Tagasiside ÕÜF haridusmeetmele esitatud ettepanekutele

Kooskõlastustabel Seletuskirja lisa 3 Asutus Eelnõu säte Ettepaneku sisu ja põhjendused Ettepanekuga arvestamine ja põhjendused Rahandus- Põhiõiguste Põhiõiguste hartas tuleb korrigeerida viidet keskkonnakaitse teemat Arvestatud ministeerium harta puudutava analüüsi asukohale. Korrektne analüüsi asukoht on alajaotus „Keskkonnahoid ja kliima“. Rahandus- P 5.7 Eelnõu peatükis 5.7 ja sellele vastavas lõigus seletuskirjas on Arvestatud. ministeerium märgitud tegevuse 2.4 partneriks Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK), Toetame partnerit täiskasvanuhariduse mis on arusaadav ja hea. Samas, nagu seletuskirjaski on välja toodud, valdkonna tegevuste elluviimisel ja aitame IVEK’i ja ka haridusklastri fookuses on siiani olnud kooliharidus ja kaasa osapoolte vahelise kohaliku tasandi täiskasvanute haridusega IVEK sihipäraselt tegelenud ei ole. Sellest koostöö edendamisele. järeldub, et IVEK pädevus käesoleva TAT’i põhilises sekkumisvaldkonnas on hetkel pigem nõrk. Selles valguses IVEK’it partneriks võttes peab ministeerium mõistma, et vajalik on eraldi tähelepanu pööramine IVEK’i täiskasvanute hariduse valdkonnas suutlikkuse kasvatamisele, sh „käehoidmine“ tegevuste planeerimisel ja elluviimisel, IVEK’i ja teiste täiskasvanute hariduse maastiku tegijate (sh ETKA Andras jt) vahel koostöö hõlbustamine. Ministeerium peab sellega arvestama meetme elluviimisel. Rahandus- P3 3. Eelnõu punktis 6 ja sellele vastavas lõigus seletuskirjas on Arvestatud ministeerium prioriteetse sihtrühmana põhjendatud välja tuua ka põlevkivi sektori Lisatud p 6 põlevkivi sektorist väljuv ja töötajaid ning sektorist väljunud ja väljuvaid töötajaid. Siinkohal väljunud tööjõud. peab arvestama sellega, et suur osa sellest sihtgrupist valdab Lisatud, et lisaks täiendava eesti keele õppe emakeelena vene keelt ja kulub vanusegruppi 40+ ning ei pruugi pakkumisele viiakse tegevuste 2.1. ja 2.2. olla võimeline eestikeelsetes programmides koheselt osa võtma. puhul ellu ka muid täiskasvanute õppes Sellest tulenevalt pöörame tähelepanu eelnõus seda aspekti käsitleda osalemist toetavaid tegevusi (nt teavitus, ning tuua seletuskirjas välja, kuidas pööratakse tähelepanu just nõustamine, koostöö ettevõtete ning Eesti sellele grupile ning mis meetmeid rakendatakse nende õppesse Töötukassaga jne). toomiseks (sh pöörates tähelepanu sünergiatele MKM’i Õiglase Ülemineku Fondi tööturu meetmega). Antud teema on käsitletud  seletuskirjas tegevuse 2.3 (täiendkoolitus) juures, kuid mitte tegevuste 2.1 ja 2.2 (tasemeõpe) juures. Rahandus- Seletuskiri p Seletuskirja punktis 6 tuleb arvamuse avaldajate loetellu lisada ka Arvestatud ministeerium 6 õiglase ülemineku juhtkomisjon ning SF seirekomisjon. Rahandus- P 12.6 Käskkirja punktis 12.6 on jäänud sisse vale viide Euroopa Komisjoni Arvestatud ministeerium ühiste näitajate kogumiseks. Viidatud on ESF+, mitte Õiglase Ülemineku Fondi määrusele. Seletuskirjas on viide leheküljel 21 korrektne: „ÕÜF määruse nr on (EL) 2021/1056 ja lisas III on loetletud komisjoni ühised näitajad“. Vastavalt tuleb korrigeerida ka käskkirja. Riigi Ei selgu, millised tegevused millisesse väljundnäitajasse panustavad. Arvestatud Tugiteenuste Lisada viide kas punkti 3.2 selgitava teabe juurde või seletuskirja. Üheks kokku viidud ühise Keskus Hetkel olemasoleva info põhjal ei ole võimalik üks-ühele seost väljundnäitajaga tegevused 2.3. ja 2.4. näitaja ja tegevuse vahel luua. Uus tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal ning täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused. Riigi Eelnõu punkt 9.2.6. juhime tähelepanu: „kulu, mis on seotud Arvestatud Tugiteenuste Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– Keskus 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamismäärus)" § 2 sätestatud kohustuste täitmisega“. Teavitamismäärust rohkem ei kasutata, seega võib sulgudes oleva lauseosa „edaspidi teavitamismäärus“ kustutada. Ettepanek lisada selguse huvides elluviija kohustuste juurde punkt, et elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. Riigi Eelnõu punktide 9.3 ning 9.5 ja 9.8.3 vahel on vastuolu. Esimese kahe Osaliselt arvestatud Tugiteenuste punkti järgi on kutseõpetaja/õppejõu stažeerimise kulud Sõnastust parandatud. Kõik abikõlblikkuse Keskus abikõlblikud, kuid 9.8.3 järgi sõidu- ja majutuskulud abikõlblikud ei sätteid tuleb lugeda koosmõjus. Punkt 9 ole. Vajalik on tuua selgus, millised kulud ja mis tingimustel on käsitleb kulude abikõlblikkust üldiselt ning abikõlblikud. ei loetle kulusid iga tegevuste raames eraldi. Kõik stažeerimised on abikõlblikud, kuid p 9.8.3 kohaselt kaetakse siseriiklike tegevustega seotult tekkivad sõidu-ja majutuskulud ühtse määrana saadavast toetusest, mitte tegelike kulude alusel. Sama kehtib sõidu-ja majutuskuludele siseriiklike koolituste, võrgustike jm raames. Välislähetuste kulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel. Riigi Eelnõu punkti 9.7 kohaselt võetakse üle 02.10.2018 määrusega nr 29 Arvestatud Tugiteenuste „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord Topeltfinantseerimist ei teki, sest Keskus ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa täienduskoolituste hüvitamisel tuginetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud haridus- ja teadusministri poolt määrusega ühikuhinnad. Palun lisada vastavasse punkti viitena ka ÜM § 18 lg 3, kehtestatud ühikuhindadest, mille aluseks mis selgitab, et sama liiki tegevuste puhul on võimalik üle võtta on täienduskoolituse turuhinnad. siseriiklikult kasutusel olevad lihtsustatud kulude arvestusviise. Ühikuhinnad ei sisalda TATi Palun esitada loetelu, millised kulud on ülevõetava siseriikliku administreerimise ja Haridus- ja ühikuhinna sees. Kuna kaudset kulu arvestatakse ka siseriiklikult teadusministeeriumi riikliku ühikuhinnalt, siis on vajalik veenduda, et ühikuhind ei sisaldaks juba täienduskoolitustellimuse koostamisega kaudseid kulusid. seotud administreerimise kulusid. Õppe pakkumine riikliku koolitustellimuse raames hõlmab tulemuse saavutamiseks otseselt asjakohaseid kululiike sh kulu õpetamiseks, koolitusruumidele ja õppematerjalidele ning -varadele. Riigi Eelnõu punkt 11: lisada elluviijale kohustus esitada kinnitatud Osaliselt arvestatud Tugiteenuste aastane tegevuskava ja eelarve ka rakendusüksusele (nagu oli Eelarve jaotus lihtsustatud kulude Keskus mitteametlik kommentaar). Info on vajalik eelarve seadistamiseks kasutamiseks on lisatud seletuskirja p 8, SFOS-s, kuna TAT eelnõu järgi on kogu eelarve ainult ühe summana mille alusel on võimalik teha SFOSi ning tegevuste vahel eristamata. seadistus projekti alguses. Riigi Tegevuse 2.4 juures on partneriks Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK). Arvestatud Tugiteenuste Palun seletuskirjas põhjalikumalt selgitada, miks just IVEK ja kuidas Seletuskirjas on täiendatud IVEKi Keskus valiti. Kas tegemist on seaduse alusel antud ülesandega? Palun partneriks valimise põhjendust. täpsustada sel juhul õiguslikku alust. Maakonna arengustrateegias on Partneri valikul on arvestatud nimetatud mitmeid organisatsioone, kes strateegiat ellu viivad. halduskoostöö seaduse § 5 lõikes 1 ja § 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid. Partner täidab avalikku ülesannet. Riigi Väike parandus seletuskirjas: nimelt seletuskirja lk 24, mis räägib Arvestatud Tugiteenuste tegevuse 2.3. riigiabist, viidatakse punktile 14. Viidatud peab olema Keskus punktile 15, kuna käskkirjas kajastab riigiabi punkt 15. Ida-Virumaa P 2.2.1 Eelnõust on välja jäänud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Arvestatud osaliselt Kutseharidusk õppekavade arendamiseks vältimatult vajalik Lisatud, et õpilaskandidaatide leidmiseks eskus investeerimiskomponent. Sellest tulenevalt soovime teha ettepanekut viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. eelnõu täiendamiseks. Käskkirja eelnõu lisa nr 1 punkt nr 2 sätestab ÕÜF haridus- ja Selgitus teadusmeetme raames toetatavad tegevused. Punkt 2.1.1. sätestab: Investeeringute komponent sisaldub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arenduse ja ühikuhinnas. Ühikuhinna metoodika on õpetamisvõimekuse tõstmise arendatavatel õppekavadel eesmärgiga Euroopa Komisjoniga täpsustamisel. kaasajastada olemasolevaid ja luua uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Käskkirja eelnõule lisatud seletuskirjaga täpsustatakse, et ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.1.1. raames teinud ettepanekud rahastada järgmiste õppekavade arendamist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (seisuga 31.08.2023): 1. Päikeseelektrisüsteemide hooldustehnik (maht 30 EKAP, 5. taseme jätkuõpe); 2. Hooneautomaatik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe); 3. Mehhatroonik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe); 4. Tehnoloogiaprotsesside operaator (fookus puidukeemiale, maht 90 EKAP, 4. taseme esmaõpe); 5. CNC freespingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe); 6. CNC treipingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe). Nimetatud õppekavadel arendus- ning õpetamisvõimekuse loomine või olemasolevate õppekavade taseme tõstmine eeldab, et õppe läbiviimiseks hangitakse vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust, tehnikat, infotehnoloogiliste lahenduste litsentse jm. Alapunkt 2.1.2 sätestab, et Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavalt 750 õppekohta. Õpe viiakse reeglina läbi Ida-Virumaal ning täiendavatel õppekohtadel õppe läbiviimist rahastatakse ÕÜF-ist. Kahjuks ei sisalda alapunktid 2.1.1 ning 2.1.2, mis sätestavad kutsehariduses tasemeõppe arenduse ja õppe pakkumise mitmekesistamise toetatavaid tegevusi, õpetamisvõimekuse loomiseks vajalikke investeeringuid. Samas sätestab kõrghariduse õppekavade arenduse alapunkt 2.2.1: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“ Ettepanek. Selleks, et tagada kutsekoolide ja kõrgkoolide võrdne kohtlemine ÕÜF haridus- ja teadusmeetme vahendite kasutamisel ning kutsehariduses õpetamisvõimekus nii uutel kui olemasolevatel IVKHK õppekavadel, täiendada haridus- ja teadusministri käskkirja  „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks" eelnõu lisa nr 1 alapunkti nr 2.1.1 järgmiselt: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. “ Eesti 2.1 Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing ei kooskõlasta Haridus- ja Arvestatud osaliselt Kutseõppe teadusministri käskkirja eelnõud esitatud kujul. Lisatud, et õpilaskandidaatide leidmiseks Edendamise Leiame, et kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. Ühing haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu Selgitus suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja Investeeringute komponent sisaldub käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ eelnõu ühikuhinnas. Investeeringute vajadust reguleerib piirkonnale vajalikke tegevusi aga tähelepanuta on jäänud hinnatakse, kui ühikuhinna metoodika on uute õppekavade loomisega seotud investeeringute vajadus. Seoses Euroopa Komisjoniga täpsustunud. sellega teeme ettepaneku täiendada eelnõu lisa 1 punkti 2.1.1 Investeeringute vajadust hinnatakse järgmise lausega: koosmõjus riigieelarveliste ja teistest „Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe välisvahenditest rahastatavate meetmete läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat investeeringutega. ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“ Lisada 2.1. alapunktina 2.1.3: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“ Haridus- ja 2.1 Käskkirja lisa 1 tegevuse 2.1 osas ei ole kutsehariduse tasemeõppe Mittearvestatud Noorteamet õppekavade arenduse ning õppe pakkumisel võimalust kutsekoolidel  investeeringuid teha. Samas on tegevuses 2.2 toodud kahel kõrgkoolil Investeeringute komponent sisaldub ÕUFi TATi „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise ühikuhinnas. Ühikuhinna metoodika on toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA- Euroopa Komisjoniga täpsustamisel. võrgustiku loomiseks“ alusel võimalus investeerinute tegemiseks, mis tähendab, et kõrgkoolid saavad teha investeeringuid nii teadusarenduseks kui ka õppe pakkumiseks, kuna kutseõppeasutustel seda võimalust ei ole, siis on nad ebavõrdses olukorras ning see võib kujuneda takistuseks TATi eesmärkide elluviimisel. Haridus- ja 2.4 Käskkirja lisa 1 punktis 2.4. kirjeldatud tegevus – antud tegevuse Selgitus Noorteamet raames luuakse poliitikaanalüüsid ning -uuringud, mis on sisendiks Toetuse andmise tingimustes alategevuste tasemeõppe pakkumistele. Milline on antud analüüside tähtaeg, tähtaegu ei kinnitata. Konkreetsed arvestades tasemeõppe õppekavade arendustsüklit? Samuti on tegevused kavandatakse aastastes tegevuse 2.2 juures märgitud, et õppekavu arendatakse ning õpet tegevuskavades. Tegevuste planeerimises ja pakutakse kooskõlas meetme 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse seires osaleb meetme juhtkomisjon. Tööjõu teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse ja oskuste vajaduse prognoosid on olemas pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ üleriigiliselt, kuid puuduvad regionaalsed, teadus- ning arendustegevuse fookusteemadega. Lisaks viiakse mis aitaksid tõhusamalt kavandada ja nimetatud TATi fookusteema 4 all läbi Ida-Viru siirdeprotsesside suunata õppe pakkumist. seire ja analüüs, sh tööjõuseire ning vajaduste kaardistus. Milline on seega toetuse andmise tingimuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ tegevuse 2.4 tegevuste sisuline vajadus ning väljund? Haridus- ja 8 Käskkirja lisa 1 punktis 8 palume täpsustada toodud eelarvet Mittearvestatud Noorteamet tegevuste lõikes. See annab selgema ülevaate tegevustele Eelarve näitamine käskkirjas üldsummana planeeritud eelarvetest. Kui tekib vajadus eelarvet hiljem muuta, siis aitab vältida käskkirja muutmist iga pisema on tegemist tehnilise muudatusega, mille kooskõlastamine ei ole eelarvemuudatuse päras. Käskkirja aja- ega ressursimahukas tegevus. Eelarve lahti kirjutamine aga muudatusi tehakse vastavalt vajadusele looks selgema raamistiku meetme elluviimiseks. tavapärases korras.  Lisaks eelnõu p 11.2.1. kohaselt on elluviija kohustus koostada iga-aastane eelarve ning kooskõlastada see ministeeriumiga. Selles protsessis saab elluviija koos poliitikakujundajaga eelarve läbi rääkida nii lühemas kui pikemas vaates. Eelarve jaotus lihtsustatud kulude kasutamiseks on lisatud seletuskirja. Tegevuste ja partnerite lõikes eelarve täpsustatakse iga-aastases tegevuskavas. Haridus- ja 9.8.3 Käskkirja lisa 1 punkt 9.8.3. – arvestades antud TATi elluviimise Mittearvestatud Noorteamet peamist asukohta, siis on lähetusekulud otseselt tegevustega seotud Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulusid ei kulud. Samuti ei vähenda lähetuskulude abikõlbmatus käsitleta abikõlbmatute kuludena vaid need administreerimiseks kuluvat aega ega kulu. kaetakse kaudsetest kuludest. Rakendus- 2.3 Punkt 2.3 tegevuse „Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja Arvestatud kõrgkoolide oskuste arendamiseks Ida-Virumaal“ sisu osas soovime täpsustada, Täpsustatud sõnastust: „Rahastatavad Rektorite kas nõue „rahastatavad täienduskoolituse õppekavad peavad täienduskoolituse õppekavad sisaldavad Nõukogu sisaldama roheoskuste mooduleid või käsitletakse roheoskusi rohe- ja digioskuste mooduleid või läbivate teemadena„ laieneb kõikides valdkondades pakutavatele käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate täienduskoolitustele. teemadena koolitustel, kus see on asjakohane.“ Rakendus- Seletuskiri Seletuskirja punktis 1.3 Kutseharidus Ida-Virumaal kui ka punktis 1.4 Arvestatud kõrgkoolide 1.3. ja 1.4 Kõrgharidus Ida-Virumaal peaksid olema rakenduskõrgkoolid Seletuskirja p 1.3. täiendatud ja lisatud Rektorite samaväärselt välja toodud ülikoolide kolledžite ja Ida-Virumaa Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Nõukogu Kutsehariduskeskusega. Sisekaitseakadeemial ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõik. Kõrgkoolil asuvad Ida-Virumaal eraldi struktuuriüksused, mis pakuvad kutse- ja kõrgharidusõpet. Peame piirkonna arendamist oluliseks ning teeme ettepaneku, et rakenduskõrgkoolid oleksid tegevuste osas rohkem kaasatud. Tallinna 2.2 Mõiste “täiendavatel õppekohtadel” peaks olema selgemalt lahti Arvestatud Tehnikaülikool kirjutatud. Meie ettepanek on asendada sõnad „täiendavatel õppekohtadel“ järgnevalt: „... vähemalt 550 üliõpilasele kõrgharidusõppe esimesel ja teisel astmel uutel või arendatavatel õppekavadel." Tallinna 2.2.1 Kuna õppekohtade arvu üheski meetme dokumendis ei fikseerita, Arvestatud Tehnikaülikool kuid see on õppekavale määratud piirhinna arvestuse aluseks, siis ei ole õige kasutada sõnastust „õppekohtade arv“. TalTechis on lävendipõhine vastuvõtt. Meie ettepanek on sõnastada punkt 2.2.1. „Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning planeeritavate vastuvõetavate üliõpilaste arv kinnitatakse elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas.“ Tallinna 2.2.1 Täiendada lauset „Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja Arvestatud Tehnikaülikool uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse, Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. üliõpilasi toetavaid tegevusi, sh õppetöö korraldust, nõustamist, programmijuhtimist, õppejõudude osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist ja projektijuhtimist.“ Tallinna 2.2.1 Täiendada lauset: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks Mittearvestatud Tehnikaülikool hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse, kaetakse kaudsetest kuludest. rahastatakse õppekäike tööandjate juurde, sh väljapoole Ida- Virumaad, sh emaülikoolidesse Tallinnasse ja Tartusse, nt laboritööde läbiviimiseks.“ Tallinna 2.2.2 Punkt 2.2.2. lk 4 on puudu loetelu, missuguseid tegevusi rahastatakse. Arvestatud osaliselt Tehnikaülikool Ettepanek on täiendada alapunkti lausega: „Tegevused hõlmavad Lisatud rahastatavate tegevuste loetelu. õppekavade väljatöötamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist Punktis 2.2.2. nimetatud tegevustes ei õppetöösse, õppejõudude osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, rahastata investeeringuid ja õppelaborite õppematerjalide väljatöötamist või hankimist. Õpetamisvõimekuse  loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke sisustamist. Eesti-sisesed sõidu- ja seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste majutuskulud kaetakse kaudsetest kuludest. lahenduste litsentse, rahastatakse õppekäike tööandjate juurde, sh väljapoole Ida-Virumaad, erandjuhul Tallinna ja Tartusse, nt laboritööde läbiviimiseks emaülikoolis. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“ Kuna 2.2.1 ja 2.2.2 kirjeldavad tegevusi sama eesmärgi saavutamiseks, siis on tegevuste ühetaolisus põhjendatud ning ka seletuskiri selgitab otsest seost 2.2.2 tegevuste ja ettevõtluskeskkonna vahel. Kui korduvat sõnastust (punktiga 2.2.1) ei soovita lisada, siis võib viidata rahastatavate tegevuste osas eelmisele punktile. Tallinna 9.5. täiendada lauset: “Tegevuse 2.2.1 ..., transpordikulud tööandja juurde Mittearvestatud Tehnikaülikool või erijuhtudel Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, kui see on Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud vajalik praktika või õppetöö läbiviimiseks.” kaetakse kaudsetest kuludest. Tallinna 9.6 täiendada lauset: “Tegevuse 2.2.2 ... uue õppekava korral õppekava Osaliselt arvestatud Tehnikaülikool koostamisega seotud kulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise Eelnõud ja seletuskirja täiendatud seoses kulud ning väliskoolitustega seotud lähetuskulud, õppematerjalide arendustegevustega. Eesti-sisesed sõidu- ja väljatöötamise kulud ...“. majutuskulud kaetakse kaudsetest kuludest. Selgitus: See on äärmiselt oluline täiesti uue, Eestis unikaalse õppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“ puhul. Õppekava väljatöötamine on väga ressursimahukas ja oluline kulu. Tallinna 9.5 Palume kinnitada, kas õppejõudude ja praktikute kaasamine Selgitus Tehnikaülikool käsunduslepingu alusel on abikõlblik või tuleb käsunduslepingu Käsunduslepingute sõlmimine sõlmimiseks viia läbi hankemenetlus. õppejõudude ja praktikute kaasamiseks toimub lähtudes seadusandlikust raamistikust ja vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale. Õppejõudude ja  praktikute kaasamine teenuse osutamise lepingute alusel on abikõlblik. Tallinna 2.3 Palume selgitada, kuidas kujuneb Selgitus Tehnikaülikool mikrokvalifikatsiooniõppe/mikrokraadi läbiviimise hind. Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe maksumust ja kinnitatakse määruse „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana. Tallinna 2.3 Lisaks palume eelnõus punktis 2.3 lause sõnastada Arvestatud Tehnikaülikool „Täienduskoolituse õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste Täpsustatud sõnastust: moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena”, sest lühematesse „Rahastatavad täienduskoolituse täiendusõppe kavadesse ei pruugi olla võimalik lisada mõlemaid õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste mooduleid või teemasid. mooduleid või käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane.“ Tallinna Seletuskiri Palume kustutada tekst „Juhul, kui tegu on lisavastuvõtu Arvestatud Tehnikaülikool 2.1.1 rahastamisega olemasoleval õppekaval, siis võetakse lisakohtade arvu fikseerimisel arvesse varasemaid vastuvõtu mahtusid. Kogu vastuvõttu rahastatakse juhtumil, kui tegu on piirkonnas avatava uue õppekava või spetsialiseerumisega.“ Ettepanek asendada tekstiga: „Kõikide rahastatud õppekavade puhul on määratud minimaalne vastuvõtu arv, mille alusel on kujundatud õppekava rahastamise piirsumma. Kui vastu võetakse rohkem, kui minimaalne vastuvõtu arv, siis õppekava rahastus ei muutu, kui vastu võetakse väiksem arv õppureid, siis rahastus väheneb proportsionaalselt. Õppekohti arvestatakse kumulatiivselt. Näiteks, kui õppekava piirsumma arvestuse aluseks on 10 vastuvõetavat  õppurit aastas, kuid 1. aastal võeti vastu 7 õppurit, kuid 2. aastal 15 õppurit (kokku 22 õppurit), siis kahe aasta peale saab ülikool rahastatud kahekordse aastase piirsumma alusel.“ Tallinna Seletuskiri Asendada tekstis „Partnerid koostavad ja esitavad elluviijale iga- Arvestatud Tehnikaülikool 2.1.2 aastased tegevuskavad ... loodavate õppekohtade arv ja ...“ sõnad „loodavate õppekohtade arv“ sõnadega „vastuvõetavate üliõpilaste arv ...“ Tallinna Seletuskiri lõik 1: täiendada lõiku järgnevalt: „Punktis 5.5. on .... ÕÜF haridus- Arvestatud Tehnikaülikool 2.2.2 ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.2.2. raames teinud ettepanekud rahastada õppekava väljatöötamist ja õppe pakkumist järgmistel kõrgharidusõppe I astme õppekavadel: ...“ Õppekava väljatöötamine on äärmiselt ressursimahukas töö, mis vajab täiendavat rahastust. Tallinna Seletuskiri lõik 4: täiendada: „Rahastatakse õppekava väljatöötamist, Arvestatud Tehnikaülikool 2.2.2 õppematerjalide väljatöötamist, õppevahendite hankimist, õppejõudude ....“ Tallinna Seletuskiri lõik 6: Parandada: „Partnerid koostavad ja esitavad .... „ sõnade Arvestatud Tehnikaülikool 2.2.3 „loodavate õppekohtade arv“ asemel kasutada sõnu „vastuvõetavate üliõpilaste arv“. Tallinna Seletuskiri Seletuskirjast ei selgu, kuidas toimub mikrokvalifikatsiooniõppe Selgitus Tehnikaülikool 2.3. rahastamine. Palume selgitada. Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe maksumust ja kinnitatakse määruse „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus  õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana. Tallinna Seletuskiri Lk 15, lõik 4: parandada õppurite arv: „Kolledžis saab õppida kolmel Arvestatud Tehnikaülikool 2.4. rakenduskõrgharidusõppe ja kahel magistriõppe erialal ning kokku õpib kolledžis 358 üliõpilast…“ Tallinna Seletuskiri Lk 19 tuleks ühtlustada abikõlblikud kulud punktides 2.2.1 ja 2.2.2 Arvestatud Tehnikaülikool 2.5. (juhul kui on tegemist uue, Ida-Virumaale jääva õppekavaga, mis ei oma ajutist iseloomu). Oluline on lisada punkti 2.2.2 juurde õppekava väljatöötamise ja õppematerjalide koostamise kulu. Tallinna Seletuskiri Abikõlblikeks kuludeks peaks lugema ka tudengite transpordi kulu, Mittearvestatud Tehnikaülikool 2.6. mis on seotud tööandja/ettevõtte külastusega või vajalik lühiajaliseks Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud õppetöö, nt laboratoorsete tööde läbiviimiseks Tallinna kaetakse kaudsetest kuludest. Tehnikaülikoolis või Tartu Ülikoolis. Tallinna Seletuskiri Eelnõu lisas ega seletuskirjas ei ole välja toodud, mida mõeldakse Arvestatud Tehnikaülikool 2.7. uuendatud õppekavade all. Eelnõu lisas on kirjas: „Uuendatakse Seletuskirja täiendatud. olemasolevaid õppekavu suurendades nende vastavust piirkonna tööandjate vajadustele ...“ Eelnõu lisas lk 6 on näitajate tabelis 1 selgitava teabe alla kirjas „oluliselt täiustatud tasemeõppe õppekavade kumulatiivne arv…“. Teeme ettepaneku võimalikuks sõnastuseks: „Kõrghariduses loetakse õppekava oluliselt muudetuks, kui lisaks õppekava moodulite või õppeainete sisulistele muudatustele toimub ka õppekava nimetuse muutmine, lõpetamisel antava kraadi muutmine, õpetava struktuuriüksuse muutmine, uute peaerialade avamine, peaerialade sulgemine või õppekava moodulite struktuuri muudatused (mooduleid koondatakse, tehakse uusi, vähendatakse olemasolevates õppekavades).“ Tallinna Lisada seletuskirja täpsustus: Uuteks ja muudetud õppekavadeks Arvestatud Tehnikaülikool loetakse õppekavasid, millele on toimunud vastuvõtt alates 2023. aastast (muudatused või õppekavade avamise otsused võivad olla tehtud 2022. aastal). Tallinna Lk 17, lõik 5. palume lisada seletuskirja selgitus, kuidas ja Mittearvestatud Tehnikaülikool missugused kulud on tagasiulatuvalt abikõlblikud. Tegevused ja kulud saavad olla Ettepanek: Lisada tekst: „Abikõlblikkeks loetakse kõiki uute ja abikõlblikud ainult käskkirjas nimetatud arendatavate õppekavadega seotud tegevusi, mis on kirjeldatud tingimustel, mis kehtivad ka enne käskkirja eelnõu lisas tegevuste 2.2.1 ja 2.2.2 ja peatükis 9 abikõlblike jõustumist alustatud tegevustele. Juhime kuludena. Tagasiulatuvalt on abikõlblikud ka õppekavade tähelepanu ka, et kui tegemist võib olla arendamisega seotud ettevalmistavad kulud, sh kohtumised riigiabi andmisega, siis riigiabi reeglite tööandjatega, programminõukodadega ning töögruppide siseselt, kohaselt ei ole võimalik tegevustega mille eesmärk on planeerida uusi õppekavasid ja teha olulisi alustada enne õigusakti jõustumist. Kõiki muudatusi olemasolevates õppekavades. Abikõlblikud on ka projektiga seotud kulusid on kohustuslik õppejõudude otsinguga (sh sisseostetud teenuse) ja nendega raamatupidamislikult eristada nii või teisti. läbirääkimistega seotud tööjõukulud. 2023. aasta abikõlblikke kulusid on lubatud raamatupidamislikult eristada tagasiulatuvalt.“ Tallinna 2.1.1. Ettepanek: eraldi välja tuua ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kus Arvestatud Tervishoiu kutseõppe tasemel pakutakse õpet tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas. Võimalike partnerite nimekirja lisatud Kõrgkool Alus Seletuskiri: Lisaks ülemineku tagajärjel toimuvatele muutustele Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu piirkonna tööstusega seotud tööturul lisab pinget kvalifitseeritud Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. sotsiaal- ja tervisetöötajate puudus. Tervishoiutöötajate vajadus on suurem ka seetõttu, et põlevkivitööstus on avaldanud mõju Ida- Virumaa elanike tervisele - 2014.–2015. a korraldatud põlevkivisektori tervisemõjude uuringu andmetel on Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund kehvem kui mujal Eestis. Tallinna 2.3 Kas nõue: rahastatavad täienduskoolituse õppekavad peavad Arvestatud Tervishoiu sisaldama roheoskuste mooduleid või käsitletakse roheoskusi Täpsustatud sõnastust: Kõrgkool läbivate teemadena laieneb kõikides valdkondades pakutavatele „Rahastatavad täienduskoolituse täienduskoolitustele, sh piirkonna toimepidavuse tagamist sh õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste mooduleid või käsitletakse rohe- ja  sisekaitse, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist tagavatele digioskusi läbivate teemadena koolitustel, täienduskoolitustele ja mikrokvalifikatsioonidele? kus see on asjakohane.“ Tallinna 5.5. Millised on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kohustused ja roll Selgitus Tervishoiu Seletuskiri ülikoolidega partnerluses? Eelnõud ja seletuskirja täpsustatud. Kõrgkool 2.2.2. Tegevuse 2.2.2 osas on 29.11.2023 seisuga partneriteks vaid Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool, kelle õppekavad on ÕÜF haridus- ja teadusmeetme juhtkomisjon heaks kiitnud. Edaspidi on TAT-is toodud tingimustel tegevuse elluviimiseks kaasata täiendavaid partnereid. Partnerlus tähendab TAT tegevuste elluviimist läbi õppe pakkumise. Koostöö ülikoolidega ei ole kohustuslik. Tallinna 9.5 Eelnõu punktis 9.5. on täpsustatud kulusid, mis võivad tekkida seoses Selgitus Tervishoiu kõrghariduse õppekavade arendamisega ja õppe pakkumisega Tegevus 2.2.1 on seotud õppe pakkumisega Kõrgkool tegevuse 2.2.1. raames. Abikõlblikud on partnerkõrgkoolide teadus- ning arendustegevuse (Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli) toetatavate õppekavade fookusteemadel kooskõlas ÕÜF väljatöötamise, kohandamise ja uuendamisega seotud otsesed teadusmeetmega, mistõttu on seal personalikulud ning õppejõudude koolituste ja stažeerimisega seotud partneriks vaid Tallinna Tehnikaülikool ja kulud ning samuti on abikõlblikud väliskoolitustega seotud kulud, sh Tartu Ülikool. Tallinna Tervishoiu välislähetuskulud. Kõrgkool saab olla partneriks tegevuses Ettepanek: eraldi välja tuua ka teistes kõrgkoolides näiteks Tallinna 2.2.2, mis puudutab tasemeõppe pakkumist Tervishoiu Kõrgkoolis kohalikult oluliste õppekavade avamine jms. piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt ning seletuskirja on täpsustused, milliste hindamis- ja valikukriteeriumite alusel ÕÜF juhtkomisjon õppekavad valib. Tegevuse 2.2.2 abikõlbulikud kulud on toodud TAT lisa 1 punktis 9.6. Tallinna Seletuskiri Ettepanek lisada: Piirkonnas pakub kutseõpet tervise ja heaolu Arvestatud Tervishoiu 1.3. valdkonnas alates 2006.aastast Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Seletuskirja täiendatud. Kõrgkool Hooldustöötaja õppekaval õpib vene keeles 29 õpilast I kursusel ja 23 õpilast teisel kursusel ja eestikeelses õppekaval õpib 17 õpilast I kursusel ja 13 II kursusel. Lisaks korraldab kõrgkool täienduskoolitusi ja kutseõppe tasemel töökohapõhist õpet piirkonnas. Tallinna Seletuskiri Soovime lisada, et Ida-Virumaal on võimalik õppida ka Tallinna Arvestatud Tervishoiu 1.4. Tervishoiu Kõrgkoolis Kohtla-Järvel. Oleme järjepidevalt viinud Seletuskirja täiendatud. Kõrgkool oma struktuuriüksuses Kukrusel läbi õe põhiõpet aastast 2006, kui Kohtla Järve Meditsiinikool liideti kõrgkooliga. Koostöös Kohtla- Järve linnavalitsuse, Ida- Viru keskhaigla ja Tegevusterapeutide Liiduga toimub Kohtla-Järvel tegevusterapeutide kõrgharidusõpe, 2020 – 2024. Soovime parandada fakti, et tegevusterapeudi õppekava on rakenduskõrgharidus, mitte kutseõpe. Tegevusterapeut kuulub rehabilitatsiooni- ja taastusravi valdkonda. Tartu Ülikool Alategevuse 2.2.1 osas sätestatakse eelnõus, et tegevused hõlmavad Mittearvestatud õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, Kõrghariduseõppe rahastamise piirsummat praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude osalemist eriala- ning ei kehtestata käskkirjaga. Rahastamise didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist. piirsumma on arvestuslik, lähtub Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe vastuvõetavate üliõpilaste miinimumarvust läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning ÕÜF juhtkomisjoni kooskõlastusel ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Üliõpilaskandidaatide kasutatakse perioodi 2023-2027 leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. arvestuslikku kõrghariduse tegevustoetuse Meetmes sõnastatud ootused on suured ja õiged (vt mh allajoonitud keskmist rahastust üliõpilase kohta. ülal lõigus) ning eeldavad ka investeeringuid. Praegu kavandatud Vajadusel vaadatakse meetme tegevused ja rahastuse raames - 5790 eur õppija kohta aastas, pole need siiski eelarve üle ning korrigeeritakse. realistlikud. Seetõttu teeme ettepaneku, et tuleks ette näha kas piirhinna iga-aastane kasv või keskmine piirhind vähemalt 8000 eurot aastas, millele lisandub investeeringukomponent 1000 – 1500 eurot õppija kohta aastas. Tartu Ülikool Soovime täpsustada, kas mikrokraadiõppe korraldamine toimub Osaliselt arvestatud täiendusõppe RKT ühikuhindade alusel või on plaanis kehtestada Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on eraldi hinnad? Palume arvestada, et mikrokraadi õppekavasid tuleb väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb reeglina pakkuda Ida-Virumaal kohapeal, mistõttu lisandub eelarvele analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe õppejõudude sõidu- ja majutuskulu. RKT ühikuhindade puhul läheb maksumust ja kinnitatakse määruse arvesse kontaktõpe. Mikrokraadiprogrammidesse kuuluvate „Riikliku täienduskoolituse tellimuse õppeainete puhul on oluline õppijatele jooksva tagasiside andmine koostamise ja esitamise kord ning ning kirjalike tööde hindamine ja tagasisidestamine, mis on suur töö akadeemilise tunni maksumus ning kontaktõppe arvestusse ei kuulu – seega jääb tasustamata. õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Mikrokraadiprogrammid on mahukad ning kestavad 1-2 semestrit. Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana. Senine kogemus näitab, et katkestanute osakaal on märkimisväärne. Samas lähevad ühikuhindade alusel tasustamisel arvesse vaid tunnistusega lõpetajad. Teeme ettepaneku kehtestada mikrokraadi õppekavade alusel õpetamiseks eraldi hinnad, mille puhul võetakse arvesse kõiki õppetegevuse komponente, sh tagasisidestamine. Tartu Ülikool 2.2 Eelnõu järgi kooskõlastab õppetöö või praktika toimumise väljaspool Mittearvestatud Ida- Virumaad eranditena Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi: ÕÜF) Ka praegune sõnastus võimaldab ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see fikseeritakse juhtkomisjonil kooskõlastada läbivalt tegevuskavaga. Leiame, et mõistlik oleks lubada fikseeritud mahus väljaspool Ida-Virumaad läbiviidava liikumine ka ilma kõrge juhtkomisjoni otsuseta ja seetõttu pakume õppetöö maht. uueks sõnastuseks: „Õppetöö või praktika võib kuni 20% ulatuses toimuda väljaspool Ida-Virumaad, suurema mahu kooskõlastab erandina ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see fikseeritakse tegevuskavaga“. Tartu Ülikool 2.2 Käskkirja lisa 1 punkti 9.5 järgi on abikõlblikud tegevuse 2.2.1 Arvestatud kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud ning väliskoolitustega seotud lähetuskulud, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste litsentside soetamine, õppematerjalide väljatöötamise ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud. Juhime tähelepanu, et  abikõlblike kulude hulgas pole ettenähtud õppelaborite, tehnika ja seadmetega seotud kulusid, kuigi tegevuse 2.2.1 juures on märgitud, et õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat. Tartu Ülikool 2.2 Teeme ettepaneku lisada käskkirja lisa 1 punkti 9.5 tegevuse 2.2.1 Mittearvestatud abikõlblike kulude hulka üliõpilaste ja õppejõudude Eesti-sisese Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud mobiilsusega seotud kulud. Kuna õppetöö toimub Narvas, on kaetakse kaudsetest kuludest. paratamatu, et osa õppejõudusid käib õpetamas teistest piirkondadest, millega kaasnevad nii transpordi- kui ka majutuskulud. Samuti on õppetöö kvaliteedi ja Ida-Viru üliõpilaste keeleoskuse huvides oluline võimalus viia lühiajaliselt üliõpilasi osa võtma tegevustest Tartus, nii seminaridesse kui ka muudele üritustele. Neid kulutusi ei ole realistlik katta kaudsete kulude arvelt, mis on kokku ainult 7% otsestest kulutustest. Tartu Ülikool 2.2 Seletuskirjas (lk 10) on märgitud, et ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete Arvestatud juhtkomisjon on alategevuse 2.2.1 raames teinud mh ettepaneku rahastada õppekava „Praktiline andmeteadus ja masinõpe“ arendamist kõrgharidusõppe I astmel. Kuna nimetatud õppekava on alles väljatöötamisel, võib selle nimetus veel muutuda. Seetõttu palume seletuskirjas selle õppekava nimetuse järele sulgudesse lisada, et õppekava nimetus võib täpsustuda. Muud olulised õppekava tunnused (eesmärgid, mahud, asukoht jne) jäävad samaks. Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi arendatakse Ida-Virumaa koolitajate kompetentse õppe Selgitus pakkumisega seotud õppekavadel, et seeläbi tõsta piirkonnas Arendatakse Ida-Virumaa õppe pakutavate koolituste kvaliteeti. Palume selgitada, mida on mõeldud pakkumisega seotud õppekavadel õppetööd selle all: „õppe pakkumisega seotud õppekavadel“. Kas seda, et läbi viivate koolitajate kompetentse õppe arendatakse I-V koolitajate oskusi ja teadmisi samadel teemal, kus pakkumisega seotud õppekavadel, et täienduskoolitust pakutakse? seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti, nt erialase keeleõppe lõimise metoodika, rohe- ja digioskuste õpetamine lõimituna erialaoskustega jne. Tartu Ülikool 2.3 Käskkirja lisa 1 punkt 10.4 järgi on tegevuse 2.3 raames riikliku Mittearvestatud koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste ühikuhinna Riikliku täienduskoolituse tellimused väljamaksmise aluseks täienduskoolituse tunnistus. Teeme reguleeritakse vastavas määrusega ettepaneku, et ka tõendiga lõpetajaga tehtud töö võiks kulude „Riikliku täienduskoolituse tellimuse hüvitamisel arvesse minna vähemalt nende tundide eest, kus ta on koostamise ja esitamise kord ning osalenud. akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“, mitte toetuse andmise tingimustes. Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi tuleb riigisisese lähetamise või liikumisega seotud Selgitus sõidu- ja majutuskulud hüvitada kaudsetest kuludest. Juhime Ühikuhind sisaldab kõiki koolituse tähelepanu, et 7% kaudsete kulude hulka peavad mahtuma nii läbiviimisega seotud otseseid kulusid sh töövahendid, töökohaga kaasnevad kulud kui ka õppejõu ja vajadusel transpordi- ja majutuskulud. Ühikuhindade koolituse koordinaatori sõidu- ja majutuskulud. Näiteks kahepäevase kehtestamisel on olnud aluseks koolituste (16 tundi) koolituse maksumus 20 lõpetaja korral on keskmise turuhinnad. ühikuhinna (14 eurot/tund) puhul keskmiselt 4480 eurot, millest 7% on 313 eurot. Seetõttu võib osutuda väga keeruliseks mitme õppejõuga koolituste korraldamine, kui õppejõud/koolituse koordinaator ei ela kohapeal. Tartu Ülikool 2.3 Seletuskirjas (lk 20) on märgitud, et abikõlbmatu on ühikuhindades Selgitus sisalduv kulu kuludokumentide alusel. Palume selgitada, millised Täpsustatud seletuskirjas, et õppe kulud sisalduvad ühikuhindades. pakkumine hõlmab tulemuse saavutamiseks otseselt asjakohaseid kululiike sh kulu õpetamiseks, koolitusruumidele ja õppematerjalidele ning -varadele. Ühikuhindade metoodika on toodud haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2018. a määruse nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“  muutmine seletuskirjas: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/doc List/3efc495d-c17c-4a01-963e- ac1295531d89#33F5tLJG Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi lisatakse täienduskoolituse õppekavadesse rohe- ja Arvestatud digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. Täpsustatud seletuskirjas, et rahastatavad Juhime tähelepanu, et see ei pruugi lühiajaliste koolituste puhul olla täienduskoolituse õppekavad peavad alati realistlik ja mõistlik eesmärk. Samuti palume selgitada, kas uute sisaldama rohe- ja digioskuste mooduleid täiendusõppe õppekavade väljatöötamine või olemasolevate või käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate täiendamine roheoskuste teemadega on abikõlblik või peab see kulu teemadena koolitustel, kus see on sisalduma ühikuhinnas. asjakohane. Täienduskoolituste õppekavaarendusega seotud kulu sisaldub ühikuhinnas. Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi võib sihtrühma vajadustest lähtuvalt täienduskoolitus Selgitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate Kui nimetatud tegevustega seotud kulud tegevustega. Palume selgitada, kuidas on kavandatud pakkuda lisanduvad õppekavale, siis toimub nõustamist ja mentorlust. Kas selleks on arvestatud eraldi rahastamine tegelike kulude alusel. ressursid/töökohad või peab see sisalduma koolituste ühikuhinnas? Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi tagatakse täienduskoolituste ning erinevate Selgitus õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas Ligipääsetavus tähendab elanikkonna ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, kaasatust elu- ja infokeskkonda ja et liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Palume selgitada, mida on siin olenemata nende vanusest või tervislikust mõeldud ja kuidas seda tagada. Ühtlasi palume selgitada, kas nt seisundist, on tagatud võrdsed võimalused ruumide rendikulu on abikõlbulik, kui korraldajal endal ei ole võimalik pakkuda ruume, mis on liikumispuudega inimestele ühiskonnaelust osa võtta: juurdepääsetavad või on vaja eri tarkvaraga varustatud arvutiklassi, https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed või peab see kulu sisalduma koolituse ühikuhinnas? -voimalused/ligipaasetavus/mis- see/aluspohimotted Kui täienduskoolituse läbiviimist rahastatakse ühikuhinna alusel, siis on korraldaja enda otsustada, kas ta kasutab selleks enda ruume või rendib selleks  vajalikud ruumid. Sama põhimõte on hangitavate täienduskoolitustega. Tartu Ülikool 2.3 Seletuskirja järgi (lk 18) käsitletakse otseste kuludena ka tegevuse Selgitus 2.3 raames elluviidavaid täienduskoolituse kulusid, mida hüvitatakse Koolituste administreerimine toimub standardiseeritud ühikuhinna alusel või ostetakse riigihangetena. samadel alustel nagu ka varasemalt riikliku Topeltfinantseerimist ei teki, sest täienduskoolituste hüvitamisel on koolitustellimuse puhul. Seletuskirjas aluseks haridus- ja teadusministri poolt määrusega kehtestatud RKTkaudsete kuludena on mõeldud Haridus- ja ühikuhinnad, mis tuginevad täienduskoolituse turuhindadel ega teadusministeeriumi riikliku sisalda kulusid administreerimiseks. Palume selgitada, kas arvestades täienduskoolituse tellimuse koostamisega aruandluse ja andmekorjega kaasnevat tööd ja täiendusõppe mahtu seotud kaudseid kulusid. Õppeasutustesse on koolituste administreerimiseks kavandatud eraldi täiendavaid ressursse/töökohti kavandatud ressursid/töökohad. ei ole. Seletuskirja teksti parandatud. Tartu Ülikool 12.8 Käskkirja lisa 1 punkti 12.8 järgi kogub elluviija Euroopa Komisjoni Selgitus andmekorje nõuete täitmiseks läbi Sündmuste Infosüsteemi osalejate, Õppijate registreerimiseks võib kasutada kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed. Palume õppeasutuse oma õppeinfosüsteemi. selgitada, kas õppijate registreerimiseks peab kasutama SIS Elluviija (Harno) peab seireandmed keskkonda või võib selleks kasutada ka õppeasutuse edastama SIS-i kaudu. õppeinfosüsteemi. Tartu Ülikool 10.2 Käskkirja lisa 1 punkti 10.2 järgi tegevuse 2.1.1, tegevuse 2.2, Selgitus tegevuse 2.4 ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste Tegelik kulu on hangitava teenuse puhul kulud makstakse välja tegelike kulude alusel. Reeglina hanke puhul teenuse osutamise arve. pakkuja hankijale kuludokumente ei esita. Palume selgitada, miks antud juhul on vajalik kuludokumentide esitamine. MINISTRI KÄSKKIRI 06.12.2023 nr 1.1-2/23/339 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ meetme nr 21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses““. 3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks" Tegevuse “Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise “Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT). 1.2. Meetme rahastamisega Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ saavutamisele. Tegevused viiakse ellu rakenduskava lisas 1 kirjeldatud Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna: „Majandus ja tööjõud“ tegevuse. „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames. 1.3. Tegevustega panustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF määrus) artiklis 8 toodud tegevustesse: k) töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe. o) muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kooskõlas artikliga 11. 1.4. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikide vahel“ ning „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajatega: „kolmanda taseme 1  haridusega 25-34a osakaal“ ja „hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20-34a inimeste hulgas“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“; "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1.5. Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja majanduskeskkonna mitmekesistumist. 1.6. Toetuse andmise tulemusena on mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel. Kõik tegevused toetavad Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitavad leevendada sellega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal 2.1.1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja õpetamisvõimekuse tõstmine arendatavatel õppekavadel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK) kaasajastatakse olemasolevaid ja luuakse uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon). ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel rahastatakse õppetööd ettevalmistavaid tegevusi sh olemasolevate õppekavade uuendamist või uute väljatöötamist ja õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks õpetajate osalemist erialastel ning eriala didaktika koolituste. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavad 750 õppekohta õppe pakkumiseks kutseõppe kolmanda kuni viienda kvalifikatsioonitaseme õppekavadel. ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teeb ettepaneku tasemeõppe läbiviimise õigust omavatele kutseõppeasutustele (sh Ida-Virumaa KHK) õppekohtade pakkumiseks tööandjate 2 ja piirkonna vajadustest lähtuvalt arendamist vajavatel või uutel õppekavadel. ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon hindab piirkonna tööandjate vajadusest lähtuvalt kutseõppeasutuste ettepanekuid tasemeõppe pakkumiseks ja kooskõlastab ÕÜFist rahastatavate õppekavade loetelu ja õppekohtade arvu õppekavade lõikes. Rahastatakse õppe läbiviimist täiendavatel õppekohtadel. Kutseõppe vajadusi ja pakkumist analüüsitakse ja hinnatakse vähemalt kord aastas ning vastavalt tulemustele viiakse sisse vajalikud muudatused. Pakutavatesse tasemeõppe õppekavadesse on lisatud rohe- ja oskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal, kuid eesti keele tõhusamaks omandamiseks ja praktiseerimise eesmärgil võib osa õppest toimuda ka teistes maakondades. Juhul, kui Ida- Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub, võib Ida-Virumaa tööandjate vajadustest lähtuv õpe toimuda kooskõlastatult ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga ka mujal Eestis. 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt, piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks ning toimepidevuse tagamiseks luuakse uutel ja uuendatud eestikeelsetel kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavadel õppimisvõimalused kokku vähemalt 550 üliõpilasele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon. Õppetöö või praktika toimumise väljaspool Ida-Virumaad kooskõlastab eranditena ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see kinnitatakse tegevuskavas. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. 2.2.1 Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel Õppekavu arendatakse ja õpet pakutakse kooskõlas meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida- Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel: üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, tööstus 4.0 ning keemiliste protsesside väärindamine ja kriitilised toormed. Uuendatakse olemasolevaid õppekavu, suurendades nende vastavust piirkonna tööandjate vajadustele, ning luuakse kolledžitesse uusi õppekavu. Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning vastuvõetavate üliõpilaste arv kinnitatakse elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas. Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. 3  2.2.2. Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt Partnerkõrgkoolid (partnerid toodud p 5.5.) pakuvad õpet ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel valdkondades, mis toetavad Ida-Virumaa olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluse mitmekesistamist ning piirkonna avalike teenuste toimepidevuse tagamist sh sisekaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist. Õpe toimub valdavas osas Ida-Virumaal, väljaspool Ida-Virumaad võib õpet korraldada ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud õppekavadel. Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja arendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi. 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal ning täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused Toetatakse täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe1) pakkumist sh riikliku täienduskoolitustellimuse kaudu. Tööealisele elanikkonnale suunatud täienduskoolitused toetavad uute oskuste omandamist ja seeläbi kohanemist Ida-Virumaa piirkonna majanduskeskkonna ning tööturu muutustega seoses siirdega tööstus 4.0, rohepöörde ning majanduse mitmekesistamise suundadel, sh loovmajandus ja turism. Sihtrühma vajadustest lähtuvalt võib täienduskoolitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate tegevustega. Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane eesti keele õpe. Täienduskoolituse õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste mooduleid või käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane. Arendatakse koolitajate kompetentse, et seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti. Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud tööturu struktuursetest muutustest ja sellega seoses oskuste arendamise vajadusest ning loodud uutest õpivõimalustest Ida-Virumaal viiakse läbi teavitus- ja kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniplaani alusel. SA Ida- Viru Ettevõtluskeskuse eestvedamisel kavandatakse ja viiakse ellu tegevused, mis toetavad Eesti õiglase ülemineku territoriaalsest kavast ja Ida-Viru maakonna arengustrateegiast tulenevaid täiskasvanuharidusega seotud eesmärkide saavutamist. Viiakse läbi Ida-Virumaad puudutavad tööjõuvajaduse poliitikaanalüüsid ja -uuringud, mis on sisendiks tasemeõppe pakkumise, täienduskoolituste ning õppimist toetavate tegevuste paremaks sihistamiseks. 2.4. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel Toetatavate tegevuste hulka ei kuulu vastavalt ÕÜF määruse artiklis 9 sätestatule: 1 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud mikrokvalifikatsiooni omandamiseks ja selle õppe maht on 5-30 ainepunkti. 4 a) tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ega turustamine; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjate toetamine, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; d) investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Kutse- ja kõrgharidusõppe ning täienduskoolituste kavandamisel ja pakkumisel lähtutakse tööandjate ja piirkonna vajadustest, tööjõuvajaduse prognoosidest ning analüüsidest (sh Töötukassa prognoosid), riiklikest ja piirkonna strateegiatest või kavadest. Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“2 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“3 toodud õigustega arvestamine. Õppevara, e-teenuste loomisel ja teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Tegevustes õppurite leidmiseks seatakse üheks eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamine ja planeeritakse sobivaid tegevusi naiste kaasamiseks. Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele5, avaliku teabe seaduse § 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse6 nõudeid. Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna DNSH (Do No Significant Harm) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Täienduskoolitused, 2 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi Teataja 4 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee); Mis on võrdne kohtlemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 WCAG 2.1 digiligipääsetavuse nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 6 Mis on ligipääsetavus? Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis7 toodut. Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate tooterühmade ja teenuste osas8. 3. Tulemused 3.1. Tegevuse tulemusel on mitmekesistunud täiskasvanutele suunatud õppe pakkumine Ida- Virumaal, arendatud on olemasolevaid ja käivitatud uusi õppekavasid kõrg- ja kutsehariduse tasemetel ning tööealised elanikud on omandanud uusi oskusi, mis toetavad põlevkivisektorist väljumist. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja punktis 1.5 nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1). Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad. Näitaja liik Näitaja Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2022) sihttase (2029) mõõtühik (2024) Meetmete Osaluskordade 0 2956 10 500 Kogu meetme väljundnäitaja nimekirja arv sihttase on 13 500, millest TAT väljundnäitaja panustab meetme väljundnäitajasse 10 500 inimesega, kes osalevad täienduskoolitustel. Lisaks on meetmes kavas, et avatud taotlusvoorude raames osaleb koolitustegevustes vähemalt 3000 inimest. Loetakse täienduskoolitustel osalejate osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), sõltumata täiendus- koolituse kestusest. Arvesse võetakse kõik alustanud. Raporteerib elluviija kord aastas. Väljundnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3. Meetmete Osalejad, kes 0 n.a 8925 Arvestatakse täienduskoolituse nimekirja said lahkudes edukalt lõpetanuid ehk neid, kes tulemusnäitaja kvalifikatsiooni saanud tegevusest väljumisel (arv) kvalifikatsiooni või kompetentsi tõendava tunnistuse. Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3. 7 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 8 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 6  Meetmete Tööandjate 0 8 20 Uute või oluliselt täiendatud nimekirja vajadustest tasemeõppe õppekavade väljundnäitaja lähtuvalt kumulatiivne arv Ida-Virumaa loodud ja kutseõppeasutustes ja täiendatud kõrgkoolides. õppekavade arv Raporteerib elluviija kord aastas. Väljundnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2. Meetmete Tööandjate 0 n.a 1300 Kumulatiivne vastuvõttude arv nimekirja vajadustest uutel või uuendatud õppekavadel tulemusnäitaja lähtuvate uutele kutseõppes ja kõrghariduses Ida- või täiendatud Virumaal. 2029. a lõpuks sihttase õppekavadele kokku 1 300 uut õppurit ehk 550 vastuvõetud kõrghariduses ja 750 kutse- õppurite arv hariduses. Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2. 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet. 5.2. Tegevuse 2.1.1. partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. 5.3. Tegevuse 2.1.2. partneriteks on Eesti kutseõpet pakkuvad õppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise õigust9 ning kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt. 5.4. Tegevuse 2.2.1. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. 5.5. Tegevuse 2.2.2. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Täiendavalt saavad partneriteks olla kõik Eestis kõrgharidustaseme õpet korraldavad 9 01.06.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino Elleri Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti Massaaži- ja Teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiukõrgkool. 7  avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt. 5.6. Tegevuse 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium riikliku täienduskoolituse tellimuse läbiviimisel. Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavate tegevuste elluviimisel on partneriks SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Meetme tegevuste koordineerimiseks on moodustatud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon. 6. Sihtrühmad Tasemeõppurid, tööealine elanikkond (sh on prioriteetne sihtrühm Ida-Virumaa tööealine elanikkond ja põlevkivi sektorist väljuv ning väljunud tööjõud), kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-Virumaa arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029. 8. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 31 000 000 sh Õiglasest ülemineku fondist 21 700 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 9 300 000 eurot (30%). 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Sealhulgas on abikõlblikud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt Ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. välislähetuste kulud; 9.2.3. õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste loomise ning arendamise (sh digiligipääsetavuse10 tagamise) kulud; 9.2.4. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 9.2.5. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) v.a füüsilise keskkonna kohandamise kulud; 9.2.6. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 9.2.7. kaudsed kulud 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt Ühendmääruse § 10 https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine#juurdepsetavuse-n 8  21 lõigetele 1 ja 4-6; 9.3. Tegevuse 2.1.1. raames õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega seotud arendustegevused ning arendatavatel õppekavadel õpetamisvõimekuse tõstmine sh õppekavaarendusega seotud otsesed personalikulud, kutseõpetajate erialase koolituse ning stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud. 9.4. Tegevuse 2.1.2. õppe läbiviimisega seotud kulud ühikuhinna alusel lähtuvalt lisast 2. 9.5. Tegevuse 2.2.1. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste litsentside soetamise, õppelaborite sisustamise, seadmete, aparatuuri ja muu tehnika soetamisega seotud kulud, õppematerjalide väljatöötamise või hankimisega seotud kulud ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud. 9.6. Tegevuse 2.2.2. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe pakkumise seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, ruumide rendikulud, kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-Virumaal, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste litsentside soetamise, õppematerjalide väljatöötamise või hankimisega seotud kulud ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud. 9.7. Tegevuse 2.3. riikliku täienduskoolituse kulud sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt Ühendmääruse §-le 19. 9.8. Abikõlbmatud on kõik Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.8.1. tasemeõppe ühikuhinnas sisalduvad otsesed õppe läbiviimise kulud kuludokumentide alusel juhul, kui õpet rahastatakse ühikuhinna alusel; 9.8.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ning mootorsõiduki ost; 9.8.3. personali sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt Ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 10.2. Tegevuse 2.1.1., tegevuse 2.2. ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste kulud ning muud täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetatavate tegevuste kulud tegevuses 2.3 makstakse välja tegelike kulude alusel. 10.3. Tegevuse 2.1.2. kutseõppes osalemise kulud makstakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. 10.4. Tegevuse 2.3. raames riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste ühikuhinna maksmise aluseks on täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus. 10.5. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse e-toetuse keskkonnas vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 10.6. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT 9  lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1. Elluviija täidab lisaks TATis sätestatud kohustustele Ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. 11.2. Elluviija on kohustatud: 11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve, kooskõlastama selle ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni ning rakendusasutusega. Järgneva aasta tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist; 11.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa; 11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul peale TATi kinnitamist. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.2.4. sõlmima iga partneriga (v.a Haridus- ja Teadusministeerium) lepingu, milles sätestatakse mõlema poole õigused, kohustused ning ülesanded; 11.2.5. koondama ja esitama tervikliku loetelu kõigist TAT raames loodavatest ja arendatavatest tasemeõppe ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadest Eesti Töötukassale; 11.2.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele; 11.2.8. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 11.3. Partnerid peavad täitma lisaks TATis nimetatud tegevustega seotud kohustustele Ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 1 0 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6. Elluviija on kohustatud tagama ÕÜFist rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas 3 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustused rakenduvad järgmiste tegevuste ja sihtrühmade kohta: 12.7.1. tegevus 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt – kutsehariduse tasemeõppes õppivad õppurid; 12.7.2. tegevus 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal – kõrghariduse tasemeõppes õppivad üliõpilased; 12.7.3. tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida- Virumaal – täiskasvanute täienduskoolitustel (sh mikrokvalifikatsiooniõppes) osalejad. 12.8. Tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §- dele 28−30 ja Ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 15.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 ellu viimisel ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.3 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 1 1  alapunktides c–e nimetatud juhtudel. 15.3. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 200 000 eurot. 15.4. Kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 100 000 eurot. 15.5. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 15.6. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.7. Toetuse andja kohustub: 15.7.1. säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi; 15.7.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 15.8. ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. 1 2  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks" Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ Sissejuhatus Standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 artikli 94 lõiget 4 ja artikli 95 lõiget 4. Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted 1. Mõisted 1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and Training) on rahvusvaheline standard hariduse liigitamiseks. 1.2. Kutsehariduse tasemeõppe õppekava on hariduse andmisel aluseks olev dokument, mis määrab õppesisu, mahu ja õppekorralduslikud alused. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavad kehtivad kindlale kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi õppetase) ja on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS). 1.3. Tasemeõppe õppekoht on õpilasele loodud võimalus omandada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. 1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. Kutseõppes võib õpe alata aastaringselt. 1.5. Nominaalne õppeaeg (nominaalkestus) on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. Ühikuhinna rakendamine 2. Toetuse andmise aluseks on ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjoni protokolliline otsus tasemeõppe koolituskohtade loomiseks ESFi tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduse“ raames. Komisjoni kooskõlastuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava nimetus, õppetase, õppe maht, õppekohtade arv. 3. Ühikuhind lähtub õppekava õppetasemest vastavalt tabelile 1. Tabel 1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1676 (07.07.2023) alusel kehtestatud tasemeõppe õppija õppekulu ühel aastal (ühikuhind) vastavalt kutsehariduse formaalõppe õppetasemetele nimetatud määruse, ISCED standardi ja Eesti kutseharidusstandardi alusel 1 (3)  ISCED 1tase Haridustase2 Õppekava õppetase lähtuvalt Ühikuhind komisjoni kutseharidusstandardist 3 eurodes delegeeritud määruses 25 – Lower secondary 431 Kolmanda taseme kutseõpe 5773 põhihariduse education - tasemel õpe vocational ED25 (põhihariduse ülemine aste – kutseõpe ED25) 35 – Upper secondary 442 Neljanda taseme 5678 keskhariduse education - kutseõppe esmaõpe tasemel õpe vocational ED35 443 Neljanda taseme (keskharidus – kutseõppe jätkuõpe kutseõpe ED35) 441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe) 45 – Post-secondary non 452 Viienda taseme 6276 keskhariduse tertiary education - kutseõppe esmaõpe järgne õpe, vocational ED45 453 Viienda taseme mitte (kutseõpe kutseõppe jätkuõpe kõrgharidus keskhariduse baasil – kutseõpe ED45) 4. Ühikuhind sisaldab järgmisi õppe läbiviimisega seotud kulusid sh: 4.1. õpetajate, juhendajate ja tugipersonali palga- ning lähetuskulu, mis on otseselt seotud õppetöö läbiviimise ja juhendamisega, sh praktika külastamised; 4.2. koolihoonete, sh õpperuumide ülalpidamisega seotud kulud; 4.3. otseselt õppetöö läbiviimiseks kooli poolt pakutavad vajalikud õppematerjalid ja õpikud; 4.4. praktika ja töökohapõhine õpe töökohal; 4.5. õppetöö korraldamise juhtimis- ja halduskulud; 4.6. õppereiside ja -käikude kulu; 4.7. koolilõuna kulu; 4.8. sisseastumise ja lõpetamisega seotud kulud (sh kutseeksami kulu). 5. Ühikuks on tasemeõppe õppekohal täisajaga (vähemalt 60 EKAPi) õppija kulu ühel õppeaastal. 1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced- 2011http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced- 2011-en.pdfen.pdf 2 Commission Delegated Regulation (EU) 2023/1676 of 7 July 2023 supplementing Regulation (EU) 2021/1060 of the European Parliament and of the Council regarding the definition of unit costs, lump sums and flat rates and financing not linked to costs for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States EUR-Lex - 32023R1676 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv 2 (3) 6. Kui õppija õppekava järgne õppetöö maht õppeaastal on vähem kui 60 EKAPi, hüvitatakse õppekohal õppija kulud proportsionaalselt õppekava tegeliku mahuga vastaval õppeaastal. 7. Tasemeõppe õppekoha kulud ühel õppeaastal õppetöö mahuga vähemalt 60 EKAPi hüvitatakse järgnevalt: 7.1. õppekohal, tõendatult, õppima asumisel õppeaasta alguses ehk õppija nimekirja arvamisel või õppimisel õppeaasta algul 50% õppeaasta hinnast; 7.2. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta 6ndal kuul 30% õppeaasta hinnast; 7.3. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta viimasel kuul 20% õppeaasta hinnast. 8. Punkti 6 kohaldumisel õppel kestusega vähem kui üks õppeaasta või alla 60 EKAPi õppeaastal: 8.1. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta algul või õppija nimekirja arvamisel 50% õppeaasta proportsionaalsest ühikuhinnast; 8.2. õppekohal, tõendatult, õppimise viimasel kuul 50% proportsionaalsest ühikuhinnast. 9. Ühiku tekkimist tõendatakse: 9.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetest perioodiliselt koostatava aruandega, mis kajastab infot rahastamisallikaga „ÕÜF HAR“ õppekava, selle kestuse, õppekohtadel õppijate õppesse arvamise, õppes olemise ja katkestamiste kohta. 9.2. direktori käskkirjaga õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmise kohta. 10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tegelik, tõendatud õppijate arv õppekohtadel, õppetaseme ühikuhind (tabel 1) vastavalt punkti 7 või 8 tingimustele, täpsusastmega kaks komakohta. 11. Toetuse väljamaksmine toimub nominaalse õppeaja jooksul. 3 (3)