EELNÕU Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1 . Ravikindlustuse seaduse paragrahv i 29 lõige 2 4 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt : „ Tervisekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks , juhul kui viljatusravi on alustatud enne 40. eluaastat , käesoleva seaduse §-s 33 3 sätestatud korras .“ § 2 . Käesolev seadus jõustub 1 . oktoobril 2026 . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algata vad 1 8 . 06 .202 6 . a. Lea Danilson -Järg, Aivar Kokk, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul
Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Käesoleva eelnõu eesmärk on parandada viljatusravi kättesaadavust, arvestades meditsiini arengut ning sünnitusea kasvu. Täna on tervisekassa poolt tasutav viljatusravi kättesaadav kuni 40aastastele naistele. Eelnõuga tagatakse, et viljatusravi oleks tasuta ka vanematele kui 40aastastele naistele, juhul kui raviga on alustatud enne 40aastaseks saamist . Arvestades meditsiini arengut ning sündide nihkumist järjest hilisemasse vanusesse, on tekkinud nii võimalus kui ka vajadus pakkuda tervisekassa poolt tasutud viljatusravi vastavalt meditsiinilisele näidustusele ka peale 40. eluaastat. Selleks, et muudatus ei soodustaks omakorda sündide edasilükkamist ja süvendaks probleeme veelgi, on seatud tervisekassa poolt tasutud viljatusravi eeltingimuseks, et ravi peab olema alustatud enne 40. eluaastat. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahviga 1 täiendatakse ravikindluse seaduse paragrahvi 29 lõiget 2 4 ja sätestatakse, et t ervisekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks , juhul kui viljatusravi on alustatud enne 40. eluaastat . Täna on tervisekassa poolt tasutav viljatusravi tagatud kuni 40aastastele naistele. Muudatuse tulemusena tagatakse tervisekassa poolt tasutud viljatusravi vastavalt meditsiinilisele näidustusele ka peale naise 40. eluaastat. Tasuta viljatusravi saamiseks on eeltingimus, et ravi peab olema alustatud enne naise 40. eluaastat. Tingimus on seatud eesmärgiga mitte soodustada sündide edasilükkamist, mis on sagenevate viljatuse probleemide üheks oluliseks põhjuseks. Eestis on järjepidevalt kasvanud emade keskmine vanus esimese lapse sünnil. Kui veel 2000. aastal on ema vanus esiklapse sünnil keskmiselt 23,95 eluaastat, siis 2025. aastaks oli see tõusnud 29,35 eluaastale ehk 5,4 aasta võrra (vt Joonis 1). Joonis 1. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil Sünnitusea tõus ei ole probleemiks ainult Eestis vaid paljudes riikides. Osades Euroopa riikides on esmasünnitaja juba keskmiselt 31aastane, mis on osutunud oluliseks takistuseks soovitud laste arvuni jõudmisel. Ka Eesti andmed näitavad, et mida hiljem sünnib naisel esimene laps, seda väiksem aks jääb keskmiselt saadud laste arv (vt Joonis 2). Joonis 2 . Esimese lapse saamise vanuse seos keskmise laste arvuga viljakusea lõpus, Eesti naiste sünnipõlvkonnad 1970–1978 Allikas: Laste saamise ja kasvatamise toetamine : analüüs ja ettepanekud , Sotsiaalministeerium 2025 Vastavalt meditsiini valdkonna teadmusele on välja töötatud soovitused, millal tuleks laste saamisega alustada, et suure tõenäosusega jõuda soovitud laste arvuni (vt Joonis 3). Ka nendest soovitustest nähtub, et vanusel on oluline mõju tõenäosusele lapsi saada. Seega on oluline poliitikameetmete kaudu mitte soodustada täiendavalt sündide edasilükkamist vaid seda protsessi pidurdada, et kõik soovitud lapsed saaksid sündida ja sagenevad viljatusprobleemid seda ei takistaks. Joonis 3 . Lapsesaamisega alustamise vanus ja tõenäoline laste arv Allikas: Laste saamise ja kasvatamise toetamine : analüüs ja ettepanekud , Sotsiaalministeerium 2025 Eelnõus toodud muudatusel ei ole olulist mõju sündimusel e , kuid on väga suur mõju peredele, kellel tekib võimalus jätkata viljatusravi ning saada lapsevanemaks ka peale naise 40 . eluaastat . Kuna viljatusravi tulemuslikkus sõltub olulisel määral naise vanusest, ei ole ravi tulemuslikkus siiski kunagi tagatud. Senise praktika põhjal on viljatusravi toel lapsi sündinud siiski ka peale naise 40. e luaastat, kuid seni on need pered pidanud ravi eest ise maksma. Majanduslike võimaluste piiratuse tõttu on osad pered pidanud ka ravi katkestama. Muudatus välistaks tulevikus ravi katkestamise pelgalt majanduslike piirangute tõttu ning ravi jätkamise puhul saaks lähtuda ennekõike meditsiinilisest näidustusest. Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse, et muudatus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Käesolev seadus muudab meditsiinilisest näidustusest tuleneva viljatusravi kättesaadavaks ka peale naise 40. eluaastat. Tervisekassa hakkab maksma ka üle 40aastaste naiste viljatusravi eest, kui raviga on alustatud enne 40. eluaastat . Muudatus toetab võimalust saada lapsevanemaks . 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesoleva seaduse rakendamisega kaasnevad riigile täiendavaid kulud, mis kaetakse tervisekassa eelarvest . Kuna sündide arv Eestis on neli aastat järjest kiiresti vähenenud, siis kulub tervisekassal laste ja nende vanemate terviseteenustele vähem raha. Eelnõuga kaasnevad kulud saab katta kulude vähenemise arvelt. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva eelnõu rakendamiseks pole vaja täiendavaid akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1. oktoobril 2026 . Algatajad: Lea Danilson-Järg, Aivar Kokk, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul
Vabariigi Valitsus
.06.2026 nr 1-1/15-983/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse nelja Riigikogu liikme k.a 18. juunil algatatud ravikindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri neljal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 19.06.2026 / 1-1/15-983;
Riigikantselei / 19.06.2026 / 2-5/26-01289
Resolutsiooni teema: Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 09.07.2026
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.7.2026 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 26-0740).
Kontroll: Doris Järv
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>,
Rahandusministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 19.06.2026
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-0740 - Ravikindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.6.2026 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 09.07.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5075008-51fd-40af-ac04-df6c8744a409
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5075008-51fd-40af-ac04-df6c8744a409?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main