Vastuskiri

Kert Lapimaa Teie 05.06.2026 MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti [email protected] Meie 30.06.2026 nr 18-1/26/1055-6 Vastus korduvale pöördumisele seoses tuuleparkide müra, infraheli ja hindamismetoodikatega Austatud Kert Lapimaa Täname pöördumise eest. Kliimaministeerium on Teile tuuleparkide mõjuhindamise praktika põhimõtteid selgitanud põhjalikult oma 10.04.2026 vastuskirjas nr 18-1/26/1055-4. Jääme seisukohale, et Teie korduv pöördumine ei anna alust varasema seisukoha muutmiseks. Kliimaministeeriumile teadaolevalt on samadel seisukohtadel ka teised riigid. Uppsala Ülikooli professori Ken Mattssoni viidatud teadusartikli alusel ei ole tuuleparkide infraheli hindamise praktikat muudetud (sh Rootsis). Kliimaministeerium märgib täiendavalt, et Eestis kasutatavad tuuleparkide mõju (sh infraheli) hindamise põhimõtted ei erine sisuliselt teiste Euroopa riikide praktikast. Tuuleparkide mõjuhindamine tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele ning metoodikatele, mida kasutatakse laialdaselt ka riikides, kus tuuleenergia arendamisel on pikaajaline kogemus, sealhulgas Taanis, Saksamaal, Soomes ja Rootsis. Seetõttu ei ole alust väita, et Eestis kasutatavad hindamismeetodid (nt keskkonnamõju strateegiline hindamine) on vananenud või vähem usaldusväärsed kui teistes Euroopa riikides rakendatavad lähenemised. Tuuleparkide infraheli võimalike tervisemõjude käsitlemine ja järelevalve kuulub Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi pädevusse. Parimad teadus- ja tõenduspõhised teadmised tuuleparkide infraheli tervisemõjude kohta leiate Terviseameti kodulehelt 1 ja Tartu Ülikooli 2025. aastal valminud uuringust 2 . Kliimaministeerium lähtub oma seisukohtade kujundamisel Eesti tervisevaldkonna ekspertide hinnangutest infraheli tervisemõjudele, rahvusvaheliselt tunnustatud 1 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid 2 https://kliimaministeerium.ee/tuulikute-tervisemojud-sustemaatiline-ulevaade-viimasel-viieteistkumnel-aastal Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 praktikast ning teaduskogukonnas laiemalt aktsepteeritud metoodikatest. Eeltoodust tulenevalt ei pea Kliimaministeerium vajalikuks viidatud küsimuste osas täiendava kohtumise korraldamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sander Salmu liikuvuse asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Kliimaministeeriumi 10.04.2026 kiri nr 18-1/26/1055-4 Koopia: Terviseamet , Sotsiaalministeerium , Alutaguse Vallavalitsus , Anija Vallavalitsus , Haapsalu Linnavalitsus , Haljala Vallavalitsus , Hiiumaa Vallavalitsus , Häädemeeste Vallavalitsus , Järva Vallavalitsus , Jõelähtme Vallavalitsus , Jõgeva Vallavalitsus , Jõhvi Vallavalitsus , Kadrina Vallavalitsus , Kastre Vallavalitsus , Kehtna Vallavalitsus , Keila Linnavalitsus , Kihnu Vallavalitsus , Kohila Vallavalitsus , Kohtla-Järve Linnavalitsus , Kose Vallavalitsus , Kuusalu Vallavalitsus , Lääne-Harju Vallavalitsus , Lääne-Nigula Vallavalitsus , Lääneranna Vallavalitsus , Lüganuse Vallavalitsus , Muhu Vallavalitsus , Mulgi Vallavalitsus , Mustvee Vallavalitsus , Märjamaa Vallavalitsus , Nõo Vallavalitsus , Paide Linnavalitsus , Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus , Põhja-Sakala Vallavalitsus , Põltsamaa Vallavalitsus , Pärnu Linnavalitsus , Raasiku Vallavalitsus , Rae Vallavalitsus , Rakvere Linnavalitsus , Rakvere Vallavalitsus , Rapla Vallavalitsus , Saarde Vallavalitsus , Saaremaa Vallavalitsus , Saku Vallavalitsus , Saue Vallavalitsus , Sillamäe Linnavalitsus , Tapa Vallavalitsus , Toila Vallavalitsus , Tori Vallavalitsus , Tõrva Vallavalitsus , Türi Vallavalitsus , Väike-Maarja Vallavalitsus , Valga Vallavalitsus , Viljandi Linnavalitsus , Viljandi Vallavalitsus , Vinni Vallavalitsus , Viru-Nigula vallavalitsus , Vormsi Vallavalitsus Rasmus Pruus, 625 3404,[email protected] Tauno Hilimon, 625 6476, [email protected]  Kert Lapimaa Teie 13.03.2026 MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti [email protected] Meie 10.04.2026 nr 18-1/26/1055-4 Vastus pöördumisele seoses tuuleparkide müra, infraheli ja hindamismetoodikatega Austatud Kert Lapimaa Anname teada, et kuna Teie kirja adressaatide hulgas olid ka Sotsiaalministeerium ja Terviseamet, on käesolev vastus koostatud koostöös nimetatud asutustega ning arvestab nende seisukohtadega. Juhime tähelepanu, et Uppsala Ülikooli teadlaste poolt avaldatud artikkel 1 käsitleb eelkõige madalsagedusliku heli ja infraheli leviku modelleerimist ning uue arvutusmeetodi valideerimist. Artikkel viitab, et infraheli levik võib teatud tingimustes ulatuda pikkade vahemaadeni, kuid ei järelda, et selline levik põhjustaks iseenesest tervisekahju. Avaliku info põhjal nähtub, et professor Ken Mattsson on teadlane, kelle töö keskendub eelkõige füüsikaliste protsesside matemaatilisele modelleerimisele ning numbriliste meetodite arendamisele 2 . Tema tegevus seisneb ennekõike arvutusmeetodite arendamises, mitte keskkonnamüra regulatiivses hindamises ega tervisemõjude määratlemises. Uute teaduslike mudelite rakendamine eeldab nende täiendavat valideerimist, korratavust ning võrdlemist olemasolevate meetoditega. See tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema võimelised sama metoodikat kasutades jõudma võrreldavate tulemusteni, mida kinnitavad ka helirõhutasemete mõõtmistulemused. Selleks peab meetod olema lisaks avaldamisele ka laiapõhjaliselt valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates hindamisolukordades. Prof Mattsoni arvutusmeetod ei ole käesoleval ajal laialdaselt kasutusel ega integreeritud rahvusvahelistesse standarditesse, juhendmaterjalidesse või normdokumentidesse soovitusliku meetodina. Müra hindamises rahvusvaheliselt aktsepteeritavad arvutusmetoodikad kujunevad laiapõhjalise teaduskirjanduse, rahvusvaheliste standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse müra hindamine nõuetekohaseks juhul, kui see on teostatud asjakohaste Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite alusel 3 . Eestis kasutatavad müra hindamise metoodikad (nt ISO 9613-2, mida kasutatakse nt tarkvaradega SoundPlan, CadnaA ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide 1 https://doi.org/10.1016/j.apacoust.2025.111156 2 https://www.uu.se/en/contact-and-organisation/staff?query=N96-1629 3 Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra - ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2 Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 praktikaga tuuleparkide mürahinnangute koostamisel. Kliimaministeeriumi tellimusel on 2025. aastal värskelt uuendatud ka tuuleparkide müra hindamise metoodika rakendamise põhimõtteid, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat ja ISO 9613-2:2024 uuendatud standardit 4 . Metoodika alusel koostatud mürahinnangud, sealhulgas erinevate konsultantide poolt teostatud modelleerimised, põhinevad konservatiivsel lähenemisel, mille käigus eeldatakse muuhulgas tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra leviku seisukohalt ebasoodsaid ilmastiku - ja tuuleolusid vastuvõtjate (nt elamute) suhtes, et vältida võimalike mõjude alahindamist. Seega võib Eestis tuuleparkide müra hindamisel kasutatavat metoodikat pidada aja- ja asjakohaseks; analoogne käsitlus on tuuleparkide müra hindamisel teistes Euroopa riikides. Tuuleparkide mürast (ja muudest mõjudest) tulenevaid võimalikke tervisemõjusid on põhjalikult käsitletud Tartu Ülikooli 2025. aasta ülevaateuuringus (leitav siit), mis koondab viimase 15 aasta teaduskirjanduse. Uuring hõlmas 32 kvaliteetset teadusartiklit, sealhulgas pikaajalisi põhjuslikke seoseid käsitlevaid uuringuid. Töös järeldati muuhulgas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Terviseameti rahvatervise labori andmetel teostatakse infraheli mõõtmisi sagedusvahemikus 0,8–20 Hz. Lähtudes Terviseameti rahvatervise labori poolt teostatud helirõhutasemete mõõtmistest Saarde5 ja Sopi-Tootsi6 tuuleparkide ümbruses, ei fikseeritud üheski müratundlikus hoones ega hoone juures asuvas mõõtmispunktis tulemusi, mis ulatuksid infraheli piirväärtuste lähedale, vaid jäid neist oluliselt madalamaks. Terviseamet on kinnitanud, et nende labori müra, sealhulgas infraheli mõõtmised on kooskõlas kehtivate õigusaktide ning rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu tasandil tunnustatud standarditega. Eeltoodust tulenevalt leiab Kliimaministeerium, et Teie kirjas esitatud seisukohti ei saa käsitleda tõendusena, et tuuleparkide tegevus kujutaks ohtu inimeste tervisele olukorras, kus kehtivate helirõhutasemete nõuete ületamist ei toimu, ega ka põhjendusena olemasolevate tuuleparkide kasutuslubade peatamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole alust peatada tuuleparkide arendusi ega kehtivaid kasutuslubasid üksikute analüüside põhjal, kui ei ole tõestatud nõuetele mittevastavus. Samuti ei ole põhjendatud kõigi projektide mürahinnangute ümberhindamine ilma laiapõhjalise teadusliku kinnituse ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodilise aluseta. Kliimaministeeriumi hinnangul annavad tuuleparkide müra hindamisel kasutatavad üldtunnustatud arvutusmetoodikad ning rahvusvahelistele standarditele vastavad mõõtmismeetodid usaldusväärse hinnangu tegelikele müratasemetele ning on praktikas asjakohaselt rakendatavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk kantsler Koopia: Sotsiaalministeerium, Terviseamet Rasmus Pruus, 6253404, [email protected] Lilli Tamm, 626 9133, [email protected] 4 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine. 5 https://utilitas.ee/failipank/saarde-tuulepargi-murauuring/ 6 https://sopitootsipargid.ee/et/avaleht/