Pr Karmen Joller Teie 15.06.2026 nr 1.2-2/54-1
Sotsiaalminister
[email protected] Meie 29.06.2026 nr 1.5-1/3229-1
Inimpäritolu materjali seaduse eelnõu kooskõlastamata jätmine
Lugupeetud sotsiaalminister
Jätame kooskõlastamata inimpäritolu materjali seaduse eelnõu, märkides ära järgnevad
Tervisekassat puudutavad ebamõistlikud lähenemised ja paremad alternatiivid.
Eelnõu muudab riikliku vereteenistuse infosüsteemi olemust fundamentaalselt
Juhime tähelepanu, et eelnõu muudab olulisel määral riikliku vereteenistuse infosüsteemi.
Tegemist on siiani olnud infosüsteemiga, mille eesmärk on olnud tagada vere kvaliteetne
käitlemine ja ravi kvaliteet.
Eelnõus on riikliku vereteenistuse infosüsteemil juures uus eesmärk, milleks on inimkasutuse
kliiniliste tulemuste jälgimine vastavalt inimpäritolu materjali seaduse § 20 lg 1 sisule. Märgime,
et vastavalt eelnõu § 4 lg 3 on vastav infosüsteem käsitletud kui „inimpäritolu materjali
infosüsteem“, milles peab saama jälgida „kriitilise tähtsusega inimpäritolu materjali varude
teavet“. Ehk riiklik vereteenistuse infosüsteem muutub sisult laiemaks, täiesti uueks
infosüsteemiks, mis hoomab endas mis tahes kogutavaid rakke, kudesid ja potentsiaalselt ka
elundeid. Arvestades SoHO määruse ulatust, siis hoomab infosüsteem edaspidi ka potentsiaalselt
näiteks rinnapiima, vereseerumist valmistatud silmatilkasid, mikrobioomi preparaate,
vereülekanneteks mitte kasutatavaid verepreparaate ja mitmeid muid inimpäritolu materjale.
Seletuskirja p 7.1. kohaselt lisandub Terviseametile uus ülesanne, milleks on jälgida kriitilise
tähtsusega inimpäritolu materjali varusid inimpäritolu materjali infosüsteemis. Inimpäritolu
materjaliks ei ole eeltoodu alusel aga kindlasti mitte ainsana veri. Ehk praktikas laiendatakse
sisuliselt infosüsteemi ulatust, mis loob ulatuslikke uusi finantsilisi kohustusi Tervisekassale
infosüsteemi arendamisel ja selle edaspidisel üleval pidamisel. Tervisekassa ei saa sellega
nõustuda, kui puudub selge ülevaade edaspidistest arendusvajadustest, nendega kaasnevast kulust
ning rahastusallikatest.
Tervisekassale jääb arusaamatuks, miks jääb Tervisekassa infosüsteemi vastutavaks olukorras, kus
vastava infosüsteemi kasutamise vajadus on eelkõige Terviseametil ning SoHO riiklikuks
asutuseks on määratud Ravimiamet. Märgime, et SoHO pädevad asutused on eelnõu § 4 alusel
Ravimiamet ja Terviseamet, kes täidavad käesolevas seaduses ning SoHO määruses sätestatud
ülesandeid.
Tervisekassal ei ole vahendeid, et rahastada teiste riigiasutuste jaoks oluliste infosüsteemide
arendusi ja ülalpidamist
Märgime, et täna on Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud koostöökokkulepe, mille
kohaselt Tervisekassa tagab ja rahastab tooteid, mis kasutavad, aga mitte ainult, TISi andmeid
ja baasfunktsionaalsusi ning mille lõppkasutajad on tervishoiutöötajad või kodanikud.
Rahastamine hõlmab rakenduste ülalpidamist, hooldus- ning arendustöid, et tagada teenuste
nõuetekohane funktsioneerimine.
Selle kokkulepe kohaselt on hetkel Tervisekassa vastutav ÜVISe ehk üleriigilise vereinfosüsteemi
eest, ent selle arendamine ei ole kindlasti vaid 20 000 eurot, mis on ette nähtud seletuskirja p 7.1.
kohaselt TEHIKule arenduste tegemiseks. Märgime võrdluseks, et ÜVISe aastane maksumus on
hetkel 249 997 eurot, mis aga vastavalt kasutatavusele kasvab.
Selgelt ette nähtavate lisanduvate kuluna märgime, et 2026. aasta vaates on kõige kriitilisem
Doonoriportaali litsentsi pikendamine. Aastane litsents maksab 36 600 eurot ja see lõpeb
31.08.2026. Kehtiva litsentsi eest on maksnud PERH ja TÜK kahepeale oma eelarvest.
Teine lisanduv kulu puudutab eDelphyn kasutuslitsentsi hooldustasu. Verekeskuste litsentsid
kehtivad erikokkuleppel partneriga 2026. aasta lõpuni. Seega hiljemalt kehtivusega alates
01.01.2027 on vaja sõlmida uus e-Delphyn põhiosa litsentside hooldusleping. Täpsem hind selgub
TEHIK ja GPI sõlmitava raamlepingu hankemenetluse käigus. Tegemist on väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusega. Hetkel on PERH kaudu teada eDelphyn litsentsi indikatiivne
maksumus aastas 73 200€.
Teeme ettepaneku määrata riikliku vereteenistuse infosüsteemi/inimpäritolu materjali
infosüsteemi kaasvastutavateks töötlejateks Sotsiaalministeerium ja Terviseamet
Tervisekassal ei ole eelnõu kohaselt praktilist vajadust kasutada uut, ümber kohandatud
vereteenistuse infosüsteemi/inimpäritolu materjali infosüsteemi. Ent infosüsteemi praktilise
kasutamise vajadus on regulaarselt Terviseametil seoses inimpäritolu materjali infosüsteemis
kriitilise tähtsusega inimpäritolu materjali varude teabe jälgimise kohustusega kui ka oma pädevuse
piires järelevalvega.
Seletuskirja p 7.1. kohaselt „Eelnõu rakendamisega kaasneb Terviseametile täiendav töökoormus
ning sellest tulenev ressursivajadus. Uue ülesandena lisandub kohustus jälgida kriitilise tähtsusega
inimpäritolu materjali varusid inimpäritolu materjali infosüsteemis ning vajaduse korral
korraldada teabevahetust asjaomaste osapooltega.“
Seetõttu teeme ettepaneku määrata eelnõuga infosüsteemi kaasvastutavateks töötlejaks
Tervisekassa asemele Terviseamet.
Ehk teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 20 lg 2 järgnevalt:
„ (2) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Terviseamet.“
Sellega kaasnevalt muuta riikliku vereteenistuse infosüsteemi järgnevalt:
§ 2. Infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ülesanded
„ (1) Sotsiaalministeerium ja Terviseamet kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös
volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist
andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale antud ülesandeid.
Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale.
….
(4) Terviseamet teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel ja tagab
infosüsteemi jätkusuutlikkuse.“
§ 11. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
„ (5) Infosüsteemi andmetele tagatakse otsejuurdepääs: 1) infosüsteemide andmevahetuskihi
kaudu; 2) volitatud töötleja määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil; 3) verekeskusele,
verekabinetile, referentlaborile, Ravimiametile ja Terviseametile seadusest tulenevate õiguste,
kohustuste ja ülesannete täitmiseks.“
§ 17. Rahastamine
„ Infosüsteemi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eelarve kaudu.”
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Lahe
juhatuse esimees
Matis Rüütel
[email protected]