2018 – TARTU, EESTI HARIDUS JA KOOLITUS 2020 – PRAEGUNE DOKTORIÕPE, MAJANDUSTEADUS, SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND Tartu Ülikool Lõputöö Household Income and Employment Dynamics (juhendajad Tiiu Paas, Alari Paulus) 2015 – 2017 MAGISTRIÕPE, MAJANDUSTEADUS (RIIGIMAJANDUS JA MAJANDUSPOLIITIKA) Tartu Ülikool 2012 – 2015 BAKALAUREUSEÕPE, MAJANDUSTEADUS Tartu Ülikool KEELEOSKUS Emakeel(ed): EESTI KEEL Muu(d) keel(ed): MÕISTMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE Kuulamine Lugemine Suuline esitus Suuline suhtlus INGLISE KEEL C1 C1 C1 C1 C1 Tasemed: A1 ja A2: algtasemel keelekasutaja; B1 ja B2: iseseisev keelekasutaja; C1 ja C2: vilunud keelekasutaja OSKUSED STATA EUROMOD MS Office (MS Word; MS PowerPoint; MS Excel; MS Publisher; MS Outlook; MS Teams) SPSS PUBLIKATSIOONID Laurimäe, M., Paulus, A., Paas, T (2025). Do official sample-based estimates of income inequality get it right? What the income distribution of the whole population reveals. Unpublished manuscript (submitted for publication in an academic journal), University of Tartu, Estonia, 2025. Laurimäe, M., Sinisaar, H., Jezierska, I. M. (2025). Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele. Tallinn: Mõttekoda Praxis. Jezierska, I. M.; Sepper, M.-L.; Kletter, T.; Toim, K.; Laurimäe, M.; Raihhelgauz, M.; Pall, K. (2024). Nähtamatu osa majandusest: mis on tasustamata hooletöö hind?. Mõttekoda Praxis. Laurimäe, M., Lehari, M., Melesk, K., Pall, K., Raihhelgauz, M., Sinisaar, H., Toim, K. (2024) Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Mõttekoda Praxis. Laurimäe, Merilen., Paas, Tiiu. (2024) Did Covid-19 strengthen the relationship between human capital and income? Evidence from administrative data. Eastern Journal of European Studies, 15 (1), 134−156. DOI: 10.47743/ejes-2024-0106.. Arrak, K., Koppel, K., Toim, K., Laurimäe, M., Pall, K., Kadarik, I., Viks-Binsol, P. (2024). Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Civitta Eesti AS, Sihtasutus Mõttekoda Praxis. Laurimäe, Merilen; Kadarik, Ingel; Paat-Ahi, Gerli; Melesk, Kirsti (2022). ESPN Thematic Report on Social protection for people with disabilities – Estonia, European Social Policy Network (ESPN), Brussels: European Commission. Laurimäe, Merilen., Paas, Tiiu., Paulus, Alari. (2022) The effect of COVID-19 and the wage compensation measure on income-related gender disparities. Baltic Journal of Economics, 22 (2), 146−166. DOI: 10.1080/1406099X.2022.2149976. Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I., Nuiamäe, M., Michelson, A., Koppel, K., Laurimäe, M., Peterson, S. (2022) Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Laurimäe & Koppel. 2022. COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Pandeemia regionaalne mõju. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis [Socioeconomic impact of COVID-19: regional effect of the pandemic] Kallaste, Epp; Anspal, Sten; Sandre, Siiri-Lii; Sõmer, Marko; Lang, Ailen; Merlin Nuiamäe, Merlin; Laurimäe, Merilen; Murasov, Meeli; Koppel, Kaupo; Michelson, Aleksandr (2022). Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. [Establishment and Implementation of a Work Ability Support System "Macroeconomic Impact Assessment for the Ministry of Social Affairs] Laurimäe, Merilen; Masso, Märt (2022). Estonia improves access to dental care. In: ESPN Flash Report (1−2). European Commission. Koppel, K., Laurimäe, M. (2021) COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Võlaõiguslikud töösuhted ja sotsiaalkaitse pandeemia esimese laine ajal. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Laurimäe, M.; Koppel, K (2021). COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Meetmed töötute toetamiseks ja vaesuse ennetamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis Koppel, K. & Laurimäe, M. (2021). COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Töötukassa töötasu hüvitis 2020. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Laurimäe, Merilen; Masso, Märt (2021). ESPN Thematic Report: Social protection and inclusion policy responses to the COVID-19 crisis. Estonia. European Commission. Melesk, K., Koppel, K., Laurimäe, M., Nuiamäe, M., Jaanits, J., Beilmann, K. (2021) Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Laurimäe, Merilen (2021). Estonia: Socio-economic policy responses to prevent unemployment during the COVID-19 crisis. In: ESPN Flash Report (1−2). European Commission. Laurimäe, Merilen; Masso, Märt (2021). ESPN Thematic Report on access to social protection for young people – Estonia. In: European Social Policy Network (ESPN) (1−27). Brussels: European Commission. Laurimäe, Merilen; Masso, Märt; Kadarik, Ingel (2020). Access to essential services for low-income people. In: European Social Policy Network Thematic Report (1−24). European Commission. Laurimäe, Merilen (2020). Estonian unemployment protection system: moving towards improved coverage and adequacy? In: ESPN Flash Report (1−2). European Commission. (10). Michelson, Aleksandr; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Arrak, Kadri; Laurimäe, Merilen; Murasov, Meeli; Paat-Ahi, Gerli; Piwek, Andreas (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Piirits, Magnus; Laurimäe, Merilen (2020). Estonia’s statutory funded pension scheme on the way to being made voluntary. In: ESPN Flash Report (1−2). European Commission. (07). Laurimäe, Merilen (2020). COVID-19 socio-economic responses in Estonia. In: ESPN Flash Report (1−2). European Commission. (52). Laurimäe, Merilen (2020). Estonia allows temporary employment for people registered as unemployed. In: ESPN Flash Report (1−2). European Commission. (72). Laurimäe, M., Koppel, K., Arrak, K (2020). Eesti tervishoiu tulevik – tervisekindlustuse kvantitatiivse mudeli tulemused ja metoodikaaruanne. Poliitikauuringute Keskus Praxis. Melesk, Kirsti; Koppel, Kaupo; Laurimäe, Merilen; Michelson, Aleksandr (2019). Mobiilsustoetuse tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Masso, M., Nuiamäe, M., Michelson, A., Murasov, M., Melesk, K., Laurimäe, M., Kadarik, I (2019). Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Poliitikauuringute Keskus Praxis; ISBN 978-9949-662-17-3 (pdf). Masso, Märt, Laurimäe, Merilen (2019). ESPN Thematic Report on Financing social protection – Estonia, European Social Policy Network (ESPN), Brussels: European Commission. Masso, Märt and Laurimäe, Merilen (2019). ESPN Thematic Report on National strategies to fight homelessness and housing exclusion – Estonia, European Social Policy Network (ESPN), Brussels: European Commission Magnus Piirits and Merilen Laurimäe (2019). Estonia’s statutory funded pension scheme: a turning point?, ESPN Flash Report 2019/39, European Social Policy Network (ESPN), Brussels: European Commission. Masso, Märt., Laurimäe, Merilen., Kadarik, Ingel. (2019). ESPN Thematic Report on In-work poverty – Estonia, European Social Policy Network (ESPN), Brussels: European Commission. Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt. (2019). Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis Masso, Märt., Järve, Janno., Laurimäe, Merilen., Piirits, Magnus., Koppel, Kaupo., Anspal Sten., Kivi, Laura Helena. (2018) „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, Rakendusuuringute Keskus Centar Masso, M., Laurimäe, M. (2018) ESPN Flash Report 2018/70. Introducing an occupational accident insurance system in Estonia. Koppel, Kaupo., Pisarev, Heti., Piirits, Magnus., Michelson, Aleksandr., Masso, Märt., Paulus, Alari., Laurimäe, Merilen. (2018). Elatusmiinimum – teel parema toeni puudustkannatavate inimesteni. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis VÕRGUSTIKUD JA LIIKMESUSED Euroopa Sotsiaalpoliitika võrgustik (Eesti ekspert/koordinaator) EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli Eesti osamudeli arendaja / projektijuht 2024 – PRAEGUNE Registripõhise EUROMOD mudeli arendus ja konsultatsioon Statistikaametile (vastutav) 2025 – PRAEGUNE Euroopa tööhõive poliitika võrgustik (ECE) (Eesti ekspert) PROJEKTID 02/2025 – 05/2025 Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele Analüüsisime 2025-2026 rakendunud või rakenduvate maksumuudatuste mõju haavatavas olukorras rühmadele (sh erinevas vanusegrupis, erinevate taustatunnustega inimestele). Analüüs sisaldas poliitikamuudatuste mõjude analüüsi (poliitikamuudatuste modelleerimine mikrosimulatsioonimudelis EUROMOD; mõjude analüüs – sh poliitikamuudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ja sissetulekute jaotusele). Täiendavate näitajate (nt ekvivalentnetotulu, vaesuse määr jne) arvutamine EUROMOD registriandmete põhjal Statas. Roll projektis: projektijuht, analüütik Tellija: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 2018 – PRAEGUNE Euroopa Sotsiaalpoliitika võrgustik (ESPAN) - Eesti ekspert ja koordinaator Praxise analüütikud panustavad Eesti ekspertidena Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku töösse, pakkudes Euroopa Komisjonile informatsiooni ja ülevaateid erinevatel sotsiaalpoliitika teemadel. Projekt annab analüütikutele laiemad ekspertteadmised sotsiaalvaldkonnas, aga ka konteksti Eesti võrreldavuse kohta teiste riikidega. Riigiraportides kirjeldatakse igal aastal sotsiaal, töö ja tervisevaldkonna statistikas ja toetustes toimunud muudatusi (sh nt noorte tööpuuduse määr, meetmed tööpuuduse leevendamiseks). Samuti kirjutatakse igal aastal kaks temaatilist raport. Üks näide temaatilisest raportist: 2021. aastal avaldatud ESPN Thematic Report on access to social protection for young people – Estonia. Tellija: Euroopa Komisjon 2024 – 2024 Andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjude hindamine sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes Uuringu eesmärgiks oli hinnata andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjusid Eesti sotsiaal (sh tervis)- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Analüüsi käigus hinnati suurima personaliseerimise potentsiaaliga sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuste ja toetuste mõjusid, sh analüüsitakse toetuste (nt peretoetused, töötushüvitised, haigushüvitis, ravimihüvitis) sissetulekuga sidumist ja selle mõjusid riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele. Analüüsis kasutati nii registriandmeid, EUROMODi kui ka nt Tervisekassa statistikat. Tellija: Arenguseire Keskus. Rahastus: 66 368 EUR. Roll: Andmeanalüütik 2020 – 2020 Eesti tervishoiu tulevik – tervisekindlustuse kvantitatiivse mudeli tulemused ja metoodikaaruanne Uuringus analüüsiti Eesti tervishoiu tulevikustsenaariumite võimalikku mõju riigi kuludele/Tervisekassa eelarvele, omaosalusele, järjekordadele ja kirjeldati teenuste kättesaadavust. EUROMOD analüüs ja poliitikamuudatuste modelleerimine. Haigekassa kulude prognoosimudeli uuendamine. Tellija: Arenguseire Keskus AUTASUD JA AUHINNAD 2017 Eesti üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2017.aasta Sotsiaalministeeriumi eripreemia  NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida LEIA4 2026 Ava vorm Üldandmed Projekti nimi eesti keeles Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel Projekti nimi inglise keeles Feasibility of evaluating household needs using data-driven databases, with subsistence benefits and healthcare cost-sharing burden as illustrative examples Vastutav täitja Hede Sinisaar Asutus Sihtasutus Mõttekoda Praxis Projekti algus 01.04.2026 Projekti lõpp 01.09.2026 Taotletav summa (ilma 298830,00 käibemaksuta) Taotletav summa (koos käibemaksuga) 370549,00 Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 2. S215 Sotsiaalsed 5.7 Sotsiaal- ja Ühiskonnateadused probleemid ja 100,0 majandusgeograafia ja kultuur 2.11. heaolu, Sotsiaalteadused sotsiaalkindlustus Lühikokkuvõte eesti keeles Eesti digiriigi järgmise arenguetapi keskmes on, et abi jõuaks inimesteni automaatselt ja 1 vajaduspõhiselt, arvestades elusündmusi. Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab arendada toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse süsteeme proaktiivsemaks, õiglasemaks ja personaliseeritumaks. Uuring koosneb viiest uurimisülesandest: • Leibkonna defineerimine – määratletakse ja valideeritakse leibkond, kaardistatakse andmeallikad, hinnatakse andmete kättesaadavust ja kvaliteeti, analüüsitakse automatiseerimisvõimalusi ning luuakse alus järgmistele uurimusülesannetele. • Majandusliku toimetuleku hindamine – luuakse raamistik leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamiseks, analüüsitakse registripõhiseid võimalusi ning uuritakse võimalusi ühtlustada KOVide erinevaid eluasemekulude piirmäärasid. • Tervishoiu omaosaluskoormuse piir – töötatakse välja metoodika omaosaluse piirmäärade kehtestamiseks, hinnatakse võimalusi siduda tervishoiu omaosaluse arvestamine leibkonna määratluse ja leibkonna majandusliku olukorraga, et vähendada sihtrühmapõhise süsteemi ebatõhususi ning tagada haavatavamatele inimestele parem juurdepääs teenustele. • Õiguslikud ja andmekaitselised lahendused – analüüsitakse vajalikku õigusraamistikku, andmekaitselisi väljakutseid ja tehakse ettepanekud riskide maandamiseks ja vajalike muudatuste elluviimiseks. • Tulevikulahendused – analüüsitakse stsenaariume nii toimetulekutoetuse kui ka tervishoiu omaosaluse süsteemi arendamiseks, hinnatakse nende mõju inimestele ja riigile ning tehakse soovitused terviklahenduste loomiseks (sh olemasolevate infosüsteemide andmete kasutamiseks ja/või täiendamiseks. Uuring toetub andmeanalüüsile, intervjuudele, rahvusvaheliste praktikate võrdlusele, küsitlusele ja mikrosimulatsioonidele. Tulemuseks on raamistik, mis võimaldab kujundada digitaalse, läbipaistva ja inimesekeskse toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse süsteemi. Lühikokkuvõte inglise keeles At the next stage of Estonia’s digital government, support should reach people automatically and based on need, taking life events into account. The study aims to create a data‑driven framework for developing more proactive, fair and personalised subsistence‑benefit and healthcare co- payments systems. The study comprises five tasks: • Household definition – defining and validating the household, mapping data sources, assessing data availability and quality, and analysing automation opportunities. • Assessing economic well‑being – developing a framework for accounting income, assets and housing costs; analysing registry‑based options; and examining ways to harmonise differing local housing‑cost thresholds. • Healthcare cost-sharing limit – creating a methodology for setting co-payments thresholds and assessing how these could be linked to household composition and economic circumstances to better target support and improve access for vulnerable groups. • Legal and data‑protection solutions – analysing the legal framework and data‑protection challenges, identifying risks and proposing necessary amendments. • Future solutions – analysing scenarios for improving both systems, assessing their impact on individuals and the state, and proposing integrated solutions, including how existing information‑system data could be used or enhanced. The study draws on data analysis, interviews, international comparisons, survey and microsimulations. Its outcome is a framework for building a digital, transparent and 2 people‑centred subsistence‑benefit and healthcare co-payments system. Projektikirjeldus Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust Eesti on olnud üks teerajajaid avalike teenuste digitaliseerimisel ning loonud mitmeid lahendusi, mis võimaldavad riigil pakkuda teenuseid efektiivselt ja andmepõhiselt. Digiriigi järgmine arenguetapp ei seisne üksnes teenuste digitaliseerimises, vaid nende proaktiivses ja personaliseeritud pakkumises, lähtudes inimeste tegelikest vajadustest ja elusündmustest. Käesolev uuring loob eeldused sellise lähenemise rakendamiseks sotsiaalabi ja tervishoiu valdkonnas. Sotsiaalse kaitse süsteemid tagavad inimestele abi erinevate sotsiaalsete riskide ilmnemisel. Toimetulekutoetus (TTT) on riigi abi puuduses elavatele inimestele – see on viimane turvavõrk olukorras, kus inimene või tema pere ei suuda katta esmavajadusi töötasu või sotsiaalkindlustushüvitistega. Puudus võib olla ajutine võik pikaajaline ning olla seotud näiteks töö kaotuse, terviseprobleemide, pereolu muutuste, elukoha vahetusega (Melesk et al., 2022). Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse (2024) hinnangul on potentsiaalseid TTT saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalset taotleb, kuna taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT taotlemine eeldab, et inimene on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna majanduslikku olukorda ning on teadlik, kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi, füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info esitamist kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mida taotlejad tajuvad koormava, stressirohkena ja ka alandavana (Welfare Experiences, 2025). TTT määramine on oma olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid (Welfare Experiences, 2025; Riigikontroll, 2023). Samas on suure hulga dokumentide ja andmete kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOVidele (Riigikontroll, 2023). Sarnased väljakutsed esinevad ka paljudes teistes riikides. Eurofoundi andmetel on riigid küll digitaliseerinud sotsiaalkaitse hüvitiste taotlemist ja määramist, kuid miinimumsissetuleku või eluasemekulusid katvad toetused on digitaliseerimise mõttes jäänud pigem tahaplaanile (Eurofound, 2025). Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega, vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse, ehk sündmuse, mis protsessi käivitab ning pakkuda inimestele asjakohast tuge õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks, andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada miinimumsissetulekule ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi KOVidelt. Haavatavas olukorras olevad inimesed ei ole sageli teadlikud olemasolevatest abivõimalustest, mistõttu takerdub abi saamine ka keeruka infole ligipääsu tõttu(Riigikontroll, 2023; Jezierska et al., 2026). Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega. Selles uuringus läheneme TTT ja sellega seotud teenuste arendamisele järkjärguliselt. Praeguse ja soovitud olukorra vahel on märkimisväärne erinevus nii automatiseerimisvõimekuse kui ka kogu protsessi digiteerituse taseme mõttes. Järkjärguline lähenemine annab võimaluse saavutada ühe suure ja riskantse 3 eesmärgi asemel mitu väiksemat ja vähemriskantset ning võimaldab seejuures vajadusel muuta järgmise etapi suunda (vt Boyd et al., 2023). Digiteeritus tähendab, et teenuse pakkumisel kasutatakse olemasolevaid andmeid, teenust saab pakkuda suurele osale ühiskonnast, kuid kasutaja ei saa otsustada teenuse sisu üle või ise luua endale sobivat teenuste paketti. Personaliseeritud teenused eeldavad integreeritud lahendusi ning sihtrühmade kaasamist nende arendamisse (Arrak et al., 2024; Leadbeater, 2006). Seega lahenduste väljatöötamisel eristame kolme võimalikku automatiseerituse taset: I tase – digiteeritud teenus: Toetuse määramiseks vajalikud andmed on kättesaadavad registritest, taotlus täidetakse võimalikult suures ulatuses automaatselt ning andmete olemasolul toimub hüvitise määramine samuti automaatselt. Vajaduse korral saab taotleja andmeid täiendada. Sarnaselt toimib täna töötushüvitiste määramine. II tase – proaktiivne teenus: Riik teeb aktiivseid jõupingutusi, et jõuda potentsiaalsete toetuse saajateni ja pakkuda teenust proaktiivselt. Mitme täisealise liikmega leibkonnas võib aga olla mitu õigustatud isikut, mistõttu ei saa riik alati automaatselt otsustada, kellele toetus määrata. Näiteks perehüvitiste proaktiivsel maksmisel (vt TEHIK) tehakse vanematele toetuse pakkumus ning üks vanematest peab selle vastu võtma. Kui perehüvitiste puhul käivitab protsessi lapse sünd, siis TTT vajadus võib tekkida väljaspool riigi teenuseid (nt õnnetusjuhtumi, peresuhete halvenemine tõttu). Seetõttu võib vajadus jääda riigile alguses teadmata ning ilmneda alles mõne sündmuse- või muu teenusprotsessi käigus. III tase – personaliseeritud teenus: Koos TTT-ga pakutakse ka teisi asjakohaseid teenuseid või teavet abivõimaluste kohta, millele inimene või leibkond võib kvalifitseeruda. Teenuste ring võib ulatuda KOVide sotsiaalteenustest ja toiduabist kuni tööturu-, haridus- ja tervishoiuteenusteni. Tervishoius aga praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega leibkonna sissetulekut. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse kujunemine tervishoius. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu tervishoiuteenustele. Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. Esimeses uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine (pakkumuses kasutame „leibkond“, kuid uuringus võib ilmneda vajadus alternatiivse mõiste kasutamiseks) ja selle andmepõhine tuvastamine on eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamist. TTT reeglid on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS), kuid KOVidel on õigus kehtestada eluasemekulude piirmäärad. Need piirmäärad on KOVide lõikes ebaühtlased ning ei pruugi tagada kulude piisavat katmist (Riigikontroll, 2023). Analüüsis hinnatakse võimalusi piirmäärade ühtlustamiseks ning läbipaistvama protsessi loomiseks. UÜ läbiviimisel võetakse arvesse Euroopa Liidu miinimumsissetuleku soovitus, mis rõhutab toetuse automaatset stabiliseerivat rolli ning nõustamise jm vajalike teenuste pakkumise olulisust (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, 2023; European Commission, 2022). Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse rakendamisel. Omaosalust rakendatakse näiteks ravimihüvitiste, õendusabi, haiglaravi haiglapäeva tasu ning visiiditasude puhul. Sihtrühmapõhiste soodustuste saajateks on nt vanaduspensionärid, alaealised lapsed, rasedad. Samas ei pruugi kuulumine kindlasse sihtrühma alati peegeldada inimese või tema leibkonna tegelikku majanduslikku toimetulekut. Näiteks on TTT saajatel omaosalus madalam juhul, kui on tervishoiuteenuse (nt eriarstiabi, hambaravi) saamisel kuul või sellele eelnenud kahel kuul TTT saajad. Ent osa TTT saajatest saavad toetust üksikutel kuudel või teatud perioodil, nt kütteperiood (Sinisaar, 2018), mistõttu ei prügi nad 4 soodsamat juurdepääsu teenustele omada. Uuringud (Esnar & Lapp, 2021; Võrk & Piirits, 2023) näitavad, et Eestis on omaosaluskoormus kõrge, mis võib põhjustada teenuste edasilükkamist ja terviseseisundi halvenemist. Sihtrühmapõhiste soodustuste asemel on võimalik liikuda haavatavate leibkondade või üksikisikute täpsema tuvastamise suunas. Selline lähenemine võimaldaks omaosalust paremini sihitada ning tervishoiu ressursse efektiivsemalt kasutada. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi aspekte. Neljanda UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja vajalikud õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja andmete läbipaistvuse küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi. Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja tõhusam toimimismudel. Olulise lisaväärtusena võetakse arvesse nii ekspertteadmisi kui ka rakendajate kogemusi. Uuring annab vastuse ka küsimusele, kas TTT digitaliseerimisel on võimalik vähendada KOVide administratiivset koormust ning pakkuda selmet sisulist nõustamist. Uue süsteemi eesmärk on luua jätkusuutlik ja pikaajaline lahendus, mis on ühtaegu efektiivsem, proaktiivne ning inimesele kättesaadav, läbipaistev ja selgelt mõistetav. Samuti peab süsteem olema võimeline arvestama inimeste muutuvate olude ja vajadustega. I uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesmärk: määratleda leibkonna definitsioon, selgitada selliseks vajalike andmete minimaalne koosseis ja kättesaadavus ning klassifitseerida need kvaliteedi ja kättesaadavuse alusel nelja kategooriasse. Uurimusküsimused on esitatud lisas 1. Kavandatavad andmekogumismeetodid, andmeallikad ja analüüsimeetodid: UÜ täitmiseks kombineeritakse erinevaid analüüsimeetodeid ja andmeallikaid, sh dokumendianalüüs (sh teiste riikide analüüs), andmeanalüüs ja 2–3 poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuud KOVide TTT menetlejatega, üks rühmaintervjuu Õiguskantsleri Kantselei (ÕKK) sotsiaalse õiguse osakonna esindajatega ja arutelu Statistikaametiga. Täpsemalt on UÜ läbiviimist kirjeldatud all. Inimeste koosseise saab defineerida erinevalt. SHS § 131 lõikes 2 kasutab mõistet perekond: „TTT on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal…“. Statistikaamet kasutab nii leibkond kui perekond vastavalt rahvusvahelistele juhistele: „Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. /…/ Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda“ ja „Perekonna moodustavad kaks või enam koos elavat inimest, kes on üksteisele kas abikaasad, (vabaabielu) partnerid, vanemad või lapsed. Üksi elavad inimesed omaette perekonda ei moodusta“ (Statistikaamet, 2021; 2025). Registripõhisel loendusel kasutati aadressipõhist määratlust ehk elukoht ja sellel aadressil elav leibkond määratleti registriandmete põhjal paiknemisindeksiga (Statistikaamet, 2022). Dokumendianalüüsi eesmärk on kaardistada inimeste koosseisude defineerimise võimalused (nt leibkond, perekond, majapidamine) ja käsitlused Eestis, aga ka pakkudes alternatiivseid võimalusi leibkonna määratlemiseks lähtudes teiste riikide definitsioonidest. Lisaks aitab analüüs kirjeldada automatiseerimise võimalusi ja sellega kaasnevaid riske. Analüüs tugineb varasematele uuringutele, õigusaktidele, statistika definitsioonidele, MISSOCi riikide kirjeldustele, European Social Policy Analysis 5 Network’i (ESPAN) riikide temaatilistele raportitele jm asjakohasele kirjandusele (nt Riigikontroll, 2023; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2024; Moynihan et al., 2025). Nt Covid-19 kriisi ajal muudeti riikides mitmed toetused ja teenused automaatseks, mis pakub väärtuslikke ülekantavusi meie uurimisprobleemi kontekstis. Seejuures on analüüsitud miinimumsissetuleku skeemide toimimist kriisidega toimetulekuks, vara hindamisega seotud tingimuste lihtsustamist (Immervoll & Pastener, 2025; Mroczka & Pacifico, 2025; Hyee et al., 2024) ning tehisintellekti kasutamist miinimumsissetuleku toetuste vajaduse hindamiseks ja määramiseks koos automatiseerimisega kaasnevate eelduste ja riskidega (OECD, 2024). Dokumendianalüüsi osaks on teiste riikide analüüs . Esmalt koostatakse laiem kirjanduse ülevaade, et selgitada välja 3–4 Eestile sarnase kultuuriruumiga riiki, kelle kogemus ja praktika on UÜ seisukohalt asjakohasem ja mida analüüsis detailsemalt käsitleda (sh leibkonna määratlemise võimalused). Täpne riikide valik lepitakse kokku Tellijaga. Pakkuja esialgse nägemuse järgi võiksid need olla: Malta: katseprojekti raames loodi andmepõhise leibkonna määratlus (Attard & Cortis, 2023). Taani: oluline roll KOVidel; miinimumsissetuleku toetuse kõrval eraldi eluasemetoetus (vt OECD, 2026). Kasutatakse tuumikpere määratlust („iga mehe või naise kohustus on ülal pidada oma abikaasat ja alla 18- aastaseid lapsi“) (Retsinformation, 2025). Lisaks on hiljuti rakendatud või arutatud erinevaid muudatusi, nt lapsespetsiifiliste vabaajakulude arvesse võtmist (Kvist, 2021; Kvist, 2022). Prantsusmaa: miinimumsissetuleku toetuse määramisel arvestatakse kogu leibkonda ja selle sissetulekud (Légifrance, 2026). Paljude toetuste taotluste täitmine on muudetud automaatseks või proaktiivseks (Eurofound, 2025). Plaanis on ühtlustada erinevate toetuste taotlusvorme. Holland: kasutatakse ühise majapidamise mõistet ja ühiste kulude jagamine mõjutab miinimumsissetuleku toetuse suurust (Participatiewet), arvestatakse netosissetulekut (OECD, 2026). Taotlemist ja hindamist soovitakse muuta inimlikumaks ja lihtsamaks (Rijksoverheid, 2026). Miinimumsissetuleku ja eluaseme toetust saab taotleda elektrooniliselt (Eurofound). Intervjuud täiendavad dokumendianalüüsi praktilise vaatega ja aitavad tuvastada peamisi kitsaskohti. Kuna TTT menetlemine on KOVi ülesanne, viiakse läbi 2–3 poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuud KOV töötajatega. Fookusgruppidesse kaasatakse esindajad vähemalt 15 KOVist, sh geograafiliselt eri piirkondadest. Intervjuude eesmärk on saada sisendit praegusest praktikast leibkondade määratlemisel (sh andmekogumine ja nende kvaliteet), õigusaktide ja juhendite kitsaskohtadest ja KOVide senistest lahendustest, kuid ka äärejuhtumitest ja KOVide erinevatest käsitlusviisidest. Käsitletakse ka keerukamate leibkonna määratlemise olukordi, sh kärgpered, õppimise tõttu eemal elavate või riiklikul ülalpidamisel (kaitseväes, erihoolekandeteenusel, vanglas) olevate pereliikmetega leibkonnad. Arutatakse ka selle üle, kui suures osas peaks leibkonna määratlus KOVide hinnangul vastama inimeste tegelikule elukorraldusele. Andmepõhisele lähenemisele üleminekul muutuvad eriti oluliseks need olukorrad, kus otsus on praegu KOVi (ametniku) teha – nt ajateenija arvestamine leibkonda. Sarnasel põhimõttel viiakse läbi ekspertintervjuu ÕKK sotsiaalse õiguse osakonna esindajatega, et selgitada välja, milliste kaebustega on TTT taotlevad leibkonnad ÕKK poole pöördunud. See lisab analüüsile inimese vaate, tagades, et käsitletud oleksid ebatüüpilised olukorrad ja juhtumid, mis on inimestele ebaselged või tunduvad ebaõiglased. Leibkonna määratlemisel kasutatakse kaheastmelist lähenemist, kus mõlemad etapid tuginevad eelneva uurimuse tulemustele ja personaalriigi põhimõtetele. Esimeses etapis konstrueeritakse määratlus olemasolevate andmete ja kehtiva õigusraamistiku piires, peegeldades süsteemi tänast parimat rakendatavat lahendust. Teises etapis laiendatakse määratlust iteratiivselt, kaasates täiendavaid andmeid ja hinnates iga lisanduse puhul selle rakendatavust. Selline lähenemine annab struktureeritud ülevaate võimalikest arendussuundadest ja nende rakendamise eeldustest. Leibkondade koosseisu rahvastikuregistris mõjutab oluliselt inimeste vale elukoha informatsioon. 2021. 6 aasta EUROMODi registriandmete ja 2022. aasta Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) küsitlusandmete võrdlus näitab, et registriandmetes on oluliselt vähem üksi elavaid täisealisi, vanaduspensioniealisi inimesi, ühe täiskasvanu ja lastega leibkondi (Laurimäe et al., 2026). See tähendab, et ühelt poolt võivad tegelikud leibkonnad olla suuremad, kui registriandmed näitavad, aga teiselt poolt võib osa inimesi elada tegelikult üksi või üksikvanemana, kuid registri järgi kuuluda suuremasse leibkonda. Viimasel juhul võib vale registriteave vähendada võimalusi toetusi saada (nt TTT, üksi elava pensionäri toetus) ning seeläbi võib suuremas suurendada vaesusriskis olevate inimeste olukorra halvenemist (üksi elavad inimesed; üksikvanemad). Täpsema sisendi saamiseks leibkonna määratlemiseks võtame aluseks valitud metoodika ja analüüsime kõigi registrite andmekoosseisude kirjeldusi pöördudes vajadusel metaandmete täpsustamiseks registripidaja poole. Registritesse kantud objektide puhul hindame nende kasutatavust leibkonna määratlemisel ning valitud objektide puhul analüüsime detailsemalt nende atribuute, nende loomiseks kasutatavaid äriprotsesse ja klassifikatsiooni andmekaitse vaatest. Töö tulemuseks on atribuutide nimekiri, mis jaguneb neljaks: olemas ja kasutatavad (ligipääsetavad); olemas, kuid mitte kasutatavad (ligipääs puudub või on õiguslikult piiratud); olemas, kuid ebakvaliteetsed ja puuduvad andmed. Kolme viimase rühma atribuutide jaoks koostame võimalusel tegevusplaani, kuidas infot hankida muudest allikatest, parandada andmete ligipääsetavust või kvaliteeti. Atribuutide nimekirja põhjal koostame andmetoru kavandi, mis kirjeldab andmete teekonda allikast kuni leibkonda puudutava infoni (sh kontrollpunktid andmete valideerimiseks). Lisaks viiakse läbi arutelu Statistikaametiga. Eelarutelu Statistikaameti ekspertidega viitab, et ilmselt ei ole leibkonna defineerimisel rahvastikuregistri andmete ja paiknemisindeksi sellisel kujul kasutamine toimiv. Tõenäoliselt on vaja leibkonna määratlemisel kombineerida ja seostada nt eluaseme omandiandmeid, elukoha registreerimise ja isikute andmeid (nt laps, elukaaslane), et võtta arvesse eri elukohti (vt Lisa 2). Andmete kvaliteedi analüüsimiseks kasutatakse täiendavalt kvantitatiivseid analüüsimeetodeid, sh veapiiride kindlakstegemiseks. Selleks võrreldakse leibkonna andmeid ja koosseise kolme andmestiku vahel: a) rahvastikuregistri (sh EUROMOD paiknemisindeksiga); b) ESU küsitlusandmed; c) sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed, mis sisaldab tegelikke TTT saajaid. Andmestike võrdlus võimaldab analüüsida nii taustatunnuseid kui leibkonna tüüpe nii kogu rahvastiku hulgas kui täpsemalt TTT saajate seas, aga ka veapiiride suurust eri andmete kasutamisel. Analüüsis kasutatakse viimaseid kättesaadavaid ja omavahel võrreldavate aastate andmeid (eeldatavalt 2025. a registriandmed). EUROMODi andmed on vaja eeldatavalt ühendada ESU ja/või STAR andmetega ning lisada sissekirjutuse jm projekti käigus ilmnevad leibkonna defineerimiseks vajalikud andmed. Käitumuslike riskide analüüsis hinnatakse määratluse mõju inimeste käitumisele ja andmete kvaliteedile (sh andmete varjamise ja „optimeerimise“ stiimuleid, andmeallikate haavatavust) ja sobivaid maandamismeetmeid, tasakaalustades kontrollivajadust ja toetuse kättesaadavust. Analüüsi tulemused valideeritakse juhtrühma kohtumisel, kuhu kaasatakse Sotsiaalministeeriumi, Statistikaameti, Tervisekassa ja SKA eksperdid. Planeeritud väljundid: I vahearuanne, kus on esitatud UÜ I tulemused ja metoodika. Lisaks esitatakse leibkonna väljaselgitamiseks vajalike andmekoosseisude tabel registrite, andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi kategooriate lõikes Exceli kujul. II uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesmärk: analüüsida ja luua raamistik, kuidas hinnata leibkondade majanduslikku olukorda, milliseid 7 andmeid on vaja majandusliku toimetuleku välja selgitamiseks TTT (sh eluasemekulud) maksmise kontekstis ja kas ja mis kvaliteediga on need andmed kättesaadavad registritest. Uurimisküsimused on esitatud lisas 1. Kavandatavad andmekogumismeetodid, andmeallikad ja analüüsimeetodid: UÜ täitmiseks kombineeritakse erinevaid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid, sh tehakse dokumendianalüüs, andmeanalüüs, küsitlus KOVide seas, intervjuud Eesti Panga (EP) ja Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ekspertidega ja arutelu Statistikaametiga. Sisendiks on ka UÜ I raames läbi viidud KOVide FGI-d ja rühmaintervjuu ÕKK esindajatega (intervjuu küsimused arvestavad nii UÜ I kui UÜ II eesmärke). UÜ II läbiviimine on kavandatud neljaetapilisena. Esimeses etapis kaardistatakse majandusliku toimetuleku hindamise praegune praktika, analüüsitakse selle võimalikke puudusi ja alternatiivseid võimalusi leibkondade toimetuleku hindamiseks. Selleks tehakse ülevaade, milliseid andmeid võetakse praegu TTT taotlemise protsessis registrist (millistest registritest), milliseid andmeid küsitakse inimese käest, kuivõrd on need andmed dubleerivad ja millele tuginevad KOVd praktikas erisuste korral. TTT menetlemise hetkeolukorra põhjal analüüsitakse, milline on minimaalselt vajalik andmete koosseis leibkondade majandusliku olukorra välja selgitamiseks, hinnatakse praegu kogutavate andmete vajalikkust ja täiendavate andmete või andmeallikate vajadust. Andmed ja andmeallikad kaardistatakse tulu- ja kululiikide lõikes. Praeguse praktika ja vajalike andmekoosseisude kaardistamisel tuginetakse dokumendianalüüsile (sh õigusaktid), registrite andmekoosseisude kirjeldustele (sh põhimäärused, RIHA andmed), fookusgrupi intervjuudele KOVidega. Alternatiivsete võimaluste analüüsimisel tuginetakse nii dokumendianalüüsile kui ka intervjuudele. UÜ I jätkuna vaadatakse, milline on teiste Eestile sarnaste riikide praktika (3–4 riiki) majandusliku toimetuleku defineerimisel ja tulude/(eluaseme)kulude arvestamisel miinimumsissetuleku skeemides. Lisaks annab see sisendi hinnangutele, milliseid andmeallikaid on vaja ja kuidas on teistes riikides andmepõhiselt lahendatud sarnaste toetuste taotlemine/maksmine. Esimeses etapis keskendutakse detailsemalt varade olulisusele sissetulekute ja majandusliku toimetuleku kontekstis: kas ja milliseid varasid on vaja arvestada, et see oleks Eesti kontekstis õiglane. Selle käigus analüüsitakse nii EP ülevaateid (Meriküll & Rõõm, 2025). kui ka viiakse läbi eksperdiintervjuud (EP ekspert UÜ II; ÕKK esindajatega UÜ I ja II kombinatsioonis). Leibkonna kulude arvestamisel vaadatakse võimalusel üle uuendatud elatusmiinimumi metoodikas tuvastatud kululiigid (sh mis on leibkonna eelarve uuringu LEU alusel) ja konsulteeritakse Statistikaametiga, milliseid kululiike ja kuidas plaanitakse edaspidi arendusena kaasata. Varade olulisuse kvantitatiivseks analüüsimiseks kasutatakse Household Finance and Consumption Survey (HFCS) uuringuandmeid, mida on alates 2026. aastast võimalik kasutada koos EUROMODiga. Kui HFCS andmestikus on piisavalt väärtuseid TTT saajate kohta, siis analüüsitakse varade ulatust TTT saajate seas, et hinnata, kas või milliseid varaliike on oluline toimetulekutoetuse puhul arvesse võtta. UÜ II teises etapis analüüsitakse võimalusi leibkonna majandusliku toimetuleku hindamiseks andmekogude põhiselt (UÜ 2.2). Praegu on TTT taotlemisel eeltäidetud andmed üksnes sissetulekute kohta. Selles etapis kaardistatakse täiendavate andmete eeltäitmise võimalust. Selleks tehakse detailne ülevaade, milliseid majandusliku toimetuleku hindamiseks vajalikke andmeid on võimalik saada ja millistest registritest. Andmed klassifitseeritakse nelja kategooriasse sarnaselt UÜ I ja luuakse protsessijoonis, mis kirjeldab toetuse taotlemise protsessi ja selle määramiseks vajalike andmete liikumist eri registrite (sh kontrollietappe) (koos etapp 3). Praxise analüütikutel on varasem kogemus kogu rahvastikku hõlmava EUROMODi andmestikuga, milles on ühendatud suur hulk TTT simuleerimiseks vajalikke tunnuseid eri registritest (sh leibkonnaliikmete sissetulekud). Ka on olemas kogemus andmetepõhise TTT määramisega seotud probleemidega (nt 8 eluasemekulude andmete piiratus). Käimas on arutelud Statistikaametiga, kuidas andmestikku sellest tulenevalt täiustada (vt UÜ II etapp 3). Sarnaselt UÜ I-le kasutatakse siin pakkuja nägemuse kohaselt EUROMODi rahvastikuandmeid, sest selles on juba suur osa vajalikke tunnuseid eri registritest ühendatud. Pakkuja hinnangul annaks andmekvaliteedi analüüsimisele olulist lisandväärtust tegelike toimetulekutoetuse saajate (STAR) ja EUROMODi kogu rahvastikku hõlmavate andmete võrdlus (lisades sinna võimalusel täiendavaid kuluandmeid registritest). See võimaldaks detailsemalt analüüsida toimetulekutoetuse saajate tegelikke leibkondi (UÜ I) ja nende kuluinformatsiooni ning nende erinevusi potentsiaalsete registripõhiste andmetega. Analüüsis kasutatakse viimaseid kättesaadavaid andmeid (eeldatavalt 2025. a andmed). Teises ja kolmandas etapis kaasatakse arutelu vormis Statistikaamet, et täpsustada andmete olemasolu, kvaliteeti ja nende kasutamise võimalusi. UÜ II kolmandas etapis keskendutakse detailsemalt eluasemekuludele. Ühelt poolt on eluasemekulude andmete saamine tõenäoliselt kõige keerukam, teiselt poolt esineb KOVide lõikes suur ebavõrdsus eluasemekulude arvestamisel. Sisendi saamiseks eluasemekulude ja piirmäärade kehtestamisest KOVide lõikes viiakse läbi lühike ankeetküsitlus KOVide seas. KOVide üldkogum on 78, kuid pakkuja senise kogemuse alusel seame eesmärgiks, et ca 25% KOVidest vastab. Pakkuja hinnangul on oluline selgitada välja, kas ja milliseid kululiike peaks KOVide hinnangul võrreldes praegusega arvesse võtma või mida ei peaks arvestama. Samuti oluline teada, mida KOVid arvestavad kui kehtestavad eluasemekulude piirmäärasid (sh piirmäärade suurus, uuendamise sagedus, otsustuskohad). Kuna küsimused eeldavad ka faktilisi teadmisi, siis on küsitlusankeet pakkuja hinnangul parimaks metoodiliseks lahenduseks. Ka annab see laiema kaetuse KOVide lõikes kui fookusgrupp. Vajadusel viiakse läbi täiendavad ekspertintervjuud KOVidega või kogutakse olemasolevat infot dokumendianalüüsi vormis (nt piirmäärad Riigi Teatajas). Küsitlus viiakse läbi elektrooniliselt. Pärast ankeedi testimist kooskõlastatakse ankeet Tellijaga. Küsitlusandmed puhastatakse ja analüüsitakse analüüsiprogrammis (Stata, R, vms). Vajalike andmete kaardistamine ja kategoriseerimine toimub koos etapiga 2. Kuluandmete osas plaanitakse EUROMOD 2025. a. andmestikule juurde lisada üürikulu, mootorsõidukimaks ja registreerimistasu. Detailse kuluinfo puudumisel võiks pakkuja esmase nägemuse ja arutelu põhjal Statistikaametiga kaaluda ehitisregistrist andmete kaasamist (nt kütmise liik, kanalisatsioonivõrk), et seeläbi modelleerida nt turuhindasid arvestades küttekulu ja veekulu (vt Lisa 2). Kui teatud kulusid ei saa registrist eristada või ei ole mõistlik, siis pakutakse välja alternatiivsed lahendused (nt indikaator/ühtne piirmäär). Ka on vaja hinnata eluruumi suuruse teabe olemasolu ja kvaliteeti andmekogudes. Nimelt on eluasemekulude arvestamisel aluseks normpind ja leibkonnaliikmete arv. Eelneva sisendi põhjal viiakse läbi eluasemekulude piirmäärade analüüs, et tagada ühtlasem ja võrdsem arvestus üle Eesti. Analüüsi käigus võrreldakse piirmäärasid ja hinnatakse näiteks, kas teatud kululiikide osas võiks rakendada ühtseid üleriigilisi piiramäärasid, mida KOVidel ei oleks vaja eraldi üle vaadata. UÜ II neljandas etapis luuakse eelneva analüüsi põhjal kuni 4 stsenaariumi, mis pakuvad eri metoodilisi ja tehnilisi lahendusi toimetulekutoetuse andmepõhiseks hindamiseks. Pakkuja esialgse nägemuse kohaselt on üks stsenaarium selline, kus muudetakse toimetulekutoetuse arvutamise metoodikat ja lüüakse lahku elusasemekulud ja miinimumsissetulek, st eraldiseisev eluasemetoetus (vt Taani näide). Analüüsi tulemused ja stsenaariumite detailid valideeritakse töögrupis, kuhu kaasatakse lisaks juhtrühmale täiendavaid eksperte (nt MTA ekspert, EP ekspert). Kuna UÜ II ja UÜ III tegevused viiakse ellu paralleelselt (toimetulekutoetus ja omaosalus tervishoius), siis on pakkuja esialgse hinnangu kohaselt mõistlik töögrupi kohtumisel arutada mõlema UÜ lahendusi ja stsenaariume leibkonna ning majandusliku toimetuleku hindamise vaatest korraga, et tagada ühetaolisus ja kompaktsus. Kui projekti käigus selgub, et UÜ I metoodikat ei ole võimalik kohaldada UÜ III-le ja vajalik on eraldiseisev stsenaariumite arutelu, siis 9 korraldatakse kaks töögrupi kohtumist. Lisaks analüüsitakse neljandas etapis andmepõhise majandusliku toimetuleku hindamise praktilisust ja riske. Kuna süsteemi muutus võib tuua kaasa käitumuslikke efekte, siis selles etapis kaardistatakse, millised on need võimalikud ohukohad ja nende maandamismeetmed. Läbiviidud intervjuud toimetulekutoetuse saajatega Welfare Experiences (2025) projektis on näidanud, et ei ole harv, kui toetuse saajad teevad ajutist mitteformaalset tööd, mille tasu ei kajastu ametlikult sissetulekus. Kvalitatiivse hinnangu saamiseks tehakse ekspertintervjuu EMTA eksperdiga. Käitumuslike efektide võimalike mõjude analüüsimiseks kasutatakse võimalusel ka EUROMODi vastavaid pakette (MTR (Marginal Tax Rate) ja NRR (Net Replacement rate)). Väljundid: II vahearuanne, kus on esitatud UÜ II tulemused ja metoodika, sh majandusliku toimetuleku väljaselgitamiseks vajalik andmekoosseisu tabel registrite, andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi kategooriate lõikes Exceli kujuI. Küsitluse anonüümsed tulemused antakse üle Tellijale. Samuti protsessijoonis andmete liikumise kohta. Analüüsi põhjal tehakse vajadusel ettepanekuid täiendavaks andmekogumiseks, automatiseerituse suurendamiseks või protsesside arenduseks, lähtudes võimalikult vähestest kulutustest andmekogumisele. III uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesmärk: töötada välja metoodika, mille abil hinnata tervishoiuteenuste omaosaluskoormust isiku ja leibkonna tasandil ja analüüsida võimalusi omaosaluse piiri või summaarse ülempiiri rakendamiseks Eestis. Analüüs keskendub Tervisekassa poolt rahastatavate teenuste omaosalusele ja selle seosele leibkonna sissetulekute ja sotsiaalmajanduslike tunnustega. Töö tulemuseks on metoodilised ettepanekud, stsenaariumid omaosaluse piirmäärade kehtestamiseks ning hinnang nende mõjule nii elanikkonnale kui riigieelarvele. Kavandatavad andmekogumismeetodid, andmeallikad ja analüüsimeetodid: Uurimisülesande täitmiseks kombineeritakse erinevaid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid, sh viiakse läbi dokumendianalüüs, andmeanalüüs ning analüüsitakse teiste riikide kogemust omaosalusele piirmäära kehtestamisel. Uurimusülesande fookuses olevad uurimusküsimused on esitatud lisas 1. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse mitut administratiivset ja statistilist andmeallikat, mis võimaldavad hinnata tervishoiuteenuste kasutamist, omaosaluse suurust ning selle seost leibkonna sissetulekutega. Peamiseks tervishoiuandmete allikaks on Tervisekassa raviarvete ja ravikindlustuse andmekogud. Sissetulekute ja leibkonna majandusliku olukorra hindamine tugineb eeldatavasti UÜ I ja II jaoks kokku pandud andmestikule (st nt Maksu- ja Tolliameti sissetulekuandmed, sotsiaalhüvitiste ja -toetuste andmed ning leibkonnastruktuuri andmed, mis on kokku pandud rahvastikupõhise EUROMODi andmetes; täiendavad andmed, mis päritakse ja ühendatakse EUROMODi andmestikule juurde). Leibkonna info ja majandusliku olukorra hindamiseks vajalike andmete sidumine tervishoiuandmetega toimub Statistikaameti turvalises teadlaste andmekeskkonnas. Vajadusel kasutatakse täiendava kontekstina ka Statistikaameti LEU andmeid ning tervisestatistikat, mis võimaldavad hinnata tervishoiukulude jaotust ning valideerida mikroandmetel põhinevaid hinnanguid. Rahvusvahelise võrdluse jaoks kasutatakse OECD, WHO ja Euroopa Komisjoni andmebaase ning riikide poliitikadokumente. Analüüsis kasutatakse kombineeritud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid. Kvantitatiivne analüüs põhineb administratiivsete mikroandmete statistilisel töötlemisel, mille abil hinnatakse tervishoiu omaosaluse jaotust elanikkonnas ning selle seost sissetulekutaseme, vanuse ja muude sotsiaalmajanduslike tunnustega. Omaosaluse koormust analüüsitakse nii absoluutväärtuses kui ka osakaaluna leibkonna sissetulekust ning tulemused esitatakse sissetulekudetsiilide ja teiste elanikkonnarühmade lõikes. Lisaks kasutatakse mikrosimulatsiooni lähenemist, mille abil modelleeritakse 10 erinevaid poliitikastsenaariume tervishoiu omaosaluse piirmäära või ülempiiri rakendamiseks ning hinnatakse nende mõju nii leibkondadele kui ka riigieelarvele. Kvalitatiivne analüüs hõlmab poliitikadokumentide ja õigusaktide analüüsi ning rahvusvahelise kogemuse võrdlust. Selle eesmärk on hinnata erinevate omaosaluse piirmäärade ja ülempiiride rakendamise praktikaid ning tuua välja nende võimalikud eelised ja riskid Eesti kontekstis. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete analüüside tulemused integreeritakse, et töötada välja tõenduspõhised poliitikasoovitused tervishoiu omaosaluse piiri kehtestamiseks. UÜ III viiakse läbi neljaetapilisena. Esimeses etapis kaardistatakse tervishoiu omaosalust puudutav õiguslik ja institutsionaalne raamistik ning analüüsitakse olemasolevaid andmeallikaid. Kaardistatakse peamiselt Tervisekassa (ja vajadusel teiste asjakohaste) andmekogude mikroandmed, mis võimaldavad hinnata tervishoiuteenuste omaosalust. Tervisekassa andmekogus on olemas isikupõhised omaosaluse andmed hambaravi, meditsiiniseadmete, statsionaarse õendusabi ja ravimite kohta (jt väiksema osakaaluga teenused nagu näiteks tehisabort omal soovil). Imputatsioonimeetodi abil hinnatakse visiiditasude ja voodipäevatasude omaosalus, kuna nende kohta puuduvad täielikud isikupõhised andmed. Imputatsioon põhineb Tervisekassa raviarvete andmetel ja teenuste kasutamise statistikal. Seega saaks visiiditasu imputeerida sellisel viisil: näiteks kui oli esmane eriarsti visiit ja ei olnud soodustusega sihtrühmas, siis ilmselt oli tasu 20 eurot. Sarnaselt saab imputeerida voodipäevade tasu (vajalik on voodipäevade arv raviarvetelt). Lisaks on märkimisväärne omaosalus tervishoius seotud käsimüügi ravimitega, kuid ka nende osas isikupõhised andmed puuduvad. Iga kategooria puhul hinnatakse andmete kasutatavust omaosaluse piiri arvutamisel ning tehakse ettepanekud võimalike tehniliste või õiguslike muudatuste kohta, sh analüüsitakse nt täiendavate andmete saamise võimalust haiglatelt või apteekidelt (nt käsimüügiravimite osas). Kui andmeid ei ole võimalik saada, siis analüüsitakse ka võimalust indikaatorite vm näitaja kasutamiseks – nt saaks kasutada apteekides müüdud käsimüügiravimite kasutamise ja summa teavet (Ravimiamet, 2025) kombineerituna LEU andmetega selle kohta, kui palju erinevad rühmad ravimitele kulutavad). Andmeallikad klassifitseeritakse nende kättesaadavuse ja kvaliteedi alusel ning hinnatakse nende sobivust omaosaluse piirmäära arvutamiseks. Vajadusel tehakse ettepanekud andmete kogumise, kättesaadavuse või õigusliku raamistiku täiendamiseks. UÜ III teises etapis koostatakse tervishoiu omaosaluse mikroandmestik, mis ühendab tervishoiuteenuste kasutamise, omaosaluse, sissetulekute ja isiku sotsiaaldemograafiliste tunnuste andmed. Sissetuleku ja isiku sotsiaaldemograafiliste tunnuste andmed saadakse nii ravikindlustuse raviarvete ja ravikindlustuse andmebaasist kui ka juba UÜ I ja II jaoks kokku pandud andmestikust. Mikroandmete sidumine toimub Statistikaameti teadlaste turvalises andmekeskkonnas. UÜ III kolmandas etapis hinnatakse mikroandmete põhjal tervishoiu omaosaluse jaotust elanikkonnas ning analüüsitakse omaosaluse seost sissetulekutaseme ja muude sotsiaalmajanduslike tunnustega, sh erinevate elanikkonna rühmade vahel. Samuti analüüsitakse, kas toimetulekutoetuse süsteemis kasutatav leibkonna definitsioon (UÜ I) sobib tervishoius omaosaluse piirmäära arvutamiseks (vt ka UÜ II neljas etapp). Kui selgub, et UÜ I metoodikat ei ole võimalik kohaldada UÜ III-le, siis tehakse ÜU III raames eraldiseisev stsenaariumite arutelu (vt UÜ II neljas etapp – stsenaariumite arutelu). Lisaks hinnatakse, kas toimetulekutoetuse regulatsioonis kasutatav sissetulekute ja kulude arvestus (nt netosissetulek, eluasemekulud) sobib tervishoiukulude piirmäära määramiseks. Vajadusel töötatakse välja alternatiivne metoodika, mis arvestab eesmärki kaitsta kõrge omaosaluskoormusega sihtrühmi suurte tervishoiu kulude eest. Alternatiivse metoodika kirjeldamisel võetakse arvesse teiste riikide praktikaid. Selleks tehakse esmalt üldisem Euroopa riikide poliitikate võrdlev analüüs. Selle alusel valitakse, millised 3–5 riiki edasisse analüüsi hõlmata. Valitud riikide analüüsi eesmärgiks on hinnata võimalikke lähenemisi tervishoiu 11 omaosaluse ülempiiri kehtestamiseks ja määratleda, millised teenused võiksid sellise piirmäära alla kuuluda. Samuti kirjeldatakse, kuidas ning millistele teenustele erinevad riigid piirmäärasid arvestavad. Nii esmane kui võrdlev analüüs koostatakse WHO UHC Watch platvormil kirjeldatud andmete baasil. Analüüs keskendub sellele, millises ulatuses kasutatakse omaosaluse piire, summaarseid ülempiire või nende kombineeritud lahendusi. Võrdluses käsitletakse, millistele tervishoiuteenustele piirmäärad rakenduvad (nt visiiditasud, ravimid, hambaravi ja muud ambulatoorsed teenused) ja millised poliitikad on valitud Euroopa riikides kasutusel omaosaluse koormuse piiramiseks. Rahvusvahelise võrdluse eesmärk on tuua välja peamised poliitikavariandid ja nende toimimise kogemus, et hinnata nende rakendatavust Eesti tervishoiusüsteemi kontekstis ning toetada sobiva omaosaluse piiri metoodika väljatöötamist. UÜ III neljandas etapis töötatakse välja võimalikud metoodikad omaosaluse piirmäära defineerimiseks. Koostatakse analüütiline raamistik, mis võimaldab stsenaariumianalüüsi järgnevate valikute osas: a) absoluutne piir (kindel summa eurodes); b) suhteline piir (protsent sissetulekust); c) kombineeritud lahendus. Stsenaariumianalüüsis kasutatav raamistik võimaldab lisada või eemaldada tervishoiuteenuste gruppe isikupõhise omaosaluse mõõtmisel (näiteks ravimid, statsionaarne õendusabi jm) ning hinnata erinevate stsenaariumite mõju erinevatele elanikkonna rühmadele. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et piirmäärade kehtestamine ei suurendaks ebavõrdsust ega muudaks tervishoiukulude katmist haavatavatele rühmadele keerulisemaks. Stsenaariumite välja töötamisel arvestatakse rahvusvahelist kogemust efektiivsete ja soovituslike omaosaluspoliitikate rakendamisel sealhulgas nt krooniliste haiguste või erivajadustega inimeste puhul. Vastavalt stsenaariumi analüüsile hinnatakse ka välja pakutud stsenaariumite mõju inimeste omaosaluskoormusele sh näiteks kas ja kellele omaosaluskoormust erinevad piirmäärad enim mõjutavad ning mis on muudatuse mõju Tervisekassa eelarvele. Väljundid: III vahearuanne, kus on esitatud UÜ III tulemused ja metoodika. Lisaks esitatakse vajalik andmekoosseisu tabel registrite, andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi kategooriate (neli kategooriat) lõikes Exceli kujuI. UÜ III tulemusena valmib analüütiline raamistik ja tõenduspõhised ettepanekud tervishoiu omaosaluse piirmäära või summaarse ülempiiri rakendamise võimaluste kohta Eestis. Raamistik sisaldab metoodikat tervishoiu omaosaluse piirmäära määramiseks (sh absoluutne, suhteline ja kombineeritud lähenemine) ning võimaldab hinnata erinevate piirmäärade mõju, vajadusel muuta arvestusse kuuluvate tervishoiuteenuste loetelu. Kõik väljundid on seotud UÜ III nelja analüütilise etapiga ning toetavad poliitikakujundamist ja edasiste otsuste tegemist. Konfidentsiaalsusreeglitest tulenevalt saame esitada analüüsi tulemused üldistatud kujul ning mikroandmestikke ei ole võimalik Tellijale üle anda (kehtib kõikide uurimisülesannete osas). IV uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesmärk: hinnata, kas, milliseid ja kuidas on vaja õigusakte muuta leibkonna määratlemiseks ja leibkonna majandusliku olukorra väljaselgitamiseks andmekogude põhiselt. Samuti on eesmärgiks analüüsida, millised andmealased õiguste riskid kaasnevad ning mis on võimalikud maandamisvõimalused. Kavandatavad andmekogumismeetodid, andmeallikad ja analüüsimeetodid: Uurimisülesande täitmiseks kombineeritakse erinevaid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid, sh viiakse läbi dokumendianalüüs, õigusanalüüs ning viiakse läbi ekspertintervjuud. Uurimusülesande fookuses olevad uurimusküsimused on esitatud lisas 1. Täpsemalt on UÜ IV läbiviimist kirjeldatud all: UÜ IV tegevused ja eesmärk: Pakkuja koostab õigusanalüüsi, mille eesmärk on anda vastused järgmistele uurimisküsimustele: Millistes andmekogudes, milliseid andmekoosseise ja millisel viisil on vaja töödelda, et teha kindlaks isiku leibkondlik kuuluvus ja majanduslik abivajadus? Millised õigusaktid ja kuidas reguleerivad vastavate andmete töötlemist, kas ja milliseid õigusakte ning 12 millisel määral on vaja muuta, et leibkonda ja tema majanduslikku abivajadust oleks võimalik andmekogudesse kogutud andmete põhjal välja selgitada? Millised andmekaitsega seotud riskid esinevad leibkondliku kuuluvuse ja majandusliku abivajaduse kindlaksmääramisel andmekogudesse kogutud andmete töötlemise kaudu ja millised on riskide maandamisvõimalused? Millistes olukordades ja milliseid õiguslikke tagatisi on võimalik andmesubjektil kasutada leibkondliku kuuluvuse ja majandusliku abivajadusega seotud isikuandmete töötlemisel, samuti kas ja kuidas on isikul võimalik isikul mõjutada temaga seotud leibkonna määratlemist? UÜ IV metoodika Õigusanalüüsi koostamisel kasutatakse järgmist metoodikat: Kehtiva õiguse analüüs: Analüüsitakse Eesti ja Euroopa Liidu õigust, sealhulgas järgmisi õigusakte: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus); Eesti Vabariigi põhiseadus; Sotsiaalhoolekande seadus; Rahvastikuregistri seadus; Avaliku teabe seadus; Isikuandmete kaitse seadus; Kinnistusraamatuseadus; Ravikindlustuse seadus; Vabariigi Valitsuse 15.12.2025 määrus nr 101 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“; Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“; Andmekogude põhimäärused, sh: Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“; Sotsiaalministri 05.03.2019 määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“; Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“; Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“; Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“. Lisaks analüüsitakse eelviidatud õigusaktide eelnõude seletuskirju, Andmekaitse Inspektsiooni seisukohti ja soovitusi ning varasemaid uuringuid ja analüüse, mis antud teemaga on seotud, muuhulgas rakendusuuringus "Algoritmi väljatöötamine elukohaandmete määramiseks ja selle rakendatavus praktikas“ esitatud õigusanalüüsi tulemusi (Bondarenko et al., 2023) ja toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsust (Sotsiaalministeerium, 2024). Intervjuud ekspertidega: Pakkuja viib läbi ekspertintervjuud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI), Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti esindajatega. Intervjuude eesmärgiks on välja selgitada, milliseid praktilisi väljakutseid andmekogudesse kogutud andmete töötlemine isiku leibkondliku kuuluvuse ja majandusliku abivajaduse kindlakstegemiseks ekspertide hinnangul võib tuua. Intervjuude käigus kogutud sisend on oluliseks materjaliks õiguslike järelduste ja lahenduste esitamiseks. Õiguslike lahenduste esitamine: Pakkuja esitab võimalikud regulatiivsed lahendused isiku leibkondliku kuuluvuse ja majandusliku abivajaduse kindlakstegemiseks, sh selleks vajalike andmete töötlemiseks. Sealjuures toob pakkuja välja, kas ja milliseid õigusakte ja kuidas tuleks muuta, et kehtestada vajalikud õiguslikud alused ja eesmärgid 13 andmete töötlemiseks, kas ja millised täiendavad volitusnormid tuleb andmete töötlemiseks kehtestada ning kas ja milliseid muudatusi on vaja teha andmekogude põhimäärustes. UÜ IV tulemus: Käesoleva etapi tulemiks on terviklik õigusanalüüs, mis kirjeldab, kas ja milliseid õiguslikke muudatusi on vaja teha, et luua õiguslik(ud) alus(ed) leibkonna, sellega seotud majanduslikku seisukorda kirjeldavate andmete ning tervishoiu omaosaluse andmete töötlemiseks uuringu eesmärkide saavutamiseks. Seejuures tuuakse välja, milliseid isikuandmete töötlemisega seotud piiranguid ja riske tuleb arvestada ning millised on potentsiaalsed lahendused. Andmekaitsealaste riskide hindamisel analüüsitakse töö eelnevates etappides kvalifitseeritud isikuandmete koosseisude põhjal iga andmeobjekti ja töötlemistoimingu lõikes, kas ja millist õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks on võimalik kasutada ning kas ja millises ulatuses tuleks õigusakte muuta, et uuringu eesmärke saavutada. Seejuures lähtutakse andmekaitsealaste riskide hindamisel rangelt eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest, et tagada andmesubjekti õiguste igakülgne kaitse. Põhjendatud juhtudel jätab pakkuja omale õiguse teha soovituse teatud andmekoosseisude töötlemise vältimiseks, kui andmete töötlemise eesmärk ei ole piisavalt selge või kui see riivab ilmselgelt ülemääraselt andmesubjekti privaatsusõigust. Taolistel juhtudel tuuakse välja võimalikud alternatiivsed lahendused uurimisülesande eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd uurimisülesande eesmärkide saavutamine eeldab laialdast isikuandmete liikumist eri andmekogude vahel tuuakse analüüsis välja, kas ja millises osas asjaomaseid andmekogude põhimäärusi või muid isikuandmete töötlemise aluseks olevaid õigusakte tuleb muuta. Eraldi tuuakse välja, millised konkreetsed õigused andmesubjektile tuleb ette näha, et tal oleks võimalik saada enda kohta käivaid andmeid või esitada vastuväiteid andmete töötlemise kohta. Väljundid: IV vahearuanne, kus on esitatud UÜ IV tulemused ja metoodika. V uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Eesmärk: pakkuda välja tuleviku lahendused andmepõhiseks toimetulekutoetuse menetlemiseks ja tervishoiu omaosaluse kulude piirmäärade arvestamiseks ja hüvitamiseks, sh analüüsides võimalike lahenduste mõju inimese ja riigi vaatest, aga ka automatiseerimise praktilisi eelduseid ja riske ning nende maandamisviise. Kavandatavad andmekogumismeetodid, andmeallikad ja analüüsimeetodid: Uurimisülesande täitmiseks kombineeritakse erinevaid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid ning kasutatakse eelnevates uurimusülesannete saadud tulemusi. Uurimusülesande fookuses olevad uurimusküsimused on esitatud lisas 1. Täpsemalt on UÜ V läbiviimist kirjeldatud all. Tulevikulahenduste analüüs on stsenaariumipõhine. UÜ V esimeses etapis modelleeritakse eelnevate UÜ-de käigus paika pandud eriilmelised (võttes arvesse erinevaid tehnilisi ja metoodilisi aspekte) stsenaariumid (tulevikulahendused) ja analüüsitakse nende mõju. Täpne metoodika ja kasutatavad andmed sõltuvad eelnevate UÜ tulemustest ja detailsest stsenaariumite kirjeldusest. Pakkuja nägemuses on siiski vajalik kombineerida eri analüüsimeetodeid ja allikaid, et saada terviklik ülevaade mõjudest eri aspektides. Pakkuja hinnangul on kõige mõistlikum mõjuhindamisel andmeanalüüsiks võtta aluseks Statistikaameti teadlaste serveris juba kokku pandud registripõhise EUROMODi kogu rahvastiku andmeid hõlmav andmestik ja seejärel pärida juurde need vajaminevad andmed, mida selles andmestikus ei ole ja mis on vastavuses leibkonna, majandusliku toimetuleku ja tervishoiu omaosaluse definitsioonidega selles uuringus. Kui uuringu keskel selgub, et vaja on veel täiendavaid andmeid, siis tehakse täiendav AKI taotlus ja vastavad andmepäringud. Kuigi EUROMOD andmestikku ei saaks rakendada tegeliku proaktiivse toetuspakkumise juures, sest 14 tegemist on aastaste andmetega, siis võimaldab see siiski hinnata registriandmete kättesaadavust, kvaliteeti ja tulevikulahenduste mõju. EUROMOD andmestik ja mikrosimulatsioonimudel võimaldavad analüüsida stsenaariumite mõju nii riigi kui ka inimese vaatest, sh katvusele (nt toetuse saajate arvu muutus, kes võidavad, kes kaotavad), sissetulekutele ja sissetuleku jaotusele, vaesusele (sh absoluutne ja suhteline vaesus), ebavõrdsusele ja riigieelarvele. Analüüsis kasutatakse viimaseid kättesaadavaid andmeid (eeldatavasti 2025. aasta andmed). Teises etapis analüüsitakse lahendusettepanekuid, nende praktilisi eelduseid ja kitsaskohtasid. Lahendusettepanekute arutelu viiakse läbi koos Tellija juhtrühmaga, kuhu kaasatakse täiendavaid eksperte mh Sotsiaalministeeriumist, Statistikaametist, Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist ning ka Justiits- ja digiministeeriumist (kui andmekaitse ja digiriigi valdkonna eest vastutav ministeerium). Lahendusettepanekute ning riskide hindamisse annavad sisendi ka eelnevate uurimusülesannete raames läbi viidud ekspertintervjuud (nt EMTA eksperdiga intervjuu; Andmekaitse Inspektsiooniga), andmeanalüüs (nt MTR, NRR) ja KOV küsitlus. Lahenduste väljatöötamisel arvestame kolme võimalikku automatiseerituse tasemega (a-c) minnes üldisemalt detailsemale. Seega oleks võimalik näiteks algselt rakendada üldisemat lahendust (kui selgub, et detailsem ei ole praegustes oludes tehniliselt või muul põhjusel võimalik) ning seda vajadusel tulevikus edasi arendada (veelgi proaktiivsemaks ja personaalsemaks) (vt ka KPMG, 2024; Justiits- ja digiministeerium, 2025): Digitaalne teenus – inimene ise algatab taotlemise (nt ei pea minema selleks KOV-i) ja taotlemine on poolautomaatne: nt inimene esitab ise oma eluasemekulude arve (andmed, mida on keeruline saada); muud registrites olemasolevad andmed lisatakse automaatselt ja inimene kinnitab andmete, sh leibkonna koosseisu õigsust; selle põhjal määratakse toetus. Toimetulekutoetuse korduvtaotluseks esitab taotleja igakuiselt eluasemekulude andmed. Proaktiivne teenus – riik otsib teatud tunnustega inimesi (kes potentsiaalselt vastavad kvalifitseerumise tingimustele), vaikimisi analüüsitakse vastavust toetuse saamise tingimustele ja proaktiivselt pakutakse toetust (inimene saab toetuse pakkumise meilile sarnaselt lapsetoetusega). Korduvtaotlusi esitada vaja ei ole, süsteem jälgib õigustatust. Personaliseeritud teenus – nt toimetulekutoetusele pakutakse lisaks muid teenuseid sõltuvalt leibkonna koosseisust, millele selliste tunnustega leibkonnal võib õigus olla. Kokkuvõttes analüüsitakse uurimusülesannete läbiviimise tulemusena kahte stsenaariumi nii toimetulekutoetuse kui ka tervishoiu omaosaluse süsteemi arendamiseks ning tehakse soovitused terviklahenduste loomiseks (sh olemasolevate infosüsteemide andmete kasutamiseks ja/või täiendamiseks). Pelgalt tarkvaralahendus ei ole piisav, et tagada kaitset vajavale inimesele terviklik väärtus. Seetõttu esitatakse lisaks infosüsteemi arhitektuurile ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused – nii lahenduse turvamise, jätkusuutliku käitamise kui ka püsiva arenduse vaatest. Lisaks tehakse ettepanekuid, milliste hüvede puhul veel saaks kasutada leibkonna andmeid ja võtta aluseks siin uuringus defineeritud majanduslikku toimetulekut (nt peretoetuste leibkonna- või vajaduspõhisus, sotsiaalhoolehoolekande standardiseerimine, kus iga KOV teeb teenuste hindu oma meetodil, aga sotsiaalkindlustuses jätkuvalt individuaalsed õigused). Väljundid: UÜ V vahearuanne ehk ettepanekud tulevikulahendusteks, kus on esitatud UÜ V metoodika ja tulemused (sh ettepanekud täiendavaks andmekogumiseks, automatiseerituse suurendamiseks või protsesside arenduseks, riskid ja maandamismeetmed, mõjuhinnang). Lisaks esitatakse täiendatud (võrreldes UÜ I–III) protsessijoonised andmete vaheliste seoste ja liikumise kohta registrites/infosüsteemides. Vajadusel täiendatakse eelnevates uurimusülesannetes I–III valminud andmekoosseisu tabelit andmeallikate/registrite, andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi kategooriate (klassifitseeritud nelja kategooriasse) lõikes Exceli kujuI. UÜ V tulemused on peamine sisend uuringu 15 lõpparuandeks (vt ka Kommunikatsioon ja tulemuste levitamise kava). Uuringu aja- ja tegevuskava Aja- ja tegevuskava koos tegevuse läbiviijatega ning eelarve jaotusega uurimusülesannete lõikes on esitatud eraldi failina (Lisa 3). Aja- ja tegevuskava koostamisel oleme arvestanud, et andmeanalüüsiks vajalike andmepäringute tegemiseks ning nende teadlaste keskkonnas töötlemiseks on vajalik Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) luba. Arvestades eeldatavat uuringu algusaega on tõenäoline, et andmepäringute tegemine võib jääda suvepuhkuse perioodile, mistõttu oleme arvestanud pikema aja perioodi nende teostamiseks. Sellest tulenevalt oleme ajakavas planeerinud erinevate uurimusülesannete alustamist (UÜ I – UÜ III) paralleelselt ning keskenduda sel ajal eelkõige dokumendianalüüsile (sh teiste riikide analüüsile). Uuringu alguses on oluline koos Tellijaga üle vaadata uuringu ajakava ning hinnata ka seda, millisele ajahetkele (nt jõulud ja aastavahetus; suvepuhkuste periood) jääb vahearuannete/lõpparuande esitamine ja sellele tagasiside andmine ning arutelud juhtrühmas. Näiteks kui lepingu sõlmimisest 15 kuu tähtaeg on juuli 2027 keskel, siis on juhtrühma jt osapoolte kaasamiseks mõistlik pikendada esitamise tähtaega augusti keskpaigani. Kuivõrd uurimusülesanded on omavahel tihedalt seotud ja/või viiakse läbi paralleelselt, siis on erinevate uurimusülesannete tegevustes kogu uurimusrühma hõlmavad arutelud nt UÜ I tegevusena toimuv uuringurühma arutellu on kaasatud UÜ III läbiviijad. Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus Riskid, nende esinemise tõenäosus koos maandamismeetmete ja vastutavate isikutega on esitatud eraldi failina Lisas 4. Esialgne kommunikatsiooni- ja tulemuste levitamise kava Uuringu vahetulemusi (uurimisülesannete lõikes) tutvustatakse Tellija juhtrühmale juhtrühma (või laiendatud juhtrühma) kohtumistel. Uuringu tulemusi tutvustatakse kuni kolmel korral Tellija pakutud üritustel huvitatud osapooltele ja sihtrühmadele. Kommunikatsiooni sihtrühmad on eelkõige: Eesti elanikud kui teenuse tarbijad ning avalik sektor (ministeeriumid, riigiasutused, KOVid). Esitlusslaidid jagatakse samuti Tellijale. Uuringu tulemusi tutvustatakse ja levitatakse pakkuja ja Tellija koostöös. Samuti lepitakse kokku jagatavad põhisõnumid. Projekti alguses avaldatakse info projekti eesmärkide, sisu ja tegevuste kohta Praxise ja/või Proud Engineers sotsiaalmeediakanalitel ja kodulehel. Samuti jagatakse projekti lõppedes uuringuaruannet ja põhitulemusi (sh pressiteade). Lisaks artikli koostamine nt Sotsiaaltöö ajakirja, meediaartiklid vm, mis lepitakse kokku Tellijaga. Kuna projekt on suur ja hõlmab mitmeid erinevaid uurimisülesandeid, siis on pakkuja hinnangul mõistlik iga uurimisülesande (I–IV) kohta valmistada/avaldada vahearuanne kui eraldiseisev raport (Word kui ka pdf versioon). See võimaldab iga uurimisülesande metoodikat, analüüsi ja tulemusi detailsemalt kirjeldada, kuid säilib samal ajal raporti loetavus ja hoomatav maht. Selline lähenemine võimaldab ka valmisolevad raportid juba projekti käigus vormistada sellisele kujule, mis on avaldatav. Kuna uurimisülesanded on siiski omavahel seotud, siis viidatakse vajadusel eelnevatele/järgnevatele raportitele. Lisaks ilmub projekti tulemusena eestikeelne (inglise keelse kokkuvõttega) uuringu lõppraport, mis sisaldab kokkuvõtlikku 16 ülevaadet ja sünteesi kõikidest uurimisülesannetest (I–IV) ja ettepanekuid tulevikulahendustele (vt ka UÜ V). Raportite ülesehitus kooskõlastatakse Tellijaga avakohtumisel. Uuringu tulemusel valmivad ka visualiseeritud kokkuvõtted ehk „one-pagerid“. Kokku valmistatakse neli one-pagerit kahel teemal: 1) leibkond ja majanduslik toimetulek ning selle õiguslikud aspektid, tulevikulahendused ning ettepanekud toimetulekutoetuse kontekstis (eesti ja inglise keeles ehk kokku kaks visualiseeritud kokkuvõtet); 2) leibkond ja tervishoiu omaosalus ning selle õiguslikud aspektid, tulevikulahendused ning ettepanekud (eesti ja inglise keeles ehk kokku kaks visualiseeritud kokkuvõtet). Uuringu tulemuste avalikustamisel ja raportite kirjutamisel jälgitakse head teadustava, andmekaitse ja eetilisi nõudeid (sh nt üksikisikute konfidentsiaalsuse tagamine ja andmete üldistatud kujul esitamine – anonümiseeritus). Lisafailid Lisa 1_Uurimisküsimuste tabel.docx Lisa 2_ Esmane registriandmete andmepäringu kirjeldus.docx Lisa 4_Riskid ja nende maandamine.docx Lisa 5_Pakkumuses kasutatud kirjanduse loetelu.docx Lisa 3_Aja- ja tegevuskava_eelarve.docx Projektijuht ja täitjad (3) Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Hede Sinisaar Vastutav täitja 01.04.2026 01.09.2026 Katre Pall magistrikraad Põhitäitja 01.04.2026 01.09.2026 Merilen Laurimäe magistrikraad Põhitäitja 01.04.2026 01.09.2026 Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles CV_Katre Pall_2026.pdf Laurimäe CV EE 19032026.pdf CV_Sinisaar_2026.pdf Kelly_Toim_cv_180326.pdf Kaija_Kasekamp_CV.pdf CV_Teenuslahenduste_ekspert_Andres_Kütt.pdf CV_Kristiina Laanest_EST 2026 märts.pdf Norberg_CV(EE).pdf Nopason_CV.pdf CV_Elisabeth Kelner.pdf Miriam Lehari CV.pdf Pädevusi ja kogemusi tõestavad lisatõendid 17 Andme-teenusvoo metoodika näide_Andres Kütt.docx Mikrosimulatsiooni näide Merilen Laurimäe.docx Õigusanalüüsi töö tõend_Kristiina Laanest.docx Kinnitused koostööpartneritelt Koostöökinnitused partneritelt Kinnituskiri Andres Kütt.asice Kinnituskiri Kristiina Laanest.asice Kinnituskiri_PE.asice Kinnituskiri_tervishoiu ekspert.asice Eelarve Projekti eelarve Lisa 3_Aja- ja tegevuskava_eelarve.docx 18  Järgnevas tabelis on esitatud Uurimis küsimused uurimisülesannete lõikes ja pakkuja lisaküsimused (märgitud punasega). Lisaks on esitatud metoodika ja allikad . Tabel 1. Uurimisküsimused ja kasutatav metoodika ning allikad uurimisülesannete lõikes. Uurimisülesanne ja selle alapunktid Detailsed uurimisküsimused Metoodika ja allikad Uurimisülesanne I 1.1 alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Millised on inimeste koosseisude defineerimise võimalused? Keda loeme koosseisu “leibkond” liikmeteks sh kas ja millised on erinevused võrreldes mõistega “perekond"? Millised võimalused on arvestada olukordadega, kus lapse ülalpidamiskohustus on vanemate vahel jagatud, st, et lapsed viibivad ühes kuus nii ühe kui teise vanema juures? Uuringus tuleb käsitleda ka keerukamaid perekonnakoosseise, sh kärgperekondi. Praktikas ei ole leibkonna koosseisu määramine keeruline üksnes olukordades, kus laps viibib vaheldumisi mõlema bioloogilise vanema juures, vaid eriti juhtudel, kus vanematel on uued partnerid ja nendega ühised lapsed, samuti partnerite varasemast suhtest pärit lapsed. Millised võimalused on arvestada olukordadega, kus isik viibib riiklikul ülalpidamisel (nt Eesti Kaitseväes, ööpäevasel erihoolekandeteenusel või kinnipidamisasutuses jm)? Kuidas defineerivad mõistet leibkond teised sarnase kultuuriruumiga riigid? Millised on võimalikud puudused? Kas ja kui suures osas arvestada veapiiridega? Millised on võimalikud alternatiivid? Pakkuja lisaküsimus: Kuidas kohalikud omavalitsused praegu keerulisemate leibkonna/perekonna koosseisude korral toimetulekutoetuse menetlemisel/määramisel otsuseid langetavad? Keda arvestatakse perekonna/leibkonna hulka? Kas on varieeruvust KOV lõikes? Mida loetakse iseseisvaks majandamiseks ? Pakkuja lisaküsimus: Millised on KOV esindajate hinnangul õigusaktide ja riigipoolsete juhendite kitsaskohad ning kuidas KOVid nende kitsaskohtadega toime on tulnud? Pakkuja lisaküsimus: Milliste kaebustega on toimetulekutoetust taotlevad leibkonnad Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalse õiguse esindaja poole pöördunud? Dokumendianalüüs , sh õigusaktide ülevaade, teiste riikide praktikate ja lähenemiste ülevaade 2–3 poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuud kohalike omavalitsuste ( KOVide ) toimetulekutoetuse menetlejatega Rühma i ntervjuu Õiguskantsleri Kantselei (ÕKK) sotsiaalse õiguse osakonna esindajatega Uurimisülesanne I 1.2. alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Milline on minimaalne andmete koosseis, et välja selgitada leibkonna koosseis? Kas kõik toimetulekutoetuse regulatsioonis küsitavad andmed on vajalikud, et leibkonna koosseisu määrata? Kas ja millised on andmeid küsitakse leibkonna koosseisu välja selgitamiseks tarbetult? Milliseid andmeid oleks vaja juurde küsida? Kui kõiki andmeid ei ole võimalik saada, siis milline oleks ligilähedasem andmete koosseis leibkonna väljaselgitamiseks sh milline võiks olla aktsepteeritav veamäär? Kuidas arvestada leibkonna liikmete residentsust sh arvestades pereliikme ülevalpidamise kohustust? Dokumendianalüüs, sh õigusaktide ülevaade, teiste riikide praktikate ja lähenemiste ülevaade KOV fookusgrupiintervjuud Rühma intervjuu Õiguskantsleri Kantselei (ÕKK) sotsiaalse õiguse osakonna esindajatega Arutelu Statistikaametiga Uurimisülesanne I 1.3 alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Kas ja millises ulatuses saab leibkonna koosseisu välja selgitada andmekogude (sh registrite) põhjal? Kas kõiki punktis 1.2. välja toodud andmeid on võimalik saada andmekogudest (sh registritest)? Milliseid andmeid ei olegi võimalik automaatselt kätte saada? Kas mitte kuidagi kättesaadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või asendada mõne muu näitajaga? Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks, sh kes on nende omanikud ning millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine? Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida ning kuidas saaks manuaalselt edastatavaid andmeid kõige väiksema töökoormusega edasi anda ja töödelda nii esitaja kui andmetöötleja vaatest? Milliseid erandeid tuleks kasutada leibkondade osas (nt abielupaar, kus üks on eestkostetav)? Kas, kuidas (sh kelle poolt) ja mis hetkel peaks toimuma andmete valideerimine ? Pakkuja lisaküsimus: Kuidas erinevad leibkonna koosseis ja toimetulekutoetust taotlenud leibkonna tüübid ESU, STAR ja Rahvastikuregistri (EUROMOD) andmete võrdluses? Registrite andmekoosseisude analüüs Andmete kategoriseerimine ( objektide atribuut ide analüüs , nende loomiseks kasutatavid äriprotsess id ning klassifikatsioon andmekaitse perspektiivist ) KOV fookusgrupiintervjuud ( sh kas või mida võiks ära jät ta või asendada) Arutelu Statistikaamet i ga Andmeanalüüs (l eibkonna andme te ja koosseisu de võrdlus kolme andmestiku vahel: a) rahvastikuregistri (sh EUROMOD paiknemisindeksiga); b) ESU küsitlusandmed; c) sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed ) , veapiiride testimine Uurimisülesanne II 2.1. alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Milline on minimaalne andmete koosseis, et välja selgitada leibkonna majanduslik toimetulek, mida on defineeritud toimetulekutoetuse regulatsioonis? Kas kõik toimetulekutoetuse regulatsioonis küsitavad andmed on vajalikud, et leibkonna majandusliku olukorra hindamiseks? Milliseid andmeid ei ole vaja küsida majandusliku toimetuleku hindamiseks, kuid praegu küsitakse? Milliseid andmeid peaks veel küsima? Pakkuja lisaküsimus: Milline on teiste Eestile sarnaste riikide praktika majandusliku toimetuleku defineerimisel ja sissetuleku/väljaminekute arvestamisel miinim um sissetuleku skeemide määramisel? (jätkuna Uurimisülesandele I teiste riikide praktika kohta) Kas ja mis ulatuses võiks või peaks eraldama majandusliku olukorra hindamises tulude ja kulude poole? Milliseid tulusid peaks sisse ja välja arvestama ja miks? Milliseid kulusid ja/või kululiike peaks sisse ja välja arvestama ja miks? Kui kõiki andmeid ei ole võimalik saada, siis milline oleks kõige ligilähedasem andmete koosseis leibkonna majandusliku olukorra välja selgitamiseks? Millised on võimalikud puudused? Kas ja kui suures osas arvestada veapiiridega? Millised on võimalikud alternatiivid? Pakkuja lisaküsimus: Millele tuginevad KOV-d praktikas toimetulekutoetuse taotluste läbivaatamisel ja määramisel andmete erisuste korral (inimese öeldu vs . register)? K as andmeid ka kombineeritakse ? Kuivõrd palju on KOV esind a jate hinnangul erisusi andmet es inimese öeldu/dokumentide põhjal vs registriandmed (kui on dubleerivad andmed) ? Pakkuja lisaküsimus: K as ja milliseid varasid on vaja toimetulekutoetuse määramisel arvestada, et see oleks Eesti kontekstis õiglane? Dokumendianalüüs (sh teiste riikide ülevaade) Sisendiks ka UÜ I juures läbi viidud KOV fookusgrupiintervjuud ; rühmaintervjuu ÕKK esindajatega KOV küsitlus Eksperdiintervjuu Eesti Panga eksperdiga (varade olulisus) Household Finance and Consumption Survey (HFCS) uuringuandme te kirjeldav analüüs varade olulisusest toimetulekutoetuse vaatest Uurimisülesanne II 2.2. alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Kas ja kuidas oleks võimalik leibkonna majandusliku toimetuleku hindamiseks vajalikke andmeid automaatselt kokku saada erinevate andmekogude (sh registrite) põhiselt? Kas kõiki punktis 2.1. välja toodud andmeid on võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada? Milliseid andmeid ei olegi võimalik automaatselt kätte saada? Pakkuja lisaküsimus: Kas mõnes Eestile sarnases riigis on toimetulekutoetuse ( minimum income scheme või sarnane) määramine automaatne või registripõhine? Kas mitte kuidagi kätte saadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või asendada mõne muu näitajaga? Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks, sh kes on nende omanikud ning millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine? Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida? Kas, kuidas (sh kelle poolt) ja mis hetkel peaks toimuma andmete valideerimine? Sh millised on registripõhise andmekasutuse käitumuslik ud riskid ( andmete varjami n e, moonutami n e või „optimeerimise“ ? M illised on sobivaimad metoodilised ja tehnilised maandamismeetmed (nt andmeallikate kombineerimine, ristkontrolli mehhanismid, juhupõhine kontroll, läbipaistev infovahetus) ning kuidas need mõjutavad andmekogude kasutatavust automaatses arvestuses ? Registrite andmekoosseisude analüüs Andmete kategoriseerimine (objektide atribuutide analüüs, nende loomiseks kasutatavid äriprotsessid ning klassifikatsioon andmekaitse perspektiivist) Protsessijoonis andmete liikumise kohta (sh valideerimise etapp) Arutelu Statistikaametiga Andmeanalüüs (EUROMOD kogu rahvastiku andmed, STAR andmed + muud täiendavad sissetuleku andmed , mis olulised uuringu vaatest) Teiste riikide analüüs (koos eelmiste UÜ) E kspertintervjuu EMTA eksperdiga (peamiselt käitumuslike riskide hindamiseks) Täiendavalt kasutatakse käitumuslike riskide hindamiseks v õimalusel (sobivate andmete olemasolu jne) EUROMODi vastavaid pakette (MTR ( Marginal Tax Rate ) ja NRR (Net Replacement rate )). Uurimisülesanne II 2.3. alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Kuidas arvestada kuludes eluasemekulusid sh kas ja mis osas on neid võimalik saada erinevatest andmekogude (sh registritest)? Kas kõik toimetulekutoetuse regulatsioonis küsitavad eluasemekulude andmed on vajalikud, et eluasemekulusid hinnata? Milliseid andmeid ei ole vaja küsida, kuid praegu küsitakse? Milliseid andmeid peaks veel küsima? Milliseid kulusid peaks sisse ja välja arvestama ja miks ning kas mingeid kulusid saaks grupeerida? Pakkuja lisaküsimus: Kas ja milliseid kululiike peaks KOVde hinnangul võrreldes tänasega arvesse võtma või mida ei peaks arvestama? Mida KOVd arvestavad kui kehtestavad eluasemekulude piirmäärasid? Kui sagedasti piirmäärasid uuendatakse ja mi lle põhjal seda otsustatakse? Pakkuja lisaküsimus: Milline on teiste Eestile sarnaste riikide praktika eluasemekulude (kululiikide) arvestamisel miinim um sissetuleku skeemide ja/või eluasemetoetuse määramisel? Kuidas arvestada eluasemekulusid selliselt, et ei tekiks piirkonniti ebavõrdsust, samas oleks arvestatud piirkondliku eripäraga? Kas on võimalik eluasemekulude piirmäärade kehtestamise asemel välja pakkuda valem või koefitsient, mis arvestaks piirkondlikku eripära? Millised eluasemekulude piirmäärad/koefitsiendid on võimalik kehtestada riigis ühtsetena? Milliseid eluasemekulude piirmäärasid/koefitsiente kasutades tuleb piirkondlikku eripära arvestada? Kas ja kuidas on võimalik välja töötada eluasemekulude piirmäärade kehtestamise metoodika? Milliseid andmeid oleks võimalik kätte saada andmekogudest (sh registritest) ning milliseid mitte? Kas mitte kuidagi kätte saadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või asendada mõne muu näitajaga? Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks sh kes on nende omanikud ning millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine? Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida? Kuidas saaks manuaalselt edastatavaid andmeid kõige väiksema töökoormusega edasi anda ja töödelda nii esitaja kui andmetöötleja vaatest? M illised on registripõhise andmekasutuse käitumuslik ud riskid ( andmete varjami n e, moonutami n e või „optimeerimise“ ? M illised on sobivaimad metoodilised ja tehnilised maandamismeetmed (nt andmeallikate kombineerimine, ristkontrolli mehhanismid, juhupõhine kontroll, läbipaistev infovahetus) ning kuidas need mõjutavad andmekogude kasutatavust automaatses arvestuses ? Registrite andmekoosseisude analüüs Andmete kategoriseerimine (objektide atribuutide analüüs, nende loomiseks kasutatavid äriprotsessid ning klassifikatsioon andmekaitse perspektiivist) Protsessijoonis andmete liikumise kohta Arutelu Statistikaametiga Andmeanalüüs (EUROMOD kogu rahvastiku andmed, STAR andmed + muud täiendavad kuluandmed, mis olulised uuringu vaatest) KOV küsitlus (sh piirmäärade analüüs) E kspertintervjuu EMTA eksperdiga (peamiselt käitumuslike riskide hindamiseks) Täiendavalt kasutatakse käitumuslike riskide hindamiseks v õimalusel (sobivate andmete olemasolu jne) EUROMODi vastavaid pakette (MTR ( Marginal Tax Rate ) ja NRR (Net Replacement rate )). Töögrupp stsenaariumite detailide aruteluks ( eeldatavasti koos UÜ III) Uurimisülesanne III : Tervishoiu omaosaluskoormuse piir alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Kas ja millises ulatuses sobib tervishoiu omaosaluse piiri määramisel kasutada sama loogikat, mis on välja töötatud toimetulekutoetuse jaoks? Eelkõige: kas toimetulekutoetuse kontekstis defineeritud leibkonna määramise alus sobib ka tervishoiu omaosaluse arvestamiseks või on vaja erisusi (nt kui osal pereliikmetel on väga erinev tervishoiuteenuste vajadus); kas toimetulekutoetuse regulatsioonis kasutatav majandusliku olukorra hindamine (põhiliselt tulude arvestamine ja vajadusel mõningate kulude arvestamine) sobib aluseks ka tervishoiukulude piirmäära määramisel. Kui selgub, et see loogika ei sobi või sobib ainult osaliselt, tuleb pakkujal töötada välja ja põhjendada alternatiivne metoodika (nt pereliikme kohta mitte leibkonna kohta jne), mis oleks tervishoiuvaldkonna jaoks asjakohane ja õiglane. Millised tervishoiukulud peaksid minema arvesse omaosaluse piiri arvutamisel? Kas lähtuda kõikidest kuludest (visiiditasud, ravimid, hambaravi, õendusabi jm) või eristada ainult vältimatuid ja regulaarseid kulusid? Kuidas käsitleda ühekordseid või erakorralisi kulusid? Milline on minimaalne andmekoosseis tervishoiu omaosaluse piiri hindamiseks? Kas piisab ainult tulupõhisest arvestusest või on vajalik kaasata ka osa kulusid (nt eluasemekulud, mis võivad vähendada leibkonna suutlikkust tervisekulusid katta)? Millised tulu- ja kuluandmed on olulised tervishoiuvaldkonnale omaosaluse hüvitamisel ning millised sotsiaalvaldkonnale toimetulekutoetuse maksmisel? Millised tervishoiuandmed on olemas ja millistest andmekogudest neid saab? Millistel tingimustel on need kättesaadavad? Millised andmed on puudu ning kas ja kuidas oleks neid võimalik saada (sh millise ajaperioodi seisuga)? Millised andmed jäävadki kättesaamatuks ning kas neid on võimalik asendada mõne muu näitajaga või hoopis arvestusest välja jätta? Kas ja kuidas on võimalik üksikisiku poolt tasutud tervishoiukulude andmete saamine automaatselt (nt Tervisekassa arveldusandmed, apteegid, haiglad)? Milliseid andmeid ei ole võimalik automaatselt kätte saada? Milliseid IT-arendusi oleks vaja nende kogumiseks ja kui suur on arenduste maksumus? Kuidas määrata leibkonna tulu piirmäär, millest alates omaosaluse hüvitamine rakenduks? Millised piirmäärad on võimalik kehtestada ja milline metoodika nende määramiseks sobib (absoluutne, suhteline või kombineeritud)? Kuidas tagada, et piirmäärade kehtestamine ei suurendaks ebavõrdsust ega nihutaks koormust majanduslikult kehvemal järjel olevatele leibkondadele? Kas ja kuidas kehtestada omaosalusmaksetele summaarne ülempiir? Milline metoodika oleks sobiv ülempiiri rakendamiseks? Milliseid piirmäärasid on võimalik kehtestada ja mille alusel? Millised metoodikad sobivad Eestis kõige paremini omaosaluse piiri ja ülempiiride määramiseks? Kas kasutada absoluutseid piire (kindel summa eurodes kuus), suhtelisi piire (teatud protsent leibkonna netosissetulekust) või kombineeritud lahendust? Kuidas tagada, et omaosaluse piirmäär ja/või summaarne ülempiir ei suurendaks ebavõrdsust ja ei muutuks haavatavatele rühmadele koormavaks? Milliseid erandeid või täiendavaid sihtimismehhanisme tuleks rakendada, et arvestada krooniliste haigustega või erivajadustega inimeste kulusid? Millised on rahvusvahelised praktikad (3– 5 riigi näitel), kus leibkonna tulupõhiseid piire või summaarseid ülempiire on kasutatud tervishoiukulude hüvitamisel? Milliseid õppetunde saab nendest Eesti jaoks teha? Konkursi tulemusena tuleb välja töötada vähemalt kaks erinevat stsenaariumi (nt tulupõhine piir, kombineeritud piir) ning hinnata nende mõju inimese ja riigi vaates (sh rahaline, käitumuslik mõju). Samuti tuleb luua stsenaariumid (ülesanne 5.2), mis illustreerivad, kuidas omaosaluskoormuse piire või ülempiire rakendataks leibkonna tasandil (vt joonis 1). Dokumendianalüüs (sh poliitikadokumentide ja õigusaktide analüüs ning rahvusvahelise kogemuse võrdlus ) Registriandmete andmekoosseisude analüüs Andmete kategoriseerimine (objektide atribuutide analüüs, nende loomiseks kasutatav a d äriprotsessid ning klassifikatsioon andmekaitse perspektiivist) Protsessijoonis andmete liikumise kohta Terviseandmete analüüs , sh koos sissetulekuandmetega EUROMODist ( nt jaotuslike aspektide hindamiseks) Statistikaameti LEU andme te ning tervisestatistika analüüs (sh OECD, WHO ja Euroopa Komisjoni andmebaas id) Töögrupp stsenaariumite aruteluks ( eeldatavasti koos UÜ IIga) Stsenaariumite mõjude analüüs Täiendavalt kasutatakse käitumuslike riskide hindamiseks v õimalusel (sobivate andmete olemasolu jne) EUROMODi vastavaid pakette (MTR ( Marginal Tax Rate ) ja NRR (Net Replacement rate )). Uurimisülesanne IV : Õiguslikud sh andmekaitsealased väljakutsed ja lahendused alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Pakkuja lisaküsimus: Millistes andmekogudes, milliseid andmekoosseise ja millisel viisil on vaja töödelda, et teha kindlaks isiku leibkondlik kuuluvus ja majanduslik abivajadus? Millised õigusaktid ja kuidas reguleerivad vastavate andmete töötlemist? Kas, milliseid ja kuidas on vaja õigusakte muuta, et leibkonna ja tema majandusliku olukorra kohta oleks andmeid võimalik andmekogude (sh registrite) põhiselt välja selgitada? Pakkuja täpsustav küsimus: Millised andmekaitsega seotud riskid esinevad leibkondliku kuuluvuse ja majandusliku abivajaduse kindlaksmääramisel andmekogudesse kogutud andmete töötlemise kaudu ja millised on riskide maandamisvõimalused? ( Uurimisküsimus tehnilises kirjelduses: Millised on inimeste (sh leibkondliku kuuluvuse) andmealaste õiguste riskid ja maandamisvõimalused? ) Pakkuja küsimus: Millistes olukordades ja milliseid õiguslikke tagatisi on võimalik andmesubjektil kasutada leibkondliku kuuluvuse ja majandusliku abivajadusega seotud isikuandmete töötlemisel, samuti kas ja kuidas on isikul võimalik isikul mõjutada temaga seotud leibkonna määratlemist? Millistel hetkedel ja kuidas on võimalik inimesel vaidlustada tema kohta töödeldavat infot? Kas, kuidas, kuhu salvestuvad sisestatud andmed? Milliste õiguslike aspektidega tuleb veel arvestada? Dokumendianalüüs, õigusanalüüs (sh k ehtiva õiguse analüüs (Eesti ja Euroopa õigus) ) Ekspertintervjuud Õiguslikud lahendused ja nende analüüs: p akkuja esitab võimalikud regulatiivsed lahendused isiku leibkondliku kuuluvuse ja majandusliku abivajaduse kindlakstegemiseks ; an alüüsitakse töö eelnevates etappides kvalifitseeritud isikuandmete koosseisude põhjal iga andmeobjekti ja töötlemistoimingu lõikes, kas ja millist õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks on võimalik kasutada ning kas ja millises ulatuses tuleks õigusakte muuta Uurimisülesanne V : Tuleviku lahenduste ettepanekud toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse sihitamise näidetel alaküsimused tehnilisest kirjeldusest + pakkuja lisaküsimused märgitud punasega Peamise uurimisküsimused lähtuvalt tehnilises kirjelduses toodud väljundite ja ettepanekute ootustega: Kuidas toimetulekutoetuse menetluse puhul saaks senisest rohkem kasutada automaatset registripõhist andmete kogumist ja analüüsi? Kuidas tagada süsteemi vastupidavus võimalikele strateegilistele käitumismustritele ? M illiseid olemasolevaid süsteeme (nt STAR) saab laiendada või täiustada nii, et vähendada käsitsi andmesisestust ja taotleja/menetleja töökoormust? Kuidas võiks süsteem andmete põhjal automaatselt pakkuda otsust või otsuse eelnõud, jättes ametnikule minimaalse manuaalse sekkumise rolli (nt vaid erandjuhtude kontroll)? Millised on võimalikud kitsaskohad ja riskid (nt andmete kvaliteet, erijuhtumid, andmekaitse) ning millised nende lahendamise põhimõtteid? Millised võiksid olla alternatiivid toimetulekutoetuse arvutamisel ( nt eluasemekulude eraldi käsitlemine, nende osaline kõrvaldamine süsteemist või mõne muu näitaja kasutamine )? Kuidas tervishoiu omaosaluse kulude piirmäärade arvestamist ja hüvitamist võiks tehniliselt lahendada? Millises ulatuses saab kasutada olemasolevaid süsteeme (nt Tervisekassa arveldusandmete kasutamine, sidumine STARi või muu lahendusega) ning milliseid muudatusi oleks vaja? Kuidas süsteem võiks automaatselt arvestada kas inimese ja/või leibkonna sissetulekuid ja tervishoiukulusid ning pakkuda lahendusi, kuidas piirmäärade ületamine saaks automaatselt tuvastatud ja kuidas hüvitist teenuse osutamisel automaatselt arvestada? K uidas tehniliselt rakendada omaosaluse piirmäära (nt tulupõhine vs absoluutne vaesuspiir, kombineeritud lahendus) ning millised oleksid nende plussid ja miinused ? K uidas tagada süsteemi paindlikkus tulevikus uute regulatsioonide või metoodiliste muudatuste korral ? Millised on sisulised alternatiivid omaosaluse piirmäärade arvestamisel (nt teatud elanikkonnagruppidele) ? Pakkuja lisaküsimus: Millistel hüvede puhul veel saaks kasutada leibkonna andmeid ja võtta aluseks siin uuringus defineeritud majanduslikku toimetulekut (nt peretoetuste leibkonna- või vajaduspõhisus, sotsiaalhoolehoolekande standardiseerimine, kus iga KOV teeb teenuste hindu oma meetodil, aga sotsiaalkindlustuses jätkuvalt individuaalsed õigused)? Andmeanalüüs ja mõjude hindamine ( registriandmete analüüs tuginedes täiendatud EUROMOD andmestikule) Lahendusettepanekute arutelu laie ndatud juhtrühmaga (juhtrühm + eksperdid) Muu sisend eel nevatest uurimisülesannetest (sh ekspertintervjuud, küsitlus , täiendatud protsessijoonised jne) Lisa 1 Järgnevalt on välja toodud esmane nägemus uuringus kasutatavatest registri andm etest kahes lõikes. Esiteks EUROMODi andmepäringu kirjeldus ja teiseks andmed, mida EUROMODis ei ole, kuid esmase nägemuse järgi plaanitakse kaas ata ja võimalusel k a EUROMODi andmestikuga ühendada. NB siin on kirjeldatud üksnes registriandmed ja mitte teised plaanitavad andmeallikad (nt ESU, HFCS). Detailne andmekoosseis selgub projekti esimeste etappide käigus peale leibkonna definitsiooni määratlust ja majandusliku toimetuleku ning tervishoiu omaosaluse piirmäärade analüüsiks vajalike andmetega sisustamist. Seejärel lepitakse detailne andmekoosseis kokku Tellijaga (sh sellele eelneb konsultatsioon Statistikaametiga ja vajadusel arutelud registripidajatega). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli a ndmepäringu kirjeldus Ajaperiood: 1.01.202 5 – 31.12.202 5 Valikukriteerium: Eesti residendid 202 5 . aastal Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS) , Kaitseväekohustuslaste register (KVKR) . Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele ( Statreg ). Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes. Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR) isa pseudo-ID (RR) leibkonna pseudo-ID (RR) ema pseudo-ID (RR) partneri pseudo-ID (RR) omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg ) omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg ) kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg ) kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg ) kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg ) hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg ) sugu ( Statreg ) vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) ( Statreg ) kodakondsus ( Statreg ) kodakondsus detailne ( Statreg ) maalises piirkonnas elamine ( Statreg ) linnalises piirkonnas elamine ( Statreg ) perekonnaseis (RR) rahvus ( Statreg ) olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR , Statreg ) maakond (RR, Statreg ) kohalik omavalitsus (RR, Statreg ) väikelinn ( Statreg ) eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg ) sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais , EHIS, Statreg , MKR) eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg ) eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) finantsvarad – agregeeritud tunnus aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg ) isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg ) kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) eluruumi tubade arv (EHR, Statreg ) eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu ( Statreg , RR ) muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud Kredex toetused ( Kredex ) aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR) aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR) kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR) aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg ) mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg ) aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg ) hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA) aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg ) töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg ) töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) institutsionaalne leibkond ( Statreg ) sünnikuu ( Statreg , RR) leibkonna tüüp ( agregeeritud ) ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg ) tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg ) tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg ) tegevusala (detailne) (EMTAK) mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) mitmel kalendrikuul töötas (MKR) mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) Ametiala (TÖR, MKR, Statreg ) ettevõtte/asutuse omanditüüp ( Statreg ) töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg ) mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg ) kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg ) kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg ) töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg ) kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg ) kas isik vahetas aasta jooksul töökohta mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) registreeritud töötu (EMPIS) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) ( TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR) ) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) ( EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR) ) aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg ) mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg ) mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg ) aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg ) mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg ) tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) III samba tööandja sissemaksed (MKR) III sambaga liitumise aasta (MKR) Maamaks (MKR) töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) tööandja sotsiaalmaks (MKR) tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus kingitused ja annetused (MKR) koolituskulud (MKR) eluaseme intressid (MKR) eluaseme üür (MKR) maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) maksed erapensioniskeemidesse (MKR) rahaline palgatulu (bruto) (MKR) rahaline palgatulu (neto) (MKR) rahaline palgatulu Eestist (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) varasem rahaline palgatulu (MKR) tunnipalk (MKR) intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus dividendid (MKR) intressid (MKR) intressid (neto) (MKR) kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) erapensionid – agregeeritud tunnus pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) II samba väljamaksed pensionieas (MKR) III samba väljamaksed pensionieas (MKR) II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) kinnisvara või maa renditulu (MKR) kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) eluruumi renditulu (MKR) litsentsitasud (MKR) muu renditulu (MKR) siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) puhaskasum/-kahjum indiv . Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus puhaskasum/-kahjum indiv . Ettevõtlusest välismaal (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) mitmel kalendrikuul sai tulu indiv . ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg ) tulu registreerimata indiv . ettevõtlusest (FIE) (MKR) tulu registreeritud indiv . ettevõtlusest (FIE) (MKR) koondamishüvitised - agregeeritud tunnus koondamishüvitis (EMPIS) tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) koondamisega seotud tulud (MKR) üürikulu ( lisatakse alates 2026. aastast FIDEKi üüritulu andmete põhjal) mootorsõidukimaks (lisatakse alates 2026. aastast Liiklusregistri põhjal) a uto registreerimistasu (lisatakse alates 2026. aastast Liiklusregistri põhjal) Andmed, mida ei ole EUROMODis , kuid on plaanis analüüsi kaasata Toimetulekutoetuse maksmisega seotud andmed: sh, t oimetulekutoetuse saamise kuude arv aasta jooksul (STAR) ; t oimetulekutoetuse maksmisel aluseks võetud normeluasemekulud kululiikide lõikes (keskmine summa kuus) (STAR) ; KOV eluasemekulude piirmäärad (STAR) Kütte ja kanalisatsiooni kulude hindamiseks võimalikud andmed ( Ehitisregistrist ) : sh nt Ehitise aadress; esmane kasutus; h oone kasutusotstarve (nt korter, eramu jne) ; hoone energia märgis; kanalisatsiooni liik; kütte liik/tüüp Tervishoiu omaosalusega seotud andmed: nt isikupõhised omaosaluse andmed hambaravi, meditsiiniseadmete, statsionaarse õendusabi ja ravimite kohta (jt väiksema osakaaluga teenused nagu näiteks tehisabort omal soovil) , raviarvete andme d ja teenuste kasutamise statistika (viimase kahe abil hinnatakse visiiditasude ja voodipäevatasude omaosalus ) (Tervisekassa andmekogu) (sh päritakse vähemalt summad ja kuude arv aastas, et arvutada keskmine kuine info ). Rahvastikuregistri andmed: sh olenevalt leibkonna täpsest määratlusest võib olla vajadus eri tunnuste pärimiseks (nt elukoha andmed, perekonnaseisu andmed, lisa-aadressi andmed, viibimiskoha andmed, hooldusõiguse/eestkoste andmed , v anemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed vms) -864235 -144145 0 0 L epingu L isa 3. Täiendavad metoodilised kokkulepped Tallinn 08.05.2026 Vastavalt lepingu punktile 1.1. sõlmiti avakohtumisel projekti metoodilist lähenemist puudutavaid kokkuleppeid: 1. Oluline on analüüsida projekti raames, kuidas tuua kokku igakuised (sissetuleku)andmed, sest toimetulekutoetust määratakse ja makstakse konkreetse kuu vajadusest lähtuvalt. Osad inimesed kvalifitseeruvad toetusele mõne konkreetse kuu põhiselt, kuid ei kvalifitseeruks aasta keskmise põhiselt. Kuupõhine lähenemine on oluline ka tervishoiukulude hüvitamise määra arvutamiseks. Üldise retrospektiivse analüüsi tarbeks on aastapõhiste andmete kasutamine aktsepteeritav. Töö läbiviija arutab Statistikaametiga ja registri te pidajatega , mis seisuga andmeid on olemas. Töö läbiviija hindab erinevust toetusele kvalifitseerumisel kuupõhise ja aasta keskmise põhise lähenemise korral. Töö läbiviija k lassifitseerib vajalikud andm eallika d ja -välja d kategooria tesse a-d vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Töö läbiviija teeb ettepanekud, milliseid muudatusi peaks riik ja asutused tegema, et andmed oleks kättesaadavad ja kasutatavad kuupõhise lähenemise rakendamiseks. 2. Analüüsida tuleks varade hindamise olulisust toimetuleku hindamisel ja kaalutlusotsuste tegemist toetuse määramisel ja/ või vähendamisel . Household Finance and Consu m ption Survey - varade olulisus toimetuleku toetuse saajatel . Töö läbiviija analüüsib , k ui paljudel juhtudel on tehtud kaalutlusotsus varade olemasolu tõttu . Selleks kohtub töö läbiviija SKA esindajatega, et arutada STARi kasutamist allikana. Varade hindamise ja kaalutlusotsuse teema viiakse ka fookusgruppides KOVidega . 3. Lõpparuanne peaks olema piisavalt informatiivne, et võimaldada uuringu kordamist sama metoodika ja andmete alusel ning et lõpparuandes esitatule tuginedes oleks lihtne võtta järgmisi samme ja alustada jätkuprojekti. See ei tähenda, et raporti põhiosa peaks olema väga mahukas. Vajaliku info edastamiseks sobivad ka lisad. 4. Töö tellija kinnitab, et aktsepteeritav on ka tulemus, et kõiki andmeid ei ole mõistlik registrite põhiselt ja automatiseeritult kokku tuua, sest see on nt liiga kallis riigile v õi õiguslikult välistatud. Tellija on ambitsioonikas, kuid ka realistlik. 5. Töö tellija kinnitab, et tellitava töö peamine eesmärk ei ole raha kokkuhoid riigieelarves. Toimetulekutoetuse maksmine enamatele inimestele, kellel on selleks õigus suurendab kulusid. Küll aga on tellija veendunud, et pikas plaanis toob (tervise)probleemide kuhjumise ennetamine kaasa kokkuhoiu riigi jaoks. 6. Projekti dokumentidega töötamise ühiskeskkond on SharePoint. Töö tellija esindaja teeb kõigile juurdepääsud projekti kaustale. Töö läbiviija võib esitada aruanded meiliga ning t ellija võib saata koondatud tagasiside meiliga . 7. Projekti õnnestumiseks on vajalik i nfo kiire liikumi ne tellija ja töö läbiviija vahel . Iga kuu toimub regulaarne tellija ja töö läbiviija projektijuhtide kohtumine . Need kohtumised hakkavad toimuma iga kuu esimese täis nädala neljapäeval kell 10 :00 -11 :00 , erandina 2026 a juuni, mil kohtumine toimub 11 . juuni kell 10:00-11:00. Projektijuhid kaasa vad kohtumistele vastavalt vajadusele juhtrühmaliikmeid ja/ v õi väliseksperte. Tellija volitatud esindaja paneb need kohtumised projektijuhtide kalendritesse. 8. (Vahe) aruannete (VA) üleandmise korraldus Juhtrühma kohtumised korraldatakse nii, et need oleks ühtlasi valideerimiskohtumised. Etapid: töö läbiviija esitab kirjalikult töö tellijale raporti; paar päeva hiljem tutvustatakse raportit juhtrühmale; juhtrühm annab ettenähtud aja jooksul tagasiside nii kirjalikult kui ka suuliselt teisel väiksema osaliste ringiga kohtumisel; töö läbiviija esitab täiendatud raporti ; koostatakse töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alusel tehakse väljamakse. Tellija volitatud esindaja saadab kohtumis te kalendrikutsed juhtrühma liikmete ja töö läbiviija esindajate le . Põhikuupäevad – (v ahe ) aruannete es i tamine ja tagasisidestamine: I VA esitamine 22.11.2026 a I VA tutvustus 24.1 1.2026 a kell 09:30-11:00 II VA esitamine 14.02.2027 a II VA tutvustus 16.02 .2027 a kell 09:30-11:00 III VA esitamine 18.04.2027 a III VA tutvustus 20.04 .2027 a kell 09:30-11:00 IV VA esitamine 23.05.2027 a IV VA tutvustus 25.0 5 .2027 a kell 09:30-11:00 V VA esitus 04.0 7 .2027 a V VA tutvustus 06.07. 2027 a k ell 09: 30-11:00 SoMi tagasiside andmise kuupäev V VAle 13.08 (NB! sisuliselt viis nädalat) Lõpparuande esitus 05 .09 .2027 a Lõpparuande t utvustus 07 .09 .2027 a kell 09:30-11:00 Lõpparuande lõplik esitus 3.10.2027 a . Kommunikatsiooni ürituste aeg pannakse paika hiljem t ellija suunistest lähtudes. Detailne aja- ja tegevuskava on taotluse L isa 3 (kuupäevaga 11.05.2026). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kati Nõlvak Katre Pall Töö tellija volitatud esindaja Töö läbiviija volitatud esindaja Projekti aja - ja tegevus kava Järgnevas tabelis on esitatud projekti etappide lõikes uuringu peamised tegevused koos eeldatava läbiviimise ajaperioodidega (projekti nädalad), tegevuste läbiviijate (sh vastutaja) ning tööde maksumuse kirjeldusega . Tabeli järel on esitatud nägemus koostööst T ellijaga. Tabel 3 . Uuringu aja - ja tegevus kava (autorite koostatud). Algus- ja lõpptähtaeg või kestus nädalates Vastutav isik (boldis) ja täitjad Maksumus km-ta , € E ttevalmistus Etapi kogukulud on jaotatud järgnevate etappide vahel * Lepingu sõlmimine (kuupäev eelduslik, sõltub konkursi läbiviimisest) Nädal 1 ( 6 . - 1 0 . 0 4 ) Projektijuht Tellija ja Töövõtja avakohtumine (lõpliku ajakava kokkuleppimine, tööde edasise korralduse ja kontaktisikute täpsustamine, küsitlustööde ettevalmistamise arutelu jms) Nädal 1 -2 ( 6 .- 1 7 .0 4 ) Projektijuht K ogu meeskond ( kohtumise ettevalmistus) Andekoosseisu täpsustamine tellija ja statistikaametiga ( STAR, Tervisekassa jm andmed) Nädal 2- 3 ( 13 .- 24 .0 4 ) Analüütik Merilen Laurimäe Ekspert Hede Sinisaar , projektijuht AKI ja e etikakomitee loa taotlemine (kokkuleppel tellijaga) Nädal 3 - 13 ( 20 .0 4 - 3 .0 7 ) Ekspert Hede Sinisaar I etapp Leibkonna defineerimine ja leibkonna andmete kättesaadavus Etapi kogukulud koos töögrupi , tiimi sisekohtumiste j m : 5 6 777,70 € Dokumendianalüüs ( õigusaktid, rahvusvaheline kirjandus, varasemad analüüsid) Nädal 2 - 13 ( 13 .0 4 - 3 .0 7 ) E kspert Kelly Toim, analüütikud Hede Sinisaar, Markus Nopason, Katre Pall Teiste riikide analüüs (3 – 4 riigi ülevaated) Nädal 3- 1 3 (2 0 .0 4 - 3 .0 7 ) Projektijuht Analüütikud, Hede Sinisaar , Kelly Toim Ann Gertrud Norberg Fookusgrupi intervjuud KOV-de TTT menetlejatega Nädal 5 - 9 ( 4 .0 5 - 5 .0 6 ) Projektijuht , analüütikud Miriam Lehari, Ann Gertrud Norberg Eksperdiintervjuu Õiguskantsleri kantselei ametnikega Nädal 4- 7 ( 27 .0 4 - 22 .0 5 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari Arute l u Statistikaameti ekspertidega Nädal 4-8 (9.06- 1 .0 5 ) Analüütik Merilen Laurimäe Eksper did Hede Sinisaar, Kelly Toim ja Andres Kütt Statistikaameti ja registritega andmekasutuslepingute sõlmimine, EP HFCS uuringu ligipääsu taotlemine Nädal 18 - 23 ( 3 .0 8 - 1 1.0 9 ) Analüütik Merilen Laurimäe E kspert Hede Sinisaar Minimaalse andmekoosseisu määratlemine Nädal 23-25 ( 7 .0 9 - 25 .0 9 ) Analüütik Merilen Laurimäe Eksperdid Kelly Toim, Hede Sinisaar, analüütik Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 23 - 25 ( 7 .0 9 - 2 5 . 0 9 ) E kspert Andres Kütt , Õigusekspert Kristiina Laanest Hinnang andmekasutuse käitumuslikele riskidele ja maandamismeetmed Nädal 25-26 ( 21 .0 9 - 2 . 10 ) Projektijuht Eksperdid ja analüütikud Vahearuande kirjutamine Nädal 25 - 2 8 ( 21 .0 9 - 1 6 . 10 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraport ( leibkonna defineerimine, andmete kättesaadavus ) N ädal 2 9 (2 3 .10) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile Nädal 30 - 31 ( 26 .1 0 - 6 .11) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 30-31 (26.10-6.11) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 3 2 -3 3 ( 9 .1 1 - 20 .11) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 19 % lõppsummast ) Nädal 34 ( 23 .11- 27 .11) Projektijuht II ETAPP – Leibkonna majandusliku toimetuleku väljaselgitamine ja andmete kättesaadavus Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 7 1 719,20 € Dokumendianalüüs majandusliku toimetuleku hindamise praktikatest Nädal 18 - 22 ( 3.08-4-09 ) Projektijuh t , Analüütikud Hede Sinisaar ja Ma rkus Nopason Teiste riikide analüüs (3 – 4 riiki) majandusliku toimetuleku defineerimisest ja sissetulekute (varad) / kulude (sh eluase) määratlemisest Nädal 18-22 (3.08-4-09) Eksperdid /analüütikud Hede Sinisaar, Kelly Toim, Merilen Laurimäe , M arkus Nopason Arutelu Statistikaameti ekspertidega (konsulteerimise eesmärgil) Nädal 27 -2 8 ( 5 . 10 – 23 .10) Analüütik Merilen Laurimäe Eksperdid Hede Sinisaar, Kelly Toim, Andes K ütt Ekspertintervjuu Eesti Pangaga varade teemal Nädal 28 - 2 9 ( 5 . 10 - 23 . 10 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari HFCS uuringu andmete analüüs Nädal 2 7 -2 9 ( 5 . 10 - 2 3.10) K aasprojektijuht Analüütikud Markus Nopason, Hede Sinisaar Andmete võrdlus - TTT tegelikud saajad STARst ja võrdlus Euromodi leibkonnad Nädal 29 -3 4 (1 9 . 10 -2 7 .1 1 ) Analüütik Merilen L aurimäe Analüütikud /eksperdid Kelly Toim, Markus Nopason, Hede Sinisaar Alaetapp : eluasemekulude määratlemine KOVde küsitlus - kui tihti, mis põhjustel piirmäär asid muudetakse; tulemuste analüüs Nädal 29-34 (19.10-27.11) Analüütikud Markus Nopason , Hede Sinisaar , Merilen Laurimäe Eluasemekulude andmeanalüüs Nädal 29-3 3 (19.10-2 0 .11) Analüütikud Merilen Laurimäe , Hede Sinisaar, Kelly Toim, Markus Nopason Minimaalse andmekoosseisu määratlemine, kvantitatiivne analüüs veapiiride hindamiseks Nädal 33 -34 (1 6 .1 1 - 27 .11) Analüütik Merilen Laurimäe Ekspe rdid Hede Sinisaar, Kelly Toim, Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 33 -34 (1 6 .1 1 -27.11) Ekspert Andres Kütt Õ igusekspert Kristiina Laanest Ekspertintervjuu MTAga – varad ja mustalt töötamine Nädal 33 -3 5 (1 6 .1 1 - 4 .1 2 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari Stsenaariumide arutelu Nädal 35 -3 7 ( 30 .1 1 - 18 .1 2 ) Projektijuht Kogu meeskond Vahe aruande kirjutamine Nädal 37 - 40 (1 8 . 12 - 8 . 0 1 .2027 ) Projektijuht Kogu meeskond II Vaheraport N ädal 41 ( 15 . 01.2027 ) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile Nädal 42 - 43 ( 18 . 0 1- 29 . 0 1) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 42-43 (18.01-29.01) Projektijuht E ksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 4 4 -4 5 (1.0 2 - 1 2.0 2 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 24 % lõppsummast) Nädal 46 (1 5 . 02 - 19 . 02 ) Projektijuht III etapp Tervishoiu omaosalus Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 5 3 789,40 € Dokumendianalüüs Nädal 1 8- 29 ( 3 . 08 - 23 . 10 ) Ekspert Ka ija K aseka mp Analüütik Elisabeth Kelner Tervisekassa andmestiku loomine ja viimine Statistikaameti keskkonda Nädal 18 - 26 ( 3 . 08 - 2 .1 0 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütik ud Elisabeth Kelner , Hede Sinisaar, Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 41 - 44 ( 15 . 0 1- 5 .02 . 2027 ) Ekspert Andres Kütt , Õ igusekspert Kristiina Laane s t Ekspert Kai j a Kasekamp Mikroandmete analüüs (Tervisekassa andmed) Nädal 35 - 4 4 ( 4 . 12.2026 - 5 . 0 2 .2027 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütikud Elisabeth Kelner ja Markus Nopason Rahvusvahelise praktika analüüs Nädal 35- 4 4 ( 4 . 1 2.2026 - 5 .0 2 .202 7 ) Ekspert Kaija Kasekamp Mikroandmete analüüs ; sh Euromod I UÜ ja II UI leibkonna defi ni tsiooni rakendam ine Nädal 41 - 46 ( 11 . 01 - 19 . 0 2 .2027 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütikud Elisabeth Kelner , Kelly Toim, Merilen Laurimäe ja Markus Nopason Stsenaariumide arutelu (sisend V etappi) Nädal 4 5 - 4 7 ( 8 . 0 2 - 26 .02 . 2027 ) Kaasprojektijuht Eksperdid ja analüütikud Vaheraporti kirjutamine Nädal 45 - 47 ( 8 . 02 - 26.02 . 2027 ) Projektijuht Kogu meeskond II I Vaheraport i esitamine tellijale Nädal 48 (1. 03 -5 . 03) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile (3 n ädalat ) Nädal 4 9 - 51 ( 8.0 3 -26.0 3 .) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 49 - 51 ( 8.03-26.03 .) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 52 - 53 ( 29 .03- 9 .0 4 .) Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 18 % lõppsummast) Nädal 54 ( 12 .- 16 .0 4 .) Projektijuht IV etapp Andmekaitse ja IT Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 35 859,60 € Kehtiva õiguse analüüs Nädal 46 - 5 0 ( 15 . 0 2 - 1 9 .03 .) Õigusekspert Kristiina Laanest Intervjuud ekspertidega Nädal 48 - 5 1 ( 1 . 03 - 26.03 .) Õiguse kspert Kristiina Laanest Õiguslike lahenduste esitamine Nädal 5 0 - 53 ( 15 . 03 - 9 . 04 .) Õigusekspert Kristiina Laanest I V Vaheraport Nädal 5 3 ( 5 . 0 4 - 9 .0 4 .) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile (3 nädalat) Nädal 5 4 - 5 6 ( 12 . 0 4 - 30 .0 4 .) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 5 4 - 5 6 ( 12 . 04 - 30.04 .) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 5 7 - 5 8 ( 3 . 0 5 - 14 .0 5 .) E ksperdid Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 12 % lõppsummast) Nädal 59 (17.- 21.05) Projektijuht V etapp Tulevikulahendused ja soovitused, stsenaariumide analüüs Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 47 812,80 € Toimetulekutoetuse stsenaariumide analüüs Nädal 42 - 5 9 ( 18 . 0 1 - 21 .05 .) Analüütik ud Merilen Laurimäe , Kelly Toim, Hede Sinisaar, Markus Nopason, Katre Pall Toimetulekutoetuse lahendusettepanekud Nädal 5 8 - 5 9 ( 10 . 05 - 21 .05 .) Projektijuht Analüütikud/eksperdid Merilen Laurimäe, Kelly Toim, Hede Sinisaar Tervishoiu omaosaluse tulevikulahendused Nädal 5 0 - 5 9 ( 15 . 0 3 - 21 .05 .) Ekspert Kaija Kasekamp V Vaheraport ehk Ettepanekud tulevikulahendusteks Nädal 61 ( 3 1 . 05 - 4.0 6 .) Projektijuht Kogu meeskond Tellija tagasiside vaheraportile (2 nädalat) Nädal 62 - 63 ( 7 . 0 6 - 1 8 .0 6 .) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 62 - 63 ( 7 . 0 6 - 1 8 .0 6 .) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine (läheb lõpparuandesse) Nädal 63 - 64 ( 14 .0 6 - 25 .0 6 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (16% lõppsummast) Nädal 65 ( 28 .0 6 - 2 .0 7 ) Projektijuht L õpparuande esitamine Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 23 906,40 € Lõpparuande esitamine Tellijale ( lisaks one-pager-id eesti ja inglise keeles) Nädal 61 ( 31.05 - 4.06 ) Projektijuht Tellija tagasiside lõpparuandele Nädal 62-6 3 (7.06-18.06.) Tellija juhtrühmaga kohtumine tulemuste valideerimiseks Nädal 64 - 65 ( 21.06-2.0 7) Projektijuht Eksperdid Lõpparuande täiendamine lähtuvalt Tellija kommentaaridest ( 2 nädalat ) Nädal 64 - 65 ( 2 1 .0 6 - 2 .0 7 ) Projektijuht Kogu meeskond Lõpparuande ja kõigi lisamaterjalide lõplik üleandmine Tellijale Lõpparuande vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 8 % lõppsummast) Nädal 66 (5.07-9.07 .2027 ) Projektijuht Kaasprojektijuht Uuringu tulemuste esitlemine kuni 3 korral Vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (3% lõppsummast) 2 kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist Nädal 67 - 74 ( 12 .0 7 - 3 . 09 .202 7 ) Projektijuht Eksperdid 8964,90€ Artikli kirjutamine, muud k ommunikatsioonitegevused Nädal 67 - 74 ( 12 .0 7 – 3 .0 9 .202 7 ) Projektijuht Eksperdid , analüütikud KOKKU projekti maksumus ilma km-ta, € 298 830 € Projekti maksumus koos käibemaksuga (24%) 370 549 € * Aja- ja tegevuskavas on esitatud ettevalmistus kui eraldi etapp ning see sisaldab ka regulaarseid tiimi sisekohtumisi projekti etappide lõikes . Selle kulu on jaotatud uuringu teiste etappide vahel. Etappide kulu sisaldab ka nt Statistikaameti konfidentsiaalsus lepingu sõlmi mise tasu ning andmete ettevalmistuse kulu, kuid ka vajadusel tõlke vm kulu. Etappide kogukulude summa moodustab projekti maksumuse . Projekt on mahukas ning selle käigus võib ilmneda lisavajadusi, mida ei ole võimalik algfaasis täielikult ette näha. Kui projekti jooksul selgub täiendav andmevajadus, mis toob kaasa uue suurema andmehõive ning kui selliste lisatööde maht ületab 5% projekti eelarvest, lepivad osapooled omavahel koostöös kokku sobivad lahendused. Lõplikud kuupäevad ajakavas ajakohastatakse vastavalt lepingu sõlmimise tegelikule kuupäevale ning lõplik ajakava allkirjastatakse poolte poolt enne tegevustega alustamist . Samuti võib olla vajalik projekti kestel aja- ja tegevuskava täpsustada vastavalt uurimusülesannete tulemustele. Lisaks ajakavas toodule t oimuvad regulaarsed sisemised projektime e skonna kohtumised, et tagada sujuv ülesannete jaotus ning kogu meeskonna kaasatus igas pr ojekti etapis. Samuti on tegevustes arvestatud T ellija ja juhtrühma kohtumistega. Koostöö tellijaga Projekti elluviimisel tehakse koostööd tellijaga kogu uuringu vältel tellija ja pakkuja töögrupi raames . Selline lähenemine võimaldab Tellijal vajadusel olla kursis uuringu käiguga ning soovi korral uuringu erinevates etappides oma ettepanekutega panustada ning tagab uuringu vastavuse t ellija ootustele. Pakkuja peab oluliseks pideva kommunikatsiooni toimumist uuringu jooksul ning uuringujärgselt. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele esitame kõik tellijaga kooskõlastamist aruanded tellijale tagasisidestamiseks ning arvestame, et üldjuhul on ta gasisidestamiseks kaks nädalat, kui uurimusülesande III ja IV korral kolm nädalat. Samuti arvestame, et kui tellijaga on vaja kooskõlastada muid materjale, siis edastame need tutvumiseks vähemalt viis tööpäeva enne kooskõlastamise tähtaega. Tõhusa koostöö eelduseks on p akkuja ja T ellija kinnipidamine kokkulepitud tähtaegadest. Juhul, kui tekivad lepingu osapooltest sõltumatud viivitused, siis teavitatakse teist osapoolt sellest esimesel võimalusel ning lepitakse kokku uus tähtaeg. Selleks, et tagasiside tööprotsessi toetaks, soovitame tellijal sünteesivalt koondada kõigilt kaasatud osapooltelt aruandele antud tagasiside ühte kirja. See aitab vältida olukorda, kus T ellija kaasatud osapoolte kommentaarid on vastuolulised ning projekti elluviijal tuleb otsustada, millist seisukohta arvestada tellija seisukohana. T ellija poolt edastatud tagasisidele esitab uuringu läbiviija omalt poolt tagasiside, milliste soovituste ja kommentaaridega on arvestatud ja millistega mitte. Kui soovituse või hinnanguga ei arvestata, siis vajadusel tuuakse välja vastav selge põhjendus. Koostöö T ellijaga võiks pakkuja hinnangul tugineda ennekõike T ellija ja pakkuja vahelisel jooksval suhtlemisel e-kirja teel ning töökohtumiste kaudu. Kohtumistel (eelkõige e-keskkonnas, nt Teams) tutvustab pakkuja tellijale aja- ja tegevuskava elluviimise seisu, tekkinud probleeme ja nende lahendamist ja sisulisi küsimusi . Vajadusel lepivad pakkuja ja T ellija omavahel kokku täiendavates töökohtumistes. Projekti aja - ja tegevus kava Järgnevas tabelis on esitatud projekti etappide lõikes uuringu peamised tegevused koos eeldatava läbiviimise ajaperioodidega (projekti nädalad), tegevuste läbiviijate (sh vastutaja) ning tööde maksumuse kirjeldusega . Tabeli järel on esitatud nägemus koostööst T ellijaga. Tabel 3 . Uuringu aja - ja tegevus kava (autorite koostatud). Algus- ja lõpptähtaeg või kestus nädalates Vastutav isik ( boldis ) ja täitjad Maksumus km-ta , € E ttevalmistus Etapi kogukulud on jaotatud järgnevate etappide vahel * Lepingu sõlmimine (kuupäev eelduslik, sõltub konkursi läbiviimisest) Nädal 1 ( 6 . - 1 0 . 0 4 ) Projektijuht Tellija ja Töövõtja avakohtumine (lõpliku ajakava kokkuleppimine, tööde edasise korralduse ja kontaktisikute täpsustamine, küsitlustööde ettevalmistamise arutelu jms) Nädal 1 -2 ( 6 .- 1 7 .0 4 ) Projektijuht K ogu meeskond ( kohtumise ettevalmistus) Andekoosseisu täpsustamine tellija ja statistikaametiga ( STAR, Tervisekassa jm andmed) Nädal 2- 3 ( 13 .- 24 .0 4 ) Analüütik Merilen Laurimäe Ekspert Hede Sinisaar , projektijuht AKI ja e etikakomitee loa taotlemine (kokkuleppel tellijaga) Nädal 3 - 13 ( 20 .0 4 - 3 .0 7 ) Ekspert Hede Sinisaar I etapp Leibkonna defineerimine ja leibkonna andmete kättesaadavus Etapi kogukulud koos töögrupi , tiimi sisekohtumiste j m : 5 6 777,70 € Dokumendianalüüs ( õigusaktid, rahvusvaheline kirjandus, varasemad analüüsid) Nädal 2 - 13 ( 13 .0 4 - 3 .0 7 ) E kspert Kelly Toim, analüütikud Hede Sinisaar, Markus Nopason, Katre Pall Teiste riikide analüüs (3 – 4 riigi ülevaated) Nädal 3- 1 3 (2 0 .0 4 - 3 .0 7 ) Projektijuht Analüütikud, Hede Sinisaar , Kelly Toim Ann Gertrud Norberg Fookusgrupi intervjuud KOV-de TTT menetlejatega Nädal 5 - 9 ( 4 .0 5 - 5 .0 6 ) Projektijuht , analüütikud Miriam Lehari, Ann Gertrud Norberg Eksperdiintervjuu Õiguskantsleri kantselei ametnikega Nädal 4- 7 ( 27 .0 4 - 22 .0 5 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari Arute l u Statistikaameti ekspertidega Nädal 4-8 (9.06- 1 .0 5 ) Analüütik Merilen Laurimäe Eksper did Hede Sinisaar, Kelly Toim ja Andres Kütt Statistikaameti ja registritega andmekasutuslepingute sõlmimine, EP HFCS uuringu ligipääsu taotlemine Nädal 18 - 23 ( 3 .0 8 - 1 1.0 9 ) Analüütik Merilen Laurimäe E kspert Hede Sinisaar Minimaalse andmekoosseisu määratlemine Nädal 23-25 ( 7 .0 9 - 25 .0 9 ) Analüütik Merilen Laurimäe Eksperdid Kelly Toim, Hede Sinisaar, analüütik Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 23 - 25 ( 7 .0 9 - 2 5 . 0 9 ) E kspert Andres Kütt , Õigusekspert Kristiina Laanest Hinnang andmekasutuse käitumuslikele riskidele ja maandamismeetmed Nädal 25-26 ( 21 .0 9 - 2 . 10 ) Projektijuht Eksperdid ja analüütikud Vahearuande kirjutamine Nädal 25 - 2 8 ( 21 .0 9 - 1 6 . 10 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraport ( leibkonna defineerimine, andmete kättesaadavus ) N ädal 2 9 (2 3 .10) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile Nädal 30 - 31 ( 26 .1 0 - 6 .11) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 30-31 (26.10-6.11) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 3 2 -3 3 ( 9 .1 1 - 20 .11) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 19 % lõppsummast ) Nädal 34 ( 23 .11- 27 .11) Projektijuht II ETAPP – Leibkonna majandusliku toimetuleku väljaselgitamine ja andmete kättesaadavus Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 7 1 719,20 € Dokumendianalüüs majandusliku toimetuleku hindamise praktikatest Nädal 18 - 22 ( 3.08-4-09 ) Projektijuh t , Analüütikud Hede Sinisaar ja Ma rkus Nopason Teiste riikide analüüs (3 – 4 riiki) majandusliku toimetuleku defineerimisest ja sissetulekute (varad) / kulude (sh eluase) määratlemisest Nädal 18-22 (3.08-4-09) Eksperdid /analüütikud Hede Sinisaar, Kelly Toim, Merilen Laurimäe , M arkus Nopason Arutelu Statistikaameti ekspertidega (konsulteerimise eesmärgil) Nädal 27 -2 8 ( 5 . 10 – 23 .10) Analüütik Merilen Laurimäe Eksperdid Hede Sinisaar, Kelly Toim, Andes K ütt Ekspertintervjuu Eesti Pangaga varade teemal Nädal 28 - 2 9 ( 5 . 10 - 23 . 10 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari HFCS uuringu andmete analüüs Nädal 2 7 -2 9 ( 5 . 10 - 2 3.10) K aasprojektijuht Analüütikud Markus Nopason, Hede Sinisaar Andmete võrdlus - TTT tegelikud saajad STARst ja võrdlus Euromodi leibkonnad Nädal 29 -3 4 (1 9 . 10 -2 7 .1 1 ) Analüütik Merilen L aurimäe Analüütikud /eksperdid Kelly Toim, Markus Nopason, Hede Sinisaar Alaetapp : eluasemekulude määratlemine KOVde küsitlus - kui tihti, mis põhjustel piirmäär asid muudetakse; tulemuste analüüs Nädal 29-34 (19.10-27.11) Analüütikud Markus Nopason , Hede Sinisaar , Merilen Laurimäe Eluasemekulude andmeanalüüs Nädal 29-3 3 (19.10-2 0 .11) Analüütikud Merilen Laurimäe , Hede Sinisaar, Kelly Toim, Markus Nopason Minimaalse andmekoosseisu määratlemine, kvantitatiivne analüüs veapiiride hindamiseks Nädal 33 -34 (1 6 .1 1 - 27 .11) Analüütik Merilen Laurimäe Ekspe rdid Hede Sinisaar, Kelly Toim, Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 33 -34 (1 6 .1 1 -27.11) Ekspert Andres Kütt Õ igusekspert Kristiina Laanest Ekspertintervjuu MTAga – varad ja mustalt töötamine Nädal 33 -3 5 (1 6 .1 1 - 4 .1 2 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari Stsenaariumide arutelu Nädal 35 -3 7 ( 30 .1 1 - 18 .1 2 ) Projektijuht Kogu meeskond Vahe aruande kirjutamine Nädal 37 - 40 (1 8 . 12 - 8 . 0 1 .2027 ) Projektijuht Kogu meeskond II Vaheraport N ädal 41 ( 15 . 01.2027 ) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile Nädal 42 - 43 ( 18 . 0 1- 29 . 0 1) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 42-43 (18.01-29.01) Projektijuht E ksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 4 4 -4 5 (1.0 2 - 1 2.0 2 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 24 % lõppsummast) Nädal 46 (1 5 . 02 - 19 . 02 ) Projektijuht III etapp Tervishoiu omaosalus Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 5 3 789,40 € Dokumendianalüüs Nädal 1 8- 29 ( 3 . 08 - 23 . 10 ) Ekspert Ka ija K aseka mp Analüütik Elisabeth Kelner Tervisekassa andmestiku loomine ja viimine Statistikaameti keskkonda Nädal 18 - 26 ( 3 . 08 - 2 .1 0 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütik ud Elisabeth Kelner , Hede Sinisaar, Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 41 - 44 ( 15 . 0 1- 5 .02 . 2027 ) Ekspert Andres Kütt , Õ igusekspert Kristiina Laane s t Ekspert Kai j a Kasekamp Mikroandmete analüüs (Tervisekassa andmed) Nädal 35 - 4 4 ( 4 . 12.2026 - 5 . 0 2 .2027 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütikud Elisabeth Kelner ja Markus Nopason Rahvusvahelise praktika analüüs Nädal 35- 4 4 ( 4 . 1 2.2026 - 5 .0 2 .202 7 ) Ekspert Kaija Kasekamp Mikroandmete analüüs ; sh Euromod I UÜ ja II UI leibkonna defi ni tsiooni rakendam ine Nädal 41 - 46 ( 11 . 01 - 19 . 0 2 .2027 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütikud Elisabeth Kelner , Kelly Toim, Merilen Laurimäe ja Markus Nopason Stsenaariumide arutelu (sisend V etappi) Nädal 4 5 - 4 7 ( 8 . 0 2 - 26 .02 . 2027 ) Kaasprojektijuht Eksperdid ja analüütikud Vaheraporti kirjutamine Nädal 45 - 47 ( 8 . 02 - 26.02 . 2027 ) Projektijuht Kogu meeskond II I Vaheraport i esitamine tellijale Nädal 48 (1. 03 -5 . 03) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile (3 n ädalat ) Nädal 4 9 - 51 ( 8.0 3 -26.0 3 .) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 49 - 51 ( 8.03-26.03 .) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 52 - 53 ( 29 .03- 9 .0 4 .) Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 18 % lõppsummast) Nädal 54 ( 12 .- 16 .0 4 .) Projektijuht IV etapp Andmekaitse ja IT Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 35 859,60 € Kehtiva õiguse analüüs Nädal 46 - 5 0 ( 15 . 0 2 - 1 9 .03 .) Õigusekspert Kristiina Laanest Intervjuud ekspertidega Nädal 48 - 5 1 ( 1 . 03 - 26.03 .) Õiguse kspert Kristiina Laanest Õiguslike lahenduste esitamine Nädal 5 0 - 53 ( 15 . 03 - 9 . 04 .) Õigusekspert Kristiina Laanest I V Vaheraport Nädal 5 3 ( 5 . 0 4 - 9 .0 4 .) Projektijuht Tellija tagasiside vaheraportile (3 nädalat) Nädal 5 4 - 5 6 ( 12 . 0 4 - 30 .0 4 .) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 5 4 - 5 6 ( 12 . 04 - 30.04 .) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 5 7 - 5 8 ( 3 . 0 5 - 14 .0 5 .) E ksperdid Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 12 % lõppsummast) Nädal 59 (17.- 21.05) Projektijuht V etapp Tulevikulahendused ja soovitused, stsenaariumide analüüs Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 47 812,80 € Toimetulekutoetuse stsenaariumide analüüs Nädal 42 - 5 9 ( 18 . 0 1 - 21 .05 .) Analüütik ud Merilen Laurimäe , Kelly Toim, Hede Sinisaar, Markus Nopason, Katre Pall Toimetulekutoetuse lahendusettepanekud Nädal 5 8 - 5 9 ( 10 . 05 - 21 .05 .) Projektijuht Analüütikud/eksperdid Merilen Laurimäe, Kelly Toim, Hede Sinisaar Tervishoiu omaosaluse tulevikulahendused Nädal 5 0 - 5 9 ( 15 . 0 3 - 21 .05 .) Ekspert Kaija Kasekamp V Vaheraport ehk Ettepanekud tulevikulahendusteks Nädal 61 ( 3 1 . 05 - 4.0 6 .) Projektijuht Kogu meeskond Tellija tagasiside vaheraportile (2 nädalat) Nädal 62 - 63 ( 7 . 0 6 - 1 8 .0 6 .) Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 62 - 63 ( 7 . 0 6 - 1 8 .0 6 .) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine (läheb lõpparuandesse) Nädal 63 - 64 ( 14 .0 6 - 25 .0 6 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (16% lõppsummast) Nädal 65 ( 28 .0 6 - 2 .0 7 ) Projektijuht L õpparuande esitamine Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 23 906,40 € Lõpparuande esitamine Tellijale ( lisaks one - pager-id eesti ja inglise keeles) Nädal 61 ( 31.05 - 4.06 ) Projektijuht Tellija tagasiside lõpparuandele Nädal 62-6 3 (7.06-18.06.) Tellija juhtrühmaga kohtumine tulemuste valideerimiseks Nädal 64 - 65 ( 21.06-2.0 7) Projektijuht Eksperdid Lõpparuande täiendamine lähtuvalt Tellija kommentaaridest ( 2 nädalat ) Nädal 64 - 65 ( 2 1 .0 6 - 2 .0 7 ) Projektijuht Kogu meeskond Lõpparuande ja kõigi lisamaterjalide lõplik üleandmine Tellijale Lõpparuande vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 8 % lõppsummast) Nädal 66 (5.07-9.07 .2027 ) Projektijuht Kaasprojektijuht Uuringu tulemuste esitlemine kuni 3 korral Vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (3% lõppsummast) 2 kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist Nädal 67 - 74 ( 12 .0 7 - 3 . 09 .202 7 ) Projektijuht Eksperdid 8964,90€ Artikli kirjutamine, muud k ommunikatsioonitegevused Nädal 67 - 74 ( 12 .0 7 – 3 .0 9 .202 7 ) Projektijuht Eksperdid , analüütikud KOKKU projekti maksumus ilma km-ta, € 298 830 € Projekti maksumus koos käibemaksuga (24%) 370 549 € * Aja- ja tegevuskavas on esitatud ettevalmistus kui eraldi etapp ning see sisaldab ka regulaarseid tiimi sisekohtumisi projekti etappide lõikes . Selle kulu on jaotatud uuringu teiste etappide vahel. Etappide kulu sisaldab ka nt Statistikaameti konfidentsiaalsus lepingu sõlmi mise tasu ning andmete ettevalmistuse kulu, kuid ka vajadusel tõlke vm kulu. Etappide kogukulude summa moodustab projekti maksumuse . Projekt on mahukas ning selle käigus võib ilmneda lisavajadusi, mida ei ole võimalik algfaasis täielikult ette näha. Kui projekti jooksul selgub täiendav andmevajadus, mis toob kaasa uue suurema andmehõive ning kui selliste lisatööde maht ületab 5% projekti eelarvest, lepivad osapooled omavahel koostöös kokku sobivad lahendused. Lõplikud kuupäevad ajakavas ajakohastatakse vastavalt lepingu sõlmimise tegelikule kuupäevale ning lõplik ajakava allkirjastatakse poolte poolt enne tegevustega alustamist . Samuti võib olla vajalik projekti kestel aja- ja tegevuskava täpsustada vastavalt uurimusülesannete tulemustele. Lisaks ajakavas toodule t oimuvad regulaarsed sisemised projektime e skonna kohtumised, et tagada sujuv ülesannete jaotus ning kogu meeskonna kaasatus igas pr ojekti etapis. Samuti on tegevustes arvestatud T ellija ja juhtrühma kohtumistega. Koostöö tellijaga Projekti elluviimisel tehakse koostööd tellijaga kogu uuringu vältel tellija ja pakkuja töögrupi raames . Selline lähenemine võimaldab Tellijal vajadusel olla kursis uuringu käiguga ning soovi korral uuringu erinevates etappides oma ettepanekutega panustada ning tagab uuringu vastavuse t ellija ootustele. Pakkuja peab oluliseks pideva kommunikatsiooni toimumist uuringu jooksul ning uuringujärgselt. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele esitame kõik tellijaga kooskõlastamist aruanded tellijale tagasisidestamiseks ning arvestame, et üldjuhul on ta gasisidestamiseks kaks nädalat, kui uurimusülesande III ja IV korral kolm nädalat. Samuti arvestame, et kui tellijaga on vaja kooskõlastada muid materjale, siis edastame need tutvumiseks vähemalt viis tööpäeva enne kooskõlastamise tähtaega. Tõhusa koostöö eelduseks on p akkuja ja T ellija kinnipidamine kokkulepitud tähtaegadest. Juhul, kui tekivad lepingu osapooltest sõltumatud viivitused, siis teavitatakse teist osapoolt sellest esimesel võimalusel ning lepitakse kokku uus tähtaeg. Selleks, et tagasiside tööprotsessi toetaks, soovitame tellijal sünteesivalt koondada kõigilt kaasatud osapooltelt aruandele antud tagasiside ühte kirja. See aitab vältida olukorda, kus T ellija kaasatud osapoolte kommentaarid on vastuolulised ning projekti elluviijal tuleb otsustada, millist seisukohta arvestada tellija seisukohana. T ellija poolt edastatud tagasisidele esitab uuringu läbiviija omalt poolt tagasiside, milliste soovituste ja kommentaaridega on arvestatud ja millistega mitte. Kui soovituse või hinnanguga ei arvestata, siis vajadusel tuuakse välja vastav selge põhjendus. Koostöö T ellijaga võiks pakkuja hinnangul tugineda ennekõike T ellija ja pakkuja vahelisel jooksval suhtlemisel e-kirja teel ning töökohtumiste kaudu. Kohtumistel (eelkõige e-keskkonnas, nt Teams ) tutvustab pakkuja tellijale aja- ja tegevuskava elluviimise seisu, tekkinud probleeme ja nende lahendamist ja sisulisi küsimusi . Vajadusel lepivad pakkuja ja T ellija omavahel kokku täiendavates töökohtumistes. Riskid ja nende maandamine Pakkuja järgib uuringu kõigis tegevustes ja etappides head teadustava ja ESOMARi reegleid. Siiski kaasneb uuringuga teatavaid riske. Tabelis 4 on välja toodud riskid, nende esinemise tõenäosus, maandamise võimalused ja vastutavad inimesed. R iskid ei ole tabelis järjestatud riski avaldumise tõenäosuse, võimaliku negatiivse mõju ega muul viisil tähtsuse järgi. Tabel 4 . Riskid, nende esinemise tõenäosus, maandamise võimalused ja vastutavad inimesed (autorite koostatud) Risk Maandamismeede Vastutav inimene Andmete kogumise ja analüüsimisega seotud riskid AKI-lt ja eetikakomiteelt isikuandmete töötlemiseks loa saamise venimine Riski mõju : keskmine Esinemise tõenäosus: suur Pakkujal on arvukalt kogemusi AKI-le ja eetikakomiteele teadusuuringus isikuandmete töötlemise taotluse esitamisega ning on seega kursis AKI ja eetikakomitee nõuetega. Aja- ja tegevuskavas ehk etappide planeerimisel on arvestatud, et osade tegevustega ei saa alustada enne lubade saamist. Samas oleme kavandanud tegevuste, mille elluviimine ei sõltu lubade saamisest, alustamisega varem. Samuti on arvestatud, et AKI taotlust vajadusel täiendatakse. AKI loa jaoks arvestame suhteliselt pika aja uuringu alguses andmekoosseisude ja päringute ning intervjuukava koostamiseks , mida kasutame AKI lubade taotlemise sisendina. Andmepäringute sujuvaks läbiviimiseks räägime need läbi nii registripidajate kui tellijaga. Kui lubade saamine võtab kavandatust ikkagi kauem aega, siis lükkame ajakavas edasi lubadest sõltuvaid tegevusi ja jätkame tegevustega, mis lubadest ei sõltu. Kui lubade saamine võtab kavandatust oluliselt kauem aega, nii et satub ohtu lepingu lõpptähtaeg, siis püüame koos tellijaga leida lisaaega antud uuringu korrektseks teostamiseks nii, et see ei kahjustaks tellija huve. Projektijuht, kaasprojektijuht, analüütikud , eksperdid Intervjueeritaval pole võimalik intervjuu ajaks leida piisavalt vaba aega või ei õnnestu leida sobivat aega fookusgrupi intervjuuks Riski mõju: keskmine Esinemise tõenäosus: keskmine Pakume välja teha intervjuu kahes või vajadusel kolmes osas lühemate osadena. Lepime kokku iga vestluse teemad. Fookusgrupi intervjuud KOV-idega tehakse kuni kolmes grupis, mis võimaldab suuremat paindlikkus aja valiku osas. Kvalitatiiv-a nalüütikud , ekspe r did Vajalike andmete hulk , mida on vaja eri registritest kokku panna on väga suur, andme te töötlemisele kulub palju aega ja uuringu ajakavast on seetõttu keeruline kinni pidada . Riski mõjus: suur Esinemise tõenäosus: keskmine Pakkuja hinnangul on kõige mõistlikum andmea nalüüsiks (sh kvaliteedi ja stsenaariumite analüüs ) võtta aluseks Statistikaameti teadlaste serveris juba kokku pandud registripõhise EUROMODi kogu rahvastiku andmeid hõlmav andmestik ja seejärel pärida juurde need vajaminevad andmed, mida selles andmestikus ei ole. See maandab andmete pärimise ja töötlemisega kaasnevaid riske, sest suur osa sissetulekuid ja inimese taustatunnuseid (nt vanus, sugu, haridus, jne) puudutavaid andmeid on juba kokku pandud ja puhastatud ning võimalik on alustada esmase analüüsi ja töötlusega. Pakkuja hinnangul võib aeganõudvam olla terviseandmete pärimine (ligi pool aastat), kuid sellega on samuti projekti ajakavas arvestatud. Kvantitatiivanalüütikud, eksperdid Esialgne registriandmete päring ei ole piisav uurimisküsimustele vastamiseks . Saadud andmed ei ole piisavad uurimisküsimustele vastamiseks või on andmed mitmeti tõlgendatavad või andmete saamine viibib. Riski mõju: keskmine Esinemise tõenäosus: suur Andmepäring tehakse kahes järgus. Esialgu päritakse andmed, mida on juba projekti alguses teada, et läheb vaja (nt EUROMOD andmestik, +STAR+ tervise omaosalust puudutavad tunnused, nt hambaravihüvitis, ravimihüvitis, õendusabi jne). Projekti keskel andmepäringut vajadusel täiendatakse ja taotletakse lisaandmeid. Projekti käigus viiakse läbi arutelu/konsultatsioon Statistikaametiga andmetega seotud küsimuste osas. Võimalike probleemide ennetamiseks lepitakse kohe projekti alguses tellij aga kokku , milliste tunnuste alusel väljavõtud koostatakse ning väärtõlgenduste vältimiseks räägitakse läbi, mida andmepäringu tunnused tähendavad. Andmemahu optimeerimiseks ja uuringu tähtaega arvestatakse lepitakse koos registripidajate ja Tellijaga kokku, millise ajaperioodi või hetkeseisu andmed päritakse. Projektijuht, kaasprojektijuht, kvantitatiiv-analüütikud , eksperdid Leibkondade majandusliku toimetuleku või omaosaluse andmepõhiseks hindamiseks ei ole võimalik k õiki andmeid registritest saada . Riski mõju: keskmine Esinemise tõenäosus: suur Analüüsi takse , kui olulise kategooriaga on tegemist ning sellest lähtuvalt otsitakse täiendava id lahendus i. Projekti kä i gus viiakse läbi konsultatsioon / arutelu Statistikaametiga, et täpsustada võimalikke andmeallikaid. Vajadusel pakut akse välja võimalikult sarnane näitaja/allika s/imputeeritakse puuduolevad andmed või pakutakse välja iseloomustav indikaator (või ka nt eluasemekulude puhul riigiülene piirmäär mõnele kuluallikale) . Projektijuht, kaasprojektijuht, kvantitatiiv-analüütikud , eksperdid KOV -ide lt ei saada vajalikku sisendit uurimis küsimustele vastamiseks. Riski mõju: keskmine Esinemise tõenäosus: keskmine Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutatakse nii fookusgrupi intervjuusid kui viiakse läbi küsitlus. Fookusgruppidesse kutsutakse KOV i de esindajaid piisava varuga, et jõuda soovitud osalejate arvuni. Ka on eeldatavalt on vaja KOVide poole pöörduda mitu korda. Küsitluse eesmärgiks on saada sisendit faktilistele küsimustele (nt eluasemekulude piirmäärad, nende muutmise sagedus ja põhjused), millele fookusgrupi intervjuul osalevad eksperdid/töötajad ei pruugi osata intervjuuvormis vastata. Küsitlus võimaldab informatsiooni vastajal kontrollida. Küsitluse puhul on võetud arvesse, et vastamismäär võib jääda ligikaudu 25% juurde , kuid see annab siiski laiema pildi eri KOVidest kui oleks intervj ee ritavate KOVide arv . Vajadusel viiakse läbi ka dokumendianalüüs täiendava info saamiseks (nt Riigi Teatajast piirmäärade analüüs ) . Kvantitatiivanalüütikud , eksperdid , kvalitatiiv-analüütikud Kõikide tunnuste puhul ei ole a ndmekvaliteedi hindamiseks ja nende kategooriatesse jagamiseks piisavalt informatsiooni Riski mõju: keskmine Esinemise tõenäosus: keskmine Kombineeritakse erinevaid metoodikaid ja allikaid , sh saadakse sisendit nii Statistikaametilt (konsultatsioon), dokumendianalüüs (registrite andmekoosseisud), esmane andmeanalüüs (eri andmestike võrdlused). Vajadusel leitakse teisesed andmeallikad. Kvantitatiiva nalüütikud, a ndme- ja teenus lahenduse ekspert Osutub, et toetuste üle otsustamiseks vajaliku andmestiku tekitatavad riskid ületavad oluliselt uurimisküsimustest tulenevat kasu tehes toimiva lahenduse loomise võimatuks Riski mõju: kõrge Esinemise tõenäosus: madal Teeme tihedat koostööd andmekaitse spetsialistidega ning analüüsime pidevalt kogutavate andmetega seotud riske. Kui need hakkavad ületama määra, milleni on võimalik andmeid seaduse ja eetikanormidega vastuollu minemata koguda, töötatakse koos kliendiga välja edasiste sammude kava. Õigusekspert/ Andmekaitse jurist , andme- ja teenuslahenduse ekspert Uuringueetika Isikuandmete töötlemise riskid (leke, väärkasutus, isikute õiguste rikkumine) Riski mõju: suur Esinemise tõenäosus: väike Uuring hõlmab tundlike isikuandmete (nt terviseandmed , sissetulekuandmed ) töötlemist. On oluline vältida andmete väärkasutust, lekkeid või andmesubjektide õiguste rikkumist. Järgime rangelt isikuandmete kaitse üldmäärust (IKÜM), Eesti seadusandlust ja head teadustava. Taotleme uuringu alguses Andmekaitse Inspektsiooni loa . Andmete kogumisel, hoidmisel ja analüüsimisel rakendame asjakohaseid turvameetemeid (pseudonüümimine, krüpteerimine, analüütikute teadlikkus jmt) ning pakkuja nägemuses viiakse andmeanalüüs läbi Statistikaameti teadlaste serveri turvalises keskkonnas. Kogutud teavet ei säilitata viisil, mis võiks viia osalejate identifitseerimiseni. Intervjuude transkriptsioonid ja salvestised kustutatakse uuringu lõppedes. Projektijuht Kõik tiimiliikmed Õiguslik e aspektidega seotud riskid Uuringutulemusi ei ole võimalik õiguslike ja andmekaitse piirangute tõttu praktikas ellu viia Riski mõju: kõrge Esinemise tõenäosus: keskmine Tiimi on kaasatud õigusekspert, kes on kaasatud kõikide uurimisülesannete juures ja lahenduste väljapakkumisel arvestatakse ka õiguslike aspektidega . Andmekaitsealaste riskide hindamisel analüüsitakse iga andmeobjekti ja töötlemistoimingu lõikes, kas ja millist õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks on võimalik kasutada ning kas ja millises ulatuses tuleks õigusakte muuta, et uuringu eesmärke saavutada. Seejuures lähtutakse andmekaitsealaste riskide hindamisel rangelt eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest, et tagada andmesubjekti õiguste igakülgne kaitse. Põhjendatud juhtudel jätab pakkuja omale õiguse teha soovituse teatud andmekoosseisude töötlemise vältimiseks, kui andmete töötlemise eesmärk ei ole piisavalt selge või kui see riivab ülemääraselt andmesubjekti privaatsusõigust. Taolistel juhtudel tuuakse välja võimalikud alternatiivsed lahendused uurimisülesande eesmärkide saavutamiseks. Õigusekspert / Andmekaitse jurist Tellijaga koostöö, uuringu tiimi ja väliste partneritega seotud riskid Ebapiisav kommunikatsioon ja koostöö uuringutiimi ja tellija vahel. Riski mõju: suur Esinemise tõenäosus: väike Projekti elluviimisel teeme tellijaga järjepidevat ja struktureeritud koostööd nii uuringu algfaasis kui ka kõigis järgnevates etappides. Lepime kokku regulaarsed kohtumised pakkuja meeskonna ja tellija esindajate ning juhtrühmaga. Eeldame, et hankija määrab kontaktisiku, kellega saab operatiivselt suhelda ning keda teavitame kõigist olulisematest arengutest. Kõik projekti käigus sõlmitud kokkulepped vormistame kirjalikult taasesitataval kujul. Samuti koostame kõigist projektikoosolekutest memorandumid, mis on kättesaadavad kõigile projekti osapooltele. Projekti juhib inimene, kellel on varasem kogemus projektijuhtimise ja kommunikatsioonitegevuste korraldamisega . Lisaks on projektitiimis kaasprojektijuht, kes saab projektijuhti toetada. Projektijuht, kaasprojektijuht Uuringu kvaliteet ei vasta hankija ootustele. Riski mõju: suur Esinemise tõenäosus : madal Uuringu kvaliteedi kindlustamiseks on oluline maandada kõik andmekogumise ja projekti juhtimisega seotud riskid. Pakkuja järgib uuringu kõigis tegevustes ja etappides head teadustava ja ESOMAR-i reegleid. Tellijal on võimalik oma ootusi selgitada uuringu avakoosoleku käigus, kus täpsustame uuringu metoodikat, sh vaatame üle ja täpsustame koostöös tellijaga uurimisülesanded ja plaanitud andmekogumise meetodid. Ajakavas on planeeritud tegevused korrapäraseks tellijapoolse sisendi saamiseks ja tutvustused ning arutelud juhtrühmas või laiendatud juhtrühmas (juhtrühm + teised välised eksperdid) . Igasuguste takistuste ilmnemisel teavitab projektijuht sellest ning lei takse ühised lähendused. Uuringutiimil on pikaaegne töökogemus projektidega, mille puhul on järgitud kõrgeid kvaliteedinõudeid. Projektijuht, kaasprojektijuht, kõik tiimiliikmed Tiimisisene töö ei toimi. Riski mõju: keskmine Esinemise tõenäosus: väike Tiimisisese tööjaotuse täpsustamiseks oleme koostanud põhjaliku tegevuste kirjelduse ning määratlenud vastutused ja rollid. Pakkumuse ettevalmistamisel oleme veendunud, et kõik tiimiliikmed mõistavad oma ülesandeid, õigusi ja kohustusi. Tiimis toimub pidev infovahetus, sealhulgas regulaarsed koosolekud, mis tagavad ülevaate projekti edenemisest ning võimaldavad võimalikke probleeme kiiresti märgata ja lahendada. Probleemide ilmnemisel suhtleme omavahel operatiivselt. Projektitiimi kuuluvad inimesed, kellel on varasem ad edukad koostöökogemus ed eri osapooltega . Projektijuht, kaasprojektijuht, kõik tiimiliikmed Tiimiliige lahkub pikemaks ajaks või jäädavalt töölt ja/või projektist. Riski mõju : keskmine Esinemise tõenäosus : madal Projekti kavandamise faasis oleme arvestanud, et ettenägematute asjaolude tõttu võib osutuda vajali kuks esialgu planeeritud tiimiliikmete vahetamine. Tiimis on piisavalt sarnaste kvalifikatsioonidega liik meid, et vajadusel teineteist asendada. Praxis on piisa va arvu töötajatega asutus, et vajadusel asendada pakkumusdokumendis toodud analüütikud teiste analüütikutega. Vajadusel on võimalik värvata ka organisatsiooniväliseid isikuid. Sellisel juhul kooskõlastab projektijuht muudatuse eelnevalt tellijaga. Kuna projekt on suur, siis on tiimi kaasatud ka kaasprojektijuht, kes saab vajadusel projektijuhti toetada. Seeläbi ei jää projektis tegevused viibima. Samuti hoiab projektijuht pidevalt silma peal sellel, et projektitegevused oleksid graafikus ning vajadusel (nt puhkamise korral) teevad tiimiliikmed ülesanded ära enne, kui pikemalt projektist eemal ollakse. Projektijuht, kaasprojektijuht, kõik tiimiliikmed Uurimistiimi ja partneri vaheline töö ei toimi Riski mõju: keskmine Esinemise tõenäosus: madal Pakkumuse koostamiseks oleme välja töötanud detailse tegevuste kirjelduse ning määratlenud vastutuse ja rollide jaotuse, sealhulgas tegevuste jagunemise partneri Proud Engineersi , välise eksperdi ja uuringutiimi vahel. Kõik tegevused on partneri ja välise eksperdiga läbi arutatud ning vajadusel täpsustatakse neid uuringu alguses. Uurimisrühmas toimub pidev ja struktureeritud infovahetus, kasutades veebipõhist suhtlusplatvormi ja failide jagamise keskkonda. Lisaks toimuvad regulaarsed koosolekud, mis tagavad, et kogu tiim (sh partner) on projekti edenemisest pidevalt informeeritud ning võimalikud probleemid märgatakse ja lahendatakse kiiresti. Projektijuht, kaasprojektijuht Kasutatud kirjandus Arenguseire Keskus. (2024). Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida? LÜHIRAPORT, september 2024. https://arenguseire.ee/raportid/milliseid-eesti-sotsiaal-ja-haridusvaldkonna-toetusi-ja-teenuseid-tasuks-personaliseerida/ Arrak, K., Koppel, K., Toim, K., Laurimäe, M., Pall, K., Kadarik, I., Viks- Binsol , P. (2024). Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Civitta Eesti AS, Sihtasutus Mõttekoda Praxis . https://www.praxis.ee/uploads/2024/12/Andmep%C3%B5hine%20personaliseerimine_l%C3%B5pparuanne_final_nov.pdf Attard , J., Cortis , K. (2023). A Study on the Enablers and Challenges of Co- Creation for the Digital Common Household Unit Integrated Public Service in Malta. Adm . Sci . 2023, 13, 29. https://www.mdpi.com/2076-3387/13/2/29 Bondarenko, D., Urva, M-J., Arrak, K., Koppel, K. (2023). Rakendusuuring "Algoritmi väljatöötamine elukohaandmete määramiseks ja selle rakendatavus praktikas“. Civitta Eesti AS, Triniti advokaadibüroo . Tellija: Siseministeerium . https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Civitta_l%C3%B5pparuanne_RR_algoritm_final.pdf Boyd , J., Lee, C. C., Ennis, H., O’Leary , J. (2023). Tailored Public Services. Deloitte Insights , 23 March 2023. https://www.deloitte.com/us/en/insights/industry/government-public-sector-services/government-trends/2023/tailored-government-services.html Esnar , K., Lapp, E. (2021). Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende sissetulekut ja omaosaluskoormust? Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-06/Kas%20Eesti%20elanikud%20saavad%20endale%20tervishoiuteenuseid%20lubada%2C%20arvestades%20nende%20sissetulekut%20ja%20omaosaluskoormust.pdf ESPAN. https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/espn-european-social-policy-network_en Eurofound . (2025) . Digitalisation of social protection , Publications Office of the European Union , Luxembourg. https://www.eurofound.europa.eu/en/publications/all/digitalisation-social-protection Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. (2023). Arvamus COM(2022)490 final – 2022/0299 (NLE). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022AE4756 European Commission . (2022). Proposal for a Council Recommendation On adequate minimum income ensuring active inclusion {SWD(2022) 313 final }. https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=26076&langId=en Hyee , R., Immervoll , H., Fernández , R, Lee, J. & Handscomb , K. (2024). How reliable are social safety nets in situations of acute economic need? Extended estimates for 14 OECD countries . OECD Social , Employment and Migration Working Papers No. 317. https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2024/12/how-reliable-are-social-safety-nets-in-situations-of-acute-economic-need_23f15e5c/568bb35b-en.pdf Immervoll , H. & Pastener , W. (2025). Weathering the storms ? M inimum-income benefits as a crisis response . OECD Social , Employment and Migration Working Papers No. 323. https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/06/weathering-the-storms-minimum-income-benefits-as-a-crisis-response_3ac9913a/d45ca27f-en.pdf Jezierska, I. M., Laurimäe, M., Lehari, M., Pall, K., Nopason, M. & Sinisaar, H. (2026). Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest. Uuringu aruanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis . https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Puuetega%20inimeste%20uuringu%20l%C3%B5ppraport.pdf Justiits- ja digiministeerium. (2025). Personaalne riik 2024-2030 . https://ww w .justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-04/Personaalne_riik-2025.pdf KPMG. (2024). Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs . Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024-12/Riiklikes%20andmekogudes%20ja%20registrites%20olevate%20andmete%20ning%20nende%20masinloetava%20v%C3%A4ljastamise%20v%C3%B5imekuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf Kvist , J. (2021). Denmark : Proposal for a new minimum income benefit system . ESPN Flash Report 2021/67. https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=25189&langId=en Kvist , J. (2022). Denmark : A minimum income benefit reform is underway , which includes an innovative child leisure allowance . ESPN Flash Report 2022/62. https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=26178&langId=en Laurimäe, M., Paulus, A., Paas, T (2025). Do official sample-based estimates of income inequality get it right ? What the income distribution of the whole population reveals . Unpublished manuscript ( submitted for publication in an academic journal ), University of Tartu, Estonia, 2025 . Leadbeater , C. (2006). The Future of Public Services: Personalised Learning in Personalising Education Schooling for Tommorrow . OECD. OECD Publishing. Légifrance . (2026). Chapitre II : Revenu de solidarité active (CASF). https://www.legifrance.gouv.fr/codes/section_lc/LEGITEXT000006074069/LEGISCTA000006157612/ Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium. (2024). Personaalne riik 2024. PersonaalneRiik-MKM_05 . 02.2024.pdf Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I., Nuiamäe, M., Michelson, A., Koppel, K., Laurimäe, M., Peterson, S. (2022). Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2021/12/TTT-ja-volgnevuste-moju-uuring_lopparuanne.pdf Meriküll, J. & Rõõm , T. (2025). Varaline ebavõrdsus leibkonna vs. üksikisiku tasandil . Eesti Panga Toimetised 7/2025 7/2025 . https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/toimetised/2025/72025-jaanika-merikull-tairi-room-varaline-ebavordsus-leibkonna-vs-uksikisiku-tasandil MISSOC. Mutual Information System on Social Protection. https://www.missoc.org/ Moynihan , D., Hybschmann , M., Gimborys , K., Loudin , S., McClellan W. (2025). Digital administrative burdens and clawback logics : the Australian Robodebt scheme . Perspectives on Public Management and Governance . 8(4) 187–194, https://doi.org/10.1093/ppmgov/gvaf011 Mroczka , J. & Pacifico , D. (2025). Comparative Assessment of Asset Requirements for Minimum Income Benefit Recipients . OECD Social , Employment and Migration Working Papers No. 328 . DELSA/ELSA/WD/SEM(2025)11 . https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/06/comparative-assessment-of-asset-requirements-of-minimum-income-benefit-recipients_72c0d196/73fbcd99-en.pdf OECD. (2024). Using AI to Manage Minimum Income Benefits and Unemployment Assistance : Opportunities , Risks and Possible Policy Directions . OECD Artificial Intelligence Papers , June 2024 No. 21. https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2024/06/using-ai-to-manage-minimum-income-benefits-and-unemployment-assistance_b11ccd e 4/718c93a1-en.pdf OECD. (2026). How do countries calculate tax liabilities and social benefit entitlements ? Policy descriptions for 2025 ( or latest available ) . https://www.oecd.org/en/topics/sub-issues/income-support-redistribution-and-work-incentives/how-do-countries-calculate-tax-liabilities-and-social-benefit-entitlements.html Participatiewet . BWBR0015703 . https://wetten.overheid.nl/BWBR 0 015703/2026-02-04 Ravimiamet. (2025). Ravimiameti statistika aastaraamat 2025 . Aastate 2020–2024 a ndmed . https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Ravimiamet_aastaraamat_2025.pdf Retsinformation . (2025). LBK nr 1004 af 30/06/2025 . https://www.retsinformation.dk/eli/lta / 2025/1004 Riigikontroll. (2023). Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus. https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/16215_RKTR_3559_2-1.4_2299_002-2.pdf Rijksoverheid . (2026). Nieuwe regels bijstand 2026 en 2027 . https://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/bijstand/nieuwe-regels-bijstand-2026-en-2027 Sinisaar, H. (2018). Töötamise toetamine toimetulekutoetusega. Sotsiaaltöö, 1/2018. https://tai.ee/sites/default/files/2022-01/155619647682_ST1_2018_link.pdf Sotsiaalhoolekande seadus. RT I, 30.12.2015, 5 . https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025029?leiaKehtiv Sotsiaalkindlustusamet. Toimetulekutoetus. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/toimetulekutoetus Sotsiaalministeerium. (2024). T oimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsus . https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a22c30cb-8b3e-4f38-bb47-08a6445f6125#kxdPVRdp Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus . RT I, 28.12.2017, 90 . https://www.riigiteataja.ee/akt/117102025008?leiaKehtiv Statistikaamet (2021). Leibkonnad ja perekonnad: Rahvastiku jaotumine leibkondadesse ja perekondadesse. Loendus 2021. Link: https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/leibkonnad-ja-perekonnad Statistikaamet (2025). Statistika valdkondade lõikes. Leibkonnad. Link: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/leibkonnad Statistikaamet. (2022). Paiknemisindeksi metoodika. https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Paiknemisindeksi metoodika.pdf TEHIK. Perehüvitiste e-teenus . https://www.tehik.ee/perehuvitiste-e-teenus Tervisekassa. Teenustasud ja omaosalus . https://tervisekassa.ee/inimesele/teenustasud-ja-omaosalus#tab-teenustasud Welfare Experiences . (2025). RASI 03.06.2025 seminari ettekanne. https://welfare-experiences.org/et/konverentsid-seminarid-et/welfare-experiences-seminar-tallinna-ulikoolis WHO . UHC Watch . https://apps.who. i nt/dhis2/uhcwatch/ Võrk, A., Piirits, M. (2023). Poliitikaanalüüs: Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/media/3168/download Tehnilises kirjeldusest nõutud tõendid : Metoodikanäited : vähemalt üks mikrosimulatsiooni või stsenaariumianalüüsi näide Arrak, K., Koppel, K., Toim, K., Laurimäe, M., Pall, K., Kadarik, I., Viks-Binsol, P. (2024). Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Civitta Eesti AS, Sihtasutus Mõttekoda Praxis. Kättesaadav: https://www.praxis.ee/uploads/2024/12/Andmepõhine%20personaliseerimine_lõpparuanne_final_nov.pdf Roll: registripõhise kogu rahvastiku EUROMODi sisendandmete põhjal toetuste personaliseerimise mõju analüüs (nii sotsiaal- kui tervisevaldkonna stsenaariumite loomine ja analüüs) . Mõned näited stsenaariumitest (kogu loetelu ja tulemused on leitavad raportist) : Lapsetoetuse järkjärguline vähendamine kahekordsest toimetulekupiirist kõrgema sissetulekuga peredel: toetust tõstetakse 240 euroni lapse kohta, sissetulekuallikana võetakse lisaks kõikide leibkonnaliikmete töisele sissetulekule arvesse ka liikmete poolt investeeringutest saadavat tulu ja saadavaid toetusi (v.a lapsetoetus). Lapsetoetuse tõstmine madalama palgaga peredel ja kaotamine kõrgema töise sissetulekuga peredel: kui toetuse saaja ja tema elukaaslase kokku liidetud töine sissetulek on madalam kui kahekordne keskmine palk (3902 eurot), saab leibkond kõrgemat lapsetoetust esimese lapse eest 160 eurot, teise lapse eest 130 eurot ning järgnevate laste eest 100 eurot. Kui sissetulek on kõrgem, siis toetust ei maksta. Üksikvanema lapse toetusele ülempiiri kehtestamine: toetus puudub, kui toetuse saaja ja tema partneri kokku liidetud töine sissetulek on üle kahekordse keskmise palga Ühtne vajaduspõhine lapsetoetus: lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse viimine ühe toetuse alla. Toetus tõuseb 160 euroni iga lapse kohta. Kui toetuse saaja ja tema elukaaslase kokku liidetud töine sissetulek on madalam kui kahekordne keskmine palk (2024. aastal 3902 eurot), makstakse toetus välja täies määras. Kui sissetulek on kõrgem, vähendatakse toetust ühe euro võrra iga viie tulueuro kohta. Haigus- ja hooldushüvitise langetamine 20% võrra kõrgema sissetulekuga inimestel: hüvitise suurust langetatakse 20% kõigi haiguslehtede ja hoolduslehtede puhul, kui inimese töine sissetulek on kaks korda suurem kui riigi keskmine. Haigus- ja hooldushüvitise langetamine 30% võrra kõrgema sissetulekuga inimestel: hüvitise suurust langetatakse 30% kõigi haiguslehtede ja hoolduslehtede puhul, kui inimese töine sissetulek on kaks korda suurem kui riigi keskmine. Ülesandeks oli poliitikamuudatuste simuleerimine EUROMODis ja/või sisendandmefailis Stataga (nt üksikvanema lapse toetuse puhul andmete kohendamine; haigushüvitise määra muutmine) ja tulemuste analüüs Stataga väljundfailis (nt mõjutatud inimeste arv, toetuse saajate arvu muutus, vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamine ) ; nii EUROMODis kui ka Statas saab välja arvutada kulu riigieelarvele . Samuti vaatasime tundlikkust eri piiride juures ehk kuidas on mõju riigi kuludele, kui võtta aluseks nt 2; 2,5; 3; 3,5; 4 kordne piir . Laurimäe, M., Sinisaar, H., Jezierska, I. M. (2025). Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele. Tallinn: Mõttekoda Praxis. Lisainfo siit: https://praxis.ee/uploads/2025/05/maksumuudatused_ja_eelarvekärped_lõppraport.pdf Roll projektis: projektijuht, andmeanalüütik, muudatuste modelleerimine mikrosimulatsioonimudelis EUROMOD ja/või Statas (registripõhiste andmete analüüs) ja tulemuste analüüs Statas. Registriandmete analüüs , kogu rahvastiku andmed. Stsenaariumid: Tulumaksu tõus Maksuküüru kaotamine Puuetega inimeste sotsiaalt oetuse simuleerimine ja toetuse kasvu arvestava indikaatori loomine (andmed olid varasemad, kui toetuse tõus) M õjude analüüs : sh poliitikamuudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ja sissetulekute jaotusele. Täiendavate näitajate (nt ekvivalentnetotulu, vaesuse määr jne) arvutamine EUROMOD registriandmete põhjal Statas. Uuring täisealiste puudega inimeste puude tuvastamise, toetuste ja hüvede ümber korraldamisest (ei ole veel avaldatud) Lisainfo siit: https://www.praxis.ee/tood/puude-tuvastamine-toetused-huvitised/ Roll projektis: Andmeanalüütik/ökonomist. Uuringu raames toetus t e ümberkorraldamisega seotud erinevate stsenaariumite analüüs. Kuna toetused ei ole EUROMODis simuleeritud ja stsenaariumid nägid ka ette osaliselt toetuste suurendamist (teatud gruppidel) või kaotamist ja asendamist töövõimetoetusega või piirangust seotud toetusega , siis simuleeriti muudatusi EUROMOD sisendandmestikus – seejärel kasutati EUROMODi, et arvutada maksud ja mõju kättesaadavale tulule (seeläbi vaesusele). Samuti arvutati mõju riigieelarvele. Mikrosimulatsiooni loeng ja praktikum Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureuse ja magistriõppe tudengitele ainetes „Põhjuse ja tagajärje seosed“ ja „ Majanduspoliitika mõjude hindamine“ Tutvustavad slaidid mikrosimulatsioonidest üldisemalt , EUROMODist ja EUROMOD online tööriistast. Lisaks sai a ine jaoks koos Andres Võrguga loodud Stata ja R põhine mikrosimulatsiooni mudel/ kood , mis võimaldas nii koodipõhiselt kui ka RShiny kaudu veebis modelleerida/simuleerida nii maksumuudatuste (maksumäära muutus, maksuvaba tulu muutus) kui ka lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse summa muutuse mõju riigi eelarvele , sissetulekute jaotusele (detsiilid), vaesusele. TÖÖKOGEMUS ANALÜÜTIK alates 2022 Mõttekoda Praxis Olen töö-ja sotsiaalelu programmi liige ja osalen erinevates rakendusuuringutes analüütiku ja projektijuhina. Koostan aruandeid, raporteid ja infomaterjale. Viin läbi kvalitatiivset andmekogumist (intervjuud, fookusgrupid, jne) ning MIRIAM analüüsi. Osalen poliitikasoovituste koostamisel, esitlen uuringute tulemusi konverentsidel jm sündmustel. LEHARI Juhin Eurofoundi (Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond) võrgustiku Praxise tööd [email protected] PROJEKTIJUHT 2020-2022 +372 5666 3534 MTÜ Rahvusvaheline Maja Aitasin arendada sotsiaalset ettevõtet, mille eesmärk on pagulaste ja uussisserändajate tööturulõimumine OSKUSED Panustasin organisatsiooni tegevuste mõju hindamiseks strateegia ja metoodika loomisesse Kvalitatiivsed uurimis- ja analüüsimeetodid HARIDUS Raportite koostamine ja ANTROPOLOOGIA MAGISTER 2020-2022 kirjutamine Tallinna Ülikool eesti (emakeel) ja inglise keeles (C2) Uurisin pagulasrändega Eestisse tulnud inimeste kogemusi: suuri muutusi isiklikus tööelus, kohalikul tööturul toimetulekut, töö tähendust rände kontekstis. Avalik esinemine eesti (emakeel) ja Lõpetasin cum laude inglise keeles (C2) ANTROPOLOOGIA JA GLOBAALNE ARENG BAKALAUREUS MS Office, NVivo University of Sussex 2016-2019 Lõpetasin kõrgete tulemustega (first class degree) Projektijuhtimine Sain tulemustepõhist stipendiumi (Scholarship of Excellence) Tallinna Inglise Kolledž 2004-2016  PUBLIKATSIOONID Padar, E., Kletter, T., Tinn, M., Kübar, U., Lehari, M. (2025). Vabatahtlike kaasamise praktikad lõimumisvaldkonnas. Uuringuaruanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis. Pall, K., Lehari, M. Tööampsu abil tööturule. Ajakiri Sotsiaaltöö. 7.mai , 2025. Jezierska, I. M; Järvela, S.; Kiissel, A.; Kletter, T.; Kurmiste, A.; Lehari, M.; Padar, E.; Pall, K.; Raja, M.; Sinisaar, H. (2025). Võru linna vanemaealiste rahuloluuuring. Tallinn: Mõttekoda Praxis. Lehari, M., Kletter, T., Jezierska, I. & Tinn, M. (2025). Vabaühenduste kogemused ja võimekus kaasata uussisserändajaid, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid. Mõttekoda Praxis. Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M., Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise toetamine. Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis Haugas, S., Annist, A., Kendrali, E., Kurmiste, A., Lehari, M., Pall, K., Raja, M., Teidla-Kunitsõn, G., Tinn, M., & Öeren, M. (2025). Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine. Laurimäe, M., Lehari, M., Melesk, K., Pall, K., Raihhelgauz, M., Sinisaar, H.,Toim, K. (2024) Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Mõttekoda Praxis. Lehari, M., Ester, J., Tinn, M., Jezierska, I. (2024). KiVa programmi rakendamise sihtrühmauuring. Mõttekoda Praxis. Lehari, M., Toim, K., Melesk, K., Norberg, A-G. (2024). Avaliku sektori digioskuste arendamine. Õppetunnid viiest välisriigist. Mõttekoda Praxis. Melesk, K., Lehari, M., Kurmiste, A., Norberg, A. G. (2023) TWING: Exploring the contribution of social dialogue and collective bargaining in the promotion of decent and productive telework in the post-Covid-19 scenario. Estonia: Desk Research Report. Haugas, S., Kendrali, E., Kadarik, I., Kallip, K., Lauri, T., Lehari, M., Melesk, K., Mägi, E., Nuiamäe, M., Põder, K., Teidla-Kunitsõn, G., Teppo, M., Toim, K. (2023). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna "Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul" tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Tallinn: Mõttekoda Praxis. Allemann, M., Lehari, M., Melesk, K., Mägi, E. (2023). Täiskasvanute gümnaasiumide kutseõppeasutustega liitmise mõjuanalüüs. Lõpparuanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I., Nuiamäe, M., Michelson, A., Koppel, K., Laurimäe, M., Peterson, S. (2022). Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele. Mõttekoda Praxis.  Markus Nopason Telefoninumber: (+372) 56602389 (Mobiiltelefon) E-posti aadress: [email protected] HARIDUS JA KOOLITUS 29/08/2022 – PRAEGUNE MAJANDUSTEADUS Tartu Ülikool – Majandusteaduse alused (mikro- ja makroökonoomika, avaliku sektori ökonoomika) – Majandusanalüüs (R, Stata, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimimsmeetodid, ökonomeetria) – Inimesed ja finantsid ettevõttes – Riigiteadused kõrvalerialana, rahvusvahelisete suhete moodul EQFi tase EQF tase 6 05/02/2025 – 06/06/2025 Gent, Belgia VÄLISSEMESTER GENTI ÜLIKOOLIS Genti Ülikool Eriala Majandusteadus EQFi tase EQF tase 6 TÖÖKOGEMUS POLIITIKAANALÜÜTIK – MÕTTEKODA PRAXIS SA – 01/10/2025 – Praegune – TARTU, EESTI – Andmeanalüüs (R, Excel) – Aruannete koostamine – Kirjanduse analüüs POLIITIKAANALÜÜTIK – SOTSIAALMINISTEERIUM – 01/06/2025 – 08/08/2025 – TALLINN, EESTI Praktika – Inimeste elukaareliste tulu-kulu mudel (Excel) – Tulemuste kommunikeerimine OSKUSED R tarkvara Microsoft Excel Stata tarkvara süsteemne mõtlemine vastutustundlikkus avalik esinemine majandusmatemaatika kohanemisvõime KEELEOSKUS Emakeel(ed): EESTI KEEL Muu(d) keel(ed): MÕISTMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE Kuulamine Lugemine Suuline esitus Suuline suhtlus INGLISE KEEL C2 C2 C2 C2 C2 Tasemed: A1 ja A2: algtasemel keelekasutaja; B1 ja B2: iseseisev keelekasutaja; C1 ja C2: vilunud keelekasutaja  ANN GERTRUD NORBERG HARIDUSKÄIK +3725237746 august 2024 - [email protected] Stockholm University Stockholm, Rootsi / Tallinn, Eesti ENVIRONMENTAL SOCIAL SCIENCE - HUMAN GEOGRAPHY Läbitud moodulid: Environment, Markets and Politics Environment and Global Goverance TÖÖKOGEMUS Spatial Planning Across Europe aprill 2023 - Urbanisation and Environment Mõttekoda PRAXIS Theoretical Approaches in Human Geography ANALÜÜTIK - TÖÖ JA SOTSIAALELU Advanced Research Methods for Master’s Thesis Mõned osaletud projektid: august 2023 - detsember 2023 Avaliku sektori IT-oskuste arendamine Perearstiabi digilahendused University of Oslo - Erasmus+ vahetussemester vanemaealistele Läbitud moodulid: Eurofond võrgustik (PolicyWatch, ERM Economic Globalisation and Regional Development legal etc.) Nordic Welfare Society - Contemporary Perspectives Between Authoritarianism and Democracy in the Post- juuli 2022 - august 2022 Communist Region Mõttekoda PRAXIS PRAKTIKA september 2021 - juuni 2024 Toimetulekutoetuste uuring Leiden University BSc september 2021 - juuni 2024 INTERNATIONAL RELATIONS AND ORGANISATIONS, Üliõpilaste selts - CIROS GPA 7.4 AKTIIVNE LIIGE Läbitud moodulid: Ürituste korraldamine International Relations Statistics II Ülikoolielu edendamine International Organisations Global History Tallinna Inglise Kolledži õpilasesindus Actors in World Politics Comparative Politics AKTIIVNE LIIGE, ÜRITUSTE KORRALDAJA Economics for Political Science Political Science Statistics I & II Politics of the European Union KEELED Global Security International Law and Human Rights Research Methods (qual & quant) International Development eesti keel (emakeel) inglise keel (C2) - C1 Advanced september 2018 - juuni 2021 prantsuse keel (B1) - DELF vene keel (A1) Tallinna Inglise Kolledž KESKKOOL - INTERNATIONAL BACCALAUREATE DIPLOMA OSKUSED PROGRAM, 38 PUNKTI Väga hea oskus: MS office, Google Suite ja SPSS tarkvara Väga hea oskus: sotsiaalmeedia platformid: Instagram, Facebook, Twitter, Youtube  Projekti aja - ja tegevus kava Järgnevas tabelis on esitatud projekti etappide lõikes uuringu peamised tegevused koos eeldatava läbiviimise ajaperioodidega (projekti nädalad), tegevuste läbiviijate (sh vastutaja) ning tööde maksumuse kirjeldusega . Tabeli järel on esitatud nägemus koostööst T ellijaga. Tabel 3 . Uuringu aja - ja tegevus kava (autorite koostatud). Algus- ja lõpptähtaeg või kestus nädalates Vastutav isik ( boldis ) ja täitjad Maksumus km-ta , € E ttevalmistus Etapi kogukulud on jaotatud järgnevate etappide vahel * Lepingu sõlmimine (kuupäev eelduslik, sõltub konkursi läbiviimisest) Nädal 2 ( 11 . - 1 5 . 0 5 ) Projektijuht Tellija ja Töövõtja avakohtumine (lõpliku ajakava kokkuleppimine, tööde edasise korralduse ja kontaktisikute täpsustamine, küsitlustööde ettevalmistamise arutelu jms) Nädal 1 ( 8 .0 5 ) Projektijuht K ogu meeskond ( kohtumise ettevalmistus) Andekoosseisu täpsustamine tellija ja S tatistikaametiga ( STAR, Tervisekassa jm andmed) Nädal 4 - 5 ( 25.05 .- 5 .0 6 ) Analüütik Merilen Laurimäe Ekspert Hede Sinisaar , projektijuht AKI ja e etikakomitee loa taotlemine (kokkuleppel tellijaga) Nädal 4 - 3 ( 25 .0 5 - 3 1 .0 7 ) Ekspert Hede Sinisaar I etapp Leibkonna defineerimine ja leibkonna andmete kättesaadavus Etapi kogukulud koos töögrupi , tiimi sisekohtumiste j m : 5 6 777,70 € Dokumendianalüüs ( õigusaktid, rahvusvaheline kirjandus, varasemad analüüsid) Nädal 2 - 13 ( 1 1. 0 5 - 3 1 .0 7 ) E kspert Kelly Toim, analüütikud Hede Sinisaar, Markus Nopason , Katre Pall Teiste riikide analüüs (3 – 4 riigi ülevaated) Nädal 3- 1 3 ( 18 .0 5 - 3 1 .0 7 ) Projektijuht Analüütikud, Hede Sinisaar , Kelly Toim Ann Gertrud Norberg Fookusgrupi intervjuud KOV-de TTT menetlejatega Nädal 1 7 - 22 ( 24 .0 8 - 2 . 10 ) Projektijuht , analüütikud Miriam Lehari , Ann Gertrud Norberg Eksperdiintervjuu Õiguskantsleri kantselei ametnikega Nädal 17 - 20 ( 2 4 .0 8 - 18 .0 9 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari Arute l u Statistikaameti ekspertidega Nädal 3 - 5 ( 18 .0 5 - 5 .0 6 ) Analüütik Merilen Laurimäe Eksper did Hede Sinisaar, Kelly Toim ja Andres Kütt Statistikaameti ja registritega andmekasutuslepingute sõlmimine, EP HFCS uuringu ligipääsu taotlemine Nädal 18 - 23 ( 3 1 .0 8 - 9 . 10 ) Analüütik Merilen Laurimäe E kspert Hede Sinisaar Minimaalse andmekoosseisu määratlemine Nädal 23-25 ( 5 . 10 - 2 3 . 10 ) Analüütik Merilen Laurimäe Eksperdid Kelly Toim, Hede Sinisaar, analüütik Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 23 - 25 ( 5 . 10 - 2 3 . 10 ) E kspert Andres Kütt , Õigusekspert Kristiina Laanest Hinnang andmekasutuse käitumuslikele riskidele ja maandamismeetmed Nädal 25-26 ( 19 . 10 - 30 . 10 ) Projektijuht Eksperdid ja analüütikud Vahearuande kirjutamine Nädal 25 - 2 8 ( 19 . 10 - 1 3 . 1 1 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraport ( leibkonna defineerimine, andmete kättesaadavus ) N ädal 2 9 (2 2 .1 1 .2026 ) Projektijuht Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti tutvustamine ja arutelu Nädal 29 (2 4. 11) Projektijuht Eksper did Tellija tagasiside vaheraportile Nädal 30-31 (23.11-4.12) Tellija tagasiside tutvustamine Nädal 32 (7.12-11.12) Vaheraporti täiendamine Nädal 3 2 -3 3 ( 7 .1 2 - 18 .1 2 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 19 % lõppsummast ) Nädal 34 -35 ( 2 1 .1 2 - 31 .1 2 ) Projektijuht II ETAPP – Leibkonna majandusliku toimetuleku väljaselgitamine ja andmete kättesaadavus Etapi kogukulud koos töögrupi , tiimi sisekohtumiste jm : 7 1 719,20 € Dokumendianalüüs majandusliku toimetuleku hindamise praktikatest Nädal 18 - 22 ( 3 1 .08- 2.10 ) Projektijuh t , Analüütikud Hede Sinisaar ja Ma rkus Nopason Teiste riikide analüüs (3 – 4 riiki) majandusliku toimetuleku defineerimisest ja sissetulekute (varad) / kulude (sh eluase) määratlemisest Nädal 18-22 (3 1 .08- 2. 1 0) Eksperdid /analüütikud Hede Sinisaar, Kelly Toim, Merilen Laurimäe , M arkus Nopason Arutelu Statistikaameti ekspertidega (konsulteerimise eesmärgil) Nädal 27 -2 8 ( 2 . 1 1 – 1 3 .1 1 ) Analüütik Merilen Laurimäe Eksperdid Hede Sinisaar, Kelly Toim, Andes K ütt Ekspertintervjuu Eesti Pangaga varade teemal Nädal 28 - 2 9 ( 9 . 1 1 - 2 0 . 1 1 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari HFCS uuringu andmete analüüs Nädal 2 7 -2 9 ( 2 . 1 1 - 2 0 .1 1 ) K aasprojektijuht Analüütikud Markus Nopason , Hede Sinisaar Andmete võrdlus - TTT tegelikud saajad STARst ja võrdlus Euromodi leibkonnad Nädal 29 -3 4 (1 6 . 1 1 -2 3 .1 2 ) Analüütik Merilen L aurimäe Analüütikud /eksperdid Kelly Toim, Markus Nopason , Hede Sinisaar Alaetapp : eluasemekulude määratlemine KOVde küsitlus - kui tihti, mis põhjustel piirmäär asid muudetakse; tulemuste analüüs Nädal 2 8 -3 1 (9.1 1 - 4 .1 2 ) Analüütikud Markus Nopason , Hede Sinisaar , Merilen Laurimäe Eluasemekulude andmeanalüüs Nädal 29-3 3 (19.10-2 0 .11) Analüütikud Merilen Laurimäe , Hede Sinisaar, Kelly Toim, Markus Nopason Minimaalse andmekoosseisu määratlemine, kvantitatiivne analüüs veapiiride hindamiseks Nädal 33 -34 (1 6 .1 1 - 27 .11) Analüütik Merilen Laurimäe Ekspe rdid Hede Sinisaar, Kelly Toim, Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 33 -34 (1 6 .1 1 -27.11) Ekspert Andres Kütt Õ igusekspert Kristiina Laanest Ekspertintervjuu MTAga – varad ja mustalt töötamine Nädal 3 0 -3 3 ( 23 .1 1 - 18 .1 2 ) Projektijuht Analüütik Miriam Lehari Stsenaariumide arutelu Nädal 35 -3 7 ( 30 .1 1 - 18 .1 2 ) Projektijuht Kogu meeskond Vahe aruande kirjutamine Nädal 37 - 40 (1 1 . 01 - 5 . 0 2 .2027 ) Projektijuht Kogu meeskond II Vaheraport N ädal 41 ( 1 4 . 0 2 .2027 ) Projektijuht Kohtumine tellija juhtrühmaga, vaheraporti arutelu Nädal 4 1 (1 6 .0 2 ) Projektijuht Eksperdid Tellija tagasiside vaheraportile Nädal 42-43 (1 5 .0 2 -2 6 .0 2 ) T ellija suuline tagasiside tutvustus Nädal 44 Vaheraporti täiendamine Nädal 4 4 -4 5 (1.0 3 - 1 2.0 3 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (24% lõppsummast) Nädal 46 (1 5 . 0 3 - 19 . 0 3 ) Projektijuht III etapp Tervishoiu omaosalus Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 5 3 789,40 € Dokumendianalüüs Nädal 1 8- 29 ( 3 1 . 08 - 2 0 . 1 1 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütik Elisabeth Kelner Tervisekassa andmestiku loomine ja viimine Statistikaameti keskkonda Nädal 18 - 26 ( 3 1 . 08 - 30 .1 0 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütik ud Elisabeth Kelner, Hede Sinisaar, Markus Nopason Esmase andmete ja allikate kaardistus koos hinnanguga andmete kvaliteedile ja õiguslik hinnang – milliseid muudatusi on vaja teha andmekogudes Nädal 41 - 44 ( 8 . 0 2 - 5.0 3 . 2027 ) Ekspert Andres Kütt , Õigusekspert Kristiina Laane s t Ekspert Kai j a Kasekamp Mikroandmete analüüs (Tervisekassa andmed) Nädal 3 6- 44 ( 4 . 01 . - 5 . 0 3 .2027 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütikud Elisabeth Kelner ja Markus Nopason Rahvusvahelise praktika analüüs Nädal 3 6 - 44 ( 4 . 01 . - 5 .0 3 .202 7 ) Ekspert Kaija Kasekamp Mikroandmete analüüs ; sh Euromod I UÜ ja II UI leibkonna defi ni tsiooni rakendam ine Nädal 41 - 46 ( 8 . 0 2 - 19 . 0 3 .2027 ) Ekspert Kaija Kasekamp Analüütikud Elisabeth Kelner, Kelly Toim, Merilen Laurimäe ja Markus Nopason Stsenaariumide arutelu (sisend V etappi) Nädal 45 - 47 ( 8 . 0 3 - 26.0 3 . 2027 ) Kaasprojektijuht Eksperdid ja analüütikud Vaheraporti kirjutamine Nädal 45 - 47 ( 8 . 0 3 - 26.0 3 . 2027 ) Projektijuht Kogu meeskond III Vaheraporti esitamine tellijale Nädal 50 ( 1 8 .0 4.2027 ) Projektijuht Kohtumine tellija juhtrühmaga, vaheraporti arutelu Nädal 51 20.04.2027 Tellija tagasiside vaheraportile (3 nädalat) Nädal 5 1 -5 3 ( 1 9 .0 4 - 7 .0 5 ) T ellija tagasiside vaheraportile suuliselt Nädal 5 4 ( 10 . - 14 .0 5 ) Projektijuht Eksperdid Vaheraporti täiendamine Nädal 5 4 -5 5 ( 10 . - 21 .0 5 ) Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (18% lõppsummast) Nädal 5 6 ( 24 .- 2 8 .0 5 ) Projektijuht IV etapp Andmekaitse ja IT Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 35 859,60 € Kehtiva õiguse analüüs Nädal 46 - 50 ( 15 . 0 3 - 1 6 .0 4 .) Õigusekspert Kristiina Laanest Intervjuud ekspertidega Nädal 48 - 51 ( 29 . 03 - 2 3 .0 4 .) Õigusekspert Kristiina Laanest Õiguslike lahenduste esitamine Nädal 50 - 53 ( 1 2 . 0 4 - 7 .0 5 .) Õigusekspert Kristiina Laanest IV Vaheraport Nädal 5 5 ( 23.05.2027 ) Projektijuht Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 56 (25.05.2027) Projektijuht Eksperdid Tellija tagasiside vaheraportile (3 nädalat) Nädal 5 6 - 5 8 ( 24 . 0 5 - 11 .0 6 .) Tellija suuline tagasiside Nädal 59 ( 1 4 .- 18 .0 6 .) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine Nädal 5 9 - 60 ( 14 . 0 6 - 25 .0 6 .) Eksperdid Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (12% lõppsummast) Nädal 61 ( 28.06 .-2.0 7 ) Projektijuht V etapp Tulevikulahendused ja soovitused, stsenaariumide analüüs Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 47 812,80 € Toimetulekutoetuse stsenaariumide analüüs Nädal 42 - 59 ( 1 5 . 0 2 - 18 . 06 ) Analüütikud Merilen Laurimäe, Kelly Toim, Hede Sinisaar, Markus Nopason , Katre Pall Toimetulekutoetuse lahendusettepanekud Nädal 58 - 59 ( 7 . 0 6 - 18 .0 6 ) Projektijuht Analüütikud/eksperdid Merilen Laurimäe, Kelly Toim, Hede Sinisaar Tervishoiu omaosaluse tulevikulahendused Nädal 50 - 59 ( 1 2 . 0 4 - 18 .0 6 ) Ekspert Kaija Kasekamp V Vaheraport ehk Ettepanekud tulevikulahendusteks Nädal 61 ( 4 .0 7 . 2027 ) Projektijuht Kogu meeskond Kohtumine tellija juhtrühma ga, vaheraporti arutelu Nädal 62 6.07.2027 Tellija tagasiside vaheraportile ( 6 nädalat) Nädal 62 - 6 7 ( 5 . 07- 13.08 ) Tellija suuline tagasiside Nädal 6 8 ( 16 . 0 8 - 20.08 ) Projektijuht Eksper did Vaheraporti täiendamine (läheb lõpparuandesse) Nädal 6 8 - 69 ( 16 .0 8 - 29.08 ) Projektijuht Kogu meeskond Vaheraporti vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (16% lõppsummast) Nädal 7 0 ( 30 . 08 .- 3 . 09 ) Projektijuht L õpparuande esitamine Etapi kogukulud koos töögrupi, tiimi sisekohtumiste jm : 23 906,40 € Lõpparuande esitamine Tellijale ( lisaks one - pager-id eesti ja inglise keeles) Nädal 70 ( 5.09.2027 ) Projektijuht Tellija juhtrühmaga kohtumine tulemuste valideerimiseks Nädal 71 (7.09.2027) Tellija tagasiside lõpparuandele Nädal 7 1 - 7 2 ( 6 . 09 -1 7 . 09 .) Tellija suuline tagasiside Nädal 73 (2 0 .-2 4 .0 9 ) Projektijuht Eksperdid Lõpparuande täiendamine lähtuvalt Tellija kommentaaridest (2 nädalat) Nädal 73 - 74 ( 2 0 . 09 - 1 . 10 ) Projektijuht Kogu meeskond Lõpparuande ja kõigi lisamaterjalide lõplik üleandmine Tellijale Lõpparuande vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse ( 8 % lõppsummast) Nädal 74 ( 3.10 .2027) Projektijuht Kaasprojektijuht Uuringu tulemuste esitlemine kuni 3 korral Vastuvõtmise akti koostamine, vahemakse (3% lõppsummast) 2 kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist Nädal 75 - 82 ( 4.10 - 26.11 .202 7 ) Projektijuht Eksperdid 8964,90€ Artikli kirjutamine, muud kommunikatsioonitegevused Nädal 75 - 82 ( 4 . 10 - 26 . 11 .202 7 ) Projektijuht Eksperdid, analüütikud KOKKU projekti maksumus ilma km-ta, € 298 830 € Projekti maksumus koos käibemaksuga (24%) 370 549 € * Aja- ja tegevuskavas on esitatud ettevalmistus kui eraldi etapp ning see sisaldab ka regulaarseid tiimi sisekohtumisi projekti etappide lõikes . Selle kulu on jaotatud uuringu teiste etappide vahel. Etappide kulu sisaldab ka nt Statistikaameti konfidentsiaalsus lepingu sõlmi mise tasu ning andmete ettevalmistuse kulu, kuid ka vajadusel tõlke vm kulu. Etappide kogukulude summa moodustab projekti maksumuse . Projekt on mahukas ning selle käigus võib ilmneda lisavajadusi, mida ei ole võimalik algfaasis täielikult ette näha. Kui projekti jooksul selgub täiendav andmevajadus, mis toob kaasa uue suurema andmehõive ning k ui selliste lisatööde maht ületab 5% projekti eelarvest, lepivad osapooled omavahel koostöös kokku sobivad lahendused. Lõplikud kuupäevad ajakavas ajakohastatakse vastavalt lepingu sõlmimise tegelikule kuupäevale ning lõplik ajakava allkirjastatakse poolte poolt enne tegevustega alustamist . Samuti võib olla vajalik projekti kestel aja- ja tegevuskava täpsustada vastavalt uurimusülesannete tulemustele. Lisaks ajakavas toodule t oimuvad regulaarsed sisemised projektime e skonna kohtumised, et tagada sujuv ülesannete jaotus ning kogu meeskonna kaasatus igas pr ojekti etapis. Samuti on tegevustes arvestatud T ellija ja juhtrühma kohtumistega. Koostöö tellijaga Projekti elluviimisel tehakse koostööd tellijaga kogu uuringu vältel tellija ja pakkuja töögrupi raames . Selline lähenemine võimaldab Tellijal vajadusel olla kursis uuringu käiguga ning soovi korral uuringu erinevates etappides oma ettepanekutega panustada ning tagab uuringu vastavuse t ellija ootustele. Pakkuja peab oluliseks pideva kommunikatsiooni toimumist uuringu jooksul ning uuringujärgselt. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele esitame kõik tellijaga kooskõlastamist aruanded tellijale tagasisidestamiseks ning arvestame, et üldjuhul on ta gasisidestamiseks kaks nädalat, kui uurimusülesande III ja IV korral kolm nädalat. Samuti arvestame, et kui tellijaga on vaja kooskõlastada muid materjale, siis edastame need tutvumiseks vähemalt viis tööpäeva enne kooskõlastamise tähtaega. Tõhusa koostöö eelduseks on p akkuja ja T ellija kinnipidamine kokkulepitud tähtaegadest. Juhul, kui tekivad lepingu osapooltest sõltumatud viivitused, siis teavitatakse teist osapoolt sellest esimesel võimalusel ning lepitakse kokku uus tähtaeg. Selleks, et tagasiside tööprotsessi toetaks, soovitame tellijal sünteesivalt koondada kõigilt kaasatud osapooltelt aruandele antud tagasiside ühte kirja. See aitab vältida olukorda, kus T ellija kaasatud osapoolte kommentaarid on vastuolulised ning projekti elluviijal tuleb otsustada, millist seisukohta arvestada tellija seisukohana. T ellija poolt edastatud tagasisidele esitab uuringu läbiviija omalt poolt tagasiside, milliste soovituste ja kommentaaridega on arvestatud ja millistega mitte. Kui soovituse või hinnanguga ei arvestata, siis vajadusel tuuakse välja vastav selge põhjendus. Koostöö T ellijaga võiks pakkuja hinnangul tugineda ennekõike T ellija ja pakkuja vahelisel jooksval suhtlemisel e-kirja teel ning töökohtumiste kaudu. Kohtumistel (eelkõige e-keskkonnas, nt Teams ) tutvustab pakkuja tellijale aja- ja tegevuskava elluviimise seisu, tekkinud probleeme ja nende lahendamist ja sisulisi küsimusi . Vajadusel lepivad pakkuja ja T ellija omavahel kokku täiendavates töökohtumistes. Estonia: Developments in working life 2024 Uurimisrühma pädevused Liikme nimi ja institutsioon, mida ta esindab Liikme akadeemilised kraadid, omandatud erialad, kõrgkoolid Liikme kõik pädevused projektis (lisapädevuste puhul lisada põhjendus nende asjakohasuse kohta) Asjakohased publikatsioonid (nende asjakohasust võib vajadusel põhjendada) Varasemad projektid (nende pikkust ja asjakohasust tuleb selgitada) Liikme keelteoskus seostatuna tema rolliga projektis Kogemust ja pädevust tõendav lisainfo Projektijuht (T äidab ka kvalitatiiv andmeanalüütiku rolli) Katre Pall (Mõttekoda Praxis ) Sots ioloogia magister ( Society and Politics ) . Lancasteri Ülikool , koostöös Kes k -Euroopa Ülik ooliga . Sotsioloogia 4-aastane õpe, Tartu Ülikool Töö - ja sotsiaalpoliitika analüütiku ja projektijuhi kogemus Praxises alates 2023. Projektijuhtimise kogemus ed Praxi ses : * „ Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule “ (2024) – projektijuht . Projekt hõlmas kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete metoodikate kasutamist . Koostöö tellija (MKM ) ja töötukassaga proj ekti vältel . * „T äisealiste puudega inimeste puude tuvastamise, toetuste ja hüvede võimalikust kaasajastamisest “ ( 2026) – projektijuht . Projekt hõlmas kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete metoodikate kasutamist. Uuringupartneriks oli EPIKoda , uu ring umeeskonda oli d lisaks kaasatud välis ed eksper did. Regulaarne koostöö tellijaga ( SoM ) ning juhtrühmaga ( SOM, SKA; töötukassa ) * „ Welfare Experiences “ ( 2023-2028 ) – uurimisprojekti 5 riigi osalusel. Tööpaketi 4 juht. Regulaarne koostöö kõikide tööpakettide juhtidega ning riikide esindajatega. https://welfare-experiences.org/meet-the-team * Osalemine rahvusvaheliste temaatiliste võrgustike tö ös (ESPN, Eurofound ) * Varasem p rojektijuhtimise kogemus Sotsiaalmin isteeriumi s : töövõime reformi projektijuht ; E L Eesti eesistumise sotsiaalkindlustuse töögruppide koordi neerimine . * Kvalitatiivse andmeanalüüsi kogemus, mis on vajalik dokumendianalüüsi ja intervjuude tegemisel. Arrak, K., Koppel, K., Toim, K., Laurimäe, M., Pall, K., Kadarik, I., Viks- Binsol , P. (2024). Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Civitta Eesti AS, Sihtasutus Mõttekoda Praxis . Dokumendianalüüs, sh Eesti ja teiste riikide ül evaated, eksperdiintervjuude läbivi imine ja analüüs, eksper t hinnangute andmine. Täielik publikatsioonide loetelu on leitav CV-st. Andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjude hindamine sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes (2024) . Sotsiaalvaldkonna ekspert. Dokumendianalüüs ja eksperthinnangute andmine. Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest (2025-2026). Projektijuht ja analüütik – dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine ja analüüs. Alaealise toetamine töökogemuse omandamisel (2024-2025) – analüütik. Intervjuude läbiviimine ja analüüs, dokumendianalüüs. Nähtamatu osa majandusest: mis on hooletöö hind? (2024) – analüütik , d okumendianalüüs . Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule (2024) . Mõttekoda Praxis . Roll: projektijuht ja a nalüütik. Kirjanduse analüüs, välisriikide ülevaade, sekkumisloogika analüüs, intervjuude tegemine ja analüüs, raporti kirjutamine, projekti kommunikatsioon. Enim puudustkannatavate isikute Euroopa Abifondi (FEAD) 2014-2020 tegevuste järelhindamine (2023 - 2024) – projektijuht ja analüütik. Dokumendianalüüs ja intervjuude läbiviimine. Eesti keel – emake el (raporti kirjutamine, intervjuukavad, intervjuud) . Inglise keel - C2 ( dokumendianalüüs riikide ül evaade, one -pager ) . Eurofoundi rap r oti „ Digitalisat ion of Social protectio n “ Eesti raporti koostaja. Avalikult kättesaadav on üksnes sünteesraport. Kaasprojektijuht Merilen Laurimäe Vt all Vt all Vt all Vt all Vt all Vt all Sotsiaalpoliitika / sotsiaalkaitse ekspert / Täidab ka kvantitiivandme a nalüütik u rolli Hede Sinisaar Sotsioloogia, magistrikraadile vastav kvalifikatsioon, Tallinna Ülikool; Omandamisel: Sotsioloogia doktorant (juhendajad Marge Unt, Triin Lauri, kuni 2024: Ellu Saar), Doktoritöö teema „Püsivaesuse mustrid ja rahaliste toetuste mõju Eestis“. * Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhatajana ning analüütikuna pik aaegne tö ö kogemus töö-, tervise kui sotsiaalvaldkonna analüüside koostamisel. Kogemus hõlmab nii sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste analüüsimist, kuid detailsemalt ka toimetulekutoetuse ja selle võimalike muudatuste analüüsimist ning hindamist, sh STARi andmeko osseisu tundmine toimetulekutoetuse andmepäringute teostamiseks, kuid ka toimetulekutoetuse menetlemise teavet ja KOVde praktikat . * Miinimum - sissetuleku (Eestis on selleks toimetulekutoetus) eksperdi kogemus (aastatel 2019–2024 EL miinimum-sissetuleku ekspertide võrgustiku liige). * Töö- ja sotsiaalpoliitika eksperdi ja analüütikuna töötamise kogemus (sh erinevates võrgustikes nagu ESPAN ja Eurofound Eesti eksperdina osalemine ; sh teadustöö kogemus ja teadmised nii vaesuse kui laiemalt majandusliku toimetulekuga seotud teemadest ) . * Pikaaegne ja lai kogemus kvantitatiivanalüütikuna registriandmete ühendamisel, puhastamisel, analüüsimisel , modelleerimisel ; erinevate ebavõrdsuse ja vaesuse mõõdikute arvutamise kogemus , mõju riigieelarvele. * Lai kogemus leibkonna andmete kasutamisel (sh ESU, registripõhise rahvaloenduse läbiviimisel loenduskomisjoni töös osalemine ) . * Kogemus ka kvalitatiivanalüüsiga , sh dokumendianalüüsiga . Laurimäe, M., Sinisaar, H., Jezierska, I. M. (2025). Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele. Tallinn: Mõttekoda Praxis . Roll projektis: analüütik. Tegevused: Kvantitatiivne analüüs maksutõusude ja muudatuste mõjust haavatavas olukorras inimestele (sh sissetuleku detsiilide/kvintiilide lõikes), sh tarbimiskulude analüüs ja käibemaksu ja aktsiiside tõusu mõju modelleerimine. Lisaks dokumendianalüüs poliitikamuudatustest, raporti kirjutamine, esitluse ja meediakajastuste tegemine. Samuti oli üheks ülesandeks eetikakomitee loa taotluse koostamine. Läbiviimise aeg: 2025.veebruar–2025.juuni. Sinisaar, H., Laurimäe, M. and Norberg, A.G. (2025). The fight against homelessness and its links with anti- poverty policies in Estonia. European Social Policy Analysis Network (ESPAN), Brussels: European Commission . Roll projektis: analüütik, ekspert. Sisaldab nii toimetulekutoetuse kui hinnanguid vaesuse vähendamis e tegevustele . Laurimäe, M., Lehari, M., Melesk, K., Pall, K., Raihhelgauz, M., Sinisaar, H., Toim, K. (2024). Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule . Mõttekoda Praxis . Roll projektis: analüütik. Tegevused: kvantitatiivsed meetodid, sh perioodil oktoober 2024–detsember 2024 äriregistrist vajalike andmekoosseisu määratlemine, AKI loa taotlemine, koostöö Statistikaametiga äriregistri andmete ühendamiseks varasemalt koostatud andmestikega; kvalitatiivsed meetodid, sh teiste riikide süsteemide ja parimate praktikate analüüsi täiendamine ja täpsustamine. Raporti täiendamine ja toimetamine, esitluse koostamine ja kommunikatsioon. Läbiviimise aeg: 2024. oktoober–2024. detsember (tulemuste kommunikatsioon jaanuar 2025). Unt, M., Kriisk , Kersti., Sinisaar, Hede. (2023). Minimum Income Scheme Trajectory and politics in Estonia. Euroship country report on national social protection systems . Uuringu tulemused avaldati projekti koondraportis: https://euroship-research.eu/wp-content/uploads/2023/0 6/Working-Paper-No.-31.pdf Roll projektis: Ekspert, analüütik (nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed meetodid). Tegevused: Hinnata, kuidas on Eestis muutunud vaesuse dünaamika, kuidas on poliitikaalgatused ja poliitilised mõjud Eesti miinimumsissetuleku (toimetulekutoetus) skeemi trajektoori aja jooksul kujundanud. Uuring koostati projekti EUROSHIP „Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas“ tööpakett 4.4. raames, projekti kestvus 01.02.2020–31.07.2023. TLÜ projekti täitja Marge Unt. Unt, M and Sinisaar, H. (2023). Estonia: Draft country background paper to the deliverable D9.4 of EUROSHIP project . Manuscript . Uuringu tulemused avaldati projekti lõppraportis: https://euroship-research.eu/wp-content/uploads/2023/06/EUROSHIP-Working-Paper-No.-33.pdf Uuring koostati projekti EUROSHIP „Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas“, WP9 raames (TLÜ koordineerija Marge Unt), uuringu teostamise aeg märts 2023 Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava rakendamist ja Euroopa semestri protsessi mõju miinimumsissetuleku (toimetulekutoetus) ja alampalga kujundamisele Eestis. Roll projektis: analüüsi projektijuht , analüütik (kvantitatiivsed meetodid, kvalitatiivsed meetodid, sh hõlmas ka vajaliku dokumentatsiooni analüüsi ja andmete kogumist). Unt, M., Kriisk , Kersti., Sinisaar, Hede. (2021). Report on the social protection system in Estonia, Euroship country report on national social protection systems . Uuringu tulemused avaldati projekti lõppraportis: https://euroship-research.eu/wp-content/uploads/2023/06/Working-Paper-No.-31.pdf Uuring koostati projekti EUROSHIP „Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas“ raames, TLÜ projekti täitja Marge Unt. Roll projektis: ekspert, analüütik (uuringus kasutati kvantitatiivset andmeanalüüsi, kvalitatiivset andmeanalüüsi, dokumendianalüüsi). Eksperdi ja analüütikuna oli ülesandeks hinnata, kuidas milline on Eesti sotsiaalse kaitse süsteem ja mis on seda mõjutanud. Sotsiaalse kaitse süsteemi üheks teemaks oli mõju puuetega inimeste ja vähenenud töövõimega liikmega või töövõimetuspensionäri liikmega leibkondadele , sh toimetulekutoetuse mõju. Sinisaar, H., Luide, U. (2021). “ Inimeste toetamine majandusliku olukorra muutumisel .” Sotsiaaltöö, 1:10–20. Sinisaar, H. (2018). Toimetulekutoetus kui töötamist toetav meede. Sotsiaaltöö 1 , 21–29. Vt veerg: „Asjakohased publikatsioonid“ ning CV. 1. Teadusprojekt EUROSHIP „Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas“ Roll projektis: eksperdi ja analüütikuna hinnata vaesuse dünaamika muutumist, poliitikalgatuste mõju miinimumsissetulekute skeemile Eestis, sh mõju vähenenud töövõimega/püsiva töövõimetusega liikmega leibkondadele. Näiteks kasutati uuringu ( Unt, M., Kriisk , Kersti., Sinisaar, Hede. (2023). Minimum Income Scheme Trajectory and politics in Estonia. Euroship country report on na tional social protection systems) tulemusi projekti koondraportis . 2. Doktoritöö monograafia koostamine „Püsivaesuse mustrid ja rahaliste toetuste mõju Eestis“ – Teema seotus: doktoritöö hõlmab nii sotsiaalkaitse süsteemi rolli erinevate riskide (sh puue, töövõime, vanadus) ilmnemisel ning vastavate toetuste/hüvitiste analüüsi. Seejuures on fookuses nii tööealised kui vanaduspensioniealised ja nende rahalised hüvitised (sh toimetulekutoetus ) ja mõju vaesusele aastatel 2012-2023. 3. Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatuste analüüsid: 3a) Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 605 SE eelnõu mõjuanalüüs ja sellele eelnenud eelanalüüs toimetulekutoetuse regulatsiooni muutmiseks elu asemelaenu tagasimaksete arvestamiseks toimetulekutoetuse määramisel , sh analüüs nii toimetulekutoetuse mikroandmete alusel, ESU uuringu andmete alusel makseraskustes lei b kondade analüüs jt statistiliste andmete kasutamine võimalike lahenduste ja nende mõju modelleerimiseks, sh mõju riigi eelarvele. Roll projektis: nii mõjuanalüüsi projektijuht osakonnajuhatajana, kuid ka kui peamine analüütik toimetulekutoetuse muudatuste analüüsimisel. Lühendatud mõjuanalüüs on kättesaadav eelnõu seletuskirjast: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19b9c8ac-487a-4a5b-b08c-725a1b3d766a/ Analüüsi periood: 2021–2022. Sotsiaalministeerium. 3b) Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 490 SE eelnõu mõjuanalüüs , sh eelnõule eelnenud lahendusette p anekute väljatöötami ne STARi toimetulekutoetuse mikroandmete analüüsi alusel ja toimetulekutoetuse muudatuste mõju modelleerimine vaesuse näitajatele , METR arvutused jne . R oll projektis: nii mõjuanalüüsi projektijuht osakonnajuhatajana , kuid ka kui peamine analüütik . Lühendatud mõjuanalüüs on kättesaadav eelnõu seletuskirjast: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1171220-cc24-40c7-93a2-929492e10e9e/ Analüüsi periood: 2017 . Sotsiaalministeerium. 4. Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest (2025-2026). Ekspert, analüütik – dokumendianalüüs, kvantitatiivne analüüs, sh kulumudel. 5. Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. (2024) . Mõttekoda Praxis . Roll projektis: analüütik (kvantitatiivsed meetodid, sh perioodil oktoober 2024–detsember 2024 äriregistrist vajalike andmekoosseisu määratlemine, AKI loa taotlemine, koostöö Statistikaametiga äriregistri andmete ühendamiseks varasemalt koostatud andmestikega) . Eesti keel – emakeel ( dokumendianalüüs, andmeanalüüs, raporti kirjutamine). Inglise keel - C2 (dokumendianalüüs riikide ülevaade). vt varasemate projektide ülevaade ja publikatsioonid. Terviseökonoomika / tervishoiupoliitika ekspert Kaija Kasekamp (Ekspert ) Sotsiaalteaduste magister (Majandusarvestus) , Tallinna Tehnika Ülikool Omandamisel: Meditsiinteaduste doktorant (juhendajad Ruth Kalda ja Andres Võrk), Doktoritöö teema „Krooniliste haigete ravi esmatasandil“. *Maailma Terviseorganisatsiooni konsultant 2020 alates (rahvusvaheline vaade riikide omaosaluspoliitikatele tervishoius , omaosaluspoliitika disainimine ja simuleerimine ) * Sotsiaalministeerium 2015 kuni 2021 (Tervisevõrdsuse poliitika juht vastutav omaosaluspoliitika kujundamise ja õigusruumi e est Eesti, täiendava ravimihüvitise omaosaluspoliitika reformi ning hambaravi omaosaluse reformi rakendaja) * Tervisekassa 2015 kuni 2021 (Vastutav tervishoiu rahastamise lepingute monteerimise ja haldamise eest esmatasandil sh kogemus Tervisekassa andmebaasiga töötamisel ning teadmised Tervisekassa mikroandmete struktuurist. * Maailma Terviseorganisatsiooni raport : Using digital technologies to make access to medicines and dental care more affordable: a case study from Estonia, 2025 https://www.who.int/publications/i/item/9789240105911 Minu roll oli viia läbi intervjuud ning t eha a kvantitatiivset andmeanalüüsi Tervisekassa andmetele tuginedes jm kvalitatiivset andmeanalüüsi tuginedes õigusaktidele jm dokumentidele ). Täielik publikatsioonide loetelu on leitav CV-st. * Kasekamp Kaija, Habicht Triin, Võrk Andres, Köhler Kristina, Reinap Marge, Kahur Kristiina, Laarmann Heli, Litvinova Yulia . Eesti: tervishoiusüsteemi ülevaade. Tervishoiusüsteemid üleminekul, 2023; 25(5): I–204. Minu roll oli projekti juhtimin sh ekspertide kaasamine , tehtud töö tagasisidestamine ning sisu kirjutamine , poliitika ja tervisevaldkonna andmete kvantitaavianalüüs ). Projekti ekspert “Erakindlustuse roll Eesti tulevikuTervishoiusüsteemis " 2025 mai kuni august. M inu roll oli teha rahvusvaheline ülevaade ning aidata välja töötada intervjuude juhend ning küsimustik ning panustada uurimuse valmimisse. Projekti ekspert “Implementing strategy for improving mental health practices in primary healthcare in Estoni a ” Projekti rahastab Euroopa Liit tehnilise toe instrumendi kaudu . Q2 2025 to Q4 2026 Minu roll teha rahvusvaheline ülevaade ning aidata toetada projekti läbiviimist erinevate analüüsidega. Projekti ekspert “ Support for Primary Care Reform in Estonia ” EU technical support instrument Q 2 202 4 to Q 3 202 5 Minu roll aidata toetada projekti läbiviimist erinevate analüüsidega seal hulgas töötada välja reformi rahastamisega seotud ettepanekud teiste riikide praktikate põhjas.” Eesti keel – emakeel (raporti kirjutamine ) . Inglise keel - C2 (dokumendianalüüs riikide ülevaade ). Vt varasemate projektide kirjeldus ja publikatsioonid Leibkonna metoodika/andmete ekspert Kelly Toim (Mõttekoda Praxis ) Sotsiaalteaduste magister (Ühiskonna ja infoprotsesside analüüs), Tartu Ülikool * Statistikaametis metoodikuna töötamise kogemus 2019-2022 – erinevate st andmekogu de st pärinevate andmete ühendamisel ja kasutamisel tekkinud keeruliste metoodilis t e probleemide lahendam i se pädevus ; aadressiandmetega töötamise pädevus ; andmepõhiste leibkondade määratlemiseks vajaliku andmetö ötluse disain * Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütikuna töötamise kogemus (sh erinevates võrgustikes nagu ESPAN ja Eurofound Eesti eksperdina osalemine) - laialdased teadmised majandusliku toimetulekuga se otud teemadest * EUROMOD mudeli arendamine ( al 2022 märts) ning alates 2023. aasta septembrist kogu rahvastikku hõlmava registripõhise EUROMODi valideerimine ja Statistikaameti konsulteerimine – registriandmetega seotud metoodiliste probleemide lahendamine, leibkonnaandmete kasutamine (SILC; RR paiknemisindeksiga EUROMODis ; SILC valimi ja EUROMOD kogurahvastiku andmete võrdlus) * Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi eriala magistrikraad Arrak, K., Koppel, K., Toim, K., Laurimäe, M., Pall, K., Kadarik, I., Viks- Binsol , P . (2024). Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Civitta Eesti AS, Sihtasutus Mõttekoda Praxis . (registripõhise EUROMODi sisendandmete põhjal toetuste personalise erimise mõju analüüs ) Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I., Nuiamäe, M., Michelson , A., Koppel, K., Laurimäe, M., Peterson, S . (2022) Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele. Tallinn: Sihtasutus Mõttekoda Praxis (toimetulekutoetuse saajate ja nende leibkonnaliikmete sissetulekute, kulude ja tööhõive analüüs STAR-i , E MTA ja Eesti Töötukassa andmete l ) Täielik loetelu publikatsioonidest on leitav CV-s Rahvaloendus 2021 (2021 märts - 2022 märts ): valikuuringu andmetöötluse disain, sh aadresside korrastamise disain, leibkon d a de moodustamiseks vajalik andmetöötlus , nt isikute isikukoodide õigsuse kontroll ja duplikaatide töötluse disain Rahvastiku uuringud (sünnid, surmad, abielud, lahutused) (2020 aprill – 2022 märts): a ndmetöötluse vajaduste kogumine valdkonna analüütikult, andmetöötlusprogrammide disain sh erinevatest andmeallikatest (RR, TAI) pärinevate andmete ja taustatunnuste (sh elukohaandmed) hõive ja töötlus e disain, programmide testimine EUROMOD mudeli arendamine (2022 märts - ... ) , sh registripõhise EUROMODi mudeli arendus ( 2023 september - ... ) : Eesti osamudeli arendamine, sh sisendandmestiku valideerimine poliitikamuudatuste lisamine mudelisse, mudeli testimine. Eesti keel: emakeel (raporti kirjutamine) Inglise keel: C2 (EUROMOD mudel , metoodiline kirjandus, väliskirjandus ) Vt varasemate projektide kirjeldus ja publikatsioonid Analüütik/ ökonomist (täiendab andmeanalüütikuna Teenuslahenduse eksperti , sest „Andme - ja teenuslahenduse eksperdi“ roll on jagatud kaheks) Merilen Laurimäe (Mõttekoda Praxis ) Omandatud: Sotsiaalteaduse magister (majandusteaduses, riigimajandus ja majanduspoliitika suund); Tartu Ülikool Omandamisel: doktorant, (juh) Tiiu Paas; Alari Paulus, Household Income and Employment Dynamics During the Period of High Uncertainty (Leibkonna sissetuleku ja tööhõive dünaamika kõrge ebakindluse ajal), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond * Töö- ja sotsiaalkaitsepoliitika analüütikuna töötamise kogemus alates 201 9 – sotsiaalse kaitse ja tööturu valdkonna teadmised ja pädevus (sh Eesti ekspert ja koordinaator Euroopa Sotsiaalpoliitika võrgustikus (ESPAN) ja ekspert Euroopa tööhõive poliitika võrgustikus (ECE) * Magistrikraad majandusteaduses * EUROMOD maksude- ja toetuste mikrosimulatsiooni Eesti osamudeli arendaja alates 201 9 ning a lates 2024. aastast kogu rahvastiku hõlmava registripõhise EUROMODi valideerimine ja Statistikaameti konsulteerimine. (hõlmab ka Eestis kehtivate poliitikareeglite simuleerimist) * Projektijuhtimise kogemus (ESPAN, ECE, EUROMOD, maksutõusude mõju analüüs) *Osalemine rahvusvahelistes teemakohastes võrgustikes (võimalik vajadusel kontakteeruda rahvusvahelise praktika osas välisekspertidega) * Lai kogemus registriandmete ühendamisel, puhastamisel, imputeerimisel , analüüsimisel kasutades peamiselt Statat ; erinevate õigluse jm mõõdikute arvutamise kogemus (sh Gini, Gini dekomponeerimine , kättesaadav tulu ja tulu enne makse; vaesuse näitajad, detsiilid , S80/S20 indikaatorid , mõju riigieelarvele jne ) *Lai kogemus leibkonna andmete kasutamisel (sh SILC; RR paiknemisindeksiga EUROMODis ; SILC valimi ja EUROMOD kogurahvastiku andmete võrdlus jne) *Analüüsi tulemuste kirjutamine ja sünteesimine raportis : tulemuste ettekandmine. 1. Arrak, K., Koppel, K., Toim, K., Laurimäe, M., Pall, K., Kadarik, I., Viks- Binsol , P. (2024). Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Civitta Eesti AS, Sihtasutus Mõttekoda Praxis . (registripõhise kogu rahvastiku EUROMODi sisendandmete põhjal toetuste personaliseerimise mõju analüüs (stsenaariumite loomine ja analüüs) ; sh poliitikamuudatuste simuleerimine EUROMODis ja/või sisend andmefailis Stataga ; vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamine; mõju eelarvele arvutamine; raporti kirjutamine . 2. Laurimäe, M., Sinisaar, H., Jezierska, I. M. (2025). Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele. Tallinn: Mõttekoda Praxis . Sisaldas poliitikamuudatuste mõjude analüüsi (poliitikamuudatuste simuleerimist). R oll projektis: projektijuht, andme analüütik, muudatuste modelleerimine mikrosimulatsioonimudelis EUROMOD (registripõhiste andmete analüüs) ; mõjude analüüs – sh poliitikamuudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ja sissetulekute jaotusele. Täiendavate näitajate (nt ekvivalentnetotulu, vaesuse määr jne) arvutamine EUROMOD registriandmete põhjal Statas . 3. Laurimäe, M., Lehari, M., Melesk, K., Pall, K., Raihhelgauz, M., Sinisaar, H., Toim, K. (2024) Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Mõttekoda Praxis . Roll: andmeanalüütik. Hindasin tööampsude mõju töötuse kestusele, mõju sissetulekutele (sh töötushüvitised, töövõimetoetus), mõju vaesusele. Andmed: Registriandmete ühendamine ja analüüs Statas . 4. Jezierska, I. M.; Sepper, M.-L.; Kletter , T.; Toim, K.; Laurimäe, M.; Raihhelgauz, M.; Pall, K. (2024). Nähtamatu osa majandusest: mis on tasustamata hooletöö hind?. Mõttekoda Praxis . Roll: andmeanalüütik (hooletöö mahu indikaatori loomine ja arvutamine); uuringuandmete analüüs. 5 . Laurimäe, Merilen., Paas, Tiiu. (2024) Did Covid-19 strengthen the relationship between human capital and income ? Evidence from administrative data . Eastern Journal of European Studies , 15 (1), 134−156. DOI: 10.47743/ejes-2024-0106. (Teadusartikkel; tervet tööealist elanikkonda hõlmavate registriandmete analüüs; multinoomne mudel / regressioonanalüüs) ; marginaalsed efektid jne 6 . Laurimäe, Merilen., Paas, Tiiu., Paulus, Alari. (2022) The effect of COVID-19 and the wage compensation measure on income-related gender disparities . Baltic Journal of Economics , 22 (2), 146−166. DOI:10.1080/1406099X.2022.2149976. (Teadusartikkel; Modelleerisin EUROMODis töötasu hüvitist ja analüüsisin selle mõju sissetulekutele; kasutasime ka ümberkaalumise metoodikat ( Statas ) , sisendandmed vastavaks tööturu olukorraga); täiendavalt ka registriandmete analüüs Statas . 7. Laurimäe, M., Paulus, A., Paas, T (2025). Do official sample-based estimates of income inequality get it right ? What the income distribution of the whole population reveals . Unpublished manuscript ( submitted for publication in an academic journal ), University of Tartu, Estonia, 2025. (registriandmete ja SILC andmete analüüs, leibkondade koosseisude võrdlus, Gini ja Gini dekomponeerimine , counterfactual stsenaariumite loomine). Täielik loetelu publikatsioonidest on leitav CV-s. 1 . Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes (2024. mai-2024. okt) . Roll: registripõhise kogu rahvastiku EUROMODi sisendandmete põhjal toetuste personaliseerimise mõju analüüs ( nii sotsiaal - kui tervisevaldkonna stsenaariumite loomine ja analüüs); sh poliitikamuudatuste simuleerimine EUROMODis ja/või sisendandmefailis Stataga ; vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamine; mõju eelarvele arvutamine; raporti kirjutamine. 2 . EUROMOD mudeli arendamine (20 1 9 aug - ...), sh registripõhise EUROMODi mudeli arendus (202 4 september - ...) . Hõlmavad: Eesti osamudeli arendamine, sh sisendandmestiku valideerimine ; SILC andmetes imputeerimised puuduvatele väärtustele; andmevajaduse välja selgitamine; andmete ühendamine; poliitikamuudatuste lisamine mudelisse ; mudeli testimin e. 3.Euroopa Sotsiaalpoliitika võrgustiku (ESPAN) Eesti ekspert ja koordinaator (2018 sept -…) , ülevaadete kirjutamine Euroopa Komisjonile. Panustanud Eesti eksperdina alates 2018 kuni praeguseni. Kirjutanud ülevaateid erinevatel sotsiaalkaitse ja tööturu teemadel . Projektijuht/koordinaator alates 2024. Andnud laialdased teadmised Eestis kehtivate toetuste/maksude ja poliitikamuudatuste ning konteksti kohta EL võrdluses. 4. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele (2025. veebruar-2025. juuni) . Sisaldas poliitikamuudatuste mõjude analüüsi (poliitikamuudatuste simuleerimist). Roll projektis: projektijuht, andmeanalüütik, muudatuste modelleerimine mikrosimulatsioonimudelis EUROMOD (registripõhiste andmete analüüs); mõjude analüüs – sh poliitikamuudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ja sissetulekute jaotusele. Täiendavate näitajate (nt ekvivalentnetotulu, vaesuse määr jne) arvutamine EUROMOD registriandmete põhjal Statas . 5. Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest (2025-2026). Andme a nalüütik – kvantitatiivne analüüs : registriandmete analüüs, stsenaariumite modelleerimine EUROMODis ja Statas , kuluanalüüs , analüüsisin mõju vaesusele . Vt lisaks ka veerg „publikatsioonid“. Eesti keel: emakeel (raporti kirjutamine ) Inglise keel: C2 (väliskirjandus; metoodiline kirjandus; EUROMOD mudel) Lisatud eraldi Wordi failina mikrosimulatsioonide näited (sh mikrosimulatsioon imudeleid puudutav õpetamise kogemus Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ainetes „Põhjuse ja tagajärje seosed“ ja „Majandusliku mõju hindamine“ Vt ka varase mad projektid ja publikatsioonid. Andme- ja teenuslahenduste ekspert ( „ Andme - ja teenuslahenduse eksperdi“ roll on jagatud kaheks „Andmeanalüütik“, mida täidab Merilen Laurimäe ning „Teenuslahenduse ekspert“, mida täidab Andres Kütt) Andres Kütt ( Proud Engineers ) Tehnikateaduste magister (MSc), System Design and Management, Massachusetts Institute of Technology Teenuslahenduste ekspert ja digitaalse valitsemise arhitekt üle 25-aastase kogemusega. Põhipädevused: registripõhiste infosüsteemide arhitektuur ja andmemudelite koostamine, andme- ja teenusvoogude kavandamine, andmevahetuse arhitektuur (X-tee, API-d), proaktiivse teenuse disain ning ärianalüüs (BPMN). Lisapädevusena matemaatiline statistika ( MSc TÜ) — annab metodoloogilise aluse andmebaaside-põhise hindamise teostatavuse hindamiseks. Kogemus e-tervise strateegia arendusega RIA-s on otseselt asjakohane uuringu tervishoiu omaosaluskoormuse fookuse jaoks. 1. Kütt, A. (2025 ). Technology diffusion in ecosystems : a new model . Procedia Computer Science , 268, 34–42 (käsitleb ökosüsteemipõhiste lahenduste levikut, asjakohane registripõhise hindamise rakendatavuse hindamisel). 2. McBride, K., Olesk, M., Kütt, A., & Shysh , D. (2020). Systemic change, open data ecosystem performance improvements, and empirical insights from Estonia. Information Polity, 25(3), 377–402 ( otseselt seotud Eesti andmeökosüsteemi toimimise empiirilise analüüsiga .) 3 . Kütt, A., & Kask, L. (2020). Measuring Complexity of Legislation : A Systems Engineering Approach . ICICT2020, London (näitab võimet siduda regulatiivset keerukust süsteemitehnika meetoditega, mis on asjakohane uurimisülesande V rakendussoovituste kontekstis). 4. Kütt, A., & Priisalu, J. (2014). Framework of e- government technical infrastructure : Case of Estonia (Eesti riigi IT-taristu raamistiku analüüs, otsene taustteadmine käesoleva uuringu jaoks). 1. RIA riigi infosüsteemi arhitekt (2013–2017, ~4 aastat) — vastutus sadade valitsusasutuste infosüsteemide koherentsuse eest, sh e-tervise strateegia arendus; annab laia süsteemse pildi Eesti riigi andmevahetuse arhitektuurist. 2. Armeenia rahvastikuregistri ja digitaalse identiteedi rakendamine (2023–praegu) — andmemudelid ja liidestused eri registrite vahel rahvusvahelises kontekstis; näitab laia kogemust registripõhiste süsteemide ülesehitusega. 3. Nimemärgiste riikliku registri uuendamine, MKM (2023) — andmemudeli koostamine, liidestused teiste andmekogudega; tõendab metoodilist kompetentsi registrilahenduste analüüsimisel. 4. Abielu ja lahutamise sündmusteenuste analüüs, MKM (2021) — rahvastikuregistri andmete vahetuse analüüs X-teega, proaktiivse teenuse disain; otseselt asjakohane, kuna uuringus käsitletakse sarnaseid registriandmete kasutamise põhimõtteid sotsiaaltoetuste kontekstis. 5. Keskse volituste haldamise infosüsteemi analüüs , RIA (2021–2022) — ärianalüüs, mille hetkeolukorra analüüsi käigus tehti ülevaade olemasolevatest pääsuhalduse lahendustest ning loodi uue terviklahenduse kontseptsiooni disain; hõlmas funktsionaalse arhitektuuri loomist, andmemudeleid ning liidestus vajaduste kirjeldamist teiste registritega . Analüüsi tulemusel valminud kontseptsioon rakendati Eesti riigi keskseks volituste haldamise infosüsteemiks, mis avati kasutajatele 2024. aastal. Tõendab otsest kogemust seda tüüpi registripõhiste terviklahenduste analüüsimisel, mida käesolev uuring hindab toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse kontekstis. Eesti keel: emakeel (raporti kirjutamine, osalemine projektis) Inglise keel: C1 (väliskirjandus) Esitatud CVs . Andme-teenusvoo metoodika näide esitatud eraldi failina . Andmekaitsejurist / avaliku õiguse ekspert Kristiina Laanest ( Proud Engineers ) Magistrikraad õigusteaduses (Tallinna Tehnikaülikool, 2012 ning Tartu Ülikooli infotehnoloogiaõiguse programm, 2019) Andmekaitsejurist ja avaliku õiguse ekspert üle 15-aastase kogemusega. Põhipädevused: isikuandmete kaitse õigus (GDPR ja siseriiklik), andmekogude õigusliku raamistiku analüüs, riigi infosüsteemide õiguslik regulatsioon, järelevalvemenetlused ning õigusaktide eelnõude koostamine ja hindamine. Lisapädevusena sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna andmekaitsealane kogemus, mis on käesoleva uuringu kontekstis eriti asjakohane — Andmekaitse Inspektsiooni järelevalveametnikuna, kus Kristiina puutus kokku ka sotsiaalvaldkonna teemadega. 1. „ Elektroonilise allkirjastamise aja tuvastamine: õiguslikud nõuded ja tehnilised võimalused" (koos Laura Kasega), Juridica 2020 (4), lk 294–304 — näitab võimet siduda õiguslikke nõudeid tehniliste lahendustega, mis on andmebaaside-põhise hindamissüsteemi õigusliku analüüsi puhul oluline. 2. „ Andmekaitse ei takista abivajavast lapsest teatamast ", Postimees 2011 — otseselt seotud sotsiaalvaldkonna andmekaitseküsimustega. 1. Riigikantselei ja Siseministeeriumi hange „Uue põlvkonna 112" (apr–aug 2024) — EL ja Eesti ligipääsetavuse ning isikuandmete töötlemise õigusanalüüs; näitab kogemust andmete töötlemist reguleerivate õigusnõuete analüüsimisel uute digilahenduste kontekstis. 2. RIA õigusnõunik ja osakonnajuhataja (sept 2015 – märts 2022, ~6,5 aastat) — andmekogude põhimääruste läbivaatamine ja hindamine RIHA kooskõlastamismenetluse raames; otseselt asjakohane andmebaaside õigusliku raamistiku hindamisel. 3. Andmekaitse Inspektsioon (nov 2009 – aug 2015, ~6 aastat) — sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnale spetsialiseerunud järelevalveametnik; isikuandmete töötlemise vaidluste ja rikkumiste menetlemine. 4. Jio Estonia OÜ andmekaitsealaste reeglite väljatöötamine . Periood: oktoober 2023 – september 2023 Eelduste väljaselgitamine isikuandmete kolmandasse riiki (Indiasse) edastamiseks ning reeglite koostamine töötajate isikuandmete õiguspäraseks töötlemiseks . Eesti keel: emakeel (õigusanalüüs läbiviimine, aruanded ja kommunikatsioon tellijaga) Inglise keel: C1 ( väliskirjandus ja allikad - GDPR, EL õigusaktid, Euroopa Andmekaitsenõukogu juhised). * Lisatud eraldi dokumendina õigus- ja andmekaitsepädevuse tõend - Uue põlvkonna 112 hanke raames läbi viidud õigusanalüüsi töö: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2024-09/1.1.1_O%CC%83igusanalu%CC%88u% CC%88s.docx 1. Lisapädevus – tervis hoiu analüütik Elisabeth Kelner (Mõttekoda Praxis ) Omandatud : terviseteaduste magristrikraad rahvatervishoiu erialal, Tartu Ülikooli Omandamisel : doktorant, (juh) Kaja-Triin Laisaar; Tanel Laisaar, Lung cancer screening in Estonia: participation rate and determinants of nonparticipation ; concomitant findings and their management Lisapädevus tervishoiu analüütikuna. * Töökogemus Tervisekassa raviteenuste osakonna teenusejuhina . * Teadustöö epidimioloogia valdkonnas , andmetöötluse kogemus. Magistritöö „Polügeense riski mõju II tüüpi diabeedi raskusele ja ravimikasutusele“: Kopsuvähi sõeluuringus osalemise määr ja mitteosalemise põhjused; kaasuvad leiud ja nende käsitlus), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Eesti keel: emakeel (raporti kirjutamine) Inglise keel: B2 (väliskirjandus; metoodiline kirjandus) 2. Lisapädevus – kvalitatiivanalüütik Miriam L ehari (Mõttekoda Praxis ) Antropoloogia magister, Tallinna Ülikool ; Antropoloogia ja globaalne areng bakalaureus, Sussexi Ülikool Lisapädevus k valitatiivanalüüs is , intervjuukavade koostamine, in tervjuude ja fookusgruppide läbiviimine ja analüüs Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I., Nuiamäe, M., Michelson , A., Koppel, K., Laurimäe, M., Peterson, S . (2022) Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele. Tallinn: Sihtasutus Mõttekoda Praxis Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest (2025-2026). analüütik – töötubade korraldamine sihtrühmadega ja analüüs , projekti kommunikatsioon . Alaealise toetamine töökogemuse omandamisel (2024-2025) – analüütik. Intervjuude läbiviimine ja analüüs, dokumendianalüüs. Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Mõttekoda Praxis . Kirjanduse analüüs, sekkumisloogika analüüs, intervjuude tegemine ja analüüs, raporti kirjutamine . Eesti keel : emakeel (intervjuukavad , raporti kirjutamine) , inglise keel C2 (väliskirjandus) Toetav analüütik Markus Nopason ( Mõttekoda Praxis ) Omandamisel : bakalaureuse õpe (majandusteadus) , Tartu Ülikool * Analüüsitulemuste kirjutamine ja sünteesimine raportis * Registriandmete analüüs (Ris) Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest (2025-2026). - kvantitatiiv analüüs registriandmete alusel Eesti keel: emakeel (raporti kirjutamine) Inglise keel: C2 (väliskirjandus; metoodiline kirjandus) Toetav analüütik Ann Gertrud Norberg (Mõttekoda Praxis) Omandamisel: MA in Human Geography and Urban Planning, Stockholmi ülikool , Rootsi . Omandatud: BSc International Relations and Organisations , Leideni Ülikool, Holland. Dokumendianalüüs Intervjuude läbiviimine ning analüüsimine Lehari, M, Pall, K., Sinisaar, H., No rberg, A.G., E urofound country profile: Estonia (2024 ) . https://www.eurofound.europa.eu/en/pub lications/all/estonia-developments-in-working-life-2024 Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest (2025-2026). - Uuringu assistent, intervjuude läbiviimine ning väliskirjanduse dokumendianalüüs Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule . (2024) - uuringu assistent, dokumendianalüüs Eesti keel: emakeel , kirjanduse analüüs, intervjuud Inglise keel: C2, väliskirjanduse analüüs Õigusanalüüs Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc177669953 \h 3 2. Mõistete analüüs PAGEREF _Toc177669954 \h 6 3. Kokkuvõte ja järeldused ning soovitused õigusaktide muutmiseks PAGEREF _Toc177669955 \h 11 4. Ligipääsetavusega seonduv regulatsioon Euroopa Liidu ja Eesti õiguses PAGEREF _Toc177669956 \h 16 4.1. Ligipääsetavusega seonduvad nõuded Euroopa Liidu õiguses PAGEREF _Toc177669957 \h 16 4.1.1. Euroopa ligipääsetavuse direktiiv PAGEREF _Toc177669958 \h 16 4.1.2. Euroopa sidedirektiiv PAGEREF _Toc177669959 \h 19 4.1.3. Euroopa sidedirektiivi täiendav komisjoni delegeeritud määrus PAGEREF _Toc177669960 \h 21 4.2. Ligipääsetavusega seonduvad nõuded Eesti õiguses PAGEREF _Toc177669961 \h 25 4.2.1. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus PAGEREF _Toc177669962 \h 25 4.2.2. Elektroonilise side seadus PAGEREF _Toc177669963 \h 27 4.2.3. Hädaabiteadete vastuvõtmine ja menetlemine PAGEREF _Toc177669964 \h 30 4.2.4. Hädaabiteadete edastamine ja teatele reageerimine PAGEREF _Toc177669965 \h 35 4.2.5. Andmete töötlemine hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus PAGEREF _Toc177669966 \h 38 4.2.6. Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande järeldused Eesti õiguse kohta PAGEREF _Toc177669967 \h 47 4.2.7. Täiendavad nõuded PAGEREF _Toc177669968 \h 48 LISA 1 Intervjuud PAGEREF _Toc177669969 \h 50 Sissejuhatus Õigusanalüüs valmis riigihanke „Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile, 1. etapp (Riigikantselei)” (viitenumber 270779) raames. Õigusanalüüsi teostas Proud Engineers OÜ , hankepartneri AS CGI Eesti alltöövõtjana. Siseministeeriumi, Häirekeskuse ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse projekti „Uue põlvkonna 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile“ rahastab Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest. Käesoleva õigusanalüüsi eesmärk on analüüsida Euroopa Liidu ja Eesti ligipääsetavusega seonduva t õigusruumi , arvestades sealjuures videokõne ja RTT kasutuselevõt tu lähemas tulevikus . Õigusanalüüsi raames on läbi viidud relevantsete Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktide analüüs eesmärgiga tuvastada olemasolevad õiguslikud nõuded Euroopa Liidu ja Eesti õiguses koos tingimuste ja piirangutega uute lahenduste (sh videokõne ja reaalajas tekstiedastus e (edaspidi RTT ) ) kasutuselevõtuks . Analüüsi s esitatakse ühtlasi järeldused õigusaktide muutmisvajaduse kohta videokõne ja RTT juurutamiseks ning kaasaegse ligipääsetava hädaabiühenduse terviku realiseerimiseks . Õigusaktide muutmisvajadus võib sõlt uda ka sellest , milliseid lahendusi on tehniliselt üldse võimalik RTT ja videokõne juurutamisel rakendada ning millised vastavaid tehnoloogiaid toetavad seadmed turu le jõuavad . Analüüsi läbiviimisel on kasutatud järgmis i Euroopa Liidu ja Eesti õigusakte: Euroopa Liidu õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta ( edaspidi Euroopa ligipääsetavuse direktiiv (EL) 2019/882 ) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik ( edaspidi Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 ) ; Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/444, 16. detsember 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 meetmetega, mille eesmärk on tagada toimiv juurdepääs hädaabiteenistustele kõnede kaudu, mis tehakse Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112 (edaspidi delegeeritud määrus (EL) 2023/444 ) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ( edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 ) ; Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 305/2013, 26. november 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne ( eCall ) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu E L is . Eesti õigusaktid : Elektroonilise side seadus; Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus; Päästeseadus ; Küberturvalisuse seadus; Avaliku teabe seadus; Korrakaitseseadus ; Hädaolukorra seadus; Siseministri 13.06.2017 määrus nr 26 „ Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded “ (edaspidi määrus nr 26 ) ; Siseministri 21.12.2016 määrus nr 36 „ Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus “ (edaspidi HKSOS põhimäärus ) ; Sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrus nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ (edaspidi määrus nr 45 ) ; Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrusega nr 140 on kehtestatud „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ (edaspidi määrus nr 140 ) . Täiendavalt on analüüsitud eeltoodud õigusaktide seletuskir ju ning Vabariigi Valitsus e poolt 26. septembril 2019. aastal kokku kutsutud l igipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes toodud järeldusi. Õigusanalüüsi teostamise käigus on läbi viidud intervjuud eesmärgiga tuvastada olulised õiguslikud väljakutsed ja piirangud hädaabiteenuses ning videokõne ja RTT lahenduse kasutuselevõtuks. Ülevaade intervjueeritud asutuste esindajate ning intervjuude käigus kogutud leidud e kohta on kajastatud käesoleva õigusanalüüsi lisas . Mõistete analüüs Käesolevas peatükis antakse ülevaade mõistetest ja nende definitsioonidest, mis Euroopa Liidu õigusruumis on kasutusel ja võrreldakse neid Eesti siseriiklikus õiguses kasutusel olevate terminitega. Välja on toodud need mõisted, mis hädaabiteenuses uute lahenduste (videokõne ja RTT) kasutuselevõtu seisukohast on olulised : „hädaabiteenistus“ – teenistus, mida liikmesriik sellisena tunnustab ning mis annab kooskõlas siseriikliku õigusega viivitamatut ja kiiret abi olukordades, kus on eelkõige vahetu oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või avalikule ohutusele, era- või riigivarale või keskkonnale ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 39 ) . Sama terminit on kasutatud elektroonilise side seaduses „lühinumbri“ mõiste defineerimisel elektroonilise side seaduse § 2 punktis 29 järgmiselt : lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Käesoleva analüüsi autori d on seisukohal , et elektroonilise side seaduses mõistetakse aga antud termini all pigem „häirekeskust“ Euroopa sidedirektiiv i (EL) 2018/1972 artikkel 2 punkti 36 tähenduses , ku s teade algselt vastu võetakse. Soovitame elektroonilise side seaduse § 2 punktis 29 toodud definitsioon üle vaadata ja vajadusel täpsustada. Siseministri 13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 2 punktis 1 on defineeritud „abiandja“ mõiste, milleks on Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Terviseameti ning nende lepingupartnerite üksused, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma. Analüüsi autorite hinnangul vastab „abiandja“ mõiste „hädaabiteenistuse“ mõistele Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 punkti 39 tähenduses. „häirekeskus“ – füüsiline koht, kus ametiasutuse või liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaolukorra side esimesena vastu võetakse ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 36 ) „kõige sobivam häirekeskus“ - häirekeskus, mis on vastutavate ametiasutuste poolt määratud vastama teatavast piirkonnast tulevale või teatavat liiki hädaolukorra sidele ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 37 ) „Häirekeskus“ on päästeseaduse § 4 lg 1 punkti 2 kohaselt päästeasutus ning vastavalt päästeseaduse § 5 lõikele 1 1 on Häirekeskuse ülesanneteks: hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine, ohu hindamine, Päästeameti väljasaatmine pääste- ja demineerimistööks, kiirabi väljasaatmine kiirabi osutamiseks ning politsei pädevuses oleva teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks; abi- ja infoteadete menetlemine, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele, arvestades Häirekeskuse pädevust ja volitusi; muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. Analüüsi autorid leiavad, et seega on Häirekeskuse näol tegemist pädeva „häirekeskusega“ Euroopa sidedirektiiv i (EL) 2018/1972 artikkel 2 punktide 36 ja 37 tähenduses. Politsei- ja Piirivalveamet i mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus , kus mere- ja lennuõnnetuse korral hädaabiteadetele vastatakse , võib vasta ta asjaomastel juhtudel „kõige sobivama häirekeskuse“ mõistele. „hädaolukorra side“ - isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutaja ja häirekeskuse vahel toimuv side, mille eesmärk on paluda ja saada hädaabi hädaabiteenistuselt ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p unkt 38 ) „toimiv hädaolukorra side“ - direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 38 määratletud hädaolukorra side, mille puhul on tagatud õigeaegne teabevahetus lõppkasutaja ja kõige sobivama häirekeskuse vahel ning kontekstiteabe, sealhulgas helistaja asukohateabe õigel ajal kättesaadavaks tegemine ( delegeeritud määrus (EL) 2023/444 artikkel 2 p unkt 1) Euroopa sidedirektiivi (EL) 2018/1972 artikkel 2 punkti 38 definitsioonile vastab elektroonilise side seaduse § 2 punktis 83 toodud „hädaabiühenduse“ mõiste. Hädaabiühendus on ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmärk on saada hädaabi (elektroonilise side seadus § 2 p 83). Et direktiivis osundatakse „sidele“ ja siseriiklikus õiguses „ühendusele“ järeldub, et antud mõiste ei ole sõna-sõnalt üle võetud , küll aga on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 83 toodud „hädaabiühenduse“ mõiste kooskõlas direktiivi mõttega . „ eCall -kõne“ - sõidukisisene hädaabikõne numbrile 112, mis valitakse kas automaatselt sõidukisiseste andurite aktiveerumise korral või käsitsi ja mis edastab üldkasutatava traadita mobiilsidevõrgu kaudu standarditud miinimumteabe ja loob audiokanali sõiduki ja eCall -häirekeskuse vahele ( K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 305/2013 , 2 6. november 20 1 2, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne ( eCall ) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu E L is artikkel 2 p d ) „ eCall -kõne“ nimetatakse siseriiklikult ka koostalitlusvõimelise ks automaatse ks hädaabikõne ks ( eCall -kõne) liiklusõnnetusse sattunud sõidukist (Siseministri 13.06.2017 määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 4 lg 1) . „lõppkasutaja“ - kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ega üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 14 ) Sama termin „lõppkasutaja“ on samas tähenduses defineeritud ka elektroonilise side seaduse 2 punktis 27: „ lõppkasutaja “ on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. „kontekstiteave“ - teave, mida lõppkasutaja edastab hädaolukorra side kaudu või mis saadakse ja edastatakse automaatselt lõppkasutaja seadmest või asjaomasest võrgust, et oleks võimalik õigel ajal kindlaks teha hädaabiteenistuste sekkumisressursid ja tagada hädaabiteenistuste kiire saabumine sekkumiskohta ( delegeeritud määrus (EL) 2023/444 artikkel 2 p unkt 2 ) Mõistet „kontekstiteave“ eraldi Eesti siseriiklikes õigus aktides ei kasutata. Samas defineeritakse Siseministri 13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 2 punktis 3 mõiste "teade", mis on Häirekeskusele või Politsei- ja Piirivalveametile edastatud informatsioon asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata abi kiire väljasaatmise vajadust , ning § 5 lõikes 4 avatakse mõiste "hädaabiteade", mis on teade, mille korral selgub ohu hindamise tulemusel vajadus abi kohe välja saata. Autorite hinnangul hõlmab "teate" mõiste sisuliselt ka „kontekstiteavet“ delegeeritud määruse (EL) 2023/444 artikkel 2 punkti 2 tähenduses , kuid on definitsioonilt oluliselt laiem. „isikutevaheli s e side teenus“ – tavaliselt tasu eest osutatav teenus, mis võimaldab elektroonilise side võrkude kaudu isikutevahelist otsest ja interaktiivset teabevahetust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja(d), see ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist ja interaktiivset suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 5 ) Mõiste „isikutevahelise side teenus“ on defineeritud ka elektroonilise side seaduse § 2 punktis 9 1 kui üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähem olulise lisavõimalusena, kuid võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja . „spetsiaalne kõneteenus“ – reaalajas multimeedia-kõneteenus, mis võimaldab kahesuunalist sümmeetrilist liikuva video, teksti ja hääle reaalajas edastamist kahes või enamas asukohas olevate kasutajate vahel ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 35) Definitsioonilt vastab direktiivis toodud „spetsiaalse kõneteenuse“ mõiste elektroonilise side seaduse § 2 punktis 52 1 defineeritud spetsiaalse isikutevahelise side teenuse mõistele , mis on defineeritud kui isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel. „kõne“ – üldkasutatava isikutevahelise side teenuse abil loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset kõnesidet ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 31) Elektroonilise side seaduse § 2 punkti 17 kohaselt on „ kõne “ isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset häälsuhtlust. Siit nähtub, et erinevalt direktiivi definitsioonist kitsendatakse elektroonilise side seaduses kõne mõistet ning see piiritletakse konkreetselt häälsuhtlusena , mis video edastamist ei hõlma . „kõneside teenus“ - üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis otse või kaudselt võimaldab riigisiseste või riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede algatamist ja vastuvõtmist riigi või riigi ja rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil ( Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 artikkel 2 p 32) „ r eaalajas tekst“ - kakspunkt- või multipunkt -ühendusel põhinev tekstivestlus, kus sisestatava teksti tähemärgid edastatakse järjekorras, nii et kasutaja tajub kommunikatsiooni pidevana ( Euroopa ligipääsetavuse direktiiv (EL) 2019/882 artikkel 3 p 14 ) Sarnane definitsioon on antud „reaalajas teksti“ mõistele Sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määruse nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ §-s 4: reaalajas tekst on kahe või enama kasutaja vahel reaalajas toimuv tekstivestlus, kus sisestatava teksti tähemärgid edastatakse sellises järjekorras, et kasutaja tajub suhtlust pidevana. Analüüsi autorid peavad oluliseks märkida , et eraldiseisva terminina ei ole direktiivides „videokõne“ mõistet defineeritud, vaid see kuulub „ spetsiaalse kõneteenuse “ alla. Kokkuvõte ja järeldused ning soovitused õigusaktide muutmiseks Käesolevas peatükis esitatakse kokkuvõtlik ülevaade peamistest õigusanalüüsi läbiviimisel tekkinud järeldustes t ja soovitused muudatuste tegemiseks kehtivas õiguses. Õigusanalüüsi läbiviimise tulemusena võib asuda seisukohale, et nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv is (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (edaspidi Euroopa ligipääsetavuse direktiiv is (EL) 2019/882) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv is (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik ( edaspidi Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 ) esitatud nõuded on toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse s ning elektroonilise side seaduses kajastatud. Sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrus nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ ning toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 4 lõige 4, mille alusel eelnimetatud määrus on kehtestatud , annavad üldise õigusliku aluse RTT ja videokõne kasutuselevõtuks Eestis . Konkreetseid tehnilisi lahendusi, mida RTT ja videokõne puhul otsustatakse kasutada ei ole otstarbekas seaduse tasemel reguleerida. Vastasel juhul on oht ülereguleerimiseks ja minna vastuollu tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega, mille kohaselt ei tohiks ühtegi konkreetset tehnoloogiat toetada ega diskrimineerida. Samuti peaks õigusloome soosima tehnoloogia arengut ning mitte pidurdama uute kasulike lahenduste kasutuselevõttu. Seoses RTT ja videokõne kasutuselevõtuga elektroonilise side seadus üldseadusena suuri muudatusi ei vaja, sest seaduse adressaadid on eelkõige sideettevõtjad, kellele suunatud regulatsioon on piisavalt täpne. Eriti võttes arvesse, et 28.06.2025 jõustuva redaktsiooniga täiendatakse elektroonilise side seaduse § 88 lõiget 1 viitega spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side teenusele, mis hõlmab kohustust tagada tasuta hädaabiühendus ka RTT ja videokõne lahenduste kasutamise korral. Küll aga osundame, et elektroonilise side seaduse § 2 punktis 29 toodud definitsioonis tuleks „hädaabiteenistuse“ asemel viidata „häirekeskuse le“ . P äästeseaduse § 5 lg 1 1 punkti 1 kohaselt on Häirekeskuse ülesandeks muuhulgas hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine . Kuna seadusandja ei ole piiranud siin hädaabiteate esitamise viisi , toetab § 5 lõike 1 1 punkt 1 teadete edastamist ka RTT ja videokõne kaudu. Seega ei vaja päästeseaduse § 5 lg 1 1 punkt 1 RTT ja videokõne teel esitatud teadete vastuvõtmiseks täpsustamist, vaid sellisel viisil esitatud teated on võimalik arvata „muul viisil saabunud teabe“ alla. Siseministri 13.06.2017 määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 26 ) § 2 punktis 3 toodud teate mõiste ja § 5 lõike s 4 toodud hädaabitea t e mõiste alla on võimalik mahutada ka nii RTT kui ka videokõne. Samas, kui abiandjatele võidakse ette näha täiendavad õigused konkreetselt videokõne või RTT hädaabiteate vastuvõtmise menetlusse kaasumiseks, tule ks RTT ja videokõne mõiste tena eraldi määruses nr 26 ära nimetada , et kehtestada asjaomased erisused võrreldes muudel viisidel esitatavate teadetega . Samuti on konkreetsete hädaabiteadete esitamise kanalite, sh RTT ja videokõne määruses ära nimetamine oluline, et oleks selgelt määratletud, millises osas võtab Häirekeskus vastutuse teadete nõuetekohaseks menetlemiseks vastavalt määruses nr 26 toodud parameetritele. Täiendavalt osundame, et määruse nr 26 § 4 lõike s 2 kasutatakse sõna „kõne“, mis elektroonilise side seaduse § 2 punkti 17 kohaselt on defineeritud kui isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset häälsuhtlust . Seetõttu soovitame määruse nr 26 § 4 lõiget 2 täiendada hõlmates ka videokõne. Vastavalt määruse nr 26 § 4 lõikele 2 on Häirekeskus kohustatud hädaabinumbril 112 saabunud kõne üldjuhul vastu võtma kümne sekundi jooksul . RTT ja videokõne kasutuselevõtu korral tuleks reguleerida neil viisidel esitatud teadetele reageerimise aeg. Juhime tähelepanu, et hetkel ei ole määrusega nr 26 sätestatud, kui kiiresti tuleb reageerida lühisõnumile. Normitehnilise märkusena osundame, et m ääruse nr 26 § 4 lõike 3 kohaselt peab Politsei- ja Piirivalveamet kümne sekundi asemel saabunud teate vastu võtma viivitamata. Soovitame kaaluda, kas ühe määruse lõikes on otstarbekas kasutada sisult kattuvate normide puhul erinevat sõnastust ajaterminite suhtes. Häirekeskus el ning Politsei- ja Piirivalveamet il on määruse nr 26 § 5 lõike 6 kohaselt õigus nõuda pääste-, politsei-, tervise- või muu valdkonna spetsialisti abi, kui abivajadust pole võimalik määrata tüüpjuhtumite põhjal ning tugineda abivajaduse määramisel spetsialisti hinnangule . V iipekeeletõlgi puhul on samuti tegemist määruse nr 26 § 5 lõike 6 tähenduses valdkondliku spetsialistiga , kelle kaasamine on abivajaduse kindlaks määramiseks vajalik. Samas s oovitame kaaluda määruse nr 26 § 5 lõike 6 muutmist nii, et viipekeeletõlgi kaasamine oleks võimalik sõltumata sellest, kas abivajadust on võimalik tüüpjuhtumite põhjal kindlaks teha või mitte . M ääruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lõigete 8 ja 9 kohaselt edastab Häirekeskus politsei pädevuses oleva teate ja kogutud andmed viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks ning merereostuse või merepiiri valvamisega seotud teate viivitamata Kaitseväele edasiseks menetlemiseks. Et määruse nr 26 § 5 lõigetes 8 ja 9 ei piirata teadete edastamist sõltuvalt teate esitamise viisist, saab määruse nr 26 § 5 lõigete 8 ja 9 kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitseväele edasiseks menetlemiseks saata ka RTT ja videokõne kujul saabunud teated. S otsiaalkaitseministri 08.06.2022 määruse nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ (edaspidi määrus nr 45) § 16 lõikes 2 sätestatud nõuded vastata teatele RTT ja videokõne vormis võivad olla kohald atavad ka Politsei- ja Piirivalveameti mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus ele , kus mere- ja lennuõnnetuse korral hädaabiteadetele vastatakse . M äärus nr 45 seob hetkel nõuete täitmise kohustuse „hädaabiühenduse“ tagamisega ning elektroonilise side seaduse § 2 punkti 83 kohaselt on hädaabiühendus ühendus üksnes helistaja ja Häirekeskuse vahel , kuid taoline lähenemine ei pruugi ol la kooskõlas ligipääsetavuse direktiivi ega ka sidedirektiivi alusel antud delegeeritud määruse (EL) 2023/444 mõttega. Kui tea tele vastab Politsei- ja Piirivalveameti mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus , võib muutu da mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus „sobivaks häirekeskuseks“ ligipääsetavuse direktiivi I lisa V jao tähenduses ja teate menetlemine peaks toimuma sel juhul määruse nr 45 § 16 lõikes 2 toodud nõudeid järgides. Vastavalt määruse nr 26 § 6 lõikele 4 edastab Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet sündmuse teatajalt abivajaduse väljaselgitamise ja ohu hindamise käigus kogutud andmed , sh isikuandmed pädevatele abiandjatele (Päästeameti, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti, Terviseameti ning nende lepingupartnerite üksused, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma). Tuginedes õ iguskantsleri 03.05.2024 märgukir jale isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud küsimuste kohta s oovitame ka seaduse taseme ga õigusaktis reguleerida abivajaduse väljaselgitamise ja ohu hindamise käigus kogutud isikuandmete edastami n e abiandjatele. Eelnimetatud märgukirjas osunda takse , et isikuandmete töötlemise korral peavad seaduse tasemel olema reguleeritud isikuandmete töötlemise alused, töödeldavate isikuandmete koosseis, säilitamise tähtajad, kas ja kuidas tagatakse õigus saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta , kes on vastutav töötleja ja kuidas on korraldatud järelevalve. Hädaabiteadete menetlemiseks ja hädaabiteadetega seotud andmete, sh isikuandmete töötlemiseks on asutatud päästeseaduse § 9 1 lõike 3 alusel h ädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu (edaspidi HKSOS ). Vastavalt päästeseaduse § 9 1 lõikele 2 kantakse HKSOS-i muuhulgas kõneside salvestised . RTT ja videokõne kasutuselevõtuga seoses hakatakse andmekogusse kandma ka nendel viisidel saabuvate teadete salvestisi. S eetõttu s oovitame päästeseaduse § 9 1 lõi g e t 2 vastavalt täienda da ning lisada loetelusse ka spetsiaal s e isikutevahelise side teenus e kaudu esitatud teadete , so RTT ja videokõne salvestised. Vastavalt tuleks täpsustada ka HKSOS põhimääruse § 5 lõikeid 1 ja 4, § 8 lõiget 2 ja § 11 lõiget 1 1 , kus hetkel viidatakse üksnes „kõnesidele“. L oetelu hädaabiteadetega seotud andmetest, mis andmekogusse kantakse on sätestatud HKSOS põhimääruse §-s 5 1 . Seoses videokõne kasutuselevõtuga on vaja HKSOS põhimääruse § 5 1 täiendada ja näha ette teate esitaja kohta videopil di vormis isiku kujutise kogumine. Mis puudutab abivajaja kohta andmete kogumist vastavalt HKSOS põhimääruse § 5 1 lõikele 2, soovitame samuti määrust täiendada ja tuua välja, et videokõne korral kantakse hädaabiteadete andmestikku selle olemasolu korral videopil di vormis isiku kujutis abivajajast. Soovitame koostöös asjaomaste andmeandjatega läbi arutada, kas HKSOS põhimääruse § 6 lõikes 2 on RTT ja videokõne kasutuselevõtuga seoses vaja täiendusi teha. RTT ja videokõne kasutuselevõtuga seoses on üles kerkinud küsimus, kas abiandjatel peaks olema võimalik reaalajas paralleelselt RTT vestlust lugeda või videokõne korral videopilti vaadata. Hetkel kehtiv regulatsioon taolist reaalajas juurdepääsu ei võimalda, vaid võimaldab konkreetsete avalike ülesannete täitmiseks andmeid andmekogust saada. Kui aga RTT vestlustele või videokõnele soovitakse tulevikus juurdepääs abiandjatele võimaldada, tuleks hoolikalt läbi mõelda, kuidas tagada sealjuures teataja (ja videokõne korral jäädvustamisvälja jäävate isikute) privaatsusõiguse ja abivajaja tervisekaitse huvide vahel proportsionaalne tasakaal. Andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta HKSOSi kogutud andmetega vastavalt HKSOS põhimääruse §-s 11 sätestatud korras. Muuhulgas on andmesubjektil õigus välja küsida kõnesalvestisi. Tulevikus peaks andmesubjektile tekkima õigus küsida välja ka RTT sõnumilogisid ja videokõne faili, kui sellega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi või ei esine muid õiguslikke aluseid andmetele juurdepääsu andmisest keeldumiseks, mistõttu tuleks vastavalt täiendada HKSOS põhimääruse §-s 11 sätestatud andmetega tutvumise korda . Kuivõrd RTT ja eelkõige videokõne kasutuselevõtt toob kaasa täiendava ja intensiivse isikuandmete töötlemise, tuleks ühes nende teenuste arendamisega läbi viia ka täiendav andmekaitsealane mõjuhinnang . Ligipääsetavusega seonduv regulatsioon E uroopa Liidu ja Eesti õiguses Ligipääsetavusega seonduvad nõuded E uroopa Liidu õiguses Peamis ed Euroopa Liidu õigus aktid , mis reguleerivad ligipääsetavusega seotud nõudeid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik ja Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/444, 16. detsember 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 meetmetega, mille eesmärk on tagada toimiv juurdepääs hädaabiteenistustele kõnede kaudu, mis tehakse Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112 . Käesolevas alapeatükis uurime eelviidatud Euroopa Liidu õigusaktides toodud sätteid, keskendudes eelkõige videokõne ja RTT kasutuselevõttu reguleerivatele õigusnormidele. Euroopa ligipääsetavuse direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (edaspidi Euroopa ligipääsetavuse direktiiv (EL) 2019/882 ) artikkel 2 l õige 3 sätestab üheselt, et d irektiivis toodud ligipääsetavuse nõudeid tuleb kohaldada Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud häda abi teadetele vastamise suhtes. Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 I lisa I V jagu näeb ette s petsiifiliste teenustega seotud täiendavad ligipääsetavusnõuded , mille kohaselt elektroonilise side teenused, mis hõlmavad ka hädaolukorra side, peavad või maldama lisaks häälsidele reaalajas tekstiedastust ja tervikvestlust, kus lisaks häälsidele kasutatakse ka videot . Tagada tuleb häält ja teksti (sh reaalajas tekstiedastust) kasutava hädaolukorra side tervikvestlusena sünkroniseerimine ning video olemasolu korral ka selle tervikvestlusena sünkroniseerimine ja edastamine elektrooniliste sideteenuste osutajate poolt kõige sobivamale häirekeskusele . Samuti on liikmesriigid kohustatud artikli 4 l õike 8 kohaselt tagama, et hädaabinumbrile 112 saabunud teadetele vastamine toimuks vastavalt Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 I lisa V jaos sätestatud konkreetsetele ligipääsetavusnõuetele ja kõige kohasemal viisil. Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 I lisa V jagu sätestab järgmised ligipääsetavusnõuded : 1. Hädaabinumbri maksimaalse eeldatava kasutamise tagamiseks puuetega inimeste poolt kasutatakse hädaabinumbrile 112 saabunud häda abi teadetele vastamisel häirekeskuse poolt selliseid funktsioone, tavasid, põhimõtteid ja menetlusi ning muudatusi, mis on mõeldud puuetega inimeste vajaduste täitmiseks ; 2. Hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teatele tuleb nõuetekohaselt vastata kõige kohasemal viisil häirekeskuse poolt, kasutades vastamisel samasuguseid sidevahendeid nagu teate saabumisel ehk kasutades sünkroniseeritud häält ja teksti (sh reaalajas tekstiedastust) või video olemasolu korral hääle, teksti (sh reaalajas tekstiedastust) ja video sünkroniseerimist tervikvestluses . Hädaolukorra sidele vastamise ligipääsetavusega seotud meetmeid tuleks rakendada nii, et see ei piiraks ega mõjutaks hädaabiteenistus e enese korraldust . Küll aga on oluline tagada hädaolukorra sidele puuetega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega samaväärne ligipääs. Eelnevast järeldub, et direktiiv on selgesti suunatud just hädaabiteadete menetlemise tõhustamisele arvestamaks varasemast enam ligipääsetavuse nõuetega . Kui uued tehnoloogiad toovad kaasa täiendava positiivse mõju ka vältimatu abi osutamise korraldusele või uued tõendi liigid mõnes sündmusega seotud menetluses, on tegemist lisandväärtusega, kuid direktiiv ise keskendub konkreetselt hädaabiteadete menetlemisele. Direktiiv i nõuded ligipääsetavuse tõstmiseks hädaabiteadete vastuvõtmisel on defineeritud eesmärgi kaudu, st Häirekeskus peab olema võimeline oma töö d korraldama nii, et ta suudaks hädaabiteateid vastu võtta ka puuetega inimestelt. Samas on selleks vajalike funktsioon ide , tava de , põhimõt ete ja menetlus te sisustamine jäetud Häirekeskuse enda korraldada ning selles osas direktiiv ise rohkem juhtnööre ei anna. Samal ajal näeb aga direktiiv ette, et hädaabiteatele vastamisel tuleb kasutada samasuguseid sidevahendeid nagu teate saabumisel ning kui hädaabiteade on esitatud RTT või videokõne kaudu, peab Häirekeskus ka ise vastama RTT või videokõne teel , et tagada teataja poolt valitud viisil ühtne terviksuhtlus. Seega ei ole direktiivi järgi kohane menetleda hädaabiteadet nii, et videokõne kasutab üksnes hädaabiteate esitaja ja Häirekeskus ise vastab audiokõne teel. Mõlemad pooled peavad suhtlema samal viisil. Siinkohal ei ole direktiiv ette näinud erisusi antud nõudest põhjendatud juhtudel kõrvalekaldumiseks. Euroopa ligipääsetavuse direktiiv (EL) 2019/882 samas ei täpsusta, kas Häirekeskus võiks videokõnes kasutada ka tehisintellekti lahendusi, näiteks visuaalset suhtlusrobotit (avatari) Häirekeskuse töötaja näokujutise kuvamise asemel. Analüüsi koostamisega paralleelselt toimunud arutelude käigus on väljendatud muret, et tänased avatari lahendused ei toeta huultelt lugemise võimalust, mis on just ligipääsetavuse aspektist ülioluline. Teisalt, ei pruugi huultelt lugemine olla alati võimalik ka inimese huultelt. Euroopa ligipääsetavuse direktiiv i (EL) 2019/882 artikkel 31 lg 1 kohaselt oli direktiivi ülevõtmise tähtaeg 28.06.2022 ning see on Eesti õigusesse üle võetud 30.05.2022 toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega , milles sisalduvaid sätteid on käesolevas analüüsis uuritud järgmistes alapeatükkides. Euroopa ligipääsetavuse direktiiv is (EL) 2019/882 toodud norme peavad liikmesriigid olema valmis kohaldama vastavalt artikkel 31 l õike le 2 alates 28.06.2025 , välja arvatud artikli 4 lõikes 4 toodud kohustusi, mida tuleb järgima hakata alates 28.06.202 7 . Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 artikkel 4 lõige 4 sätestab liikmesriikidele õiguse otsustada, et tehiskeskkond, mida kasutavad direktiiviga hõlmatud teenuste kliendid, peab vastama direktiivi III lisas esitatud ligipääsetavusnõuetele, et tagada nende teenuste maksimaalne kasutamine puuetega inimeste poolt. Täpsemalt tuuakse kõnealuses III lisas välja aspektid, mida üldsuse ligipääsuks tuleks arvestada , sealhulgas tuleb arvestada teenuse osutamisel kasutavate seadmete ja vahendite kasutami sega , mis on oluline RTT ja videokõne aspektist. Lisaks on oluline arvestada Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 artiklis 32 nimetatud üleminekuperioodidega . Nimelt nähakse artikli 32 l õike s 1 ette kuni 28.06.2030 kehtiv üleminekuperiood, mille jooksul võivad teenuseosutajad jätkata oma teenuste osutamist, kasutades tooteid, mida nad enne seda kuupäeva seaduslikult kasutasid sarnaste teenuste osutamiseks . Samuti kehtivad enne 28.06.2025 sõlmitud teenuselepingud edasi muutmata kujul kuni tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast nimetatud kuupäeva . Euroopa sidedirektiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 ) artikkel 109 l õige 5 kohustab hädaabiteenusele juurdepääsutingimuste loomisel juhinduma toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustavast õigusest , ehk teisisõnu Euroopa ligipääsetavuse direktiivist (EL) 2019/882 . Seejuures tuuakse välja, et tänu tehnika arengule on inimestel tänapäeval juurdepääs hädaabiteenusele lisaks häälkõnele ka muude isikutevahelise side teenuste kaudu . Seetõttu peaks hädaolukorra side mõiste hõlmama kõiki neid isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellistele hädaabiteenistustele . Euroopa sidedirektiiv i (EL) 2018/1972 artik kel 109 l õike 1 kohaselt peaks olema tagatud tasuta juurdepääs hädaabiteenistustele hädaolukorra side kaudu mis tahes seadme kaudu, mis võimalda b numbripõhiseid isikutevahelise side teenuseid . Hädaolukorra side on Euroopa sidedirektiiv i (EL) 2018/1972 kohaselt sidevahend , mis hõlmab lisaks kõneside teenustele ka lühisõnumeid, kiirsõnumeid, videot või muid sideliike, näiteks reaalajas tekstiedastust , spetsiaalseid kõneteenuseid ja vahendusteenuseid. Samas märgitakse direktiivis, et h äirekeskuste suutlikkust ja tehnilist varustust arvesse võttes peaksid liikmesriigid saama otsustada, millised numbripõhised isikutevahelise side teenused on asjakohased hädaabiteen use seisukohast , sealhulgas võimaluse üle piirata need valikud kõneside teenustega ja nende vastega puuetega lõppkasutajate jaoks või lisada kokkuleppel riiklike häirekeskustega täiendavaid võimalusi . Järelikult ei tulene Euroopa sidedirektiiv i st (EL) 2018/1972 universaalset kohustust aktsepteerida mis tahes isikutevahelise side teenus eid, mida üldse hä i rekeskusega kontaktivõtmiseks kasutada saab, vaid liikmesriigil on õigus välja selgitada need lahendused, mis on asjakohased ja sobivad. Hädaolukorra side alla liigitatakse Euroopa sidedirektiiv i (EL) 2018/1972 kohaselt ka olukord, kus isiku asemel käivit atakse kõne sõidukisisese hädaabikõne või eCall -kõne abil. Rõhutatakse ka , et igaühele tuleks tagada võrdväärne ligi pääs hädaabinumbrile 112 ja puuetega lõppkasutajate le suunatud lahendused võiksid sisaldada ka eriotstarbeliste lõppseadmete pakkumist, kui muud kommunikatsiooniviisid ei ole neile sobivad . Seega , kui võrrelda Euroopa sidedirektiiv is (EL) 2018/1972 toodud nõudeid ligipääsetavusele Euroopa ligipääsetavuse direktiivis (EL) 2019/882 toodud üldiste nõuetega, kutsutakse Euroopa sidedirektiiv is (EL) 2018/1972 liikmesriike konkreetsemalt üles kasutam a traditsiooniliste sidevahendite kõrval ka täiendavaid puuetega lõppkasutajatele mõeldud alternatiive. Siiski nähtub Euroopa sidedirektiiv i (EL) 2018/1972 sõnakasutusest , et tegemist on eelkõige soovituse, mitte kohustusega. Lisaks reguleerib Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 täiendavaid võimalusi abivajaja asukoha tuvastamiseks erineva te võrgu- ja telefoni riistvarapõhis te tehnoloogia te kaudu . Ka see aspekt on seotud hädaabiteenusele parema ligipääsetavuse loomisega. Euroopa sidedirektiiv is (EL) 2018/1972 märgitakse, et asukohateave, mis on kohaldatav igasuguse hädaolukorra side suhtes, aitab hädaabiteenistustel täita oma tööülesandeid tingimusel, et häirekeskuste riikliku süsteemi kaudu on tagatud hädaolukorra side ja sellega seotud andmete edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele. A sukohateabe vastuvõtmine ja kasutamine hõlmab artikkel 109 l õike 6 kohaselt nii võrgupõhist asukohateavet kui ka võimaluse korral täiustatud mobiiltelefonipõhist helistaja asukohateavet . Võrgupõhist helistaja asukohateavet pakkuvad ettevõtjad peaksid tegema helistaja asukohateabe hädaabiteenistustele kättesaadavaks sõltumata kasutatavast tehnoloogiast . Lisaks peaksid häirekeskused o lema suutelised hankima ja haldama asukohateavet, kui see on teostatav . A sukohateabe kindlakstegemine ja edastamine peaks olema nii lõppkasutaja kui ka hädaolukorra sidet käsitleva asutuse jaoks tasuta, olenemata side loomise vahendist, näiteks mobiiltelefoni või võrgu kaudu , või edastusvahenditest, näiteks kõnekanal, lühisõnum või IP-l põhinev . Lisaks konkreetsetele tehnilistele aspektidele osundatakse Euroopa sidedirektiiv i (EL) 2018/1972 artikkel 109 l õikes 7 vajadusele teavitada lõppkasutajaid hädaabinumbrist 112 ja selle kasutusest, samuti selle juurdepääsufunktsioonidest, sealhulgas puuetega lõppkasutajatele suunatud algatuste kaudu. Kusjuures niisugune teave tuleb esitada kättesaadavas vormingus ja eri liiki puuetele vastavalt. Ka käesoleva analüüsi raames läbi viidud intervjuudest kumas läbi vajadus tõhusama teavitustöö järele, eelkõige just erivajadustega isikutele suunatud hädaabiteenustega seotud lahenduste osas. Euroopa sidedirektiivi s (EL) 2018/1972 toodud normide ülevõtmistähtaeg oli 21.12.2020. Euroopa sidedirektiivi täiendav komisjoni delegeeritud määrus Konkreetsed tehnilised kriteeriumid abivajaja asukoha tuvastamiseks leiame Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus est (EL) 2023/444, 16. detsember 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 meetmetega, mille eesmärk on tagada toimiv juurdepääs hädaabiteenistustele kõnede kaudu, mis tehakse Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112 (edaspidi d elegeeritud m äärus (EL) 2023/444 ) . Delegeeritud määrusega (EL) 2023/444 sätestatakse hädaolukorra side ühilduvuse, koostalitlusvõime, kvaliteedi, usaldusväärsuse ja toimepidevuse tagamiseks vajalikud meetmed seoses h elistaja asukohateabe lahendustega, puuetega lõppkasutajate juurdepääsuga ja kõne suunamisega kõige sobivamasse häirekeskusesse. Konkreetsemalt hõlmab määrus viite komponenti, mille kaudu senisest tõhusam juurdepääs hädaabiteenusele tuleb tagada : Esiteks , tuuakse a rtikliga 2 sisse uu ed mõiste d : „ toimiv hädaolukorra side “ , mi lle sisuks on õigeaegne teabevahetus lõppkasutaja ja häirekeskuse vahel ning „ kontekstiteabe “ esitamine . „Kontekstiteave“ kujutab endast informatsiooni, mida lõppkasutaja edastab hädaolukorra side kaudu või mis saadakse ja edastatakse automaatselt lõppkasutaja seadmest või asjaomasest võrgust, et oleks võimalik kindlaks teha hädaabiteenistuste sekkumisressursid ja tagada hädaabiteenistuste kiire saabumine asu kohta . Delegeeritud määruse (EL) 2023/444 kohaselt peaks k ontekstiteave aita ma kirjeldada sekkumist vajavat sündmust, näiteks füüsilist keskkonda , asjaomaste isikute seisundit ja võimeid , sündmuse toimumise kohta jne. Häirekeskus aga peab omakorda olema tehniliselt suuteline edastama hädaabiteenistustele reageerimiseks vajalikku kontekstiteavet . Ettevaatavalt märgitakse d elegeeritud määruse s (EL) 2023/444 , et reaalajas tekstiedastuse ja spetsiaalsete kõneteenuste rakendamis e kõrval peaks olema võimalik anda juurdepääs hädaabiteenistustele kõne-, teksti- või videoteenuste kaudu, kasutades selleks hädaolukorra sidet mobiilirakenduste abil , mis võimalda vad edastada mitmesuguseid kontekstiandmeid häirekeskusele. D elegeeritud määruse (EL) 2023/444 sõnastusest järeldub, et mobiilirakendust e teel hädaolukorra side kasutamist nähakse täiendava võimalusena eelkõige piiriüles elt, kui ühised koostalitlusvõimed seda võimaldavad , mitte kohustusliku elemendina . D elegeeritud määrus (EL) 2023/444 lubab h äirekeskusel eelnevalt hinnata kontekstiandmete kasulikkust ja filtreerida hädaabiteenistustele antavat teavet . H ädaabiteadete põhjal abiandjatele vajaliku teabe filtreerimine toimub Häirekeskuses ka täna. Teiseks, s ätestatakse artikliga 3 parameetrid, mille järgi liikmesriik peab helistaja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid kehtestam a , kasutades võrgupõhist ja mobiiltelefonipõhist asukohateavet . Täpsuskriteerium i puhul seostatakse helistaja asukohateave püsivõrgu puhul võrgu lõpp-punkti füüsilise aadressiga, mis sisaldab näiteks teavet majanumbri, korteri ja korruse kohta ning mobiilsidevõrgu puhul meetrites väljendatava horisontaalse otsingupiirkonna maksimaalse raadiusega , millele vajadusel lisatakse kõrgus merepinnast või vertikaalne täpsus. Usaldusväärsuse kriteerium saadakse t äpsuskriteeriumile vastava helistaja asukoha tuvastamise tehnilise lahenduse või tehniliste lahenduste kombinatsiooni protsentuaalselt väljendatud edukuse määr a leidmise teel . Kolmandaks, k ehtestatakse funktsionaalsed samaväärsuse nõuded (delegeeritud määruse (EL) 2023/444 artikkel 4) . Kasutusele tuleb võtta tehnilised lahenduse d , mis peavad tagama side funktsionaalse tulemuslikkuse ja võimal dama edastada kontekstiteavet samaväärse kiirusega häirekeskusele. Funktsionaalse samaväärsuse tagamiseks nähakse ette helistaja ja häirekeskuse vaheline kahepoolne interaktiivne suhtlus , tasuta ja E uroopa Liidu ülene juurdepääs teenusele, nõuetekohane vastamine ja käitlemine ning helistaja asukohateabe kättesaadavus ja teadlikkuse tõstmine. Neljandaks, kehtestatakse nõue suunata kõne kohe kõige sobivamasse häirekeskusesse , mis on tehniliselt võimeline edastama vastavat kontekstiteavet ka hädaabiteenistusele . E uroopa Liidu üleses plaanis tuleb kindlaks määrata koostalitlu se nõuded, mida saaks rakendada ka rändluse korral. Viiendaks, l iikmesriikidele tekib aruandlus- ja teabe esitamise kohustus komisjoni ees. Igal liikmesriigil tuleb koostada ja esitada tegevuskava häirekeskuse süsteemi ajakohastamiseks. Tegevuska vas tuleb ette näha ajakava kõne-, teksti- või videopõhise hädaolukorra side eeldatavaks kasutuselevõtuks pakettkommutatsiooni tehnoloogiate kaudu . Kuigi delegeeritud määrus (EL) 2023/444 ise RTT -le ja videokõnele nõudeid ei kehtesta, nähtub määruse põhjenduspunktidest siiski , et RTT ja videokõne kasutuselevõtt on tugevalt seotud üleminekuga elektroonilistes sidevõrkudes ahelkommutatsiooni tehnoloogiatelt pakettkommutatsiooni tehnoloogiatele , sest RTT -d ja videokõne , kui IP-põhise i d sideteenuse i d , ei saa toetada vanade ahelkommuteeritud võrkudega, nagu 2G- ja 3G-võrgud . Lisaks sedastatakse delegeeritud määruses (EL) 2023/444 , et Häirekeskus peab suutma kasutada sünkroniseeritud häält ja teksti (sealhulgas RTT ) või video edastamise korral häält, teksti (sealhulgas RTT ) ja videot , mis on sünkroniseeritud spetsiaalse kõneteenusena. Isikutevahelise side teenuseid, mida osutatakse pakettkommutatsiooni tehnoloogiate kaudu, mis pakuvad muuhulgas RTT ja videoteenuseid, võib marsruutida üldkasutatava võrgu domeeni või häirekeskuse domeeni. Juurdepääs u hädaabiteenusele RTT ja videokõne kaudu v õib anda ka mobiilirakenduste abil , kasutades selleks hädaolukorra sidet. Mobiilirakendused võivad võimaldada edastada ka kontekstiandmeid häirekeskusele. Kui mobiilirakendus on alla laaditud ja paigaldatud, või ks lõppkasutaja saada ühel hetkel suhelda kõige sobivama häirekeskusega kogu Euroopa L iidus, kui ühised koostalitlusvõime nõuded seda võimaldavad ning mobiilirakenduse pakkujad ja riiklikud häirekeskuste süsteemid vastavad nendele nõuetele. Kuivõrd tegemist on määrusega, on antud õigusakt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides . Delegeeritud määrus e (EL) 2023/444 artikli 8 l õike 1 kohaselt pidid liikmesriigid esitama komisjonile hiljemalt 05.03. 2024 : a) helistaja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid; b) vahendid hädaabiteenistustele juurdepääsuks hädaolukorra side kaudu, mida kasutavad puuetega lõppkasutajad, sealhulgas need, kes kasutavad rändlusteenuseid, ning hinnang nende vastavuse kohta funktsionaalse samaväärsuse nõuetele . Käesoleva õigusanalüüsi koostajatele teadaolevalt on eeltoodud informatsioon komisjonile esitatud. Ligipääsetavusega seonduvad nõuded Eesti õiguses Käesolevas ala peatükis analüüsitakse, kuidas on Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded Eesti õigusesse üle võetud ning milli ne siseriiklik õigus RTT ja videokõne kasutuselevõttu reguleerib. Lisaks nõuete analüüsile kirjeldatakse Häirekeskuse pädevust ja ülesandeid hädaabiteadete menetlemisel ning uuritakse , kuidas on reguleeritud hädaabiteadete töötlemine andmekogus . Analüüsi koostajad on seisukohal, et lisaks siseriiklike õigusaktide analüüsimisele on oluline peegeldada ka ligipääsetavuse rakkerühm a koosta tud aruande järeldusi seoses 112 hädaabiteenuse kättesaadavusega. Seetõttu peatutakse põgusalt ka rakkerühma lõpp aruande järeldustel. Alapeatüki viimases osas kirjeldatakse täiendavaid nõudeid , sealhulgas küberturvalisusele ja andme vahetusele , millega uute teenuste kasutuselevõtmisel arvestada tuleb. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus T oodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaselt kohaldatakse seaduses toodud nõudeid ühtlasi hädaabiühendusele, välja arvatud masinatevahelisele side teenusele. Siinkohal tuleb ki arvestada, et elektroonilise side teenus sisaldab kolme elementi : internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus ning muu sideteenus ( teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, sh masinatevaheline sideteenus ) , millest ligipääsetavuse direktiiv hõlmab vaid kahte esimest. Nii on seaduse kohaldamisalas sellised elektroonilise side teenused nagu kaabelleviteenus ja andmeside (internetiühendus), ning isikutevahelise side teenus (nt tavapärane telefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning rakenduste kaudu helistamine, samuti rakenduste grupivestlused). Hädaabiühendus hõlmab kõiki isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu hädaabiteenistustele . Seega tulenevad üldised ligipääsetavusnõuded hädaabiteenuse kättesaadavusele toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse §-st 4 . Muuhulgas tuleb teenuse osutamisel kasutada § 4 lõike 3 kohaselt selliseid funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja teenuse toimimises tehtavaid muudatusi, mis vastavad puudega inimeste vajadustele, tagades neile teenuse maksimaalse kasutatavuse . Teenuse elemendid peavad olema vastavate tugitehnoloogiatega koostalitlusvõimelised ning t eenuse üldtingimustes või samaväärses dokumendis tuleb esitada teenusele kohaldatavate ligipääsetavusnõuete kirjeldus ning teave teenuse kavandamise ja tööpõhimõtete kohta. Hädaabiteadetele vastamiseks on kehtestatud e rinõuded elektroonilise side teenusele s otsiaalkaitseministri 08.06.2022 määruse s nr 45 „ Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele “ (edaspidi määrus nr 45 ) . Eelviidatud määruse nr 45 § 16 lõike 1 kohaselt peab elektroonilise side teenus võimaldama lisaks hääle ja teksti edastusele reaalajas tekstiedastust . Kui lisaks häälele ja tekstile kasutatakse ka videot, peab side teenus võimaldama sünkroniseeritud tervikvestlust . Määruse nr 45 § 16 lõikega 2 kehtestatakse ligipääsetavusnõuded hädaabiühenduse tagamisele : elektroonilise side teenus peab tagama hädaabiühenduse, mis võimaldab hädaabiteatele vastata, kasutades vastamisel samasugust vormingut nagu teate saamisel . Kusjuures hädaabiühenduse ajal tuleb tagada hääle ja teksti, sealhulgas reaalajas tekstiedastuse sünkroniseeritus, või video olemasolu korral hääle, teksti ja video sünkroniseeritus tervikvestluses . Eeltoodust järeldub, et direktiivides toodud nõuded RTT ja videokõne kasutamiseks on siseriiklikus õiguses esindatud. Sisuliselt annavad sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrus nr 45 § 16 lg 2 ning toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus e § 4 lõige 4, mille alusel eelnimetatud määrus on kehtestatud õigusliku aluse RTT ja videokõne kasutuselevõtuks. Analüüsi autorid on seisukohal, et konkreetseid tehnilisi lahendusi, mi da RTT ja videokõne puhul otsustatakse kasutada ei ole otstarbekas seaduse tasemel reguleerida. Vastasel juhul on oht ülereguleerimiseks ja minna vastuollu tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega, mille kohaselt ei tohiks ühtegi konkreetset tehnoloogiat toetada ega diskrimineerida. Samuti peaks õigusloome soosima tehnoloogia arengut ning mitte pidurdama uute kasulike lahenduste kasutuselevõttu. Määruse nr 45 nõudeid tuleb hakata kohaldama § 30 kohaselt alates 28.06.2025 turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes, arvestades , et enne 28.06.2025 sõlmitud teenuslepingud, mille tingimused ligipääsetavusnõudeid ei arvesta, kehti vad edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 28.06.2030 . Elektroonilise side seadus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi Euroopa sidedirektiiv (EL) 2018/1972 ) on üle võetud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega ning asjaomased sätted , koos lisandunud sidevaldkonna mõistete definitsioonidega on kajastatud elektroonilise side seaduses. Hädaabiühendus on defineeritud elektroonilise side seaduse § 2 punktis 8 3 eraldiseisva terminina ning definitsiooni kohaselt on tegemist ühendusega isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel , mille eesmärk on saada hädaabi . Järelikult, kui helistaja kontakteerub otse mõne abiandjaga , ei saa seaduse tähenduses taolist ühendusevõtmist defineerida „hädaabiühendusena“, millele tuleb rakendada konkreetselt hädaabiühenduse kohta käivaid nõudeid. Oluline mõiste, mille sisu tuleb avada on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 9 1 toodud isikutevahelise side teenus , mis on defineeritud kui üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähem olulise lisavõimalusena, kuid võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja . Isikutevahelise side teenus hõlmab lisaks telefoni- või mobiiltelefoniteenuse le ka näiteks Skype ’i või muid sarnaseid teenuseid, mis võimaldavad ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga . Eraldi on veel elektroonilise side seaduse § 2 punktis 52 1 defineeritud spetsiaalne isikutevahelise side teenus , milleks on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel . Seega räägime RTT ja videokõne puhul õiguslikult spetsiaalsest isikutevahelise side teenusest. Kaudselt tuleb hädaabiteenuse juures arvestada ka „lühinumbri“ ja „mobiiltelefoniteenuse“ definitsioonidega, kuivõrd uute lahenduste kasutuselevõtt võib kaasa tuua vajaduse täpsustada ka neid hädaabiteenuse osutamisega seonduvaid mõisteid. Lühinumber on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 29 kohaselt kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada muu hulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks . Mobiiltelefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil osalise või täieliku raadioside loomise teel . Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrusega nr 140 on kehtestatud „ Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded “ (edaspidi määrus nr 140 ) , mis hõlmavad tehnilisi nõudeid ka hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha tuvastamiseks . Täpsemalt reguleerib eelnimetatud määrus nõudeid asukohateabe täpsusele ja usaldusväärsusele, mille teeb sideettevõtja hädaabinumbril 112 ühenduse võtja kohta Häirekeskusele kättesaadavaks . Määruse nr 140 § 3 lõike 3 kohaselt peab t elefoni- ja mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja tehnilise võimaluse olemasolu korral seadma hädaabinumbrile 112 tehtud kõnedele kõrgema prioriteedi muu kõneliiklusega võrreldes . Lisaks peab sideettevõtja vastavalt määruse nr 140 §-le 7 3 tagama hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse, tehes Häirekeskusele kättesaadavaks kalendriaastas vähemalt 60% telefonivõrgus ühenduse võtjate asukohateabe võrgu lõpp-punkti füüsilise aadressi täpsusega ja 60% (alates 01.01.2027 80%) mobiilsidevõrgus ühenduse võtjate asukohateabe vähemalt 50 meetri täpsusega. Täpse ma d h ädaabinumbrile 112 helistami s e ning helistaja asukoha määrami s e nõuded on reguleeritud elektroonilise side seaduse §-s 88. S ideettevõtja on elektroonilise side seaduse § 88 lõi gete 1 ja 2 kohaselt kohustatud : 1) tagama numbripõhis e isikutevahelise side teenuse osutamise korral sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu saaks luua tasuta hädaabiühendus t hädaabinumbriga 112 . 2) tagama mobiiltelefoniteenuse osutamise korral juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse ( Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu . Siinkohal on oluline tähele panna, et kuivõrd mobiiltelefoniteenus kuulub samuti isikutevahelise side teenuse alla, kohaldub nõue võimaldada tasuta hädaabiühendus t hädaabinumbriga 112 samuti lühisõnumi teel teate esitamise korral. 28.06.2025 jõustuva redaktsiooni ga täiendatakse elektroonilise side seaduse § 88 lõiget 1 viitega spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side t eenusele, millega hõlmatakse kohustus tagada tasuta hädaabiühendus ka RTT ja videokõne lahenduste kasutamise korral. Kui hädaabiühendus luuakse isikutevahelise side teenuse osutamis e kaudu , peab sideettevõtja elektroonilise side seaduse § 88 lõike 3 kohaselt tegema Häirekeskusele vahetult hädaabiühenduse loomise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri , rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema terminalseadme asukoha kohta . Siit tuleneb sideettevõtjale kohustus abivajadusest teataja isikuandmete edastamiseks Häirekeskusele ning Häirekeskusel omakorda on õigus vastavaid andmeid avalike ülesannete täitmiseks töödelda. Lisaks on t äiendavad tingimused sätestatud teabele, mille side teenuse osutaja pea b avaldama oma veebilehel. Nii tuleb elektroonilise side seaduse § 96 lõike 4 kohaselt n umbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja l avalda d a oma veebilehel tea v e hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta . Juhul kui mingil põhjusel on vaja sideteenuse osutamist piirata, tuleb elektroonilise side seaduse § 98 lõike 5 kohaselt säilitada tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112 . Antud kohustuse eiramise korral võib elektroonilise side seaduse § 177 kohaselt järgneda karistus füüsilisele isiku le kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 euro suuru s e rahatrahv i näol . Kui e lektroonilise side seaduse § 108 lõige 1 sätestab side e ttevõtjale kohustuse luua tasuta võimalus helistaja numbri kuvamise vä listamiseks , peab vastavalt § 108 lõikele 7 helistaja numbri kuvamine alati toimuma hädaabinumbrile 112 ja julgeolekuasutuse numbrile tehtud kõnede puhul . Üldjoontes võib asuda seisukohale, et e lektroonilise side seaduses ning määruses nr 140 toodud regulatsioon täiendab ja toetab toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse s ning sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määruses nr 45 „ Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele “ toodud nõudeid. Käesoleva analüüsi läbiviimise perioodil toimunud aruteludel on tõstatatud küsimus kas elektroonilise side seaduses tuleks RTT ja videokõne lahendused täiendavalt defineerida. Analüüsi autorid leiavad, et elektroonilise side seadus üld seadusena selles osas täpsustamist ei vaja, sest seaduse adressaadid on eelkõige sideettevõtjad, kellele suunatud regulatsioon on piisavalt täpne. Eriti võttes arvesse, et 28.06.2025 jõustuva redaktsiooniga täiendatakse elektroonilise side seaduse § 88 lõiget 1 viitega spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side teenusele, mis hõlmab ki kohustus t tagada tasuta hädaabiühendus ka RTT ja videokõne lahenduste kasutamise korral . Hädaabiteadete vastuvõtmine ja menetlemine Hädaabiteadete vastuvõtmise ja edasise menetlemise seisukohast on keskne roll Häirekeskusel , kelle ülesandeks on vastavalt päästeseaduse § 5 lg 1 1 punktile 1 hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine, ohu hindamine, Päästeameti väljasaatmine pääste- ja demineerimistööks, kiirabi väljasaatmine kiirabi osutamiseks ning politsei pädevuses oleva teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks . Eelnevast nähtub, et seadusandja ei ole piiranud hädaabiteate esitamise viis i ning sisuliselt võib hädaabiteade Häirekeskusele laekuda mis tahes viisil. Algselt oli taol ise avara sätte sõnastamine ajendatud vajadusest töödelda teavet jälgimisseadmestiku abil reaalajas tuvastatud ohu korral ning anda väljasõidukorraldus või edastada teave politseile ilma teate ehk hädaabikõneta . Samas toetab taoline lähenemine ka RTT ja videokõne lahenduste kaudu teadete esitamist tulevik us. Seega ei vaja päästeseaduse 5 lõike 1 1 punkt 1 RTT ja videokõne teel esitatud teadete vastuvõtmiseks täpsustamist, vaid sellisel viisil esitatud teated on võimalik arvata „muul viisil saabunud teabe“ alla. Täpsem hädaabiteadete menetlemine on reguleeritud siseministri 13.06.2017 määruses nr 26 „ Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded “ (edaspidi määrus nr 26 ) . Sisuliselt kehtestab eelnimetatud määrus tingimused teate kvalifitseerimisele hädaabiteateks, nõuded teate menetlemisele ja teenuse toimepidevusele ning reguleerib peamised toimingud, mida tehakse teate menetlemise käigus . Abiandjatena on määruse nr 26 § 2 punktis 1 üles loetletud Päästeameti, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti, Terviseameti ning nende lepingupartnerite üksused, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma . Analüüsi koostajatele teadaolevalt ei plaanita u ute lahenduste kasutuselevõtmise ga abiandjate ringi laiendamist. Küll aga on korduvalt tõusetunud küsimus, kas abiandja id võiks ja saaks kaasata hädaabiteate vastuvõtmise juurde varem, eelkõige eesmärgiga jagada abiandja tega sündmusega seotud aeg- kriitilist informatsiooni, mis võiks tõsta sündmusele reageerimis eks tehta vate otsuste kvaliteeti . Lühisõnumina defineeritakse määruse nr 26 § 2 punkti 2 kohaselt hädaabinumbrile 112 saadetud tasuta hädaabisõnum pääste-, politsei- või kiirabialase abi kutsumiseks . Eraldi on defineeritud määruse nr 26 § 2 punktis 3 teate mõiste kui Häirekeskusele või Politsei- ja Piirivalveametile edastatud informatsioon asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata abi kiire väljasaatmise vajadust . Teate alaliigiks on määruse nr 26 § 5 lõike 4 kohaselt hädaabitea de , mille korral tuleb ohu hindamise tulemusel abi kohe välja saata . Analoogselt päästeseaduse 5 lõikele 1 1 mahuvad ka siinkohal määruse nr 26 § 2 punkti 3 ja § 5 lõike 4 definitsioonide alla nii RTT kui ka videokõne teel esitatud teated . Samas , kui reageerivatele üksustele võidakse ette näha täiendavad õigused konkreetselt videokõne või RTT vormis esitatud hädaabiteate vastuvõtmise menetlusse kaasumiseks, tuleks defineerida määruses nr 26 nii RTT kui ka videokõne mõiste, et kehtestada asjaomased erisused nendel viisidel esitatud teadete menetlemisele . Samuti on konkreetsete hädaabiteadete esitamise kanalite , sh RTT ja videokõne määruses ära nimetamine oluline , et oleks selgelt määratletud, millises osas v õtab Häirekeskus vastutuse teadete nõuetekohaseks menetlemiseks vastavalt määruses toodud parameetritele . Mis puudutab määruse nr 26 § 2 punktis 3 nimetatud teate menetlejaid (Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet) , ei vaja antud definitsioon abiandjate õiguste laiendamise korral muutmist . Hetkel on intervjuude käigus abiandjad üles näidanud huvi saada juurdepääs video kõne pildi le ja saada vahetut infot RTT vormingus esitatud teate kohta, kuid reageeriv üksus teate menetlemis e protsessi ei sekkuks ja seetõttu ei muutu abiandjad k a teate menetlejaks määruse nr 26 § 2 punkti 4 tähenduses. Vastavalt määruse nr 26 § 3 lõikele 1 on h ädaabiteadete menetlemiseks nii Häirekeskuse s , kui ka Politsei- ja Piirivalveameti s , kehtestatud sisekord, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Sarnaselt reguleerivad juhtumile reageerimist abiandjate poolt asjaomaste asutuste sisemised korrad. Kuivõrd kõnealune dokumentatsioon on juurdepääsupiiranguga ja käesoleva analüüsi autoritel ei ole olnud võimalik sellega tutvuda, ei anta analüüsi raames asutuste sisemiste kordade kohta hinnanguid. Määruse nr 26 § 4 reguleerib teate vastuvõtmist vastavalt Hä i rekeskuse võ i Politsei- ja Piirivalveamet i poolt. Häirekeskus on kohustatud määruse nr 26 § 4 lõike 1 alusel võt ma teatena vastu hädaabinumbrile 112 saabunud kõne või muul viisil saabunud teabe , sealhulgas lühisõnumi, koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne ( eCall -kõne) liiklusõnnetusse sattunud sõidukist ja automaatse tulekahjuteadete edastamise süsteemi kaudu saabunud tulekahjuteate. Ka s iit nähtub, et juba p raegu on Häirekeskusele laekuv ate teadete esitamise viisid sätestatud avatud loeteluna ning RTT ja videokõne teel saabunud teated o leks ka käesoleval hetkel võimalik liigitada muul viisil saabunud tea b e alla . Samas, nagu eelpool mainitud, tuleks määruses siiski välja tuua need konkreetsed teadete esitamise kanalid, mi lle osas Häirekeskus võtab omale kohustuse järgida hädaabiteate menetlemisele kohalduvaid nõudeid , mistõttu soovitame edaspidi antud loetelu täiendada ka RTT ja videokõne teel teate edastamise viisi de ga. Vastavalt määruse nr 26 § 4 lõike le 2 on Häirekeskus kohustatud hädaabinumbril 112 saabunud kõne üldjuhul vastu võtma kümne sekundi jooksul . Samas ei ole määrusega nr 26 sätestatud, kui kiiresti tuleb reageerida lühisõnumile ning tekib küsimus kas ka videokõne ja RTT vastuvõtmise aeg tuleks reguleerida. Sõltuvalt kasutusel olevast tehnoloogiast võib praegu lühisõnum jõuda Häirekeskuseni silmapilkselt ning koheselt alustatakse ka selle menetlemist, mistõttu ei pruugi olla eraldi vajagi lühisõnumi le reageerimise aega reguleerida. Sarnane lähenemine peaks olema rakendatud ka RTT tehnoloogia kasutamise korral. Videokõne aga tuleks eeldatavasti sarnaselt praeguse 112 kõnega Häirekeskuse poolt vastu võtta ning seetõttu tuleks siinkohal kehtestada ka analoogne video kõne le reageerimise aeg . Et määruse nr 26 § 4 lõike s 2 kasutatakse sõna „kõne“, mis elektroonilise side seaduse § 2 punkti 17 kohaselt on defineeritud kui isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset häälsuhtlust , soovitame määruse nr 26 § 4 lõiget 2 täiendada ning hõlmata ka videokõne . Eraldi on küsimus, kuidas RTT-le ja videokõnele viitamist normitehniliselt vormistada . Analüüsi autorid soovitavad järgida elektroonilise side seaduse s juba kasutusel olevat terminoloogiat ning kasutada RTT-le ja videokõnele viitamisel elektroonilise side seaduse § 2 punktis 52 1 defineeritud spetsiaalse isikutevahelise side teenuse mõistet , mis on defineeritud kui isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel . RTT ja videokõne teel esitatud tea dete puhul on tegemist spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu esitatud teadete ga . Teisalt võib olla RTT ja videokõne konkreetsete terminitena väljatoomine põhjendatud õigusakti parema mõistmise seisukohast. Lisaks tuleb arvestada , et Häirekeskus võib videokõne teel saabuva teate menetlemise volitada kindla ks määratud vastava eripädevusega (näiteks viipekeele oskusega) spetsialistide ringile, mis tõttu tuleks arvestada vajadusega suunata hädaabinumbrile 112 saabunud videokõne edasi. Samuti võib esineda olukordi, kus vastavad spetsialistid on hõivatud alles eelmise teate menetlemisega ning ka seetõttu võib kõnele reageerimise aeg pikeneda. Eelnimetatud aspektid ei eelda niivõrd õiguslikke lahendusi, vaid läbimõeldud otsuseid Häirekeskuse organisatsiooni sees. Määruse nr 26 § 4 lõike 3 kohaselt peab Politsei- ja Piirivalveamet kümne sekundi asemel saabunud teate vastu võtma viivitamata. Formaalse ettepanekuna s oovitame kaaluda, kas ühe määruse lõikes on otstarbekas kasutada sisult kattuvate normide puhul erinevat s õnastust ajaterminite suhtes . Määruse nr 26 §-ga 5 sätestatakse isiku abivajaduse väljaselgitamise kord. Kõigepealt peavad Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet määruse nr 26 § 5 lõike 1 kohaselt koguma andmed sündmuse, sündmuse asukoha, abivajajate arvu, nende terviseseisundi ja abivajadusest teataja kohta . Seejärel hinnatakse ohtu tervisele, elule, varale ja keskkonnale , kasutades Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid (määruse nr 26 § 5 lõige 2). Sisuliselt annavad määruse nr 26 § 5 lõiked 1 ja 2 eesmärgi ja ulatuse nimetatud teabe kogumisega seotud isikuandmete töötlemiseks . Kusjuures tähtsust ei oma, millisel viisil teade on esitatud, ehk kui teade esitatakse RTT või videokõne teel, võidakse määruse nr 26 § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel ja ulatuses töödelda ka RTT ja videokõne kaudu saadaolevaid andmeid. Olgu mainitud, et potentsiaalselt on võimalik videokõne kaudu koguda sündmuse kohta rohkem teavet kui tavapärase telefonikõne või lühisõnumi teel . P äästeseaduse § 9 1 lõikes 2 on toodud loetelu isikuandmetest, mis kantakse h ädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse . Arvestades, et teate menetleja sisestab määruse nr 26 § 5 lõigetes 1 ja 2 toodud ülesannete täitmiseks andmed määruse nr 26 § 3 lõike 2 alusel abi- ja infoteadete andmekogusse , on õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks olemas , kui isikuandmete töötlemine piirdub siinkohal andmetöötlustoimingutega andmekogus. Isikuandmete töötlemise õiguspärasust andmekogus on täpsemalt analüüsitud peatükis 4.2.5 . Vastavalt määruse nr 26 § 5 lõikele 3 tuleb üldjuhul ühe minuti jooksul välja selgita d a oh t inimese tervisele või elule . Eelkirjeldatud kord isiku abivajaduse väljaselgitamiseks on kohaldatav ka RTT ja videokõne kasutuselevõtu korral. Nii videokõn e kui RTT tehnoloogia kasutuselevõtt peaks eelduslikult kiirenda m a abivajaduse väljaselgitamist. Häirekeskus el ning Politsei- ja Piirivalveamet il on määruse nr 26 § 5 lõike 6 kohaselt õigus nõuda pääste-, politsei-, tervise- või muu valdkonna spetsialisti abi, kui abivajadust pole võimalik määrata tüüpjuhtumite põhjal ning tugineda abivajaduse määramisel spetsialisti hinnangule . Videokõne kasutuselevõtu peamiseks eesmärgiks on toetada puudega inimeste ligipääsetavust hädaabinumbrile 112 . See omakorda toob Häirekeskusele kaasa vajaduse kaasata teadete menetlemise juurde viipekeele tõlgid. Analüüsi koostajad on seisukohal, et viipekeeletõlgi puhul on samuti tegemist määruse nr 26 § 5 lõike 6 tähenduses valdkondliku spetsialistiga kelle kaasamine on abivajaduse kindlaks määramiseks vajalik. Samas sätestab määruse nr 26 § 5 lõige 6 spetsialisti kaasamiseks piirava eelduse, mille kohaselt ei saa sel juhul vastavat abivajadust määrata tüüpjuhtumite põhjal . Teisalt võib esineda olukordi, kus videokõne kaudu on küll võimalik abivajadust hinnata, kuid täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks tuleks siiski kaasata ka viipekeele tõlk. Seetõttu soovitame kaaluda määruse nr 26 § 5 lõike 6 muutmist nii, et viipekeeletõlgi kaasamine oleks võimalik sõltumata teate menetleja võimekusest konkreetsel juhul abivajadus t tüüpjuhtumite põhjal kindlaks teha. Lisaks on teate menetlejal määruse nr 26 § 5 lõike 7 kohaselt õigus kasutada informatsiooni hankimiseks täiendavaid asjakohaseid informatsiooniallikaid . Informatsiooniall ika mõi ste võib ära katta nii füüsilised isikud , kes sündmuse kohta täiendavat informatsiooni saavad jagada kui ka seadmed, mille abil täiendavat informatsiooni on võimalik koguda . Seega on võimalik paigutada RTT ja videokõne tehnilised lahendused ka määruse nr 26 § 5 lõikes 7 nimetatud täiendava asjakohase informatsiooniallika mõiste alla . Hädaabiteadete edastamine ja teatele reageerimine S iseministri 13.06.2017 määrus e nr 26 „ Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded “ (edaspidi määrus nr 26 ) § 5 lõi g e te 8 ja 9 kohaselt edastab Häirekeskus politsei pädevuses oleva teate ja kogutud andmed viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks ning merereostuse või merepiiri valvamisega seotud teate viivitamata Kaitseväele edasiseks menetlemiseks. Et määruse nr 26 § 5 lõigetes 8 ja 9 ei seata täiendavaid tingimusi teate edastamise viisidele , võidakse määruse nr 26 § 5 lõigete 8 ja 9 kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitseväele edasiseks menetlemiseks saata ka RTT ja videokõne kujul saabunud teated. Arutelude käigus on tõusetunud küsimus, kas Politsei- ja Piirivalveametile peaksid teate edasisel menetlemisel samuti kohalduma sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määruse nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ (edaspidi määrus nr 45 ) § 16 lõikes 2 sätestatud nõue vastata teatele , kasutades samasugust vormingut nagu teate saamisel , sh tagades hääle ja teksti, sealhulgas reaalajas tekstiedastuse sünkroniseeritus, või video olemasolu korral hääle, teksti ja video sünkroniseeritus tervikvestluses . Samuti, kui videokõne on kõigepealt vastu võetud Häirekeskuse poolt, kas samasugusel kujul võiks videokõne koheselt edasi suunata Politsei- ja Piirivalveametile teate edasiseks menetlemiseks. Eelviidatud sotsiaalkaitseministri määrus nr 45 seob kohustuse „ hädaabiühenduse “ tagamisega , mis elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 3 kohaselt on ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmä rk on saada hädaab i. Seega, on hetkel kehtiv siseriiklik õigus määranud antud kohustuse justkui kitsalt Häirekeskusel e. Analüüsi autorite hinnangul ei ole aga taoline lähenemine kooskõlas ligipääsetavuse direktiivi ega ka sidedirektiivi alusel antud delegeeritud määruse (EL) 2023/444 mõttega. Ligipääsetavuse direktiivi põhjenduspunkti 45 kohaselt ei tohiks direktiivi kohaseid kohustusi tõlgendada nii, nagu need piiraksid või vähendaksid mis tahes puuetega lõppkasutajate teenindamisega seotud kohustusi , sealhulgas võrdväärset ligipääsu hädaabiteenustele . Kui tea tele vastab Politsei- ja Piirivalveameti mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus mere- ja lennuõnnetuse korral , võib olla analüüsi autorite arvates mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus „ sobiv häirekeskus “ ligipääsetavuse direktiivi I lisa V ja o tähenduses ja teate le vastamine peaks sellest tulenevalt toimuma määrus e nr 45 § 16 lõikes 2 toodud nõudeid järgides . Vastavalt määruse nr 26 § 6 lõikele 4 edastab Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet sündmuse teatajalt abivajaduse väljaselgitamise ja ohu hindamise käigus kogutud andmed pädevatele abiandja te le ( Päästeameti, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti, Terviseameti ning nende lepingupartnerite üksused, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma). Lepingupartnerite ks on muuhulgas ka vabatahtlikud, keda sündmusele reageerimisel kasutatakse. A bivajaduse väljaselgitamise ks ja ohu hindamise ks kogut avate andme te koosseis on kirjeldatud määruse nr 26 § 5 lõigetes 1 ja 2 ning õigusliku aluse seonduvate isikuandmete töötlemiseks h ädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus annab päästeseaduse § 9 1 lõige 2 . Tuginedes õiguskantsleri 03.05.2024 märgukirjale isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud küsimuste kohta soovitavad k äesoleva analüüsi autorid seaduse tasemel reguleerida ka abivajaduse väljaselgitamise ja ohu hindamise käigus kogutud isikuandmete edastami n e abiandjatele . Eelnimetatud märgukirjas osundataks e , et isikuandmete töötlemise korral peavad seaduse tasemel olema reguleeritud isikuandmete töötlemise alused, töödeldavate isikuandmete koosseis, säilitamise tähtajad, kas ja kuidas tagatakse õigus saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta, kes on vastutav töötleja ja kuidas on korraldatud järelevalve . Määruse nr 26 §-s 7 on sätestatud teate menetle mise lõpetamine. Häirekeskus e poolt lõpeb teate menetlemine teate ja sellele reageerimise kohta käiva olulise informatsiooni sisestamisega hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse või kui viimane pääste- või kiirabisündmusele reageerinud abiandja on sündmuskohalt lahkunud või on vabanenud uue korralduse täitmiseks. Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab toimingud politsei pädevuses oleva teatega pärast seda, kui ta on sisestanud teate ja sellele reageerimise kohta käiva olulise informatsiooni hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse, viimane politseiüksus on sündmuskohalt lahkunud ning teade on edastatud politsei infosüsteemi POLIS. Siit nähtub, et teate menetlemise lõpetamise hetk ei ole üheselt piiritletud , vaid sõltub konkreetse sündmuse eripäradest. RTT ja videokõne kasutuselevõtu perspektiivist ei piira kehtiv regulatsioon ühe teate menetlemise raames eri suhtluskanalite kasutamist. Seega oleks määruse nr 45 § 16 lõikega 2 kooskõlas , kui Häirekeskus suhtle b teatajaga algselt videokõne teel, kuid hiljem jätkatakse suhtlemist lühisõnumi , RTT või tavapärase telefonikõne teel . Esialgselt valitud kanali kaudu suhtlemise katkestamine ei too automaatselt kaasa teate menetlemise lõppemist. Küll aga tuleb suhtlus kanali muutmisel lähtuda teataja soovidest ja võimekusest muul viisil Häirekeskusega suhelda . Tuleb arvestada, et suhtlemiskanali muutumine võib olla tingitud ka tehnilistest tõrgetest . Analüüsi autorid soovitavad siinkohal uurida ka tehnilisi võimalusi, mis võiksid toetada sujuvat üleminekut ühelt suhtl us kanalilt teisele. E smane teatele vastamine peab aga igal juhul toimuma kooskõlas määruse nr 45 § 16 lõike 2 kohaselt , so RTT ja videokõne korral samade tehniliste lahenduste kaudu. Vastavalt määruse nr 26 § 8 lõikele 2 edastab teate menetleja teate menetlemise käigus teatavaks saanud informatsiooni neile riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on õigustatud nimetatud informatsiooni saama seaduse või lepingu alusel. Seega, kui see on avalike ülesannete täitmiseks vajal ik ning asjaomane õiguslik alus vastavate andmete saamiseks on sätestatud seadusega , tuleb Häirekeskusel edastada määruse nr 26 § 8 lõike 2 alusel hädaabiteadete vastuvõtmisel kogutud teave riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele . Tulenevalt eelkõige videokõne kasutuselevõtuga seoses juhime tähelepanu , et teate menetlejale võivad teatavaks saada sündmusega mitteseotud täiendavad videopildilt nähtavad asjaolud, mis võivad viidata kiiret reageerimist mittevajavale õigusrikkumisele või muule avaliku võimu sekkumist vajavale olukorrale . Siinkohal tuleks välja selgitada, kas teate menetlejal tekib kohustus taolistel juhtudel teavitada asjaomast haldusorganit ning kui taoline kohustus esineb, kuidas samal ajal säilitada isikute usaldus hädaabiühenduse vastu nii, et ei hakataks abivajaduse korral hädaabi kutsumisest hoiduma. Andmete töötlemine h ädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu s Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kusjuures riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraelu puutumatuse osaks on informatsioonilise enesemääramise õigus, mis tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse ning seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks ka isikuandmete kaitse. Oluline on arvestada, et „eraelu“ mõiste hõlmab ka isiku õigust enesekujutamisele, sh õigust oma kujutisele ning õigus otsustada ise enda kohta käivate andmete avaldamise üle. Oma kujutise õigus hõlmab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha järgi nii kujutist pildis kui ka liikuvas pildis. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et igasugune isikuandmete töötlemine on käsitatav eraelu puutumatuse riivena. Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab olema seadusest tulenev alus, mis põhiõiguse riivet õigustaks. Seega tuleb isikuandmete töötlemise aluseks olevad sätted kehtestada seaduse tasemega õigusaktis. Eelpooltoodu on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 ) artikkel 6 lõike 1 p unkti ga e, mille kohaselt saab pidada isikuandmete töötlemist seaduslikuks, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega saab isikuandmete töötlemine avaliku ülesande täitmiseks olla lubatav vaid juhul, kui asjaomased avalikud ülesanded on piisavalt täpselt seadusega kindlaks määratud. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohale, mille kohaselt võib Riigikogu volitada täidesaatvat võimu reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega, on Õiguskantsler leidnud, et seda põhimõtet tuleb järgida ka igas olukorras, kus isikuandmeid töödeldakse, sh isikuandmete töötlemisel andmekogudes. Õiguskantsler rõhutab, et peamises osas peab isikuandmete töötlemine andmekogus olema reguleeritud seadusega. Andmekogu põhimääruses võib seaduse norme täpsustada, kuid seda saab teha üksnes selge ja piisavalt täpse ulatusega volitusnormi alusel. Igal juhul tuleb seaduse tasemel ära määrata: töötlemise alused – kogumise ja töötlemise eesmärgid või olukorrad piisava selgusega, et sellest saaks tuletada, kellele võib anda andmetele juurdepääsu; töödeldavate isikuandmete koosseis. Kui seaduses ei ole võimalik isikuandmete koosseisu täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetatud üldisema isikuandmete kategooria täpsustamiseks anda täpsema sisuga volitusnorm (seaduses nt kontaktandmed, määruses elukoht, e-posti aadress, telefoninumber); töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Seaduses sätestatud piirtähtajast lühemate tähtaegade kehtestamiseks võib anda selge volitusnormi, mis lubab täpsema regulatsiooni kehtestada põhimäärusega; kas ja kuidas tagatakse õigus saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta. Võib kaaluda ka teavitamiskohustusest erandi tegemist, aga sellisel juhul peaks selle seadusega selgelt sätestama; andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks kõige olulisema, sh eest vastutava töötleja (mitme töötleja puhul vastutuse jaotuse) ning järelevalve. Hädaabitea dete menetlemiseks ja hädaabiteadetega seotud andmete , sh isikuandmete töötlemiseks on asutatud päästeseaduse § 9 1 lõike 1 alusel h ädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu (edaspidi HKSOS ) . Täpsem andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmetele juurdepääsuõiguste andmine on reguleeritud siseministri 21.12.2016 määruses nr 36 „ Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus “ (edaspidi HKSOS põhimäärus ). Vastavalt päästeseaduse § 9 1 lõikele 2 kantakse HKSOS-i hädaabiteate edastaja ja sündmusega seotud isiku andmed , abivajaja andmed ( sealhulgas terviseandmed ), hädaabiteate andmed , hädaabiteate menetlemisega seotud toimingute andmed , hädaabiteate menetlemise teenuse registreeritud kasutaja andmed , hädaabiteate menetleja andmed , abi- ja infoteate andmed ning Häirekeskuse kõneside salvestised . Vastavalt HKSOS põhimääruse § 5 lõikele 4 salvestatakse k õneside salvestiste rakenduses hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, saabunud teave. Kõneside salvestisi võidakse väljastada õigusliku aluse olemasolu korral kooskõlas HKSOS põhimääruse § 11 lõikega 1 1 . RTT ja videokõne kasutuselevõtuga seoses hakata kse andmekogusse kandma ka ne ndel viisidel saabunud teadete salvestis i . Samas on küsitav, kas videokõne käigus tekkiv videofail ja RTT sõnumi logi päästeseaduse § 9 1 lõike 2 punktis 8 nimetatud kõneside salvestise alla mahuvad. „Kõneside“ viitab eelkõige häälkõnele , mis elektroonilise side seaduse § 2 punkti 17 kohaselt realiseeritakse ühendu sena kahepoolse häälsuhtluse vormis . Seetõttu soovit avad analüüsi koostajad kaaluda päästeseaduse § 9 1 lõike 2 täiendamist ning lisada loetelusse ka spetsiaal s e isikutevahelise side teenus e kaudu esitatud teadete salvestised. Vastavalt tuleks täpsustada ka HKSOS põhimääruse § 5 lõikeid 1 ja 4 , § 8 lõiget 2 ja § 11 lõiget 1 1 , kus hetkel viidatakse üksnes „kõnesidele“ . Eelduslikult ei too aga videokõne ja RTT kasutuselevõtt muudatusi päästeseaduse § 9 1 lõike 2 punktides 1-7 loetletud andmete kogumise osas . S amas soovitame videokõne ja RTT juurutusprotsessi raames eelviidatud andmekoosseisu täiendavalt üle vaadata , kuna muutmisvajadus võib olla sõltuvuses ka konkreetse tehnoloogia valikust . Täpsem loetelu hädaabiteadetega seotud andmetest, mis andmekogusse kantakse on sätestatud HKSOS põhimääruse §-s 5 1 . Hädaabiteate edastaja kohta kantakse andmekogusse tema ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress . Kui hädaabiteade edastatakse lühisõnumi teenuse kasutaja poolt , kogutakse HKSOS põhimääruse § 5 1 lõike 5 kohaselt lisaks teataja isikukood, võimaliku asukoha nimetus ja aadress , teenuse kasutaja puue, haigus ja muu lisainfo , teenuse kasutaja registreerimise aeg , konto peatamise või lõpetamise aeg ja registreerija andmed. Siinkohal tuleb vahet teha lühisõnumi teel ja eelnevalt lühisõnumi teenuse kasutajaks registreerunud isiku poolt esitatud hädaabiteate saatmisel. Nimelt kogutakse HKSOS põhimääruse § 5 1 lõikes 5 loetletud andmed registreerunud kasutaja kohta, kuid kui teade saadetakse lühisõnumi teel registreerimata kasutaja poolt, kogutakse tema kohta § 5 1 lõikes 1 toodud andmed. Seoses videokõne kasutuselevõtuga on tõenäoliselt vaja HKSOS põhimääruse § 5 1 täiendada ja n äha ette teate esitaja kohta videopildi vormis isiku kujutise kogumine. Mis puudutab abivajaja ja muu sündmusega seotud inimese kohta andmete kogumist vastavalt HKSOS põhimääruse § 5 1 lõikele 2 , siis selles osas ühtib eelduslikult kehtiv andmekoosseis ka RTT ja videokõne kasutuselevõtmisel kogutavate andmetega . Kogutakse ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood või sünniaeg, vanus, kodakondsus , andmed abivajaja terviseseisundi kohta ja seos sündmusega. Videokõne korral on võimalik abivajaja terviseseisundit näha ka videopildi kaudu, kuid endiselt on tegemist andmetega abivajaja terviseseisundi kohta. Sellele vaatamata soovitame s ii ski videokõnega seonduvalt täiendada põhimääruse § 5 1 lõiget 2 ja tuua üheselt välja, et videokõne korral kantakse hädaabiteadete andmestikku selle olemasolu korral videopil di vormis isiku kujutis a bivajajast . HKSOS põhimääruse § 5 1 lõik esse 3 on kokku koondatud loetelu hädaabiteate andmete kohta: hädaabiteate vastuvõtmise aeg , hädaabiteate identifitseerimisnumber , hädaabiteate tüüp , hädaabiteate edastamise viis , hädaabiteate või automaatteate edastaja asukoha andmed . Konkreetse teate edastamise viisi ja asjaomase seadmega seotud tehnilised üksikasjad, mis hädaabiteadet täpsustavad, peaksid olema kohaldatavad samasugusel kujul ka RTT ja videokõne korral. HKSOS põhimääruse § 8 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogus andmeid kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates . Isikustatud kujul on aga a ndme te HKSOSis säilitamise tähtaeg üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed anonüümitakse (päästeseadus § 9 1 lõige 2 9 , HKSOS põhimääruse § 8 lõige 3 ). K õneside salvestis i säilitatakse vastavalt HKSOS põhimääruse § 8 lõikele 2 üks aasta andmete andmekogusse kandmisest arvates . Eelnimetatud tähtaeg põhineb korrakaitseseaduse § 35 1 lõikel 5, mille kohaselt säilitatakse Häirekeskuse salvestisi vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta . Vastavalt päästeseaduse § 9 1 lõikele 2 10 on h ädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu piiratud juurdepääsuga ja selle andmed on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Ka k orrakaitseseaduse § 35 1 lõike 4 kohaselt on salvestiste andme d tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks . Salvestise ja salvestise andmete väljastamine on lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras . Eeltoodud regulatsioon säilitus täht aegade kohta peak s olema tulevikus kohaldatav nii RTT kui ka videokõne puhul . Kui hädaabiteadetega seotud teave on vajalik muule asutusele talle pandud avalike ülesannete täitmiseks , ei tähenda see, et HKSOSis endas peaks andmeid kauem säilitama, vaid asjaomase teabe säilitamin e peab tulenema sel juhul vastavast eriseadusest, mis asutuse avalike ülesannete täitmist reguleerib. Andmekogu vastutav töötleja on päästeseaduse § 9 1 lõike 5 ning HKSOS põhimääruse § 2 lõike 1 kohaselt Häirekeskus. Seega vastutab Häirekeskus selle eest, et andmekogusse kogutud andmeid töödeldaks õiguspäraselt ning andmetele juurdepääsuõiguse andmisel esineks õiguslik alus. Volitatud töötlejateks on HKSOS põhimääruse § 2 lõike 2 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus . Andmeid esitavad ja kannavad andmekogusse HKSOS põhimääruse § 6 lõike 1 ja § 7 lõike 1 alusel Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet. Samas on hädaabiteadete esitamise seisukohast oluline ära märkida, et andmeandjateks on ka: aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja , kes esitab andmekogusse lühisõnumi teenuse kasutaja võimaliku asukoha nimetuse ja aadressi, sündmuskoha aadressi või asukoha ning hädaabiteate automaatteate edastaja asukoha andmed (HKSOS põhimääruse § 6 lõige 2 punkt 1 ) ; rahvastikuregistri vastutav töötleja esitab andmekogusse abivajaja või sündmusega seotud isiku andmed, hädaabiteate edastaja andmed, lühisõnumi teenuse kasutaja andmed ning kriisiolukorrast puudutatud isiku kohta päringu teinud isiku andmed KRIT-i teenuse osutamisel (HKSOS põhimääruse § 6 lõige 2 punkt 6) ; sideettevõtja esitab andmekogusse hädaabiteate menetlemiseks kõne metaandmed ja helistaja asukoha andmed (HKSOS põhimääruse § 6 lõige 2 punkt 8 ) . Soovitame siinkohal koostöös asjaomaste andmeandjatega läbi arutada , kuidas RTT ja videokõne kasutuselevõtuga seoses antud punktides toodud andmekoosseisudes täiendusi teha. Teiste asutuste ja isikute juurdepääs andmetele on reguleeritud HKSOS põhimääruse § 9 lõigetes 7 ja 8 . Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on andmekogust õigustatud andmeid saama: Päästeamet päästesündmuse ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks, tulekahjusündmuse menetlemiseks ning riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldamiseks ja koordineerimiseks; Politsei- ja Piirivalveamet politseiliste ülesannete täitmiseks; Siseministeerium hädaabiteadete menetlemise üle järelevalve teostamiseks ja hädaolukordi põhjustada võivate sündmuste seiramiseks; Sotsiaalministeerium ja Terviseamet kiirabi osutamise korraldamiseks; Transpordiamet isikustamata andmeid liiklusohutuse korraldamiseks; Keskkonnaamet ebaseadusliku keskkonnakasutuse, kalapüügi eelteate ja eripüügiteate menetlemiseks; Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi- ja lastekaitseteenuse osutamiseks; A bi- ja infotelefoni teenuse osutamiseks Häirekeskusega koostöölepingu sõlminud riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise korraldamiseks; kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalteenuste osutamiseks; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ohu tõrjumiseks ja selle põhjustanud sündmuse menetlemiseks ning ohu ennetamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusvaldkondades. Täiendavalt sätestatakse HKSOS põhimääruse § 11 lõikes 5, et muul isikul, haldusorganil ja kohtul on õigus saada andmekogust andmeid juhul, kui andmete saamiseks on õiguslik alus . Eelnevast järeldub, et HKSOSi andmetele on antud juurdepääs eelkõige haldusorganitele nendele pandud avalike ülesannete täitmiseks. RTT ja videokõne lahenduse kasutuselevõtuga seoses üles kerkinud küsimus, kas abiandjatel peaks olema võimalik reaalajas paralleelselt RTT vestlust lugeda või videokõne korral videopilti vaadata. Hetkel kehtiv regulatsioon taolist reaalajas juurdepääsu ei võimalda , vaid lubab üksnes konkreetsete avalike ülesannete täitmiseks andmeid andmekogust saada . Kui aga reaalajas RTT vestlustele või videokõnele soovitakse tulevikus juurdepääs abiandjatele võimalda da , tuleks hoolikalt läbi mõelda, kuidas tagada sealjuures teataja (ja videokõne korral jäädvustamisvälja jäävate muude isikute ) privaatsusõiguse ja abivajaja tervisekaitse huvide vahel proportsionaalne tasakaal. Selguse huvides täpsustavad analüüsi koostajad, et häirekeskuse s kohapeal olevale meedikule või muule spetsialistile juurdepääsu võimaldamine on osa teate menetlemise protsessist endast ja nende kaasamine on reguleeritud siseministri 13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lõike ga 6. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 sätestab andmesubjektile õiguse tutvuda enda kohta käivate andmetega. Muuhulgas tuleb andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 lõike 1 kohaselt teatavaks teha isikuandmete töötlemise eesmärk, millist liiki isikuandmeid tema kohta on kogutud, kellele tema kohta käivaid andmeid on avaldatud, andmete säilitamise tähtajad ja andmete kogumise allikas, kui andmeid ei ole kogutud andmesubjektilt endalt. Andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta HKSOSi kogutud andmetega vastavalt HKSOS põhimääruse §-s 11 sätestatud korras. Muuhulgas on andmesubjektil õigus välja küsida kõnesalvestisi. Tulevikus peaks andmesubjektile tekkima õigus küsida välja ka RTT sõnumi logisid ja videokõne faili, kui sellega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi (näiteks on videosalvestisel nähtavad ka kolmandad isikud) . Milliseid konkreetseid isikuandmeid videosalvestis sisaldada võib, ei ole võimalik lõpuni kindlaks määrata, kuna see sõltub konkreetse sündmuse asjaoludest ja teataja tegevusest videokõne läbiviimisel. Videosalvestis võib sisaldada konkreetse tuvastamist võimaldava isiku kujutist (nägu, keha) ja häält, samuti eriliiki isikuandmeid – terviseandmeid. Peale selle võib teatud juhtudel videosalvestis sisaldada ärisaladust, näiteks juhul kui sündmus leiab aset mõnes tootmisüksuses. Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamisel tuleb seega arvestada, et ei toimuks põhjendamatut kolmandate isikute põhiseaduslike õiguste riivet ja ei kahjustataks isikute õigusi vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 lõikele 4. Kolmandate isikute õigusi on võimalik kaitsta andmete anonüümseks muutmise teel (näiteks hägustades kolmandate isikute näod, moonutades kõne). Samuti on võimalik võimaldada andmetega tutvumine kohapeal ilma konkreetseid andmeid väljastamata, kui kolmandate isikute andmete anonüümseks muutmine ei ole võimalik. Lisaks on võimalik väljastada andmesubjektile üksnes need osad videofailist, kus kolmandad isikud ei ole tuvastatavad. Olenevalt sündmuse asjaoludest ei saa välistada ka olukordi, kus kolmandad isikud võivad anda nõusoleku oma andmete avaldamiseks andmesubjektile . Õiguskantsler on leidnud, et kui soovitakse piirata andmesubjekti õigust saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta , v õib kaaluda sellise erandi tegemist, aga sellisel juhul peaks selle seadusega selgelt sätestama . Politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemist puudutavad andmed ning politsei reageeriva ressursi andmed väljastab Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt HKSOS põhimäärus e § 11 lõi kele 2 . Ligipääsetavuse rakkerühma lõpp aruande järeldused Eesti õiguse kohta Vabariigi Valitsus kutsus 26. 09. 2019. aastal kokku ligipääsetavuse rakkerühma, mille ülesandeks sai välja selgitada, milline on eri sihtrühmade ligipääs erinevatele teenustele ning millised on ligipääsetavusega seotud peamised probleemid. Rakkerühma tegevuse tulemused ja järeldused koondati 2021. aasta l avaldatud lõpparuandesse, milles on analüüsitud ligipääsetavust 12 eri valdkonnas. Muuhulgas analüüsiti ligipääsetavust hädaabinumbrile 112. Täpsemalt analüüsiti, millised on hädaabiteadete edastamisega seotud ligipääsetavuse probleemid ning esitati lahendusettepanekud, mis võimaldaksid suuremal osal ühiskonnaliikmetest hätta sattudes või hädaabi vajavat olukorda pealt nähes Häirekeskusega probleemideta ühendust võtta. Lõpparuandes teh ti muuhulgas ettepanek luua ligipääsetavust toetavad kriteeriumid ja hindamismudel, mis arvestaks nüüdisaegset arusaamist ligipääsetavusest , kuid lähtuks ka tehnoloogia arengust, tehnoloogia kättesaadavusest ning tehnoloogia kui teenuse vahendaja ligipääsetavusest. Kui ühest küljest oleksid teenuse ligipääsetavust sätestavad kvaliteedikriteeriumid ja hindamisjuhised teenuse osutajale kasulikuks normdokumendiks oma protsesside ülesehitamisel, võib nendest kasu olla ka järelevalveasutusele menetlustoimingute tegemisel. Igal juhul tuleks kvaliteedikriteeriumid e ja hindamisjuhis te loomisel teha tihedat koostööd huvigruppidega, et välja selgitada ligipääsetavusega seotud reaalsed vajadused. Samas ei pruugi kõnealused kvaliteedikriteeriumid ja hindamisjuhi sed olla formuleeritud õigusakti vormis , vaid need võivad olla antud soovitusliku juhisena, mis olemasolevat õigusruumi toeta ks . Lisaks osundati aruandes vajadusele täpsustada s iseministri 13. 06. 2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 4 seoses lühisõnumi saatmiseks varasemalt ette nähtud registreerimisnõude kaotamisega. Vastavad muudatused on määruses tehtud ning 04.07.2022 jõustunud redaktsiooni kohaselt ei ole lühisõnumi saatmiseks eelnev registreerimine kohustuslik. Samuti soovitati lõpparuande järeldustes li sada hädaabiteate edastamist puudutavasse regulatsiooni teenuse ligipääsetavuse kohustus, mille kohaselt peab teenus olema ligipääsetav kõikidele inimestele. Käesoleva analüüsi autorid on seisukohal, et tänaseks on asjaoma ne regulatsioon üldiselt kehtestatud, vastavad ligipääsetavusnõuded on reguleeritud nii elektroonilise side seaduse kui ka t oodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus ega ja ka selle rakendusaktiga. Lisaks on otsekohalduv Euroopa sidedirektiivi delegeeritud määrus (EL) 2023/444 . Täiendavad nõuded 112 hädaabiteadete menetlemisel tuleb arvestada ka muude kohalduvate nõuetega, sealhulgas nõuetega, mis puudutavad küberturvalisus t . HKSOS on avaliku teabe seaduse § 43 1 lõike 1 tähenduses andmekogu, mille haldamisel on Häirekeskus vastutav a töötleja na kohustatud juhinduma muuhulgas küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuetest. Eelkõige puudutab see Häirekeskuse poolt asjakohaste turvameetmete rakendamist vastavalt küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktile 1 ja §-le 7. Siseministri 13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ §-s 9 on sätestatud toimepidevuse nõuded hädaabiteadete menetlemisele: teate menetleja peab tagama hädaabiteadete menetlemise katkematult kogu ööpäeva vältel; teate menetleja peab koostama hädaabiteate menetlemise teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning töötama välja toimepidevust tagavad meetmed, samuti uuendama riskianalüüsi ja toimepidevuse tagamise meetmeid regulaarselt; teate menetleja peab rakendama hädaabiteate menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid. Kuigi käesoleval ajahetkel on videokõne ja RTT lahenduse realiseerimisega seotud tehnilised aspektid veel arutamisel, saab tõenäoliselt olema tegemist küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 1 toodud võrgu- ja infosüsteemi terminile vastavate lahendustega, mille puhul tuleb rakendada ka küberturvalisuse seaduse sätestatud nõudeid . Praktilises plaanis puudutab see eelkõige küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 punktis 1 nimetatud Eesti infoturbestandardi rakendamist ja teenuse riskianalüüsi uuendamist . Ühtlasi on mobiiltelefoni- ja andmesideteenus elutähtsad teenused hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punkti 7 tähenduses ning need on oluliseks eelduseks RTT ja videokõne tõrgeteta toimimiseks . Nii tuleb sideettevõtjal lisaks elektroonilise side seaduses sätestatud konkreetsetele hädaabiühendust puudutavatele kohustuste le , rakendada ka elutähtsa teenuse osutajale küberturvalisuse seaduse ga pandud kohustusi vastavalt küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 1 punktile 1. Lisaks kehtib HKSOSi suhtes vastavalt avaliku teabe seaduse § 43 9 lõikele 5 nõue, mille kohaselt peab andmevahetus andmekoguga toimuma üle riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee. Seega tuleb hädaabiteateid puudutava teabe edastamisel kasutada X-teed. Näiteks , videokõnedega seoses on arutelude vältel leitud, et suure andmemahu tõttu ei ole otstarbekas videofaile üle X-tee edastada ning eelistatud on üksnes juurdepääsulingi edastamine ligipääsuks andmekogus olevale videofailile. Seni kuni juurdepääs luuakse üksnes videofaili vaatamiseks, probleemi ei esine. Küll aga kui HKSOSist laeb väline osapool, näiteks teine asutus oma avalike ülesannete täitmiseks videofaili alla ning lisab selle oma andmekogusse, on faktiliselt siiski avaliku teabe seaduse § 43 9 lõike 5 tähenduses tegemist juba andmevahetusega, mis peaks toimuma üle X-tee. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 lõikele 1 on terviseandmed eriliiki isikuandmed ning kuivõrd RTT ja videokõne teel esitatakse Häirekeskusele informatsiooni abivajaja terviseseisundi kohta on tegemist eriliiki isikuandmete töötlemisega . Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 35 lõike le 1 tuleb läbi viia andmekaitsealane mõjuhinnang, kui kasutusele võetakse uus tehnoloogia, mille tulem use na ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oh t . Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 35 lg 3 punkti b kohaselt on andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine nõutav , kui toimub eriliiki isikuandmete töötlemine. Seetõttu tuleb arvestada , et RTT ja videokõne kasutuselevõtt toob kaasa vajaduse läbi viia ka täiendav andmekaitsealane mõjuhinnang . LISA 1 Intervjuud Lisa 1 on määratud asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 3 ja AvTS § 35 lg 1 p 10, sest sisaldab infot, mille avalikuks tulek võib ohustada sisejulgeolekut. TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/2839-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, asukoht Ahtri 6A, 10151 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Alari Rammo (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on uuringu „Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus, sh uurimis- ja arendusülesannete loetelu on toodud uuringu tehnilises kirjelduses (lepingu Lisa 1) ning taotluses (lepingu Lisa 2). Kui taotluse metoodikat on täpsustatud avakoosolekul, loetakse see taotluse lahutamatuks osaks (lepingu Lisa 3). 1.2. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Lõpparuande puhtandi esitamise tähtajaks on 17 kuud alates lepingu sõlmimisest. Projekti tulemuste tutvustused toimuvad hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist. Poolte volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata ülal toodud tähtaegu. Tööde etapid: 2.1.1.I vahearuande (M1) esitamine 22.11.2026 2.1.2. II vahearuande (M2) esitamine 14.02.2027; 2.1.3.III vahearuande (M3) esitamine 18.04.2027; 2.1.4. IV vahearuande (M4) esitamine 23.05.2027: 2.1.5. Tulevaste lahenduste soovituste (M5) üleandmine 04.07.2027; 2.1.6. Lõpparuande esitus (M6) 05.09.2027; 2.1.7. Kommunikatsiooniürituste aeg pannakse paika hiljemalt septembris 2027. a tellija suunistest lähtudes (M7). 2.2. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 2.3. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks Andmekaitse Inspektsioonilt või eetikakomiteelt. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 2.4. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi edasi lükata või tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: lepingu punktis 2.3. nimetatud loa menetlus on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 tööpäeva); lepingu punktis 2.2. nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 kalendripäeva). 2.5. Pärast M1–M4 tulemuste kinnitamist tellija poolt lepivad pooled kokku M5 (tulevaste lahenduste soovitused) täpsemad uurimisküsimused, eesmärgid ja tulemid ning vajadusel täpsustatakse ajakava ja uurimisrühma koosseisu. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 298 830,00 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2. nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui taotluse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast taotluse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö etapi vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvetele osamaksetena etappide kaupa järgmiselt: 3.4.1. I vahearuande (M1) vastuvõtmise järel 56 777,70€; 3.4.2. II vahearuande (M2) vastuvõtmise järel 71 719,20€; 3.4.3. III vahearuande (M3) vastuvõtmise järel 53 789,40€; 3.4.4. IV vahearuande (M4) vastuvõtmise järel 35 859,60€; 3.4.5. Lahenduste soovituste vastuvõtmise (M5) järel 47 812,80€; 3.4.6. Lõpparuanne vastuvõtmise(M6) järel 23 906,40€; 3.4.7. Tulemuste tutvustuse (M7) järel 8 964,90€. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.2. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 4.3. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.3.1. kandma pärast lepingu sõlmimist töö kohta informatsiooni Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) ning töö lõppedes lisama sinna lõpptulemuste lühikirjelduse; 4.3.2. kandma lepingu tulemusel või lepinguga kogutud teadmistel tuginevad valminud publikatsiooni(de) kirje(d) ETISesse 1 (ühe) kalendrikuu jooksul peale publikatsiooni ilmumist. Publikatsiooni kirjes tuleb seotud asutuste hulgas ära nimetada Sotsiaalministeerium; 4.3.3. taotluses esitatud uurimisrühma liikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt taotluses esitatud pädevuse ja kogemusega isikud. Uurimisrühma liikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue liikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Uurimisrühma liikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.3.4. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada; 4.3.5. andma tööde lõppedes tellijale üle uuringus kogutava materjali korrastatuna anonümiseeritud kujul (küsitlustulemuste andmebaas või muul viisil kogutud materjal). Koos uuringutulemuste raportiga esitab töövõtja tellijale ka uuringu kordamiseks vajaliku detailsusega täpse metoodika kirjelduse, kus on põhjalikult kirjeldatud allikad, valimid ja nendeni jõudmise kanalid, küsimustikud või teiste andmekogumise meetodid ja nende sõnastused, andmete töötlemise ja puhastamise sammud, analüüsis kasutatud meetodid jne. 4.4. Lisaks üldtingimustes sätestatule tellija: 4.4.1. teeb töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm. Vajadusel annab tellija töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh e-kirjaga) kättesaamisest. 4.4.2. moodustab uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute või e-konsultatsioonide vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu ja toetab uuringu läbiviijaid oma valdkonna ekspertsusest lähtuvalt. Juhtrühmal on õigus teha tellijale ettepanekuid, et ta kontrolliks täiendavalt töö käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. Pooled võivad juhtrühma ja töövõtja koostöövorme ja regulaarsust e- kirja teel täpsustada. 4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punkti 11 kohaldatakse järgmise erisusega: Töövõtjal on õigus lepingu täitmise käigus loodud ning õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Kasutamiseks sellisel eesmärgil loetakse, et tellija on kooskõlastuse andnud lepingu sõlmimisega. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 2.1) töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab iga aruande läbi vastavalt Taotluse Lisas 3_Uus aja- ja tegevuskava_11.05.2026 toodud tähtaegadele. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, teavitades  sellest töövõtjat e-kirjaga. Tellija esitab sama tähtaja jooksul enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Töös puuduste esinemisel võib tellija jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku ajaga kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul. 4.6. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis poolte aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 4.7. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellijal on koosolekutel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 4.8. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. Lepingu ja andmetöötluse lepingu vastuolude korral lähtutakse lepingust. 4.9. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kati Nõlvak, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Katre Pall, tel 5220 992, e-post [email protected] või teda asendav Merilen Laurimäe, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Uuringu tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – Töövõtja taotlus; 6.3. Lisa 3 – Täiendavad metoodilised kokkulepped. 7. Muud sätted 7.1. Leping loetakse sõlmituks allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 2.1. sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 7.2. Pooled võivad lepingut mõjuval põhjusel muuta, kui muudatus ei ole oluline või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 7.3. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.4. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 505 0052 E-post: [email protected] E-post: [email protected]  TEADUS- JA ARENDUSTEENUSE ERANDIT KOHALDAVA AVALIKU KONKURSIGA TELLITAVA PROJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS TA-projekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Maarjo Mändmaa, kantsler, [email protected], tel. 58506184 Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid) Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku poliitika juht, [email protected], tel. 5804 5973 ja teadusnõunik Marion Pajumets, [email protected] Projekti andmed Projekti pealkiri Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid  Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi lõpparuanne "Digitaalse valitsemise arengutest tulenevad kaudsed võimalused Eesti elanike elukoha ja kontaktandmete täpsustamiseks"1  Statistikaameti 2021. a registripõhise loenduse metoodika kirjeldus2  Civitta rakendusuuring "Algoritmi väljatöötamine elukohaandmete määramiseks ja selle rakendatavus praktikas“3  Sotsiaalhoolekande seaduse toimetulekutoetuse eelnõu 2025. a4, kus on välja toodud 2025. a sotsiaalhoolekande seaduse muudatusettepanekud.  Arenguseire Keskuse “Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida?”5  Arenguseire Keskuse “Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele”6 1 Vallistu, J., Lember, V., 2021: Digitaalse valitsemise arengutest tulenevad kaudsed võimalused eesti elanike elukoha- ja kontaktandmete täpsustamiseks. Leitav: https://sisu.ut.ee/wp- content/uploads/sites/377/kaudsed_voimalused_andmete_tapsustamiseks_tp3_taltech_lopparuanne_aug_20 21_0.pdf (15.10.2025) 2 Statistikaamet, 2025. 2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus. Leitav: Registripõhise loenduse metoodika raport.pdf (stat.ee) (15.10.2025) 3 Siseministeerium, Civitta Eesti AS, Triniti advokaadibüroo, 2023. Rakendusuuring "Algoritmi väljatöötamine elukohaandmete määramiseks ja selle rakendatavus praktikas“. Leitav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Civitta_l%C3%B5pparuanne_RR_algoritm_final.pdf (15.10.2025) 4 Sotsiaalministeerium, 2024. Toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsus. Leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a22c30cb-8b3e-4f38-bb47-08a6445f6125 (15.10.2025) 5 Arenguseire Keskus, 2024. Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida? Leitav: https://arenguseire.ee/raportid/milliseid-eesti-sotsiaal-ja-haridusvaldkonna-toetusi- ja-teenuseid-tasuks-personaliseerida/ (15.10.2025) 6 Arenguseire Keskus, 2024. Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele. Leitav: https://arenguseire.ee/raportid/sissetulekust-soltuvate-sotsiaaltoetuste-moju- riigieelarvele-vaesusele-ja-ebavordsusele/ 1  Projekti seotus Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning läbivalt oluliste teemadega 1. Tellitav teadus- ja arendustegevus on kooskõlas Eesti 20357 riigi pikaajalise arengustrateegia põhimõttega: Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Selle raames mh uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. 2. Tellitav teadus- ja arendustegevus on kooskõlas Heaolu arengukava 2023-20308 üldeesmärgiga: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. 3. Käesolev teadus- ja arendustegevus on seotud koalitsioonileppe (54. valitsus) punktidega „Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks.“ ning „Arendame välja personaalse riigi andmete ristkasutusel tuginevaid teenuseid, alustades automatiseeritud andmepõhisest toimetulekutoetuse maksmisest.“ Vastavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-2027 tegevused on: „Toimetulekutoetuse määramise (uudse) metoodika väljatöötamine ja koondatud andmete põhjal abivajaduse tuvastamine ja vajaduspõhise toetuse maksmine analüüs ja ettepanekud“ ja „Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel automatiseeritud andmepõhiste toetuste maksmiseks põhimõtete ja soovituste kujundamine“. 4. Tellitav teadus- ja arendustegevus on kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumi teadus-arendusprojekti „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ eesmärkidega, toetades laiema riigiülese andmemajanduse ökosüsteemi arendamist. Projekti kontekstis mõistetakse tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kui üleriigilist terviklikku arhitektuuri- ja toimimismudelit, mis toetab andmetest väärtuse loomist. 5. Tellitav teadus- ja arendustegevus on kooskõlas Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 inimkeskse tervishoiuprogrammi eesmärgiga vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist Probleemi kirjeldus Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada puuduse korral minimaalsed elatusvahendid ning tervishoiuteenuste majanduslik kättesaadavus (PS § 28). Toimetulekutoetus on viimane turvavõrk neile, kes ei suuda töötasu või sotsiaalkindlustushüvitiste abil katta esmavajadusi. Tervishoius leibkonna sissetulekust lähtuvat omaosaluse piiri või ülempiiri praegu ei ole, mistõttu võib omaosalus teatud juhtudel ületada inimese tegeliku maksevõime ja süvendada ebavõrdsust. Inimese jaoks on tänane süsteem killustunud ja ebaühtlane: 7 Vabariigi Valitsus, 2025. Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja sihid. Leitav: Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus (15.10.2025) 8 Sotsiaalministeerium, 2025. Heaolu arengukava 2023-2030. Leitav: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava- 2023-2030 (15.10.2025) 2   hüvitistele (eelkõige toimetulekutoetusele) õiguse tekkimine sõltub mitme asutuse ja andmekogu andmetest, mida inimene peab ise kokku otsima ja esitama;  abist loobutakse sageli seetõttu, et taotlemine on keeruline või info on ebaselge;  tervishoius rakendatakse soodustusi peamiselt „eeldatava haavatavuse“ alusel (nt rühmapõhised soodustused), mitte tegeliku leibkonna ressursivõime järgi, mistõttu võivad abi saada need, kes seda vähem vajavad, ja vastupidi. Personaalriigi siht on, et õigused ja hüvitised käivituksid vaikimisi proaktiivselt – siis, kui andmetest nähtub abivajadus –, ning et teenus oleks inimese jaoks läbipaistev, arusaadav ja kättesaadav inimese eelistatud kanalis (füüsiline kiri, e-kiri, rakenduse teavitus, sms vms). See tähendab isikupärastatud, sündmuspõhist9 ja andmepõhist lähenemist, kus tehnoloogia toetab, aga fookuses on inimese vajadus (proaktiivsus, inimkesksus, usaldus). Selle visiooni teostamist takistavad praegu kolm põhilist pudelikaela: 1. ebatäpsed leibkonna- ja elukohaandmed; 2. vähene kättesaadavus isikustatud vara- ja kuluandmetele; 3. õiguslikud piirangud automaatsete otsuste ja andmete ulatusliku ristkasutuse tegemisel. Arenguseire Keskuse uuring10 toob need kui suurimad raskused selgelt välja ning rõhutab, et personaliseerimine peab olema kaalutletud ja läbipaistev, vältides häbimärgistamist ja uusi ebavõrdsusi. Miks see on probleem eelkõige inimesele?  Abi ei jõua kõigini, kes sellele kvalifitseeruvad. Näiteks toimetulekutoetuse taotlemise koormus ja info killustatus tekitavad mittetaotlemist (take-up gap). Proaktiivsus ja automaatne arvestamine aitaksid „vaikimisi“ õiguse käivitada ning vähendaksid abist ilma jäämist.  Ebavõrdsus tervishoius süveneb. Omaosaluse koormus on osale leibkondadest ebaproportsionaalselt suur; rühmapõhised soodustused ei erista tegelikku võimekust. Sissetulekust sõltuva piiri/ülempiiri kehtestamine vähendaks riski, et ravi jääb abivajaja raha puuduse taha.  Süsteem on kodanikule ebaselge. Inimesel on raske aru saada, miks ja kuidas tema andmeid kasutatakse ning millele tal parasjagu õigus on. Personaalriigi põhimõtted nõuavad paremat selgitust ja reaalajas nähtavust (läbipaistvus, „miks see otsus nii tuli“ vaade). (Teisene, kuid oluline on, et) menetluse koormus KOVides on täna suur, sest andmeid tuleb kokku koguda mitmest registrist ning osa välju küsida inimeselt ja sisestada käsitsi. Selle aja võiks panna sisulisele nõustamisele ja ennetamisele. Kuid see pole eesmärk omaette – eesmärk on, et õige abi jõuab õige inimeseni kiiresti ja õiglaselt; menetluskoormuse vähenemine on selle kaasnähe. Miks nüüd ja miks andmepõhiselt? 9 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et inimene saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud kasutajale üheks teenuseks. Sündmusteenuste eesmärk on muuta avalike teenuste kasutamine inimese jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Sündmusteenused | Justiits- ja Digiministeerium 10 Arenguseire Keskus, 2024. Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida? Leitav: https://arenguseire.ee/raportid/milliseid-eesti-sotsiaal-ja-haridusvaldkonna-toetusi- ja-teenuseid-tasuks-personaliseerida/ (15.10.2025) 3  Eesti digitaristu ja registrite küpsus loovad eeldused proaktiivsete ja personaliseeritud lahenduste kasutuselevõtuks. Arenguseire Keskuse uuring9 rõhutab, et lisaväärtus tekib siis, kui me ei automatiseeri üksnes olemasolevat, vaid mõtestame teenused ümber nii, et need oleksid vajaduspõhised, personaalsed ja (vajadusel) kohe käivituvad. Samal ajal tuleb maandada privaatsus- ja õiguslikke riske ning käsitleda õigluse ja kallutatuse küsimusi metoodiliselt ja avalikult (sh DPIA (Data Protection Impact Assessment), läbipaistvus, järelevalvemehhanismid). Kuidas see projekt probleemi lahendab? Projekt loob andmepõhise raamistiku, et:  määratleda ja valideerida leibkond11 maksimaalselt andmebaaside põhiselt nii, et see sobiks nii toimetulekutoetuse kui ka tervishoiu omaosaluse arvestamiseks (vajadusel erisustega);  klassifitseerida andmeallikad ja -väljad vähemalt nelja kategooriasse: o a) olemas ja ligipääsetavad (sh kvaliteetsed); o b) olemas, kuid ligipääs piiratud; o c) kogutakse, kuid kvaliteet kehv; o d) ei koguta – vaja asendustunnuseid/inimese sisendit koos soovitustega, kuidas minna proaktiivse ja automaatse arvestuseni;  kavandada proaktiivsed, läbipaistvad ja õiglaselt sihitud lahendused: o toimetulekutoetuse automaatne arvestus ja väljamaksmine (kui tingimused täituvad); o tervishoius sissetulekupõhine piirmäär ja/või summaarne ülempiir, vähemalt kahe realistliku stsenaariumiga, koos mõjuhindamisega inimese ja riigi vaates. Kõik see lähtub personaalriigi põhimõtetest (inimkesksus, proaktiivsus, usaldus, lisandväärtus) ning uuringu järeldustest personaliseerimise potentsiaali ja riskide kohta. Toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse olukordade kirjeldused Riigi rahaline abi puuduses inimestele, mis arvestab leibkonna sissetulekutega, on toimetulekutoetus12. Tervishoius leibkonna sissetulekust sõltuv abi täna puudub. Küll aga rakendatakse rühmapõhiseid soodustusi ja teenusepõhiseid hüvitisi (nt ravimisoodustused, hambaravihüvitis, visiiditasu erandid), kuid need ei arvesta leibkonna sissetulekuid ega lähtu inimese maksevõimest. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise meetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste katmiseks. Toimetulekutoetuse määramisel on aluseks leibkond. Statistikaamet on välja töötanud leibkondade statistika aluseid. Leibkondade statistika on väga tundlik elukoha valesti registreerimise suhtes: nt rahvastikuregistri elukohtade järgi on Eestis oluliselt rohkem üksikvanemaperesid kui eelmisel loendusel või uuringutes, mis on tingitud sellest, et lasteaia või koolikohtade tõttu registreeritakse üks vanem koos lapsega elama mujale, kui reaalsesse elukohta. Et välja selgitada inimese nö päriselukoht, on Statistikaametis välja töötatud paiknemisindeks, mis kasutab sisendina üle 24 erineva andmeallika (millest üks on ka 11 Leibkonna moodustavad kooselavad isikud, keda seob ühine majapidamine, vt ka sotsiaalhoolekande seadus § 131 lg 7. 12 Sotsiaalhoolekande seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020039?leiaKehtiv 4  rahvastikuregister). Täpsemalt on metoodikat kirjeldatud Statistikaameti paiknemisindeksi metoodikadokumendis 13. Toimetulekutoetuse menetluses tuleb arvestada kõikide leibkonnaliikmete seaduses ettenähtud sissetulekute, sh varade ja kulutustega. Toetuse määramisel on oluline leibkonna majanduslik olukord ja toimetulek14. Lisaks arvestatakse toetuse määramisel veel erinevate lisaandmetega, mille abil on võimalik kasutada toetuse maksmisel erisusi. Toimetulekutoetust on õigus saada neil leibkondadel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2025. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2025. aastal 240 eurot kuus (ehk 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist). Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus (ehk 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist). Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Toimetulekutoetuse näol on tegemist viimase turvavõrguga, mida saab kasutada siis, kui ei ole võimalik töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemide (pensionid, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis jne) abil tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste katmiseks. Toimetulekutoetust määravad ja maksavad kohaliku omavalitsuse (KOV) üksused sotsiaalhoolekande seaduses (SHS §131 - 135) kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. Eluasemekulude hüvitamine toimetulekutoetuse osana. Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel) ja jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (SHS § 132 lg 4). KOV kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad, mis peaksid tagama isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. KOV peab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle vaatama ning vajaduse korral kehtestama uued piirmäärad (SHS § 133 lõiked 5-6). Toimetulekutoetuse menetlemisel arvesse võetavad eluasemekulud, millele tuleb piirmäärad kehtestada on üür, eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu, korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus, soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, elektrienergia tarbimisega seotud kulu, majapidamisgaasi maksumus, maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, hoonekindlustuse kulu ja olmejäätmete veo tasu. Kehtestatud piirmäärad peavad arvestama kohalikku eripära tagades isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. 13 Paiknemisindeksi metoodika.pdf 14 Majanduslik toimetulek viitab inimese või leibkonna suutlikkusele katta oma igapäevased eluks vajalikud kulutused olemasolevate sissetulekute ja ressurssidega. See hõlmab muu hulgas võimet maksta eluaseme, toidu, riiete, tervishoiu, hariduse ja muude põhivajaduste eest. 5  Riigikontrolli auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“15 (edaspidi audit) on probleemina välja toodud, et KOVide kehtestatud eluasemekulude piirmäärad on ebaühtlased ja tekitavad piirkonniti ebavõrdsust, st KOVide kehtestatud eluasemekulude piirmäärades on erinevus, need ei ole adekvaatsed või ei taga kulude kaetust, mille tagajärjel on tekkinud piirkondlik ebavõrdus. Praegune eluasemekulude piirmäärade kehtestamise süsteem vajab ajakohastamist, et piirkondliku eripäraga arvestamisel oleks tagatud taotlejate üle-eestiline võrdne kohtlemine. Auditis toodud probleemide lahendamine vajaks eluasemekulude piirmäärade arvestamisel paremat ja selgemat suunist või alust, sest eluasemekulude piirmäärade kehtestamine eeldab andmete kättesaadavust, eelnevat analüüsi ja teadmisi. Info, millele tuginedes on tavaks määrade asjakohasust hinnata, saadakse põhiliselt kolmel viisil: a) analüüsitakse piirmäära ületavate kulude põhjusi varasemates menetlustes, b) analüüsitakse teenuste hinnataseme muutust või üldist tarbijahindade kallinemist, c) tehakse võrdlusi teiste KOVide vastavate määradega. Toimetulekutoetuse menetlemine. Toimetulekutoetuse menetlemine toimub Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) ja KOVi sotsiaaltööd tegeval ametnikul tuleb välja selgitada inimese ja tema pere abivajadus ja toimetulekutoetuse maksmise vajalikkus. Selleks tehakse läbi X-tee erinevaid päringuid:  Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA – töötamine (TÖR), töötasud, haigushüvitised, dividendid, muud maksustatavad sissetulekud (MKR)…);  Töötukassale (töötuna arvel oleku info, osutatud teenuste info (EMTIS), töötutoetused, töövõimehüvitised, töötuskindlustushüvitised…);  Sotsiaalkindlustusametile (SKA - puude olemasolu, peretoetused, puudetoetused, elatisabi, pensionid (SKAIS)…);  Rahvastikuregister (RR - elukoht, samal aadressil elavad inimesed, pereliikmed…);  Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS õppimise info);  Kinnistusregister (Kinnistusraamat, kinnisasjad);  Liiklusregister (kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses). Leibkonnaliikmete sissetulekute andmed eeltäidetakse SKA, EMTA ja Töötukassa X-tee teenuste alusel. Eeltäidetud on sissetulekud, mida loetakse toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuks (SKA kinnitatud väljamaksed, Töötukassa kinnitatud väljamaksed, EMTAs deklareeritud muud väljamaksed, KOVi poolt määratud perioodilised toetused). Hetkel ei tule automaatsel tulumaksutagastusi ja riiklikke pensionifondi makseid. Juhul kui X-tee teenus ei ole kättesaadav, siis kontrollitakse eraldi päringuga isikute andmeid, muul juhul tulevad andmed automaatselt STARi. Kui toimetulekutoetuse suuruse arvestamisel võetakse aluseks leibkonna olukorda, siis tervishoiukulude osas veel mitte. Tervishoiukulude katmisel on teada, et Eestis on kõrge inimeste omaosalus (TAI 2023. aasta andmetel 22%16. Kõrge omaosalus tähendab, et inimeste kulutused tervishoiule võivad teatud juhtudel ületada nende tegelikku suutlikkust tervishoiuteenuste eest tasuda. Suurima osa (33%) Eesti inimeste tervishoiu omaosalusest moodustavad hambaravikulud. Järgnevad ravimid (27% omaosalusest) ja pikaajaline hooldus (19%)17. WHO soovitus on, et inimeste omaosalus võiks olla kuni 15 protsenti, mis on ELi keskmine näitaja - sellest suurem omaosalus võib saada rahaliseks piiranguks inimesele vajamineva abi saamisel. Seejuures on kõrgemast omaosalusest eriti haavatavad majanduslikult keerulisemas olukorras olevad leibkonnad ja inimesed, kellel on 15 Riigikontroll, 2023. Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus. Leitav: Auditiaruanded (riigikontroll.ee) (15.10.2025) 16 KK05: Tervishoiukulude näitajad 17 https://www.tai.ee/et/uudised/leibkondade-omaosalus-tervishoiukuludes-jatkas-tousu-2022-aastal 6  terviseseisundist tulenevalt (nt kroonilised haiged) suurem tervishoiuteenuste kasutamise vajadus. Tervishoiuvaldkonnas on omaosaluskoormuse rakendamisel probleemiks, et omaosaluse hüvitamiseks on defineeritud haavatavamad rühmad, kellel on suurem hüvitise vajadus, kuid ei vaadata leibkonna liikmete arvu ja sissetuleku suurust leibkonna kohta. Tänane kehtiv süsteem ei ole tervishoiu rahastuse vaates efektiivne. Näiteks makstakse täiskasvanute hambaravihüvitisi kõikidele ravikindlustatutele ning suuremas määras toimetulekutoetuse saajatele, töötutele, rasedatele, vanaduspensionäridele jne18. Eeldatakse, et teatud elanike rühmad on haavatavas grupis, ilma et kontrollitaks, kas see ka tegelikult nii on. Süsteemi arusaadavuse seisukohast on oluline vaadata, et omaosaluse hüvitamine oleks inimesele võimalikult arusaadav. Tihti selgub inimesele tegelik makse suurus alles siis, kui ta ostab ravimit apteegis või vahetult pärast hambaraviteenuse saamist. Täna puudub süsteem hüvitiste paremaks sihitamiseks registriandmete alusel. Tervishoiusüsteemi seisukohast on see, kokkuvõttes, ebaefektiivne raha kasutus. Soov on võimalusel hakata arvestama leibkonna suurust ning kulusid ja tulusid omaosaluse suuruse arvutamisel. Ravimite omaosaluskoormus sõltub peamiselt ravimite hindadest ja retsepti väljastamise tasust. Iga retseptiravimi eest tuleb ostjal tasuda retsepti kohta 3,5 eurot. Ravimite soodusmäärade - 50, 75, 90 või 100% rakendamisel ei toimu samuti leibkonna sissetuleku põhist sihitamist, vaid kõrgem soodusmäär on raskete ja krooniliste haiguste raviks vajalikel peamistel ravimitel ning suuremad soodustused kehtivad ka teatud elanikkonnagruppidele (vanadus- ja töövõimetuspensionärid)19. Pikaajalise hoolduse puhul on tervishoiuteenuste saamisel omaosaluskoormus seotud statsionaarse õendusabiga, kus ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest tasub 90% Tervisekassa ja 10% patsient. Lisaks on haiglal õigus küsida esimese kümne haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot20. Tervishoiuteenuste kasutamisega seotud visiiditasude rakendamisel on soodustatud olukorras haavatavamad elanike rühmad (toimetulekutoetuse saajad, alla 19-aastased lapsed, rasedad, eakad, töötud jne). Lapseootel naised on visiiditasust vabastatud, kui visiit on seotud rasedusega.21 Tervishoiuteenuste omaosaluse hinnad ja hüvitise määrad on kehtestatud Ravikindlustuse seaduses22 ja Tervishoiuteenuste loetelus23. Uurimis- ja arendusülesanded Käesoleva teadus- ja arendusprojekti „Leibkonna abivajaduse andmepõhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ tulemusel peab selguma, kuidas defineerida leibkonna mõistet ja millised võimalused on leibkonna ja leibkonna majandusliku toimetuleku andmete automaatseks kokku toomiseks erinevatest andmekogudest ning kuidas seda rakendada toimetulekutoetuse määramisel ja tervishoiu omaosaluskoormuse arvestamisel sh arvestades ka õiguslikke piiranguid ning vältides ebavõrdsuse tekkimist. Samuti peavad uuringu tulemusel tekkima tulevikulahenduse ettepanekud toimetulekutoetuse määramise süsteemi ja tervishoiu omaosaluskoormuse arvestamise automatiseerimiseks ning sellest tulenevalt ka vajadusel muutmiseks. 18 Hambaravihüvitisest: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/hambaravi/taiskasvanute- hambaravi/hambaravihuvitis 19 Rohkem infot: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/huvitised/ravimite-huvitamine 20 Rohkem infot: https://www.tervisekassa.ee/oendusabi 21 Rohkem infot: https://www.tervisekassa.ee/visiidi-ja-voodipaevatasud. 22 Ravikindlustuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/110062011008?leiaKehtiv 23 Tervishoiuteenuste loetelu: https://www.riigiteataja.ee/akt/126032025012 7 Allpool loetletud küsimused ei eelda kõigile eraldi vastamist. Need on suunavad ja avavad iga uurimis- ja arendusülesande fookust. Pakkujad võivad esitada ka oma metoodilise ja sisulise nägemuse, kui see aitab eesmärgile paremini vastata. Teadus- ja arendusprojektil on viis uurimis- ja arendusülesannet: I Leibkonna defineerimine ja leibkonna andmete kättesaadavus 1.1. Leibkonna defineerimine. Millised on inimeste koosseisude defineerimise võimalused? Keda loeme koosseisu “leibkond” liikmeteks sh kas ja millised on erinevused võrreldes mõistega “perekond"? Millised võimalused on arvestada olukordadega, kus lapse ülalpidamiskohustus on vanemate vahel jagatud, st, et lapsed viibivad ühes kuus nii ühe kui teise vanema juures? Uuringus tuleb käsitleda ka keerukamaid perekonnakoosseise, sh kärgperekondi. Praktikas ei ole leibkonna koosseisu määramine keeruline üksnes olukordades, kus laps viibib vaheldumisi mõlema bioloogilise vanema juures, vaid eriti juhtudel, kus vanematel on uued partnerid ja nendega ühised lapsed, samuti partnerite varasemast suhtest pärit lapsed. Millised võimalused on arvestada olukordadega, kus isik viibib riiklikul ülalpidamisel (nt Eesti Kaitseväes, ööpäevasel erihoolekandeteenusel või kinnipidamisasutuses jm)? Kuidas defineerivad mõistet leibkond teised sarnase kultuuriruumiga riigid? Millised on võimalikud puudused? Kas ja kui suures osas arvestada veapiiridega? Millised on võimalikud alternatiivid? Edasistes uurimis- ja arendusülesannete kirjeldustes kasutatakse läbivalt mõistet leibkond, kuid kui uurimise tulemusena selgub, et mõistlikum on kasutada edasises töös mõnd muud mõistet (nt perekond), siis on tellija sellele avatud. 1.2. Milline on minimaalne andmete koosseis, et välja selgitada leibkonna koosseis? Kas kõik toimetulekutoetuse regulatsioonis küsitavad andmed on vajalikud, et leibkonna koosseisu määrata? Kas ja millised on andmeid küsitakse leibkonna koosseisu välja selgitamiseks tarbetult? Milliseid andmeid oleks vaja juurde küsida? Kui kõiki andmeid ei ole võimalik saada, siis milline oleks ligilähedasem andmete koosseis leibkonna väljaselgitamiseks sh milline võiks olla aktsepteeritav veamäär? Kuidas arvestada leibkonna liikmete residentsust sh arvestades pereliikme ülevalpidamise kohustust? 1.3. Kas ja millises ulatuses saab leibkonna koosseisu välja selgitada andmekogude (sh registrite) põhjal? Kas kõiki punktis 1.2. välja toodud andmeid on võimalik saada andmekogudest (sh registritest)? Milliseid andmeid ei olegi võimalik automaatselt kätte saada? Kas mitte kuidagi kättesaadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või asendada mõne muu näitajaga? Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks, sh kes on nende omanikud ning millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine? Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida ning kuidas saaks manuaalselt edastatavaid andmeid kõige väiksema töökoormusega edasi anda ja töödelda nii esitaja kui andmetöötleja vaatest? Milliseid erandeid tuleks kasutada leibkondade osas (nt abielupaar, kus üks on eestkostetav)? Kas, kuidas (sh kelle poolt) ja mis hetkel peaks toimuma andmete valideerimine? 8  Leibkonna koosseisu tuvastamisega seotud käitumuslikke riske (andmete varjamine, moonutamine, „optimeerimine“) käsitletakse koondatult I uurimis- ja arendusülesande oodatava tulemuse punktis 7. I uurimis- ja arendusülesande oodatav tulemus: välja on selgitatud: 1. rahvusvaheline ülevaade vähemalt 3–5 Euroopa riigi lähenemisest leibkonna määratlusele ja registripõhisele andmekasutusele, sh peamised õppetunnid Eesti jaoks. 2. milline on sobivaim viis leibkonna mõiste defineerimiseks, sh keda lugeda leibkonna liikmeteks nii tavapärastes kui ka keerukamates perekonnakoosseisudes (nt jagatud ülalpidamine, kärgpered, uute partnerite ja varasemate suhete laste kooslused); kuidas arvestada erijuhtumeid (nt lapsed, kes viibivad mõlema vanema juures, isikud riiklikul ülalpidamisel, eestkostetavad); 3. milline on minimaalne andmekoosseis leibkonna koosseisu määramiseks, sh millised andmed on vajalikud, millised tarbetud või asendatavad ning milline on aktsepteeritav veamäär; 4. kas ja mis ulatuses saab leibkonna koosseisu määrata automaatselt olemasolevate andmekogude (sh registrite) põhjal, milliseid andmeid tuleb koguda inimeselt endalt ning millised andmed jäävad kättesaamatuks; 5. klassifitseeritud on leibkonna määramiseks vajalikud andmed vähemalt nelja kategooriasse: a. olemas ja ligipääsetavad (piisava kvaliteediga), b. olemas, kuid ligipääs puudub või on õiguslikult piiratud, c. kogutakse, kuid kvaliteet on ebapiisav (nt ebatäielik, vananenud, vastuoluline), d. ei koguta, vajab asendustunnuseid või inimese panust; iga kategooria puhul on antud soovitus edasisteks sammudeks (avatavad muudatused, asendused, loobumised). 6. milliseid muudatusi oleks vaja teha andmekogudes (sh registrites), et andmete kättesaadavust parandada; 7. kuidas ja millises etapis peaks toimuma andmete valideerimine, et tagada tulemuse usaldusväärsus; 8. hinnang registripõhise andmekasutuse käitumuslikele riskidele, sh millised on andmete varjamise, moonutamise või „optimeerimise“ peamised stiimulid, mis võivad tekkida vajaduspõhiste skeemide kasutuselevõtul; millised andmeallikad võivad muutuda manipuleeritavaks või ebakvaliteetseks juhul, kui nendest sõltub inimese abiõigus või sissetulek; millised on sobivaimad metoodilised ja tehnilised maandamismeetmed (nt andmeallikate kombineerimine, ristkontrolli mehhanismid, juhupõhine kontroll, läbipaistev infovahetus) ning kuidas need mõjutavad andmekogude kasutatavust automaatses arvestuses. II Leibkonna majandusliku toimetuleku välja selgitamine ja selle tarbeks andmete kättesaadavus 2.1. Milline on minimaalne andmete koosseis, et välja selgitada leibkonna majanduslik toimetulek, mida on defineeritud toimetulekutoetuse regulatsioonis? Kas kõik toimetulekutoetuse regulatsioonis küsitavad andmed on vajalikud, et leibkonna majandusliku olukorra hindamiseks? Milliseid andmeid ei ole vaja küsida majandusliku toimetuleku hindamiseks, kuid praegu küsitakse? Milliseid andmeid peaks veel küsima? Kas ja mis ulatuses võiks või peaks eraldama majandusliku olukorra hindamises tulude ja kulude poole? Milliseid tulusid peaks sisse ja välja arvestama ja miks? Milliseid kulusid ja/või kululiike peaks sisse ja välja arvestama ja miks? Kui kõiki andmeid ei ole võimalik saada, siis milline oleks kõige 9  ligilähedasem andmete koosseis leibkonna majandusliku olukorra välja selgitamiseks? Millised on võimalikud puudused? Kas ja kui suures osas arvestada veapiiridega? Millised on võimalikud alternatiivid? 2.2. Kas ja kuidas oleks võimalik leibkonna majandusliku toimetuleku hindamiseks vajalikke andmeid automaatselt kokku saada erinevate andmekogude (sh registrite) põhiselt? Kas kõiki punktis 2.1. välja toodud andmeid on võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada? Milliseid andmeid ei olegi võimalik automaatselt kätte saada? Kas mitte kuidagi kätte saadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või asendada mõne muu näitajaga? Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks, sh kes on nende omanikud ning millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine? Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida? Kas, kuidas (sh kelle poolt) ja mis hetkel peaks toimuma andmete valideerimine? Majandusliku toimetuleku hindamisega seotud registripõhise andmekasutuse käitumuslikke riske (andmete varjamine, moonutamine, „optimeerimine“) käsitletakse koondatult I ja II uurimis- ja arendusülesannete oodatava tulemuse punktis 7. 2.3. Kuidas arvestada kuludes eluasemekulusid sh kas ja mis osas on neid võimalik saada erinevatest andmekogude (sh registritest)? Kas kõik toimetulekutoetuse regulatsioonis küsitavad eluasemekulude andmed on vajalikud, et eluasemekulusid hinnata? Milliseid andmeid ei ole vaja küsida, kuid praegu küsitakse? Milliseid andmeid peaks veel küsima? Milliseid kulusid peaks sisse ja välja arvestama ja miks ning kas mingeid kulusid saaks grupeerida? Kuidas arvestada eluasemekulusid selliselt, et ei tekiks piirkonniti ebavõrdsust, samas oleks arvestatud piirkondliku eripäraga? Kas on võimalik eluasemekulude piirmäärade kehtestamise asemel välja pakkuda valem või koefitsient, mis arvestaks piirkondlikku eripära? Millised eluasemekulude piirmäärad/koefitsiendid on võimalik kehtestada riigis ühtsetena? Milliseid eluasemekulude piirmäärasid/koefitsiente kasutades tuleb piirkondlikku eripära arvestada? Kas ja kuidas on võimalik välja töötada eluasemekulude piirmäärade kehtestamise metoodika? Milliseid andmeid oleks võimalik kätte saada andmekogudest (sh registritest) ning milliseid mitte? Kas mitte kuidagi kätte saadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või asendada mõne muu näitajaga? Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks sh kes on nende omanikud ning millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine? Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida? Kuidas saaks manuaalselt edastatavaid andmeid kõige väiksema töökoormusega edasi anda ja töödelda nii esitaja kui andmetöötleja vaatest? II uurimis- ja arendusülesande oodatav tulemus: välja on selgitatud: 1. milline on minimaalne andmekoosseis leibkonna majandusliku olukorra ja toimetuleku hindamiseks, sh millised tulud ja kulud tuleb arvestada, millised on tarbetud või asendatavad ning milline on aktsepteeritav veamäär; 2. kas ja mis ulatuses saab majandusliku olukorra hindamiseks vajalikke andmeid automaatselt koguda olemasolevatest andmekogudest (sh registritest), milliseid andmeid tuleb küsida inimeselt endalt ning millised andmed jäävad kättesaamatuks; 10  3. klassifitseeritud on majandusliku toimetuleku hindamiseks vajalikud tulu- ja kuluandmed vähemalt nelja kategooriasse: a. olemas ja ligipääsetavad (piisava kvaliteediga), b. olemas, kuid ligipääs puudub või on õiguslikult piiratud, c. kogutakse, kuid kvaliteet on ebapiisav, d. ei koguta - vajab asendustunnuseid või inimese panust; iga kategooria puhul on lisatud ettepanek ligipääsu/kvaliteedi parandamiseks või metoodiline asendus. 4. milliseid muudatusi oleks vaja teha andmekogudest (sh registritest), et andmete kättesaadavust parandada; 5. kuidas ja millises etapis peaks toimuma andmete valideerimine, et tagada tulemuse usaldusväärsus; 6. kuidas arvestada eluasemekulusid, sh milliseid andmeid on võimalik saada automaatselt, milliseid tuleb koguda muul viisil, kuidas tagada piirkondadeülene võrdsus ning millised metoodilised lahendused (piirmäärad, valemid või koefitsiendid) võiksid sobida piirkondliku eripära arvestamiseks; 7. hinnang registripõhise andmekasutuse käitumuslikele riskidele, sh millised on andmete varjamise, moonutamise või „optimeerimise“ peamised stiimulid, mis võivad tekkida vajaduspõhiste skeemide kasutuselevõtul; millised andmeallikad võivad muutuda manipuleeritavaks või ebakvaliteetseks juhul, kui nendest sõltub inimese abiõigus või sissetulek; millised on sobivaimad metoodilised ja tehnilised maandamismeetmed (nt andmeallikate kombineerimine, ristkontrolli mehhanismid, juhupõhine kontroll, läbipaistev infovahetus) ning kuidas need mõjutavad andmekogude kasutatavust automaatses arvestuses. III Uurimis- ja arendusülesanne - Tervishoiu omaosaluskoormuse piir 3.1. Kas ja millises ulatuses sobib tervishoiu omaosaluse piiri määramisel kasutada sama loogikat, mis on välja töötatud toimetulekutoetuse jaoks? Eelkõige:  kas toimetulekutoetuse kontekstis defineeritud leibkonna määramise alus sobib ka tervishoiu omaosaluse arvestamiseks või on vaja erisusi (nt kui osal pereliikmetel on väga erinev tervishoiuteenuste vajadus);  kas toimetulekutoetuse regulatsioonis kasutatav majandusliku olukorra hindamine (põhiliselt tulude arvestamine ja vajadusel mõningate kulude arvestamine) sobib aluseks ka tervishoiukulude piirmäära määramisel. Kui selgub, et see loogika ei sobi või sobib ainult osaliselt, tuleb pakkujal töötada välja ja põhjendada alternatiivne metoodika (nt pereliikme kohta mitte leibkonna kohta jne), mis oleks tervishoiuvaldkonna jaoks asjakohane ja õiglane. 3.2. Millised tervishoiukulud peaksid minema arvesse omaosaluse piiri arvutamisel? Kas lähtuda kõikidest kuludest (visiiditasud, ravimid, hambaravi, õendusabi jm) või eristada ainult vältimatuid ja regulaarseid kulusid? Kuidas käsitleda ühekordseid või erakorralisi kulusid? 3.3. Milline on minimaalne andmekoosseis tervishoiu omaosaluse piiri hindamiseks? Kas piisab ainult tulupõhisest arvestusest või on vajalik kaasata ka osa kulusid (nt eluasemekulud, mis võivad vähendada leibkonna suutlikkust tervisekulusid katta)? Millised tulu- ja kuluandmed on olulised tervishoiuvaldkonnale omaosaluse hüvitamisel ning millised sotsiaalvaldkonnale toimetulekutoetuse maksmisel? 3.4. Millised tervishoiuandmed on olemas ja millistest andmekogudest neid saab? Millistel tingimustel on need kättesaadavad? Millised andmed on puudu ning kas ja kuidas oleks neid võimalik saada (sh millise ajaperioodi seisuga)? Millised andmed jäävadki kättesaamatuks ning kas neid on võimalik asendada mõne muu näitajaga või hoopis arvestusest välja jätta? 11 3.5. Kas ja kuidas on võimalik üksikisiku poolt tasutud tervishoiukulude andmete saamine automaatselt (nt Tervisekassa arveldusandmed, apteegid, haiglad)? Milliseid andmeid ei ole võimalik automaatselt kätte saada? Milliseid IT-arendusi oleks vaja nende kogumiseks ja kui suur on arenduste maksumus? 3.6. Kuidas määrata leibkonna tulu piirmäär, millest alates omaosaluse hüvitamine rakenduks? Millised piirmäärad on võimalik kehtestada ja milline metoodika nende määramiseks sobib (absoluutne, suhteline või kombineeritud)? Kuidas tagada, et piirmäärade kehtestamine ei suurendaks ebavõrdsust ega nihutaks koormust majanduslikult kehvemal järjel olevatele leibkondadele? 3.7. Kas ja kuidas kehtestada omaosalusmaksetele summaarne ülempiir? Milline metoodika oleks sobiv ülempiiri rakendamiseks? Milliseid piirmäärasid on võimalik kehtestada ja mille alusel? 3.8. Millised metoodikad sobivad Eestis kõige paremini omaosaluse piiri ja ülempiiride määramiseks? Kas kasutada absoluutseid piire (kindel summa eurodes kuus), suhtelisi piire (teatud protsent leibkonna netosissetulekust) või kombineeritud lahendust? 3.9. Kuidas tagada, et omaosaluse piirmäär ja/või summaarne ülempiir ei suurendaks ebavõrdsust ja ei muutuks haavatavatele rühmadele koormavaks? Milliseid erandeid või täiendavaid sihtimismehhanisme tuleks rakendada, et arvestada krooniliste haigustega või erivajadustega inimeste kulusid? 3.10. Millised on rahvusvahelised praktikad (3–5 riigi näitel), kus leibkonna tulupõhiseid piire või summaarseid ülempiire on kasutatud tervishoiukulude hüvitamisel? Milliseid õppetunde saab nendest Eesti jaoks teha? 3.11. Konkursi tulemusena tuleb välja töötada vähemalt kaks erinevat stsenaariumi (nt tulupõhine piir, kombineeritud piir) ning hinnata nende mõju inimese ja riigi vaates (sh rahaline, käitumuslik mõju). Samuti tuleb luua stsenaariumid (ülesanne 5.2), mis illustreerivad, kuidas omaosaluskoormuse piire või ülempiire rakendataks leibkonna tasandil (vt joonis 1). 12 Joonis 1. Protsessiskeem leibkonnapõhise omaosaluskoormuse sihitamiseks III uurimis- ja arendusülesande oodatav tulemus: Tulemusena peab olema selgitatud, kas ja millises ulatuses sobib toimetulekutoetuse piirmäär ja selle arvutusloogika kasutada tervishoiu omaosaluse piiri alusena. Kui see sobib vaid osaliselt või ei sobi üldse, tuleb välja pakkuda ja põhjendada alternatiivsed lahendused. Lisaks peab tulemus sisaldama: 1. ülevaadet sellest, millised tervishoiukulud peaksid arvestusse kuuluma ning kuidas käsitleda ühekordseid või erakorralisi kulusid; 2. klassifitseeritud on omaosaluse piiri määramiseks vajalikud tervishoiu-, tulu- ja kuluandmed vähemalt nelja kategooriasse: a. olemas ja ligipääsetavad (piisava kvaliteediga), b. olemas, kuid ligipääs puudub või on õiguslikult piiratud, c. kogutakse, kuid kvaliteet on ebapiisav, d. ei koguta; iga kategooria kohta on toodud mõju piirimäära arvutatavusele ja soovitatud tehnilised/õiguslikud lahendused (sh võimalikud asendustunnused). 3. erinevate piirmäärade ja/või summaarsete ülempiiride stsenaariume koos nende mõjude hinnanguga inimese ja riigi vaates (sh rahaline ja käitumuslik mõju); 4. rahvusvaheliste praktikate analüüsi (3–5 riigi näitel) ja õppetunde Eestile; 13  5. ettepanekuid, milline võiks olla Eestis sobivaim metoodika tervishoiu omaosaluse piiri kehtestamiseks (absoluutne, suhteline või kombineeritud lahendus); 6. vajadusel ettepanekuid õiguslikeks ja andmete kättesaadavusega seotud muudatusteks. IV Õiguslikud sh andmekaitsealased väljakutsed ja lahendused Kas, milliseid ja kuidas on vaja õigusakte muuta, et leibkonna ja tema majandusliku olukorra kohta oleks andmeid võimalik andmekogude (sh registrite) põhiselt välja selgitada? Millised on inimeste (sh leibkondliku kuuluvuse) andmealaste õiguste riskid ja maandamisvõimalused? Millistel hetkedel ja kuidas on võimalik inimesel vaidlustada tema kohta töödeldavat infot? Kas, kuidas, kuhu salvestuvad sisestatud andmed? Milliste õiguslike aspektidega tuleb veel arvestada? IV uurimis- ja arendusülesande oodatav tulemus: välja on selgitatud: 1. millised õiguslikud muudatused on vajalikud, et tagada leibkonna ja majanduslike andmete ning tervishoiu omaosaluse andmete kasutamine uuringu eesmärkide saavutamiseks; 2. millised andmekaitselised riskid kaasnevad leibkonna koosseisu ja sissetulekute ning tervishoiuandmete töötlemisega ning millised maandamismeetmed on vajalikud; 3. õiguslikust ja andmekaitselisest vaatest on andmeväljad klassifitseeritud vähemalt nelja kategooriasse (a–d nagu eespool), kus iga kategooria kõrval on: o viide õiguslikule alusele ja minimaalsele vajalikule töötlusmahule, o kirjeldus vajalikest muudatustest (nt õigusakt, leping, DPIA, ligipääsureegel), o soovitus, kas andmeväli on otstarbekas, asendatav või välja jätta. 4. kuidas tagada isikute õigused, sh võimalus vaidlustada enda kohta kogutud või kasutatud andmeid; 5. millised muudatused on vajalikud andmete liikumise, jagamise ja valideerimise õiguslikus raamistikus; 6. millised on võimalikud alternatiivsed lahendused, kui osa andmeid ei ole õiguslikult kättesaadavad või nende kasutamise keerukus osutub ebaproportsionaalseks. V Tuleviku lahenduste ettepanekud toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse sihitamise näidetel 5.1. Toimetulekutoetuse süsteemi tulevikulahenduse ettepanekud  Lähtudes uurimis- ja arendusülesannete I ja II tulemustest, teha ettepanekud, kuidas toimetulekutoetuse menetluse puhul saaks senisest rohkem kasutada automaatset registripõhist andmete kogumist ja analüüsi.  Lähtudes uurimis- ja arendusülesannete I–II tulemsutest, sh andmete manipuleeritavuse ja stiimulite riskidest (vt I ja II uurimis- ja arendusülesande oodatava tulemuse punkt 7), teha ettepanekuid, kuidas tagada süsteemi vastupidavus võimalikele strateegilistele käitumismustritele.  Hinnata, milliseid olemasolevaid süsteeme (nt STAR) saab laiendada või täiustada nii, et vähendada käsitsi andmesisestust ja taotleja/menetleja töökoormust.  Esitada soovitused, kuidas võiks süsteem andmete põhjal automaatselt pakkuda otsust või otsuse eelnõud, jättes ametnikule minimaalse manuaalse sekkumise rolli (nt vaid erandjuhtude kontroll). 14   Tuua välja võimalikud kitsaskohad ja riskid (nt andmete kvaliteet, erijuhtumid, andmekaitse) ning soovitada nende lahendamise põhimõtteid. o Kitsaskohtade juures analüüsida kas ja milliste meetmetega paremini tagada inimeste tõeste andmete esitamist registrites.  Arvestada, et projekti eesmärk ei piirdu üksnes olemasoleva menetlusloogika automatiseerimisega – on tellija avatud ka toimetulekutoetuse arvutamise süsteemi sisulisele uuendamisele. Näiteks praegu arvutatakse toimetulekutoetus valemiga: o TT = (EK + TP) – S, kus  TT = väljamakstav toimetulekutoetus,  EK = eluasemekulud kohaliku omavalitsuse piirmäärade ulatuses,  TP = perekonna arvestuslik toimetulekupiir,  S = perekonna sissetulekud. Kui selgub, et näiteks eluasemekulusid ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt registritest saada või nende kogumine on ebamõistlikult koormav, tuleks välja pakkuda alternatiive – nt eluasemekulude eraldi käsitlemine, nende osaline kõrvaldamine süsteemist või mõne muu näitaja kasutamine. 5.2. Tervishoiu omaosaluskoormuse arvestamise tulevikulahenduste ettepanekud  Lähtudes III ja IV uurimis- ja arendusülesande tulemustest, teha ettepanekud, kuidas tervishoiu omaosaluse kulude piirmäärade arvestamist ja hüvitamist võiks tehniliselt lahendada.  Esitada hinnang, millises ulatuses saab kasutada olemasolevaid süsteeme (nt Tervisekassa arveldusandmete kasutamine, sidumine STARi või muu lahendusega) ning milliseid muudatusi oleks vaja.  Soovitada, kuidas süsteem võiks automaatselt arvestada kas inimese ja/või leibkonna sissetulekuid ja tervishoiukulusid ning pakkuda lahendusi, kuidas piirmäärade ületamine saaks automaatselt tuvastatud ja kuidas hüvitist teenuse osutamisel automaatselt arvestada.  Kirjeldada piirmäära leidmiseks vähemalt kaks alternatiivset stsenaariumi, kuidas tehniliselt rakendada omaosaluse piirmäära (nt tulupõhine vs absoluutne vaesuspiir, kombineeritud lahendus) ning millised oleksid nende plussid ja miinused.  Hinnata, kuidas tagada süsteemi paindlikkus tulevikus uute regulatsioonide või metoodiliste muudatuste korral.  Arvestada, et projekti eesmärk ei piirdu ainult olemasoleva metoodika tehnilise rakendamisega. Tellija on avatud ka sisulistele alternatiividele. Näiteks võib lisaks tulupõhisele piirmäärale kaaluda elanikkonnarühmadele või üksikisikule suunatud lahendusi (nt vanuse või kroonilise haiguse alusel), teenusepõhiseid lähenemisi (nt ravimite, hambaravi või hooldusteenuste eraldi piirmäärad) või muid Eestis rakendatavaid loogikaid. V uurimis- ja arendusülesande oodatav tulemus: välja on töötatud:  ettepanekud, kuidas olemasolevaid infosüsteeme (nt STAR, Tervisekassa arveldusandmed ravikindlustuse andmekogust, TIS jm) saaks kasutada ja täiendada, et vähendada käsitööd ning toetada automaatset abivajaduse hindamist;  vähemalt kaks realistlikku tulevikustsenaariumi mõlemas valdkonnas (toimetulekutoetus ja tervishoiu omaosalus), sh nende plussid, miinused, riskid ja sõltuvused;  soovitused, kuidas lahendused tagaksid andmete kvaliteedi, ebavõrdsuse vältimise ja andmekaitse nõuete täitmise;  kirjeldus või skeem andme- ja protsessivoogude kohta, mida saaks kasutada järgmise konkursi lähteülesandena prototüüpide väljatöötamiseks. 15   tulevase IT-lahenduse kavandamise sisendina on andmeallikad ja andmeväljad klassifitseeritud vähemalt nelja kategooriasse (a–d), ning iga kategooria jaoks on toodud: o integratsiooni-/arhitektuurivalik (otsepäring, vahekiht, koondandmestik, inimese sisend), o teekaart ligipääsu või kvaliteedi parandamiseks (sh eelistatud taaskasutatavad süsteemid), o riski- ja mõjuhinnang automatiseerimisele (nt millal vajab ametniku sekkumist). Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine Uuringu tulemusi kasutatakse „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteem ja taristulised lahendused“ raames piloodina, et näidata turvalise andmevahetuse ja registripõhise personaliseerimise praktilist kasu. Projekt annab ülekantava raamistikku inimese- ja leibkonnakesksete teenuste sihitamiseks ka teistes valdkondades (nt õppetoetused, KOV-toetused, peretoetused). 1) Inimese ja leibkonna vahetu kasu  Abi jõuab vaikimisi õigetele inimestele. Proaktiivne ja automaatne abivajaduse tuvastamine vähendab toimetulekutoetuse mittetaotlemist ehk suurendab take-up-i; otsus tekib andmetest, mitte vormitäitmise võimekusest.  Õiglasem tervishoiu omaosalus. Sissetulekupõhine piirmäär ja/või summaarne ülempiir vähendab olukordi, kus ravi jääb maksevõimetuse taha; arvestatakse leibkonna tegelikku ressursivõimet.  Läbipaistvus ja arusaadavus. Inimene näeb ühes vaates, millele ja miks tal õigus on (otsuse selgitus + kasutatud andmeväljad).  Vähem tõendamise koormust. Registripäringud tehakse taustal; inimeselt küsitakse vaid seda, mida registritest ei saa või mis vajab kinnitust. 2) Avaliku sektori mõju ja ühtlus  Üleriigiline ühtsus. Ühine andmemudel ja arvestusreeglid vähendavad KOVide vahelist ebaühtlust (sh eluasemekulude käsitlus).  Parem menetluskvaliteet. Andmete valideerimise etapid ja erijuhtumite käsitlemise juhised vähendavad vigu ja vaidlusi.  Vabanenud tööaeg sisuliseks tööks. Väheneb käsitsi sisestus; suureneb juhtumipõhine nõustamine ja ennetus. 3) Mõju andmemajandusele ja personaalriigile  Taaskasutatav andmearhitektuur. Kõik uuringus kasutatavad andmeväljad on klassifitseeritud vähemalt nelja kategooriasse (a–d, vt täpsemat kirjeldust osadest „uurimis- ja arendusülesande oodatav tulemus“ koos soovitustega ligipääsu/kvaliteedi parandamiseks või metoodilisteks asendusteks; see muutub aluseks ka teiste teenuste personaliseerimisel.  Õiguslik ja metoodiline eelduspakett. Valmivad minimaalse töötluse põhimõtted, ligipääsureeglid ja vaidlustamismehhanism – korduvkasutatav „proaktiivse teenuse komplekt“.  Tulevaste lahenduste eelduste loomise kirjeldused. Näidatakse ära, kuidas STAR, Tervisekassa arveldusandmed ja teised registrid seotakse otsepäringu/vahekihi/koondandmestiku kaudu. 16 4) Konkreetsed tulemused rakendamiseks  Andmeväljade klassifikatsioon a–d (vt täpsemat kirjeldust osadest „uurimis- ja arendusülesande oodatav tulemus“) koos soovitatud sammudega (ligipääs, kvaliteet, asendused, loobumised).  Leibkonna määratlemise juhend + valideerimise protsess.  Tulu-/kuluarvestuse metoodika (sh eluaseme kulude käsitlus).  Tervishoiu piirmäära/ülempiiri stsenaariumid mõjuhinnangutega ja valikusoovitusega.  Õiguspakett: vajalike muudatuste loetelu ja rakendusaktide struktuur.  Tehniline komplekt: andmemudel, teenusvood. Projekti metoodiline lähenemine uurimis- ja arendusülesannete kaupa Uuring viiakse läbi kombineeritud uurimismetoodika alusel, mis ühendab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid. Uuringu lõpparuanne peab andma tervikliku ülevaate, kuidas olemasolevaid andmeid ja infosüsteeme kasutada, milliseid täiendusi on vaja andmekvaliteedi ja õiguspärasuse tagamiseks ning milliseid arendusvõimalusi saab rakendada andmepõhise abivajaduse hindamise toetamiseks. Uurimis- ja arendusülesanded I ja II Leibkonna määratlemise ja majandusliku toimetuleku hindamise uurimisel kasutatakse kombineeritud uurimismetoodikat, mis hõlmab nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid ja analüüsimeetodeid. Töö käigus viiakse läbi dokumendianalüüs, statistiliste andmete analüüs ning kvalitatiivne andmekogumine ekspertintervjuude ja/või fookusgruppide kaudu. Ekspertintervjuude ja/või fookusgruppide arutelude kavandamisel kaasatakse Statistikaamet kui vastava valdkonna ekspertasutus ning vähemalt ühe kohaliku omavalitsuse esindaja, kellel on praktiline kogemus toimetulekutoetuste menetlemisel ja leibkonna koosseisu ning majandusliku olukorra hindamisel. Kvantitatiivse analüüsi eesmärk on määrata minimaalne vajalik andmekoosseis leibkonna ja selle majandusliku olukorra tuvastamiseks ning hinnata automaatse ja manuaalse andmekogumise võimalused. Kvalitatiivne andmekogumine toetab kvantitatiivseid järeldusi, võimaldades hinnata andmete sobivust, praktilist kasutatavust ja toimetuleku hindamise realistlikkust. Analüüsitakse olemasolevate andmekogude (sh registrite) kasutusvõimalusi, nende kättesaadavust, kvaliteeti ja sobivust leibkonna ning selle majandusliku olukorra tuvastamiseks. Töö tugineb peamiselt riiklikele andmeallikatele, sealhulgas Statistikaameti, Sotsiaalkindlustusameti ja teiste asjakohaste asutuste andmekogude (sh registrite) andmetele. Vajadusel tehakse ettepanekuid andmekogude ja protsesside täiustamiseks ning arendamiseks, sealhulgas andmete kvaliteedi parandamiseks ja automaatse andmevahetuse suurendamiseks. Kui ettepanekud sisaldavad lisaandmete kogumist või olemasolevate andmekogude täiendamist, lähtutakse põhimõttest, et andmeid kogutaks ettevõtetelt ja asutustelt üks kord ning võimalikult vähese haldus- ja töökoormusega. Rahvusvahelise võrdluse raames analüüsitakse vähemalt kolme kuni viie Euroopa riigi praktikat, et tuvastada sobivaid lähenemisi leibkonna määratluse, registripõhise andmekasutuse ja toimetuleku hindamise korraldamisel. Eelistatud on riigid, kelle haldusmudelid ja sotsiaalpoliitika raamistik on Eesti kontekstiga võrreldavad. Võrdlus 17 annab sisendi nii leibkonna määratluse kui ka andmevahetuse ja andmekvaliteedi korraldamise parimate praktikate tuvastamiseks. Minimaalne väljund: vahearuanne (koos konkursi võitja poolt ettenähtud vajalike lisadega), mis sisaldab peatükist „Uurimis- ja arendusülesanded“ uurimis- ja arendusülesannete I-II oodatavaid tulemusi ja meetodite kirjeldust. Uurimis- ja arendusülesanne III Tervishoiu omaosaluskoormuse uurimisel kasutatakse kombineeritud uurimismetoodikat, mis hõlmab dokumendianalüüsi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Dokumendianalüüsi abil võrreldakse tervishoiu omaosaluse piirmäärade kujundamise põhimõtteid toimetulekutoetuse arvutusloogikaga ning kaardistatakse varasemad uuringud ja andmemudelid. Kvantitatiivne analüüs keskendub tervishoiu-, tulu- ja kuluandmete seoste hindamisele, et selgitada, kas leibkonna ja majandusliku toimetuleku metoodikat saab tervishoiuvaldkonnas rakendada või on vaja eraldi arvutusloogikat. Kasutatakse Tervisekassa, Statistikaameti ja teiste asjakohaste andmekogude andmeid. Kvalitatiivse andmekogumise käigus tehakse ekspertintervjuud ja/või fookusgrupid, kuhu kaasatakse Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi, registrite omanike (näiteks Ravimiameti ja Tervise Arengu Instituudi) esindajad, tervishoiuteenuste osutajate ja patsientide esindajad. Nende kaasamine aitab hinnata metoodiliste lahenduste rakendatavust ja mõju erinevatele sihtrühmadele. Lisaks hinnatakse olemasolevate andmekogude ja infosüsteemide sobivust tervishoiukulude automaatseks arvestamiseks ning analüüsitakse vajalikke IT-arendusi ja nende võimalikku maksumust. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tulemuste põhjal töötatakse välja vähemalt kaks metoodilist stsenaariumi (nt tulupõhine ja kombineeritud lähenemine), mille mõju hinnatakse nii indiviidi kui riigi vaates. Rahvusvahelise võrdluse raames analüüsitakse kolme kuni viie Euroopa riigi praktikat, kus kasutatakse omaosaluse piire või leibkonna summaarseid ülempiire tervishoiukulude hüvitamisel. Võrdlus annab sisendi sobivate metoodiliste põhimõtete valikuks ja aitab hinnata, millised lahendused oleksid Eesti kontekstis rakendatavad ja õiglaselt sihitud. Minimaalne väljund: vahearuanne (koos konkursi võitja poolt ettenähtud vajalike lisadega), mis sisaldab peatükist „Uurimis- ja arendusülesanded“ uurimis- ja arendusülesannete III oodatavaid tulemusi ja meetodite kirjeldust. Uurimis- ja arendusülesanne IV Õiguslike ja andmekaitsealaste väljakutsete uurimisel kasutatakse dokumendianalüüsi ning ekspertintervjuude metoodikat. Dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse ja hinnatakse kehtivaid õigusakte, halduspraktikaid ja andmetöötluse aluseid, mis reguleerivad leibkonna-, majandus- ja tervishoiuandmete kasutamist. Eesmärk on selgitada, millised õiguslikud muudatused või täpsustused on vajalikud, et võimaldada andmete kasutamist uuringu eesmärkide saavutamiseks kooskõlas andmekaitse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Ekspertintervjuude kaudu kaasatakse õigus- ja andmekaitsevaldkonna eksperte, sealhulgas Andmekaitse Inspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaameti esindajaid. Vajadusel kaasatakse ka teiste asutuste (nt Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) spetsialiste, kellel on praktiline kogemus andmetöötluse ja - 18  vahetuse korraldamisel. Analüüsitakse andmekaitseriske ja esitatakse soovitused nende maandamiseks. Minimaalne väljund: vahearuanne (koos konkursi võitja poolt ettenähtud vajalike lisadega), mis sisaldab peatükist „Uurimis- ja arendusülesanded“ uurimis- ja arendusülesannete IV oodatavaid tulemusi ja meetodite kirjeldust. Uurimis- ja arendusülesanne V Tulevikulahenduste uurimisel kasutatakse dokumendianalüüsi, andmevoogude ja protsesside analüüsi, stsenaariumipõhist modelleerimist ning ekspertintervjuusid. Dokumendianalüüsi abil kaardistatakse olemasolevad infosüsteemid ja menetlusloogikad (nt STAR, Tervisekassa arveldusandmed, TIS), et hinnata nende sobivust automaatse andmepõhise abivajaduse hindamise rakendamiseks. Ekspertintervjuude ja töögruppide kaudu kaasatakse peamised süsteemide omanikud ja kasutajad (Sotsiaalministeerium, Statistikaamet, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, valitud kohalike omavalitsuste esindajad), et selgitada välja automatiseerimise praktilised eeldused ja kitsaskohad. Analüüsitakse, kuidas vähendada käsitsi andmesisestust, suurendada andmete kvaliteeti ja tagada andmekaitse nõuete täitmine. Stsenaariumipõhist modelleerimist kasutatakse erinevate tulevikulahenduste kirjeldamiseks ja võrdlemiseks. Selle abil luuakse vähemalt kaks realistlikku stsenaariumi mõlemas valdkonnas – toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse arvestamisel –, mis näitavad erinevaid metoodilisi ja tehnilisi võimalusi andmepõhise hindamise rakendamiseks. Minimaalne väljund: vahearuanne (koos konkursi võitja poolt ettenähtud vajalike lisadega), mis sisaldab peatükist „Uurimis- ja arendusülesanded“ uurimis- ja arendusülesannete V oodatavaid tulemusi ja meetodite kirjeldust. Projektiülesed nõuded Taotluses esitatakse põhjendus kasutatavate andmeallikate ja uurimismeetodite valiku kohta ning planeeritakse andmete hankimise ja kasutamisega seotud kulud. Kõik andmete saamisega seotud kulud katab taotleja. Avaldamata või konfidentsiaalsete andmete (nt Statistikaameti andmete24) kasutamiseks sõlmitakse vastavad andmekasutuslepingud. Vajadusel taotletakse Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu luba ja/või eetikakomitee heakskiitu, mille menetlemiseks tuleb arvestada piisava ajavaruga. Kõik andmete töötlemise ja säilitamise tegevused peavad olema kooskõlas kehtivate andmekaitsenõuetega. Tellija näeb, et edukas taotleja teeb koostööd tellija moodustatud juhtrühmaga, kuhu kuuluvad lisaks tellijale ka erinevate huvirühmade ja asutuste esindajad (nt Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa). Juhtrühm annab eksperthinnangu metoodika asjakohasuse ja tulemuste rakendatavuse kohta ning osaleb tööde vahehindamisel. Taotlejal on võimalik pakkuda välja täiendavaid põhjendatud uurimismeetodeid kõigi uurimis- ja arendusülesannete elluviimiseks. Kõiki valikuid tuleb taotluses põhjendada. 24 Vt: Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil | Statistikaamet 19  Taotleja peab uuringu kõigis tegevustes ja etappides järgima head teadustava25 ja ESOMARi reegleid 26. Uuringu lõpparuanne koos lisamaterjalidega peab üleandmise hetkeks olema keeleliselt toimetatud ja vormistatud nõuetekohaselt. Aruanne esitatakse eesti keeles elektrooniliselt nii MS Wordi kui PDF-formaadis. Eraldi esitatakse visualiseeritud kokkuvõtted (one-pager’id) eesti ja inglise keeles. Uuring ei eelda, et kõigile uurimisküsimustele saadakse lõplik vastus, vaid eesmärk on esitada põhjendatud ja teostatavad lahendusvariandid koos eelduste ja piirangutega. Kuidas vastab tellitav projekt teadus- ja arendustegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)? Uudsus: projekti käigus luuakse uus teadmine ja metoodika, mida Eestis seni ei ole tehtud - proaktiivne, registri- ja/või teiste andmekogude andmetel põhinev mudel leibkonna majandusliku toimetuleku teadasaamiseks, mille asjakohasust hinnatakse toimetulekutoetuse määramise ja tervishoiu omaosaluskoormuse arvestamise näidetel. Uudsus ei seisne vaid olemasolevate andmete kasutamises vaid uue kontseptuaalse raamistiku ja tehnilise lahenduse loomises, mis on uudne nii riigi haldusvõimekuse kui ka sotsiaalteadusliku uurimistöö kontekstis. Loomingulisus: projekti loomingulisus seisneb algupärastes ja mitte-ilmsetes lähenemises. See eeldab uute kontseptsioonide ja hüpoteeside loomist. Näiteks ülesanne I (leibkonna defineerimine) nõuab loovat lähenemist, et ühendada sotsioloogiline leibkonna mõiste kättesaadavate registriandmete tehniliste ja õiguslike piirangutega. Samuti on loominguline uurimis- ja arendusülesanne V, kus tuleb välja töötada täiesti uued stsenaariumid ja protsessivood toetuste määramiseks, mis võivad muuta senist toimetulekutoetuse arvestamise põhimõtet. Tellija väärtustab taotluste hindamisel metodoloogilisi lahendusi, mida ta ei osanud küsida, kuid mis on veenvad. Ettemääramatu tulemus: projekti lõpptulemus ei ole täpselt ette teada. Projekti käigus uuritakse milliseid uusi proaktiivseid, andmepõhiseid ja automaatseid võimalusi on leibkonna majandusliku toimetuleku määramiseks ja kuidas seda rakendada toimetulekutoetuse ning tervishoiu omaosaluskoormuse arvestamise näidetel. Puudub teadmine, millisele tulemusele jõutakse. Leibkonna mõiste osas on uurijale antud vabad käed, mistõttu võib uurija jõuda tulemusele, et antud mõiste ei ole praegusel juhul kõige õigem ja pakkuda alternatiive. Uuringu tulemusena võib ka selguda, et proaktiivne täisautomaatne süsteem pole praeguste andmete baasil või õigusraamistikuga võimalik, mis sunnib välja pakkuma alternatiivseid lahendusi. See ebakindlus eristab projekti rutiinsest analüüsist. Süstemaatilisus: projekti struktuur on jaotatud viieks selgelt defineeritud uurimis- ja arendusülesandeks, millest igaühel on konkreetsed eesmärgid ja oodatavad tulemused. Selline süsteemne lähenemine tagab, et teadmiste loomine toimub organiseeritult ja eesmärgipäraselt, mitte juhuslikult. Töö toimub vastavalt uurimis- ja arendusülesannetele ja selle protsess ning tulemused dokumenteeritakse, mis võimaldab tegevuste korratavust. 25 Hea teadustava (2023) Kättesaadav: https://eetika.ee/sites/default/files/2023- 06/HEA%20TEADUSTAVA_2023.pdf 26 Esomar codes and guidelines Kättesaadav: https://esomar.org/codes-and-guidelines (ESOMAR Code and Guidelines. 20  Ülekantavus ja korratavus: projekti tulemused ei ole piiratud vaid kahe näidisvaldkonnaga. Väljatöötatud metoodika leibkonna ja selle majandusliku olukorra andmepõhiseks tuvastamiseks on ülekantav ka teistele valdkondadele ehk tulemustest saavad kasu kõik valdkonnad, mis kasutavad või võiksid tulevikus kasutada leibkonna majanduslikku toimetulekut erinevate toetuste, teenuste või abi osutamiseks. Taotlejal tuleb taotluses esitada  Kokkuvõte: taotluse lühikokkuvõte.  Taotleja tõlgendus eesmärgist ja sisust: kuidas pakutav lahendus toetab käesoleva lähteülesande eesmärkide saavutamist.  Uurimis- ja arendusülesannete teostamise kava iga uurimis- ja arendusülesande (I–V) kohta : iga uurimis- ja arendusülesande puhul: a. selle eesmärk, b. kavandatavad andmekogumismeetodid, c. põhilised planeeritavad andmeallikad, d. analüüsimeetodid, e. planeeritud väljundid (vt ka punkti „Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa“, kus on toodud tellija minimaalsed ootused väljunditele).  Aja- ja tegevuskava: uuringu orienteeruv aja- ja tegevuskava koos tegevuste läbiviijate ja vastutajatega, mis tuleb siduda M0–M7 (vt järgmist peatükki „Projekti orienteeruv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa“) verstapostidega (sh vahearuanded ja tutvustused). Mh tuleb arvestada AKI ja eetikakomitee lubade taotlemisele kuluva ajaga.  Esialgne kommunikatsiooni- ja tulemuste levitamise kava: kirjeldada sihtrühmad, kanalid ja materjalid (nt one-pager’id, esitlused jms) (vt ka järgmises peatükis „Projekti orienteeruv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa“ M7 tegevused).  Meeskond ja rollid: kirjeldada uurimisrühma ja selle liikmete vahelist tööjaotust. Lisatakse CVd ning kvalifikatsioonid sh publikatsioonid läbi ETISe. Väliste uurimisrühma liikmete puhul nende vabas vormis koostöökinnitused uuringus osalemiseks taotluses kirjeldatud rollis ja mahus.  Riskid: uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus, mis käsitleb ka andmekaitse ja uurimiseetika tagamise valdkonda, koos infoga selle kohta, kes vastutab millise riski maandamise eest;  Eelarve: eelarve kogusuurus, jaotus uurimis- ja arendusülesannete I–V ning ajakava M0–M7 lõikes; kulud tuua välja KM-ga ja KM-ta. Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa Projekt algab eelduslikult 2026. aasta aprillis ning lõpparuande puhtandi esitamise eelduslikuks tähtajaks on eeldatavalt 15 kuud alates lepingu sõlmimisest. Taotleja võib põhjendatud juhul pakkuda omapoolse nägemuse projekti pikkusest ja aja jaotusest uurimis- ja arendusülesannete vahel. Projekti tulemuste tutvustused toimuvad hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist. Lõplik detailne (nädala täpsusega) ajakava jäetakse uuringurühma pakkuda ning kinnitatakse projekti avakoosolekul. Tellija on teadlik sellest, et aja- ja tegevuskava planeerimise täpsus uurimisülesannete IV-V puhul on vähem täpne ja tentatiivne, sest need uurimis- ja arendusülesanded sõltuvad eelmiste uurimis- ja arendusülesannete tulemustest. Tellija näeb ette, et aja- ja tegevuskavas peavad olema jälgitavad järgmised suured etapid, mis on seotud tööde üleandmise ja väljamaksetega (kuude viited on orienteeruvad): Projekti orienteeriv ajakava (milestone’ides): 21 M0 – Avakoosolek (kuni 2 nädalat pärast lepingu sõlmimist) • Töövõtja tutvustab oma töörühma; tellija tutvustab juhtrühma liikmeid. • Tellija täpsustab lähteülesande ootused; töövõtja tutvustab uurimisküsimusi ja metoodikat. • Kooskõlastatakse metoodika. M1 – Vahearuanne I: Uurimis- ja arendusülesanne I (leibkonna defineerimine ja leibkonna andmete kättesaadavus) • Töövõtja tutvustab vahekoosolekul I vahearuande tulemusi. Vajadusel arutatakse tekkinud probleeme, tehakse muudatusi uuringu tegevuste ja ajakava osas, kohandatakse projekti läbiviimise metoodikat ja/või täpsustatakse uurimisküsimusi. Sotsiaalministeeriumil on aega kuni kaks nädalat aruande tagasisidestamiseks. Vajadusel tehakse pärast tagasisidet täiendavaid parandusi. Maksejaotus: 11-19% eelarvest. M2 – Vahearuanne II: Uurimis- ja arendusülesanne II (Leibkonna majanduslik toimetuleku välja selgitamine ja selle tarbeks andmete kättesaadavus) • Töövõtja tutvustab vahekoosolekul II vahearuande tulemusi. Vajadusel arutatakse tekkinud probleeme, tehakse muudatusi uuringu tegevuste ja ajakava osas, kohandatakse projekti läbiviimise metoodikat ja/või täpsustatakse uurimisküsimusi. Sotsiaalministeeriumil on aega kuni kaks nädalat aruande tagasisidestamiseks. Vajadusel tehakse pärast tagasisidet täiendavaid parandusi. Väljamakse 16-24% eelarvest. M3 – Vahearuanne III: Uurimis- ja arendusülesanne III (tervishoiu omaosaluskoormuse piir) • Töövõtja tutvustab vahekoosolekul III vahearuande tulemusi. Vajadusel arutatakse tekkinud probleeme, tehakse muudatusi uuringu tegevuste ja ajakava osas, kohandatakse projekti läbiviimise metoodikat ja/või täpsustatakse uurimisküsimusi. Sotsiaalministeeriumil on aega kuni kolm nädalat aruande tagasisidestamiseks. Vajadusel tehakse pärast tagasisidet täiendavaid parandusi. Maksejaotus: 16-24% eelarvest. M4 – Vahearuanne IV: Uurimis- ja arendusülesanne IV (õiguslikud sh andmekaitsealased väljakutsed ja lahendused) • Töövõtja tutvustab vahekoosolekul IV vahearuande tulemusi. Vajadusel arutatakse tekkinud probleeme, tehakse muudatusi uuringu tegevuste ja ajakava osas, kohandatakse projekti läbiviimise metoodikat ja/või täpsustatakse uurimisküsimusi. Sotsiaalministeeriumil on aega kuni kolm nädalat aruande tagasisidestamiseks. Vajadusel tehakse pärast tagasisidet täiendavaid parandusi. • Pärast uurimis-ja arendusülesannete I–IV tulemuste kinnitamist lepivad pooled kokku Ülesande V (tulevaste lahenduste soovitused) täpsemad uurimisküsimused, eesmärgid ja tulemid ning vajadusel täpsustatakse ajakava ja uurimisrühma koosseisu. Maksejaotus: 11-19% eelarvest. M5 – Lahenduste soovitused: Uurimis- ja arendusülesanne V (Tuleviku lahenduste ettepanekud toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse sihitamise näidetel) • Tuleviku lahenduste soovituste üleandmine (nt STAR/Tervisekassa integratsioonide kõrgtase, andme- ja protsessivoogude skeemid, automatiseerimise riski- ja mõjuhinnang). Maksejaotus: 16-24% eelarvest. M6 – Lõpparuanne (orienteeruvalt kuu 15) • Lõpparuanne sisaldab kõikidele eelmiste uurimis- ja arendusülesannete tulemusi. • Eraldi esitatakse visualiseeritud kokkuvõtted (one-pager’id) eesti ja inglise keeles. Maksejaotus: 5-10% eelarvest. 22 M7 – Tulemuste tutvustused (kuni 2 kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist) • Analüüsi tulemuste presenteerimine kuni kolmel korral tellijaga kokku lepitud üritustel. Maksejaotus: 3-5% eelarvest. Üldised tingimused:  Läbivaatamine: Tellija vaatab iga aruande läbi 2 nädalaga, M3 ja M4 puhul 3 nädalat.  AKI ja eetikakomitee: menetlusteks tuleb planeerida realistlikult/varuga aega. See peab väljenduma ka ajakavas.  Kooskõlastused: Pakkuja planeerib juhtrühmaga lisaarutelud kriitilistel hetkedel (nt metoodika valikud, andmeasendused jms).  Paindlikkus: lõpparuande esitamise tähtajaks on eeldatavalt 15 kuud alates lepingu sõlmimisest. Taotleja võib põhjendatud juhul pakkuda omapoolse nägemuse ajakavast. Projekti tulemuste tutvustused toimuvad hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist.  Ajakava tuleb esitada nädala täpsusega ja iga tegevuse juurde tuleb märkida läbiviijad ja vastutaja. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Avalikustamine ja kättesaadavus. Uuringu lõplik eestikeelne täistekst avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel; lisaks tehakse kättesaadavaks ingliskeelne kokkuvõte ja visualiseeritud „one-pager’id“. Avalikustamisel järgitakse andmekaitsenõudeid. Tulemuste tutvustamine. Tulemusi tutvustatakse kuni kolmel tellija korraldatud või välja pakutud üritusel kuni kahe kuu jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist. Taotleja kirjeldab pakkumuses, kuidas iga tulemust sihtrühmadeni viiakse. Projekti eest tasub vaid Sotsiaalministeerium, kuid lepingust tuleneb kasu teistelegi asutustele. Väljundeid saavad taaskasutada KOV-id, SKA, Tervisekassa, Statistikaamet, TEHIK, RIA, MKM jt. Metoodikad on ülekantavad ka haridusse, tööpoliitikasse ning teiste vajadus- või leibkonnapõhiste toetuste kujundamisse. Nõuded uurimisrühmale Taotlejal tuleb komplekteerida uurimisrühm või -konsortsium, mida juhib projektijuht. Üks uurimisrühma liige võib täita mitut rolli, kui tal on vastavad pädevused ja kui need mahuvad täistööaja sisse. Minimaalne uurimisrühma liikmete arv on 7. Soovituslik on kaasata lisaks Statistikaametit kui riikliku statistika tegijat. Tõendamisnõuded taotluses:  Iga võtmerolli täitva eksperdi CV.  Iga võtmerolli täitva eksperdi pädevusega seotud uuringute ja (teadus)publikatsioonide lühikirjeldus (osalenud uurimisrühma liikmed ja nende roll projektis, aasta). 23   Metoodikanäited: vähemalt üks mikrosimulatsiooni või stsenaariumianalüüsi näide ja üks andme-/teenusvoo modelleerimise näide.  Õigus- ja andmekaitsepädevuse tõend: varasem DPIA või õigusanalüüsi töö (võib olla konfidentsiaalsuse tõttu anonümiseeritud kokkuvõte). Taotlusele antakse lisapunkte, kui vastavalt taotleja visioonile on uurimisrühmas lisapädevusi, mille asjakohasust on taotluses põhjendatud nii, et need põhjendused on tellija jaoks veenvad. Tellija võrdleb taotlejate asjakohaseid publikatsioone ja muid asjakohaseid tõendeid (nende sisulist asjakohasust tuleb tellija jaoks põhjendada ja ta peab nende asjakohasuse veenduma. Publikatsioonide võrdlemisel lähtutakse ka ETISe kategooriatest). Kohustuslikud pädevused (miinimumkoosseis): 1. Projektijuht  Koordineerib uurimisrühma tööd, suhtleb tellija ja juhtrühmaga ning vastutab uurimisprojekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest.  Kõrgharidus  Vähemalt kahe sotsiaalteadusliku uurimisprojekti (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid) või digivalitsemise rakendusuuringu juhtimiskogemust viimase 5 aasta27 jooksul.  Tõendatud kogemus mitme asutuse (nt SKA, EMTA, TK, RIA, KOV) kaasamise ja juhtrühma töö korraldamisel.  Eesti keel C1, inglise keel B2/C1 tasemel. 2. Sotsiaalpoliitika / sotsiaalkaitse ekspert  Tema ülesandeks on nõustada uurimisrühma laiemalt sotsiaalpoliitika/ sotsiaalkaitse ja kitsamalt toimetulekutoetuse ja selle menetlemise teemadel, sh uurimusküsimuste täpsustamisel.  Vähemalt magistrikraad sotsiaalteadustes või haakuvates valdkondades; vähemalt 2 teemasse haakuvat (nt sotsiaalteenuste, -toetuste, sotsiaalkaitse andmetega seotud rakendusuuringud) uurimisprojekti.  Süvapädevus SHS ja toimetulekutoetuse metoodikas (sh STAR-i menetlusloogika, KOV-praktika). 3. Terviseökonoomika / tervishoiupoliitika ekspert  Tema ülesandeks on nõustada uurimisrühma laiemalt terviseökonoomika/tervishoiupoliitika ja kitsamalt tervishoiu omaosaluse teemadel, sh uurimusküsimuste täpsustamisel.  Vähemalt magistrikraad tervishoiu, tervise korralduse või haakuvates valdkondades; vähemalt 2 tervisevaldkonna, rahastuse/omaosaluse uurimisprojekti kogemust.  Tundmine: Tervisekassa arveldusandmed, ravimihüvitised, visiiditasud, õendusravi. 4. Leibkonna metoodika/andmete ekspert  Tema ülesandeks on nõustada uurimisrühma leibkonna ja selle majandusliku toimetuleku metoodika väljatöötamise ning sellega seotud registri- ja teiste andmekogude andmete teemadel, sh uurimusküsimuste täpsustamisel.  Vähemalt magistrikraad statistikas, andmeteaduses, majandusteaduses, sotsioloogias, demograafias või muus selgelt haakuvas valdkonnas, mis hõlmab kvantitatiivseid meetodeid ja andmeanalüüsi; vähemalt 2 leibkonna 27 Tellija arvestab akadeemilise kella seiskumisega nt lapsehoolduspuhkusel viibimise v kaitseväeteenistuse läbimise tõttu 24  määratlemise ja registrite ristkasutuse (nt paiknemisindeksi laadne lähenemine, elukoha kvaliteet) uurimisprojekti kogemust. 5. Analüütik/ ökonomist  Vastutab uuringu sisulise planeerimise, andmeanalüüsi ja läbiviimise ning raportite kirjutamise eest.  Metodoloogiline ja sotsiaalse kaitse teema alane pädevus, mida tõestab vähemalt kahes sarnaseid meetodeid kasutavas uuringus analüütikuna osalemise kogemus viimase viie aasta jooksul.  Vähemalt magistrikraad majandusteadustes (või tehnikateadustes ja mikro- ja makromajandusliku analüüsi kogemus) ning kogemust keerukate sotsiaalsete süsteemide modelleerimisel viimase viie aasta jooksul.  Tõendatud oskus teha mikrosimulatsioone, stsenaarium- ja tundlikkusanalüüse (R/Python).  Kogemus registriandmete sidumisel, puuduvate andmete käsitlemisel ja õigluse/kallutatuse mõõdikutes. 6. Andme- ja teenuslahenduste ekspert • Tema ülesandeks on kavandada ja ellu viia andmepõhiseid analüüse ning kujundada andme- ja teenusvooge, mis toetavad proaktiivseid ja personaalseid lahendusi toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse valdkonnas. • Vähemalt magistrikraad majandus-, info- või tehnikateadustes või muus haakuvates valdkonnas; vähemalt 2 projekti kogemus, kus on kasutatud mikrosimulatsiooni, stsenaariumianalüüsi või muid sarnaseid kvantitatiivseid meetodeid. • Kogemus registriandmete sidumisel ja andmeanalüüsil, sh puuduvate andmete käsitlemine ning õigluse ja kallutatuse hindamine. • Kogemus X-tee/andmevahetuse, API-de ja registripõhiste integratsioonidega ning oskus koostada andmemudeleid ja andme-/teenusvooge (nt otsepäring, vahekiht, koondandmestik, inimese sisend). • Protsessikaardistuse (BPMN/UML) ja nõuete kirjelduse kogemus ning kogemus personaalse/proaktiivse avaliku teenuse disainis ja UX-uuringutes. 7. Andmekaitsejurist / avaliku õiguse ekspert  Tema ülesandeks on nõustada uurimisrühma kõigis andmekaitse ja avaliku õiguse küsimustes, mis on vajalikud leibkonna, majanduslike andmete ja tervishoiuandmete töötlemiseks, sh uurimisküsimuste täpsustamisel.  Süvapädevus GDPR-is, isikuandmete eriliikides, õiguslikes alustes ning DPIA läbiviimises; vähemalt 2 varasemat projekti, kus on hinnatud registripõhise andmetöötluse õiguspärasust või tehtud DPIA.  Kogemus riigi andmekogude, X-tee ja avaliku sektori andmevahetuskorralduse õigusraamistikuga (nt IKÜM, haldusõiguse põhimõtted, sektoripõhised ligipääsureeglid).  Oskus koostada õiguslikke muudatusettepanekuid (nt õigusaktide täpsustamine, ligipääsureeglite muutmine, minimaalse andmetöötluse põhimõtted) ning hinnata nende proportsionaalsust.  Kogemus selgitada ja struktureerida andmesubjekti õiguste tagamise mehhanisme (vaideõigus, täpsustamisõigus, läbipaistvus, andmete selgitus „miks see otsus tuli“). Projekti rahaline maht Taotlejal tuleb esitada eelarve uurimis- ja arendusülesannete kaupa ja peamiste kululiikide lõikes. Esitatav eelarve käibemaksuta ei tohi ületada 300 000€. Eelarvele lisandub KM. Eelarve tuleb taotluses esitada nii KM-ga kui ka KM-ta. 25  Lepingu Lisa 3. Täiendavad metoodilised kokkulepped Tallinn 08.05.2026 Vastavalt lepingu punktile 1.1. sõlmiti avakohtumisel projekti metoodilist lähenemist puudutavaid kokkuleppeid: 1. Oluline on analüüsida projekti raames, kuidas tuua kokku igakuised (sissetuleku)andmed, sest toimetulekutoetust määratakse ja makstakse konkreetse kuu vajadusest lähtuvalt. Osad inimesed kvalifitseeruvad toetusele mõne konkreetse kuu põhiselt, kuid ei kvalifitseeruks aasta keskmise põhiselt. Kuupõhine lähenemine on oluline ka tervishoiukulude hüvitamise määra arvutamiseks. Üldise retrospektiivse analüüsi tarbeks on aastapõhiste andmete kasutamine aktsepteeritav.  Töö läbiviija arutab Statistikaametiga ja registrite pidajatega, mis seisuga andmeid on olemas.  Töö läbiviija hindab erinevust toetusele kvalifitseerumisel kuupõhise ja aasta keskmise põhise lähenemise korral.  Töö läbiviija klassifitseerib vajalikud andmeallikad ja -väljad kategooriatesse a-d vastavalt tehnilisele kirjeldusele.  Töö läbiviija teeb ettepanekud, milliseid muudatusi peaks riik ja asutused tegema, et andmed oleks kättesaadavad ja kasutatavad kuupõhise lähenemise rakendamiseks. 2. Analüüsida tuleks varade hindamise olulisust toimetuleku hindamisel ja kaalutlusotsuste tegemist toetuse määramisel ja/või vähendamisel.  Household Finance and Consumption Survey - varade olulisus toimetulekutoetuse saajatel.  Töö läbiviija analüüsib, kui paljudel juhtudel on tehtud kaalutlusotsus varade olemasolu tõttu.  Selleks kohtub töö läbiviija SKA esindajatega, et arutada STARi kasutamist allikana.  Varade hindamise ja kaalutlusotsuse teema viiakse ka fookusgruppides KOVidega. 3. Lõpparuanne peaks olema piisavalt informatiivne, et võimaldada uuringu kordamist sama metoodika ja andmete alusel ning et lõpparuandes esitatule tuginedes oleks lihtne võtta järgmisi samme ja alustada jätkuprojekti.  See ei tähenda, et raporti põhiosa peaks olema väga mahukas. Vajaliku info edastamiseks sobivad ka lisad. 4. Töö tellija kinnitab, et aktsepteeritav on ka tulemus, et kõiki andmeid ei ole mõistlik registrite põhiselt ja automatiseeritult kokku tuua, sest see on nt liiga kallis riigile või õiguslikult välistatud. Tellija on ambitsioonikas, kuid ka realistlik. 5. Töö tellija kinnitab, et tellitava töö peamine eesmärk ei ole raha kokkuhoid riigieelarves. Toimetulekutoetuse maksmine enamatele inimestele, kellel on selleks õigus suurendab kulusid. Küll aga on tellija veendunud, et pikas plaanis toob (tervise)probleemide kuhjumise ennetamine kaasa kokkuhoiu riigi jaoks. 6. Projekti dokumentidega töötamise ühiskeskkond on SharePoint. Töö tellija esindaja teeb kõigile juurdepääsud projekti kaustale. Töö läbiviija võib esitada aruanded meiliga ning tellija võib saata koondatud tagasiside meiliga. 7. Projekti õnnestumiseks on vajalik info kiire liikumine tellija ja töö läbiviija vahel.  Iga kuu toimub regulaarne tellija ja töö läbiviija projektijuhtide kohtumine. Need kohtumised hakkavad toimuma iga kuu esimese täisnädala neljapäeval kell 10:00- 11:00, erandina 2026 a juuni, mil kohtumine toimub 11. juuni kell 10:00-11:00.  Projektijuhid kaasavad kohtumistele vastavalt vajadusele juhtrühmaliikmeid ja/või väliseksperte.  Tellija volitatud esindaja paneb need kohtumised projektijuhtide kalendritesse. 8. (Vahe)aruannete (VA) üleandmise korraldus  Juhtrühma kohtumised korraldatakse nii, et need oleks ühtlasi valideerimiskohtumised.  Etapid: töö läbiviija esitab kirjalikult töö tellijale raporti; paar päeva hiljem tutvustatakse raportit juhtrühmale; juhtrühm annab ettenähtud aja jooksul tagasiside nii kirjalikult kui ka suuliselt teisel väiksema osaliste ringiga kohtumisel; töö läbiviija esitab täiendatud raporti; koostatakse töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alusel tehakse väljamakse.  Tellija volitatud esindaja saadab kohtumiste kalendrikutsed juhtrühma liikmete ja töö läbiviija esindajatele.  Põhikuupäevad – (vahe)aruannete esitamine ja tagasisidestamine: I VA esitamine 22.11.2026 a I VA tutvustus 24.11.2026 a kell 09:30-11:00 II VA esitamine 14.02.2027 a II VA tutvustus 16.02.2027 a kell 09:30-11:00 III VA esitamine 18.04.2027 a III VA tutvustus 20.04.2027 a kell 09:30-11:00 IV VA esitamine 23.05.2027 a IV VA tutvustus 25.05.2027 a kell 09:30-11:00 V VA esitus 04.07.2027 a V VA tutvustus 06.07.2027 a kell 09:30-11:00 SoMi tagasiside andmise kuupäev V VAle 13.08 (NB! sisuliselt viis nädalat) Lõpparuande esitus 05.09.2027 a Lõpparuande tutvustus 07.09.2027 a kell 09:30-11:00 Lõpparuande lõplik esitus 3.10.2027 a. Kommunikatsiooniürituste aeg pannakse paika hiljemalt 2027. a septembris tellija suunistest lähtudes. Detailne aja- ja tegevuskava on taotluse Lisas 3 (kuupäevaga 11.05.2026).  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel Kas p oliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah u uring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Jah, kuid otse eetikakomiteele taotlust pole esitatud, kuna IKS § 6 lg 5 1 järgi ei kohaldata alates 01.10.2025 IKS § 6 lg 4 sätestatud eetikakomitee kontrollikohustust lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Palu me eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele , v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter . Kas i sikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontakt andmed ) ? Hede Sinisaar , Sihtasutus Mõttekoda Praxis , [email protected] , 640 8000 Kas on olemas e etikakomitee otsus ? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Ei Kas o sa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel ? Kui jah , siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand . E i 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1 . Vastutava töötleja nimi , registrikood , aadress ja kontakt andmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega , kontaktisiku e-post, telefon Sotsiaalministeerium , 70001952 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Kontaktisik: Kati Nõlvak, [email protected] , tel. 5804 5973 1. 2 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. Volitatud töötleja üld andmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Sihtasutus Mõttekoda Praxis 90005952 Ahtri 6A, 10151 Tallinn Kontaktisik 1 : Merilen Laurimäe, [email protected] , 53426645 Kontaktisik 2: Katre Pall, [email protected] , 52 20 992 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Proud Engineers OÜ 14128146 Tallinn, Harju maakond, Viimsi vald, Miiduranna küla, Kristjani tee 2, 74015 Kontaktisik: Kaspar Kala, 55581141 , [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kasecampers OÜ 14948109 Suureale, Tammistu 10489, Harju ma a kond Kontaktisik . Kaija Kasekamp 5101562 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Statistikaamet 70000332 Tatari tn 51, 10134 Tallinn Kontaktisik: Ilona Reiljan , andmekaitse @stat.ee , 53311740 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 3 . Mis on t eadusuuringu läbiviimise õiguslik alus ? Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Tegemist on uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas t eadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus e § 9 lõike ga 1, mille kohaselt ministeeriumid kavandavad ja viivad ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni , pidades silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ja valitsemisala strateegilisi sihte ning terviklikku toimimist. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna põhiülesanne on juhtida valitsemisala üleselt infosüsteemide andmehalduse poliitikat ja luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele , et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga 4 . Mis on i sikuandmete töötlemise eesmärk ? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine . Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa ( näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida toimetulekutoetuse (TTT) ja tervishoiu omaosaluse süsteemi digitaliseerimise, automatiseerimise ning personaliseerimise võimalusi . See hõlma b andmepõhist leibkonna tuvastamist, tulude ja kulude registripõhist arvestamist , sh tervishoius omaosaluse rakendamisel. Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse hinnangul on potentsiaalseid TTT saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalset taotleb, kuna taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT taotlemine eeldab, et inimene on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna majanduslikku olukorda ning on teadlik, kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi, füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info esitamist kohalikele omavalitsustele ( KOVidele ), mida taotlejad tajuvad koormava, stressirohke ja ka alandavana . TTT määramine on oma olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid . Samas on suure hulga dokumentide ja andmete kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOVidele . Tervishoius praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega leibkonna sissetulekut. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu tervishoiuteenustele. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse kujunemine tervishoius. Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega, vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse ning pakkuda inimestele asjakohast tuge õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks, andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada miinimumsissetuleku ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi KOVidelt . Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega. Selles uuringus läheneme TTT ja sellega seotud teenuste arendamisele järkjärguliselt ning eristame kolme võimalikku automatiseerituse taset: I tase – digiteeritud teenus: Toetuse määramiseks vajalikud andmed on kättesaadavad registritest, taotlus täidetakse võimalikult suures ulatuses automaatselt ning andmete olemasolul toimub hüvitise määramine samuti automaatselt. Vajaduse korral saab taotleja andmeid täiendada. II tase – proaktiivne teenus : Riik teeb aktiivseid jõupingutusi, et jõuda potentsiaalsete toetuse saajateni ja pakkuda teenust proaktiivselt. Mitme täisealise liikmega leibkonnas võib aga olla mitu õigustatud isikut, mistõttu ei saa riik alati automaatselt otsustada, kellele toetus määrata. TTT vajadus võib tekkida väljaspool riigi teenuseid (nt õnnetusjuhtumi, peresuhete halvenemine tõttu). Seetõttu võib vajadus jääda riigile alguses teadmata ning ilmneda alles mõne sündmuse- või muu teenusprotsessi käigus. III tase – personaliseeritud teenus: Koos TTT- ga pakutakse ka teisi asjakohaseid teenuseid või teavet abivõimaluste kohta, millele inimene või leibkond võib kvalifitseeruda. Teenuste ring võib ulatuda KOVide sotsiaalteenustest ja toiduabist kuni tööturu-, haridus- ja tervishoiuteenusteni. Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. Esimeses uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine ja selle andmepõhine tuvastamine on eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamist. Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse rakendamisel. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi aspekte. Neljanda UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja vajalikud õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja andmete läbipaistvuse küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi. Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja tõhusam toimimismudel. Uue süsteemi eesmärk on luua jätkusuutlik ja pikaajaline lahendus, mis on ühtaegu efektiivsem, proaktiivne ning inimesele kättesaadav, läbipaistev ja selgelt mõistetav. Samuti peab süsteem olema võimeline arvestama inimeste muutuvate olude ja vajadustega. Lisaks viiakse uuringu raames läbi ka intervjuud ja küsitlus (ei ole osa sellest andmekaitse taotlusest). Järgnevalt on toodud nende lühike kirjeldus. Uuringusse kaasatakse eksperdid Õiguskantsleri Kantseleist, Eesti Pangast ning Eesti Maksu- ja Tolliametist. Uuringus osalevatelt ekspertidelt soovime teada saada milliste kaebustega on toimetulekutoetust taotlevad leibkonnad pöördunud õiguskantseleri poole, et lisada analüüsile inimese vaade ja tagada ebatüüpiliste, ebaselgete või ebaõiglaselt tunduvate olukordade käsitlus. Eesti Panga ning Eesti Maksu- ja Tolliameti esindajatega käsitletakse varade võimalikku arvestamist sotsiaalabi tagamisel, et see oleks Eesti kontekstis õiglane ning mitteformaalse töötamise levimust ja mustreid. Valdkonna ekspertidega viime läbi 2 individuaalset intervjuud ning ühe rühmaintervjuu (kuni 3 inimesega) perioodil 24.08–18.09.2026 ja 9.11-18.12.2026. Eksperdid kaasame uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades asutuste infomeile. Kutses kirjeldame uuringu eesmärki, intervjuu korraldust, andmete konfidentsiaalsust, uuringus osalemise vabatahtlikkust jm aspekte, et teha uuringus osalemise osas informeeritud valik. Uuringusse kaasame eksperdid , kes vastavad kirjalikult e-kirjale ja annavad märku, et on nõus uuringus osalemisega. Kui seda kirjas märgitud tähtajaks ei tehta, siis saadame 4 päeva enne kirjas toodud tähtaega ühe meeldetuletuse. Kui ka sellele vastust etteantud tähtajaks ei ole, tõlgendame seda uuringus osalemisest keeldumisena. KOV ekspertidena kaasame uuringusse sotsiaaltöötajad, kelle tööülesandeks on toimetulekutoetuse taotluste menetlemine. Viiakse läbi 2-3 fookusrühma arutelu perioodil 24.08–2.10.2026, kuhu kaasatakse esindajad vähemalt 15 KOVist . KOV ekspertidelt soovime teada saada KOVide praktilist vaadet ääre- ja keerukamatest juhtumitest leibkonna määratlemisel ja tuvastada toimetulekutoetuse menetluste kitsaskohad nii leibkonna liikmete kui nende tulude ja kulude tuvastamisel. Andmepõhisele lähenemisele üleminekul on eriti oluline välja tuua ja leida lahendused olukordadele, mis hõlmavad praegu KOVi (ametniku) kaalutlusotsust. KOV i de esindajad kaasatakse uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades nt KOV veebilehtedel sisalduvaid avalikke andmeid. KOVi ekspertide uuringusse värbamine toimib samade põhimõtete alusel valdkonna ekspertidega. Helisalvestatud intervjuud transkribeeritakse, transkribeerimise teostab uuringurühma liige, kes viis intervjuu läbi. Vajadusel kasutame transkribeerimisteenust , mille osas on Praxis sõlminud konfidentsiaalsusnõuet sisaldava töövõtulepingu . Intervjuud analüüsitakse kasutades temaatilist analüüsi. Fookusgruppide transkriptsioonides kasutame akronüümi, mis koosneb KOV tüübi tähisest (linn/vald) ja maakonna tähisest. Helisalvestised kustutakse pärast aruande valmimist. Sisendi saamiseks eluasemekulude ja piirmäärade kehtestamisest KOVide lõikes viiakse läbi lühike elektrooniline ankeetküsitlus KOVide seas . Küsitluse e esmärgiks on selgitada välja eluasemekulude piirmäärade kehtestamise ja kululiik i de arvestam i se praktikad KOV-ides . Seame eesmärgiks 25%- lise vastamismäära. Küsitlusandmed analüüsitakse analüüsiprogrammis ( Stata , R, vms). 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks . Isikuandmete töötlemine on vajalik uurimisprojekti „ Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel “ I, II, III ja V ülesande raames (vt osas 4. toodud uurimisülesandeid). Uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba pseudonümiseer itud a ndmeid ja varasemalt kokku pandud andmestikke (EUROMOD, ESU, HFCS) . Samas ei ole EUROMOD pea kogu rahvastikku hõlmavas andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade andmepõhiseks määratlemiseks (nt isikutevahelised suhted, laps-vanem , hooldusõigus, ühine elukoha aadress) , toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses (nt omaosaluse koormuse hindamiseks) projekti eesmärkide täitmiseks. See tähendab, et vaid EUROMODi andmestikule tuginedes uuringu eesmärke täita pole võimalik. Ka üksnes ESU ja HFCS uuringuandmetele tuginedes ei ole võimalik analüüsida leibkonna abivajaduse andmebaaside põhist hindamist, sest tegemist on küsitlusandmetega, kuid projekti eesmärk on leida võimalusi hindamisel registriandmete le tugine miseks . R egistriandme te kasutamine võimaldab määratleda ja valideerida andme põhised leibkonnad , kasutades andmeid isikute omavaheliste suhete ja võimalike elukohtade kohta . Mõlema kategooria kohta pärime andmeid Rahvastikuregi strist. Võimalikult täp n e elukoha määramine on leibkondade koosseisu arvutamisel aga eriti oluline , kuna koos elamine määrab sageli ka leibkonda kuulumise . Rahvastikuregi stri järgne elukoht ei peegelda aga tingimata isiku tegelikku elukohta . Statistikaameti paiknemisindeksile tuginedes on Rahvastikuregi stri järgne elukoht õige vaid 74% inimestest. Seetõttu peame vajalikuks pärida andmeid isikute võimalike elukohtade kohta ka muudest registritest . Registriandmete kasutamine võimaldab ka hinnata registri andmete kvaliteeti , mis omakorda panustab olulisel määral analüüsi täpsusele ja võimaldab leida probleeme, mis võivad leibkonna abivajaduse registripõhisel hindamisel üles kerkida . Seega on registriandmete kasutamine projektis hädava ja lik seatud eesmärkide saavutamiseks. Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus u uringu eesmärkide täitmiseks andmekoosseisude põhiselt on järgnev : EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs : Panustab uurimisülesannete I, II , III ja V (vt punkt 4 – mis on isikuandmete töötlemise eesmärk) eesmärkide täitmisesse. EUROMODi mudeli andmestiku kasutamine on otstarbekas mitmel põhjusel . Esiteks on EUROMOD a ndmestik juba pseudonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Alternatiivsed andmeallikad, kus oleks kättesaadav selline andmekoosseis , puuduvad ja seda tuleks hakata töö jaoks eraldi koostama, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. EUROMOD andmete puhul on tegemist aastaste andmetega – seega on andmed juba teatud määral agregeeritud (leitud nt aastane keskmine toetuse summa indiviidi kohta ), mis vähendab samuti isiku tuvastamise riski. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks (maksude arvestamiseks ja netotulude leidmiseks, mille põhjal toimetulekutoetust määrata) ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest/hüvitistest . Uuringuprojektis kasutatav EUROMODi mudeli andmekoosseis on esitatud lisas 1. Rahvastikuregi stri andmed on olulised, sest võimaldavad andmepõhiselt määratleda leibkonda , sh koos elavad inim e sed (ühine elukoha aadress) , isikute vahelised suhted (nt laps, vanem), institutsioonides (nt vangla, hooldekodu) viibimine (viibimiskoht), kärgpered (hooldusõiguse andmed) , eestkostel inimesed (oluline toimetulekutoetuse maksmise kontekstis). S otsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed sisaldavad informatsiooni tegelike toimetulekutoetuse saajate kohta. Need andmed on olulised just uurimisülesande I, II ja V täitmisel. Tegelike toimetulekutoetuse saajate andmed võimaldavad ühelt poolt võrrelda projekti raames määratletud leibkonda ja tegelikke leibkondi, kes on toimetulekutoetust s aanud. Seega on võimalik analüüsida, kas on tüüpilisi leibkondi, kes võiksid andmepõhiselt määratletud leibkonna kasut amisel jääda toimetulekutoetuse saajate ringist välja. Analüüs ei keskendu konkreetsetele leibkondadele, vaid suurusjärkudele (nt kui suur osakaal leibkondadest saaks to etust , kui paljud mitte ). Samuti sisaldab STAR andmeid toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetud eluasemekulude ja KOV piirmäärade kohta, mida kasutatakse peamiselt uurimisülesande III tegevustes ja eesmärkide täitmisel. III uurimisülesande raames viiakse ühe osana läbi eluasemekulude piirmäärade analüüs, et tagada ühtlasem ja võrdsem eluasemekulude arvestus toimetulekutoetuse määramisel üle Eesti. Analüüsi käigus võrreldakse piirmäärasid ja hinnatakse näiteks, kas teatud kululiikide osas võiks rakendada ühtseid üleriigilisi piirmäärasid, mida KOVidel ei oleks vaja eraldi üle vaadata. Lisaks päritakse STARist andmed isikute elukohtade kohta, kes on uurimisperioodil saanud toimetulekutoetust või kellele on osutatud vältimatut sotsiaalabi . Nimelt määratakse toimetulekutoetus ning vältimatu sotsiaalabi isiku tegeliku elukoha järgi, mistõttu võivad kõnealused elukohaandmed olla täpsemad Rahvastikuregi stris olevatest. Elukohaandmete pärimise eesmärk on seega võrrelda Rahvastikuregi stri järgseid ning EUROMODi sisendandmetes olevaid elukohaandmeid STARis olevate elukohtadega ning määratleda, kas STARi s olevaid elukohaandmeid saab kasutada leibkonna andmebaasipõhisel abivajaduse hindamisel Rahvastikuregi stri järgsete elukohaandmete korrigeerimisel. Töötukassa andmeko gust pärime elukoha informatsiooni nende isikute kohta, kes on antud perioodil registreeritud töötuks . Andmete pärimise eesmärk on võrrelda Rahvastikuregi stri järgseid ja EUROMODi sisendandmetes olevaid elukohaandmeid Töötukassa andmekogus olevate elukohtadega ning m ääratleda, kas Töötukassa andmekogu andmeid isikute tegelike elukohtade kohta saab kasutada leibkonna andmebaasipõhisel abivajaduse hindamisel Rahvastikuregi stri järgsete elukoh aandmete korrigeerimisel. Kinnistusraamatust pärime andmeid isikute poolt omatud kinnisvara kohta. Andmete pärimise eesmärk on võrrelda Rahvastikuregi stri järgseid ja EUROMODi sisendandmetes olevaid elukohaandmeid kinnistusraamatu andmetega ning määratleda, kas kinnistusraamatu s olevate andmete abil saab leibkonna andmebaasipõhisel abivajaduse hindamisel korrigeerida Rahvastikuregi stri järgse id elukohaandmeid või leibkonna määratlust (leibkonna ühine omand). Terviseandmeid on vaja tervishoiu omaosaluse koormuse hindamiseks isiku ja leibkonna tasandil ning selle analüüsimiseks seoses leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude sotsiaalmajanduslike tunnustega. Uuringu eesmärk on välja töötada metoodika tervishoiuteenuste omaosaluse piirmäära või summaarse ülempiiri rakendamise võimaluste hindamiseks Eestis ning analüüsida erinevate poliitikastsenaariumide mõju elanikkonnale ja riigieelarvele. Selleks kasutatakse Tervisekassa raviarvete, ravikindlustuse ning omaosalust puudutavaid andmeid, mis võimaldavad hinnata tervishoiuteenuste kasutamist ja isiku tegelikku omaosalust erinevate teenuseliikide lõikes. Selliseid andmeid EUROMODis või muudes allikates ei ole. Täiendavalt kasutatakse analüüsis ka u uringuandme i d ( Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring ja Eesti Panga HFCS) . Nagu varasemalt mainitud, siis l eibkondade koosseisu Rahvastikuregi stris mõjutab oluliselt inimeste vale elukoha informatsioon. 2021. aasta EUROMODi registriandmete ja 2022. aasta Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) küsitlusandmete võrdlus näitab, et registriandmetes on oluliselt vähem üksi elavaid täisealisi, vanaduspensioniealisi inimesi, ühe täiskasvanu ja lastega leibkondi . See tähendab, et ühelt poolt võivad tegelikud leibkonnad olla suuremad, kui registriandmed näitavad, aga teiselt poolt võib osa inimesi elada tegelikult üksi või üksikvanemana, kuid registri järgi kuuluda suuremasse leibkonda. Viimasel juhul võib vale registriteave vähendada võimalusi saada toetusi (nt toimetulekutoetus , üksi elava pensionäri toetus) ning seeläbi võib halvendada vaesusriskis olevate inimeste olukor d a (üksi elavad inimesed; üksikvanemad). Seega Rahvastikuregi stri ja analüüsis loodud leibkonna määratlemisel kasutatud andmete kvaliteedi analüüsimiseks kasutatakse täiendavalt kvantitatiivseid analüüsimeetodeid, sh veapiiride kindlakstegemis eks . Selleks võrreldakse leibkonna andmeid ja koosseise eri andmestik e vahel: a) Rahvastikuregi stri põhine määratlus; b) EUROMOD (leibkonna määratlus lähtuvalt paiknemisindeksi st ); c ) ESU küsitlusandmed; d ) sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed, mis sisaldab tegelikke toimetulekutoetuse saajaid. Andmestike võrdlus võimaldab analüüsida taustatunnuseid ja leibkonna tüüpe nii kogu rahvastiku hulgas kui täpsemalt toimetulekutoetuse saajate seas, aga ka veapiiride suurust eri andmete kasutamisel. Varade olulisuse kvantitatiivseks analüüsimiseks kasutatakse Household Finance and Consumption Survey (HFCS) uuringuandmeid . 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu . Uuringu tulemusel selgub , kas ja millised on võimalused toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja personaliseerimiseks . Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium . Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis ) ja Proud Engineers OÜ . Tervise valdkonna eksperdina panustab projektis Kaija Kasekamp. Uuringu tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi . Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile). Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegia põhimõttega: Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Selle raames mh uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. Uuring on kooskõlas Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgiga : Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Uuring on seotud koalitsioonileppe (54. valitsus) punktidega „Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks.“ ning „Arendame välja personaalse riigi andmete ristkasutusel tuginevaid teenuseid, alustades automatiseeritud andmepõhisest toimetulekutoetuse maksmisest.“ Vastavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-2027 tegevused on: „Toimetulekutoetuse määramise (uudse) metoodika väljatöötamine ja koondatud andmete põhjal abivajaduse tuvastamine ja vajaduspõhise toetuse maksmine analüüs ja ettepanekud“ ja „Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel automatiseeritud andmepõhiste toetuste maksmiseks põhimõtete ja soovituste kujundamine“. Uuring on kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumi teadus-arendusprojekti „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks “ eesmärkidega, toetades laiema riigiülese andmemajanduse ökosüsteemi arendamist. Projekti kontekstis mõistetakse tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kui üleriigilist terviklikku arhitektuuri- ja toimimismudelit, mis toetab andmetest väärtuse loomist. Uuring on kooskõlas Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 inimkeskse tervishoiuprogrammi eesmärgiga vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu . Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks . Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud avaliku konkursi ning sõlminud lepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis ja Proud Engineers OÜ). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis ja Proud Engineers OÜ . Tiimi on eksperdina kaasatud ka Kaija Kasekamp. Volitatud töötlejate andmed on esitatud osas 2. Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Statistikaamet, Siseministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA) , Tartu Maakoh tu ning T ervisekassa . Andmekoosseis on kooskõlastatud Statistikaametiga ja registripidajatega . Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks , leibkondade määratlemiseks andmepõhiselt ning leibkondade toimetuleku ja sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse analüüsiks ( kvantitatiivne analüüs ) . Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud umbisikustatud unikaalse koodi ga (andmekoosseis on esitatud lisas 1 ). Seega a lgul hõivatakse kõik andmed isikukoodidega. Seejärel need pseudonümiseer itakse (andmestikku luuakse tunnus SA_ISIK_ID) ja analüütikuteni jõuavad andmed, kus isikud ei ole enam otseselt tuvastatavad. Tunnuse SA_ISIK_ID abil saab erinevate registrite ja uuringute andmeid omavahel linkida, aga majast välja (nt registripidajajatele ) seda tunnust ei saadeta. Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil Statistikaameti RDP-keskkonnas üle VPNi . Statistikaameti teadlaste keskkonnale juurdepääsuks on nõutav kaheetapiline autentimine - autentimine ID-kaardi abil läbi VPN-ühenduse ning täiendav autentimine teadlaste keskkonna kasutajatunnuse ja parooliga. See tagab, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud. Uuringuandmete ja kasutajakataloogide salvestus toimub turvatud ketastel, mis asuvad Statistikaameti hallatavas serverikeskkonnas. Andmete eksportimine või kopeerimine keskkonnast on tehniliselt piiratud – virtuaalmasinas puudub internetiühendus, USB kasutus on keelatud ning clipboard on RDP kaudu blokeeritud. Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Statistikaameti RDP-põhisele teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud üksnes konkreetse uuringu meeskonnale, kellele on määratud vastavad kasutajaõigused. Kolmandatel isikutel puudub juurdepääs uuringus kasutavasse teadlaste töökeskkonda. Ligipääs on tagatud Statistikaameti analüütikutele, kes andmestikke koostavad ja keskkonda lisavad ning spetsialistidel, kes koordineerivad lepingujärgset õiguste andmist kasutajatele. Statistikaameti RDP-põhisest teadlaste töökeskkonnast on andmete väljastamine lubatud üksnes sellisel kujul, mis ei võimalda andmesubjektide tuvastamist. Andmeid võib keskkonnast välja viia vaid agregeeritud kujul, näiteks tabelite, jooniste või mudelite koefitsientide näol. Üksikandmete eksportimine on välistatud. Enne tulemuste väljastamist rakendab Statistikaamet statistilise aimatavuse kontrolli, mille eesmärk on hinnata ja tagada, et väljund ei võimalda otseselt ega kaudselt isikuandmete tuvastamist. Kõik väljundandmed vaadatakse üle Statistikaameti vastava töötaja poolt enne teadlastele edastamist. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kasutatakse üksnes registrites ja riikliku statistikatöö käigus kogutud juba olemasolevaid andmeid. Andmesubjektide poole ei pöörduta täiendavate andmete kogumiseks ega üksikisikute õiguste piiramiseks. Täiendavate kaitsemeetmetena rakendatakse uuringus andmete pseudonümiseer imist , andmete minimaalsuse põhimõtet, ligipääsu piiramist üksnes uuring u läbiviimiseks vajalikele isikutele ning töötlemist turvalises kontrollitud keskkonnas. Uuringu käigus ei tehta üksikisikuid puudutavaid otsuseid ega profileerimist, millel oleks andmesubjektidele õiguslik või muu oluline mõju. Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks ja teaduslikeks eesmärkideks ning tulemusi avaldatakse ainult agregeeritud kujul. Andmesubjektide õiguste kaitseks töödeldakse üksnes neid andmeid, mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c )). Uuringus kasutatakse peamise andmeallikana EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu raames kasutatav andmekoosseis lisa 1 ) on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium). Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad ( Merilen Laurimäe , Kelly Toim, Markus Nopason ja Hede Sinisaar ) . Samuti on Merilen Laurimäe , Kelly Toim ja Hede Sinisaar konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Ka Eesti Sotsiaaluuring u ( ESU ) ja Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu ( HFCS ) andmed on juba varasemate statistikatööde raames kogutud. Mõlemal juhul on t egemist järjepideva l t läbivii da vate uuringutega . Analüüsis lähtutakse minimaalsuse aspektist ehk küsitakse üksnes nende aastate andmed, mida on analüüsi kontekstis tarvis (viimased kättesaadavad andmed). ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium). ESU küsimustik ja metaandmed (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. HFCS uuringu andmeid halda b Eesti Pank , kellele esitatud taotlus andmete teaduslikul eesmärgil kasutamiseks on hetkel menetlemisel. Uuringu raames kasuta takse HFCS ja ESU andmestikku sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Lisa de s 3 ja 4 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava te andmete koosseis. Lisaks kasutatakse uuringus Rahvastikuregi stri, STAR -i , Kinnistusraamatu, Töötukassa andmekogu ja Tervisekassa registriandmeid (täpsem andmekoosseis on esitatud lisas 1) . Nendest registritest päritavaid tunnuseid ei ole eelnevalt loetletud andmestikes (EUROMOD, ESU, HFCS) analüüsi eesmärkide saavutamiseks piisava detailsusega saadaval. Seega p äritakse vastavad andmed vajadusel registripidajatelt. Kui andmed on statistika tegemise eesmärgil juba Statistikaametis olemas, siis uuesti neid andmeid registripidajatelt ei päri ta , vaid neid andmeid taaskasuta takse . Ühekordse päringuga hõiva takse juurde ainult need andmed, mida veel vajalikul kujul Statistikaametil pole. Nagu juba eespool mainitud, siis päritakse üksnes selliseid andmeid, mis on juba registrites kogutud. Täiendavaid andmeid koguma ei hakata (andmesubjektide poole täiendavate andmete kogumiseks ei pöörduta). Registriandmed seotakse Statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas teiste uuringu läbiviimiseks vajalike andmetega (andmete liikumine on kirjeldatud ka lisas 1) . A ndmeid kasutatakse üksnes statistiliseks analüüsiks ja mikrosimulatsioonide läbiviimiseks . A ndmeanalüüsi viivad läbi registri andmetega varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestik e kui nende võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Volitatud töötlejad on varasemalt ka eriliigilisi andmeid analüüsinud. Samuti on volitatud töötlejad kursis Statistikaameti turvalise keskkonnaga. Volitatud töötlejate pikaajaline kogemus registriandmete analüüsimisel ja andmete ühendamisel tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja andmeid kasutatakse asjakohaselt. Seega on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Käesolevas uuringus võimaldab registriandmete kasutamine analüüsida toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse süsteeme kogu Eesti elanikkonna lõikes ning hinnata võimalike lahenduste mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Saadud teadmised toetavad tõenduspõhist poliitikakujundamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste paremat sihistamist. Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. K uidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani ? Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad: Statistikaameti kokku pandud EUROMOD sisendandmestik ( riikliku statistika programmis, avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium ) Sotsiaalkindlustusamet: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR); Töötukassa: Töötukassa andmekogu Tartu Maakohus : Kinnistusraamat Siseministeerium: Rahvastikuregi ster Tervisekassa: Tervisekassa andmekogu Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade aastaste tulude, maksude ja vähesel määra l ka kulude (üürikulu) kohta. EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasema projekti raames Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud (andmetega kokku puutuvate inimeste arv on minimaalne) , seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Samas ei ole EUROMOD andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks. Seega ühendatakse EUROMOD sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STA R , Töötukassa andmekogu, Rahvastikuregi stri , Kinnistusraamatu ja Tervisekassa andmekogu andmetega. Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed (ESU), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete pseudonümiseerimine Statistikaametis ning seejärel edastatakse andmed Praxisele Statistikaameti teadlaste turvalises keskkonnas kasutamiseks. Andmete liikumise protsess on järgmine: Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis ) teeb koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) andmepäringu Statistikaametile. Statistikaamet pärib registripidajatelt andmed vastavalt uuringu läbiviija andmepäringule (need, mida Statistikaametil endal ei ole). R egistri pidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile . Statistikaametisse jõudes andmed pseudonümiseer itakse (st isikukoodid analüütikuni ei jõua) , l isades SA_ISIK_ID tunnus L isatud SA_ISIK_ID tunnuse alusel teha kse väljavõte EUROMODi registripõhise andmestiku baasis olevatest isikutest. Statistikaametis olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas. Registritest saadud tunnused lisab Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi turvalises keskkonnas juba varasemate andmete juurde. R egistrid üksteisega andmeid ei vaheta. Täiendavalt ühendatakse registriandmetega ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed. Eesti Sotsiaaluuringu 2024 -2025 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud . Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöödest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud andmetest kui registriandmetest. E esti S otsiaaluuringu täpsem kirjeldus on esitatud Statistikaameti lehel. P seudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks üksnes volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti t eadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9 . Loetlege i sikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus . A nalüüsi on kaasatud kõik Eesti residendid , kuid a nalüüsi eri etappides (uurimisülesannetes) valimi suurused ja sihtrühmad, kellele detailsemalt keskendutakse mõnevõrra varieeruvad. Analüüsis EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond (residendid) , valim i suurusega ligikaudu 1,3 miljonit. Rahvastikuregi strist ja Kinnistusraamatust (leibkondade moodustamiseks) kaasatakse samad inimesed, kes on olemas ka EUROMOD andmestikus. Seega on valimi suurus samuti ligikaudu 1,3 miljonit . STAR andmete analüüs keskendub 2024-2025. aastatel toimetulekutoetuse saajatele . Sotsiaalministeeriumi statistika kohaselt oli 2024. aastal toimetulekutoetuse saajaid 1 5562 leibkonda, 27844 leibkonna liiget ja 2025. aastal vastavalt 12845 ja 22050 . Töötukassa andmekogust kaasatakse isikud , kelle kohta on 2024. ja 2025. aastatel tehtud kanne töötukassa andmekogusse ( registreeritud töötud , sh vähenenud töövõimega inimesed ; tööturuteenustel osalenud inimesed ) . 2025. aastal oli registreeritud töötute arv 45845, 2024. a astal 50281. 2025. a astal oli töötukassa tööturuteenustel e sisenenud unikaalsete inimeste arv 83452 (84203 2024. aastal ) . T ervishoiu omaosalu se analüüsi kaasatakse kõik perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025 Eestis elavad residendid , kelle kohta on olemas uuringu läbiviimiseks vajalikud Tervisekassa registri andmed . Kuna tervishoiu omaosaluse koormuse hindamise eesmärk on analüüsida omaosaluse jaotust kogu elanikkonnas ning selle seost leibkonna sissetulekute , koosseisu ja muude sotsiaal-majanduslike tunnustega , on sihtrühmaks kogu E UROMODi valim ning Eesti rahvastik . Seetõttu on tervishoiu omaosaluse analüüsi valimi suurus ligikaudu 1,3 miljonit inimest . ESU valimi suuruseks on ligikaudu 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. HFCS valimi suuruseks 2024. aastal oli 39 25 leibkonda. HFCS üldkogumi (leibkondade) moodustamise loogika on sama, mis ESU puhul. 9 .1. Tooge välja p eriood, mille kohta isikuandmete päring tehakse . Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024- 202 5 . aasta , v.a. Tervisekassa andmed, mida päritakse üksnes 2025. aasta kohta (vt lisa 1). EUROMOD sisendandmestik on aastased andmed perioodi 1.01.202 4 –31.12.202 5 kohta (vt lisa 1 ). Statistikaameti ESU andmed on viimaste kättesaadavate andmete (2025) (uuringuaasta, kuivõrd uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 202 4 ) kohta. Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmed pärinevad aastast 2024 . 9 .2. Loetlege t öödeldavate isikuandmete kooseis . Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1. Isikuandmed (sh isiku elukoht, isikute vahelised suhted, hooldusõiguse ja eestkoste informatsioon) on vajalikud, et andmepõhiselt leibkonda määratleda, sh võimaldaks ka eristada institutsioonides elavaid inimesi ja kärgperesid ning eri regist ritest päritava elukoha informatsiooni põhjal vajadusel korrigeerida Rahvastikuregi stri informatsiooni. Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.202 4 –31.12.202 5 perioodi kohta on esitatud lisas 1 . EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud . EUROMOD andmed sisaldavad informatsiooni inimeste ja leibkondade tulude kohta, mis on vajalikud nii toimetulekutoetuse määramisel kui ka sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse hindamisel. ESU 202 5 metaandmed , uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Andmekoosseis on esitatud lisas 3. Uuringu andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud . ESU andmed sisaldavad informatsiooni küsitlusel põhinevate leibkondade kohta (mis on eelduslikult täpsem) ja võimaldavad seega analüüsida küsitluse ja registriandmete erinevusi leibkondade koosseisudes. HFCS (vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet) andmekoosseis on esitatud lisas 4. Analüüsitakse varade olemasolu ja tähtsust toimetulekutoetuse kontekstis. Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus uuringu eesmärkide täitmiseks andmekoosseisude põhiselt on esitatud põhjalikumalt ka punktis 5. Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II, uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja uurimisülesandest I. 9 .3. Loetlege i sikuandmete allikad . Registriandmete analüüs tugineb S otsiaalkindlustusameti Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistr ile ( STAR ) , Siseministeerium i Rahvastikuregi st ri andmetele , Töötukassa andmekogule, Tartu Maakohtu kinnistus - ja registri osakonna Kinnistusraamatu andmetele ja Tervisekassa andmekogu le (vt detailne andmekoosseis lisa 1). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisend and mestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest registritest (vt ka lisa 1) : Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register); Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister); Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu); Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi andmed); Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti Rahvastikuregi ster); Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu); Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister); Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel . A ndmekoosseis on esitatud lisas 3. HFCS ( vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet) andmekoosseis on esitatud lisas 4. Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II, uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja uurimisülesandest I. 9 .4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutav a töötleja ga ) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. HFCS uuringu andmete osas on Eesti Pangale esitatud taotlus andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise osas, mida veel menetletakse. 1 0 . Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümisee ri takse ? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms) ? Kui andmeid ei pseudonümi seerita , siis selgitada, miks seda ei tehta. Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse . Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt andmepäringule . A ndmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast registripidajatelt andmete saamist oma võtme alusel (SA_ISIK_ID) . U uringu läbiviija ei saa võtmele üheski töö etapis juurdepääsu. Registripidajad omavahel andmeid ei vaheta. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud . Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis ) kättesaadavaks ei tehta. 1 0 .1. Loetlege p seudonümiseeritud andmete koosseis . Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1 . EUROMO D i pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 1 ( EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud Statistikaameti lehel ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 3 . HFCS uuringus kasutatava andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 4. 1 0 .2. Kirjeldage pseudonümi seerimise protsessi ja vahendeid . Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). A ndmed pseudonümiseerib S tatistikaamet oma võtme alusel (SA_ISIK_ID) . Võtit säilitatakse tähtajatult, aga uuringu läbiviija ei saa sellele üheski töö etapis juurdepääsu. V olitatud töötlejatele Statistikaameti turvalises keskkonnas kättesaadavaks tehtud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt jaanuari lõpus 202 8 . aastal. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud . Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis ) kättesaadavaks ei tehta. 1 0 . 3 . Tooge välja p seudon ü mi seeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonü miseer ita , siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonna s kasutatavad registriandmete andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 202 8 a jaanuari lõpuks. V t ka osa 10.2. Projekti (aruande) lõputähtaeg on 3.10.2027 , millele järgneb tulemuste esitlus jm kommunikatsioonitegevused k ahe kuu jooksul pärast lõppraportit. A ndmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis ) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi , ESU ja HFCS sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 1 1 . Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei J ah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.). 11.1. Kui vastasite ei , siis palun põhjendage Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav teadusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonümiseer itakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse. Info uuringu läbiviimisest ja uuringus töödeldavatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused ? - 1 2 . Kas i sikuandme id edasta takse kolmandatesse riikidesse Jah/ei . Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. Ei 1 2 .1. Lo e tlege r iigid, kuhu isikuandmeid edastatakse . - 1 2 .2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse ? - Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad: Lisa 1: Andmepäringu kirjeldus Lisa 2: Hankeleping Lisa 3: ESU ankeet Lisa 4: HFCS ankeet Lisa 4. HFCS-i ankeet HFCSi Euroopa Keskpanga põhitunnused (2024 aasta uuringus) Demograafilised andmed RA0100 Leibkonnaliikmete sugulussuhted RA0010 Leibkonnaliikme järjekorranumber RA0020 Leibkonnaliikme järjekorranumber eelmises uuringus RA0030 Eelmise uuringu aasta RA0040 Leibkonda tulemise põhjus RA0200 Sugu RA0300 Vanus RA0400 Sünniriik RA0500 Eestis elatud aeg aastates PA0100 Abielustaatus PA0200 Kõrgeim omandatud haridustase HA0100 Finantsasjadega kursis oleva isiku (FKP) järjekorranumber Reaalvarad ja nende finantseerimine HB0100 Leibkonna peamise eluaseme pindala HB0200 Peamises eluasemes elamise aeg HB0300 Peamise eluaseme omandivorm HB0400 Peamise eluaseme osaline omamine – üüri maksmine HB0410 Peamise eluaseme osaline omamine – makstud üüri suurus HB0500 Leibkonnale kuuluva osa suurus (%) HB0600 Peamise eluaseme saamise viis HB0700 Peamise eluaseme omandamise aasta HB0800 Peamise eluaseme ostuhind HB0900 Peamise eluaseme praegune väärtus HBZ010x Peamise eluaseme hinnaootus 12 kuu pärast HBZ011 Hinnaootuse vahemiku ülemine piir HBZ012 Hinnaootuse vahemiku alumine piir HB1000 Peamise eluaseme tagatisega laenu olemasolu HB1010 Peamise eluaseme tagatisega laenude arv HB120$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu võtmise põhjus HB110$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu refinantseerimine HB113$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu refinantseerimise põhjus HB130$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu võtmise aasta HB140$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu algne summa HB160$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu pikkus HB170$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu jääk HB171$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu tagasimaksmise järelejäänud aeg aastates HB180$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu intressimäära tüüp HB190$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu aastane intressimäär HB200$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenu kuumakse suurus HB201$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenutingimuste muutmine HB202$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenutingimuste muutmise tüüp HB203$x Peamise eluaseme tagatisega laen x: laenutingimuste muutmise aasta HB2100 Peamise eluaseme tagatisel võetud ülejäänud laenude jääk HB2200 Peamise eluaseme tagatisel võetud ülejäänud laenude kuumakse HB2300 Eluaseme üürisumma kuus HB2400 Muu kinnisvara omamine HB2410 Muude kinnisvarade arv HB250$x Muu kinnisvara x: liik HB260$x Muu kinnisvara x: kasutamise otstarve HB270$x Muu kinnisvara x: leibkonnale kuuluv osa suurus (%) HB280$x Muu kinnisvara x: kinnisvara väärtus HB300$x Muu kinnisvara x: selle kinnisvara tagatisega laenu olemasolu HB301$x Muu kinnisvara x: selle kinnisvara tagatisega laenude arv HB320$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu eesmärk HB330$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu võtmise aasta HB340$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu algne summa HB360$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu pikkus HB370$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu jääk HB371$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu tagasimaksmise järelejäänud aeg aastates HB380$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu intressimäära tüüp HB390$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu aastane intressimäär HB400$x$y Muu kinnisvara x laen y: kinnisvara tagatisega laenu kuumakse HB2900 Ülejäänud kinnisvarade müügihind HB4099 Ülejäänud kinnisvarade tagatisega laenude olemasolu HB4105 Ülejäänud kinnisvarade tagatisega laenude jääk HB4205 Ülejäänud kinnisvarade tagatisega laenude kuumakse HB4300 Leibkonna omanduses oleva auto olemasolu HB4310 Leibkonna omanduses olevate autode arv HB4400 Leibkonna omanduses olevate autode väärtus HB4500 Leibkonna omanduses olevate muude sõidukite olemasolu HB4600 Leibkonna omanduses olevate muude sõidukite väärtus HB4700 Väärisesemete omamine HB4710 Väärisesemete väärtus HB4800 Sõidukite ostmine viimase 12 kuu jooksul HB4810 Viimase 12 kuu jooksul ostetud sõidukite ostuhind Muud kohustused ja krediidipiirangud HC0100 Kehtiva liisingulepingu olemasolu leibkonnas HC0110 Liisingumaksete kogusumma kuus HC0200 Arvelduskrediidi võimalusega konto olemasolu HC0210 Arvelduskrediidi võlgnevuse olemasolu HC0220 Arvelduskrediidi võlgnevuse summa HC0300 Krediitkaardi olemasolu HC0310 Võlgnevuse olemasolu krediitkaardil HC0320 Krediitkaardivõlgnevuse summa HC0330 Võetud eralaenu olemasolu leibkonnas HC0340 Eralaenude arv HC035$x Eralaen x: laenu eesmärk HC036$x Eralaen x: laenu jääk HC0370 Ülejäänud eralaenude jääk HC0400 Kinnisvaratagatiseta laenu olemasolu leibkonnas HC0410 Kinnisvaratagatiseta laenude arv HC050$x Laen x: laenu eesmärk HC060$x Laen x: laenu algne summa HC070$x Laen x: laenu pikkus HC080$x Laen x: laenu jääk HC090$x Laen x: laenu aastane intressimäär HC100$x Laen x: laenu kuumakse HC1100 Ülejäänud kinnisvaratagatiseta laenude jääk HC1200 Ülejäänud kinnisvaratagatiseta laenude kuumakse HC1250 Laenumaksetega hilinemine HC1270 Laenumaksetega hilinemine üle 90 päeva HC1300 Laenu/liisingu/järelmaksu taotlemine viimase kolme aasta jooksul HC1310x Laenu/liisingu/järelmaksu andmisest keeldumine HC1320 Laenu/liisingu/järelmaksu saamine pärast keeldumist uuesti taotledes HC1400 Laenu/liisingu/järelmaksu taotlemisest loobumine Ettevõtlusvarad ja finantsvarad HD0200 Leibkonnaliikme aktiivse osalusega ettevõtte olemasolu HD0210 Leibkonnaliikme aktiivse osalusega ettevõtete arv HD030$x Ettevõte x: peamise tegevusala NACE kood HD040$x Ettevõte x: õiguslik vorm HD050$x Ettevõte x: töötajate arv HD061$x Ettevõte x: ettevõttes töötavate leibkonnaliikmete arv HD070$x Ettevõte x: leibkonnale kuuluv osa (%) HD080$x Ettevõte x: ettevõtte väärtus HD0900 Leibkonnale kuuluvate ülejäänud aktiivsete ettevõtete väärtus HD1000 Passiivse osalusega ettevõtte olemasolu leibkonnas HD1010 Passiivse osalusega ettevõtete koguväärtus HD1100 Arvelduskonto olemasolu HD1110 Arvelduskonto jääk HD1200 Säästuhoiuse/tähtajalise hoiuse olemasolu HD1210 Säästuhoiuse/tähtajalise hoiuse jääk HD1300 Investeeringute olemasolu investeerimis-, rahaturu- või riskifondides HD1310x Fondi tüüp HD1320x Investeeringute väärtus eri tüüpi fondides HD1330 Investeeringute väärtus fondides kokku HD1400 Võlakirjade omamine HD1410x Võlakirjade tüüp HD1420 Võlakirjade väärtus HD1500 Börsiettevõtete aktsiate omamine HD1510 Börsiettevõtete aktsiate väärtus HD1520 Aktsiaid on emiteerinud välisfirma HD1600 Panga või investeerimisfirma hallatava konto omamine HD1610 Panga või investeerimisfirma hallataval kontol muude finantsvarade omamine HD1620 Panga või investeerimisfirma hallataval konto oleva täiendava finantsvara väärtus HD1700 Leibkonna laenuandmine väljapoole leibkonda HD1710 Antud laenude jääk HD1900 Muu finantsvara olemasolu HD1910 Muu finantsvara kirjeldus HD1920 Muu finantsvara väärtus HD1800 Hinnang investeerimishoiakule Tööhõive PE0100x Leibkonnaliikme hõivestaatus PE0200 Tööalane seisund põhitööl PE0300 Põhitöö ametinimetuse ISCO kood PE0400 Põhitöökoha peamise tegevusala NACE kood PE0500 Tähtajatu või tähtajaline leping põhitöökohal PE0600 Põhitööl töötatud tundide arv nädalas PE0700 Põhitööl töötatud aastate arv PE0800 Kõrvaltöökoha olemasolu PE0810 Tööalane seisund kõrvaltööl PE0900 Elu jooksul aastaringselt või suurema osa ajast töötamine PE0250 Töötu tööalane seisund eelmisel töökohal PE0350 Töötu ametinimetuse ISCO kood eelmisel töökohal PE0450 Töötu eelmise töökoha peamise tegevusala NACE kood PE0270 Mitteaktiivse või pensionäri tööalane seisund varasemal töökohal PE0370 Mitteaktiivse või pensionäri varasema ametinimetuse ISCO kood PE0470 Mitteaktiivse või pensionäri varasema töökoha peamise tegevusala NACE kood PEZ010 Töökoha kaotamise tõenäosus PEZ020 Töö leidmise tõenäosus PE1005 Töötatud aastate arv pärast 16aastaseks saamist PE1100 Pensionile jäämise eeldatav vanus PE9020 Tööhõive osa küsimustele vastaja Pensioniõigused ja elukindlustusvarad PFA0100 Pensioniõiguste ja elukindlustuste arv kokku PFA020$x Pensioniõigus x: tüüp PFA030$x Pensioniõigus x: praegune sissemaksete tegemine PFA040$x Pensioniõigus x: tehtud sissemaksete periood PFA050$x Pensioniõigus x: makse suurus kuus PFA060$x Pensioniõigus x: eelfinantseeritus PFA070$x Pensioniõigus x: kohustuslik või vabatahtlik PFA080$x Pensioniõigus x: praegune väärtus PFA090$x Pensioniõigus x: rahvuslik klassifikaator PFA100$x Pensioniõigus x: vanus, mil on oodata pensionitulu PFA1300x Hinnang tulevase pensioni suurusele võrreldes sissetulekuga enne pensionile jäämist (%) PF9020 Pensioniosa küsimustele vastaja Sissetulek PG0100 Sissetuleku saamine palgatööst PG0110 Saadud brutosissetulek palgast PG0200 Sissetuleku saamine üksikettevõtlusest PG0210 Saadud brutosissetulek üksikettevõtlusest PG0300 Sissetuleku saamine riiklikust pensionist PG0310 Saadud brutosissetulek riiklikust pensionist PG0400 Sissetuleku saamine erapensionist PG0410 Saadud brutosissetulek erapensionist PG0500 Sissetuleku saamine töötushüvitistest PG0510 Saadud brutosissetulek töötushüvitistest HG0100 Riiklike/kohaliku omavalitsuse rahaliste toetuste saamine HG0110 Saadud riiklike/kohaliku omavalitsuse toetuste kogusumma HG0200 Väljastpoolt leibkonda mitteriiklikest allikatest regulaarsete sissetulekute saamine HG0210 Väljastpoolt leibkonda mitteriiklikest allikatest saadud regulaarsete sissetulekute summa HG0250 Leibkonda mittekuuluvalt isikult finantsabi saamine HG0260 Saadud finantsabi summa HG0300 Kinnisvara üüritulu saamine HG0310 Saadud kinnisvara üüritulu summa HG0400 Finantstulu saamine HG0410 Saadud finantstulu summa HG0500 Ettevõtlusest dividendide saamine HG0510 Dividenditulu suurus HG0600 Muu regulaarse või ebaregulaarse tulu saamine HG0620 Muu regulaarse või ebaregulaarse tulu allikas HG0610 Muu regulaarselt või ebaregulaarselt saadud tulu suurus HG0700 Hinnang leibkonna tulude suurusele võrreldes eelmise kalendriaastaga HG0800 Hinnang sissetulekule tulevikus PG9020 Sissetulekute osa küsimustele vastaja Põlvkondadevahelised ülekanded HH0100 Leibkonda mittekuuluvalt isikult märkimisväärse päranduse/kingituse/tagastuse saamine HH0110 Saadud päranduste/kingituste/tagastuste arv HH020$x Pärandus/kingitus/tagastus x: saamise aasta HH030$x Pärandus/kingitus/tagastus x: vara tüüp HH040$x Pärandus/kingitus/tagastus x: vara väärtus omandamise ajal HH050$x Pärandus/kingitus/tagastus x: vara liik HH060$x Pärandus/kingitus/tagastus x: vara päritolu Tarbimine HI0100 Leibkonna kodus tarbitava toidu ja joogi kulu kuus HI0200 Leibkonna väljaspool kodu tarbitava toidu ja joogi kulu kuus HI0210 Leibkonna kommunaalkulude suurus kuus HI0230 Leibkonna puhkusekulud eelmise 12 kuu jooksul HI0240 Leibkonna muude kaupade ja teenuste kulu kuus HI0220 Leibkonna jooksevkulud kaupadele ja teenustele kokku kuus HI0300 Regulaarsete maksete tegemine väljapoole leibkonda HI0310 Väljapoole leibkonda tehtud regulaarsete maksete summa HI0500 Hinnang leibkonna tarbimiskulutustele eelmise 12 kuu jooksul HI0400x Säästmise eesmärk HI0600 Hinnang leibkonna kulutustele eelmise 12 kuu jooksul võrreldes sissetulekuga HI0700x Kulude katmise viis HIZ040x Ootamatu loteriivõidu kasutamine HIZ050x Ajalised eelistused HI0800 Leibkonda mittekuuluvalt isikult finantsabi saamise võimalus Intervjueeritav HP0200 Intervjueeritava täiendused/täpsustused Valim SA0010 Leibkonna kood SA0100 Riik SA0110 Leibkonna kood eelmises ringis (paneeli korral) SA0200 Uuringuaasta SA0210 Eelmise uuringu aasta SA0300 Leibkonna eluaseme piirkonna kood SA0900 Intervjuu läbiviimise viis SB0100 Intervjuu lõpptulemus SB010$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti aasta SB020$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti päev SB030$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti kuu SB040$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti tund SB050$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti minut SB060$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti viis SB070$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti tulemus 1 SB080$x (esimene/viimane) kontakt: kontakti tulemus 2 SB0900 Kontaktide koguarv SC0100 Elamu tüüp SC0200 Hinnang hoone väärtusele SC0300 Elamu asukoht SC0310 Linnastumise aste SC0400 Hinnang hoone välisilmele SC0500 Hinnang hoone väärtusele võrreldes teiste naabruses olevate elamutega SC0600 Hinnang naabruses olevatele elamutele SC0700 Meetmed hoone turvalisuse tagamiseks SD0100 Valimi kiht SD0110 Kas asendusleibkond SD0200 Esmane valimiühik SD0210 Teisene valimiühik SD0300 Disainkaal SE0100 Leibkonna lõpptulem andmebaasis Paraandmed HR0100 Intervjuu keel HR0200 Hinnang eluaseme sisetingimustele HR0300 Vastaja skeptilisus küsitluse suhtes enne küsitlust HR0400 Vastaja skeptilisus küsitluse suhtes pärast küsitlust HR0500 Hinnang vastaja arusaamisele küsimustest HR0600 Hinnang vastaja informatsiooni usaldusväärsusele sissetulekute ja heaolu kohta HR0700 Hinnang vastaja võimele nimetada summasid eurodes HR0800 Hinnang küsimustele vastamise kergusele vastaja jaoks HR0900 Hinnang vastaja väljendusvõime kohta HR1000 Hinnang vastaja huvitatusele küsitlusest HR1100x Küsitluse juures viibinud isikud HR1200 Küsitlusele vastanud isikud HR1300 Dokumentide kasutamine abimaterjalina küsitluse ajal HR1400x Küsitlusel kasutatud dokumendid HR1500 Küsitleja märkused – võimalikud ebatäpsused vastustes HR1600 Küsitleja märkused – olulised tähelepanekud Tehnilised tunnused IM0100 Imputeerimise ring HW0010 Leibkonna kaal WR$$$$ Replikaatkaal Fxxxxxxx Vaatluse lipp HFCS uuringu 2024 aasta Eesti lisaküsimused Liisitud sõidukid HB4300E Liisitud auto olemasolu HB4310E Liisitud autode arv HB4400E Liisitud autode väärtus HB4500E Liisitud muude sõidukite olemasolu HB4600E Liisitud muude sõidukite väärtus Kinnisvara välismaal HB2410B Kinnisvarade arv välismaal HB241$x kinnisvara asukoht (Eestis, välismaal) HB2900B Välismaal asuva ülejäänud kinnisvara väärtus Finantsvara välismaal HD1100A Finantsvara omamine välismaal HD1100V Arvelduskonto olemasolu välispangas HD1110V Välispanga arvelduskontol olev summa HD1200V Muu hoiuse olemasolu välispangas HD1210V Välispanga muu hoiuse summa HD1300V Välismaal hallatavate investeerimisfondide olemasolu HD1330V Välismaal hallatavate investeerimisfondide koguväärtus HD1400V Välismaa väärtpaberikontol asuvate võlakirjade omamine HD1420V Välismaa väärtpaberikontodel asuvate võlakirjade koguväärtus HD1500V Börsiettevõtete aktsiate omamine välismaa väärtpaberikontol HD1510V Börsiettevõtete aktsiate koguväärtus välismaa väärtpaberikontol  Lisa 1. Andmepäringu kirjeldus Andmete liikumine registrite vahel Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade aastaste tulude, maksude ja vähesel määra ka kulude (üürikulu) kohta. Samas ei ole EUROMOD andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks. Seega ühendatakse EUROMOD sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STAR (andmestik 2 ja 3), Töötukassa andmekogu (andmestik 4), Rahvastikuregistri (andmestik 5), Kinnistusraamatu (andmestik 6) ja Tervisekassa andmekogu andmetega (andmestik 7). Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed (andmestik 8), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda. Täiendavalt soovitakse juurdepääsu ka Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringule (HFCS) (andmestik 9), et analüüsida toimetulekutoetuse saajate varade olulisust toimetulekutoetuse maksmise kontekstis . 1. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus (andmestik 1) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. ja 2025. aastal Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, aastased andmed Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes. Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR) isa pseudo-ID (RR) leibkonna pseudo-ID (RR) ema pseudo-ID (RR) partneri pseudo-ID (RR) omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg) omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg) kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg) hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg) sugu (Statreg) vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg) kodakondsus (Statreg) kodakondsus detailne (Statreg) maalises piirkonnas elamine (Statreg) linnalises piirkonnas elamine (Statreg) perekonnaseis (RR) rahvus (Statreg) olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg) maakond (RR, Statreg) kohalik omavalitsus (RR, Statreg) väikelinn (Statreg) eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg) sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR) eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg) eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) finantsvarad – agregeeritud tunnus aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg) isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg) kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) eluruumi tubade arv (EHR, Statreg) eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR) muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex) aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR) aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR) kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR) aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg) mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA) aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg) töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg) töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) institutsionaalne leibkond (Statreg) sünnikuu (Statreg, RR) leibkonna tüüp (agregeeritud) ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg) tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (EMTAK) mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) mitmel kalendrikuul töötas (MKR) mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) Ametiala (TÖR, MKR, Statreg) ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg) töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg) töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg) kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg) kas isik vahetas aasta jooksul töökohta mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) registreeritud töötu (EMPIS) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) III samba tööandja sissemaksed (MKR) III sambaga liitumise aasta (MKR) Maamaks (MKR) töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) tööandja sotsiaalmaks (MKR) tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus kingitused ja annetused (MKR) koolituskulud (MKR) eluaseme intressid (MKR) eluaseme üür (MKR) maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) maksed erapensioniskeemidesse (MKR) rahaline palgatulu (bruto) (MKR) rahaline palgatulu (neto) (MKR) rahaline palgatulu Eestist (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) varasem rahaline palgatulu (MKR) tunnipalk (MKR) intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus dividendid (MKR) intressid (MKR) intressid (neto) (MKR) kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) erapensionid – agregeeritud tunnus pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) II samba väljamaksed pensionieas (MKR) III samba väljamaksed pensionieas (MKR) II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) kinnisvara või maa renditulu (MKR) kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) eluruumi renditulu (MKR) litsentsitasud (MKR) muu renditulu (MKR) siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg) tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) koondamishüvitised - agregeeritud tunnus koondamishüvitis (EMPIS) tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) koondamisega seotud tulud (MKR) üürikulu (FIDEKi üüritulu andmete põhjal) mootorsõidukimaks/aastamaks (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) auto registreerimistasu (Liiklusregistri põhjal) automaksu soodustus (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) kõikide sõidukite arv, mille pealt automaksu makstakse (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) sõidukite arv, mille pealt saadi automaksu soodustust (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) 2. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 2) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: sel perioodil toimetulekutoetust saanud isikud ja tema leibkonnaliikmed Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonüümiseeritud ID  Leibkonna ID  Toimetulekutoetuse kulu periood  Toimetulekutoetuse saamise väljamakse kuupäev  Toimetulekutoetuse summa  Toimetulekutoetuse taotlust menetlenud KOV (kood ja nimetus)  Toimetulekutoetust saanud leibkonna tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetulekud, sh: o Sissetuleku liik; o Sissetuleku saamise periood; o Sissetuleku tegelik summa;  Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;  KOV eluasemekulude piirmäär (eurodes) toimetulekutoetuse taotlemise arvesse võetavate kululiikide lõikes (sh nt elekter, eluaseme üür, vee soojendamine, olmejäätmete veotasu, vesi ja kanalisatsioon jne): o Piirmäär eurodes o Kulu liik  Toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks võetud kulude summa kululiikide lõikes (sh eluasemelaen ja täiendavate eluasemekuludega õppurite kulud), sh: o Kulu liik o Kulu periood  o Kulu tegelik summa 3. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 3) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: isikud, kellele maksti sellel perioodil kohalike omavalitsuste poolt toimetulekutoetust või osutati vältimatut sotsiaalabi Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha süsteemi lisamise aeg  Isiku tegeliku elukoha süsteemis muutmise aeg 4. Töötukassa andmekogu (andmestik 4) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: isikud, kes olid sel perioodil töötuks registreeritud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev) 5. RAHVASTIKUREGISTER (andmestik 5) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku elukoha KOV (kood ja nimetus)  Isiku elukoha maakond (kood ja nimetus)  Isiku lisa-aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku lisa-aadressi KOV (kood ja nimetus)  Isiku lisa-aadressi maakond (kood ja nimetus)  Isiku viibimiskoht (sh sooviks eristada institutsioonides viibimine, nt erihoolekanne, ajateenistus)  Perekonnaseis  Isiku ema pseudonümiseeritud id  Isiku isa pseudonümiseeritud id Isiku suhted  Isiku abikaasa pseudonümiseeritud id  Isiku registreeritud elukaaslase pseudonümiseeritud id  Isiku laste pseudonümiseeritud id-d  isiku endiste abikaasade pseudonümiseeritud id-d  isiku endiste registreeritud elukaaslaste pseudonümiseeritud id-d Hooldusõiguse andmed  Isiku poolt hooldatavate ja eestkostetavate isikute pseudonümiseeritud id-d  Hooldusõiguse liik 6. KINNISTUSRAAMAT (andmestik 6) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kvartaalsed andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku poolt omatud kinnisvara aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku poolt omatud kinnisvara KOV (kood ja nimetus)  Isiku poolt omatud kinnisvara maakond (kood ja nimetus)  Kinnistu liik 7. TERVISEKASSA JA RETSEPTIKESKUSE ANDMEKOGU (andmestik 7) Ajaperiood: 1.01.2025–31.12.2025 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  pseudonüümitud isikukood  sünniaasta või vanus  sugu  surmakuupäev (vajadusel aasta ja kuu täpsusega)  Ravikindlustuse olemasolu o ravikindlustuse olemasolu (jah/ei) kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga: o ravikindlustuse aluse liik kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga o Ravikindlustatud päevade arv kokku kogu perioodil (1.01.2025–31.12.2025) Isikupõhised omaosaluse andmed:  Retseptikeskuse andmekogust ravimitega seotud omaosalus retsepti kohta o Retsepti number o Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid) o Ravimi kogukulu ehk kogu retsepti summa (€) o Tervisekassa hüvitatud summa kokku (€) o Realiseeritud soodusmäär (%) o Patsiendi tasutud summa kokku (€) o Retseptitasu (€) o Täiendav ravimihüvitis (€)  o Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)  Meditsiiniseadmete omaosalus retsepti/ostu kohta: o Retsepti number o Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid) o Hüvitatava meditsiiniseadme rühm/kood o Meditsiiniseadme kogukulu (€) o Tervisekassa hüvitatud summa (€) o Meditsiiniseadmete omaosaluse summa (€) o Meditsiiniseadme hüvitamise määr ehk soodusmäär (%) o Põhidiagnoosi kood (RHK-10 alagrupi tasemel, nt A2)  Hambaraviteenuste raviarved (sh laste hambaravi, täiskasvanute hambaravi, tasuta hambaravi, vältimatu hambaravi ja hambaproteesid) o Raviarve number o Raviarve kuupäev o Hambaraviteenuse ostuamise kuupäev o Osutatud hambaraviteenuse kood (TTL) o Osutatud hambaraviteenuse hulk iga TTL koodi kohta o Raviarve kogusumma (€) o Tervisekassa hüvitatud summa (€) o Patsiendi tasutud summa (€), kui raviarvel eristatav o Raviliik (laste hambaravi, tasuta hambaravi, vältimatu hambaravi, proteesimine, muu hambaravi)  Hambaravihüvitise kasutamise andmed: o Hüvitise liik (hambaproteesihüvitis, täiskasvanute hambaravihüvitis, jm) o Hüvitise aluseks olev periood o Hüvitise kasutamise kuupäev o Hüvitisena tasutud summa (€) o hHüvitise jääk (€)  Tervishoiuteenuste hüvitise andmed (raviarved ja teenuste kasutamine) ravijuhu/raviarve kohta: o Raviarve number o Raviarve alustamise kuupäev o Raviarve lõppkuupäev o Ravile saabumise liigi kood o Teenuse grupp o Ravi tüüp ja ravitüübi kood o Lepingueriala kood o Raviasutus (vendor kood) o Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2) o Kaasuva diagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2) o Osutatud tervishoiuteenuse kood (sh TTL kood) o Osutatud tervishoiuteenuse hulk iga TTLi koodi kohta o Iga tervishoiuteenuse osutamise kuupäev o Raviarve kogusumma o Patsiendi tasutud summa (€), kui raviarvel eristatav o Raviarve lõpetamise põhjus 8. EESTI SOTSIAALUURING (andmestik 8) Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2025 uuringuaasta); aastased andmed Valikukriteerium: valimiisikud Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 3. 9. EESTI LEIBKONDADE FINANTSKÄITUMISE JA TARBIMISHARJUMUSTE UURING (HFCS) (andmestik 9) Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2024) Valikukriteerium: valimiisikud Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 4.  Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 13.07.2026 nr 1.1-16/1777-1 AKI taotlus uuringule "Leibkonna abivajaduse andmebaaside- põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel" Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu „Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ läbiviimiseks koostöös Sihtasutusega Mõttekoda Praxis. Taotlusele on lisatud teadusuuringu taotlus, kus on täpsemalt kirjeldatud uuringu eesmärki ning kasutatavaid andmeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo peaanalüütik analüüsi osakonna juhataja ülesannetes Lisa: 1. LEIA leping 2. Lisa 4 - HFCSi ankeet_100726 pdf 3. Lisa 3 - ESU ankeet_100726.xlsx 4. Andmepäringu kirjeldus 5. Teadusuuringu taotlus Margit Rannamets [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952