Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ muutmise eelnõu

Siseministeerium 17.08.2017 nr 2-3/17-0522/17-6881 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Edastame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisad: 1. määruse eelnõu (2 lk); 2. määruse eelnõu lisa (1 lk); 3. määruse eelnõu seletuskiri (6 lk) Gerli Härmsalu 639 7650 [email protected] Harju 11 / 15072 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005.a määrus nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ Lisa (muudetud sõnastuses) VÄIKELAEVAJUHI TUNNISTUSE ESIKÜLG VÄIKELAEVAJUHI, KELLE LUBATUD SÕIDUPIIRKONNAD ON MERI JA SISEVEED, TUNNISTUSE TAGAKÜLG VÄIKELAEVAJUHI, KELLE LUBATUD SÕIDUPIIRKOND ON SISEVEED, TUNNISTUSE TAGAKÜLG  14.07.2017 Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse § 39 lõike 2 alusel. Eelnõuga kohandatakse määrust seoses e-teenuste keskkonna kasutuselevõtuga Maanteeametis. Muudatuste eesmärk on lihtsustada väikelaevajuhi tunnistuse (edaspidi: tunnistus) taotlemise ja väljastamise menetlust. Klient saab tellida tunnistuse lihtsalt ja edukalt läbi virtuaalse klienditeenindusbüroo ilma Maanteeameti büroo klienditeenindaja abita, sarnaselt juhiloa vahetamisele e-teeninduses. Taotluste esitamine ja menetlemine e-teenuste infosüsteemis võimaldab kokku hoida nii kliendi kui ka Maanteeameti ressursse. Süsteemi rakendamisega väheneb oluliselt klientide vajadus Maanteeameti büroode külastamiseks. Ühtlasi vähenevad nii büroode töökoormus kui ka ootejärjekorrad büroodes. Eelnõuga täpsustatakse isiku tunnistuse kätte saamise regulatsiooni. Tunnistust on võimalik kätte saada sellele Maanteeameti büroosse järele minnes või endale posti teel lihtkirjaga tellides. Aadressi saab isik ise e-teeninduse infosüsteemis või büroos tunnistust tellides valida. Muudatusega säästetakse kliendi aega, sest ta ei pea enam tunnistusele büroosse järele minema. Samuti ei pea klient vana tunnistust büroole hävitamiseks tagasi saatma, vaid saab selle ise kodus juhendi alusel kasutamiskõlbmatuks muuta. Vastava juhendi pakendab tunnistuse valmistaja koos postitatava tunnistusega ümbrikusse. Ühtlasi tehakse eelnõuga võimalikuks tunnistusel Politsei- ja Piirivalveameti isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva näo- ja allkirjakujutise kasutamine, kui tunnistuse taotleja seda soovib. Andmekogus oleva näokujutise kasutamine võimaldab Maanteeameti bürood külastaval kliendil aega ning Maanteeametil kulusid kokku hoida. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Andrus Raamat (tel. 6361114, e-post: [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse peaspetsialist Gerli Härmsalu (tel: 639 7650, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]) ning keeletoimetuse Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 Käesoleva määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ 2. juunil 2015. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.05.2015, 3). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sisaldab määruse muudatusi ning teine on määruse lisa jõustumisnorm. Kuna võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusega nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ (edaspidi kehtiv määrus) on muudatusi alla poole teksti mahust, on eelnõu koostatud muudatuste loeteluna. § 1. Määruse muudatused Punktiga 1 muudetakse määruse § 121 lõiget 1. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse sooritanud isikute nimekirjade edastamine toimub elektrooniliselt – eelduslikult kursusi korraldava isiku ja Veeteede Ameti vahel e-posti teel digitaalselt allkirjastatud kujul ning Veeteede Ameti ja Maanteeameti vahel veebikeskkonnas autendituna. Sellega viiakse andmete edastamise nõue samadele alustele majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ §-s 50 tooduga. Muudatus on tingitud eesmärgist kaotada ära Veeteede Ameti poolt väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse sooritanud isikute nimekirja edastamine Maanteeametile e-posti teel. E-posti teel saadetud nimekirjad peab Maanteeameti büroo töötaja ükshaaval sisestama liiklusregistrisse. Vähendamaks töökoormust, on Maanteeameti e-teeninduse keskkonda loodud partnervaade erinevatele asutustele, kust juba täna saavad koolitusnimekirjasid liiklusregistrisse sisestada koolitusasutused (juhi-, ametikoolituse-, järelkoolituse- ja ADR koolitusnimekirjad). Seni, kuni vastav määrus seda ei luba ning arendus ei ole valmis, edastatakse nimekirju e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Lisaks on sättes tehtud normitehniline parandus, mille kohaselt ei ole igal juhul nõutav väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse sooritanud isikute nimekirja üheaegne esitamine kursusi korraldava isiku poolt Veeteede Ametile, vaid edastada on võimalik ka nii üks kui teine eraldiseisvalt, kuna praktikas ei soorita isikud alati eksamit ja praktikaarvestust ühel ajal või ühe ja sama kursusi korraldava isiku juures. Punktiga 2 muudetakse määruse § 13 lõiget 2. Senine sätte sõnastus on aegunud, kuna selles nimetatud kujul enam tunnistusi ei väljastata. Tunnistused trükitakse trükikojas sarnaselt juhiloale, kuhu kantakse peale tunnistuse andmed ning turvaelemendid. Määrusesse jäävad alles tunnistuse mõõtmed ja lisatakse tüseduse mõõt, mis on samased juhiloa mõõtmetega. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 13 lõige 3. § 13 lõige 3 lisati määrusesse 07. juunil 2013. a jõustunud muudatustega. Toona põhjendati muudatust asjaoluga, et juhtimisõiguse saamise algus on praktikas vajalik eelkõige juba tunnistust omavale isikule, kes soovib laenutada välisriikides väikelaeva. Laenutusettevõtetes peetakse oluliseks just kogemusi, mitte ainult tunnistuse olemasolu. Kuna määruse lisa kohasel vormil trükitud, kuid kasutamata tunnistusi oli määruse muutmise hetkel järgi 2800, oli majanduslikult otstarbekam muuta määrusega tunnistusel oleva kuupäeva tõlgendust tunnistusel oleva eestikeelse sõnastuse asemel. Samas ei ole Maanteeamet senini antud sättest lähtunud, vaid tunnistusel on lahtri „välja antud/Date of issue“ all kajastatud siiski konkreetse tunnistuse väljastamise kuupäeva. Seega on selline regulatsioon segane ning õigem on muuta tunnistusel kajastatud väljasid, mida eelnõuga ka tehakse. 2 Punktiga 4 muudetakse määruse § 14 lõiget 1. Muudatusega täpsustatakse, et lisaks § 121 lõikes 1 nimetatud nimekirjale väljastab Maanteeamet tunnistusi ka Veeteede Ameti või Maanteeameti arhiivis olevate muude tunnistuse omamise õigust tõendavate dokumentide alusel. Sätte lisamine on vajalik, kuivõrd lisaks § 12¹ lõikes 1 nimetatud väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse sooritanud isikutele võivad uut tunnistust taotleda ka need isikud, kellel on varasemalt tunnistus juba olnud, kuid selle § 14 lõikes 5 sätestatud 10 aastane kehtivus on lõppenud. Samuti võivad MSOS § 39 lõike 31 kohaselt tunnistust taotleda laevajuhi erialast haridust omavad isikud. Selliste isikute puhul kursusi korraldava isiku poolt nimekirja edastamist ei toimu, vaid isikutel nõutavate dokumentide olemasolu andmed säilitatakse ning neid saab kontrollida Veeteede Ameti või Maanteeameti arhiivides. Punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 14. Paragrahvi täiendatakse lõikega 21, millega nähakse ette tunnistuse taotlemise avalduse esitamise võimalus elektroonilises vormis Maanteeameti e- teenuste infosüsteemi kaudu autentimisega. Avalduse esitamine e-teenuste infosüsteemis võimaldab kokku hoida nii kliendi kui ka Maanteeameti ressursse. Antud süsteemi rakendamisega väheneb oluliselt klientide vajadus Maanteeameti teenindusbüroode külastamiseks. Ühtlasi vähenevad nii büroode töökoormus kui ka ootejärjekorrad büroodes. Klient saab tellida tunnistuse lihtsalt ja edukalt läbi virtuaalse klienditeenindusbüroo, ilma Maanteeameti büroo klienditeenindaja abita, sarnaselt juhiloa vahetamisele e-teeninduses. Määruse § 14 täiendatakse lõikega 22, millega nähakse tunnistuse taotlemisel isiku nõusolekul ette võimalus kasutada liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat allkirjakujutist ja näokujutist või fotot. Sellega muudetakse tunnistuse taotlemise protseduur sarnaseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ kehtestatud juhiloa taotlemise nõuetega (§ 4 lõige 21). Maanteeamet saab kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot või näokirjakujutist juhul, kui see ei ole vanem kui viis aastat. Sellisel juhul ei pea isik tunnistuse saamiseks enam tingimata uut fotot või näokujutist esitama. Punktiga 6 muudetakse § 14 lõiget 6. Tunnistuse duplikaate enam tunnistuse kaotamise, hävimise ja varastamise korral ei väljastata (vt täpsemat selgitust eelnõu punkti 7 kohta). Muudatusega nähakse ette, et isikul on võimalus taotleda uus tunnistus eelmise tunnistuse kehtivuse lõppemisel või muul põhjendatud juhul. Muu põhjendatud juhtum on näiteks eelmise tunnistuse vargus, hävimine, kaotamine, kasutuskõlbmatuks muutumine või selles sisalduva kande loetamatuks või ebaõigeks muutumine. Tunnistusel sisalduv kanne on muutunud loetamatuks näiteks juhul, kui sellelt ei ole enam võimalik tuvastada või fotolt ära tunda tunnistuse omanikku. Tunnistusel sisalduv kanne muutub ebaõigeks tunnistuse omaniku andmete (näiteks nimi) muutumisel. Uue tunnistuse taotlemiseks tuleb Maanteeametile esitada vastav avaldus ning kehtiv tervisetõend. Tunnistuse väljastamisel kordub sisuliselt määruse § 14 lõikes 1 kirjeldatud menetlus. Punktiga 7 tunnistatakse määruse § 14 lõige 7 kehtetuks. Sellega muudetakse tunnistuse väljastamise protseduur sarnaseks juhiloa väljastamise protseduurile, kus ei ole mõistet duplikaat: juhiloa kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse isikule uus juhiluba kehtivusega 10 aastat. Juhiluba on sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ning tunnistus on väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, seega on mõistlik vastavate dokumentide väljastamise loogika ühtlustada. Lisaks võimaldab duplikaadi mõiste kaotamine hoida kokku riigi raha e-teeninduse arenduses (tunnistuse taotlemine Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas). Muudatus on ajendatud ka 01.01.2014 aastal jõustunud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muudatustest, millega kaotati eraldi riigilõiv duplikaadi väljastamise eest. 3 Punktiga 8 täiendatakse määruse §-i 14 lõigetega 9−11, mis reguleerivad tunnistuse kättesaamist. Uue lõikega 9 täpsustatakse, et lisaks omanikule võib tunnistuse üle anda ka tema esindajale allkirja vastu. Haldusmenetluse seaduse § 13 lõike 3 kohaselt kohaldatakse haldusmenetluses esindusele küll tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kuid normi rakendaja parema selguse ja arusaadavuse tagamiseks on esindaja kasutamise õigus ka määruses üle korratud. Esindaja peab esitama volikirja või muu dokumendi, mis tõendab isiku esindamise õigust. Lisaks täpsustatakse, et isikule võib tunnistuse saata tema määratud postiaadressile, mis hoiab kokku nii isiku aega, kui Maanteeameti tööjõu ressurssi. Vastav soov tuleb isikul avaldada tunnistuse taotlemisel. Kogu tunnistuse taotlemise protsessi saab isik teostada Maanteeameti e-teeninduses kodust lahkumata, sarnaselt juhiloale. Juhul, kui isik nõustub temale tunnistuse väljastamisega lihtkirjaga, loetakse tunnistus väljastatuks, kui see on kätte toimetatud isiku elu- või asukoha aadressil. Postiseaduse § 29 lõike 1 kohaselt loetakse postisaadetis kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. Sama paragrahvi teise lõike järgi toimetatakse lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis saajale kätte postkasti kaudu, kui puudub teistsugune kokkulepe. Seega on tunnistus isikule kätte toimetatud seda sisaldava lihtkirja panemisega isiku postkasti. Lõikega 10 täpsustatakse vana tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Maanteeameti büroost tunnistuse kättesaamisel kaotab varem väljastatud tunnistus kehtivuse uue tunnistuse isikule üleandmisel. Lihtkirjaga uue tunnistuse kättetoimetamisel kaotab varem välja antud tunnistus kehtivuse tunnistuse valmimisele järgneval päeval. Isikule pannakse kohustus varem väljastatud tunnistus mõistliku aja jooksul kasutuskõlbmatuks muuta. Antud meetodi kasutuselevõtt säästab isiku aega ning ei nõua tema spetsiaalset kohaletulekut büroosse. Samuti ei pea isik vana tunnistust büroole hävitamiseks tagasi saatma, sest ta saab vana tunnistuse ise kodus juhendi alusel kasutamiskõlbmatuks muuta. Juhise, kuidas vana tunnistus kasutamiskõlbmatuks muuta, leiab isik uue tunnistusega ümbrikusse pakendatud infolehelt ning lisaks infolehel olevale juhisele veel ka Maanteeameti infotelefonilt ning büroost. Lõikega 11 nähakse ette regulatsioon juhuks, kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud 10 tööpäeva jooksul. Isikul kohustub teavitama sellest Maanteeametit ning Maanteeamet tunnistab väljastatud tunnistuse kehtetuks. Isik võib Maanteeametit teavitada telefoni, e-posti, lihtkirja teel või tulles büroosse kohale. Uue tunnistuse kättesaamiseks peab isik pöörduma Maanteeametisse. Teistkordselt tunnistust lihtkirjaga koju ei saadeta. Punktiga 9 muudetakse ja kehtestatakse määruse lisa „Väikelaevajuhi tunnistuse vorm“ uues redaktsioonis, mille üleval vasakul nurgas olev ARK logo on asendatud turvaelemendiga EST ning tunnistuse tagaküljel paremal all nurgas on eemaldatud ARK logo. Vastav muudatus on tingitud asjaolust, et Maanteeamet on loobunud ARK logost ning Maanteeametil on kohustus järgida valitsusasutuste ühiseid kujundusreegleid. Tulenevalt punktis 3 kirjeldatud segadusest juhtimisõiguse saamise alguse ja tunnistuse väljastamise ajaga ning vajadusest mõlema kuupäeva üheselt mõistetava tähistuse järgi, kehtestatakse tunnistuse vormile edaspidi mõlema kuupäeva lahtrid. § 2. Määruse lisa jõustumisnorm Määruse lisa „Väikelaevajuhi tunnistuse vorm“ uus redaktsioon ja tunnistuse vormiga seotud määruse punkt 3 jõustuvad 18. juunil 2018. Jõustumisnorm on vajalik, kuna Maanteeameti senine trükikojaga sõlmitud leping lõppeb 17.06.2018, mistõttu on mõistlik tunnistuse vormi uus kujundus ühildada uue tunnistuste trükkimise lepinguga. 4 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju. Määrusest tulenevad mõjud avalduvad peamiselt majandusele, samuti regionaalarengule ning riigiasutuste korraldusele. Kavandatav muudatus: kogu määrus. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: tunnistust taotlevad isikud Mõju kirjeldus: tunnistuste taotlemine e-keskkonnas ning selle kättetoimetamine posti teel vähendab isikule negatiivset halduskoormust – isik ei pea enam tunnistuse taotlemiseks ning selle kätte saamiseks ilmtingimata Maanteeameti teenindusbüroosse kohale minema, vaid saab tunnistust taotleda interneti kaudu, mis aitab isikul hoida kokku aega ning kulusid. Isiku kulud vähenevad nii otseselt (RLS § 222 lõike 4 kohaselt on väikelaeva juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamise riigilõiv 26 eurot, dokumendi taotlemisel elektrooniliselt aga 20 eurot) kui ka kaudselt (ajaline kokkuhoid). Muudatuste tulemusena paraneb infoühiskonna teenuste kättesaadavus ja kasutamine. Tegemist on positiivse mõjuga. Mõju ulatus: väike – uuendusena saab võimalikuks tunnistuse elektrooniline taotlemine ning isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva foto või näo- ja allkirjakujutise kasutamine. Samas juhul, kui isik ei soovi andmekogus olevat fotot või näokujutist kasutada või kui see on vanem kui viis aastat, peab ta siiski tegema fotograafi juures foto ning viima selle büroosse. Posti teel tunnistuse väljastamine on võimalik juba 2. juunil 2015. a jõustunud määruse muudatustega, käesolevate muudatustega tehakse antud regulatsioonis lihtsalt täpsustusi. Mõju avaldumise sagedus: väike – kokkupuude mõjuga on ebaregulaarne ja harv. Mõju puudutab üksnes isikuid, kes taotlevad kas esmakordselt tunnistust või kes taotlevad seda olemasoleva tunnistuse aegumise tõttu (kord 10 aasta jooksul). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju majandusele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. Kavandatav muudatus: kogu määrus. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule. Mõju sihtrühm: tunnistust taotlevad isikud, kes elavad piirkondades, kus Maanteeameti büroosid ei ole Mõju kirjeldus: senise regulatsiooni kohaselt ei olnud võimalik tunnistuse taotlemine e- keskkonnas, mistõttu pidid kõik tunnistust taotlevad isikud pöörduma Maanteeameti büroosse. Maanteeametil on üle Eesti aga 17 bürood, mis kõik paiknevad suuremates keskustes. Eelnõu kohaselt saab isik tunnistuse taotluse esitada internetis ning samuti nõustuda tunnistuse kättetoimetamisega posti teel. Seega muutub tunnistuse taotlemine ja kättesaamine väljaspool keskust elavatele inimestele oluliselt lihtsamaks. Mõju ulatus: väike – uuendusena saab võimalikuks tunnistuse elektrooniline taotlemine ning isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva foto või näo- ja allkirjakujutise kasutamine. Samas juhul, kui isik ei soovi andmekogus olevat fotot või näokujutist kasutada või kui see on vanem kui viis aastat, peab ta siiski tegema fotograafi juures foto ning viima selle büroosse. Posti teel tunnistuse väljastamine on võimalik juba 2. juunil 2015. a jõustunud määruse muudatustega, käesolevate muudatustega tehakse antud regulatsioonis lihtsalt täpsustusi. 5 Mõju avaldumise sagedus: väike – kokkupuude mõjuga on ebaregulaarne ja harv. Mõju puudutab üksnes isikuid, kes taotlevad kas esmakordselt tunnistust või kes taotlevad seda olemasoleva tunnistuse aegumise tõttu (kord 10 aasta jooksul). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju regionaalarengule on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. Kavandatav muudatus: kogu määrus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: Maanteeamet Mõju kirjeldus: senise regulatsiooni kohaselt ei olnud võimalik tunnistuse taotlemine e- keskkonnas, mistõttu pidid kõik tunnistust taotlevad isikud pöörduma Maanteeameti büroosse. Eelnõu kohaselt saab isik tunnistuse taotluse esitada internetis ning samuti nõustuda tunnistuse kättetoimetamisega posti teel. Seega on eelnõul positiivne mõju Maanteeameti töökorraldusele – töö hulk väheneb, mis võimaldab hoida kokku kulusid tööjõu pealt, ning samuti on võimalik büroosse pöörduvaid isikuid kiiremini teenindada. Mõju ulatus: väike – kõik tunnistust taotlevad isikud ei pruugi teada võimalusest taotleda tunnistust läbi e-keskkonna ning juhul, kui isikul ei ole isikut tõendavate dokumentide andmebaasis vähem kui viie aasta vanust fotot või näokujutist või kui isik siiski ei soovi olemasolevat fotot või näokujutist kasutada, pöördub ta siiski büroosse. Mõju avaldumise sagedus: väike – mõju sõltub tunnistust taotlevate ning e-keskkonda kasutavate isikute arvust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju Maanteeametile on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tunnistuse taotlemine e-teeninduses ning tunnistuste posti teel saatmiseks kaasnevad Maanteeametile kulutused infosüsteemide (e-teeninduse keskkond) arendamisele. Maanteeametil infosüsteemide arendamiseks vajalikud kulutused tehakse Maanteeameti eelarve vahendite arvelt üldise e-teeninduse keskkonna arendamise summade raames. Seoses e-teenuste kasutuselevõtuga vähenevad Maanteeameti kulutused. 2015. aastal oli Maanteeameti e-teenuste kasutatavus 44% kogu toimingute arvust, mis on kättesaadavad paralleelselt nii e-teeninduses, kui ka büroos. Juhiloa vahetamise võimalust kasutati 2015. aastal e-teeninduses 58% kogu juhiloa vahetamise toimingute arvust. 2015. aastal väljastas Maanteeamet ligi 2700 tunnistust. Seega väheneks füüsiliselt Maanteeameti liiklusregistri bürood külastavate isikute arv ligikaudu 1300 võrra. Kuivõrd liiklusregistri büroodes teenuseid tarbivate isikute vähenemisel on võimalik vähendada ka neid teenindavate töötajate arvu, kulutusi kontoritehnikale ja blankettidele jne, vähenevad seeläbi Maanteeameti halduskulutused. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 1 punktid 3 ja 9 (määruse lisa), mis jõustuvad 2018. aasta 18. juunil. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 6  EELNÕU 04.07.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2017 nr ………… Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 39 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kursusi korraldav isik koostab ja edastab elektrooniliselt väikelaevajuhi eksami või praktikaarvestuse sooritanud isikute nimekirja Veeteede Ametile kolme tööpäeva jooksul väikelaevajuhi eksami või praktikaarvestuse sooritamisest arvates. Kui isik on sooritanud väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse, edastab Veeteede Amet vastavate isikute nimekirja kolme tööpäeva jooksul elektrooniliselt Maanteeametile.“; 2) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väikelaevajuhi tunnistuse mõõtmed on 53,98×85,6×0,76 mm.“; 3) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Maanteeamet isiku avalduse, kehtiva tervisetõendi ja § 121 lõikes 1 nimetatud Veeteede Ameti edastatud nimekirja või Veeteede Ameti või Maanteeameti arhiivis olevate muude väikelaevajuhi tunnistuse omamise õigust tõendavate dokumentide alusel.“; 5) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Lõikes 1 nimetatud avalduse võib isik esitada elektroonilises vormis Maanteeameti e- teenuste infosüsteemi kaudu autentimisega. (22) Väikelaevajuhi tunnistuse taotlemisel Maanteeametis kasutatakse isiku nõusolekul liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat allkirjakujutist ja näokujutist, või fotot, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel kehtestatud fotole esitatavatele nõuetele. Liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot või näokujutist võib kasutada, kui see ei ole vanem kui viis aastat.“; 6) paragrahvi 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  „(6) Väikelaevajuhi tunnistuse omanik võib taotleda uue väikelaevajuhi tunnistuse väljastamist eelmise tunnistuse kehtivuse lõppemisel või muul põhjendatud juhul.“; 7) paragrahvi 14 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse omanikule või tema esindajale allkirja vastu Maanteeametis. Väikelaevajuhi tunnistuse omaniku taotluse alusel võib väikelaevajuhi tunnistuse isikule kätte toimetada lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Lihtkirjaga saadetud väikelaevajuhi tunnistus loetakse isikule väljastatuks, kui see on kätte toimetatud isiku elu- või asukoha aadressil. (10) Maanteeametis väikelaevajuhi tunnistuse väljastamisel kaotab varem välja antud väikelaevajuhi tunnistus kehtivuse uue väikelaevajuhi tunnistuse üle andmisel omanikule või tema esindajale. Lihtkirjaga uue väikelaevajuhi tunnistuse väljastamisel kaotab varem välja antud tunnistus kehtivuse uue tunnistuse valmimisele järgneval päeval. Kehtivuse kaotanud väikelaevajuhi tunnistus tuleb selle omanikul mõistliku aja jooksul kasutuskõlbmatuks muuta. (11) Juhul, kui isik ei ole väikelaevajuhi tunnistust lihtkirjaga kätte saanud 10 tööpäeva jooksul alates väikelaevajuhi tunnistuse taotluse esitamisest, peab ta sellest Maanteeametit teavitama ja Maanteeamet tunnistab väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks. Uue väikelaevajuhi tunnistuse kättesaamiseks tuleb isikul pöörduda Maanteeametisse.“; 9) määruse lisa asendatakse käeoleva määruse lisaga (lisatud). § 2. Määruse § 1 punktid 3 ja 9 jõustuvad 2018. aasta 18. juunil. Jüri Ratas Peaminister Kadri Simson Majandus- ja taristuminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa: Väikelaevajuhi tunnistuse vorm