Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Kultuuriministeerium Teie 06.02.2020 nr 1-11/365-1 [email protected] Suur-Karja 23 Meie 20.02.2020 nr 2-2/20/0087/0490 15076, Tallinn Arvamus meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud härra kultuuriminister Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) esitab oma arvamuse Kultuuriministeeriumis välja töötatud seaduseelnõule meediateenuste seaduse (MeeTS) ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. TTJA peab väga tähtsaks EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) täpset ülevõtmist ja täiendatud seaduse nõuete järelevalve süsteemi efektiivset toimimist ning seaduse normide õigusselgust. TTJA tunnustab Kultuuriministeeriumi tööd meediateenuste valdkonna ja uute sisuteenuste ajakohase regulatsiooni jaoks olulise seaduseelnõu väljatöötamisel. Nende valdkondade arenguvõimalusi tagava regulatsiooni ajakohastamine ja uuendatud reeglite ladusalt toimiva süsteemi loomine on kõigi asjaosaliste huvides. Sellest lähtuvalt esitab TTJA oma märkused ja teeb ka rea ettepanekuid kaalumiseks eelnõu täiendamisel. Eelnõu § 1 punkt 5, millega täiendatakse seaduse § 2 lõiget 1. Meediateenuse osutaja jurisdiktsiooni määratlemisel piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga (ECTT) ühinenud riikidest pärinevate meediateenuste osutajate võrdväärne mainimine EL liikmesriikidest pärinevate meediateenuste osutajatega on problemaatiline ja võib soovimatult tekitada õiguslikku ebaselgust teenuseosutajate jurisdiktsiooni määratlemisel. Tuleks arvestada, et ECTT ja EL AVMSD kohaldamisala (skoop) ning paljud normid erinevad täna oluliselt ja nendest riikidest pärinevaid meediateenuseid on keeruline panna ühe nimetaja alla. Kui EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi skoopi kuuluvad audiovisuaalmeedia teenused (televisiooniteenused ja tellitavad a/v meediateenused ning videojagamisplatvormi teenused /VSP/), siis ECTT skoopi kuulub ainult üks liik meediateenuseid – televisiooniteenus ja konventsioon ei reguleeri tellitavaid a/v meediateenuseid ega teisi teenuseid, mida käsitleb AVMSD. Tänaseks erinevad nende teenuste mõisted AVMSD-s ja ECTT-s oluliselt ega mahu seega ka samade nimetajate alla. Konventsioonile viitamise puhul tuleb arvestada, et ECTT-s televisiooniteenustele kehtestatud mitmed nõuded on oluliselt erinevad EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatud nõuetest ja seega ei saa neid kasutada viisil, mis üldistavalt võrdsustaks konventsiooni ja EL direktiivi teenuseosutajad ning nende teenused. Eelnõus tuleks läbivalt analüüsida sätteid, kus on Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 mainitud ECTT-d ja kaaluda konventsiooni märkimise otstarbekust ning õiguspärasust antud kontekstis, vaagida vastavaid aluseid ning võimalikke mõjusid seaduse normide suurema õigusselguse vaates. Eelnõu § 1 punkt 18, millega täiendatakse seaduse § 7 lõiget 1. Selle muudatusega laiendatakse audiovisuaalmeedia teenuse mõiste täiendust „sõltumata selle pikkusest“ ka raadioteenusele, mis näib siin küsitav. Soovides eristada täienduse laienemist raadioteenuses pakutavaile saadetele võiks muudatuse sõnastada nii: „..ajaliselt piiritletud mistahes pikkusega kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab…“. Puudub reaalne vajadus laiendada AVMSD-s seatud nõudeid ka raadioteenustele, mis ei kuulu EL direktiivi skoopi. Punkt 21, millega täiendatakse seaduse § 8. Tasub kaaluda, kas on vajalik vabastada kõik väiksema saatemahuga (kuni 4 tundi ööpäevas) TV teenuse osutajad omatoodangu osakaalu täitmise nõudest? Ka väiksema saatemahuga teleprogrammid võiks kultuuripoliitiliste eesmärkidel mingis mahus edastada omatoodangut, s.t. Eesti teemalisi saateid. Selles §-s oleks märksa põhjendatum sätestada paindlik erand raadioteenuse osutajate uudistesaadete tänase jäiga nõude leevendamiseks, millest on korduvalt räägitud ja mille vajadus on ilmne. Oleme varem teinud Kultuuriministeeriumile sellekohaseid ettepanekuid. Punktis 22 puhul, millega muudetakse seaduse § 9, kaotades seal teleprogrammide nädalamahu nõuded, tuleks eelnõu seletuskirjas täpsustada muudatuse põhjendust, mis praegu pole asjakohane. Programm on omane lineaarsele meediateenusele (televisiooni- või raadioteenus) ja nende osutamine nõuab vastavat tegevusluba. Majandustegevuse teate peavad MTR-s esitama tellitavate a/v meediateenuste osutajad, neil pole oma teenuse osutamiseks vaja tegevusluba ja nad ei edasta programmi, vaid programmikataloogi. Seega pole eelnõu seletuskirja selles punktis toodud selgitus sobiv põhjendamaks vastavat muudatust seaduses. Punkt 24, millega täiendatakse seaduse § 16 lõiget 1. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajale seatav nõue teha enda kohta kättesaadavaks „samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta“ vajaks täpsustamist seaduses ja täpsemat selgitust eelnõu seletuskirjas. Eelnõu seletuskirjas olev viide RahaPTS §-le 77 ei anna selle kohta piisavat vastust, sest ka RahaPTS eelnõu seletuskirjas pole § 77 osas seda täpsemalt avatud. Punkt 25, millega täiendatakse § 16 lõiget 1. Kas teenuseosutajale nõude lisamine teha enda kohta kättesaadavaks teave enda kuulumisest Eesti jurisdiktsiooni alla on vajalik? Niikuinii on selge, et kõik Eesti tegevusloaga või Eestis majandustegevuse teate esitanud meediateenuse osutajad kuuluvad Eesti jurisdiktsiooni alla. Teenuseosutaja kuulumist Eesti jurisdiktsiooni alla hindab valdkonna regulaatorasutus, mitte teenusosutaja ise. Seda tuleks arvestada ka eelnõu mõnes teises sättes, kus on teenusosutajale pandud kohustus näidata millistel alustel kuulub ta Eesti jurisdiktsiooni alla. Teenuse jurisdiktsiooni määratlemine on regulaatorasutuse ülesanne, kes peab suutma seda põhjendada ka AVMSD-s nõutud andmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja töises infovahetuses Euroopa ühtse andmebaasiga ja ka teiste riikide regulaatorasutustega. Punkt 30, millega muudetakse seaduse § 19 lõiget 4, ühtlustab alaealiste kaitse eesmärgil audiovisuaalmeedia teenuste osutajaile seatud osa nõudeid, arvestamata sealjuures teenuste tehnilise edastamise eripära. Muudatus laiendab lineaarteenustele seatud alaealiste kaitse nõuded, s.h. hilisõhtuse ja öise ajavööndi määratlemine ja teenuse kättesaadavuse erisused sellel perioodil, ka mittelineaarseile, tellitavaile teenustele, kus need pole otstarbekad ja neid ei saa rakendada samal moel, kui lineaarses televisiooniteenuses. Audiovisuaalmeedia teenuste kahe liigi tehnoloogilise edastamise erinevusi tuleks jätkuvalt arvestada ja mitte ühtlustada teenuse eri liikidele kohaldatavaid nõudeid, mis võiks viia nende nõuete järgimise järelevalve ebamäärastele 2 (7) alustele. Alaealiste kaitse korraldamiseks on tellitavais teenustes mitmed teistsugused võimalused, mida võiks märkida ka seaduses ja kirjeldada täpsemalt seletuskirjas. Punkt 31, millega muudetakse § 19 lõiget 5. Sarnane märkus eeltooduga. See muudatus laiendab lineaarteenustele seatud alaealiste kaitse nõudeid, s.h. hilisõhtuse ja öise ajavööndi määratlemine, ka tellitavaile teenustele, kus need pole otstarbekad ja neid ei saa tehniliste erinevuste tõttu rakendada samal moel, kui lineaarteenuses. Punkt 33, millega täiendatakse seadust §-ga 191, lõige 4. Siin võiks lisada ajalise määratluse, mis ergutaks videojagamisplatvormi teenuse osutajat pärast probleemsest sisust teada saamist kõrvaldama selle saate, kasutaja loodud video või äriteate võimalikult kiiresti. Seepärast võiks siin olla ka mingi ajaline mõõde, lisades näiteks sõnade „kõrvaldab ta“ järel „põhjendamatu viivituseta“. Ilma selle täpsustuseta võib tekkida ebamäärane seis vastava nõude rakendamisel, kui pole selgelt näha, et sobimatu sisu tuleks kõrvaldada või tõkestada sellele juurdepääs võimalikult kiiresti pärast rikkumisest teada saamist. Punkt 34, millega muudetakse seaduse § 22. Eelnõu mitmes §-s kasutatav mõiste „meedia- ja videojagamisplatvormi teenus“ on ebatäpne ja eksitav, sest praeguses sõnastuses võib see näida ühe teenusena, mida ta tegelikult pole ega saagi olla. See lühendav sõnastus vajaks täpsustamist, märkides kaks eri liiki teenust eraldi: audiovisuaalmeedia teenus ja videojagamisplatvormi teenus. Nende erinevat liiki teenuste selgelt eristavat nimetust tuleks seaduseelnõus kasutada läbivalt ja korrigeerida need mõisted eelnõu tekstis ja ka seletuskirjas. Eelnõu punktis 34 seaduse § 22 lõigete 1 ja 2 kohta sätestatuga luuakse mõned alused meediateenuste ja videojagamisplatvormi teenuse osutajate eneseregulatsiooni süsteemi loomiseks. Sellega üldjoontes säilub kehtiva seaduse § 22 sõnastus, mis ei pruugi olla piisav nüüd, kui uuendatud AVMSD-s on enese- ja kaasregulatsiooni edendamine konkreetsemalt sõnastatud. Näib, et eelnõus pole tervikuna üle võetud AVMSD art 6a, mille lõige 3 näeb LR-dele ette kohustuse tagada, et meediateenuse osutajad esitavad vaatajaile piisava teabe sisu kohta, mis võib kahjustada alaealiste arengut ja teenuseosutajad peaks kasutama selle sihiga a/v meediateenuse sisu potentsiaalselt kahjulikku laadi kirjeldavat süsteemi. Eelnõus ei nähtu kus ja mil moel ärgitab antud eelnõu LR ja teenuseosutajaid seda kõike tegema. Enese- ja kaasregulatsiooni edendamine ja selle ergutamine vajaks eelnõus täpsemat sõnastamist, mis looks selgemad alused ka nende nõuete täitmise järelevalves. Punkt 35, millega muudetakse seaduse § 23. Selle § lõikes 4 on eksitavalt märgitud puuetega inimeste ligipääsetavuse küsimustega tegelev „ühtne kontaktpunkt“, mille ülesanded pannakse seadusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Eelnõus ja selle seletuskirjas tuleks täpsustada, et AVMSD artiklis 7 lõikes 4 on märgitud veebipõhine (online) kontaktpunkt (inglise keeles „online point of contact“), millena hakkab tegutsema TTJA. AVMSD nõuded võetakse põhiosas üle MeeTSi muutmise seadusega, seega peaks siin käsitlema ka vaid veebipõhise e- kontaktpunkti määramise kohustust teadmisega, et Euroopa Liidu teistest õigusaktidest tulenevad kohustused puuetega inimeste ligipääsetavuse parandamisel teenustele ja asutustele sätestatakse teiste seadustega. Punktis 50, millega täiendatakse seaduse § 29 lõikega 3, kasutatakse punktis 1 sõnastust „samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate..“. Siin pole selge, mis laadi kontserni mõeldakse. AVMSD artiklis 23 on märgitud „samasse televisiooniteenuste kontserni kuuluvad teised ettevõtjad“ (same broadcasting group). Kasutades sõnaühendit „sama kontsern“ tekib näiteks küsimus Postimees Grupp ASi puhul, kus on peale meediateenuste MeeTSi mõistes ka teisi meediavorme, s.h. trükimeedia jms, mis ei kuulu MeeTSi skoopi. Teisalt kohalduks kitsam mõiste „televisiooniteenuste kontsern“ TV3 grupile ka küsimusi tekitades, sest selles grupis on ka 3 (7) raadioteenused. Seepärast võiks kaaluda mõistet „sama meediateenuste kontsern“, mis Eesti puhul kataks laiema sektori, kui lihtsalt televisiooniteenused ja oleks samas vastavuses ka direktiivi inglisekeelses tekstis käibel oleva mõistega „sama ringhäälingugrupp“. Kasutades selles sättes mõistet „kontsern“ jääb sellesse kuuluvate ettevõtjate tegevuse valdkond ja omavaheline seos ebaselgeks ning vajaks täpsustamist, mis on vajalik ka seaduse nõuete järelevalve vaates. Punktis 67, millega muudetakse seaduse § 40, säilitatakse lõigetes 1 kuni 3 üldjoontes raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursi korraldamise ja tegevuslubade väljaandmise praegune kord, kus on seaduses ette nähtud Kultuuriministeeriumi ja kultuuriministri aktiivne roll ning eelnõu kohaselt ei tegutse TTJA raadioteenuste osutajate tegevuslubade väljaandmisel sõltumatu regulaatori rollis. Samas näib raadioteenuste osutamise tegevuslubade väljaandmise osas eelnõus märgitu olevat vastuolus eelnõu § 1 punktis 80 sätestatuga seaduse § 54 muutmise kohta. Eelnõu kohaselt näeb MeeTSi § 54 lõige 3 ette, et TTJA on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist 2010/13/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/18088 eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Sellest võib aga lähtuda õiguslik vastuolu, kuna erinevalt audiovisuaalmeedia teenuste ja videojagamisplatvormi teenuste valdkonnas seadusega tagatud sõltumatust staatusest ja iseseisva tegutsemise alustest ei sätestata eelnõus raadioteenuste valdkonnas tegutsemisel TTJA-le samaväärset sõltumatut staatust ja iseseisvat rolli vaid säilitatakse praegu kehtiva MeeTSi tänane kord. Punktis 67, millega muudetakse seaduse § 40 lõiget 7 nähakse ette, et TTJA peadirektor teeb otsuse regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Siin on küsimus kas üks kuu on telelubade taotluste menetlemise puhul piisav aeg. Viimaste kuude praktika on näidanud, et mitme uue, sealhulgas välismaise loataotleja puhul, võib kuluda märksa rohkem aega, sest taotlejaile tuleb korduvalt selgitada meie õigusruumi ja lubade andmise nõudeid, küsida täpsustavat teavet ja lasta täiendada taotlust, et selles oleks täpselt esitatud kogu seaduses nõutav info. See ei pruugi mahtuda ühe kuu piiresse ja siin on põhjendatud pikem aeg, näiteks kuni 3 kuud. Punktis 76, millega muudetakse seaduse § 51, säilitatakse seaduse selle § lõikes 2 EL liikmesriikidest pärit audiovisuaalmeedia teenuste taasedastamist reguleeriv MeeTSi praegune kord, mille kohaselt teeb TTJA seaduses ettenähtud alustel taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse teenuse taasedastajale. See imperatiivne sõnastus säilitab praegu kehtiva MeeTSi normi, mis pole aga sellisena enam kohane uuendatud AVMSD puhul, kus artiklis 6a on osalt muudetud alaealiste kaitse nõudeid ja pornograafilise või põhjendamatut vägivalda sisaldava sisu edastamine pole enam keelatud, uus direktiiv lubab seda teha teatud juhtudel ja kindlaid tingimusi järgides. Eelnõu säte tähendab, et TTJA peaks hakkama sideettevõtjailt nõudma kõigi meil levivate teistest LR-dest pärit telekanalite taasedastamise lõpetamist, mis näitavad täiskasvanuile mõeldud sisu, kuigi need tegutsevad oma riigi seadusega vastavuses, kus porno või vägivalla näitamine on uue direktiivi järgi teatud tingimustel lubatud. See viiks meid vastuollu ühtsel turul teenuste vaba liikumise, taasedastamise ja vastuvõtu vabaduse nõudega ning teenuse päritolumaa põhimõttega ja tekitaks palju tarbetuid ning perspektiivituid vaidlusi teiste LR-dega. Oleme ka varem juhtinud KuMi tähelepanu sellele probleemile ja teeme seda veelkord. Kui Eesti riik otsustab seadusega kehtestada alaealiste kaitseks neile ealiselt sobimatu sisu eest meediateenustes rangemad või detailsemad nõuded, kui EL direktiiviga määratud, ei saa ta laiendada neid nõudeid automaatselt ka teistest liikmesriikidest pärit meediateenustele ega asuda piirama teisest liikmesriigist pärit meediateenuse taasedastamise ja vastuvõtu vabadust, nõudes sideettevõtjalt nende teenuste taasedastamise lõpetamist. Punktis 76, millega muudetakse seaduse § 51 lõikes 4 märgitu seondub piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riikidest pärit teleprogrammi taasedastamisega, nähes ette, et 4 (7) MeeTSi § 19 nõuete rikkumise korral teavitab TTJA ECTT-ga ühinenud riigi järelevalve asutust, teenuse osutajat ja taasedastajat taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest ega tee ettekirjutust enne, kui teavitamisest on möödunud kaks nädalat ning rikkumine jätkub. See on väga küsitav nõue, mis tähendaks, et mõni meie kaabelvõrkudes leviv konventsiooniga ühinenud riigi TV kanal võiks õhutada vägivalda ja vihkamist, kutsuda üles õigusrikkumistele tervelt 2 nädalat ja seni ei tohiks TTJA midagi teha. Viitame taas sellele, et ECTT on suures osas vananenud regulatsioonidega ning mitmeti vastuolus AVMSD loodud reeglitega ja pole kohane laiendada AVMSD-ga antud piiriülese levi õigusraamistikku ka konventsiooniga ühinenud riikidest pärit teenustele. Siin tuleks ette näha märksa kiirema ja efektiivsema toimemehhanismi, nagu lubab erandjuhtudel rakendada uuendatud AVMSD artikkel 3 teisest LR-st pärit teenuste puhul. Selle uuendatud mehhanismi võimalusi tuleks nüüd ka täiel määral kasutada, kuid mitte kanda neid ECTT-ga ühinenud riikidest pärit televisiooniteenuste mehhaaniliselt üle. Punkt 78, millega muudetakse seaduse 7. peatüki § 53 lõiget 2. Juhime taas tähelepanu tõsiasjale, et AVMSD ja piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni kohaldusalad on erinevad ning ECTT skoopi ei kuulu tellitavad audiovisuaalmeedia teenused ega videojagamisplatvormi teenused, sest konventsioon on mitmel põhjusel jäänud uuendamata ja kehtib 1998.a. versioonis, kattes sama kohaldusala, kui Euroopa Liidu 1997.a. TVWFD (piirideta televisiooni direktiiv), olles tänaseks mitmes osas vastuolus 2007.a. uuendatud EL direktiiviga ja veel suuremas vastuolus 2018.a. uuendatud AVMSD-ga. Seega ei saa luua samalaadset teavituse ja suhtlemise korda EL LR-de ning teisalt ECTT-ga ühinenud riikide NRA-de ja neist riikidest pärinevate meediateenuste jaoks. Need süsteemid peavad olema erinevad ja seega tuleks vastavad kohad eelnõus läbivalt muuta. Punktis 78, kus MeeTSi täiendatakse §-ga 531, näib pealkiri „Vastastikuste taotluste menetlemine“ mitte avavat asjakohaselt selle § tegelikku sisu. AVMSD art 4, mis seda teemaderingi reguleerib, käsitleb laiemat ala ja selle tähistamine MeeTSi muutmise eelnõus vaid LR-de regulaatorasutuste infovahetuse ja koostöö ühe vormilise aspekti – vastastikuste taotluste menetlemine – esiletõstmisega on küsitav ega näi vastavat selle § põhisisule. Punktis 79, millega täiendatakse seadust peatükiga 71, käsitleb § 533 meediapädevuse edendamist, mille eest pannakse vastutus Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kuid eelnõus pole üheselt selge kas see norm katab ka AVMSD kohaldusalas olevaid teenusosutajaid, kuna meediapädevuse edendamine meediateenustes ja VSP-des ei kuulu HTMi vastutusalas oleva hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raamidesse. Siin tuleks teha vastavad täpsustused, et meediapädevuse edendamise kõik aspektid oleks seadusega kaetud ja uus süsteem ladusalt toimiks ning vastutuse jaotus oleks selge. Kui see valdkond hakkab kuuluma HTMi vastusalasse, siis tuleks ette näha ka vastavad muudatused HTM põhimääruses ja sätestada MeeTSis meediateenuste osutajate ja VSP-de aruandekohustus meediapädevuse edendamise vallas HTM-le. Sellega seonduvalt tuleks täpsustada mehhanismi, kuidas TTJA teostab MeeTSi § 54 lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve kohustust HTMi tegevuse üle meediapädevuse edendamisel. Eelnõus näib olevat mitte piisavalt üle võetud AVMSD põhjenduspunktis 59 ja artikli 28b lõike 3 punktis j) märgitu meediakirjaoskuse edendamise kohta meediateenustes ja VSP teenustes, selles osas tuleks eelnõud täiendada. Punktis 80, millega muudetakse seaduse § 54, on eelnõus toodud lõiked 2 ja 3 sisult paljus sarnased ja need võiks õigusselguse huvides liita üheks lõiguks. Samas §-s on märgitud TTJA kui sõltumatu regulaatorasutuse (NRA) staatust määravad tingimused ja mõned ülesanded, mis aga ei kajasta sõltumatule regulaatorasutusele AVMSD-s sätestatud kõiki nõudeid ja ülesandeid. Näiteks nõudeid NRA ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavale rahastamisele, oma eelarvele ja juhtide ametisse nimetamise ning ametist vabastamise sätestamisele, mis on AVMSD-s kõik NRA sõltumatu staatuse tagamise kriteeriumid. NRA ülesanded on eelnõus toodud väga napilt ja suure üldistusega, tervikpilti NRA ülesannetest siit ei saa, kuid AVMSD eeldab NRA ülesannete 5 (7) märkimist seaduses. AVMSD artikli 30 lõige 3 kehtestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende NRA-de pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid sätestatakse üheselt mõistetavalt nende õiguses. Eelnõust ei nähtu, et oleks nõuetekohaselt üle võetud AVMSD artikli 30 lõikes 6 märgitud nõue edasikaebamise toimiva mehhanismi kohta. Eelnõus pole märgitud kuidas tagatakse AVMSD artikli 2 lõikes 5b ja artikli 28a lõikes 6 liikmesriikidele sätestatud kohustused koostada ja ajakohastada oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate ja VSP teenuste osutajate loetuelusid, näidates neis millele tugineb iga teenusosutaja puhul jurisdiktsiooni määratlevate kriteeriumite rakendamine. Ilmselt hakkavad ka need ülesanded kuuluma liikmesriikide regulaatorasutuste pädevusse ja need tuleb seega sätestada ka seaduses. Mõned põhjendused eelnõu seletuskirjas vajaks täiendamist, sest seal näidatakse küllalt probleemivabana asju, mille kohta on teada Euroopa Komisjoni ja tema tellitud mitme uuringu kriitilised hinnangud, kus märgiti Eesti NRA mudeli mitmeid probleeme, mis vajaks lahendamist. Objektiivse pildi annaks seletuskirja info lisamine neist uuringuist. Lisaks eelpool toodule on TTJA-l veel mõned märkused ja ettepanekud MeeTSi muutmise eelnõuga seonduvalt. MeeTSi § 21 sätestab täna televisiooni- ja raadioteenuse osutajaile kohustuse salvestada oma programmi ja säilitada salvesitisi vähemalt 20 päeva pärast edastamist. Järelevalve praktika on näidanud, et mõnikord on vajalik saada meediateenuse osutajailt saadete salvestisi ka hiljem, kui 20 päeva möödudes. Seepärast võiks MeeTSi § 21 lõikes 2 pikendada saadete salvestiste säilitamise kohustust pikemale perioodile, näiteks 60 või 90 päeva. Seda suunda kinnitab ka paljude teiste riikide praktika, kus salvestiste säilitamise periood on pikem, näiteks 90 päeva. Eelnõus kavandatakse ka riigilõivu seaduse § 5 muutmist. Siin võiks lisada sätte vastava riigilõivu kehtestamiseks televisiooniteenuse või raadioteenuse osutamise tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest. Seda tasu pole praegu seaduses antud, kuid see oleks põhjendatud, kuna ka tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamine on siiski töömahukas protsess. Antud juhtudel võiks riigilõiv olla võrdne ajutise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest nõutava riigilõivuga 75 eurot. Eelnõu seletuskirja võiks täiendada seadusest tulenevate muudatuste mõjude põhjalikuma analüüsiga, arvestades, et täna on Eesti jurisdiktsiooni all 25 televisiooniprogrammi ja üle 10 tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, lisaks veel 28 raadioprogrammi. Neile lisandub ilmselt kümneid videojagamisplatvormi teenuseid ning mitmeid uusi meediateenuseid (nagu Delfi TV, Postimees TV jt), millele kohalduvad EL direktiivi nõuded ja seega teostab nende tegevuse üle järelevalvet TTJA, millel peab olema eelarvega tagatud ka vastav ressurss oluliselt kasvava töömahuga edukaks toimetulekuks. Sõltumatu regulaatorasutus on liikmesriigi keskne instrument EL audiovisuaalvaldkonna poliitika elluviimisel ja EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõuetekohasel rakendamise tagamisel, direktiivi kõigi nõuete täitmisel, mille kohta tuleb anda regulaarselt aru Euroopa Komisjonile, kogudes ja esitades riigi nimel täpseid ja kontrollitud andmeid AVMSD nõuete asjakohasest täitmisest. Täiendavate ressurssideta pole võimalik edukalt täita neid ülesandeid ja tagada selleks vajalik võimekus. Need otsesed seosed ja ilmsed vajadused tuleks eelnõu seletuskirjas selgemalt välja tuua. Loodame, et Kultuuriministeerium arvestab meie märkustega ja võtab TTJA tehtud ettepanekud kaalumiseks eelnõu ning seletuskirja täiendamisel. 6 (7) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Peeter Sookruus 667 2082 [email protected] 7 (7)