Kiri

Pr Ülle Rajasalu Teie: 20.06.2017 nr 3-2/1774 Harju Maavalitsus Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 14- 1 / 04833-1 Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramine Austatud proua Ülle Rajasalu Oma kirjas juhite tähelepanu, et Harju Maavalitsusse on pöördunud nii Aegna saare elanikud kui ka Aegnat haldav Tallinna Kesklinna Valitsus murega, et Tallinna lahel sõitvate kiirlaevade lained kahjustavad kaldaid, sadamaehitisi ja sadamas seisvaid väikelaevu ning on ohtlikud Tallinna lahe väikelaevaliiklusele tervikuna. Te viitate oma kirjas veeseaduse § 5 ja § 18 lõike 5 kitsaskohtadele ning mainite ära nende sätete kokkusobimatuse Eesti haldusterritoriaalse korralduse seadusega. Nimelt kui veeseaduse § 5 kohaselt on avalik veekogu nii sisemeri kui ka territoriaalmeri, siis Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest tuleneb põhimõte, mille kohaselt maakondade ja KOVide piirid lõpevad kaldal ning ei ulatu sisemerele ega territoriaalmerele. Avaldate kahtlust, kas maavanem praegu ja Tallinna linn lähitulevikus saavad Tallinna lahel piiranguid seada. Oma kirjas esitasite kolm küsimust, mille vastame järgnevalt: Küsimus, kas maavanemal ning alates 2018. aasta 1. jaanuarist Tallinna linnal on olemas pädevus veeseaduse § 18 lõike 5 alusel Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramiseks. On õige, et Tallinna laht on sisemereks olev avalik veekogu, mis ei asu Harju maakonna ega Tallinna linna kui haldusüksuse piires. Ka järeldus, et maavanemal ei ole iseseisvat õigust rakendada veeseaduse § 18 lõikes 5 sätestatud õigust oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek avalikele veekogudele, mis ei asu tema territooriumil, on õige. Maavanem rakendab Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 kohaselt talle sätestatud pädevust üldprintsiibis oma maakonna piires. Ka veeseaduse § 18 lõikes 5 sätestatud õigus on rakendatav ainult maakonna piiresse jäävatele avalikele veekogudele või avalikult kasutatavatele veekogudele. Sarnaselt saaks alates 2018. aasta 1. jaanuarist kohaliku omavalitsuse üksus keelata veekogul veesõidukitega liiklemise, kehtestada liikluskiiruse piirangu või keelata veekogu jääle mineku üksnes sellel avalikul veekogul ja avalikult kasutataval veekogul, mis jääb tema territooriumil asuva haldusüksuse piiresse. Selgitada, kas ja millisel alusel on Tallinna laht Harju maakonna või Tallinna linna haldusterritooriumi osa või millisel alusel saavad nad riiklikku või omavalitsuslikku haldamist teha väljaspool oma halduspädevuse ruumilist ulatust. Veeseaduse § 18 lõike 5 alusel Harju maavanem ise piiranguid või keelde Tallinna lahele seada ei saa. Niisamuti ei saa seda teha alates 2018. aasta 1. jaanuarist Tallinna linn. On teoreetiline Endla 13 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 võimalus, kuivõrd maavalitsus on valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 kohaselt, kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2, mille kohaselt kui seadus ja muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab riigi esindaja Vabariigi Valitsus. Maavanemale vastava pädevuse andmise otsustaks Vabariigi Valitsus korraldusega. Paralleele võib tõmmata merealaplaneeringute koostamisega maakonnaplaneeringute koostamise raames (näiteks vt. Vabariigi Valitsuse 11.10.2012 korraldus nr 441 „Maakonnaplaneeringute algatamine Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel“), kus Hiiu ja Pärnu maavanematele pandi planeerimisseaduse (kuni 2015. a 30. juunini kehtinud) § 10 lõike 3 alusel kohustus maakonnaga piirneval territoriaalmerel korraldada maakonnaplaneeringu koostamist vastava maakonnaga piirnevatel merealadel. Probleemseks võib siiski osutuda veeseaduse § 18 lõike 5 volitusnormi ulatus. Erinevalt planeerimisseadusest, mis sätestab Vabariigi Valitsuse planeeringute algatamise õiguse, ei näe veeseadus Vabariigi Valitsusele ette selgelt sätestatud õigust otsustada liikumispiirangute kehtestamist Eesti merealadel. See õigus on üksnes eeldatav tulenevalt haldusmenetluse toimeloogikast, et kui ülesannet saab täita valitsusasutus (täitevvõimu esindajana), peab ebamäärasuse korral olema kõrgemal seisval asutusel võimalik täpsustada ülesande täitjat. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist ei saa õigust keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek avalikele veekogudele sarnast loogikat kasutades anda Tallinna linnale, sest viimane pole valitsusasutus. Küsimus, kas peame vajalikuks veeseaduse § 18 lõike 5 muutmise algatamist ning seda kaudu sise-ja territoriaalmerel piirangute temaatika täpsustamist. Kehtiva õiguse täiendamise vajadust ei saa välistada, kuid enne olemasoleva õigusruumi täiendamist tuleks eelkõige analüüsida, kas meresõiduohutuse seaduse alusel on juba võimalik piiranguid seada või on piirangute seadmiseks vajalik täiendada meresõiduohutuse seadust ja analüüsida, kas on mõistlik läheneda merel piirangute seadja määramisel haldusterritoriaalselt (KOV) või näiteks võiks merel piirangute seadja olla Veeteede Amet. Seni on veeseaduse § 18 sätteid kasutatud praktikas sisevetel piirangute seadmiseks ja ka õiguste üleandmine kohalikele omavalitsustele lähtub sarnasest loogikast. Meresõiduohutus Tallinna lahel on Veeteede Ameti pädevuses ja viidatud probleemide lahendamisse tuleks Veeteede Amet kaasata. Meresõiduohutuse seaduse § 471 lõike 1 alusel on Veeteede Ametil võimalus kehtestada Tallinna lahel eripiirkond (näiteks seoses suure rahvastiku tihedusega kaldaalal ja sellest tulenevalt tiheda veeliikluse, sadamate, suplejate jt rekreatsioonivõimaluste kasutajate suure hulgaga) ning seada selles eripiirkonnas laevaliiklusele kiiruspiirang veeliikluse ohutuse tagamiseks ja inimeste ja vee-elustiku kaitseks. Näiteks on samal alusel ja Pärnu maavanema ettepanekul 01.07.2011 Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud eripiirkond Pärnu lahes, et tagada ohutu veeliiklus purjetajatele, purjelauduritele ja teistele veespordiga tegelejatele. Enne piirangute seadmist tuleks negatiivne mõju välja selgitada ja dokumenteerida põhjuslik seos kiirlaevade mõjust Tallinna lahe väikelaevaliiklusele ja kaldakahjustustele. Negatiivse mõju ilmnemisel on võimalik Tallinna lahel laevaliiklusele piirangute seadmine koostöös Veeteede Ametiga läbi meresõiduohutuse seaduse regulatsiooni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister 2 (3) Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Veeteede Amet Martin Kulp 611 3097, [email protected] 3 (3)