Pensionitarkuse kordusuuring

Pensionitarkuse uuringu korduslaine tehniline kirjeldus Tellija Sotsiaalministeerium Projekti pealkiri Pensionitarkuse uuringu korduslaine Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad projektid 2024. aastal viidi läbi Pensionitarkuse uuringu esimene laine1, mille käigus töötati välja uuringu metoodiline raamistik, küsimustik ning koguti esmane andmestik Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkuse, hoiakute ja käitumise kohta. Käesolev projekt on pensionitarkuse uuringu korduslaine, mille eesmärk on viia läbi uus küsitlusuuring olemasoleva küsimustiku alusel ning võrrelda tulemusi varasema uuringulaine tulemustega. Kordusuuring võimaldab hinnata muutusi inimeste teadmistes, hoiakutes ja pensionikäitumises ajas ning analüüsida pensionitarkuse tegevuste võimalikku mõju. Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist Pensionitarkuse teenuse üheks eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust Eesti pensionisüsteemist ning toetada teadlikumaid pensioniotsuseid. Selleks on vajalik regulaarselt hinnata inimeste teadmisi, hoiakuid ja käitumist pensioniteemadel. Esimese uuringulaine tulemused andsid olulise ülevaate Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkusest ning pensionitega seotud hoiakutest ja käitumisest. Teenuse mõju ja muutuste hindamiseks ei piisa aga ühekordsest mõõtmisest. Vajalik on võrreldava metoodikaga kordusuuring, mis võimaldab jälgida muutusi ajas ning hinnata, millistes sihtrühmades on toimunud arengud või püsivad teadmislüngad. Kordusuuring aitab hinnata:  kuidas on muutunud inimeste teadmised Eesti pensionisüsteemist;  kuidas on muutunud pensioniga seotud hoiakud ja kindlustunne; 1 Pensionitarkuse uuring. Lõpparuanne.pdf   millised muutused on toimunud pensioniks säästmise ja pensioniteemalise käitumise osas;  millised sihtrühmad vajavad jätkuvalt täiendavat tähelepanu ja teavitustegevusi. Uuringu tulemused on vajalikud pensionitarkuse teenuse edasiarendamiseks ning poliitikakujundamise toetamiseks. Uurimisülesanded Tegemist on pensionitarkuse uuringu korduslaine läbiviimisega olemasoleva küsimustiku ja metoodilise raamistiku alusel. Uuringu eesmärk on: • mõõta Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkust, hoiakuid ja käitumist; • võrrelda tulemusi eelmise uuringulainega; • hinnata muutusi ajas ja võimalikke trende; • analüüsida pensionitarkuse edendamise uusi/lisa võimalusi ning teha ettepanekud sh ettepanekud selle mõõtmiseks ja seireks. Uuringu käigus analüüsitakse mh: • inimeste teadmisi Eesti pensionisüsteemist; • pensioniga seotud hoiakuid ja usaldust; • pensioniks säästmise harjumusi; • pensioni planeerimisega seotud käitumist; • pensioniteemalise info otsimise harjumusi; • erinevusi sihtrühmade lõikes. Tellija annab töövõtjale olemasoleva küsimustiku, mida kasutatakse uuringu läbiviimise alusena. Koostöös töövõtjaga lepitakse kokku küsimustikus olevat päevakajaliste küsimuste bloki küsimused ja asendatakse need eelmise laine päevakajaliste küsimuste blokiga (4küsimust). Vajadusel võib töövõtja teha tellijaga kooskõlastatult minimaalseid tehnilisi või sõnastuslikke täpsustusi, mis ei kahjusta tulemuste võrreldavust eelmise lainega. Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine Kordusuuringu tulemused annavad Sotsiaalministeeriumile ajas võrreldava ülevaate Eesti elanike pensioniteadlikkusest ning pensionitega seotud hoiakutest ja käitumisest. Uuringu tulemusi kasutatakse:   pensionitarkuse teenuse arendamiseks;  sihtrühmade täpsemaks määratlemiseks;  teavitustegevuste planeerimiseks;  poliitikakujundamise toetamiseks;  pensionitarkuse tegevuste mõju hindamiseks. Regulaarsete kordusuuringute läbiviimine võimaldab jälgida pensioniteadlikkuse dünaamikat ning hinnata, kas pensionitarkuse tegevused aitavad kaasa teadlikumate pensioniotsuste tegemisele. Projekti metodoloogia Tegemist on kvantitatiivse küsitlusuuringuga, mis viiakse läbi tellija poolt etteantud küsimustiku alusel. Uuringu läbiviimisel tuleb tagada tulemuste võrreldavus eelmise uuringulainega. Seetõttu peab küsimuste sõnastus, ülesehitus ja mõõtmisloogika jääma võimalikult suures ulatuses samaks. Koostöös töövõtjaga lepitakse kokku küsimustuikus olevat päevakajaliste küsimuste bloki küsimused ja asendatakse need eelmise laine päevakajaliste küsimuste blokiga (4küsimust) Uuringu valim peab olema koostatud viisil, mis tagab selle esinduslikkuse Eesti tööealise elanikkonna suhtes. Valimi struktuur peab peegeldama Eesti tööealise elanikkonna mitmekesisust peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes, sealhulgas vanuse, soo, piirkonna, haridustaseme ja emakeele järgi. Valimisse tuleb kaasata ka vene emakeelega vastajad sellises mahus, mis võimaldab tulemusi tõlgendada Eesti elanikkonna kohta üldistataval viisil. Uuringu läbiviimisel tuleb järgida sotsiaal- ja turu-uuringute üldtunnustatud head tava ning professionaalseid ja eetilisi põhimõtteid. Pakkujal tuleb pakkumuses esitada: 1. Projekti eesmärgi tõlgendus. Pakkuja peab pakkumuses kirjeldama oma arusaama uuringu eesmärgist, sihtrühmast ja tellija vajadusest. Kirjeldusest peab selguma, kuidas pakkuja mõistab kordusuuringu rolli pensionialase teadlikkuse, hoiakute ja käitumise muutuste hindamisel ning kuidas kavandatav uuring aitab tellijal saada usaldusväärset ja praktiliselt kasutatavat infot edasiste tegevuste planeerimiseks. 2. Andmeanalüüsi ja tulemuste esitamise kava Pakkuja peab pakkumuses kirjeldama, kuidas ta analüüsib ja tõlgendab kordusuuringu tulemusi, sh kuidas võrreldakse tulemusi varasemate uuringulainetega, tuvastatakse muutusi ja trende ning selgitatakse nende võimalikku tähendust. Samuti peab pakkuja kirjeldama kavandatavaid väljundeid, nende formaati ja kasutatavust tellija jaoks ning esitama lähenemise, kuidas koostatakse sisulised ja metoodilised soovitused järgmisteks uuringulaineteks. 3. Projekti aja- ja tegevuskava Projekti hindamiskriteeriumid ja põhimõtted on ära toodud Lisas 2 Projekti orienteeriv ajakava projekti etappide kaupa Töövõtja koostab uuringu läbiviimise detailse ajakava ning esitab selle koos pakkumusega tellijale. Tellija eeldab, et projekti tegevused toimuvad järgmise ajakava alusel: Etapp Tähtaeg Pakkumuse esitamine 17. juuli 2026 Pakkumuste hindamine 31.juuli 2026 Lepingu sõlmimine 7. august 2026 Avakoosolek hiljemalt 14. august 2026 Uuringu tehniline ettevalmistus ja valimi august 2026 kooskõlastamine Andmekogumine september 2026 Andmete puhastamine, kvaliteedikontroll ja kaalumine oktoober 2026 Andmete analüüs ja raporti koostamine oktoober–november 2026 hiljemalt 30. november Lõppraporti esitamine 2026 Tulemuste esitlus(ed) detsember 2026 Kui lepingu sõlmimine lükkub edasi, nihkuvad vastavalt ka projekti tähtajad. Projekti kulgu seirab tellija moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad tellija ja seotud osapoolte esindajad. Töövõtja ja juhtkomisjoni vahel toimuvad regulaarsed kohtumised, mille käigus:   antakse ülevaade uuringu edenemisest;  kooskõlastatakse vahetulemused;  täpsustatakse vajadusel uuringu tehnilisi küsimusi. Nõuded uurimisrühmale Pakkujal tuleb komplekteerida uurimisrühm/meeskond, mida juhib projektijuht ning kus on minimaalselt esindatud järgmised pädevused:  kvantitatiivsete uuringute läbiviimise kogemus;  andmeanalüüsi kompetents;  pensioni-, finants- või sotsiaalvaldkonna teadmised/kogemused;  eesti ja vene keele oskus vähemalt ühel analüütikul. Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust. Minimaalne uurimisrühma liikmete arv on kaks (koos projektijuhiga). Taotluses tuleb kõigi uurimisrühma liikmete asjakohase hariduse ja kogemuse olemasolu tõendada (viited publikatsioonidele, varasematele töödele ja projektidele). Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta Eelarve tuleb esitada peamiste tegevuste lõikes:  uuringu ettevalmistus;  andmekogumine;  andmetöötlus ja analüüs;  raporti koostamine;  tulemuste esitlus. Eeldatav projekti maksumus on kuni 29 999 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelarve peab sisaldama kõiki projekti läbiviimiseks vajalikke tegevusi ja kulusid. Pensionitarkuse kordusuuringu hindamiskriteeriumid Hankedokumendi lisa Hindamise ülevaade Hindamiskriteerium Maksimaalne Osakaal punktisumma 1. Pakkumuse maksumus 40 40% 2. Tehniline lahendus 60 60% 2.1. Projekti eesmärgi tõlgendus 20 2.2. Andmeanalüüsi ja tulemuste esitamise 20 kava 2.3. Projekti aja- ja tegevuskava 20 KOKKU 100 100% 1. Pakkumuse maksumus – 40 punkti Pakkumuste hindamine toimub järgmiselt: • Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (40). • Ülejäänud pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus ÷ hinnatava pakkumuse maksumus × 40. Tulemus ümardatakse kahe komakohani. 2. Tehniline lahendus – 60 punkti Tehnilist lahendust hindab vähemalt kolm pakkujast sõltumatut hindajat. Iga hindaja esitab iga alakriteeriumi kohta lühikese kirjaliku põhjenduse. Lõpphinne on hindajate antud punktide aritmeetiline keskmine. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe. 2.1. Projekti eesmärgi tõlgendus – max 20 punkti Hinnatakse, kas pakkuja on mõistnud kordusuuringu eesmärki ja loogikat ning suudab seda sisuliselt ellu viia. Punktid Kirjeldus 20 Uuringu eesmärk ja sisu on selgelt ning põhjendatult lahti mõtestatud. Pakkuja pakub asjakohaseid täiendusi, mis suurendavad uuringu analüütilist väärtust ja annavad tellijale lisandväärtust võrreldes minimaalsete nõuetega. 15 Uuringu eesmärk ja sisu on selgelt lahti mõtestatud ning vastavad tellija ootustele. Pakkuja ei paku sisulisi omapoolseid täiendusi või pakutavad täiendused ei anna tellija hinnangul olulist lisaväärtust. 8 Uuringu eesmärk ja sisu vastavad üldjoontes tellija ootustele. Tellijal tekib üksikuid küsimusi, kuid puudujäägid ei ole põhimõttelised. 1 Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke. Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et pakkuja on võimeline projekti edukalt ellu viima. 2.2. Andmeanalüüsi ja tulemuste esitamise kava – max 20 punkti Kordusuuringu puhul on keskse tähtsusega ajaliste muutuste selge tõlgendamine ning tulemuste praktiline kasutatavus. Hindamisel võetakse arvesse järgmisi aspekte:  Analüüsimeetodite sobivus kordusuuringu eesmärgiga – kas kasutatavad meetodid võimaldavad usaldusväärselt võrrelda tulemusi ajas ning tuvastada trende ja muutusi.  Tulemuste tõlgendamise raamistik – kas on selgelt kirjeldatud, mis on võrreldes varasemate uuringulainetega muutunud, millised võivad olla muutuste põhjused ning mida need muutused sisuliselt tähendavad.  Väljundite formaat ja kasutatavus tellija jaoks – kas tulemused esitatakse tellijale arusaadaval ja praktiliselt kasutataval kujul, näiteks aruande, visualiseeringute, juhtkonna kokkuvõtte või muude töövahenditena.  Soovitused järgmisteks uuringulaineteks – kas pakutakse välja sisulisi ja metoodilisi soovitusi, mis aitavad kordusuuringut edaspidi järjepidevalt ja võrreldavalt läbi viia. Punktid Kirjeldus 20 Kõik neli elementi on ammendavalt kirjeldatud ning valikud toetavad üksteist. Analüütiline lähenemine on läbimõeldud ja loominguline ning ületab tellija ootusi. 15 Kõik neli elementi on kaetud. Lähenemine toetab ajalise muutuse analüüsi vajadust ja vastab tellija ootustele. 8 Elemendid on kirjeldatud, kuid tekivad üksikud küsimused trendide tõlgendamise põhjendatuse või väljundite sobivuse osas. 1 Kava on üldsõnaline. Tellija ei saa veenduda analüüsi kvaliteedi tagamises. 2.3. Projekti aja- ja tegevuskava – max 20 punkti Hinnatakse kava selgust, teostatavust ja seda, kas kõik projekti etapid on realistlikult planeeritud. Punktid Kirjeldus 20 Kava on esitatud nädalase täpsusega, tegevused on alategevusteks jaotatud ning iga tegevuse juures on märgitud vastutaja(d) ja läbiviija(d). Kava on loogiline, omavahel seotud ja veenvalt teostatav. 15 Kava on esitatud ja nädalase täpsusega ajastatud, kuid esineb üksikuid küsimusi vastutajate märkimise või tegevuste omavahelise seotuse osas. Puudused ei ole põhimõttelised. 8 Kava on esitatud, kuid tekivad põhimõttelised küsimused teostatavuse või tegevuste realistliku ajastamise osas. 1 Kava on üldine ja läbipaistmatu. Tellija ei saa veenduda, et leping täidetakse õigeaegselt ja nõutud kvaliteediga. Märkus: Kui parim pakkumus saab tehnilise lahenduse eest alla 30 punkti (60-st) või mõnes alakriteeriumis minimaalse arvu punkte, on ministeeriumil õigus kuulutada hange luhtunuks. Pensionitarkuse uuringu ankeet Küsimuse number Küsimuse tekst Valikuvariandid 1.1 Dem Palun märkige oma sugu naine; mees; muu; ei soovi vastata 1.2 Dem Palun märkige oma vanus Avatud vastus täisaastates 1.3 Dem Palun märkige oma rahvus eestlane; venelane; ukrainlane; muu rahvus 1.4 Dem Millises maakonnas Te Harjumaa; Hiiumaa; elate? Ida‑Virumaa; Jõgevamaa; Järvamaa; Läänemaa; Lääne‑Virumaa; Põlvamaa; Pärnumaa; Raplamaa; Saaremaa; Tartumaa; Viljandimaa; Võrumaa; elan välismaal 1.5 Dem Elukoht Tallinn; suurem linn; muus linnas; maa‑asulas 1.6 Dem Haridus algharidus; põhiharidus; keskharidus; rakenduskõrgharidus; bakalaureusekraad; magistrikraad; doktorikraad 2.1 Milline järgmistest kirjeldab mu praegune elatustase kõige paremini Teie ootusi jätkub; ei tea; kõrgem seoses pensionile elatustase; madalam jäämisega? elatustase; ma ei mõtle pensionile; ma ei jää kunagi pensionile 2.7 Mil määral nõustute 1 üldse mitte – 5 väga palju; järgmiste väidetega? ei oska öelda 2.8 Kas Te säästate praegu II sammas; III sammas; pensioniks mõnel järgmisel investeeringud; viisil? säästukonto; kinnisvara; muu; ma ei säästa pensioniks 2.9 Kui suur on Teie pensioniks alla 1000€; 1000–10 000€; säästetud netovara? 10 000–50 000€; 50 000– 100 000€; üle 100 000€; ei oska öelda 2.10 Kui suur on teie eeldatav Avatud vastus kuine pension? 3.1 Kas olete viimase 12 kuu jah; rohkem kui 12 kuud jooksul otsinud infot Eesti tagasi; ei ole pensionisüsteemi kohta? 3.2 Millistest allikatest olete riigiasutused; pensionisüsteemi kohta pensionifondid; infot otsinud? otsingumootorid; sõbrad; meedia; sotsiaalmeedia; kool; muu 3.3 Kuivõrd rahul olete üldse mitte rahul – väga pensionisüsteemi kohta rahul; ei oska öelda saadud infoga? 4.1 Kuidas hindate enda väga vähe – väga palju; ei teadmisi Eesti oska öelda pensionisüsteemi kohta? 5.1 Palun sobitage järgmised I sammas; II sammas; III kirjeldused vastava sammas; ei vasta ühelegi; ei pensionisambaga tea 5.2–5.5 Märkige, kas väide on tõene tõene; väär; ei oska öelda või väär 6.1 Millises vanuses Te rohkem kui 5 aastat enne tõenäoliselt alustate enda pensioniiga; pensionieas; kogutud pensioni välja hiljem; ei oska prognoosida võtmist? 6.2 Kuidas planeerite II sammas; III sammas; pensionipõlve rahastada? säästud; investeeringud; üüritulu; I sammas; muu 7.1 Mida plaanite teha seoses II 2%; 4%; 6%; ei ole samba sissemaksete mõelnud; ei teadnud suuruse muutmise võimalusega? 7.2 Kui suure osa brutopalgast 1–2%; 3–4%; 5–6%; 7% või oleksite valmis rohkem; ei panustaks tööandjapensionisse panustama? 7.3 Milline kirjeldab kõige võtsin välja; plaanin liituda; paremini teie kogumist II ei plaani välja võtta; pole sambasse? liitunud 8.1–8.3 Kuivõrd nõustute järgmiste üldse mitte – väga palju; ei väidetega? oska öelda 8.4–8.6 Kui palju Te muretsete üldse mitte – väga palju; ei järgmiste põhjuste pärast? oska öelda 9.1 Milline kirjeldab Teie palgatöötaja; ettevõtja; töötamise olukorda kõige töötu; pensionil; õpilane; paremini? muu 9.2 Kas Te olete vähenenud ei; osaline; täielik; ei oska töövõimega? öelda 9.3 Mitu liiget on Teie 1; 2; 3; 4; 5 või rohkem leibkonnas? 9.4 Kui suur on Teie leibkonna alla 500€; 500–999€; netosissetulek kuus? 1000–1499€; 1500–1999€; 2000–2499€; 2500–2999€; 3000€ või enam 9.5 Kui suur on Teie isiklik alla 500€; 500–999€; netosissetulek kuus? 1000–1499€; 1500–1999€; 2000–2499€; 2500–2999€; 3000€ või enam 9.7 Kas Teie praegune üldse mitte – väga palju sissetulek katab igapäevased kulud? 9.8 Kas olete viimase 12 kuu jah; ei; ei oska öelda jooksul pidanud võtma laenu elamiskulude katmiseks? 9.9 Mis on Teie arvates Avatud vastus keskmine oodatav eluiga Eestis? 9.10 Kui vanaks Te arvate end Avatud vastus elavat? 9.11 Kuidas hindate enda väga halb – väga hea tervislikku olukorda? 9.12 Kas Te üldjuhul väldite 1–10 skaala riske või olete valmis riske võtma? 9.13 Kas olete nõus tänaseid 1–10 skaala hüvesid loovutama suurema tulevase kasu nimel? TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-5.1/1551-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees-ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt küsitlusuuringu läbiviimine koos saadud andmete analüüsiga lähtudes väikehanke „Pensionitarkuse kordusuuringu“ tingimustest. (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa 1 ja pakkuja pakkumuses (Lisa 2). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele [lisada sobiv variant, kuidas makstakse]. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.6. Tööd rahastatakse programmist “Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse tõstmine” (projektikood) 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1.esitama aruandluse; 4.1.2.järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale); 4.1.3.pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4.töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu  täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.1.5.………………. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1.tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm; 4.2.2.……….. 4.3. Punktides [viited lepingu punktidele] sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi [numbritega] eurot. 4.4. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 4.5. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.2 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on pensionitarkuse juht Kätlin Muru, e-post [email protected], telefon 5378 1986 või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus]; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad]. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://sm.ee/media/1860/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] Väikehange „Pensionitarkuse kordusuuring“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Kätlin Muru, telefon 5230504, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 29999 Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine 2021-2027.4.03.22-0004 Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine: - Keskkonnahoidlik hankimine: jah - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah - Innovatsiooni toetav hankimine: ei - Julgeolekuriske vähendav: ei 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: a) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; b) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; c) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; d) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust 2.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast. 2.4. Hanke objekt ja tehniline kirjeldus on lisas 1. 2.5. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepingu periood on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest. 2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/lepingute-uldtingimused 3. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 3.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 3.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.  3.2.1. Pakkuja esitab pakkumuse vabas vormis, käsitledes kõiki Lisa 1 (tehniline kirjeldus) punktis „Pakkujal tuleb pakkumuses esitada" loetletud teemasid. 3.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 3.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 3.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 17.juuli kell 16.00. 3.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 3.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 3.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 4. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 4.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 4.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 4.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 4.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 4.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 4.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 4.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 4.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 4.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus vastavalt Lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumitele ja -metoodikale. 5. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 5.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 5.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.