Tallinna lahel laevade kiiruse piiramisest

26.07.2017 MKM Harju 11 B-saal 13:00-14:00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ( edaspidi MKM) Harju Maavalitsus ( edaspidi Harju MV) Rahandusministeerium ( edaspidi RaM) Veeteede Amet ( edaspidi VA) “Tallinna lahel veeliikluse piiramisest” Kohal viibisid: MKM – Kadi Saks, Katrin Andre, Ta ivo Linnamägi; Harju MV – Ülle Rajasalu, Kristjan Kenapea; RaM – Tavo Kikas, Martin Kulp; VA – Rene Arikas, Taivo Kivimä e , Anton Merits. Sissejuhatus teemasse (MKM – Kadi S.) – Harju MV pöördumine RaM-i ja MKM-i poole seoses veeliikluse piiramisega Tallinna lahel. RaM-i vastus ja sellele järgnenud koosolek 4 osapoolega probleemi selgitamiseks. Harju MV – näiliselt ja tulenevalt õigusaktist on maavanemal olemas pädevus veeliikluse piiramiseks tema haldusalasse jääval veekogul kuid puudub ruumiline pädevus, st formaalselt on olemas aga sisuline pädevus kehtestamiseks puudub. Ajaloost on teada, et tosinko n d piirangut on tehtud tulenevalt Veeseaduse § 18 lõikest 5. VA - Taivo K. – ajaloolise näi t e saab tuua Pärnu lahes kehtestatud piirangust, kus oli vaja kehtestada purjeala, varasemalt kasutasid kalurid suurt osa lahest võrkudega kalapüügiks ja purjetamiseks oli raske kohta leida. Pooled said toona kokku ja jõudsid ühele meelele. Pärnu maavanem saatis VA-sse ettepaneku, mis leiti olevat põhjendatud vajadus mõistlikkuse alusel ja VA peadirektori käskkirjaga see piirko n d seal kehtestati. Täpsustame siin, et VA ei hakka kunagi laevade kiirust piirama : o hutu kiirus veeteel on rahvusvahelisest õigusaktist tulenev miinimumnõue. Harju MV – K as peaksime Pärnu näitest tulenevalt edastama ettepanekud VA-le ? VA - Taivo K. - VA saadab tagasi ja palub küsida sama veelala teiste kasutajate ( sadama d, regulaarreiside korraldajad, veesportlased, kalamehed, kalurid jne) arvamust ning leida nendega kompromiss läbirääkimis te teel, millised piirangud on vastuvõetavad . Pärnu näite alusel oli läbirääkijaks kogukonna ühise arvamuse esitamisel Pärnu maavanem. MKM - Katrin A. – M illiseid tagajärgi näete kui asi läheks kohtusse? (esitataks hagi, kaebus vms ) Harju MV – M enetlus läheks ilmselt RaM -i. Tulevikus oleks vaja kõigisse asjassepuutuvatega kokku saada ja arutada ning see oleks avalik menetlus . (saabuvad Taivo Linnamägi ja Rene Arikas, Katrin A. teeb kiire ülevaate) Harju MV – P r aegu maavanem ei saa ühtegi piirangut Tallinna lahel kehtestada . MKM - Taivo L . - K üsib Ra M-lt, kas neil on varem sarnaseid juhtumeid olnud , millele saab vastuse et ei ole. Niisamuti ei ole murega varem pöördutud MKM-i poole. Tuuakse näiteks siseveekogu Võrtsjärv, mis jään ühe maakonna piiresse ja seal probleeme piirangute kehtestamisega ei ole. MKM - Katrin A. – Ei tohi unustada, et tegelikult on probleem laiem. Kuna keskkonnakaitset VA ei teosta ja keskkonnaaspekt jääb siinkohal alles. VA – T aivo K . – T äpsusta n , et VA-l ei ole vol i tusi seda praegu teha . Laevatatavatel sisevetel kehtestab piirangud MV. Harju MV – Saame aru, et siin on juba 2 osa poo lt , kes näeksid tulevikus seadusemuudatust. VA – Rene A. – Püstitame siin küsimuse, et kas lainete tekitamine on seotud veeliikluse ohutusega, siinkohal peame vaatama laiemalt ; tegel ikul t lainete tekitamine ei ole otseselt sellega seotud . VA on ka varem piirangud kehtestanud kuid need on ohutuse aspektist. Parandame ja täpsustame siin uuesti, et me räägime nü üd lainetest, mitte kiirusest. Veeliikluse s uurem kiirus ei tekita suuremaid laineid. Kunagi tehti analüüs , siis kui Tallinna lahel sõitsid N ordic Jet ja Baltic Jet ja A utoexpressid. VA saab piirangu kehtestada ainult tugine des analüüsile. Harju MV – M eil on õiguslik probleem siin. Küsimus: Kui uus laev tuleb Tallinna lahele sõitma, kas VA kontrollib selle laeva reisiplaani ja kui k iiresti sellega sõidetakse? VA – Rene A. – S elgita n Viking FSTR-i lainete tekitamise ef ekti, see laev on ehituslikult vana ja veab kiirel sõidul veemassi kaasa. Uute kiir laev ade kered on niivõrd efektiivse korpuse kujuga, et veetakistuse ja hõõr d umise mõju on viidud võimalikult madalale, tekitades niiviisi väiksemat lainetust kui vanemad laevad. Sellised laevakered ei vea enam veemassi kaasa. VA teostab laevale tehnilist ülevaatust ja kontrolli kuid sõidugraafikud, k iiruse ja laevatee läbimiseks k uluva aja määrab operaator. Graafikud valmivad tavaliselt 6 kuud varem ja selle ümber nö ehitatakse äriplaan. Harju MV – Kes siis peatab need kiirlaevad siin lahel? VA – Rene A. – Otseselt k eegi ei takista neid . Liikluskiirus t piiratakse ainult ohutuse pärast kui esinevad maa ta k istus ed (kaljud, kivid jms), kitsad veeteed või ristuv liiklus. ( R .A. osuta b mere kaardi le) Lained on ka varem Aegna alla jõudnud, kuid peamiseks probleemiks on summeeruvad laine d (lainete resonants) ja need tekivad siis kui Viking FSTR ja Tallinki kiirlaev on samal ajal A egna traaversis. Laevafirmadele on tehtud ettepa nek laevagraafikute muutmiseks, et nende laevad ei satuks ühel ajal Aegna traaversisse. Küsimus on siin mõnes minuti s. Harju MV – K as olukorda saa ks parandada kui A egnale teha lainemurdjad? VA - Rene A. – Saab parandada kindlasti. Ü ldiselt on Tallinna sadamad kehvasti ehitatud ja halvasti kaitstud. Puuduvad l ainelukud , nt Lennusadam ja Aegna sadam, mi llest viimane ei tohiks sellise koha peal asuda . Hästi on kaitstud nt Tallinna V anasadam, K akumäe Sadam ja P irita sadam . Harju MV – A si jääb siin raha ta h a. Keegi teine ei kaeba , et on probleem. VA – Rene A. – Jah, võin tuua näite, kus Lennusadama slipiteel (kaldtee laevade vettelaskmiseks) lapsed mängivad , seal on sile betoneeritud pinnas ja saab jalgupidi vees olla . S ummeerunud laine võib aga olla üle meetri kõrge, mis on väga ohtlik. Selle laine tulek ei tee häält, et seda oleks eristuvalt kuulda ning jõuaks ohutusse kaugusesse minna . Harju M V – K as kõige lihtsam oleks siis mõned minutid laevade väljumis e ja saabumis e aegu muuta? VA - Rene A. – J ah . Olen eelmis e l n ädalal rääkinud mõlema reederiga. Nad pidid kokku saama ja arutama seda teemat omavahel. Praegu ei oska öelda, kas nad on seda juba teinud. Samuti suhtlesin BNS-i reporteriga – selgitasin proaktiivseid lahendusi. Harju MV – K üsimus ongi A egna saares, kas linn on valmis panustama , et need lainemurdjad sinna saaksid ehitatud. VA - Rene A. – Olles rääkinud mõne laevaomanikuga, siis nad on kinnitanud , et hiljutise väikse graafikumuudatuse tõttu on lain e juba praegu väiksem kui varem . MKM – Taivo L. – K eskkonnateemasid me siiski ei saa siin lahendada. Pr oovime ise diskuteerida KeM-iga. Tulenevalt uuringust on kahju kaldale seal väga väike . Kahju tekib varale! VA - Taivo K . – selgita b lainete analüüsi tulemusi (Jaanus Tamme uuring). Nimetatud uuringus oli laevade poolt tekitatud lainetuse mõju rannikule marginaalne võrreldes loodusliku taustaga. Harju MV – M is me siin üldse siis teeme ja mille üle arutame? Arutelu on olnud väga silmi avav ja mitmed asjad on saanud palju selgemaks. MKM – Taivo L. – M eile ei ole varem selliseid kaebusi tulnud. Harju MV – M eile ka mitte . VA – Rene A. – VA kehtesta b piiranguid ainult analüüsi alusel. Peame o leme ettevaatlikud. Harju M V – Aga m is saab tulevikus ? Kas Tallinna linn saaks KOV-ga piirneval sisemerel kehtestada piiranguid? MKM – Katrin A. – M eil on õiguslik auk siin, MV ja KOV ei reguleeri merel midagi, see õigus kehtib ainult siseveekogu suhtes. Harju M V – Praegu on Harjumaa merepiiri 530 k m. K üsimus on siin palju laiem. Kes hakkab andma lubasid lautrite ning väikesadam a te ehitamiseks ja seal veeliikluse piiramiseks või kehtestamiseks? VA - Rene A. - VA annab juba praegu lubasi d ehitada väikesadamaid ja laut reid. See protsess ei muutuks. VA – Taivo K. – ehitusloa annab KOV, VA vaata b navigatsiooniohutuse tagamise poolt. Lisaks teostavad kontrolli TJA ja ei tohi unustada ka keskkonnauuringuid ning inspektsioone. Harju MV – Vee seaduse punkti võiks muuta, ka si su poole pealt! Oleks aeg sisu lahti kirjutada. Ministeerium peaks praegu hakkama mõtlema selle peale . VA – Rene A. – see oleks 3 ministeeriumi ette valmistada: MKM, RAM ja kaasata tuleks ka KEM. MKM – Taivo L. – kokkuvõtte kujundamine meedia jaoks, vajadusel : asjaga tegeletakse, kirjeldatakse, mis on toimunud, milliseid meetmeid on rakendatud, 3 min isteeriumi otsu s tada , kuidas tulevikus reguleerida. MKM – Taivo L. – V õtame enda peale selle temaatika. MKM - Taivo L . – K uidas teistel laevatatavatel siseveekogudel piirangute määramine oleks tulevikus ? Nt Võrtsjärv või Peipsi järv. VA – Rene A. – M erealadel veaks protsessi VA, kuna see pole haldusterri tooriumi osa. Siseveeteedel veaks seda k ohalik omavalitsus või omavalitsuste liit ja VA osaleb kooskõlastusel, andes eksperthinnangu. Protokollis: MKM - Kadi Saks Palun D-sse ja mulle teadmiseks. Taivo Saatja: Kadi Saks Saatmisaeg: reede, 28. juuli 2017 16:41 Adressaat: Rene Arikas <[email protected]>; Taivo Kivimäe <[email protected]>; Anton Merits <[email protected]>; Taivo Linnamägi <[email protected]>; Katrin Andre <[email protected]>; [email protected]; Martin Kulp <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Teema: FW: Tallinna lahel laevade kiiruse piiramisest Tere, Manusest leiate kolmapäevase kohtumise protokolli. Lugupidamisega, Kadi Saks From: Kadi Saks Sent: Friday, July 14, 2017 11:12 AM To: 'Martin Kulp' <[email protected]>; Rene Arikas <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: Taivo Linnamägi ([email protected]) <[email protected]>; Katrin Andre <[email protected]> Subject: Tallinna lahel laevade kiiruse piiramisest Tere, Harju Maavanem pöördus 20. juunil 2017. a Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole avaliku palvega selgitada haldusüksuste õigust veeliikluse piiramisel tulenevalt erinevatest õigusaktidest ning ettepanekuga Veeseaduse § 18 lõike 5 muutmiseks. Rahandusministeeriumi vastusest 13. juulil 2017. a selgub, et Veeteede Ametil on meresõiduohutuse seadusest tulenevalt õigus eripiirkondi kehtestada ja seal laevade liikluskiirust piirata. Niisamuti ei ole välistatud Veeseaduse § 18 lõike 5 muutmise vajadus. Tulenevalt Harju Maavanema pöördumisest ja Rahandusministeeriumi vastusest teen ettepaneku kõikide osapoolte kohtumiseks, kaasates ka Veeteede Ameti, et mitme-poolselt arutada ja selgitada, millised tegevused ja õigusaktidest tulenevad volitused ja õigused erinevatel asutustel on. Kutsume teid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse 26. juulil 2017. a kell 13:00. Palun andke enda tulekust teada hiljemalt 21. juuliks 2017. a. Lugupidamisega, Kadi Saks Merendustalituse peaspetsialist Lennundus- ja merendusosakond Tel: +372 625 6404 www.mkm.ee | Harju 11, Tallinn 15072 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium