Vabariigi Valitsuse korraldus "1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1988. aasta protokolli muudatuste heakskiitmine"

Merekeele nõukoja ja Eesti Meremeeste Liidu seisukoht arvamuse avaldamiseks esitatud SOLASe muudatusi käsitlevate resolutsioonide eestikeelsete tõlgete heakskiitmise eelnõu kohta 18. detsember 2023 Merekeele nõukoda tunnustab eelnõu koostajate tööd, kuid ei saa anda soovitust eelnõu vastuvõtmiseks ja avaldamiseks praegusel kujul. Üldmulje on, et resolutsioone tõlkides pole üks tõlkebüroo juhindunud Riigi Teatajas olevast SOLASe Lisa terviktekstist, mille hoolikale erialasele ja keeletoimetamisele on merekeele nõukoja töörühm palju aega kulutanud. Selles on kasutatud täpsustatud termineid, mis arutati eelnevalt töörühmas läbi, ja lahendatud on ka merendustekstide sõnastamisprobleeme. Seetõttu tuleks seda kasutada eeskujuna ja allikana järgmiste resolutsioonide tõl kimisel . Merekeele nõukojal ei ole etteheiteid järgmiste resolutsioonide tõlgetele: - resolutsioon MSC 456(101) - resolutsioon MSC 474(102) - resolutsioon MSC 482(103). Kuid merekeele nõukoda ei pea eelnõusse sobivaks järgmis te resolutsioonide tõlkeid: - resolutsioon MSC 4 96 (10 5 ) - resolutsioon MSC 497(105) . Eeltoodust tulenevalt näeb nõukoda vajadust teha ümber ka eelnõu seletuskiri . 1. Soovitame nüüdsest ee l nõust välja jätta IMO resolutsiooni MSC 474 (102) ja selle eestikeelse tõlke , millega asendatakse terve SOLASe Lisa IV ptk . Ei saa pidada õigustatuks 2021. aastal põhjalikult läbitöötatud ja läbitoimetatud teksti asendamist praeguse toimetamata tõlkega, milles pole arvestatud merekeele nõukoja täpsustusi ja on vaid osaliselt arvestatud merekeele nõukoja keeleparandusi lõpptekstis. See peatükk langeks välja SOLASe Lisa teksti täpsusest ja terviklikkusest. Lisaks on tõlkebüroo omaalgatuslikult loonud uusi termineid, kuigi need on SOLASe Lisa Riigi Teatajas avaldatud IV ptk eestikeelses tekstis olemas. Resolutsiooni väljajätmise tõttu on vaja selles osas ümber teha ka seletuskiri. 2. Soovitame tõlkijale tagastada resolutsiooni MSC . 497(105) , et ta lähtuks tunnistuste vorm e parandades Riigi Teatajas avaldatud SOLASe Lisa Liite eestikeelsetest tekstidest. 3. Vea näiteid nende resolutsioonide tõlgetes on esitatud käesoleva kirja Lisas. 4. Hinnang tõlkebüroole on läbi arutatud merekeele nõukoja 12. detsembri koosolekul . Juhime tähelepanu, et t õlkebüroo on esitanud 2023. aastal samasuguse kvaliteediga tõlke , kui oli samas büroos tõlgitud ja merekeele nõukojale 2019. aastal esitatud terviktekst . Selle st saab teha järelduse, et selles tõlkebüroos pole piisavalt eesti keele ning olemasolevate allikate kasutamis oskust, kui sellise kvaliteediga tekst i on tõ l kebüroo pidanud väljastamiskõlblikuks . Seetõttu saab merekeele nõukoda soovitada: - mitte tagastada resolutsiooni MSC . 496(105) tõlget tõlkebüroole parandamiseks, sest on ilmnenud, et seal puudub selleks suutlikkus; - tellida ja tasustada resolutsiooni MSC . 496(105) tõlke põhjalik erialane ja keeleline toimetamine enne, kui sellest saab korralduse eelnõu , mis kiidetaks Vabariigi Valitsuse poolt heaks ja mis asenda ks praeguse korrektse IV peatüki SOLASes . Lisa: Näiteid ja märkusi SOLASe regulatsioonide MSC . 496(105) ja MSC . 497(105) tõlgete kohta . Merekeele nõukoja esimees kapten Peeter Veegen Merekeele nõukoja sekretär Malle Hunt Eesti Meremeeste Liit Lisa Näiteid ja m ärkusi SOLAS e re so l u tsioonide MSC . 496(105) ja MSC .4 97(105) tõlgete kohta Näidetes on kasutatud järgmist märgistust: - sinisega on lause olemasolevast SOLASe tekstist, lk 278-279: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/2221/2202/1007/SOLAS_kons_lisa_01012017.pdf# - mustaga on tõlkebüroo esitatud tekst - värviliselt on märgitud vead tõlkebüroo tekstis - seejärel on esitatud selgitused vigade kohta. 1. Resolutsioon MSC . 496(105) ptk IV reegel 1 , esimesed 3 punkti: Reegel 1 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki kõigile laevadele, mille kohta kehtivad käesolevad reeglid, ning kaubalaevadele kogumahutavusega 300 või rohkem. 1 ... kohaldatakse käesolevat peatükki kõikide laevade suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat reeglit, ning kaubalaevade suhtes , mille kogumahutavus on 300 ja rohkem . - kohaldatakse millele (mitte „suhtes“) - kõigi (mitte „kõikide“) - kui kogumahutavus on 300, siis ei ole see samal ajal „ja rohkem“, nt 301 – p.o 300 või rohkem. 2 Käesolevat peatükki ei kohaldata laevadele, mille kohta muidu kehtiksid käesolevad reeglid, kui need laevad sõidavad Põhja-Ameerika Suurel järvistul ja neid ühendavatel vetel ning nende lisajõgedel kuni idas St. Lamberti lüüsi madalama väljapääsuni Montrealis Quebeci provintsis Kanadas. [1] 2 Käesolevat peatükki ei kohaldata nende laevade suhtes, mille suhtes käesolevaid reegleid muul juhul kohaldataks , kui sellised laevad sõidavad Põhja-Ameerika Suure järvistu ja nende ühendus- ja lisavete piires kuni Kanadas Québeci provintsis asuva St Lamberti lüüsi alumise väljapääsuni Montreali juures. - „sellised“ laevad – p.o need laevad (mõe l dud pole laevatüüpi) - ülejäänud lause osa moodustamiseks tuleb seda piirkonda vaadata kaardilt ja kirjeldada eesti keeles (tõlkides tuleb edasi anda mõtteid, mitte sõnu) - tekstist ei selgu , mis on „ühendusveed“ ja „lisaveed“. 3 Mitte ükski käesoleva peatüki säte ei takista hädasolevat laeva, päästepaati ja -parve või inimest kasutamast nende käsutuses olevaid vahendeid tähelepanu äratamiseks, oma asukohast teatamiseks ja abi kutsumiseks. 3 Ükski käesoleva peatüki säte ei takista laeva , päästevahendi või merehätta sattunud isiku poolt nende käsutuses olevate vahendite kasutamist tähelepanu äratamiseks, oma asukoha teatavaks tegemiseks ja abi saamiseks. - ainult isik on „merehätta sattunud“, see konstruktsioon ei käi hädasoleva laeva ega päästevahendi kohta; kogu lause tuleb eestikeelseks ümber sõnastada ja vältida liigseid sõnu, et lause oleks kergemini arusaadav. Viide 1 - kehtivad laevadele (mitte „suhtes“) Reegel 2 Mõisted ja määratlused 1 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisted allpool määratletud tähenduses: Reegel 2. Mõisted 1 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid allpool kindlaksmääratud tähenduses. .1 sillast silda side – ohutusside laevade vahel kohast, kust laevu tavaliselt juhitakse; .2 „ Sildadevahelised sideteated“ – laevade vaheline ohutusraadioside asukohast , kust laevu tavaliselt juhitakse. - „ Sildadevahelised sideteated“ on põhjendamatu ja konsulteerimata terminiloome. .2 ööpäevane vaht – raadiovaht, mida ei katkestata, välja arvatud lühikesteks ajavahemikeks, kui laeva vastuvõtuvõime on raskendatud või on side takistatud oma laeva seadmete plaanilise hoolduse või kontrolli tõttu; .3 „ Pidev raadiokuuldel olemine “ – asjaomane raadiokuuldel olemine ja kuulamisvalve säilitamine ei tohi katkeda, välja arvatud lühikesteks ajavahemikseks, kui laeva vastuvõtuvõime on häiritud või blokeeritud tema enda side tõttu või kui seadmed on perioodilisel hooldusel või kontrollimisel. - p õhjendamatu terminiloome .3 digitaalne valikkutsung (DSC) – digitaalkoode kasutav tehnika, mis võimaldab raadiojaamal võtta ühendust teise jaama või jaamade rühmaga ja neile teavet edastada ning mis vastab rahvusvahelise raadioside nõustamiskomisjoni ( International Radio Consultative Committee , CCIR) asjakohastele soovitustele; [2] 4 „Digitaalne selektiivkutsung (DSC)“ – digitaalkoode kasutav tehnika, mis võimaldab raadiojaamal luua kontakti teise jaamaga või jaamarühmaga ja edastada sellele teavet ning mis vastab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu raadiosidesektori (ITU-R) asjakohastele soovitustele. - p ole arvestatud olemasolevat terminit .5 tavaraadioside – raadioside teel toimuv tööotstarbeline ja avalik teabeliiklus, välja arvatud häda-, kiir- ja ohutussõnumid; .6 „ Üldine raadioside“ – muud teated kui häda-, kiir- ja ohutusteated. - p õhjendamatu terminiloome .8 asukoha määramine – hädasolevate laevade, lennukite, üksuste või inimeste leidmine; .9 „Asukoha määramine“ – laevade, õhusõidukite, päästevahendite või hädas olevate isikute leidmine. - vigane tõlge ( the finding of ships , aircraft , survival craft or persons in distress ) – „in distress “ käib selles lauses ka laevade j m kohta . Reegel 1 e simese 3 lõigu kohta (1/3 lk) ja mõnede mõistete kohta toodud näidetest piisab, et selgitada , kui palju ja mis laadi tööd on vaja selle 44-leheküljelise dokumendiga teha, enne kui seda saab Eestis riigikeeles kasutama hakata. Praegusel kujul on tõlge korralduse eelnõuks kõlbmatu, see vajab asjatundlikku toimetamist ja võrdlemist Riigi Teatajas ilmunud SOLASe Lisa IV peatüki eestikeelse tõlke ga. 2. Reso l utsioon MSC . 497(105) Reisilaeva ohutuse tunnistus Lisa Liide , lk 1-2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/2221/2202/1007/SOLAS_kons_lisa_liide.pdf# Kodusadam Registreerimis sadam Viide 3 IMO numbrile : Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15) Kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) laeva identifitseerimisnumbri kavaga , mille organisatsioon võttis vastu resolutsiooniga A.1117(30). - SOLASe tekstis on IMO tuvastusnumber - kogu SOLASe eestikeelses tekstis nimetatakse ingliskeelset „ the Organization “ IMOks , nagu see on selgitatud I ptk reeglis 4b , sest eesti keeles pole määravat artiklit, mis seda organisatsiooni teistest organisatsioonidest eristaks ja võimaldaks tõlkes arusaadavaid lauseid. Kuupäev, mil pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus Kuupäev, mil kiil pandi maha või mil laev oli samalaadses ehitusjärgus - kiilu ei panda „maha“, väiksem laev võib kiilupanekul olla ka põhi ülespidi 2.1. laev vastab konventsiooni nõuetele järgmise osas: laev vastab konventsiooni nõuetele järgmise suhtes : 2.1.1. konstruktsioon, pea- ja abimasinad, katlad ja muud survemahutid; 2.1.1. konstruktsioon, pea- ja abi mehhanismid , katlad ja muud survemahutid; - laeval on pea- ja abimasinad 2.1.2. veetihedateks vaheruumideks jaotamise lahendus ja detailid; 2.1.2. vee kindlad vaheruumid, nende seadmed ja detailid - „ the watertight subdivision arrangements “, p.o veetihedad ja need pole „vaheruumide seadmed“ 2.1.3. järgmised vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid: 2.1.3. järgmised vaheruumideks jaotamise laadungi märgid. - „load line “ ei ole lastiliin , see on vabapardamärk. Esitatud 1 lk pikkusest tekstist leitud näidetest selgub, et selle resolutsiooni 21 lk pikkune tõlge ei ole korralduse eelnõuks veel valmis. Selle tõlke suudaks tõlkebüroo arvatavasti viia vastavusse Riigi Teatajas avaldatud SOLASe Lisa Liite terminite ja väljenditega. Näited valinud Madli Vitismann Kristen Michael Teie 28.11.2023. nr 1-5/23/5592 Kliimaminister Kliimaministeerium Meie 19.12.2023 nr 11-39/V/1646 Vabariigi Valitsuse korraldus "1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1988. aasta protokolli muudatuste heakskiitmine“ Austatud minister TalTech Eesti Mereakadeemia ei kooskõlasta VV korralduse eelnõu ning toetab Merekeele nõukoja seisukohti (pöördumine lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Roomet Leiger direktor TTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | EESTI MEREAKADEEMIA Kopli 101 Tel 613 5500 111712 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee