Justiits- ja Digiministeerium Teie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1, JDM/26-
[email protected] 0692/-1K
Meie 02.07.2026 nr 1.2-3/1489-3
Kooskõlastuskiri täitemenetluse
seadustiku võlgniku sissetuleku
arestimise regulatsiooni muutmisele
Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsuse võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmiseks ja võlgniku
sissetuleku regulatsiooni ajakohastamiseks (edaspidi VTK). Toetame eesmärki muuta
täitemenetlus selgemaks, ühetaolisemaks ja ajakohasemaks, sealhulgas võlgnikule kätte
jääva raha arvestamise põhimõtete täpsustamist. Samas peame oluliseks, et kavandatavate
muudatustega ei vähendataks elatisnõuete täitmise efektiivsust ega suurendataks võimalusi
sissetulekute varjamiseks. Lisaks tuleb arvestada, et VTK-ga võivad kaasneda
Sotsiaalkindlustusametile arendusvajadused ja täiendav halduskoormus seoses kolmandatele
isikutele pandavate teavitamis- ja andmevahetuskohustustega.
1.Võlgniku kontode kohta andmete esitamine
VTK näeb ette võlgniku kohustuse esitada andmed oma kontode kohta ning arestivaba summa
kasutamise võimaluse sidumise ühe kontoga. Peame oluliseks, et regulatsioon hõlmaks mitte
üksnes võlgniku enda nimel avatud kontosid, vaid ka võlgniku poolt faktiliselt kasutatavaid
kontosid, sealhulgas kolmandate isikute kontosid. Samuti tuleks täpsustada, millised on
andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise tagajärjed. Ilma selgete
tagajärgedeta võib regulatsiooni praktiline mõju jääda piiratud ulatusega.
2. Kolmanda isiku roll ja otsekinnipidamise säilitamine elatisasjades
Oluliseks küsimuseks peame kolmanda isiku rolli muutmist. Mõistame eesmärki vähendada
tööandjate ja teiste väljamakse tegijate halduskoormust olukorras, kus väljamakse tehakse
võlgniku Eestis avatud kontole. Samas ei tohiks see kaasa tuua elatisnõuete täitmise
nõrgenemist. Teeme ettepaneku kaaluda lahendust, mille kohaselt elatisnõude puhul ei
kohaldata kolmanda isiku vabastust automaatselt, vaid säilib võimalus nõuda vajaduse korral
tööandjalt või muult väljamakse tegijalt otsekinnipidamist. See aitaks vältida olukorda, kus raha
liigub enne kontoaresti rakendumist mujale või võlgnik suunab oma sissetuleku sellisele
kontole, millele arest tegelikult ei ulatu.
3. Elatisnõude prioriteetsuse säilitamine
Palume arvestada, et lapse elatisnõue ei ole tavaline rahaline nõue, vaid lapse ülalpidamise
tagamise vahend. Kehtiv täitemenetluse seadustik käsitleb elatisnõudeid juba praegu
eelisjärjekorras, sealhulgas nõuete rahuldamise järjekorra osas. See põhimõte ei tohi
kavandatavate tehniliste või süsteemsete muudatustega nõrgeneda. Seetõttu palume eelnõu
koostamisel selgelt reguleerida, et elatisnõude prioriteetsus säilib ka arestimisakti muutmisel,
peatamisel, uuendamisel ning mitme arestimisakti samaaegsel täitmisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee /
Registrikood 70001952
4. Mõju pankroti- ja maksejõuetusmenetlustele
VTK-s on õigesti juhitud tähelepanu vajadusele hinnata muudatuste mõju pankroti- ja
maksejõuetusmenetlustele. Peame seejuures oluliseks, et võlgniku liikumine
maksejõuetusmenetlusse ei vähendaks lapse nõude tegelikku täidetavust. Elatisnõude eripära
ja lapse huvi tuleb arvesse võtta ka maksejõuetusmenetlusega seonduvate muudatuste
väljatöötamisel.
5. Mittearestitavate sissetulekute piiratud arestimise võimalus
Mittearestitavate sissetulekute osas toetame VTK-s käsitletud suunda võimaldada teatud
juhtudel piiratud ulatuses sissenõuet ka sellistele sissetulekutele olukorras, kus kõik või valdav
osa võlgniku sissetulekutest on mittearestitavad. Seejuures tuleb siiski tagada selged
kriteeriumid ning võlgniku ja tema ülalpeetavate minimaalne toimetulek. Selline lahendus võib
olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus kehtiv regulatsioon võimaldab võlgnikul sisuliselt
püsivalt täitmisest kõrvale hoida.
6. Kohtutäituri õigus muuta aresti tingimusi omal algatusel
Kohtutäituri õigust muuta aresti tingimusi omal algatusel, sealhulgas juhtudel, kui ilmneb
sissetulekute suunamine kolmandate isikute kontodele, tuleb pidada vajalikuks. Õigusselguse
ja vaidluste vältimise huvides peaks seadus siiski täpsemalt kirjeldama peamised olukorrad,
millal täitur võib selliselt sekkuda. See on oluline nii võlgniku õiguste kaitseks kui ka selleks, et
tagada täitemenetluse tegelik efektiivsus.
7. Konto arestimise andmete ajakohastamise tähtaeg
Konto arestimise andmete ajakohastamise osas leiame, et VTK-s pakutud kuni 10 tööpäevane
tähtaeg on liiga pikk. Selline ajavahemik võib praktikas võimaldada vahendite ümberliigutamist
enne aresti korrigeerimist. Peame põhjendatuks tähtaega oluliselt lühendada või võimaldada
andmete ajakohastamine viivitamata, võimalusel automatiseeritult. Kohtutäituri
kaalutlusotsuse puhul tuleb tagada, et võlgnik ei saaks menetluse tehnilisi vaheetappe
kasutada sissetuleku varjamiseks.
8. Rakenduslikud ja infotehnoloogilised mõjud Sotsiaalkindlustusametile
Eraldi juhime tähelepanu kavandatavate muudatustega kaasnevatele rakenduslikele ja
infotehnoloogilistele mõjudele. Sotsiaalkindlustusametil on täna kohtutäituritega kasutusel
mass- ja üksikpäringu võimalus, mille kaudu antakse muu hulgas teavet maksekanali kohta.
Need teenused toimivad praegu kohtutäituri algatatava päringu alusel.
Sotsiaalkindlustusamet ei edasta kehtiva korralduse järgi kohtutäituritele eraldi teavet isiku
konto muutmise kohta. Sellise teavituse või andmevahetuse lisandumine eeldaks
olemasolevate teenuste ümbertegemist ning tooks kaasa arendusvajadused ja edasise
halduskoormuse.
Seetõttu palume eelnõu koostamisel täpsemalt kirjeldada kavandatavat andmevahetuse
protsessi. Muu hulgas vajab selgitamist, kas edaspidi saadetakse Sotsiaalkindlustusametile
teadmiseks ka arestimisakte olukorras, kus amet ei pea neid täitma; kas amet peab hakkama
teavitama kõigist kontot vahetanud isikutest või üksnes nendest, kelle suhtes on kohtutäituril
nõue menetluses; milliseid andmeid päringu või teavituse raames vahetatakse; ning kas
Sotsiaalkindlustusametile hakkavad laekuma kinnipidamiseks konkreetsed protsendid või
summad. Need küsimused mõjutavad otseselt arendusvajaduste ulatust, eelarvevajadust ja
rakendamise ajakava.
Palume Sotsiaalkindlustusamet kaasata eelnõu edasisse menetlusse võimalikult varases
etapis, et oleks võimalik hinnata muudatuste rakendamise tehnilist teostatavust, arendus- ja
eelarvevajadusi ning ajakava. Esialgse hinnangu kohaselt võib uus X-tee arendus maksta
2
keskmiselt ligikaudu 70 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid täpsem hinnang on
võimalik anda alles pärast andmevahetuse ja arendusvajaduste detailide selgumist.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt toetame täitemenetluse regulatsiooni ajakohastamist ja selgemaks muutmist,
kuid peame vajalikuks, et kavandatavad muudatused ei vähendaks elatisnõuete täitmise
efektiivsust, ei suurendaks motivatsiooni töötada mitteametlikult või varjata sissetulekuid ega
tooks rakendusasutustele kaasa katmata arendus- ja halduskoormust. Palume eelnõu
koostamisel arvestada eespool esitatud märkustega ning kaasata Sotsiaalkindlustusamet
edasisse menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Ulvi Tüllinen
[email protected]
Helen Meumers
[email protected]
Rebeka Pintson
[email protected]
3