MINISTRI MÄÄRUS
26.06.2026 nr 30
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse
nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 alusel.
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja andmete säilitamise“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesolevas määruses nõutud allkiri võib olla elektrooniline või asendatud asutuse
digitaalse templiga, kui dokumendi koostanud isik on tuvastatav.“;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 7, 9 ja 10, § 7, § 9, § 11, § 13 lõige 2, § 15, § 17, § 19, § 36
lõike 2 teine lause, § 42 lõike 2 teine lause, § 51 lõike 2 teine lause, § 54 lõike 2 teine lause, §
57 lõike 3 teine lause, § 60 lõike 2 teine lause, § 63 lõige 2 ja § 101 lõige 2 tunnistatakse
kehtetuks;
4) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“;
5) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „määruse lisas 32 toodud
nõustamisplaani alusel“ tekstiosaga „paragrahvi lõike 11 kohaselt“;
6) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sünnitusjärgsel perioodil märgitakse andmed naise nõustamise kohta järgmise
nõustamisplaani järgi:
1) psüühiline kohanemine raseduse ja emadusega;
2) nõustamine naise õiguste, sotsiaalkaitse võimaluste ja asjakohaste õigusaktide teemal;
3) uuringud uuringule suunamisel;
4) analüüsid analüüsi määramisel;
5) kahjulikud harjumused, sealhulgas ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid, nende
esinemise korral;
6) igapäevane liikumine ja füüsiline aktiivsus;
7) toitumine;
8) seksuaalsus;
2
9) unerütm ja puhkamine;
10) muutused peresuhetes, sealhulgas suurema õe-venna suhted ja rollimuutused;
11) vastsündinu, tema kohanemine, vajadused ja hooldus;
12) rinnapiimaga toitmise kasulikkus emale ja lapsele;
13) imetamise alustamine;
14) mitmikud peres;
15) sünnitusjärgne taastumine;
16) imetamise jätkamine;
17) kontratseptsioon;
18) vajaduse korral muu teema.“;
7) paragrahvi 20 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) lisateave.“;
8) paragrahvi 21 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Tervisekaardi kaalu ja kasvu jälgimise lisalehe vormistab perearstiabi osutaja lapse
tervisekaardi juurde järgmiselt:
1) lapse kuni kaheaastaseks saamiseni vastavalt graafikule – terviskontrolli kuupäev, lapse
nimi, sünniaeg, vanus (kuudes), kehakaal (kg), pikkus (cm), peaümbermõõt (cm), isa ja ema
pikkus (cm);
2) lapse alates kaheaastaseks saamisest vastavalt graafikule – terviskontrolli kuupäev, lapse
nimi, sünniaeg, vanus (aastates), kehakaal (kg), pikkus (cm), isa ja ema pikkus (cm).“;
9) paragrahvi 281 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „raseda arvele võtmisel, raseduse esimesel,
teisel ja kolmandal trimestril käesoleva määruse lisas 32 toodud nõustamisplaani järgi.“
tekstiosaga „järgmise nõustamisplaani järgi:“;
10) paragrahvi 281 lõiget 16 täiendatakse punktidega 1–22 järgmises sõnastuses:
„1) antenataalse jälgimise põhimõtted ja ajakava – arvele võtmisel, vajaduse korral esimesel,
teisel ja kolmandal trimestril;
2) raseduse kulg ja muutused kehas – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
3) loote kasv ja areng – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
4) rasedusaegsed vaevused, nende leevendamine – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja
kolmandal trimestril;
5) psüühiline kohanemine raseduse ja emadusega – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja
kolmandal trimestril;
6) töökeskkond – arvele võtmisel ja kolmandal trimestril;
7) nõustamine naise õiguste, sotsiaalkaitse võimaluste ja asjakohaste õigusaktide teemal –
arvele võtmisel, vajaduse korral esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
8) uuringud, uuringule suunamisel – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
9) analüüsid, analüüsi määramisel – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
10) kahjulikud harjumused, sealhulgas ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid, nende
esinemise korral – arvele võtmisel, vajaduse korral esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
11) igapäevane liikumine ja füüsiline aktiivsus – esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
12) toitumine – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril;
13) seksuaalsus – vajaduse korral arvele võtmisel ja teisel trimestril;
14) unerütm ja puhkamine – esimesel trimestril;
15) muutused peresuhetes, sealhulgas suurema õe-venna suhted ja rollimuutused – teisel
trimestril;
16) vastsündinu, tema kohanemine, vajadused ja hooldus – teisel trimestril;
17) rinnapiimaga toitmise kasulikkus emale ja lapsele – teisel trimestril;
18) imetamise alustamine – teisel trimestril;
19) mitmikud peres – kolmandal trimestril;
3
20) ettevalmistus sünnituseks (sünnituse algus ja kulg, tugiisik, sünnitusvalu, sünnitusasendid)
– vajaduse korral teisel ja kolmandal trimestril;
21) sünnitusplaan, ema ootused ja vajadused – vajaduse korral teisel ja kolmandal trimestril;
22) sünnitusjärgne taastumine – kolmandal trimestril.“;
11) paragrahvi 47 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Anesteesia kaart vormistatakse Eesti Anestesioloogide Seltsi soovitatud (edaspidi EAS)
vormi kohaselt elektrooniliselt. Anesteesia kaardi võib vormistada isekopeeruval paberil, kui
objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada.“;
12) paragrahvi 52 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „vanus“ tekstiosaga „(aastates;
alla 3-aastastel aastates, kuudes ja päevades)“;
13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) dokumendi koostaja ees- ja perekonnanimi, registreerimiskood ning eriala;“;
14) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „ventilatsioonirežiimist“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
15) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ventilatsioonirežiimist“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
16) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „(siia ei kuulu intubatsiooniks
kasutatav relaksant)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
17) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „CPAP
ventilatsioon“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;
18) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „operatsioonitoas“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
19) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
20) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „millal patsient on intubeeritud
või trahheostomeeritud“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
21) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kontrolliga“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
22) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „ninasondi“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
23) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „aspiratsioon“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
24) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „puhul“ tekstiosaga „(märgitakse
4 punkti)“;
25) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „doosi“ tekstiosaga „(märgitakse
4 punkti)“;
26) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kasutamine“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
4
27) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „demand-režiimil“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
28) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kardiostimulaator“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
29) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „labetalool jt“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
30) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „labetalool jt“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
31) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „(nn TASS)“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
32) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „propafenoon jt“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
33) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „doosis 8–10
mikrog/kg/ööpäevas“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;
34) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „infusiooni“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
35) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „oligouuria korral jt“
tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;
36) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „raviskeemis“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
37) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „preparaati“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
38) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „tsütostaatikum“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
39) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „ravimid“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
40) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(termodilutsioon, SvO2)“
tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
41) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(termodilutsioon,
pulsskontuuranalüüs, ultraheli vms)“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;
42) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „monitooring“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
43) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „summast“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
44) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „jooksul“ tekstiosaga „(märgitakse
1 punkt)“;
5
45) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „abil“ tekstiosaga „(märgitakse 2
punkti)“;
46) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „veenikanüüli“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
47) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „veenikanüül“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
48) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „jälgimine“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkt)“;
49) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „manustamisega“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
50) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „ultraheli- ja röntgenuuringud“
tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“;
51) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „määramine“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
52) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 13 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „jälgimine“
tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;
53) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „rasvhapete lahus“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
54) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „manustamine“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
55) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
56) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
57) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
58) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „sonditoitmine“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
59) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „lastel eakohasest normist
enam“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
60) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „piires“ tekstiosaga „(märgitakse
1 punkt)“;
61) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „implantatsioon
jt)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
62) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(sh söögitorukaudne
ehhokardiograafia)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
63) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „dreneerimine“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
6
64) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „(gofreeritud lõõtsa
kasutamisel antud punkti ei täideta)“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
65) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „kaela fiksatsioon“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
66) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 6 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „haavaerituse
tõttu“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
67) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „punktsioonikoha
plaanipärased sidumised“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“;
68) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „voodid“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
69) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „rindkere õõnes“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
70) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „toitmiseks“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
71) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „dušš“ tekstiosaga „(märgitakse
4 punkti)“;
72) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kopsuempüeemi ravis“
tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
73) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „teisi vahendeid“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
74) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ülekanne“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
75) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „peatamiseks“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
76) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „peatamiseks“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
77) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kogusest“
tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
78) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „monitooring“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
79) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „metoodikast“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
80) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „48 tunni jooksul“
tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
81) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „mitte ühekordseid süsteid“
tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;
7
82) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vähemalt 6 tunni järel“
tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
83) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „terapeutiline
verevahetus“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
84) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „enne intensiivravile tulekut“
tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
85) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „peritoneaaldialüüs“
tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
86) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „(streptokinaas
või koe plasminogeeni aktivaator)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;
87) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „(vastsündinute puhul aPTT
kontroll vähemalt 1 kord päevas)“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
88) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „(kaasa arvatud
madalmolekulaarne hepariin)“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“;
89) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „kuvöös“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
90) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna
„dokumenteerimisega“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“;
91) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „fototeraapia“ tekstiosaga
„(märgitakse 1 punkt)“;
92) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 10 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ravis“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
93) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „vanuseni“ tekstiosaga
„(märgitakse 2 punkti)“;
94) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „vanuseni“ tekstiosaga
„(märgitakse 4 punkti)“;
95) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 13 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „≥156 mmol/l“
tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“;
96) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „seisundis“ tekstiosaga
„(märgitakse 3 punkti)“;
97) paragrahvi 58 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „tegemise“ tekstiosaga „ja verepreparaadi
väljastamise“;
98) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „määruse lisas 28 toodud vormi kohaselt“
tekstiosaga „kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada“;
99) paragrahvi 731 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määruse lisas 29 toodud“
tekstiosaga „ paragrahvi lõikes 31 nimetatud“;
100) paragrahvi 731 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
8
„Kui kiirabiteenuse osutamise käigus püüti patsienti elustada, lisatakse elektroonilisele
kiirabikaardile elustamise andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2
alusel kehtestatud andmekoosseisus.“;
101) paragrahvi 731 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Paberkandjal kiirabikaart vormistatakse järgmises andmekoosseisus:
1) kiirabiasutuse nimetus ja aadress;
2) kiirabikaardi number;
3) väljasõidu päev ja kuu araabia numbritega;
4) abivajaja asukoht;
5) kiirabi väljakutse prioriteet;
6) lühiandmed väljakutse põhjuse ja kaebuste kohta;
7) tüüpjuhtumi nimetus sellekohase klassifikatsiooni kohaselt;
8) õnnetusteate edastanud isiku nimi, telefoninumber;
9) kiirabibrigaadi liikmete perekonnanimed;
10) väljasõidukorralduse saamise kellaaeg;
11) väljasõidu alguse kellaaeg;
12) sündmuskohale jõudmise ja sündmuskohalt lahkumise kellaaeg;
13) väljasõidu lõpetamise ja uueks väljasõiduks valmisoleku kellaaeg;
14) patsiendi ees- ja perekonnanimi; isikukood, selle puudumise korral sünnipäev, -kuu ja -
aasta või orienteeruv vanus; sugu;
15) kaebused ja anamnees;
16) ravimid, mida patsient tarvitab regulaarselt või on varem tarvitanud, enne kiirabi väljasõitu
diagnoositud haiguse nimetus;
17) patsiendiga kaasasolnud väärtesemed ja dokumendid;
18) teadvuse seisund ja hindamise kellaaeg;
19) hingamise ja hingamisteede seisund ning hindamise kellaaeg;
20) pupillide suuruse, võrdsuse ja valgusele reageerimise seisund ning hindamise kellaaeg;
21) numbriliste väärtustena mõõdetavad parameetrid ja mõõtmise kellaaeg;
22) naha värvuse, niiskuse, temperatuuri ja lööbelisuse seisund ning hindamise kellaaeg;
23) südame rütmi seisund ja hindamise kellaaeg;
24) kopsude seisund;
25) kõhu valulikkuse, motoorika ja kuju hinnang ning hindamise kellaaeg;
26) neuroloogiline seisund Glasgow’ kooma skaala järgi punktides hinnatuna ja hindamise
kellaaeg;
27) vigastuse põhjus, liik ja piirkond;
28) trauma liik;
29) elektrokardiogrammi ja/või kardiomonitooringu leiu kirjeldus;
30) patsiendi seisundi objektiivsete uurimisandmete põhjal diagnoositud haiguse nimetus RHK
10 järgi;
31) kiirabibrigaadi poolt patsiendile manustatud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus,
ravimi vorm, manustamise viis ja kogus ühikutes (mg, g, ml, mekv, TÜ);
32) patsiendile tehtud protseduurid;
33) elustamiskaardi number, kui toimus elustamiskatse;
34) patsiendi transportimise viis;
35) joobetunnused, nende esinemise korral;
36) väljasõidu lõpptulemus;
37) vajaduse korral kanne patsiendi edasisest abist keeldumise kohta;
38) selle haigla ja osakonna nimetus, kuhu patsient üle antakse;
39) patsiendi haiglasse vastu võtnud tervishoiutöötaja nimi.“;
102) paragrahvi 731 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui patsient keeldub edasisest abist, kinnitab ta seda allkirjaga.“;
9
103) paragrahvi 10611 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tervisetõend ja tervisekontrolli otsus väljastatakse tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus.“;
104) paragrahvi 10613 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tervisetõendi saamiseks esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi koostajale
tervisedeklaratsiooni. Tervisedeklaratsiooni võib esitada elektroonselt tervise infosüsteemi
vahendusel või paberil, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust
kasutada, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud
andmekoosseisus.“;
105) määruse lisad tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Labi
asekantsler
kantsleri ülesannetes
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja
kord“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Tervisekassa
Kaaluda võimalust täiendada määruse § 22 lõiget 3 ja lisada sättesse viide, et õpilase Mitte arvestatud. Võtame ettepaneku töösse
tervisekaardi väljavõte §-s 252 nimetatud andmetega edastatakse õpilasele või alaealise määruse järgmises muudatuses, kuna eeldab
õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile vaid terviklikku analüüsi.
juhul, kui selline sooviavaldus on esitatud. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb kooliõel
edastada väljavõte õpilase tervisekaardist alati, kui õpilane lõpetab kooli, asub õppima teise
kooli õppima või muul põhjusel koolist lahkub. Teave koolis õpilasele osutatud
tervishoiuteenuste kohta, sealhulgas immuniseerimised, tuleb kooliõel edastada ka tervise
infosüsteemi (sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 § 5 lõike 5 kohaselt alates aastast
2012). Seetõttu puudub praktiline vajadus vastavasisulise põhjendatud sooviavalduseta õpilase
tervisekaardi väljavõtteid teha ja koolist lahkumisel õpilasele või tema seaduslikule esindajale
kaasa anda.
Jätta eelnõu punktis 101 toodud § 731 lõikes 31 esitatud loetelust välja punktid 15 ja 30 ning Arvestatud.
punktist 14 tekstiosa „alalise elukoha aadress“. Kiirabi osutamise käigus paberkandjal
kiirabikaardi täitmise korral patsiendi alalise elukoha aadress lisaväärtust ei loo, oluline on
abivajaja asukoht ehk sündmuskoha aadress. Samuti ei ole oluline patsiendi perearsti nimi,
kuna puudub võimalus seda millegi vastu valideerida. Mõlemad andmekoosseisud põhinevad
patsiendi ütlustel, mis ei pruugi tõele vastata või patsiendid ei pruugi seda teada. Punktis 30
nimetatud trauma indeks pole enam kasutusel.
Täiendada määruse § 731 lõiget 1 järgmise lausega: „Kiirabikaardile võivad andmeid kanda Mitte arvestatud. Võtame ettepaneku töösse
esmase abi brigaadi liikmed ning telemeditsiini teel kiirabibrigaadi konsulteerivad arstid“. määruse järgmises muudatuses, kuna eeldab
Selleks, et tagada sisestatavate andmete õigsus, on mõistlik lubada andmete dokumenteerimine terviklikku analüüsi.
isikutel, kes kiirabi osutamise raames andmed on kogunud (nt esmase abi brigaadi liige
patsiendi juures kohapeal) ja nõustamisel nõu annavad (telemeditsiini arst). Olukorras, kus
kiirabikaardi koostab (andmed sisestab) vaid kiirabibrigaadi juht, kes kas ei viibi patsiendi
juures, võib andmete mitmekordsel esitamisel (esmase abi brigaadi liige sisestab andmed
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja
kord“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
Lisa
infosüsteemi või edastab muul viisil brigaadijuhile, kes need peab sisestama 2 kiirabikaardile)
tekkida vigu. Kiirabikaardi koostamise eest vastutab kiirabibrigaadi juht. See ei muutu.
Täiendada § 731 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt: „Kiirabikaart vormistatakse elektrooniliselt Mitte arvestatud. Kuna järgmises lõikes on
vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud infosüsteem mainitud, siis ei pea vajalikuks
andmekoosseisule tervise infosüsteemis“. Arvestades asjaolu, et kiirabibrigaadi pidajatel ei seda täiendavalt nimetada.
ole osutatud tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks oma infosüsteemi, siis õigusselguse
huvides võiks ka õigusaktides sätestada, et dokumenteerimisel kasutatakse tervise
infosüsteemi. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerivates õigusaktides on tervishoiuteenuste
dokumenteerimisel viidatud üldjuhul tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemile, kuhu andmed
dokumenteeritakse, ja tervise infosüsteemile, kuhu tuleb andmed edastada.
Kaaluda § 73 lõike 1 täpsustamist selliselt, et võimalusel koostatakse patsiendi kohta üks Mitte arvestatud. Võtame ettepaneku töösse
kiirabikaart ühe väljakutse kohta. Hetkel koostab iga kiirabibrigaad väljakutse kohta määruse järgmises muudatuses, kuna eeldab
kiirabikaardi. Juhul, kui patsiendile osutavad ühe juhtumi raames kiirabi mitu kiirabibrigaadi, terviklikku analüüsi.
siis koostatakse mitu kiirabikaarti. Tekib andmete (nt anamnees) dubleerimise küsimus ja
patsiendi raviga seotud tervishoiutöötajad peavad tervikpildi saamiseks kiirabietapil toimunust
infot otsima erinevatest kiirabikaartidest, mis ei pruugi samaaegselt TISi jõuda. Lisaks peab
täna koostama kiirabikaardi ka patsiendile, kellele kiirabibrigaad tervishoiuteenust
olemuslikult ei osutanud (nt käidi abis teisel brigaadil patsienti tõstmas). Ühe juhtumi kohta
ühe kiirabikaardi koostamine eeldab ka määruste nr 65 ja 53 muutmist ning tehniliste
lahenduste loomist. Tervisekassa ettepanek on hinnata, kas määruse nr 56 sõnastus on täna
selline, mis ei sea piiranguid selle võimaluse rakendamisele tulevikus.
Eesti Töötervishoiuarstide Selts (ETTAS)
11
Sõnastada paragrahvi 106 lõige (4) Tervisetõend ja töötervishoiu tervisekontrolli otsus Arvestatud osaliselt. Kuna tervisekontrolli
väljastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud otsus tehakse ka teiste kontrollide käigus, mitte
andmekoosseisus“. Mõisted „tervisekontrolli otsus“ ja „tervisetõend“ on eri eesmärgi ja ainult töötervishoiukontrollis, siis on jäetud
tähendusega, ehk tegemist ei ole samatähenduslike mõistetega. Seetõttu tuleb eelnõus välja sõna „töötervishoiu“.
„tervisekontrolli otsus“ tervisetõendi kõrval eraldi ja paralleelselt välja tuua, et tagada
regulatsiooni selgus ja mõistete korrektne kasutamine vältimaks tõlgenduslikku ebaselgust ja
tagamaks regulatsiooni õigusselgus.
Eesti töötervishoiu teenuseosutajate liit (ETTOL)
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja
kord“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Ettepanek kaaluda § 106¹¹ lõike 4 sõnastamist järgmiselt:„(4) Tervisetõend ja töötervishoiu Arvestatud osaliselt. Kuna tervisekontrolli
tervisekontrolli otsus väljastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 otsus tehakse ka teiste kontrollide käigus, mitte
alusel kehtestatud andmekoosseisus.” Üheselt ei ole selge, kas ja millisel kujul on selle ainult töötervishoiukontrollis, siis on jäetud
regulatsiooni raames hõlmatud ka töötervishoiu tervisekontrolli otsus. Kui eesmärk on, et välja sõna „töötervishoiu“.
töötervishoiu tervisekontrolli otsus kuulub edaspidi sama andmekoosseisupõhise loogika alla,
oleks õigusselguse huvides asjakohane see määruse tekstis sõnaselgelt välja tuua. See aitaks
vältida mitmeti mõistetavust, hilisemaid erinevaid tõlgendusi ning toetaks ühtset
rakenduspraktikat.
Terviseamet
Eelnõu punktis 101, millega täiendatakse määrust paragrahviga 731 , korduvad osaliselt lõike Arvestatud.
31 punktid 16 ning 32 – mõlemas punktis mainitakse (patsiendi) anamneesi. Kehtiva määruse
lisas 29 need samuti korduvad märkuste osas (p 2 lg 1 p-d 6 ja 24), samas kiirabikaardi vormil
on diagnoos eraldi lahtris ilma patsiendi anamneesita. Ettepanek oleks jätta patsiendi kaebused
ja anamnees § 731 lg 31 punkti 16 alla ning punkti 32 jätta ainult „patsiendi seisundi
objektiivsete uurimisandmete põhjal diagnoositud haiguse nimetus RHK 10 järgi“.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
1
Jääb ebaselgeks, mida § 14 lõike 1 punkt 2 kohaselt peab tegema „(11) Sünnitusjärgsel Arvestatud. Analoogselt muudetud ka eelnõu
perioodil märgitakse andmed naise nõustamise kohta järgmise nõustamisplaani järgi: 2) punkti 10.
vajaduse korral õigusakt, sotsiaalne kaitse ja õigused;“
Kaaluda § 14 lõike 11 punktis 5 kasutada sõna „vajaduse korral“ asemel sõna „nende esinemise Arvestatud. Analoogselt muudetud ka eelnõu
korral“. punkti 10.
Eelnõu punktis 100, kas elustamiskatse on õige termin, kasutaks läbivalt elustamine. Arvestatud.
Paragrahv 4 lõige 1 punkt 7 on kiirabi elustamiskaart dokumentide loendis olemas. Kas see on Arvestatud.
eraldi dokument või on kiirabikaardi koosseisus?
Eesti Perearstide Selts
Tervisedeklaratsiooni paberversioon on praeguses eelnõus kirjas võrdväärse alternatiivina. Arvestatud.
Eelistaksime, et kõik deklaratsioonid oleksid elektroonilised. Kui ka paberformaati on
tingimata vaja, siis see peaks olema kasutatav ainult erandolukordades. Kunagises seletuskirjas
oli selle põhimõttega ka arvestatud: „§10613 sätestab tervisedeklaratsiooni koostamise
tervisetõendi väljastamise protsessis. /…/ Kui patsient objektiivsetel põhjustel ei saa või ei
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja
kord“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
Lisa
soovi elektroonselt tervisedeklaratsiooni täita, võib ta seda teha paberil tervishoiuteenuse
osutaja vastuvõtul. /…/.“
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56
„Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse muutmise eesmärk on luua õiguslik alus üleminekuks sündmuspõhisele koosvõimelisele
andmevahetusele tervise infosüsteemi andmestikega. Selleks loobutakse senisest
tervikdokumendi kontseptsioonist, mis seob andmete esitamise kindla vormilise
dokumendistruktuuriga ning takistab andmete kiiret, paindlikku ja vajaduspõhist edastamist.
Muudatustega tuuakse määruse lisades seni sisaldunud andmekoosseisud määruse põhiteksti
ning määruse lisad tunnistatakse kehtetuks. Elektroonilise dokumenteerimise korral ei ole
etteantud dokumendivormid enam vajalikud, kuna keskseks muutub andmete koosseis ja
semantiline tähendus, mitte nende esitamine tervikliku dokumendina. Muudatused ei muuda
andmete esitamise ega töötlemise põhimõtteid sisuliselt, vaid loovad tehnilised ja õiguslikud
eeldused andmete tõhusamaks ja operatiivsemaks vahetamiseks.
Määruse muudatusega viiakse määruse reguleerimisala vastavusse määruse volitusnormiga.
Samuti täiendatakse määrust õigusega kasutada määruses nõutud allkirja asemel digitaalset
allkirja või asutuse digitaalset templit sellisel kujul, et selle dokumendi koostanud isik oleks
tuvastatav. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist dokumenteerimist ja kus võimalik, tuleks
eelistada dokumentide vormistamisel tänapäevaseid digilahendusi.
Määruse muudatusega jäetakse dokumentide loetelust välja elupuhuse patomorfoloogilise uuringu
saatekiri ja vastus, kuna seda ei käsitleta määruses enam eraldi dokumendiliigina juba 2018. aastal
tehtud muudatusest alates. Nüüd viiakse ka dokumentide loetelu selle muudatusega kooskõlla.
Määruse muutmine ei too kaasa halduskoormuse muutust.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi innovatsioonivaldkonna nõunik Ülle
Harak (
[email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo (
[email protected]). Määruse on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse
osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ redaktsiooni RT I, 10.04.2025, 5.
Määrus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kavandatud tegevusega „Määruse
„Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused
ja kord“ muutmise eelnõu“. Määrus ei ole seotud teiste eelnõudega.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrus ei too kaasa isikuandmete kogumise, töötlemise ega säilitamise ulatuse suurenemist.
Tegemist on olemasoleva andmekoosseisu ühtlustamisega – määruse lisades olevad
andmekoosseisud, mis olid puudu määruse põhitekstist, on toodud määruse põhiteksti.
Andmekaitsealast mõjuhinnangut ei ole vaja koostada.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse koosneb 105 muutmispunktist.
2
Punktiga 1 jäetakse määruse § 1 lõikes 1 välja tekstiosa „ja andmete säilitamise“, millega viiakse
määruse reguleerimisala vastavusse määruse pealkirjaga. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a
määrusega nr 10 „Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega seotud valdkonna eest
vastutava ministri määruste muutmine“ muudeti käesoleva määruse pealkirja, mis oli seotud
isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega, millega viidi andmete säilitustähtaegadega
seotud regulatsioon tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS). Käesoleva
muudatusega ühtlustatakse ka reguleerimisala sõnastus pealkirjaga.
Punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõikega 31, milles sätestatakse võimalus kasutada määruses
nõutud allkirja asemel digitaalset allkirja või asutuse digitaalset templit sellisel kujul, et selle
dokumendi koostanud isik oleks tuvastatav. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist
dokumenteerimist ja kus võimalik, tuleks eelistada dokumentide vormistamisel tänapäevaseid
digilahendusi.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks sätted, mis viitavad määruse lisades olevatele vormidele.
Määruse muutmise eesmärk on loobuda vormipõhisest regulatsioonist. Muudatus toetab
elektroonilist dokumenteerimist ja loob eeldused sündmuspõhisele koosvõimelisele
andmevahetusele üleminekuks. Paragrahvi 4 lõike 1 punktide 7, 9 ja 10 kehtetuks tunnistamine on
vajalik, kuna määrus ei käsitle kiirabi elustamiskaarti, elupuhuse patomorfoloogilise uuringu
saatekirja ja elupuhuse patomorfoloogilise uuringu vastust enam eraldi dokumendiliikidena.
Nimetatud dokumendid on eraldi peatükina määrusest välja jäetud aastal 2014 ja 2018, nüüd
jäetakse see välja ka dokumentide loetelust.
Punktiga 4 asendatakse määruse § 4 lõikes 2 sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“. Muudatuse
eesmärk on viia määruse terminoloogia kooskõlla isikuandmete kaitse üldmääruses (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679) kasutatava terminoloogiaga, mille kohaselt
kasutatakse mõistet „eriliiki isikuandmed“.
Punktiga 5 muudetakse määruse § 14 lõike 1 punkti 9 sõnastust, asendades viite määruse lisas
32 olevale nõustamisplaanile viitega sama paragrahvi lõikele 11. Muudatuse eesmärk on tuua
nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti. Muudatus ei muuda nõustamise sisulisi
nõudeid.
Punktiga 6 täiendatakse määruse § 14 lõikega 11, milles sätestatakse sünnitusjärgsel perioodil
dokumenteeritava nõustamise andmekoosseis. Muudatusega tuuakse seni määruse lisas 32
sisaldunud nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti. Muudatuse eesmärk on tagada
andmekoosseisu säilimine õigusaktis. Puntkide 2 ja 5 sõnastust korrigeeritakse selguse mõttes,
muid sisulisi muudatusi nõustamise teemades ei tehta.
Punktiga 7 täiendatakse määruse § 20 punktiga 8, lisades dokumenteeritavate andmete hulka
lisateabe. Muudatus on seotud määruse lisaga 6. Kuna määruse põhitekstis seda andmevälja
võrreldes määruse lisaga ei ole, lisatakse see määruses loetellu.
Punktiga 8 sõnastatakse määruse § 21 punktid uuesti. Muudatusega tuuakse määruse lisades 7–
10 sisaldunud andmekoosseis määruse põhiteksti. Sisulisi muudatusi dokumenteeritavates
andmetes ei tehta.
Punktiga 9 asendatakse määruse § 281 lõikes 16 viide määruse lisas 32 toodud nõustamisplaanile
viitega samas lõikes sisalduvale loetelule. Muudatus on seotud määruse lisaga 32, kust tuuakse
nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti. Sisulisi muudatusi nõustamise sisus ei tehta.
Punktiga 10 täiendatakse määruse § 281 lõiget 16 punktidega 1–22, milles sätestatakse raseduse
jälgimise käigus nõustamisel käsitletavad teemad ja nende käsitlemise ajad. Muudatusega
tuuakse seni määruse lisas 32 sisaldunud nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti.
Muudatuse eesmärk on säilitada nõustamise andmekoosseis õigusaktis. Puntkide 7 ja 10
3
sõnastust korrigeeritakse selguse mõttes, muid sisulisi muudatusi nõustamise teemades ega
ulatuses ei tehta.
Punktiga 11 muudetakse määruse § 47 lõiget 2 ning sätestatakse, et anesteesia kaart
vormistatakse ennekõike elektrooniliselt Eesti Anestesioloogide Seltsi soovitatud vormi kohaselt.
Kui aga objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada, võib kasutada
isekopeeruvat pabervormi. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist dokumenteerimist ning
vähendada vajadust õigusaktis detailsete vorminõuete sätestamiseks.
Punktiga 12 täiendatakse määruse § 52 lõike 1 punkti 3 ning tuuakse määruse lisas 19 olev
vanuse täpsustus määruse põhiteksti, mis lisatakse sulgudes. Muudatuse eesmärk on tagada, et
kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse põhitekstis.
Punktiga 13 muudetakse määruse § 52 lõike 1 punkti 5. Parandatakse kirjaviga esimeses sõnas
ja täpsustatakse sõnastust, kuna praeguses sõnastuses sisalduva „vastutaja“ puhul ei ole piisavalt
arusaadav, keda selle all mõeldaks. Samuti tuuakse punkti 5 määruse lisas 19 olevad dokumendi
koostaja kohta dokumenteeritavad täpsustavad andmed. Muudatuse kohaselt märgitakse
dokumendi koostaja kohta ees- ja perekonnanimi, registreerimiskood ning eriala. Muudatuse
eesmärk on tagada, et kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse põhitekstis.
Punktidega 14–96 täiendatakse määruse §-de 52 ja 53 sätteid, lisades intensiivravil viibiva
patsiendi jälgimisel tehtavate tegevuste juurde vastavad punktiväärtused. Muudatuste eesmärk on
tuua seni määruse lisades 19 ja 20 sisaldunud punktiväärtused määruse põhiteksti tagamaks, et
kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse põhitekstis.
Kehtivas regulatsioonis on intensiivravi käigus dokumenteeritavad tegevused sätestatud määruse
põhitekstis, kuid tegevustele vastavad punktiväärtused on sätestatud üksnes määruse lisades.
Intensiivravil viibiva patsiendi kohta koostatakse iga jälgimisel oleva päeva kohta TISS-leht, kuhu
märgitakse patsiendile tehtud tegevused ja neile vastavad punktid. Päeva jooksul kogutud
punktide summa on aluseks Tervisekassa poolt tervishoiuteenuse osutajale intensiivravi
voodipäeva eest tasumisel.
Muudatustega ei muudeta dokumenteeritavaid tegevusi ega nende punktiväärtusi, vaid
korrastatakse regulatsiooni ülesehitust ning viiakse andmekoosseis tervikuna määruse põhiteksti.
Punktiga 97 täiendatakse määruse § 58 punkti 8 ja sätestatakse, et dokumenteerida tuleb lisaks
vereülekande tegemisele ka verepreparaadi väljastamine. Muudatus on seotud määruse lisaga
23. Muudatusega tagatakse, et kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse
põhitekstis.
Punktiga 98 muudetakse määruse § 65 lõiget 2 ning asendatakse viide määruse lisas 28 toodud
vormile sõnastusega, mille kohaselt võib pabervormi kasutada juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei
ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist
dokumenteerimist ning säilitada pabervormi kasutamise võimalus erandjuhtudel.
Punktiga 99 asendatakse määruse § 731 lõike 3 teises lauses tekstiosa „määruse lisas 29 toodud“
tekstiosaga „paragrahvi lõikes 31 nimetatud“. Muudatusega asendatakse viide lisas 29 olevale
vormile viitega määruse § 731 lõikes 3 loetletud andmekoosseisule. Muudatuse eesmärk on tagada
vajalike andmete säilimine õigusaktis ka pärast määruse lisade kehtetuks tunnistamist.
Punktiga 100 muudetakse määruse § 731 lõike 3 kolmandat lauset, millega sõnastatakse ümber
kiirabikaardi osaks oleva elustamise andmete koosseis. Kuna elustamiskaardi andmekoosseis
ühtib TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruse andmekoosseisuga, viidatakse TTKS-i sättele
ja tunnistatakse määruse lisa 30 kehtetuks. Lisaks täpsustatakse sätte sõnastust.
Punktiga 101 täiendatakse määruse § 731 lõikega 31, milles sätestatakse paberkandjal
kiirabikaardi andmekoosseis. Muudatusega tuuakse seni määruse lisas 29 sisaldunud kiirabikaardi
4
andmekoosseis määruse põhiteksti. Muudatuse eesmärk on tagada andmekoosseisu säilimine
õigusaktis ning toetada üleminekut vormipõhiselt dokumenteerimiselt andmepõhisele
dokumenteerimisele. Dokumenteeritavatest andmetest jäetakse praegu kehtivaga võrreldes välja
mõned andmed. Kiirabiteenuse osutamise käigus paberkandjal kiirabikaardi täitmise korral
patsiendi alalise elukoha aadress lisaväärtust ei loo, oluline on abivajaja asukoht ehk
sündmuskoha aadress. Samuti ei ole oluline patsiendi perearsti nimi, kuna puudub võimalus seda
millegi vastu valideerida. Mõlemad andmekoosseisud põhinevad patsiendi ütlustel, mis ei pruugi
tõele vastata või patsiendid ei pruugi seda teada. Trauma indeks Crossmanni järgi jäetakse
määrusest välja, kun see pole enam kasutusel. Välja jäetakse ka anamneesi dubleeriv nimetamine
kahes punktis.
Punktiga 102 muudetakse määruse § 731 lõiget 5 ning täpsustatakse, et kui patsient keeldub
edasisest abist, kinnitab ta seda allkirjaga. Muudatuse eesmärk on liikuda paberipõhiselt
dokumenteerimiselt elektroonilisele. Muudatusega jäetakse välja paberil dokumenteerimise
kohustus, mis annab õiguse võimaluse korral võtta allkiri ka digitaalselt.
Punktiga 103 muudetakse määruse § 10611 lõiget 4 ning sätestatakse, et tervisetõend ja
tervisekontrolli otsus väljastatakse TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus.
Muudatuse eesmärk on loobuda vormipõhisest regulatsioonist ja kuna määruse lisa 33
andmekoosseisud ühtivad TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisuga, on viidatud
TTKS-i vastavale määrusele.
Punktiga 104 muudetakse määruse § 10613 lõiget 2 ning sätestatakse, et tervisedeklaratsioon
esitatakse tervise infosüsteemi vahendusel TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud
andmekoosseisus. Muudatuse eesmärk on loobuda vormipõhisest regulatsioonist ja kuna
määruse lisa 34 andmekoosseisud ühtivad TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud
andmekoosseisuga, on viidatud vastavale määrusele. Tervisedeklaratsiooni võib esitada
elektrooniliselt ja kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik kasutada elektroonilist lahendust, siis
paberil.
Punktiga 105 tunnistatakse kehtetuks kõik määruse lisad, kuna dokumenteerimisel ei ole
dokumendivormid enam olulised, ja kõik andmekoosseisud, mis määruse põhitekstist seni
puudusid, on toodud määruse põhiteksti.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatuste mõju on peamiselt tehniline ja korralduslik. Muudatustega korrastatakse
määruses sätestatud andmekoosseisud ning vähendatakse sõltuvust vormipõhisest
dokumenteerimisest, toetades elektroonilist dokumenteerimist ja tulevikus sündmuspõhisele
koosvõimelisele andmevahetusele üleminekut.
Muudatustega ei kehtestata uusi andmete esitamise kohustusi ega muudeta olemasolevate
andmete sisu. Seetõttu puudub oluline mõju tervishoiuteenuse osutajate töökorraldusele,
patsientide õigustele või halduskoormusele.
Määruse lisades olnud dokumentide vormide kehtetuks tunnistamine ei mõjuta tervishoiuteenuse
osutajate võimalust dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamist, kuna dokumenteerimine toimub
valdavalt elektrooniliselt ja andmekoosseisud ei muutu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne kulusid.
5
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti
Õdede Liidule ja Eesti Kiirabi Liidule. Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud
kooskõlastustabelina eelnõule.