Leping

P ARTNERLUSLEPING U LISA 2 Riigikantselei (edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus“ alusel strateegiadirektor Kristi Klaas , ja Sotsiaalministeerium (edaspidi part n er ) , mida esindab Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ alusel kantsler Maarjo Mändmaa , (edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool ) , leppisid kokku järgneva s : Pooled muudavad 30. septembril 2025. a sõlmitud partnerluslepingu tingimusi tulenevalt riigisekretäri 7. detsembri 2022. a käskkirja nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ uue redaktsiooni jõustumisest, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026 seoses kuludega sidumata rahastusskeemile üleminekuga. Selguse huvides kinnitavad pooled, et käesoleva partnerluslepingu lisa sõlmimine ei muuda partnerluslepingu jõustumise kuupäeva, kulude abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ega partneri toetatava tegevusega kaasneva maksimaalse kulu summat. Partneri toetatava tegevusega kaasneva maksimaalse kulu arvestamisel võetakse arvesse kõik enne käesoleva partnerluslepingu lisa sõlmimist kantud ja hüvitatud abikõlblikud kulud. Pooled kinnitavad, et alates käesoleva lisa poolte poolt allkirjastamise hetkest kehtib partnerlusleping järgnevas sõnastuses ning asendab 30. septembri 2025. a partnerluslepingu teksti tervikuna : Pooled on leppinud kokku sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekti eesmärk on piloteerida vaimse tervise astmelise abi mudeli 1. ja 2. astme rakendatavust Eestis tänase sobitatud mudeli asemel. Proj ekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad , konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneriga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; tagab partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partnerile tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri vahel kokku. Partner : viib tegevused ellu lähtudes TAT- i st ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le ; koordineerib ja korraldab koostööd projekti koostööpartnerite, elluviija , teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel ; tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; tagab v ajadusel projekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; va lmistab ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmib teenusepakkujaga lepingu. K aasab elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta b hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; tellib õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlastab punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgib projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; teavitab elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; tagab vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; korraldab projekti kommunikatsiooni ja tagab avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet “ Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest “ Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine ”” ; säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; esitab aruanded vastavalt lepingu punktile 5 ; kohustub projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavitab t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui ta on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i, TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16 ; sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise, katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena ; projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus , riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine ; õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud) ; koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; kommunikatsiooniteenuse kulu; koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; nii sise- kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu; Elluviija võib lugeda partneri kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 1 912 000 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 1 1 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partneri kulud on abikõlbliku d 40 kuud alates 1. oktoobrist 2025. a. Toetuse maksmine elluviijalt partnerile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel . Partner esitab elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse abikõlblike kulude kohta kord kvartalis ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Elluviija katab partneri abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisab partner maksetaotlusele abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad. Elluviija hindab partneri tehtud kulu liigi vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui projekti auditeerimise l tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagastab partner elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4. 7 nimetatud juhul väheneb partneri toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . Partner esitab koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendus aruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendus aruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendus aruanne. Partner esitab elluviijale järelaruande projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt 1 aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud rakendus aruande esitamist . Partner kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( rakendus ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldusasutusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 12. 1 sätestatud tähtajale. Partneri esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutuse l, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Elisabeth Luisk, +372 5390 5063, [email protected] . Partneri kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on projektijuht Kertu Miidu, +372 5884 9693, [email protected] . P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne töö päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid , et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks: lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist; lepingulise kohustuse täitmata jätmist partnerile antud täiendava tähtaja jooksul; kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Lepingu ülesütlemisel hüvitatakse ülesütlemise ajaks partneri tehtud projekti elluviimise abikõlblikud kulud . Partneril on õigus leping üles öelda , teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvitab elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie töö päeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemi st peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub 30. septembril 2025. a ning kehtib kuni lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumi sel , jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Projekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC ) . Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated , teated kontaktisikute muut u mise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktide s kehtestatud korras ja ulatuses. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Sotsiaalministeerium registrikood 70004809 registrikood 70001952 Stenbocki maja Suur-Ameerika 1 Rahukohtu 3 Tallinn, 10122 Tallinn, 15161 Arvelduskonto EE891010220034796011 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800048574 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Klaas Maarjo Mändmaa Strateegiadirektor Kantsler I nnovatsiooni p rojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTM INE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon" \l "sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale . P ealkiri Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine Innovatsiooniprojekti e sitaja (asutus ) Sotsiaalministeerium Partner (asutus/asutused) Sotsiaalministeerium Innovatsiooniprojekti kaasesitaja (asutus /asutused ) TEHIK, Tervisekassa , TAI Projektijuht (nimi, asutus, e –posti aadress ja telefon ) Kertu Miidu, Sotsiaalministeerium [email protected] 5884 9693 Innovatsioonip rojekti kestus (kuudes) 4 0 kuud * * Projekti kestusesse on arvestatud TEHIKu tööde planeerimise protsess ning digiteekonna MVP arendustegevuste võimalikud viibimised. Samuti planeerime mitut hanget, mille ettevalmistamine ja läbi viimine võtavad aega. Ajaarvestust alustame koostööleppe/ partnerlusl epingu sõlmimisest. Palun a rvestage, et esimese hankeni jõudmiseks võib kuluda ligikaudu pool aastat . Innovatsiooniprojekti kogu maksumus Innovatsioonifondist taotletav kogurahastus ( sh käibemaks) 1 912 000 Käibemaks ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Täita iga partneri kohta. Taust ja probleemikirjeldus Probleemi olulisus (nt probleemi suurus, miks just praegu aktuaalne), keda puudutab (sh sihtrühmad)? T egemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor . O odatakse suure mõjuga projekte, mis panustavad otseselt ja oluliselt Eesti 2035 sihtide saavutamisse (täpsem info: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid ). Kirjeldage tausta ehk mi da on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel . Relevantsed teiste riikide kogemused. Kogupikkus1-2 lk. O luline on, et probleem, eesmärgid ja planeeritud projekti tegevused on omavahel loogilises ja tugevas seoses. Mõisted Astmeline abi ( stepped care ) Järkjärguline teenusemudel, kus vaimse tervise toetamine algab madala intensiivsusega sekkumistest ning liikumine kõrgematele astmetele toimub vaid siis, kui eelnevad astmed ei ole olnud piisavalt tõhusad. Teenuse saamine kõrgemal astmel eeldab varasemate astmete läbimist ja seisundi hindamist . Madalamatel astmetel on võimalik kaasata vaimse tervise paraprofessionaale ehk VIPS spetsialiste . Need on spetsiaalse väljaõppega tugispetsialistid, kellel pole kliinilist väljaõpet, kuid kes pakuvad esmast toetust ja juhendamist, nende roll on aidata vähendada kõrgema astme spetsialistide koormust ning parandada teenuse kättesaadavust. Sobitatud abi ( matched care ) Teenusemudel, mille puhul abi andmine algab spetsialisti (nt vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog, psühhiaater) poolt läbiviidavast põhjalikust terviseseisundi hindamisest, mille alusel määratakse inimese seisundile vastav sekkumine. Mudeli eelduseks on piisav arv vaimse tervise spetsialiste (vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, psühhiaatrid), et tagada individuaalne ja paindlik ravi. VIPS Väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised ( VIPSid ) on struktureeritud ja tõenduspõhised lühiajalised sekkumised, mis on suunatud vaimse tervise probleemide varajaseks leevendamiseks. Neid viivad läbi spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistid, kes ei pruugi olla vaimse tervise õed , kliinilised psühholoogid või arstid, kuid kelle töö on juhendatud ja allub regulaarsele kliinilisele supervisioonile. VIPS spetsialist Spetsiaalse väljaõppe saanud inimene, kes viib läbi väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (VIPS). Ta ei ole psühholoog-nõustaja, kliiniline psühholoog või tervishoiutöötaja, kuid peab vastama miinimummudelis seatud kompetentsinõuetele, mis tagavad oskused konkreetse sekkumise läbiviimiseks. VIPS spetsialist töötab regulaarse supervisiooni all, järgib selgeid tööpiire ning suunab inimese vajadusel edasi kõrgema intensiivsusega teenustele. (Digitaalne) j uhendamata eneseabi Iseseisev vaimse tervise toetamise viis, kus inimene kasutab teaduspõhiseid , struktureeritud, digitaalseid materjale, rakendusi või e-kursusi sümptomite leevendamiseks ilma spetsialisti otsese juhendamiseta. Digitaalse teekonna MVP Katsetamise jaoks innovatsiooniprojekti raames loodav minimaalne funktsionaalsus , mis võimaldab digitaalse astmelise vaimse tervise abi teekonna. MVP (ingl ise k. minimum viable product , minimaalne töötav toode ) hulka kuuluvad digitaalsed sõelhindamised, suunamine VIPS- spetsialisti juurde , ligipääs sekkumistele. Vaimse tervise häired on Eestis laialdaselt levinud ning süvenev probleem – depressioonirisk on igal neljandal (27,6%) ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%) täiskasvanul ( RVTU ). Sama s on vaimse tervise teenuste kättesaadavus jätkuvalt piiratud , kuna praegu rakendatav sobitatud abi ( matched care ) mudel ei ole suutnud kasvanud vajadustega kohaneda. Süsteemi koormavad pikaajalised kitsaskohad – spetsialistide nappus, pikad ootejärjekorrad ning piirkonniti ebaühtlane teenuste kättesaadavus. OSKA tervishoiuvaldkonna uuringu (2024) kohaselt on Eestis märkimisväärne puudus psühhiaatritest, kliinilistest psühholoogidest ja vaimse tervise õdedest, et vastata kasvavale abivajadusele. Eriti keeruline on olukord esmatasandi teenustega, mis aitaksid ennetada ja varakult leevendada kergemate psüühikahäirete süvenemist. Seetõttu jõuavad paljud inimesed eriarstiabi teenusteni liiga hilja, mis omakorda suurendab tervishoiusüsteemi koormust ja vähendab ravi tulemuslikkust. P uudub riiklikult reguleeritud lahendus, mis võimaldaks kergemate vaimse tervise probleemide tõhusat ennetamist ja varajast sekkumist. Üheks võimalikuks lahenduseks on astmelise abi mudel i rakendamine ( stepped care ) , mis võimaldab pakkuda vajaduspõhist ja skaleeritavat abi, alustades väiksema intensiivsusega sekkumistest ning liikudes edasi vastavalt inimese seisundile. See optimeerib ressursside kasutust, vähendab spetsialistide koormust ning tagab kiire ja kättesaadava vaimse tervise toe, muutes selle hädaolukorras vajaliku ks uuenduse ks , mitte lihtsalt ühe ks võimaliku ks alternatiivi ks . Astmelise abi mudel: Mudel on suunatud alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomite ennetuseks ja leevendamiseks . Astmelise abi mudel koosneb neljast astmest, millele eelneb baastase: Baastase – kõigile kättesaadavad psühhoharivad materjalid ( nt enesetunne.ee) ja veebipõhine sõelhindamine, mis aitab tuvastada võimalikke vaimse tervise probleemide esinemist. 1. aste – iseseisev eneseabi digitaalsete rakenduste ja e-kursuste vormis, suunatud inimestele, kellel on sõelhindamisel ilmnenud esmased vaimse tervise probleemide sümptomid. Digital first lähenemine võimaldab teenust läbida automatiseeritult ja ilma spetsialisti sekkumiseta. Eesti turul on olemas mitmeid digitaalseid lahendusi, mida saab kasutada selle astme raames. 2. aste – toetatud väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised (VIPS), mis on suunatud inimestele, kelle sümptomid ei ole eneseabiga leevenenud. Sekkumised on struktureeritud, tõenduspõhised ning juhendatud vastava koolituse läbinud spetsialistide poolt , kes ei ole tervishoiutöötajad, kliinilised psühholoogid või psühholoog-nõustajad . VIPS spetsialistid toetavad teenusesaaja motivatsiooni, jälgivad seisundi dünaamikat ja suunavad vajadusel edasi järgmistele astmetele (tuginedes kokkulepitud suunamisalgoritmidele) . 3. aste – psühhoteraapia, mida viivad läbi vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid (tervishoiutöötajad, kliinilised psühholoogid, psühholoog-nõustajad) ning mis on mõeldud neile, kelle seisund vajab intensiivsemat ravi. Mudelis liikudes on eelduseks varasemate astmete läbimine, välja arvatud kõrge riski ga juhtudel (nt suitsiidikäitumine, psühhoos). 4. aste – kombineeritud ravi psühhiaatrilise ravi meeskonnas, suunatud inimestele, kelle seisund on keeruline ja vajab pikaajalist jälgimist. Siia kuuluvad patsiendid, kelle varasemad sekkumised pole andnud tulemust või kes vajavad kohe kompleksset ravi, kombineerides psühhoteraapiat, ravimravi ja teisi raviliike. Seisundi hindamine ja liikumine astmete vahel toimub valideeritud mõõdikute alusel. H indamisel kasutatakse d igitaliseeritud hindamisvahendeid ehk veebipõhiseid enesekohaseid küsimustikke, mille tulemuste põhjal s uunatakse inimene optimaalsele sekkumisele . Järelhindamine toimub samuti digitaalselt pärast igat sekkumist, et hinnata selle mõju ja otsustada edasise suunamise üle. Need veebipõhised enesekohased hindamisvahendid võimaldavad seisundi hindamist ja dünaamika jälgimist, andmete kogumist ja taaskasutamist, tagades süsteemi efektiivsuse ja paindlikkuse. Astmelise abi m u deli fookuses on alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomid. Kuigi mudeli üldine loogika näeb ette liikumise madalama intensiivsusega sekkumistest kõrgemate suunas, on teatud juhtudel – näiteks suitsiidiriski, psühhoosinähtude või muude raskekujuliste vaimse tervise häirete korral – võimalik suunata inimene kohe kolmandale või neljandale astmele. Sellisel juhul esitatakse inimestele juhised, kuidas jõud a kiiremini sobiva abini . Probleem puudutab laia sihtrühma, sealhulgas: Inimesed, kellel on alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomid - m udeli sihtrühm on enim levinud vaimse tervise häirete ehk meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega Eesti inimesed alates 15 . eluaastast. K atsetusperioodil keskendume RVTU andmetel enim ohustatud gruppidele: noored vanuses 15–24, töötud, madalama haridustasemega ja väiksema sissetulekuga inimesed. T ervishoiutöötajad ja kutsega psühholoogid - spetsialistid on ülekoormatud ning neil pole piisavalt ressursse abivajajate aitamiseks. Astmelise abi mudel pakub lisavõimalusi sekkumisteks ja seisundi hindamiseks, laiendab vaimse tervise spetsialistide ringi, pakub vara semat sekkumist ja aitab sõeluda patsiente , kes peaksid liikuma abi ülemistele astmele ehk hajutada koormust. Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) pakkujad , maaletoojad ja arendajad – v äheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste osutajad, mida ja keda praegu tervishoius ei saa kasutad a , sest puuduvad vastavad regulatsioonid . Tööandjad ja haridussektor – v aimse tervise probleemid mõjutavad töövõimet, õppimist ja üldist ühiskondlikku toimetulekut. Astmelise abi mudel annab võimaluse suunata abi vajavad inimesed astmelise abi süsteemi ja tööandjatel ning haridusasutustel keskenduda oma rollile ehk tagada inimeste heaolu toetav keskkond . Pro jekti panus Eesti 2035 sihtide saavutamisesse Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine toetab Eesti 2035 sihte, parandades inimeste vaimset heaolu ja kättesaadavust abile, tugevdades valdkondade vahelist koostööd ning soodustades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste arengut. Projekt aitab luua hoolivamat ja kaasavamat ühiskonda, tugevdab terviseteadlikkust ning toetab kestlikku ja inimesekeskset teenusmudelit. Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine panustab otseselt : Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine toetab otseselt Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 eesmärke, parandades teenuste kättesaadavust ja pakkudes inimkeskset tuge vajaduspõhiselt , sealhulgas läbi spetsialistide ringi laiendamis e ja uute teenuste pakkumise . E-tervise strateegia 2025–2030 raames panustab projekt digilahenduste ja andmepõhise lähenemise kaudu inimese tervisejuhtimise toetamisse ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisse. Eesti Digiühiskond 2030 arengukava toetatakse läbi innovaatiliste ja inimesekesksete digiteenuste arendamise ning Eesti Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärke täidetakse noortele suunatud sekkumiste kättesaadavuse parandamise kaudu. Mida on Eestis juba tehtud ja mis on tegemisel? Eestis on tehtud olulisi ettevalmistusi vaimse tervise astmelise abi süsteemi käivitamiseks. Valminud on analüüs välisriikide madala intensiivsusega sekkumistest ja rakendmismudelistest ning selle põhjal on loodud Eestile kohandatud astmelise abi mudeli tegevuskava , mi s on projekti aluseks. Töös on astmelise abi miinimummudel , mis keskendub alanenud meeleolu- ja ärevushäirete esimesele ja teisele astmele ning mille valmimine on planeeritud 2025. aasta III kvartalisse. Miinimummudel loob raamistiku piloteerimiseks ehk sõnastab, mis on minimaalselt vajalik, et uut lahendust katsetada. K okku on lepitud seisundi hindamise põhimõtted, VIPS kriteeriumid ja spetsialistide kompetentsi nõude d. 2025. aastal jätkatakse kasutajateekonna ja suunamisalgoritmide arendamisega . Kasutajate vajaduste paremaks mõistmiseks on astmelise abi meeskond osalemas Riigikantselei innosprindi s . Usaldusväärse seisundi hindamise tagamiseks viiakse Tartu Ülikooli Kliinikumi eestvedamisel ja Tervisekassa toel läbi hindamisvahendite valideerimise projekt, mis lõpeb 2025. aasta IV kvartalis. TAI arendab miinimummudelisse sobituvaid sekkumisi – esimese astme sekkumine on planeeritud piloteerimiseks 2025. aasta teises pooles, teise astme oma 2026. a astal. TEHIK on koostanud digilahenduste MVP teostatavuse analüüsi , mille tulemused on sisendiks Terviseportaali võimaliku lahenduse arenduse planeerimisele. Sotsiaalministeerium plaanib 2025. aastal toetada olemasolevate VIPSide laiemat kasutuselevõttu läbi spetsialistide ringi laiendamise. Rahvusvahelised kogemused ja nende rakendatavus Eestis Eesti le kohandatud mudel t ugineb teiste riikide edulugudele ( Välisriikide m adala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste ja rakendusmudelite analüüs ja soovitused Eestile ) : Inglismaa Improving Access to Psychological Therapies programm on näidanud, et astmelise vaimse tervise abi rakendamine aitab parandada teenuste kättesaadavust ja vähendada tervishoiukulutusi, kasutades soodsamaid lahendusi varases etapis. Samas põhineb sealne lahendus valdavalt spetsialistide kaasamisel ning puudub automatiseeritud teekond ning nad toovad kitsaskohtadena endiselt välja spetsialistide vähesuse . Soome mudel ühendab astmelise vaimse tervise abi digiplatvormidega, mis võimaldavad kiiret hindamist ja ravi , kuid see ei ole integreeritud ühtsesse terviseinfosüsteemi. Seega ei liigu info sujuvalt spetsialistide ja süsteemide vahel, mistõttu võib abi saamine viibida, korduvhindamisi tekib rohkem ja inimese teekond jääb katkendlikuks. Eestis soovime katsetada rahvusvaheliselt uudset lahendust, mis ühendab tõenduspõhised VIPSid , laiendatud spetsialistide ringi, automatiseeritud digiteekonna ning andmete liikumise riiklikus terviseinfosüsteemis. See võimaldab inimesel saada kiiret, sobivat tuge , automatiseerimise teel vähendada spetsialistide töömahtu ning võimaldab sujuva teekonna . Projekti eesmärk ja soovitud tulemus Mh mille alusel hindame , kas soovitud sisuline tulemus saavutati? Projekti eesmärk on piloteerida vaimse tervise astmelise abi mudeli rakendatavust Eestis tänase sobitatud mudeli asemel. K eskendu takse 1. ja 2. astmele, mis sisaldavad seisundi hindamist ning madala intensiivsusega tõenduspõhiseid sekkumisi alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomitega inimestele. Katsetame, kuidas kergemate vaimse tervise murede korral saaks inimesi aidata kulutõhusa malt , kombineerides digitaalse teekon na , digitaalsed eneseabimaterjalid ja väheintensiivsed psühholoogilis ed sekkumis ed , mida viivad läbi vastava väljaõppe saanud spetsialistid, kes ei ole tervishoiutöötajad. Eesmärgid ja soovitud tulemused: Astmelise abi mudeli 1. ja 2. astme rakendatavus on testitud Hinnatud on , kuidas mudel praktikas toimib - millised on kitsaskohad ja millised kohandus ed on vajalikud edasiseks rakendamiseks. Hinnatud on inimeste valmisolek digitaalsete vahendite kasutamiseks. Hinnatud on tervishoiu töötajate valmisolek koostööks VIPS-spetsialistidega (spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistid, kes ei ole tervishoiutöötajad) . Tervise Infosüsteemi (TIS) teekon na MVP ( ing lise k . minimum viable product ehk minimaalne töötav toode ) on testitud Seisundi hindamise ja suunamise protsess on digit alis eeritud ja toimib sujuvalt. Kasutajad saavad läbida hindamise ja suunatakse automaatselt esimesele abi astmele . Asjakohastel spetsialistidel on vajalik rollipõhine ligipääs , hinnatud on seadusloome vajadus selle muudatuse rakendamiseks . Digitaalsed hindamisvahendid on piloteeritud ja valideeritud Testitud, kas digitaalsed küsimustikud ja algoritmid võimaldavad usaldusväärselt tuvastada ärevuse ja alanenud meeleolu sümptomeid. Selgitatud, kas hindamisvahendite abil saab tõhusalt jälgida seisundi dünaamikat ja suunata inimesi astmete vahel. 1. astme iseseisev eneseabi on kasutusele võetud ja kasutatavus analüüsitud Piloteeritud, kas digitaalsed juhendamata eneseabi sekkumised (nt e-kursused, rakendused) on kasutajasõbralikud ja toetavad varajast sekkumist. Kaardistatud põhimõtted, mille alusel edaspidiseks rakendamiseks kujundada iseseisva eneseabi „teenus t urg“ . K aardistatud kasutajate arv ja milline on nende mõju sümptomite leevendamisel. Kaardistatud, milline on inimeste hoiak ja valmidus eneseabi teenuste kasutamisel. 2. astme VIPS-sekkumised on katsetatud ja analüüsitud Hinnatud, kas ja kuidas VIPS-spetsialistide juhendatud väheintensiivsed sekkumised aitavad kasutajaid. Selgita tud, millised on tervishoiutöötajate hoiakud ja koostöökogemus paraprofessionaalidega ning hinnatakse nende võimalikku toetavat rolli vaimse tervise teenus t e edaspidisel pakkumisel . Selgitatud, milliseid täiendusi vajab VIPS-sekkumiste süsteemne integreerimine tervishoidu , sh õigu s loome vajaduse hindamine. Astmelise abi mõju tervishoiusüsteemi koormusele on analüüsitud Hinnatud, kas ja kui palju 1. ja 2. astme sekkumised vähendavad eriarstiabi vajadust. Selgitatud , kuidas süsteem peaks töötama jätkusuutlikult ja millised ressursid on selleks vajalikud. Võimalikud lahendussuunad, projekti uuenduslikkus Kirjeldage võimalikke erinevaid lahendussuundi, ootusi lahendustele, võimalikku katsetust , võimalikke takistusi . Innovatsiooniprojektid võivad hõlmata probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist. Oodatakse teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi. Kirjeldage olemasoleva info põhjalt projekti uuenduslikkust. Põhimõtted, millest lahendus lähtub Lahendus keskendub alanenud meeleolu ja ärevushäire sümptomitega inimeste toetamisele mudeli esimestel astmetel , lähtudes astmelise abi miinimummudelist. Piloteerimiseks on valitud astmed, mida tänases süsteemis ei ole, kuid mille mõju vaimse tervise teenuste pakkumisele on teiste riikide näitel märkimisväärne. Projekt ei loo uusi sekkumisi, vaid kaas a b turul juba olemasolevaid tõenduspõhiseid lahendusi, mis vastavad selgelt seatud kvaliteedikriteeriumitele . Seejuures ei ole tegemist valmis „karbitoodete“ ostmisega, vaid avaliku teenuse pakkumise uue mudeliga , kus loome reguleeritud nii-öelda turuplatsi erasektori ja riigi koostööks. Piloodi käigus testime, kuidas erasektori sekkumised saaksid läbipaistva kvaliteedikontrolli ja sobivuskriteeriumite kaudu integreeruda astmelise vaimse tervise teenuse pakkumisse. Esimesel astmel kasutatakse digitaalseid juhendamata eneseabi sekkumisi, teisel astmel toetatud madala intensiivsusega psühholoogilisi sekkumisi (VIPS). VIPSide pakkumiseks kaasame spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialiste, kes ei ole tervishoiutöötajad, kuid suudavad pakkuda tõenduspõhist tuge kindlaksmääratud raamistikus. Katsetame digitaliseeritud teekonna MVPd ( inglise k. minimum viable product ehk minimaalne töötav toode ) tervise infosüsteemis, mis võimaldab hinnata inimese seisundit automaatselt ja suunata teda sobivale teenusetasemele ilma spetsialistita. MVP on minimaalne arendus , mis on vajalik teekonna osalise ks automatiseeri miseks ja testitav reaalses keskkonnas . Eesti lähenemine on rahvusvaheliselt uuenduslik, sest ühendame astmelise abi tõenduspõhised sekkumised, laiendatud spetsialistide ringi , digitaalse seisundihindamise ja automaatse suunamise ühtseks tervikuks riikliku s terviseinfosüsteemi s . Inglismaal on lühiteraapiatele keskendunud astmelise abi mudel näidanud tulemuslikkust ja kulutõhusust , Soomes on kasutusel digitaalsed hindamisvahendid, kuid Eestis viime need komponendid kokku sujuvaks, süsteemseks lahenduseks, mis pakub senisest paremat ligipääsu ja tuge nii inimestele kui spetsialistidele ning on potentsiaalselt kulutõhus . MVP testimine võimaldab hinnata, kui kulutõhus ja kasutajasõbralik see lähenemine Eesti kontekstis on. Eestis rakendatakse täna sobitatud abi mudelit, mis tööjõu ressursse arvestades ei ole jätkusuutlik – selline lähenemine põhjustab pudelikaelu, kuna kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialiste on piiratud arv ning nende aeg kulub juhtumitele, mida saaks lahendada ka madalama taseme sekkumisega. See pikendab ootejärjekordi ja viivitab abi saamist ka neil, kes vajavad kiiret ja spetsialiseeritud sekkumist. Samal ajal kasutatakse ressursse ebatõhusalt, sest süsteem ei suuda eristada, kellele piisaks kergemast toest ja kes vajab keerukamat ravi. Vaimse tervise teenuste vajadus kasvab kiiremini, kui olemasolev süsteem suudab reageerida ning ilma uuendusliku lahenduseta ei ole see koormusele vastupidav. Digitaalsed eneseabi sekkumised ja osaliselt automatiseeritud teekond tervise infosüsteemis on astmelise abi kuluefektiivsuse võti, võimaldades ressursse suunata täpselt sinna, kus neid enim vajatakse . Tegutseme koostöös teadusasutuste ja erasektoriga, et tagada teenuste kvaliteet, teaduspõhisus ja süsteemi skaleeritavus . Lahenduse eesmärk on luua jätkusuutlik, vajaduspõhine ja kulutõhus avalik teenus, mis võimaldab paremat ligipääsu vaimse tervise abile juba probleemide varases faasis. Uuenduslikkus Uudne lähenemine vaimse tervise teenuste pakkumiseks: astmelise abi põhimõttel loodav uus mudel, mis aitab ennetada raviteekonna alguses tekkivat pudelikaela, mida põhjustavad teenuste piiratud kättesaadavus ja spetsialistide vähesus. See võimaldab pakkuda kiiret ja varajast tuge ning tõhustada patsientide sõelhindamist. Avaliku sektori innovatsioon seisneb vaimse tervise teenuste strateegilises ümberkujundamises – laiendab spetsialistide ringi , loo b selge raamistiku ga teenus e turu sekkumistele (VIPS ja eneseabi) , suunab inimesed sobiva abini ning tagab ühtlase teenuse kvaliteedi. Erinevalt teistest riikidest ei seisne uuenduslikkus ainult üksikute komponen tide kasutuselevõtus (nt VIPSid Inglismaal või digiplatvormid Soomes), vaid esmakordselt ühendatakse tõenduspõhised sekkumised, laiendatud spetsialistide ring, automatiseeritud hindamine ja suunamine ning andmevoog riiklikus terviseinfosüsteemis üheks sujuvaks terviklahenduseks. Kombinatsioon inimese seisundist lähtuvast digitaalsest teekonnast, spetsialistide ringi laiendamisest, VIPSide kaasamisest tervishoiusüsteemi ja riiklikku infosüsteemi integreeritud andmekogumi s e st on rahvusvahelises kontekstis unikaalne ning loob eeldused skaleeritavale , kulutõhusale ja proaktiivsele teenusele , mis võiks pakkuda eeskuju ka teistele riikidele. Skaleeritav süsteem: digilahenduste abil saab pakkuda rohkem teenuseid väiksema spetsialistide kaasatusega. Osaliselt automatiseeritud ja digitaalne teenusekorraldus võimaldab jõuda suurema hulga inimesteni, hoides samal ajal kokku tervishoiutöötajate ressurssi. Esimese astme teenused toimivad inimkomponendita , samas kui teise astme sekkumisi viivad läbi väljaõppe saanud spetsialistid, kes ei ole tervishoiutöötajad või võrdsustatud, kuid kes on omandanud vajalikud oskused VIPS sekkumiste läbiviimise ks. See muudab süsteemi kulutõhusamaks ja vähendab pudelikaelu tervishoius, võimaldades kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidel keskenduda keerulisematele juhtumitele. Tõenduspõhine ja andmepõhine lähenemine: teenuste tõhusust hinnatakse valideeritud hindamisvahenditega, mis võimaldavad süsteemi arendamist. Andmepõhine lähenemine võimaldab ennetavalt tuvastada arenduskohti ja suunata innovatsiooni, muutes tervishoiusüsteemi proaktiivseks, mitte ainult reageerivaks. Riiklik ja erasektori koostöö: vaimse tervise teenuste arendamisel ei looda riiklikult uusi teenuseid nullist, vaid kaasatakse turul juba olemasolevad tõenduspõhised lahendused, mis integreeritakse tervisesüsteemi. Katsetamise üheks eesmärgiks on saada teada, kuidas turul tegutsevad VIPSid sobituvad tervishoiusüsteemi ja millised võimalused on meil nende rakendamiseks. See võimaldab keskenduda teenuste kohandamisele, kvaliteedi tagamisele ning süsteemi strateegilisele juhtimisele. Eesmärk on kujundada reguleeritud ja kvaliteedipõhine teenuseturg, kuhu saavad panustada kõik pakkujad, kelle sekkumised vastavad seatud kriteeriumitele. Riik toimib siin mitte pelgalt teenuse tellijana, vaid innovatsiooni soodustajana , kes loob reeglid, määratleb kvaliteedi ja valib lahendused, mis teenivad avalikke huve. Selline lähenemine lühendab innovatsiooni elutsüklit – tõenduspõhised lahendused saavad kiiremini kasutusele võetud, teenused on paindlikumad ning süsteem suudab paremini ja kulutõhusamalt reageerida ühiskondlikele vajadustele. Digitaalne infrastruktuur ja automatiseeritud suunamine: uuenduslik ei ole ainult teenuste sisu, vaid ka kasutamise viis – automatiseeritud, andmepõhine suunamine võimaldab avalikul sektoril toimida targalt ja efektiivselt, suunates inimesed sobivatele teenustele varajases faasis ning optimeerides olemasolevaid ressursse. Planeeritav lahendus Planeeritav lahendus aitab inimestel saada sobivat vaimse tervise abi kiiremini ja lihtsamalt, kasutades selleks nutika t digitaalset teekonda, digi taalseid eneseabivahendeid ja olemasolevaid VIPS teenuseid. Lahendus on kom b inatsioon katsetamiseks arendatavast digiteekonna MVPst tervise infosüsteemis, kriteeriumitele vastavatest sekkumistest , mida hangime turult ja katsetame seeläbi “avatud turuplatsi” põhimõtet erasektori kaasamiseks vaimse tervise teenuste pakkumisel ning spetsialistide ringi laiendamisest ehk kuidas tuua valdkonda juurde spetsialiste, kes on pädevad abi pakkuma, kuid täna seda riiklikus süsteemis teha ei saa. Soovime piloteerimise käigus arendada Terviseportaali digitaalse teekonna MVP, mille üheks osaks on digitaal n e sõelhindamise küsimustik . Sõelhindamisega tuvastatakse vaimse tervise probleemide sümptomite esinemine. See hindamine ei vaja arsti ega spetsialisti ning on kättesaadav ööpäevaringselt , sõltumata asukohast. Soovime, et teekond oleks kasutajale intuitiivne ja sujuv ning näeme, et Terviseportaal on keskne ja usaldusväärne keskkond, kust Eesti inimene leiab tervisealas t infot ja abi. Terviseportaalis tehtavad digiteekonna MVP arendused teostatakse pilootprojekti raames arenduspa rtnerite poolt, kelle kaasame läbi hanke. Pilootprojekti käigus soovime katsetada, kas digitaaln e teekond võimaldab teenuseid pakkuda kulutõhusalt ja kas kasutajatel on valmisolek selle kasutamiseks. Sümptomite olemasolu korral suunatakse inimene läbi Terviseportaali automaatselt esimesele astmele, kus on ligipääs digitaalsele eneseabikursusele. Esimese astme sekkumise läbimise järgselt toimub järelhindamine , mille tulemuste põhjal suunatakse inimene automaatselt teisele astmele või sümptomite paranedes lõpetatakse teekond . Teisel astmel rakendatakse toetatud VIPSe , mida viivad läbi spetsiaalse koolituse saanud inimesed, kes ei ole tervishoiutöötajad, psühholoog-nõustajad ega kliinilised psühholoogid, kuid nad on saanud selle läbiviimiseks vajaliku väljaõppe, töötavad metoodikapõhiselt ja on regulaarse lt supervis eeritud . See võimaldab laiendada teenusepakkujate ringi ja leevendada spetsialistide puudust. Teise astme sekkumise järgselt toimub järelhindamine , mille põhjal suunatakse inimene järgmisele astmele, teisele sekkumisele või sümptomite paranedes lõpetatakse teekond . Digitaalse teekonna MVP ( ing lise k . minimum viable product ehk minimaalne töötav toode) tervise infosüsteemis – katsetame, kuidas digitaliseeritud hindamisvahendid ja automaatne abini suunamine tõstab teenuste efektiivsust. Selleks arendame Terviseportaali hindamisküsimustikud, loome ligipääsu sobivatele sekkumistele ning võimaldame VIPS-spetsialistidele rollipõhise juurdepääsu Tervisejuhtimise töölauale. See võimaldab neil näha inimese hindamistulemusi ja dokumenteerida sekkumise kulgu – info, mida saab vajadusel kasutada ka edasises ravis. Digitaalsed iseseisvad eneseabimaterjalid – katsetame „avatud turuplatsi“ põhimõtet, kus riiklik süsteem kaasab kvaliteedikriteeriumitele vastavaid, tõenduspõhiseid sekkumisi erasektori pakkujatelt . Me ei loo ise uusi sekkumisi piloodi raames ega testi olemasolevate sekkumiste eraldiseisvat mõju, sest tõenduspõhisus on üks seatud kvaliteedikriteerium – nende tõhusus sümptomite leevendamisel on juba teaduskirjanduse ja praktikate põhjal kinnitatud. Pilootprojektis k aasame juba tõenduspõhisuse lävendi ületanud sekkumised ning katsetame, kuidas nende süsteemne kasutamine aitab pakkuda kiiremat, sihitumat ja kulutõhusamat vaimse tervise abi. Fookus on sellel, kuidas need lahendused töötavad osana uuest astmelise abi teenusemudelist – kas need on kasutaja jaoks kättesaadavad ja usaldusväärsed ning süsteemi jaoks integreeritavad ja jätkusuutlikud. Tegemist ei ole nii-öelda karbitoodete ostmisega , vaid teenusemudeli strateegilise uuendamisega , kus eneseabi ja psühholoogiline tugi on lahutamatud osad astmelisest abist. VIPSide ja VIPS-spetsialistide kaasamine riiklikku teenusemudelisse – katsetame, kuidas VIPS id ja nende läbiviijad saavad toimida osana astmelise abi süsteemist. Selleks hangime turul juba olemasolevad, tõenduspõhiseid digitaalseid eneseabi ja VIPS-sekkumisi. Hankes saavad osaleda kõik VIPS pakkujad, kelle sekkumised vastavad kriteeriumitele. VIPS-sekkumisi viivad läbi spetsiaalse koolituse saanud VIPS-spetsialistid. Katsetamiseks loome VIPS-spetsialistidele rollipõhise ligipääsu Tervisejuhtimise töölauale, kus nad saavad näha inimese hindamistulemusi, sisestada sekkumise kulgemise andmed ning toetada vajadusel inimese liikumist järgmistele teenusetasanditele. Koostöö teadusasutuste ja ettevõtetega Lahenduse arendamine tugineb koostööle teadusasutuste ja ettevõtetega, et tagada teenuste tõenduspõhisus ning kvaliteet. Tõenduspõhiste sekkumiste kasutamine aitab vältida juhuslikke või teaduslikult tõendamata meetodeid, tagades inimestele usaldusväärse ja tõhusa abi. Ettevõtetele pakub projekt võimaluse oma sekkumisi arendada ja teenuseid laiendada, tugevdada nende tõenduspõhisust ning integreerida need riiklikusse süsteemi. See toetab innovatsiooni ja parandab teenuste kättesaadavust, samal ajal kui riiklik raamistik tagab, et kõik pakutavad lahendused vastavad teaduspõhisuse ja kvaliteedikriteeriumidele, hoides teenuste usaldusväärsuse kõrgel tasemel. Projektis teeme koostööd teadusasutustega, et luua ettevõtetele võimalusi oma sekkumiste arendamiseks ja hindamiseks, tagades, et kõik lahendused vastavad tõenduspõhisuse põhimõtetele ning toetavad astmelise abi süsteemi arengut. Piloteerimisel esineda võivad takistused Piloteerimise raames arendame MVP-d, mis võimaldab testida digitaalset teekonda ja hinnata selle toimivust astmelise abi süsteemis. Kuna sellist lahendust ei ole varem kasutusel olnud, võib väljakutseks osutuda spetsialistide valmisolek uute digivahendite kasutamiseks. Riski maandamiseks panustame koolitamisse ja juhendamisse, et tagada sujuv rakendamine ning tõsta süsteemi kasutusvalmidust. Lisaks võib MVP testimise käigus ilmneda vajadus täiendavate kohanduste järele, mis võib mõjutada projekti ajakava ja ressursikasutust. Teise võimaliku takistusena näeme kasutajate teadlikkus t ja valmisolek ut digitaalseid sekkumisi kasutada, mis võib mõjutada teenuse tegelikku kasutust ja selle mõju hindamist. Selle riski vähendamiseks loome kasutajateekonna prototüübid ning planeerime sihtgrupile suunatud kommunikatsiooni, et toetada digilahenduste kasutuselevõttu ning tõsta teadlikkust astmelise abi süsteemist. Täpsem ülevaade võimalikust lahenduse st on lisas 1. TO-BE versioonist kasutaja vaates on toodud lisas 1. Innovatsiooni projekti (sh katsetuse) elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed Digitaalse infrastruktuuri ja integratsiooni väljakutsed: Hetkel puuduvad riiklikud digitaalsed lahendused, mis võimaldaksid astmelise abi süsteemi tõhusalt rakendada. Samuti võib osutuda keerukaks digilahenduste integreerimine olemasolevate tervishoiusüsteemidega. Maandamismeetmed: TEHIKu poolt on läbi viidud esmane teostatavuse analüüs, samuti on ideed valideeritud Terviseportaali ja Tervisejuhtimise töölaua tootejuhtidega. Spetsialistide ja sihtrühmade vastuvõtlikkus muutustele: Tervishoiutöötajad võivad olla uute lähenemiste ja digitaalse sekkumise osas skeptilised, mis võib takistada nende laialdast kasutuselevõttu. Samuti võib sihtrühm olla ettevaatlik eneseabipõhise digiteenuse suhtes. Maandamismeetmed: Valdkonnas tegutsevad spetsialistid on olnud algusest peale kaasatud mudeli välja töötamisse, samuti soovime koostööd teha edasistes etappides. Mudeli loomise alus eks on kasutatud tõenduspõhiseid lähenemisi ja rahvusvahelist praktika t. Enne piloteerimist koolitatakse spetsialiste ja koostatakse juhendmaterjalid. Rahastus ja jätkusuutlikkus: Projektipõhine rahastus ei pruugi tagada teenuste pikaajalist jätkusuutlikkust. Kui VIPS teenuste rahastus ei ole tagatud, võivad need jääda ebapiisavalt kättesaadavaks ja sõltuda ajutistest toetusprogrammidest. Tehniline lahendus, mis asub riiklikus terviseinfosüsteemis, jääb riigi hallata nagu teised e-riigi teenused. VIPSide teenuste puhul soovime luua mudeli, kus teenus on tervisemurega inimesele tasuta, seega peaks see olema riigi poolt kaetud. E simeste astmete teenuste maksumus on tervishoiuteenustega võrreldes madalam , mis võimaldab tervishoiukulude kokkuhoidu . Lisaks võiksid riiklikus süsteemis arendatud lahendused võimestada erasektorit , t oetades infrastruktuuri loomist ja tõenduspõhisuse arendamist . Seeläbi toetame erasektori teenusepakkujatel kvaliteetsete lahenduste pakkumist , mis täiendavad avalikku teenust. Maandamismeetmed: Töötada välja jätkusuutlik rahastusmudel ennetusteenustele . Katsetamise eesmärk on saada hinnang teenuste ja süsteemi ülalpidamiskuludele ning leida kuluefektiivne ja jätkusuutlik lahendus, mis teenib avalikke huve. Kuna tegemist on vaimse tervisega seotud avaliku teenusega, on selle pakkumine riigi vastutus, kuid süsteemi ülesehitus võib toetuda paindlikule korraldusmudelile, kus teatud teenusekomponendid on võimalik delegeerida usaldusväärsetele partneritele. Eesmärk on uuendada vaimse tervise teenuste süsteemi nii, et see oleks suuteline kasvava vajadusega pikaajaliselt toime tulema. Kasutajate vähene teadlikkus ja madal kaasatus: Inimesed ei pruugi olla teadlikud astmelise abi mudeli võimalustest või ei pruugi nad tunda eneseabi vahendite kasutamist intuitiivseks ja mugavaks. Maandamismeetmed: Luua kasutajasõbralikud ja ligipääsetavad digilahendused , kaasates sihtgrupi esindajaid , mis on intuitiivsed ja mugavad erinevatele sihtrühmadele. Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava näeb ette kommunikatsiooniplaani koostamist , et tõsta teadlikkust vaimse tervise eneseabivõimalustest ja digilahenduste kasulikkusest. Teavitustöös esmatasandi ja teiste asjakohaste spetsialistide (sotsiaaltöötajad, tugiisikud, õpetajad jne ) kaasamine sihtgrupini jõudmiseks. Testida ja kohandada lahendusi koos kasutajatega, et tagada nende vastavus reaalsetele vajadustele . Vaimse tervise probleemide stigmatiseeritus : Inimesed võivad umbusaldada riikliku ja digitaalset teenust vaimse tervise probleemide lahendamiseks. Samas on oluline arvestada, et suure hulga (eelkõige nooremate) kasutajate jaoks on abiteekond , mi da saab alustada digitaalselt, pigem abi otsimist soodustav tegur . Maandamismeetmed: Teavitada potentsiaalseid kasutajaid konfidentsiaalsuse põhimõtetest – sõelhindamist on võimalik läbida anonüümselt ja soovi korral saab TISis peita kirjeid sarnaselt muude terviseandmetega. Kommunikatsioonisõnumi d luuakse sihtrühmapõhiselt ja keskenduvad vaimsele tervisele ja heaolule, mitte diagnoosile , mis võib olla nii-öelda sildistav . Vaimse tervise mure nii-öelda kraadimine sõelhindamise teel langetab sisenemisbarjääri, sest see võimaldab turvalist enesehindamist ja loob madala lävega esimese kontakti teenusega, millele võib järgneda suunamine optimaalse toe juurde – mitte kohe intensiivne ravi. Madal valmisolek digilahenduste kasutamiseks: Madal digipädevus või madala kasutusmugavuse korral ei soovi inimesed teenust kasutada. Maandamismeetmed: Lahenduse disainimisel jätkame lõpp-kasutajate kaasamist , mis võimaldab valideerida kasutajamugavust ja leida disainivead varakult . Lahenduse kasutajamugavust testitakse prototüübi võimalikult varajases etapis. Monitoorime jooksvalt kasutatavust ja soovime katsetamise teel leida viise, kuidas madalama digipädevusega inimeste jaoks teenus kasutajasõbralikumaks muuta. Võimalikud lahenduste pakkujad K irjeldage võimalikke probleemile lahenduste väljapakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased (sh humanitaarteadlased) , ettevõtted, kes on teemaga varem tegelenud, mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale) . Lahenduste väljatöötamisel kaasame erinevate valdkondade eksperte, teadusasutusi ja ettevõtteid, kellel on kogemus vaimse tervise teenuste ja sekkumiste arendamisel. Võimalikud lahenduste pakkujad: Teadus- ja arendusasutused Eesti ülikoolid ja teadusinstituudid – vaimse tervise hindamise, tõenduspõhiste sekkumiste ja digitaalsete lahenduste uurimine ning arendamine. Tänase seisuga oleme koostöö s ekspertidega Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist töötanud välja astmelise abi hindamismeetodid, VIPS kriteeriumid ja VIPS spetsialistide pädevused. Edasistes sammudes projekti ellu viimisel plaanime jätkata koostööd teadusasutuste ekspertidega. Humanitaar- ja sotsiaalteadlased – psühholoogia, sotsioloogia ja tervisekäitumise eksperdid, kes aitavad mõista, kuidas inimesed sekkumisi vastu võtavad ja nende mõju kogevad. Innoprojekti raames kaasame ülikoolide ja teadusasutuste ekspertiisi avatud hanke teel. Ettevõtted ja idufirmad Eesti ja rahvusvahelised tervisetehnoloogia ettevõtted, kes arendavad tõenduspõhistele praktikatele baseeruvaid digitaalseid eneseabi- ja psühhoteraapia platvorme. Meditsiinitehnoloogia ja andmeanalüüsi ettevõtted, kes pakuvad lahendusi vaimse tervise hindamiseks ja mõju analüüsiks. Projekti meeskond ja töökorraldus Kirjeldage meeskonna liikmete rolle ja tööjaotust (sh k aasatud osapoolte roll id ) Kirjeldage projektijuhi varasemat kogemus t innovatsiooniprojektide juhtimisega Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (ja võimalusel ka teised meeskonna liikmed) projekti panustavad . Kirjeldage asendusvõimalusi. Kirjeldage projekti juhtimise korraldust ja koostöömudelit teiste o sapooltega . NB! Meeskonna liikmete ga peab olema koostöö läbi räägitud! Astmelise abi piloteerimine hõlmab endas juhendatud eneseabi, VIPSide ja VIPS spetsialistide integreerimist tervishoiusüsteemi ja digiteekonna MVP arendust. Sisutöö hõlmab m i inimummudeli , t eenuste ja tervisemure ga inimese teekonna ja VIPSide tervishoiu süsteemi kaasamise põhimõtete välja töötamist. Sisutöö eestvedamise vastutus on Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnal , keda toeta vad TAI vaimse tervise valdkonnajuht ja Tervisekassa vaimse tervise teenuste juht . T erviseportaali (TP) ja T ervisejuhtimise töölaua ( TJT ) tootejuhid toetavad teekonna loomist, et see oleks kooskõlas nimetatud kanalite ja digiriigi aren g u s uundadega . Kanalite (TP ja TJT) tootejuhid panustavad kasutajasõbralike lahenduste loomisesse tehes koostööd TEHIKu ja arenduspartneritega . TEHIK vastutab arenduste tehnilise analüüsi, teostuse ja töökindluse eest . Projektijuhil Kertu Miidul ei ole varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisel, kuid omab kogemust väiksemamahuliste IT projektide eestvedamisel. Projekti ellu viimisel toetab projektijuhti Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ekspert Margit Lenk-Adusoo ja osakonna juht Anne Randväli . M argit Lenk-Adusoo omab pikaajalist kogemus t teadusprojektide läbiviimisel . Projektijuht panustab täiskoormusega, teised projektiliikmed on kaasatud väiksema koormusega ja seotud konkreetsete töö etappidega . Projektijuht – Kertu Miidu, Sotsiaalministeerium , vaimse tervise osakond Vastutab projekti üldise juhtimise ja koordineerimise eest. Tagab projekti eesmärkide täitmise , eelarve ja ajakava järgimise. Juhib sidusrühmade koostööd ja koordineerib projekti erinevaid tööpakette. Vastutab projektiga seotud administratiivsete tegevuste eest. Vastutab VIPS kaasamise põhimõtete väljatöötamise eest. Vajadusel asendab osakonnajuhi poolt määratud SOM VTO esindaja. Kliiniline ekspert – Margit Lenk-Adusoo , Sotsiaalministeerium , vaimse tervise osakond Vastutab miinimummudeli väljatöötamise eest. T oetab projektijuhti sidusrühmadega koostöös . Toetab VIPSide kaasamise põhimõtete väljatöötamis t . Toetab ärianalüüsi valmimist . Toetab digilahenduste testimist ja VIPSide integreerimist. Toetab piloteerimist ja mõju-uuringu ettevalmistust ja läbi viimist. Vajadusel asendab osakonnajuhi poolt määratud SOM VTO esindaja. Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna esindaja – Anne Randväli, vaimse tervise osakonna juh a taja ) Vastutab astmelise abi tegevuskava elluviimise eest Sotsiaalministeeriumi tööplaanis ja tagab selleks vajaliku toetuse ning ressursid. Panustab projekti toetavasse seadusloomesse. Töötab koos asjassepuutuvate asutustega, hankides sealjuures vajalikud kooskõlastused tervikliku mudeli arendamiseks ja rakendamiseks. Toetab miinimummudeli väljatöötamist. Toetab projektijuhti sidusrühmadega koostöös. Toetab VIPSide kaasamise põhimõtete väljatöötamist. Toetab ärianalüüsi valmimist. Toetab digilahenduste testimist ja VIPSide integreerimist. Toetab piloteerimist ja mõju-uuringu ettevalmistust ja läbi viimist. Terviseportaali (TP) tootejuht – Evgeni Nikolaevski, Tervisekassa Toetab digilahenduste ärianalüüsi valmimist . Toetab tehnilise analüüsi, arenduse ja testimise protsessi. Vastutab TP arenduste eest koostöös TEHIKuga . Vajadusel asendab TJT tootejuht. Tervisejuhtimise töölaua (TJT) tootejuht – Patrick Pihelgas, Tervisekassa Toetab digilahenduste ärianalüüsi valmimist. Toetab tehnilise analüüsi, arenduse ja testimise protsessi. Vastutab TJT arenduste eest koos TEHIKuga . Vajadusel asendab TP tootejuht. TEHIKu esindaja – Roman Kostrõkin või määratud esindaja Vastutab tehnilise analüüsi, arenduse ja süsteemide integratsiooni eest. Koordineerib ise või määrab TEHIKu poolt esindaja arendustegevus te ja testimis e koordineerimiseks . Tagab, et lahendused vastaksid turvanõuetele ja andmekaitse regulatsioonidele. Toetab koostööd arenduspartneritega . TAI esindaja – Elisabeth Luisk, vaimse tervise valdkonna juht Vastutab TAI poolt arendatavate VIPSide väljatöötamise eest. Toetab miinimummudeli valmimist. Toetab VIPSide kaasamise põhimõtete väljatöötamist. Toetab digilahenduste testimist ja VIPSide integreerimist. Toetab piloteerimist ja mõju-uuringu ettevalmistust ja läbi viimist. Tervisekassa esindaja – Helis Ojala , vaimse tervise teenuste juht Tagab, et astmelise abi mudeli 1. ja 2. astme tegevused haakuksid 3. ja 4. astme teenuste ravimudeli ja –teekonnaga. Toetab VIPSide kaasamise põhimõtete väljatöötamist. Toetab piloteerimist ja mõju-uuringu ettevalmistust ja läbi viimist. Töökorraldus ja koostöömudel : Projekti meeskond koguneb regulaarselt projektikoosolekutele, kus hinnatakse edusamme, arutatakse takistusi ja tehakse otsuseid edasiste tegevuste kohta. Erinevate tööpakettide töögrupid teevad eraldi koosolekuid vastavalt vajadusele. Projekti võtmeotsused kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja TEHIKu koostöös. Asendusvõimalused lepitakse kokku projekti alguses vastavalt rolli iseloomule. Meeskonnaliikmete töökoormus (va projektijuhi) ei ole ideekavandis täpselt määratletud, sest see sõltub tööpaketist . Projekti plaan, sh ajakava ja eelarve sisuliste etappide kaupa T egevuste kestus tuua kuude kaupa , aga sidumata neid kindlate kuupäevadega . Eelarves summad tuua kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu . Lisada eelarve kujunemise põhjendused . Soovi korral võib projektiplaani esitada Excelis vm vormingus ideekavandi lisana. Projektiplaan ja ajakava Hetkel on käimas piloteerimisprojekti eeltegevus, mille raames töötatakse välja astmelise abi miinimummudel. See mudel määratleb miinimumnõuded, mis on vajalikud astmelise abi pakkumiseks selle esimestel tasemetel, et võimaldada uudse lähenemise katsetamist ja hinnata selle rakendatavust riiklikus süsteemis. Eesti tervishoiusüsteemis puudub alternatiiv 1. ja 2. astmele ja astmelist lähenemist võimaldavad lahendused, seega on vajalik struktureeritud ja etapiviisiliselt üles ehitatud tööpakettide süsteem. Piloteerimisprojekti kestus on 39 kuud, mille jooksul viiakse ellu neli omavahel seotud tööpaketti, mis moodustavad loogilise järgnevuse, kus iga tööpakett loob eeldused järgmisteks sammudeks. Tööpaketid ja k estused : Piloteerimiseks vajaliku d igita liseeritud teekonna MVP arendamine tervise infosüsteemi ( 2 2 kuud ) - tehnilise analüüsi ja arenduse hanke ette valmistamine ja läbi viimine, tegev u ste teostamine ning testimine. Digi taalse teekonna MVP valmimine on eelduseks VIPS-spetsialistide piloteerimiseks ette valmistamiseks ja piloteerimiseks. Kuigi tegemist on katsetusega, soovime testida kuidas lahendus toimib reaalses keskkonnas, et hinnata selle tõhusust ja sobivust . Piloteerimise ette valmistamine, läbi viimine ja mõju hindamine ( 33 kuud) - mõju-uuringu partneri hanke ettevalmistamine ja läbi viimine, uuringu disain, ettevalmistavad tegevused, piloteerimise ja mõju-uuringu läbi viimine, tulemuste analüüsimine ja lõppraportite koostamine. Kestus 33 kuud võimaldab läbi viia põhjaliku mõjuhindamise, sealhulgas tagada minimaalselt 12-kuuline andmekogumise periood, mis on vajalik usaldusväärsete kvantitatiivsete j a kvalitatiivsete andmete kogumiseks. Mõju-uuringu disain, sealhulgas valimi suurus, on oluline sisend VIPSide ja juhendamata eneseabiteenuste hankimise kavandamisel. Piloteerimise ajal toimub paralleelselt teenuse monitoorimine , katkestuste ja kasutajakogemuse jälgimine. Lõppraportis analüüsitakse sekkumiste toimivust, kasutatavust ja kulutõhusust ning esitatakse soovitused mudeli edasiseks rakendamiseks. Sekkumiste hankimine ja kaasami n e ( 5 kuud) - pilootprojekti raames sekkumist e ( digitaalne juhendamata eneseabi ja VIPS) hanke ette valmistamine ja läbi viimine. Pilootprojektis on plaan hankida sekkumine, koos seda läbi viiva spetsialistiga . VIPSi pakkuja vastutab sekkumise väljaõppe ja toe pakkumise eest (supervisioon). Pilootprojektist sõltumatult on käimas tegevused Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakon na poolt toeta vad tegevused olemasoleva te VIPS ide jõustamiseks ja arendamiseks . Digilahenduste testimine, spetsialistide koolitamine ja VIPSide integreerimine digilahendustega ( 5 kuud) - lahenduse testimine ja juhendite loomine spetsialistidele, ettevalmistavad koolitused mõju-uuringu läbi viimiseks , mis viiakse läbi mõju-uuringu partneri poolt . Tööpaketid on omavahel seotud, mistõttu sõltuvad teataval määral üksteisest ajaliselt. Esmalt alustame digilahenduste analüüsi ja arenduse hankimisega ning samal ajal valmistame ette mõju-uuringut . Digilahenduste tööga alustame võimalikult vara, kuna analüüs ja arendus on ajamahukad ning vajavad testimist (sh turvatestimine ja kasutajatestimine) . Piloteerimise ettevalmistuse esimene samm on mõju-uuringu hankimine ja planeerimine. Mõju- uuringu disain anna b otsese sisendi VIPSide kaasamisele – usaldusväärsete tulemuste saamiseks peame arvestama sobiva valimi suurusega, mis omakorda määrab VIPSide mahu. Digilahenduste testimise, spetsialistide koolitamise ja ettevalmistamisega saab alustada siis, kui teistest tööpakettidest tulenevad eeldused on täidetud . Tööpakettide planeeritud ajaline kulg on toodud alloleval joonisel , Lisas 2 on ajakava tabel . Eelarve Kululiik Selgitus Kulu KMga Projektijuhi töötasu * * täistööaeg 4 0 kuu vältel, koos tööandja maksudega Projektijuht töötab täistööajaga, sest tegemist on suuremahulise projektiga, mis hõlmab mitut hanget. Tööpaketid on omavahel seotud, mis eeldab pidevat koordineerimist, riskide juhtimist ning koostööd meeskonna liikmete ja hankepartneritega. 2 6 0 000 VIPSid – 2. astme sekkumise kulu * * sekkumise kulu alla kuulub sekkumine, sekkumist läbiviiva spetsialisti kulu, supervisiooni ja koolituse kulu ning muud kaasnevad kulud . Innoprojekti raames viiakse läbi hange, milles saavad osaleda kõik VIPS kriteeriumitele vastavad pakkujad turul. VIPSide ja iseseisva eneseabi mahuhinnang põhineb usaldusväärsete tulemuste saamiseks vajalikul valimi arvutamisel, arvestades ka võimalikke katkestamisi pilootuuringu käigus. Sekkumised (VIPS ja eneseabi) kaasamiseks viiakse läbi hange, katseta me seatud kriteeriumite alusel sekkumiste kaasamist avatud teenusturult. 274 500 Juhendamata eneseabi materjalid – 1. astme sekkumiste kulu sekkumise kulu arvestades hetkel turul olevate kursuste hinda ja eeldusel, et esimesel e astmele jõuab rohkem kasutajaid . Innoprojekti raames viiakse läbi hange, milles saavad osaleda kõik digitaalsetele eneseabi kriteeriumitele vastavad pakkujad turul. 274 500 Digitaalse teekonna MVP arendused Arendused kasutavad maksimaalselt olemasolevaid baasteenuseid ja arendatakse juurde minimaalselt vajalikke komponente, mis võimaldavad katsetust ellu viia. Kõik arendused lähtuvad MVP loogikast – katsetuse elluviimiseks luuakse vaid hädavajalik funktsionaalsus , millele tuginedes saab piloodi edukal õnnestumisel ehitada püsiv ja skaleeritav rakendus. Arenduspartnerid kaasatakse hanke teel. u pTIS arendused astmelise abi digiteekonna MVP loomiseks tööd teostab hanke teel kaasatud arenduspartner B aasteenuste süsteemianalüüs ja küsimustike teenuse täiendami ne , lisades I ja II astme küsimustik ud koos tulemuste talletamise ja t agastamisega . Talletamiseks töötatakse välja eraldiseisev mikroteenus, mis on modulaarne lisandus olemasolevale arhitektuurile. Samuti võetakse kasutusele algoritmid vastuste töötlemiseks, arendatakse juurdepääsuõiguste moodul, et määratleda VIPS-spetsialisti roll, ning lisatakse minimaalne funktsionaalsus spetsialisti ja patsiendi sidumiseks. 209 000 Terviseportaali MVP arendused küsimustike kasutuselevõtuks tööd teostab hanke teel kaasatud arenduspartner Süsteemianalüüs, küsimustike prototüüpimi ne ja disain, arendus ed nii avalikus kui autenditud vaates ning turvalisusmehhanismide rakendamist. 293 000 Tervisejuhtimise töölaua MVP arendused VIPS-toe võimaldamiseks tööd teostab hanke teel kaasatud arenduspartner Süsteemianalüüs, vaadete prototüüpimi ne ja disain ning arendusi Tervisejuhtimise töölaual, sh teavituste süsteemi arendust, mis toetab info liikumist ja töövoo sujuvust. Vajadusel kaasatakse arendusi ka Terviseportaali poolelt. 241 000 Turvatestimine tööd teostab hanke teel kaasatud turvatestide partner E esmärk on tuvastada võimalikke haavatavusi ja hinnata lahenduse vastavust infosüsteemide turvanõuetele. 115 000 Mõju-uuring tööd teostab hanke teel kaastatud partner Uuringukava ja hindamismudeli väljatöötamine , a ndmekogumine (kvantitatiivne ja kvalitatiivne) , a ndmeanalüüs ja tulemuste tõlgendamine , u uringuaruande koostamine ja soovitused mudeli edasiseks rakendamiseks , t eavitustegevused ja kommunikatsioon uuringu läbi viimisel . 217 000 1 884 000 Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage kuidas on kavandatud projekti tulemusi rakendada. Kas selleks vajalikud ressursid on olemas? Kirjeldage valmisolekut p ärast innovatsiooniprojekti lõppu tulemusi ellu viia ( kui projekt lõpeb positiivsete tulemustega). Nt k as seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis, vms. Kas tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus on olemas või tegeletakse selle leidmisega ? Riskide hindamine . Kirjeldage, k ui tulemuste elluviimine sõltub lisaks muudest asjaoludest ja protsessidest (nt seadusemuudatused, eelarve , koostöö teiste valdkondadega vmt ). Kuidas plaanite riske maandada , et kirjeldatud eelduslikud tingimused saaks täidetud innovatsiooniprojekti tulemuste elluviimise ajaks? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused mujal avalikus sektoris kasutatavad . VIPSide süsteemne rakendamine: VIPS sekkumised integreeritakse vaimse tervise teenuste süsteemi, pakkudes inimestele varajast ja madala intensiivsusega psühholoogilist abi. D igitaliseeritud teekonna arendamine : Pilootprojektis arendatav digilahenduste MVP esindab miinimumlahendust , ilma milleta ei saa katsetada astmelist lähenemist . Piloodi käigus testitakse digilahendusi, et hinnata nende sobivust seisundipõhise astmelise lähenemise rakendamisel ning võimalusi lõimida mitte-tervishoiutöötajaid tervishoiu infosüsteemi. Rakendamise etapis arendatakse MVP edasi, lähtudes mõju-uuringu tulemustest. TEHIK järgib arenduses jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kasutab kaasaegset mikroteenuste arhitektuuri, mis võimaldab juba loodud lahendusi taaskasutada. Teenuste rahastamine ja regulatsioonid: Tervisekassa eelarvest planeeritakse V IPS sekkumiste ja VIPS spetsialistide jätkusuutlik rahastus ning TEHIKule taotletakse täiendavat eelarvet digilahenduste haldamiseks ja arendamiseks. Vajalikud ressursid ja valmisolek tulemuste elluviimiseks Inimressursid: VIPS spetsialistid, digilahenduste arendajad, kliinilised eksperdid ja tervishoiutöötajad on vajalikud teenuse osutamiseks ja arendamiseks. Õiguslik raamistik: VIPS sekkumiste ja VIPS spetsialistide reguleerimine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatuste kaudu. Tehniline võimekus: TEHIKu ja Tervisekassa koostöös loodavad ja arendatavad digilahendused jäävad kasutusele , mis toetavad seisundi hindamist ja teenuseosutamist. Riskid ja maandamismeetmed Seadusemuudatuste viibimine võib takistada VIPS sekkumiste ja VIPS spetsialistide ametlikku integreerimis t tervishoiusüsteemi. Maandamismeede on koostöö seadusandjatega ja huvigruppidega, et kiirendada regulatiivsete muudatuste protsessi. Eelarvelised piirangud võivad takistada teenuste jätkusuutlikku pakkumist pärast pilootprojekti lõppu. Maandame läbi eelarve planeerimine, vajadusel alternatiivsete rahastusallikate otsimine . Teenuste madala kasutajamäära korral, mis võib tuleneda vaimse tervise probleemide stigmatiseeritusest , inimeste vähesest valmisolekust jagada oma seisundit digitaalsel kujul, digioskuste puudulikkusest või andmekaitsega seotud usaldamatusest, on 1. ja 2. astme mõju tervishoiusüsteemi koormuse vähendamisel piiratud. Maandame seda läbi sihtrühmale suunatud kommunikatsiooni, kasutajateekonna lihtsustamise, esmatasandi spetsialistide ja tugivõrgustiku (nt sotsiaaltöötajad, õpetajad, tööandjad) kaasamise ning VIPS-teenustele aktiivse suunamise. Lisaks loome võimaluse läbida sõelhindamist anonüümselt ning vajadusel peita andmeid Tervise Infosüsteemis. Digilahenduste tehnilised probleemid v õivad takistada teenuste tõhusat toimimist. Maandame läbi püsiva tehnili s e t oe pakkumisega ja testimi s e ga . TEHIKu esialgsel hinnangul ei kaasne digilahenduste MVP- ga märkimisväärseid ülalpidamiskulusid, sest lahendus integreeritakse olemasolevasse infrastruktuuri. Tulemuste rakendatavus mujal avalikus sektoris Sotsiaalhoolekandes: VIPS sekkumised ja VIPS spetsialistid on rakendatavad ka sotsiaaltöö kontekstis, toetades psühhosotsiaalset tuge vajavaid inimesi. Tööturuasutustes: Digi taalsed juhendamata eneseabi lahendused ja VIPS sekkumised ning VIPS spetsialistid toetavad varajast sekkumist, aidates ennetada töövõime halvenemist. See vähendab töötukassa ja teiste tööturuprobleemidega tegelevate asutuste koormust, soodustades inimeste töövõime säilitamist ja taastumist. Mõju ettevõtlusele Astmelise vaimse tervise abi mudel mõjutab ettevõtlust laialdaselt, aidates kaasa tootlikkuse suurenemisele, uute ärivõimaluste tekkele ja tööjõu heaolu parandamisele. Samuti loob see uusi võimalusi digilahenduste ja tervisetehnoloogia arenguks, muutes vaimse tervise toetamise lahutamatuks osaks kaasaegsest ettevõtluskultuurist. Innovatsioon ja uued ärivõimalused Digilahenduste arendamine: Astmelise abi mudeli rakendamine loob vajaduse uute tehnoloogiliste lahenduste, näiteks tehisintellekti ja telemeditsiini rakenduste järele, mis soodustab iduettevõtete ja tehnoloogiafirmade arengut. Tervise- ja sotsiaalteenuste turu kasv: Kasvav nõudlus vaimse tervise teenuste järele loob uusi ärivõimalusi tervishoiusektori ettevõtetele, sh erapraksistele, nõustamisplatvormidele ja psühholoogilistele rakendustele. Ettevõtete ja tervisetehnoloogia sektorite koostöö: Ettevõtted võivad hakata investeerima vaimse tervise programmidese, pakkudes oma töötajatele ligipääsu uuenduslikele eneseabi- ja terapeutilistele lahendustele. Kulude vähendamine tööandjatele Haiguskulude vähenemine: Kui vaimse tervise probleemidega tegeletakse varakult ja ennetavalt, väheneb krooniliste probleemide ja töövõimetuspuhkuste hulk, mis aitab ettevõtetel kokku hoida ravikindlustuse ja haiguspuhkuste kuludelt. Töötajate hoidmine: Vähem stressi ja paremad tugiteenused aitavad vähendada töötajate voolavust, mis omakorda vähendab värbamise ja koolituse kulusid. Vaimse tervise parandamine tööealise elanikkonna seas: Kui töötajad saavad kiiremini ja lihtsamalt ligipääsu vaimse tervise teenustele, väheneb stress, läbipõlemine ja haiguspuhkuste arv. Töövõime paranemine: Terved ja motiveeritud töötajad suudavad olla loovamad, tulemuslikumad ja pühendunumad, mis omakorda tõstab ettevõtte üldist tootlikkust. ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. Seos NUTIKA SPETSIALISEERUMISE valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalike lahenduste seost vähemalt ühe valdkonna ga ( rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel ) . Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Vaimse tervise astmelise abi innovatsiooniprojekt aitab kaasa "Digilahendused igas eluvaldkonnas" teekaardi eesmärkide saavutamisele järgmiselt: Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks: Seisundi hindamise digitaliseerimine võimaldab vaimse tervise probleemide sümptomaatika , seisundi ja selle dünaamika kohta andmete kogumist, et toetada tõenduspõhiste lahenduste arendamist. See võimaldab jälgida, kuidas VIPSid mõjutavad ennetust ja sümptomite leevendamist. Samuti pakuvad seisundi hindamise tulemused väärtuslikku sisendit nende inimeste puhul, kes jõuavad tervishoiuteenusele, aidates tulevikus kaasa sobivaimate raviotsuste tegemisele. Projekti raames kogutud andmed võimaldavad paremat analüüsi ja taaskasutust erinevate teenuste arendamisel, aidates optimeerida tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Lisaks tagab MVP-lähenemine, et astmelise abi digilahendused läbivad testimise ja valideerimise enne nende laiemat rakendamist ja edasiarendust . See vähendab riske ja võimaldab lahendusi kohandada vastavalt tegelikele vajadustele, toetades tervisetehnoloogiate jätkusuutlikku arengut ning parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja tõhusust. Teaduspõhised digilahendused hariduses ja elukestvas õppes: Projekt arenda b ( dig i) lahendusi, mis toetavad vaimse tervise alast haridust ja koolitust nii spetsialistidele kui ka laiemale avalikkusele, edendades seeläbi teadlikkust ja oskusi vaimse tervise valdkonnas. Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks: Vaimse tervise teenuste osutajad saavad kasutada innovaatilisi digilahendusi, et parandada oma teenuste kvaliteeti ja tõhusust, näiteks läbi telemeditsiini või automatiseeritud nõustamissüsteemide . Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) Vaimse tervise astmelise abi väljatöötamise ja piloteerimise innovatsiooniprojekt aitab kaasa "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" teekaardi eesmärkide saavutamisele järgmiselt: Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused: Digitaalsete tööriistade, näiteks mobiilirakenduste ja telemeditsiini platvormide kasutamine võimaldab pakkuda vaimse tervise teenuseid laiemale elanikkonnale, parandades seeläbi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti . Inimkesksed ja inimest kaasavad tervisetehnoloogiad ja -teenused: Projekt keskendub kasutajasõbralike lahenduste loomisele, mis vastavad patsientide vajadustele ja eelistustele, kaasates neid aktiivselt teenuste kujundamisse. Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus: Vaimse tervise probleemide lahendamine nõuab koostööd erinevate teadusvaldkondade vahel, sealhulgas meditsiini-, psühholoogia-, sotsiaal- ja infotehnoloogia spetsialistide vahel. Tervisevaldkonna kriiside ennetamine ja nendega toimetulek: Projekt i eesmärk on välja töötada lahendusi, mis toetavad elanikkonna vaimset tervist nii elukaareüleselt kui ka kriisiolukordades. Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) Otsene seos tegevusvaldkonnaga puudub Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) Otsene seos tegevusvaldkonnaga puudub Selgitada, kuidas partner täidab innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid. Tuua välja seosed ja viited missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid . Kui innovatsiooniprojekti esitaja on MTÜ , siis selgitada lisaks, kas ta pakub otsest avalikku teenust ja on esitanud ideekavandi avaliku teenuse arendamiseks? MTÜde puhul konsulteerige täpsemate kriteeriumite teemal Innofondi projektijuhiga. Astmelise vaimse tervise abi mudeli loomine on seotud mitmete Eesti õigusaktidega, mis määratlevad asutuste avalike ülesannete täitmise raamistiku. Olulised seadused ja määrused, mille alusel partner täidab avalikke ülesandeid innovatsiooniprojekti elluviimisel, on järgmised: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus: sätestab tervishoiuteenuste osutamise üldpõhimõtted ning tervishoiusüsteemi korralduse Eestis. Seaduse alusel on tervishoiuteenuste osutajatel kohustus pakkuda kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid, mis hõlmab ka vaimse tervise teenuste arendamist ja uuendamist. Täna on vaimse tervise teenuste kättesaadavus vähene ja väheintensiivseid, kulutõhusaid sekkumisi riiklikult ei pakuta. Avalike ülesannete huvid es on jätkusuutlike uute lahenduste loomine. Sotsiaalhoolekande seadus: reguleerib sotsiaalhoolekande süsteemi ja sotsiaalteenuste osutamist, sealhulgas vaimse tervise toetamise teenuseid. Seaduse alusel on kohalikel omavalitsustel ja riiklikel asutustel kohustus tagada vajalikud sotsiaalteenused, mis võivad hõlmata ka innovaatilisi lahendusi vaimse tervise valdkonnas. Võrdse kohtlemise seadus: Seadus keelab diskrimineerimise erinevatel alustel ning edendab võrdset kohtlemist kõigis eluvaldkondades. Vaimse tervise teenuste arendamisel tuleb tagada, et kõik inimesed saavad võrdse ligipääsu neile teenustele, sõltumata nende eripäradest. Kas probleemi lahendamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest ? Kui jah siis tuua välja rahastusallikas, summa ja elluviimise etapp. Ei, hetkel läbi viidud tegevused on tehtud riigieelarve vahenditest. Kinnitus ☐ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☐ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on kaasesitaja juhtkonnaga kooskõlastatud. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esita va asutuse juhi/ allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ( nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOV i volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht) ja saata [email protected] . Palume ideekavand allkirjastada Word (. docx ) formaadis.