Seisukoha küsimine hoonestuloa menetluse algatamiseks - Veeteede Amet

Failid

Sisu (failidest)

Tere Edastan Tehnilise Järelevalve Ameti kirja seoses avalikku veekogusse planeeritava ehitisega. Lugupidamisega Liis Piper peaspetsialist 667 2004 LISA 1 KOORMATAVA ALA PLAAN Tartu linn Tartu maakond M 1:500 - projekteeritud jahutustorustik Rajatise tehnilised andmed: - veepiir Ehitusalune pindala: 42 m Koormatava ala pindala: 561 m Mhor 1:500 Mvert 1:500 PLAAN (m ABS) 20.00 25.00 30.00 35.00 PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU PARAMEETRID SIRGESTATUD TRASSI OLEMASOLEVA MAAPINNA PIKKUS (m) H=1.50 1.50 32.10 33.60 33.60 S-1 H=1.53 41 1.53 32.07 33.60 33.60 S-1.1 PE 500/460 0.7 4.8 0.74.8 H=1.66 65 1.66 31.89 33.55 33.55 S-2 4.6 10.6 DN 250/400 - 5.5m G H=1.89 32.36 1.89 31.71 33.60 33.60 N-1 Puurimise algus G G G T3 6.0 38 H=2.02 2.02 31.48 33.50 33.50 SK SK SK SK 12.0 T3 31.65 12.0 T3 259 H=4.88 4.88 28.37 33.25 33.25 4.4 4.4 Painderaadius R10 H=6.98 207 D 6.98 27.47 34.45 34.45 D D 7.0 33.80 D T3 7.0 H=8.30 167 8.30 26.30 34.60 34.60 4.4 4.4 H=7.32 131 7.32 25.73 33.05 33.05 8.3 Lubatud minimaalne painderaadius on R7,3 T3 8.3 112 H=6.80 6.80 24.80 31.60 31.60 12.0 T3 12.0 T3 109 H=6.76 6.76 23.49 30.25 30.25 12.0 T3 12.0 T3 93 H=5.52 5.52 22.38 27.90 27.10 12.0 T3 12.0 T3 71 H=5.67 5.67 21.53 27.20 26.25 12.0 T3 12.0 T3 51 H=6.48 6.48 20.92 27.40 26.60 12.0 Mudakiht T3 12.0 De315 STR 11 - 190.6m T3 28 H=6.82 6.82 20.58 27.40 27.00 12.0 T3 12.0 T3 8 H=11.55 11.55 20.48 32.03 32.03 -34 T3 Vaiad 12.0 T3 12.0 H=12.56 12.56 20.89 33.45 33.45 -89 T3 Ankurplaat 12.0 T3 12.0 H=11.64 11.64 21.96 33.60 33.60 T3 -144 12.0 T3 12.0 H=9.96 9.96 23.69 33.65 33.65 T3 -202 12.0 T3 12.0 H=7.49 7.49 26.11 33.60 33.60 T3 -260 12.0 T3 12.0 H=4.37 4.37 29.23 33.60 33.60 T3 -300 Lubatud minimaalne painderaadius on R7,3 Painderaadius R10 8.9 8.9 H=1.65 T3 1.65 31.90 33.55 33.55 0 3.1 3.1 H=1.60 1.60 31.90 33.50 33.50 S-3 31.55 -4 SK T2 SK SK SK 12.0 T2 12.0 H=1.50 1.50 31.95 33.45 33.45 S-4 0 PE 500/560 T2 13.3 T2 30.55 K 13.3 K K K H=1.30 1.30 31.95 33.25 33.25 N-2 -1 30.17 T2 31.64 K K SK K K SK SK SK 15.0 T2 DN 250/400 - 59.6m H=1.34 31.33 1.34 31.96 33.30 33.30 N-3 V V V V 3.9 H=1.43 1.43 31.97 33.40 33.40 N-4 T2 X X X X X X X X 15.4 T2 34.3 H=1.47 1.47 31.98 33.45 33.45 S-5 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus OSA - 2 Jahutustorustiku profiil 28.06.2017 Priit Paalo Tartu linn Narva mnt ning Soola tn TP 1613 Argo Ladva 1:500 SV-03 Projekteerija OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 730 5060 E: [email protected] Reg kood: 10769210 MTR reg nr EP10769210 Tellija AS TARTU Töö nr 1613 KESKKATLAMAJA A: Turu 18, 51013 Tartu Ehitise aadress Tartu linn, Narva mnt ja Ujula tn T: +372 7337100 E: [email protected] Reg kood: 10288232 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 TÖÖPROJEKT Projektijuht Janno Erm /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist Priit Paalo /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist Anne Visnapuu /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu, juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP SISUKORD 1. Üldosa............................................................................................................................... 2 1.1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 2 1.2. Lähtematerjalid .............................................................................................................................. 2 1.3. Lähteandmed ................................................................................................................................. 2 1.3.1. Jahutustorustiku lähteandmed: ................................................................................................... 2 1.4. Asukohaskeem ............................................................................................................................... 3 1.5. Kasutatud standardid, juhendid ning kriteeriumid .......................................................................... 4 1.6. Prioriteedid projekti lugemisel......................................................................................................... 4 2. Projektlahenduse ülevaade ............................................................................................. 5 2.1. Projekteeritud torustiku lühikirjeldus ............................................................................................... 5 2.1.1. Kaugjahutustorustik .................................................................................................................... 5 2.2. Olemasolevad kommunikatsioonid ................................................................................................. 6 3. Katete eemaldamine........................................................................................................ 7 3.1. Asfaltkatte, Ääre- ja tänavakivide ning haljastuse eemaldamine ...................................................... 7 4. Kaevetööd ........................................................................................................................ 8 4.1. Üldist.............................................................................................................................................. 8 4.2. Kaevikust eemaldatud pinnas, kaeviku toestamine, veetõrje kaevikust ............................................ 8 4.3. Liivalus, Kaeviku tagasitäide ja tihendamine.................................................................................... 8 5. Ehitustööd .......................................................................................................................10 5.1. Üldist............................................................................................................................................ 10 5.2. Nõuded materjalidele ................................................................................................................... 10 5.3. Torustiku montaaž, üldist ............................................................................................................. 10 5.4. Tööde järjekord ............................................................................................................................ 11 5.5. Keevitamine ................................................................................................................................. 11 5.6. Lekkeotsimissüsteem ja signaaltraadid .......................................................................................... 12 5.7. Isolatsiooni ja jätkumuhvide paigaldamine .................................................................................... 12 5.8. Läbiviigud ja torusisendid ............................................................................................................. 13 5.9. Soojuslik eelpingestamine............................................................................................................. 13 6. Kontrolltoimungud ning katsetused .............................................................................14 7. Kattetaastus ....................................................................................................................15 7.1. Asfaltkatte taastamine .................................................................................................................. 15 7.2. Haljastuse taastamine ................................................................................................................... 15 8. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine...................................................................16 9. Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine ...........................................................16 10. Looduskaitse .................................................................................................................17 OÜ Keskkonnaprojekt juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 1. ÜLDOSA 1.1. SISSEJUHATUS Käesolev projekt on koostatud AS Tartu Keskkatlamaja tellimusel, OÜ Keskkonnaprojekt poolt. Projektiga on lahendatud kaugjahutustorustiku rajamine Soola tänavale ja torustiku ristumine Emajõega. Projekt on koostatud vastavalt Fortuuna tn, Põik tn, Raatuse tn ja Narva mnt vahelise kvartali detailplaneeringule nr. DP-15-008. Tabelis 1.1. on toodud nende kinnistute aadressid ning katastritunnused milledel projekteeritav kaugküttetorustik kulgeb või mis on muul viisil seotud ehitustöödega. Tabel 1.1. Projektiga seotud kinnistud Aadress Katastritunnus Fortuuna tn 6 79514:029:0010 Soola tn 8c 79507:049:0061 Soola tn 8b 79507:049:0062 Soola tänav T3 79507:050:0028 1.2. LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest: • projekti alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Metricus OÜ, Töö nr: 17G7709 (veebruar 2017) • Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 1612 • tellija poolt projekteerijale edastatud ol.ol. torustike teostusjoonised • Fortuuna tn, Põik tn, Raatuse tn ja Narva mnt vahelise kvartali detailplaneering. Planeering nr. DP-15- 008 1.3. LÄHTEANDMED 1.3.1. Jahutustorustiku lähteandmed: Parameeter Väärtus Ühik Maksimaalne pealevoolu temperatuur 4 °C Maksimaalne tagasivoolu temperatuur 16 °C Maksimaalen töörõhk 10 bar OÜ Keskkonnaprojekt 2 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 1.4. ASUKOHASKEEM Joonisel 1.1. on sinisega toodud projekteeritava kaugjahutustorustiku asendiskeem. Joonis 1.1. Projekteeritava kaugjahutustorustiku asendiskeem OÜ Keskkonnaprojekt 3 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 1.5. KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID NING KRITEERIUMID • EVS-EN 13941:2009 +A1:2010 - Eelisoleeritud torudest kaugküttesüsteemide projekteerimine ja paigaldamine KONSOLIDEERITUD TEKST • EVS-EN 253:2009+A1:2013 - District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems for directly buried hot water networks - Pipe assembly of steel service pipe, polyurethane thermal insulation and outer casing of polyethylene • EVS-EN 448:2009 - District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems fordirectly buried hot water networks - Fitting assemblies of steelservice pipes, polyurethane thermal insulation and outer casingof polyethylene • EVS-EN 488:2011+A1:2014 - District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems for directly buried hot water networks - Steel valve assembly for steel service pipes, polyurethane thermal insulation and outer casing of polyethylene • EVS-EN 489:2009 - District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems fordirectly buried hot water networks - Joint assembly for steelservice pipes, polyurethane thermal insulation and outer casingof polyethylene • EVS 843:2016 – Linnatänavad • EVS 907-2010 – Rajatise ehitusprojekt • Kaevetööde eeskiri (TLV 05.07.2015 määrus nr RT IV, 02.07.2015, 34) • Tee projekteerimise normid (MJT 10.08.2015 määrus nr RT I, 07.08.2015,14) • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. (MJT 11.04.2016 määrus nr RT I, 08.04.2016, 4) • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhend. (MNT 23.12.2015 käskkiri nr 314) • Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. (MNT 30.04.2012: käskkiri nr 0167) • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. (MNT 05.01.2016. käskkiri nr 0001) • EVS-EN 1338:2003 AC:2006. - Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid 1.6. PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL Vastuolude ilmnemisel töökirjelduses, joonistel ning töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige töökirjelduses esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendites esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral lähtuda pikiprofiilil toodud andmetest. OÜ Keskkonnaprojekt 4 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 2. PROJEKTLAHENDUSE ÜLEVAADE 2.1. PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS 2.1.1. Kaugjahutustorustik Proj. DN 250/400 torustik algab Narva mnt ja Fortuuna tänava ristmiku lähedusest, kus sõlmes S-1 on planeeritud projekteeritud sulgventiil ühendada OÜ keskkonnaprojekt töö nr 1612 torustikuga. Sõlmes S-2 on ette nähtud üleminek DN 250/400 terastorult De 315/28,6 STR 11 PN 16 plasttorule. Peale seda on ette nähtud 55° suunamuutus Nurgas N-1. Edasi on planeeritud paigaldada De 315/28,6 STR 11 PN 16 torustik kinnisel meetodil suundpuurimise teel kuni sõlmeni S-3 kuhu on planeeritud üleminek De 315/28,6 STR 11 PN 16 plast torustikult DN 250/400 terastorule. Sõlme S-4 on planeeritud sulgventiilid koos PE kaevudega. Edasi on planeeritud suunamuutused N-2...N-4 neng seejärel ühendatakse projekteeritud torustik olemasoleva DN 250/400 torustikuga. OÜ Keskkonnaprojekt 5 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 2.2. OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID Projektlahenduse koostamisel on arvestatud kommunikatsioonidega, mis on toodud peatükis 1.2. viidatud alusplaanil. Pikiprofiilil (joonis SV-03) toodud ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on ligikaudsed! Juhul kui puudus ristuva kommunikatsiooni ligikaudne kõrgus, lähtuti projekteerimisel standardi EVS 843:2016 – Linnatänavad peatükis 10 toodud informatsioonist ning objekti vaatlusel nähtust, millest tulenevalt arvestatakse: • olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast 1,8 m toru peale; • olemasolevate teadmata kõrgusega kanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast 1,5 m toru peale; • olemasolevate teadmata kõrgusega sademevee torude sügavuseks maapinnast 1,5 m toru peale; • olemasolevate teadmata kõrgusega kaugküttetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1 m toru peale; • olemasolevate teadmata kõrgusega sidekaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1 m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale; • olemasolevate teadmata kõrgusega elektrikaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1 m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale; • olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru peale; • olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru peale; NB! Kõiki proj. torustikuga ristuvaid tehnovõrke käsitleda kommunikatsioonidena mille täpne kõrgus on teadmata. Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul. OÜ Keskkonnaprojekt 6 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 3. KATETE EEMALDAMINE Enne kaevetöid ning katete eemaldamist fikseerib Töövõtja trassikoridori pinnakatted ning vajadusel markeerib erinevate katete piirid viisil, mis tagab võimalused hilisemalt olemasoleva olukorra taastamiseks. Katete eemaldamise käigus tekkivad jäätmed (freespuru, purunenud äärekivid jne) tuleb Töövõtja kuludega ladustada selleks ettenähtud kohas (nt prügilas). 3.1. ASFALTKATTE, ÄÄRE- JA TÄNAVAKIVIDE NING HALJASTUSE EEMALDAMINE Asfaltkate tuleb eemaldada freesimise teel, kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava asflatkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealtlaius (kui kohaliku omavalitsuse või kinnistu valdaja nõuded kattetaastuse osas ei tingi teistsugust lahendust), misjuures tuleb asfaltkate eemaldada vähemalt 0,3 m kaugusel kaeviku servast. Töövõtja on kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte mis saab Töövõtja tegevuste tõttu kahjustada (praod, vajunud alad jne). Freeslõigete servad peavad olema võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel (parklates või teedel) on lubatud kasutada ainult 90°, 45° ja 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes. Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil mis väldib nende vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutust. Eemaldamise või ehitustööde käigus kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse selle kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt kus see on olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse taastamiseks tuleb see ladustada eraldi muust väljakaevatud pinnasest. Ajutiseks vaheladustamiseks vajalikud kohad tuleb leida ning kooskõlastada Töövõtjal. OÜ Keskkonnaprojekt 7 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 4. KAEVETÖÖD 4.1. ÜLDIST Kaevetööde teostamine on lubatud ainult kohalikult omavalitsuselt (Tartu linn) saadud kaevloa alusel. Kaevetööd tuleb teostada läbimõeldult ja ohutult, järgides kehtestatud nõudeid. Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist (olenemata pinnase omadustest), mis on vajalik projekteeritud torustiku rajamiseks. Tööde teostamiseks valitud mehhanismidega ning tööde läbiviimiseks planeeritud tehnoloogiatega ei tohi vigastada kõrvalisi objektide (nt hooned, autod, kõrghaljastus, jt). Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada järgides kõiki ohutusnõudeid! Üldjuhul rajatakse ehituskaevik võimalikult kitsas, tagades samal ajal piisava ruumi võimalikele tugitarinditele ning erinevate tööde (keevitamine, jätkumuhvide paigaldamine, pinnase tihendamine, jne) teostamiseks kaevikus. Korrektne ehituskaeviku ristlõige (toestamata ehituskaeviku nõlva kalle α) määratakse konkreetse töölõigu alusel, Töövõtja poolt, sõltuvalt geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Kui kaevetöid tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile ja vallavalitsusele. 4.2. KAEVIKUST EEMALDATUD PINNAS, KAEVIKU TOESTAMINE, VEETÕRJE KAEVIKUST Kaevikust väljakaevatud pinnast, mis on omadustelt sobiv kaeviku tagasitäieks, on kokkuleppel Inseneriga lubatud taaskasutada. Tagasitäiteks sobiva pinnase vaheladustamiseks vajalikud kohad tuleb leida ning kooskõlastada Töövõtjal. Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ajutise laoplatsi esialgne olukord. Pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid, blokeeritakse teed või parkimiskohad. Pinnas mida pole võimalik kaeviku tagasitäiteks kasutada, tuleb Töövõtja kuludega ladustada selleks ettenähtud kohas (nt prügilas) ning viisil. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt, tööde käigus, lähtudes valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaeviku toestamisel tuleb tagada kõik ohutusnõuded. Üldjuhul rakendatakse kaeviku seinte vertikaaltoestamist olukorras kus kaeviku põhi on madalamal põhjavee tasemest või kui kaeviku seinakallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:214 – „Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.“ juhistest. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis likvideerib Töövõtja neist tulenevad tagajärjed oma kuludega. Tänava alal varisenud pinnas kaevatakse välja ja asendatakse nõutud tagasitäite materjaliga. Torustiku paigaldamise ajal tuleb kaevik hoida kuivana! Selleks tuleb vajadusel kasutada liigevee kaevikust väljapumpamist. Vee kaevikust väljapumpamisel on keelatud selle pumpamine kaevatud tööpinnale ja sellega piirnevale alale või hoonesse. Ilma vastava loata on keelatud väljapumbatava vee juhtimine alalistesse kuivenduskraavidesse. Reovee või sademevee kanalisatsioonisüsteemide (s.h. kraavide) kasutamine on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. 4.3. LIIVALUS, KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. Enne torustiku aluse rajamist tuleb kaevik puhastada sinna sattunud ehitusprahist. Torustiku alus rajatakse liivast. Liivakihi minimaalseks paksuseks on 100 mm. See ei tohi sisaldada kive ega muid võõrkehi ning see tuleb tihendada nõuetekohaselt. Kasutatav liiv peab enda omadustelt vastama torude valmistajatehase nõuetele (sõelumiskõver). Enne kaeviku tagasitäite töödega alustamist tuleb kaevikust eemaldada sinna montaaži ajaks paigaldatud toed, aluspuud, rullikut jms. OÜ Keskkonnaprojekt 8 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP Kui torustik rajatakse kasutades eelsoojendust (vt punkt 2.1) tuleb kaeviku tagasitäide teostada kolmes etapis. Esimeses etapis täidetakse torustiku ümbrus nõuetele vastava liivaga, mitte rohkem kui 2/3 ulatuses torustiku diameetrist. Täitmine tuleb teostada ca 2 m pikkuste lõikudena, jättes lõikude vahele orienteeruvalt 20 m. Enne teise tagasitäite etapiga alustamist tuleb teostada torustiku visuaalne kontroll ning veenduda, et soojusliku eelpingestamise (vt punkt 4.8.) tulemusena on saavutatud analüütilisel teel leitud pikenemine ΔL. Eelpingestamist tuleb jätkata ka tagasitäite teostamise ajal! Pingestamise võib lõpetada peale tagasitäite teostamist. Kasutades tootja nõuetele vastavat liiva tuleb torustik ümbritseda igast suunast minimaalselt 100 mm paksuse liivakihiga. Tagasitäite tihendamiseks kasutatavad meetodi peavad tagama kõigi torustikku ümbritsevate tühimike täitumise. Teostades tagasitäite tihendamist torustiku kohal, vahemikus 200 - 500 mm torustikust kõrgemal ei või pinnasetihendaja maksimaalne töörõhk ületa väärtust 100 kPa. Tihendatud pinnase proctor keskväärtuseks peab olema 97-98%. Ükski pinnase proctor väärtus ei või jääda alla 95 %. Lõplikud pinnase tagasitäite tööd (kolmas etapp) teostatakse ligikaudu 300 mm paksuste kihtide kaupa. Sealjuures tuleb materjalide ning kihi paksuste valikul arvestada ka tee-ehituse nõuetega (sõidu- ja kõnniteede ning parklate alad). Tööde käigus tuleb torustiku kohale, 200 – 500 mm kõrgusele torupinnast paigaldada märkelint. (i.k. warning tape). Tagasitäite tööde käigus ei tohi vigastada proj. torustikku. Tabel 4.1. Ilma toestuseta kaevikute lubatav nõlvakalle loomuliku niiskusega pinnastes Süvendi sügavus, m kuni 1,5 kuni 3 kuni 5 Nõlva- Nõlva Nõlva Nõlva Nõlva Nõlva kõrguse ja kaldenurk kõrguse ja kaldenurk kõrguse ja kaldenurk aluse suhe kraadi aluse suhe kraadi aluse suhe kraadi Loomuliku niiskusega 4:1 76 1:1 45 1:1,25 38 puistepinnas Niiske liiv- ja 2:1 63 1:1 45 1:1 45 kruuspinnas Saviliiv 4:1 76 1:0,67 56 1:0,85 50 Liivsavi 1:0 90 4:1 76 2:1 63 Savi 1:0 90 2:1 63 2:1 63 Joonis 4.1. Toestuseta kaeviku nõlva kõrguse ning aluse suhte skeem Juhindumiseks: • Kaeviku ülaserv jätta vähemalt 60 cm ulatuses vabaks pinnasest, ladustavatest materjalidest jms. • Kraavkaeviku, sügavusega 1,5m ja enam, põhjalt väljumiseks peavad redelid või trepid olema paigaldatud nii, et nende vahemaa ei ületaks 15 m. • Pea meeles, et 85% surmaga lõppenud õnnetusjuhtumitest kaevetöödel on toimunud 1,5 – 3 m sügavustes kaevendites. OÜ Keskkonnaprojekt 9 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 5. EHITUSTÖÖD 5.1. ÜLDIST Ehitustööd tuleb teostada vastavuses kehtivate seaduste ning õigusaktidega (sh kohaliku omavalitsuse õigusaktid) ja projektlahendusest tulenevate normide ning standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on Töövõtja vastutus. Töövõtja peab planeeritavatest soojusenergia varustuse katkestustest informeerima AS Tartu Keskkatlamaja, katkestused kooskõlastama ning saama loa katkestuste teostamiseks. Torustiku ehitustööde ajal on ette näha häiringuid liiklus- ning parkimiskorralduses. Töövõtja peab vältima töövahendite, torustiku komponentide ning muude ehitusmaterjalidega tänava sulgemist ja vabade parkimiskohtade blokeerimist ehitustööde ajal. Ehitustööd tuleb planeerida ning läbi viia viisil, mis minimeerib häiringud tavapärases liiklus- ning parkimiskorralduses. 5.2. NÕUDED MATERJALIDELE Töövõtja poolt valitud materjalid peavad omama kolmanda osapoole väljastatud sertifikaate ning olema valitud pikaajaliseks tööks (vähemalt 30 aastaks), minimaalse hooldusvajaduse juures. Materjalid tuleb hankida tunnustatud tarnijatelt või tootjatelt. Töövõtja on vajadusel kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kõik kasutatavad materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Enne ehitustööde algust, mõistliku aja jooksul, peab Töövõtja esitama Insenerile lõplikuks heakskiitmiseks materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ühtki materjali ei tohi kasutada Inseneri kirjaliku kooskõlastuseta. Kasutatavad torud ning muud elemendid peavad olema kooskõlas vastavate standarditega: • Sirged eelisoleeritud torud – EVS-EN 253 • Eelisoleeritud liitmikud – EVS-EN 448 • Eelisoleeritud ventiilid – EVS-EN 488 • Torustiku liited – EVS-EN 489 • Plast torustik – EVS-EN 12201 5.3. TORUSTIKU MONTAAŽ, ÜLDIST Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootja poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Kõik torustiku osad (torud, põlved, ventiilid jne) tuleb asetada kaevikusse ettevaatlikult, vigastamata paigaldatavat torustiku komponenti ja kaevikut. Keelatud on torustiku komponentide kaevikusse viskamine või kukutamine. Esialgseks torustiku paigaldamiseks kaevikus võib kasutada aluspuid või liivakuhje (NB! Enne tagasitäite tööde teostamist tuleb aluspuud ning tihendamata liiv kõrvaldada). Torustiku paigaldamine liivalusele, mis sisaldab võõrkehi või pole vajalikul määral tihendatud on lubamatu! Paigaldamise ajal peab kaevik (sh liivalus) olema kuiv. Torude vees hoidmine kaevikus ja laoplatsil või nende paigaldamine vette on keelatud! Pikematel tööseisakutel tuleb torustiku polüuretaanist (PUR) isolatsioon ning lekkeotsimissüsteemi (LOS) signaaltraadid kaitsta veetihedalt. OÜ Keskkonnaprojekt 10 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP Suunamuutuste teostamiseks torustiku rajamisel võib kasutada torude loomulikku elastsust. Väikseid suunamuutusi, maksimaalselt kuni 3° võib teostada ka keevisliidete abil, kuid neid tuleb minimeerida! Torude loomuliku elastsuse arvelt teostatavatele painete lubatud minimaalne painderaadius ning suunamuutusega keevisliidete minimaalne vahekaugus on leitav tootja juhistest. Torustiku ventiilide teenindamiseks paigaldatud kaevud ei tohi kokkupuutuda eelisoleeritud torustiku polüetüleenist (PE) kestaga. Kaevud tuleb nõuetekohaselt toestada, tagades nende stabiilsuse ja püsimise. Töövõtja peab tehtavad ehitustööd fikseerima vastavas päevikus ning teostusjoonistel. Päevik ja joonised peavad olema omavahel ühilduvad, andes võimaluse hiljem määrata keeviste ning jätkumuhvide asukohad, tööde teostamise aja ning teostaja. 5.4. TÖÖDE JÄRJEKORD Projekteeritud torustiku rajamisel lähtuda alljärgnevast tööde järjekorrast või AS Tartu Keskkatlamaja tingimustest: - Tööde ajagraafiku koostamine (vajalikud konsultatsioonid ja läbirääkimised) - Tööks tarvilike lubade hankimine ja liikluskorralduse organiseerimine - Projekteeritud torustiku geodeetiline mahamärkimine - Ristuvate kommunikatsioonide täpse asukoha leidmine (nt surfimise teel) ning kaevetööd - Torustikule nõuetekohase liivaluse rajamine - Torustiku rajamine/montaaž - Keevisliidete kontroll (läbivalgustamine) - Torustiku läbipesu ning survekatse - LOS ning jätkumuhvide montaaž - Rajatud torustiku teostusmõõdistamine - Torustiku eelsoojendus - Torustiku liivapadja konstrueerimine ning tihendamine eelsoojendust katkestamata - Märkelindi paigaldus ning kaeviku tagasitäide - Teekatete ja haljastuse taastamine. 5.5. KEEVITAMINE Projekteeritud trassi terastorustikud ühendatakse elektrikaarkeevituse abil, kasutades keevitusprotsessi 111, misjuures töid teostav keevitaja peab omama tema pädevust kinnitavat kvalifikatsiooni. Teostatavad keevisliited peavad vastama standardi ISO 5817 klassi C kvaliteedinõuetele. Enne torustiku paigaldamist/keevitamist tuleb keevitatavad pinnad hoolikalt puhastada ning potentsiaalsed torude lõikamisel tekkinud ebatasasused kõrvaldada. Keeviste teostamisel ning nende puhastamisel (šlakist ja keevituspritsmetest) ei tohi mingilgi viisil kahjustada terastoru seina. Pöörata tähelepanu sellele, et keevituseks kasutatavad elektroodid oleksid puhtad ning kuivad. Tööde käigus ei tohi vigastada torustiku PUR isolatsiooni ega PE ümbristoru. Keevitades erineva seinapaksusega elemente, tuleb suurema seinapaksusega elementi töödelda selliselt, et õmbluse kohal oleksid seinte paksused võrdsed. Peale torude kokkuühendamist (keevitustöid) tuleb jätkukohta kuni jätkumuhvi paigaldamiseni kaitsta otseste sademete eest. Selleks tuleb jätkupakendi PE-kest nihutada ühenduskoha peale/kohale ja vajadusel võtta täiendavaid meetmeid (nt kaeviku katmine). PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhvi või põkk-keevisühendusega. Töövõtja peab tööde käigus koostama protokollid, mille alusel on hiljem võimalik kindlaks määrata keevisühenduste asukohad, tööde teostaja, tööde teostamise aeg ja tingimused. OÜ Keskkonnaprojekt 11 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 5.6. LEKKEOTSIMISSÜSTEEM JA SIGNAALTRAADID Proj. torustiku LOS traadid ühendada kontuurideks vastavalt AS Tartu Keskkatlamaja juhistele. Lekkeotsimissüsteem tuleb koostada täites standardi EVS-EN 14419 nõudeid. Montaaži ei tohi anda eelisoleeritud torusid, mille isolatsioonitakistus on väiksem kui 500 MΩ. Vastav kontroll tuleb teostada torude vastuvõtmisel ja enne torude kokkukeevitamist. Minimaalne lubatud signaaltraatide kontuuri isolatsioonitakistus selle valmimisel on 10 MΩ. Isolatsioonitakistust (takistust signaaltraadi ja terastoru vahel) tuleb mõõta pingega 250 V. Torustiku LOS signaaltraadid tuleb ühendada pressühendustega (i.k. crimp connector) ning katta tinajoodisega. Pressühenduste tegemisel peab kasutama nõuetekohaseid materjale ning tööriistu (liivapaber, tangid, jootepasta jms). Pressühenduste puhul loetakse optimaalseks tulemuseks signaaljuhtmete kontuuritakistust mitte rohkem kui 1,5 Ω/100 m kohta. Mõõtepunktides, kus hilisemate kontrollmõõtmiste tegemiseks tuuakse LOS signaaltraadid vastavasse klemmkarpi (IP56, lühterklemm), tuleb väljavõtt teha nõuetekohaselt ja kasutades selleks valmistajatehase poolt ettenähtud materjale (massiklemm, poldid/mutrid, juhtmed, tihendusmaterjalid/mastikslindid, otsamüts). Massiklemmil ei tohi olla teravaid nurki (peavad olema ümardatud) ning massiklemm tuleb toru külge keevitada. Väljavõtt peab olema veetihe ja sealtkaudu ei tohi LOS sattuda vett/niiskust. Vastavate ühenduste tegemisel tuleb jälgida ühenduskohti ja ühenduskaabli soonte värvi ning ühendamisel/pikendamisel kasutatud juhtmete värv tuleb fikseerida vastavas aktis. Tööde lõppedes vormistavad tellija ja töövõtja vastava kontrolltraatide ühendamise protokolli, mis fikseerib LOS traatide süsteemi hetkeseisu. Protokolli lisaks on LOS kontrolltraatide ühendusskeem, mille peab koostama LOS koostaja /monteerija. 5.7. ISOLATSIOONI JA JÄTKUMUHVIDE PAIGALDAMINE Isolatsiooni ja jätkupakendite paigaldamisega seotud tööde teostamisel tuleb järgida standardi EVS-EN 489 nõudeid ning piiranguid. Jätkutööde tegijad peavad olema läbinud erialase väljaõppe ning atesteeritud vastavate tööde tegemiseks. Enne jätkupakendi paigaldamist tuleb teostada ning kontrollida LOS traatide ühendustööd. Läbi tuleb viia kontuuri- ja isolatsioonitakistuse mõõtmised ning kontrollida mõõtmistulemuste vastavust nõuetele. Jätkutööde tegemisel tuleb järgida konkreetse jätkupakendi tüübi paigaldamisele kehtestatud valmistajatehase nõudeid ja soovitusi (puhastamine, PE materjalide aktiviseerimine, kuumutamine jms). Kasutada tuleb konkreetseks tööks mõeldud ja nõuetekohaseid tööriistu (puhastusvahendid, vajaliku suurusega/võimsusega põletid, tangid jms). Jätkutööde tegemise ajal peab töökoht olema kaitstud sademete, tugeva tuule jt mittesoovitavate ilmamõjude eest. Jätkupakend tuleb paigaldada algusest lõpuni katkestamata paigaldamist töö staadiumites (PE aktiviseerimine, kuumutamine jm), mis võivad viia ebakvaliteetse lõpptulemuseni. Paigaldatud jätkupakendid, otsamütsid ja pimeotsad peavad olema veetihedad. Jätkupakenditel, mis peale jätkupakendi kesta paigaldamist täidetakse PUR-vahuga, tuleb teostada tiheduskatse õhuga (ülerõhul 20 kPa ehk 0,2 bar) ning pakendi liitekohti tuleb kontrollida. Liitekohti kontrollida neile näiteks indikaatorvedelikku (seebilahus jm) pihustades. Liitekohad tuleb kontrollida kogu toru ümbermõõdu ulatuses. Eelisoleerimata terastorud (näiteks hoonesisesed torustikud) tuleb peale montaaži puhastada, värvida krunt- ja korrosioonikaitsevärviga (2 kihti) ning isoleerida jälgides AS Tartu Keskkatlamaja tingimusi. Isolatsioon ning selle kate tuleb kinnitada lähtudes kehtivatest standarditest (EVS 860) ja neis toodud soovitustest. OÜ Keskkonnaprojekt 12 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 5.8. LÄBIVIIGUD JA TORUSISENDID Terve ja vigastamata eelisoleeritud toru (väline PE kest) peab sisseviigul hoonesse jõudma läbi seinte ja põrandate vähemalt 200 mm, et tagada võimalused nõuetekohaseks isolatsiooni lõpumütsi (i.k. end cap) paigaldamiseks. Torusisendis tuleb peale- ja tagasivoolutoru tähistada kindlalt paigaldatud siltidega „Pealevool“ ja „Tagasivool“. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, lõppevad sisendid vastavat mõõtu sulgarmatuuriga. Armatuur peab olema ligipääsetav/ekspluateeritav ning paigaldamisel tuleb arvestada käepidemete äärmiste asendite tarbeks vajaliku ruumi olemasoluga. Hoonetesse tehtavad läbiviigud peavad olema veetihedad ning nende tihendamiseks peab kasutama nõuetekohaseid läbiviigutihendeid. Kasutatavate tihendite omadused (nt veepidavus) peavad vastama ümbritseva pinnase veeoludele. Hoonete seinad tuleb taastada kogu seina paksuses, misjuures taastatav seinosa ei tohi oma omadustelt ja välisilmelt olla halvem kui ümbritsev sein. Hüdroisolatsiooni olemasolul tuleb taastada ka see. 5.9. SOOJUSLIK EELPINGESTAMINE Aksiaalpingete vähendamiseks on tuleb proj. torustik rajada kasutades soojuslikku eelpingestamist. Torustiku eelpingestamise tarbeks tuleb kuumutatava torustiku otsad katta ajutiste pimeäärikutega ning peale- ja tagasivool ühendada tsirkulatsioonitorudega, millel on vooluhulga regulleer- ning õhutuskraan. Torude otsad tuleb varustada varustada nn majakatega, mis näitavad või mille abil on võimalik mõõta torude pikenemist eelkuumutamisel. Et vältida torustiku soovimatud liikumist tuleb kaevik eelpingestamine osaliselt täita, vastavalt punktis 4.3 toodud kirjeldusele. Vajadusel tuleb torustiku eelsoojendamine teostada etappide kaupa. Enne eelpingestamist on Töövõtja kohustatud mõõtma pingestatava torustiku pikkuse ning teostama kontrollarvutused, leidmaks torustiku analüütilist pikenemist. Torustiku pikenemine eelpingestamisel leitakse valemiga: ∆ ∗ ∗ kus, ∆ on torustiku analüütiline pikenemine; – torustiku eelsoojendustemperatuur; – torustiku temperatuur enne eelsoojendust; – terase soojuspaisumis tegur 1,2 ∗ 10 ; – pingestatava torustiku pikkus. Torustiku eelpingestustemperatuur leitakse seosega ∗ 0,5 kus, on torustiku arvestuslik maksimaalne temperatuur; – torustiku arvestuslik minimaalne temperatuur. Kui eelpingestamise tulemusena ei pikene torustik analüütilisel teel leitud distantsi võrra, tuleb kaevikus olevat toru liigutada. Toru liigutamise eesmärk on tagada torustiku telgsuunaline pikenemine. Kui ka torustiku liigutamine ei anna soovitud tulemit, tuleb kontrollida teostatud arvutusi ning vajadusel korrigeerida näiteks eelpingestamise temperatuuri. Peale torustiku analüütilise pikenemise saavutamist, tuleb alustada tagasitäite teise etapiga (vt punkt 4.3). OÜ Keskkonnaprojekt 13 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 6. KONTROLLTOIMUNGUD NING KATSETUSED Kontrolltoimingute ning katsetustena tuleb antud projekti raames teostada torustiku keevisõmbluste läbivalgustamine, torustiku katsetamine ülerõhule ning torustiku survepesu. Keevisõmbluste minimaalne läbivalgustamise protsent lähtub standardis EVS-EN 13941 toodud tingimustest (tabel 6.1.). Tabel 6.1. Minimaalne keevisõmbluste läbivalgustamise protsent, vastavalt projekti klassile Projekti klass Minimaalne läbivalgustamise protsent Klass A ≥5% Klass B ≥ 10 % Klass C ≥ 20 % Torustikku katsetamine ülerõhule (surveproov) teostada kaugkütteveega rõhul 16 bar või vastavalt Tellija juhistele. Keelatud on surveproovi läbiviimine viidatust kõrgemal rõhul kui Tellija ei ole sätestanud teisiti! Ülerõhule katsetamisel ei tohi survestada neid torustiku osi mille puhul planeeritav ülerõhk ületab neile lubatavat rõhku. Surveproovi kestvuse määrab aeg mis kulub torustiku osade (sh keevisühenduste) hoolikaks ülevaatamiseks ning kontrolliks. Torustiku survepesu teostamiseks kasutada õhu ning vee segu, rõhul 8 bar. OÜ Keskkonnaprojekt 14 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 7. KATTETAASTUS Peale ehitus- ning tagasitäitetööde lõpetamist tuleb taastada kõik tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, bet. kivid, muru, jne.). Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 7.1. ASFALTKATTE TAASTAMINE Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Maanteeameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale (± 3 mm) ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3 mm/3 m risti tänavat ja 4 mm/3 m piki tänavat. Asfaltkatte pinna kahjustamisel ehitusmasinatega tuleb vähemalt 50 mm paksune pealiskiht üles freesida ja asendada uue asfaldiga. Sellise töö ulatuse määrab Insener. Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm, temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi. 7.2. HALJASTUSE TAASTAMINE Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase minimaalse kihipaksuse 0,1m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid võõrkehi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljasalal asuvad kaevuluugi tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning vältida pinnavee sissevoolu kaevudesse. Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata omavalitsuse heakorraspetsialisti või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini. Kokkuleppel kohaliku omavalitsuse või kinnistuomanikuga võib muru taastamiseks kasutada ka mätastust. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni selle täieliku tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru niitmise teostab Töövõtja. OÜ Keskkonnaprojekt 15 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 8. OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee/ala omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Kogu tööperjoodi jooksul peab olema tagatud ligipääs turule ja sildumisalale. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne.) 9. OLEMASOLEVATE KOMMUNIKATSIOONIDE KAITSMINE Enne objektil tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega täpsustada ning tähistada rajatiste asukohad. Töövõtja peab täitma rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõuded, (nt kooskõlastuse tingimused, kaevamise meetod jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel. Tööde käigus tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta või ümberpaigutada vastavalt projektile ning kommunikatsiooni valdaja juhistele. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et välditud oleks nende liikumine või vigastamine ehitustööde jooksul. Mehhanismidega teostatavad kaevetööd rajatiste kaitsevööndis tuleb Töövõtjal kooskõlastada rajatise valdajaga, kooskõlastuse puudumisel tuleb kaevetööd teostada käsitsi! Mehhanismidega rajatise kaitsevööndis kaevamisele peab eelnema rajatise käsitsi väljakaevamine, mille käigus peavad selguma rajatise mõõdud, kõrgus ning kulgemise suund. Ehitustööd talvistes tingimustes eeldavad kommunikatsioonide (kaablite, torude) läheduses kaevamist koos külmunud pinnase sulatamisega, või meetodil, mida aktsepteerib kommunikatsiooni valdaja. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et täitematerjali ja töödega rajatisi ei vigastataks. Lahtikaevatud kaablite, torude jne alused hoolikalt tihendada, et vältida nende läbivajumist ning pingesse jäämist. Kaablid ümbritseda igast küljest minimaalselt 0,1 m paksuse liivakihiga. Kaablite ja torude kohale (min 0,2 m) paigutada hoiatuslint! Kõikide projekteeritud torustike ristumisel/lõikumisel olemasolevate kaablitega on ette nähtud paigaldada olemasolevatele kaablitele kahepoolsed kaablikaitsetorud, kohtadesse kus neid varem ei olnud. Kaablikaitsetorud tuleb paigaldada enne kraavkaeviku kaevamist ja neid enam ei eemaldata. Kaablikatisetorude läbimõõt madalpingekaablitel De110, kõrgepingekaablitel De160. Kaablikaitsetorude täpsem pikkus selgub ehitustööde käigus, misjuures pikkus peab ületama kaeviku tegeliku laiuse 1,0 m võrra. OÜ Keskkonnaprojekt 16 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP 10. LOODUSKAITSE Ristumisel Emajõega rajada jahutustorustik kinnisel meetodil, suundpuurimise teel. Jahutustorustiku paigaldamisel tuleb: NB! Vältida puude kahjustamist. Säilitatavate puude võraprojektsiooni ulatuses tuleb tööde teostamine kavandada käsitsi, juurestikku kahjustamata või kasutades kinnist meetodit. __________________________________________________________________________________________ Seletuskirja lehekülgede arv: 17 Vastutav spetsialist: Priit Paalo Vastutav spetsialist: Anne Visnapuu OÜ Keskkonnaprojekt 17 juuni 2017 Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus Seletuskiri Emajõe all, Narva maanteel ja Ujula tänaval OSA - 2 Töö nr 1613 TP Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Keskkonnaprojekt 18 juuni 2017 Olemasolevad kommunikatsioonid : - Olemasolev drenaaz - Olemasolev sademeveekanalisatsioon - Olemasolev reoveekanalisatsioon - Olemasolev veetorustik - Olemasolev gaasitorustik - Olemasolev madalpingekaabel - Olemasolev keskpingekaabel - Olemasolev sidekaabel - Olemasolev sidekanalisatsioon Osa 1 ja Osa 2 Projekteeritud torustikud: - Projekteeritud jahutustorustik (Osa-2, teras toru) - Projekteeritud jahutustorustik (Osa-2, kinnisel meetodil paigaldatav plast toru) - Projekteeritud jahutustorustiku komponent (Osa-2) - Projekteeritud sadeveetorustik OSA 1 DN 2x80/280 L=10.6m OSA 1 OSA 2 00 255.5m 0/4 N = 1D L De315 STR 11 L=186.0m 1 ST6m OSA 2 R 31 =4 5 . De L Muu: - Kinnistupiir punkti kaitsetsoon DN 250 /400 L=1 2.0m D N 250/400 L= 13.3m - Projekteeritud jahutustorustik (Osa-1) - Projekteeritd jahutustorustiku komponent (Osa-1) m 00 L=15.0 DN 250/4 DN 250/40 2. Torustiku pikiprofiilid vt. joonised SV-03 ... SV-04 L=3.9m 0 L=15.4m 0 DN 250/40 Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Olemasolev DN 250/400 torustik Kaugjahutus- ning soojustorustikud Tartus OSA - 2 lahtisel meetodil SK ja gaasi torustiku alla. Joonise nimetus A: Ringtee 12, 51013 Tartu 28.06.2017 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EP10769210-0001 Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Priit Paalo Tartu linn Narva mnt ning Soola tn TP 1613 Projekteeris Allkiri Joonise number Argo Ladva 1:500 SV-01 -864235 -144145 0 0 Veeteede Amet Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Tartu Linn 22.08.17 nr 16-7/17-0666-002 Seisukoha küsimine hoonestusloa taotlustele Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise , samuti loa tingimuste muutmise üle. Tartu Keskkatlamaja AS esitas 19.07.2017 TJA- le hoonestusloa taotluse, mille eesmärgiks on rajada Tartusse Emajõe alla kaugküttetorustik. Torustik planeeritakse rajada 5 m sügavusele jõe põhja st kinnisel meetodil, suundpuurimise teel. VeeS § 22 7 lõike 1 kohaselt otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TJA pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Eelnevast tulenevalt teeme Teile ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda veeseaduse § 22 7 lõikes 7 toodud tingimusi ning samuti, kas teie hinnangul esineb kõnealuse taotluse puhul VeeS §-s 22 8 kirjeldatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehituso sakonna juhataja Lisa: Hoonestusloa taotlus ja lisamaterjalid Liis Piper 667 2004 [email protected]

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →