EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: Paragrahv 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4 ) Sünnitoetuse suurus on 1000 eurot iga sündinud lapse kohta “; Paragrahv 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaksikute sünni korral on sünnitoetuse suurus 3000 ning k olmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1 0 000 eurot iga sündinud lapse kohta. Paragrahv 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 3 ) Lapsendamistoetust makstakse 100 0 eurot iga lapsendatud lapse kohta. “; § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 17. j uuni 202 6 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on ajakohastada perehüvitiste seaduses sätestatud sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse määrasid . Eesti demograafiline olukord on viimastel aastatel drastiliselt halvenenud . O lukord nõuab riigilt täiendavaid ja sihipäraseid meetmeid perede toetamiseks ja sündimuse suurendamiseks. Perede turvatunne ja majanduslik hakkamasaamine on olulised tegurid laste saamise ja kasvatamise otsuste tegemisel. Lapse sünd või perre tulek toob kaasa vältimatuid lisakulusid, sealhulgas eluaseme, lapsehoiuga ning esmatarbekaupadega seotud kulud, mis võivad lühiajaliselt oluliselt mõjutada pere majanduslikku olukorda. Piisav ja ajakohane riiklik toetus aitab leevendada neid kulusid ning suurendab perede kindlustunnet lapse sünni ja lapsendamise järgses perioodis. Toetuste suurendamine aitab parandada perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. See on eriti oluline noorte perede ja pa lju lapseliste perede puhul, kelle kulud kasvavad järsult. Perede suurem turvatunne toetab pikaajaliselt positiivseid demograafilisi arenguid ning aitab kaasa laste heaolu ja sotsiaalse sidususe tugevdamisele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse perehüvitiste seaduse § 22 lõikeid 4 ja 5 ning § 23 lõiget 3. Paragrahvi 22 lõike 4 muudatusega suurendatakse sünnitoetuse suurust 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Kehtiva õiguse kohaselt on sünnitoetus väiksemas summas, mis ei kata enam piisaval määral lapse sünniga kaasnevaid esmaseid kulutusi. Paragrahvi 22 lõike 5 muudatusega diferentseeritakse sünnitoetuse suurust mitmike sünni korral. Kaksikute sünni puhul kehtestatakse sünnitoetuse suuruseks 3000 eurot ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 10 000 eurot iga sündinud lapse kohta. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga suurendatakse oluliselt mitmikega perede toetust, arvestades nende perede erivajadusi ja märkimisväärselt suuremaid kulusid. Paragrahvi 23 lõike 3 muudatusega suurendatakse lapsendamistoetuse suurust 1000 euroni iga lapsendatud lapse kohta. Muudatuse eesmärk on väärtustada lapsendamist ning pakkuda lapsendavatele peredele täiendavat tuge lapse perre tulekuga seotud kulude katmisel. Võrdlevas plaanis viib eelnõu Eesti perehüvitiste süsteemi paremasse vastavusse teiste Euroopa riikide praktikaga, kus ühekordsed toetused lapse sünni ja lapsendamise korral on olulisemal määral seotud tegelike kuludega ning mitmike sünni korral rakendatakse suuremaid toetussummasid. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Eelnõu vastuvõtmisel on positiivne sotsiaalne mõju lastega peredele, parandades nende majanduslikku toimetulekut lapse sünni ja lapsendamise esimesel perioodil, mis on eriti oluline Eesti demograafilises olukorras, kus noorte perede kindlustunne mõjutab otseselt laste saamise otsuseid. Suurenenud toetused aitavad leevendada finantskoormust ning võivad soodustada laste saamise ja lapsendamise otsuseid. Eelnõul on mõju riigieelarvele, kuna toetuste suurendamine toob kaasa täiendavaid kulusid. Täpne eelarvemõju sõltub sündide, mitmike sünni ja lapsendamiste arvust vastaval eelarveaastal. Samas võib pikemas perspektiivis tugevam perepoliitiline toetus aidata kaasa demograafilise olukorra paranemisele ja sellega seotud positiivsetele majanduslikele mõjudele. Seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi halduskoormuse muutusi, kuna toetuste maksmise alused ja menetlus jäävad üldjoontes samaks. Muudatused on selged ja üheselt mõistetavad ning neid on võimalik rakendada olemasolevate haldussüsteemide kaudu. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Viimased aasta d on sündide arv jäänud küll alla 10 000, kuid loodetavasti see tõuseb taas. Kaksikuid on viimastel aastatel sündinud umbes 140 paari ja enamate mitmik e sünnid on väga haruldased, vaid mõni üksik kord aastas. Lisaks lapsendatakse Eestis aastas paarkümmend last. Seega eeldame, et täiendav kulu sünnitoetusele kasvab maksimaalselt 8 miljoni euro võrra. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 202 7 . ________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 17. j uuni 202 6 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
Vabariigi Valitsus
.06.2026 nr 1-1/15-959/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 17. juunil algatatud
perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 22.06.2026 / 1-1/15-959;
Riigikantselei / 22.06.2026 / 2-5/26-01301
Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 09.07.2026
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 02.07.2026
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.7.2026 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 26-0743).
Kontroll: Doris Järv
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 25.06.2026
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-0743 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 25.6.2026 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 09.07.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/87e7c873-aa01-4fe8-873b-9277449f8186
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/87e7c873-aa01-4fe8-873b-9277449f8186?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main