Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmine

Siseministeerium 17.08.2017 nr 2-1/17-0200/17-6882 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Edastame Teile kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisad: 1. Määruse eelnõu (2 lk); 2. Määruse eelnõu lisa (1 lk); 3. Eelnõu seletuskiri (6 lk) Gerli Härmsalu 639 7650 [email protected] Harju 11 / 15072 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 14.07.2017 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2017 nr ………… Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 39¹ lõike 2 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruses nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kursusi korraldav isik koostab ja edastab elektrooniliselt jetijuhi eksami sooritanud isikute eksamiprotokolli Maanteeametile kolme tööpäeva jooksul jetijuhi eksami toimumisest arvates. (5) Kursusi korraldav isik on kohustatud teavitama Veeteede Ametit elektrooniliselt kursuste ja eksami toimumise ajast ja kohast ning eksami vastuvõtja või eksamikomisjoni liikmete nimed ja isikukoodid vähemalt viis tööpäeva enne nende algust.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe saamisel kontrollib Veeteede Amet, käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud nõude täitmist.“; 3) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jetijuhi tunnistuse mõõtmed on 53,98×85,6×0,76 mm.“; 4) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jetijuhi tunnistuse väljastab Maanteeamet isiku avalduse ja § 9 lõikes 4 nimetatud eksamiprotokolli või Veeteede Ameti või Maanteeameti arhiivis olevate muude jetijuhi tunnistuse omamise õigust tõendavate dokumentide alusel.“; 5) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avalduse saab esitada kolme tööpäeva möödumisel jetijuhi eksami edukalt sooritamisest.“; 6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:  „(21) Lõikes 1 nimetatud avalduse võib isik esitada elektroonilises vormis Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi kaudu autentimisega. (22) Jetijuhi tunnistuse taotlemisel Maanteeametis kasutatakse isiku nõusolekul liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat allkirjakujutist ja näokujutist, või fotot, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel kehtestatud fotole esitatavatele nõuetele. Liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot või näokujutist võib kasutada, kui see ei ole vanem kui viis aastat.“; 7) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Jetijuhi tunnistuse omanik võib taotleda uue jetijuhi tunnistuse väljastamist eelmise tunnistuse kehtivuse lõppemisel või muul põhjendatud juhul.“; 9) paragrahvi 11 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 11 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja duplikaat“; 11) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Jetijuhi tunnistus väljastatakse omanikule või tema esindajale allkirja vastu Maanteeametis. Jetijuhi tunnistuse omaniku taotluse alusel võib jetijuhi tunnistuse isikule kätte toimetada lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Lihtkirjaga saadetud jetijuhi tunnistus loetakse isikule väljastatuks, kui see on kätte toimetatud isiku elu- või asukoha aadressil. (9) Maanteeametis jetijuhi tunnistuse väljastamisel kaotab varem välja antud jetijuhi tunnistus kehtivuse uue jetijuhi tunnistuse üle andmisel omanikule või tema esindajale. Lihtkirjaga uue jetijuhi tunnistuse väljastamisel kaotab varem välja antud tunnistus kehtivuse uue tunnistuse valmimisele järgneval päeval. Kehtivuse kaotanud jetijuhi tunnistus tuleb selle omanikul mõistliku aja jooksul kasutuskõlbmatuks muuta. (10) Juhul, kui isik ei ole jetijuhi tunnistust lihtkirjaga kätte saanud 10 tööpäeva jooksul alates jetijuhi tunnistuse taotluse esitamisest, peab ta sellest Maanteeametit teavitama ning Maanteeamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks. Uue jetijuhi tunnistuse kättesaamiseks tuleb isikul pöörduda Maanteeametisse.“; 12) määruse lisa asendatakse käeoleva määruse lisaga (lisatud). Kadri Simson majandus- ja taristuminister Merike Saks kantsler Lisa Jetijuhi tunnistuse vorm  14.07.2017 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse § 39¹ lõike 2 alusel. Eelnõuga kohandatakse määrust seoses e-teenuste keskkonna kasutuselevõtuga Maanteeametis. Muudatuste eesmärk on lihtsustada jetijuhi tunnistuse (edaspidi: tunnistus) taotlemise ja väljastamise menetlust. Klient saab tellida tunnistuse lihtsalt ja edukalt läbi virtuaalse klienditeenindusbüroo ilma Maanteeameti büroo klienditeenindaja abita, sarnaselt juhiloa vahetamisele e-teeninduses. Taotluste esitamine ja menetlemine e-teenuste infosüsteemis võimaldab kokku hoida nii kliendi kui ka Maanteeameti ressursse. Süsteemi rakendamisega väheneb oluliselt klientide vajadus Maanteeameti büroode külastamiseks. Ühtlasi vähenevad nii büroode töökoormus kui ka ootejärjekorrad büroodes. Eelnõuga täpsustatakse isiku tunnistuse kätte saamise regulatsiooni. Tunnistust on võimalik kätte saada sellele Maanteeameti büroosse järele minnes või endale posti teel lihtkirjaga tellides. Aadressi saab isik ise e-teeninduse infosüsteemis või büroos tunnistust tellides valida. Muudatusega säästetakse kliendi aega, sest ta ei pea enam tunnistusele büroosse järele minema. Samuti ei pea klient vana tunnistust büroole hävitamiseks tagasi saatma, vaid saab selle ise kodus juhendi alusel kasutamiskõlbmatuks muuta. Vastava juhendi pakendab tunnistuse valmistaja koos postitatava tunnistusega ümbrikusse. Ühtlasi tehakse eelnõuga võimalikuks tunnistusel Politsei- ja Piirivalveameti isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva näo- ja allkirjakujutise kasutamine, kui tunnistuse taotleja seda soovib. Andmekogus oleva näokujutise kasutamine võimaldab Maanteeameti bürood külastaval kliendil aega ning Maanteeametil kulusid kokku hoida. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Andrus Raamat (tel. 6361114, e-post: [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse peaspetsialist Gerli Härmsalu (tel: 639 7650, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]) ning keeletoimetuse Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 Käesoleva määrusega muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ 1. mail 2015. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.04.2015, 17). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmeteistkümnest punktist. Kuna võrreldes kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määrusega nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ (edaspidi kehtiv määrus) on muudatusi alla poole teksti mahust, on eelnõu koostatud muudatuste loeteluna. Punktidega 1—3 muudetakse määruse §-i 9. Lõike 4 muudatusega kaasajastatakse jetijuhi eksami sooritanud isikute eksamiprotokollide edastamist Maanteeametile. Senise eraldi eksemplaride esitamise kohustuse asemel Veeteede Ametile ja Maanteeametile nähakse ette eksamiprotokollide edastamine üksnes ühele riigiasutusele – Maanteeametile ja seda elektroonilisel kujul. Sellega viiakse andmete edastamise nõue samadele alustele majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ §-s 50 tooduga. Muudatus on tingitud eesmärgist kaotada ära jetijuhi kursusi korraldava isiku poolt jetijuhi eksami sooritanute eksamiprotokollide edastamine Maanteeametile posti teel. Posti teel saadetud nimekirjad peab Maanteeameti büroo töötaja ükshaaval sisestama liiklusregistrisse. Vähendamaks töökoormust, on Maanteeameti e- teeninduse keskkonda loodud partnervaade erinevatele asutustele, kust juba täna saavad koolitusnimekirjasid liiklusregistrisse sisestada koolitusasutused (juhi-, ametikoolituse-, järelkoolituse- ja ADR koolitusnimekirjad). Seni, kuni vastav määrus seda ei luba ning arendus ei ole valmis, edastatakse eksamiprotokollid e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Lõike 5 muudatuse kohaselt peab kursusi korraldav isik Veeteede Ametit jetijuhi eksami toimumise ajast ja kohast teavitades edastama Veeteede Ametile ka määruse § 9 lõike 2 kohaselt määratud eksami vastuvõtja või moodustatud eksamikomisjoni liikmete nimed ja isikukoodid. Nimetatud sätte teise lause kohaselt peavad eksami vastuvõtjal ja eksamikomisjoni liikmetel olema jetijuhi tunnistus. Samas ei ole kehtivas määruses täpsustatud, kas ja kes eksami vastuvõtja pädevust kontrollib. Paragrahvi 9 uue lõikega 51 määratakse selleks asutuseks Veeteede Amet, kes peab kursusi korraldavalt isikult kavandatava eksami kohta info saamisel ennetavalt kontrollima, kas eksamit vastu võtma määratud isik vastab kehtestatud nõuetele ehk kas isikul on jetijuhi tunnistus. Punktiga 4 muudetakse määruse § 10 lõiget 2. Senine sätte sõnastus on aegunud, kuna selles nimetatud kujul enam tunnistusi ei väljastata. Tunnistused trükitakse trükikojas sarnaselt juhiloale, kuhu kantakse peale tunnistuse andmed ning turvaelemendid. Määrusesse jäävad alles tunnistuse mõõtmed ja lisatakse tüseduse mõõt, mis on samased juhiloa mõõtmetega. Punktiga 5 muudetakse määruse § 11 lõiget 1. Muudatusega täpsustatakse, et lisaks § 9 lõikes 4 nimetatud eksamiprotokollile väljastab Maanteeamet tunnistusi ka Veeteede Ameti või Maanteeameti arhiivis olevate muude tunnistuse omamise õigust tõendavate dokumentide alusel. Antud sätte lisamine on vajalik, kuivõrd lisaks § 9 lõikes 4 nimetatud värskelt jetijuhi eksami sooritanud isikutele võivad uut tunnistust taotleda ka need isikud, kellel on varasemalt tunnistus juba olnud, kuid selle § 11 lõikes 4 sätestatud 10 aastane kehtivus on lõppenud. Punktiga 6 muudetakse määruse § 11 lõiget 2. Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse tunnistuse saamiseks avalduse esitamise aeg seniselt viielt tööpäevalt kolmele tööpäevale. 2 Tulenevalt asjaolust, et edaspidi peab kursusi korraldav isik edastama jetijuhi eksami sooritanud isikute eksamiprotokolli Maanteeametile elektrooniliselt, kiireneb eksami sooritanute informatsiooni töötlemine, millest tulenevalt saab kiireneda ka tunnistuste väljastamise protsess. Punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 11. Paragrahvi täiendatakse lõikega 21, millega nähakse ette tunnistuse taotlemise avalduse esitamise võimalus elektroonilises vormis Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi kaudu autentimisega. Avalduse esitamine e-teenuste infosüsteemis võimaldab kokku hoida nii kliendi kui ka Maanteeameti ressursse. Antud süsteemi rakendamisega väheneb oluliselt klientide vajadus Maanteeameti teenindusbüroode külastamiseks. Ühtlasi vähenevad nii büroode töökoormus kui ka ootejärjekorrad büroodes. Klient saab tellida tunnistuse lihtsalt ja edukalt läbi virtuaalse klienditeenindusbüroo, ilma Maanteeameti büroo klienditeenindaja abita, sarnaselt juhiloa vahetamisele e-teeninduses. Määruse § 11 täiendatakse lõikega 22, millega nähakse tunnistuse taotlemisel isiku nõusolekul ette võimalus kasutada liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat allkirjakujutist ja näokujutist või fotot. Sellega muudetakse tunnistuse taotlemise protseduur sarnaseks majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ kehtestatud juhiloa taotlemise nõuetega (§ 4 lõike 21). Maanteeamet saab kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot või näokirjakujutist juhul, kui see ei ole vanem kui viis aastat. Sellisel juhul ei pea isik tunnistuse saamiseks enam tingimata uut fotot või näokujutist esitama. Punktiga 8 tunnistatakse määruse § 11 lõige 3 kehtetuks, kuna antud säte on aegunud. Säte kehtestati juhilubade regulatsiooni eeskujul, mis nägi ette, et kui juhiluba ei ole 12 kuu jooksul kehtivuse algusest välja võetud, siis tuleb uuesti edukalt sooritada vastav eksam. Jetijuhtide puhul ei ole sarnane regulatsioon asjakohane, kuna vees ei ole teedega sarnast liiklustihedust ning oht juhile ja kolmandatele isikutele on jetiga liiklemisel oluliselt väiksem. Lisaks võib meresõiduohutuse seaduse kohaselt veesõidukit, millel on mootori võimsus kuni 25 kW, juhtida ka väikelaevajuhi tunnistust omamata, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast. Seega ei anna 12 kuu jooksul tunnistuse mitteväljavõtmine ka kindlat tõestust, et isik ei ole üldse veesõidukit juhtinud ning tema oskused ja teadmised on oluliselt halvenenud. Punktiga 9 muudetakse § 11 lõiget 5. Tunnistuse duplikaate enam tunnistuse kaotamise, hävimise ja varastamise korral ei väljastata (vt täpsemat selgitust eelnõu punkti 10 kohta). Muudatusega nähakse ette, et isikul on võimalus taotleda uus tunnistus eelmise tunnistuse kehtivuse lõppemisel või muul põhjendatud juhul. Muu põhjendatud juhtum on näiteks eelmise tunnistuse vargus, hävimine, kaotamine, kasutuskõlbmatuks muutumine või selles sisalduva kande loetamatuks või ebaõigeks muutumine. Tunnistusel sisalduv kanne on muutunud loetamatuks näiteks juhul, kui sellelt ei ole enam võimalik tuvastada või fotolt ära tunda tunnistuse omanikku. Tunnistusel sisalduv kanne muutub ebaõigeks tunnistuse omaniku andmete (näiteks nimi) muutumisel. Uue tunnistuse taotlemiseks tuleb Maanteeametile esitada vastav avaldus. Tunnistuse väljastamisel kordub sisuliselt määruse § 11 lõikes 1 kirjeldatud menetlus. Punktiga 10 tunnistatakse määruse § 11 lõige 6 kehtetuks. Sellega muudetakse tunnistuse väljastamise protseduur sarnaseks juhiloa väljastamise protseduurile, kus ei ole mõistet duplikaat: juhiloa kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse isikule uus juhiluba kehtivusega 10 aastat. Juhiluba on sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ning tunnistus on jetijuhi juhtimisõigust tõendav dokument, seega on mõistlik vastavate dokumentide väljastamise loogika ühtlustada. Lisaks võimaldab duplikaadi mõiste kaotamine hoida kokku riigi raha e- 3 teeninduse arenduses (tunnistuse taotlemine Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas). Muudatus on ajendatud ka 01.01.2014 aastal jõustunud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muudatustest, millega kaotati eraldi riigilõiv duplikaadi väljastamise eest. Punktiga 11 muudetakse § 11 lõiget 7. Muudatus tuleneb § 11 lõike 6 muudatustest, mille kohaselt kaotatakse tunnistuste puhul ära duplikaadi mõiste. Punktiga 12 täiendatakse määruse § 11 lõigetega 8−10, mis reguleerivad tunnistuse kättesaamist. Uue lõikega 8 täpsustatakse, et lisaks omanikule võib tunnistuse üle anda ka tema esindajale allkirja vastu. Haldusmenetluse seaduse § 13 lõike 3 kohaselt kohaldatakse haldusmenetluses esindusele küll tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kuid normi rakendaja parema selguse ja arusaadavuse tagamiseks on esindaja kasutamise õigus ka määruses üle korratud. Esindaja peab esitama volikirja või muu dokumendi, mis tõendab isiku esindamise õigust. Lisaks täpsustatakse, et isikule võib tunnistuse saata tema määratud postiaadressile, mis hoiab kokku nii isiku aega kui ka Maanteeameti tööjõu ressurssi. Vastav soov tuleb isikul avaldada tunnistuse taotlemisel. Kogu tunnistuse taotlemise protsessi saab isik teostada Maanteeameti e-teeninduses kodust lahkumata, sarnaselt juhiloale. Juhul, kui isik nõustub temale tunnistuse väljastamisega lihtkirjaga, loetakse tunnistus väljastatuks, kui see on kätte toimetatud isiku elu- või asukoha aadressil. Postiseaduse § 29 lõike 1 kohaselt loetakse postisaadetis kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. Sama paragrahvi teise lõike järgi toimetatakse lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis saajale kätte postkasti kaudu, kui puudub teistsugune kokkulepe. Seega on tunnistus isikule kätte toimetatud seda sisaldava lihtkirja jõudmisega isiku postkasti. Lõikega 9 täpsustatakse vana tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Maanteeameti büroost tunnistuse kättesaamisel kaotab varem väljastatud tunnistus kehtivuse uue tunnistuse isikule üleandmisel. Lihtkirjaga uue tunnistuse kättetoimetamisel kaotab varem välja antud tunnistus kehtivuse tunnistuse valmimisele järgneval päeval. Isikule pannakse kohustus varem väljastatud tunnistus mõistliku aja jooksul kasutuskõlbmatuks muuta. Antud meetodi kasutuselevõtt säästab isiku aega ning ei nõua tema spetsiaalset kohaletulekut büroosse. Samuti ei pea isik vana tunnistust büroole hävitamiseks tagasi saatma, sest ta saab vana tunnistuse ise kodus juhendi alusel kasutamiskõlbmatuks muuta. Juhise, kuidas vana tunnistus kasutamiskõlbmatuks muuta, leiab isik uue tunnistusega ümbrikusse pakendatud infolehelt ning lisaks infolehel olevale juhisele veel ka Maanteeameti infotelefonilt ning büroost. Lõikega 10 nähakse ette regulatsioon juhuks, kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud 10 tööpäeva jooksul. Isikul kohustub teavitama sellest Maanteeametit ning Maanteeamet tunnistab väljastatud tunnistuse kehtetuks. Isik võib Maanteeametit teavitada telefoni, e-posti, lihtkirja teel või tulles büroosse kohale. Uue tunnistuse kättesaamiseks peab isik pöörduma Maanteeametisse. Teistkordselt tunnistust lihtkirjaga koju ei saadeta. Eelnõu punktiga 13 muudetakse ja kehtestatakse määruse lisa „Jetijuhi tunnistuse vorm“ uues redaktsioonis, mille üleval vasakul nurgas olev ARK logo on asendatud turvaelemendiga EST ning tunnistuse tagaküljel paremal allnurgas on eemaldatud ARK logo. Vastav muudatus on tingitud asjaolust, et Maanteeamet on loobunud ARK logost ning Maanteeametil on kohustus järgida valitsusasutuste ühiseid kujundusreegleid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4  4. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju. Määrusest tulenevad mõjud avalduvad peamiselt majandusele, samuti regionaalarengule ning riigiasutuste korraldusele. Kavandatav muudatus: kogu määrus. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: tunnistust taotlevad isikud Mõju kirjeldus: tunnistuste taotlemine e-keskkonnas ning selle kättetoimetamine posti teel vähendab isikule negatiivset halduskoormust – isik ei pea enam tunnistuse taotlemiseks ning selle kätte saamiseks ilmtingimata Maanteeameti teenindusbüroosse kohale minema, vaid saab tunnistust taotleda läbi interneti, mis aitab isikul hoida kokku aega ning kulusid. Isiku kulud vähenevad nii otseselt (RLS § 222 lõike 4 kohaselt on jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamise riigilõiv 26 eurot, dokumendi taotlemisel elektrooniliselt aga 20 eurot) kui ka kaudselt (ajaline kokkuhoid). Muudatuste tulemusena paraneb infoühiskonna teenuste kättesaadavus ja kasutamine. Tegemist on positiivse mõjuga. Mõju ulatus: väike – uuendusena saab võimalikuks tunnistuse elektrooniline taotlemine ning isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva foto või näo- ja allkirjakujutise kasutamine. Samas juhul, kui isik ei soovi andmekogus olevat fotot või näokujutist kasutada või kui see on vanem kui viis aastat, peab ta siiski tegema foto ning viima selle büroosse. Posti teel tunnistuse väljastamine on võimalik juba 02. juunil 2015. a jõustunud määruse muudatustega, käesolevate muudatustega tehakse antud regulatsioonis täpsustusi. Mõju avaldumise sagedus: väike – kokkupuude mõjuga on ebaregulaarne ja harv. Mõju puudutab üksnes isikuid, kes taotlevad kas esmakordselt tunnistust või kes taotlevad seda olemasoleva tunnistuse aegumise tõttu (kord 10 aasta jooksul). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju majandusele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. Kavandatav muudatus: kogu määrus. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule. Mõju sihtrühm: tunnistust taotlevad isikud, kes elavad piirkondades, kus Maanteeameti büroosid ei ole Mõju kirjeldus: senise regulatsiooni kohaselt ei olnud võimalik tunnistuse taotlemine e- keskkonnas, mistõttu pidid kõik tunnistust taotlevad isikud pöörduma Maanteeameti büroosse. Maanteeametil on üle Eesti aga 17 bürood, mis kõik paiknevad suuremates keskustes. Eelnõu kohaselt saab isik tunnistuse taotluse esitada internetis ning samuti nõustuda tunnistuse kättetoimetamisega posti teel. Seega muutub tunnistuse taotlemine ja kättesaamine väljaspool keskust elavatele inimestele oluliselt lihtsamaks. Mõju ulatus: väike – uuendusena saab võimalikuks tunnistuse elektrooniline taotlemine ning isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva foto ja näo- ja allkirjakujutise kasutamine. Samas juhul, kui isik ei soovi andmekogus olevat fotot või näokujutist kasutada või kui see on vanem kui viis aastat, peab ta siiski tegema foto ning viima selle büroosse. Posti teel tunnistuse väljastamine on võimalik juba 02. juunil 2015. a jõustunud määruse muudatustega, käesolevate muudatustega tehakse antud regulatsioonis täpsustusi. Mõju avaldumise sagedus: väike – kokkupuude mõjuga on ebaregulaarne ja harv. Mõju puudutab üksnes isikuid, kes taotlevad kas esmakordselt tunnistust või kes taotlevad seda olemasoleva tunnistuse aegumise tõttu (kord 10 aasta jooksul). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest negatiivne mõju puudub. 5 Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju regionaalarengule on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. Kavandatav muudatus: kogu määrus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: Maanteeamet Mõju kirjeldus: senise regulatsiooni kohaselt ei olnud võimalik tunnistuse taotlemine e- keskkonnas, mistõttu pidid kõik tunnistust taotlevad isikud pöörduma Maanteeameti büroosse. Eelnõu kohaselt saab isik tunnistuse taotluse esitada internetis ning samuti nõustuda tunnistuse kättetoimetamisega posti teel. Seega on eelnõul positiivne mõju Maanteeameti töökorraldusele – töö hulk väheneb, mis võimaldab hoida kokku kulusid tööjõu pealt, ning samuti on võimalik büroosse pöörduvaid isikuid kiiremini teenindada. Mõju ulatus: väike – kõik tunnistust taotlevad isikud ei pruugi teada võimalusest taotleda tunnistust läbi e-keskkonna ning juhul, kui isikul ei ole isikut tõendavate dokumentide andmebaasis vähem kui viie aasta vanust fotot või näokujutist või kui isik siiski ei soovi olemasolevat fotot või näokujutist kasutada, pöördub ta siiski büroosse. Mõju avaldumise sagedus: väike – mõju sõltub tunnistust taotlevate ning e-keskkonda kasutavate isikute arvust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju Maanteeametile on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tunnistuse taotlemine e-teeninduses ning tunnistuste posti teel saatmiseks kaasnevad Maanteeametile kulutused infosüsteemide (e-teeninduse keskkond) arendamisele. Maanteeametil infosüsteemide arendamiseks vajalikud kulutused tehakse Maanteeameti eelarve vahendite arvelt üldise e-teeninduse keskkonna arendamise summade raames. Seoses e-teenuste kasutuselevõtuga vähenevad Maanteeameti kulutused. 2015. aastal oli Maanteeameti e-teenuste kasutatavus 44% kogu toimingute arvust, mis on kättesaadavad paralleelselt nii e-teeninduses, kui ka büroos. Juhiloa vahetamise võimalust kasutati 2015. aastal e-teeninduses 58% kogu juhiloa vahetamise toimingute arvust. 2015. aastal väljastas Maanteeamet 36 jetijuhi tunnistust. Seega väheneks füüsiliselt Maanteeameti liiklusregistri bürood külastavate isikute arv ligikaudu 15 võrra. Kuna tunnistuse taotlemise protsess on sarnane väikelaevajuhi tunnistuse taotlemisega, kus eelmine aasta väljastati ligikaudu 2700 väikelaevajuhi tunnistust ning eeldatavalt kasutaksid e-teenindust aastas 1300 inimest, siis on mõttekas tunnistuse taotlemine viia e-teenindusse koos väikelaevajuhi tunnistuse taotlemisega, kuna tegemist on loogikalt sama protseduuriga. Kokkuvõtvalt kasutaksid jetijuhi ja väikelaevajuhi tunnistuse taotlemist e-teeninduses ligikaudu 1315 isikut aastas. Kuivõrd liiklusregistri büroodes teenuseid tarbivate isikute vähenemisel on võimalik vähendada ka neid teenindavate töötajate arvu, kulutusi kontoritehnikale ja blankettidele jne, vähenevad seeläbi Maanteeameti halduskulutused. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 6  Majandus- ja taristuministri 31. jaanuari 2006. a määrus nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ Lisa (muudetud sõnastuses) JETIJUHI TUNNISTUSE ESIKÜLG JETIJUHI TUNNISTUSE TAGAKÜLG