Rahandusministri määruse nr 50 muutmise eelnõu

Raivo Aeg Justiitsministeerium Meie 17.02.2020 nr 1.1-10/1201-1 [email protected] Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud härra Aeg Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 "Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord" muutmise eelnõu. Palume Teie seisukohta nimetatud eelnõu kohta hiljemalt 2020. aasta 9. märtsiks 2020. /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Helme rahandusminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri koos lisadega Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Finantsinspektsioon Eesti Pank Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet FinanceEstonia MTÜ Eesti Liisingühingute Liit MTÜ Eesti Krediidihaldusfirmade Liit MTÜ Eesti Pangaliit MTÜ Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Paula Soontaga 611 3502, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Rahandusministri 19. detsembri 2015.a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) KASUMIARUANNE 1. Aruande eesmärk Aruande eesmärk on krediidiandja ja välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) ning krediidivahendaja ja välisriigi krediidivahendaja filiaali (edaspidi krediidivahendaja) finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad krediidiandja ja -vahendaja majandustulemuse kujunemise näitajad vastavalt kasumiaruande kirjete selgitustele punktis 4. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) kirje identifikaator, 2) väärtus. 3.1. Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS KIRJE INDENTIFIKAATOR 1. Intressitulud 2000 2. Intressikulud (-) 2001 3. Puhas intressitulu 2002 4. Teenustasu tulud 2003 5. Teenustasu kulud (-) 2004 6. Puhas teenustasutulu 2005 7. Kasum/kahjum (-) tütar- ja 2006 sidusettevõtjatelt 8. Kasum/kahjum (-) finantsinvesteeringutelt 2007 9. Muud finantstulud ja –kulud (-) 2008 10. Muud äritulud 2009 11. Muud ärikulud (-) 2010 12. Mitmesugused tegevuskulud (-) 2011 13. Tööjõukulud (-) 2012 14. Põhivara kulum ja väärtuse langus (-) 2013 15. Olulised käibevara allahindlused (-) 2017 16. Kasum/kahjum (-) enne 2014 tulumaksustamist 17. Tulumaks (-) 2015 18. Aruandeaasta kasum/kahjum (-) 2016 3.2. Väärtus Siin kajastatakse aruandva krediidiandja või krediidivahendaja tulu- ja kulukirjete väärtused, mis vastavad aruanderea identifikaatoritele. Juhul, kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0“ (null). Negatiivsed väärtused (nt kulud ja kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 4. Kasumiaruande kirjed Aruande koostamisel esitatakse tulud ja kulud ning kasumid ja kahjumid lähtuvalt allolevas tabelis toodud kirjete selgitustest. Tulu kajastamisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“. KIRJE NIMETUS KIRJE SISU 1. Intressitulud Intressitulud ja intressi iseloomuga tulud krediidilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt intressi teenivatelt võlanõuetelt. 2. Intressikulud (miinusega) Intressikulud ja intressi iseloomuga kulud krediidilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustistelt. 3. Puhas intressitulu Hõlmab kirjeid 1 ja 2. 4. Teenustasu tulud Mitmesugused teenustasutulud ja saadud vahendustasud. 5. Teenustasu kulud (miinusega) Mitmesugused teenustasukulud ja vahendustasud. 6. Puhas teenustasutulu Hõlmab kirjeid 4 ja 5. 7. Kasum/kahjum (miinusega) tütar- ja Kasum/kahjum (-) tütar- ja sidusettevõtete sidusettevõtjatelt müügist või allahindlusest ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum. 8. Kasum/kahjum (miinusega) Kasum/kahjum (-) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt finantsinvesteeringutelt, sealhulgas müügist ja ümberhindlusest õiglasele väärtusele. 9. Muud finantstulud ja -kulud (miinusega) Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustiste valuutakursside muutustest ja muud finantstulud ja -kulud, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. 10. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sealhulgas kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel 11. “Muud ärikulud”). 11. Muud ärikulud (miinusega) Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sealhulgas kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; kahjum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel 10.“Muud äritulud”). 12. Mitmesugused tegevuskulud (miinusega) Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu (näiteks raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud jms). 13. Tööjõukulud (miinusega) Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud, pensionihüvitised ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele (sõltumata sellest, kas need on välja makstud või mitte) ning neilt arvestatud tööandja poolt tasutavad maksud. 14. Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt (miinusega) ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu. 15. Olulised käibevara allahindlused Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude (miinusega) käibevarade väärtuse langusest tulenev allahindlus. 16. Kasum/kahjum (miinusega) enne Hõlmab kirjeid 3, 6–15. tulumaksustamist 17. Tulumaks (miinusega) Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel). 18. Aruandeaasta kasum/kahjum Hõlmab kirjeid 16 ja 17. (miinusega)  Rahandusministri 19.12.2015 määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” Lisa 6 (muudetud sõnastuses) LOOVUTATUD VÕI MAHA KANTUD TARBIJAKREDIIDI NÕUETE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Loovutatud või maha kantud tarbijakrediidi nõuete aruande eesmärk on krediidiandja ja välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingute (edaspidi krediidilepingute) jälgimiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Loovutatud või maha kantud tarbijakrediidi nõuete aruande valdkonda kuuluvad krediidiandja bilansis varakirjetel 3.1 ja 8.1 „Tarbijakrediidid“ kajastatud krediidilepingutega seotud rahalised nõuded, mille krediidiandja on aruandeperioodi jooksul teisele isikule loovutanud otse bilansist, bilansist maha kandnud või loovutanud pärast bilansist maha kandmist. 3. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende krediidilepingute nõuete summa ja krediidilepingute arv, mille majandustehingu, nõude makseraskuste tõttu loovutamise ja krediidilepingu tüübi identifikaatorid langevad kokku. 4. Aruanderea struktuur 1) majandustehing, 2) nõude loovutamine makseraskuste tõttu, 3) krediidilepingu tüüp, 4) nõude summa, 5) krediidilepingute arv. 4.1. Majandustehing Majandustehingu identifikaatorid: 1) bilansilise nõude loovutamine 1 2) maha kandmine 2 3) bilansivälise nõude loovutamine 3 Siin näidatakse aruandereal esitatud nõudega seotud majandustehingu sisu. Majandustehingute sisu määratletakse järgmiselt: a) Identifikaatorit 1 „Bilansilise nõude loovutamine“ kasutatakse juhul, kui loovutatud nõue kajastati vahetult enne teisele isikule loovutamist bilansis.  b) Identifikaatorit 2 „Maha kandmine“ kasutatakse juhul, kui nõue kanti aruandeperioodil bilansist maha, kuid ei loovutatud. c) Identifikaatorit 3 „Bilansivälise nõude loovutamine“ kasutatakse, kui nõude bilansist maha kandmine ja nõude loovutamine toimusid samas aruandeperioodis või kui loovutati eelmistel aruandeperioodidel bilansist maha kantud nõue. 4.2. Nõude loovutamine makseraskuste tõttu Nõude makseraskuste tõttu loovutamise identifikaator: loovutatud makseraskuste tõttu 1 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud nõue loovutati tarbija makseraskuste tõttu või mitte. Nõude puhul, mida ei loovutatud tarbija makseraskuste tõttu või kui toimus ainult nõude bilansist maha kandmine, märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 4.3. Krediidilepingu tüüp Krediidilepingu tüübi identifikaatorid: 1) elamukinnisvaraga seotud krediit 1 2) sõiduki liising 2 3) muu vara liising 3 4) vara ost järelmaksuga 4 5) muu rahaline krediit 5 Krediidilepingu tüübina näidatakse, millist tüüpi krediidilepingu alusel tarbijale antud krediit loovutati ja/või bilansist maha kanti. Kui väljastatud krediidi summa antakse tarbijale elamukinnisvara ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks, märgitakse krediidilepingu tüübi identifikaatoriks 1 „Elamukinnisvaraga seotud krediit“. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või säilitamine. Seega elamukinnisvaraga seotud krediidina käsitatakse ka maa (nt krundi) ostmist, kui ostu eesmärk on sellele eluase ehitada, kuid selle tagatiseks ei ole seatud hüpoteeki. Kui elamukinnisvaraga seotud krediidileping on tagatud hüpoteegiga, võib tagatiseks olla soetatavale elamukinnisvarale või mõnele muule kinnisvarale seatud hüpoteek (või muu võrreldav õigus, nagu tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes). Kui väljastatud krediidi summat tarbijale otse kättesaadavaks ei tehta ja krediidi eesmärgiks on mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisinglepingu alusel, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 2 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 3 „Muu vara liising“. Kui antava krediidi summat tarbijale otse kättesaadavaks ei tehta ja krediidi eesmärgiks on vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 4 „Vara ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel. Kui antava krediidi summa tehakse tarbijale kättesaadavaks rahas, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 5 „Muu rahaline krediit“. Rahalise krediidi puhul krediidiandja võib, aga ei pruugi teada antava/vahendatava krediidi eesmärki. 4.4. Nõude summa Nõude summana näidatakse identifikaatoritele vastava nõude summa, mis aruandeperioodi jooksul loovutati või krediidiandja bilansist maha kanti. Loovutatud või maha kantud nõude summa näidatakse bilansilises väärtuses ilma nõudega seotud muude nõueteta (nt intressinõuded, viivised, sissenõudmiskulud jne) ja brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta). Nõude summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.5. Krediidilepingute arv Krediidilepingute arvuna näidatakse krediidilepingute arv, mis on summeeritud aruanderea neljandas veerus „Nõude summa“. Krediidilepingute arv näidatakse tükkides.  Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (edaspidi määrus) on kehtestatud krediidiandjate ja - vahendajate seaduse § 57 lõike 5 alusel. See sätestab Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja ja krediidiandja vahendaja aruannete vormid, nõuded aruannete sisule, sealhulgas aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra. Määruse eesmärk on tagada finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Antud määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kavandatavad muudatused, mis puudutavad määruse § 2 lõike 1 punkti 6 ja lõike 3 punkti 6, tulenevad määruse lisa 6 pealkirja muutmisest. Määruse paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Viimati nimetatud sätte kohaselt kehtestatakse, et määruse 2020. aasta 1. aprillil jõustunud lisade 2 ja 6 redaktsioone kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 2020. aasta 30. juunil või hiljem. Määruse lisad 2 ja 6 kehtestatakse uues sõnastuses. 2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Paula Soontaga (611 3502, [email protected]). Eelnõu on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga. Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). 3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatused määruse § 2 lõike 1 punktis 6 ning lõike 3 punktis 6 tulenevad määruse lisa 6 pealkirja muutmisest. Määruse lisa 2 punktis 3.1. „Kirje identifikaatorid“ ja punktis 4. „Kasumiaruande kirjed“ lisatakse tabelisse uus kirje 15. „Olulised käibevara allahindlused (-)“. Krediidiandjatele ja –vahendajatele kehtestatud kasumiaruande skeem põhineb rahandusministri 12. detsembri 2017.a määruse nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ lisas 1 toodud finantsteenuse osutaja kasumiaruande vormil, mida informatiivsuse huvides täiendatakse uue kirjega. Kasumiaruande skeemi lisatakse kirje 15. „Olulised käibevara allahindlused (-)“, millel näidatakse ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude käibevarade väärtuse langusest tulenev allahindlus. Seni näidati allahindlus kasumiaruande kirje 12. „Mitmesugused tegevuskulud“ koosseisus. Muudatustest tulenevalt korrigeeritakse ka kasumiaruande kirje 12. „Mitmesugused tegevuskulud“ kirje sisu selgitust. Uus kirje näidatakse aruandluses identifikaatoriga 2017. Muudatused võimaldavad täpsemini analüüsida käibevara väärtuse languse mõju krediidiandja kasumile. 1 Määruse lisa 6 (edaspidi lisa 6) pealkirja muudetakse selliselt, et pealkiri kajastaks aruande valdkonna laiendamist. Uus pealkiri on „Loovutatud või maha kantud tarbijakrediidi nõuete aruanne“. Lisa 6 punkti 2 „Aruande valdkond“ täiendatakse selliselt, et aruandes kajastatakse lisaks maha kantud nõuetele ka loovutatud nõuded. Riskipõhise järelevalve teostamisel on oluline pöörata tähelepanu laenuportfelli kvaliteedile ja laenude (sh viivislaenude) teistele isikutele loovutamise praktikale. Hetkel loovutatud laenulepinguid aruandluses ei kajastu ja puudub terviklik ülevaade sellest, millises mahus krediidiandjad nõudeid loovutavad. Seetõttu on vajalik laiendada aruande valdkonda selliselt, et see hõlmaks ka loovutatud nõudeid. Lisa 6 punkti 3 „Aruande esitamine“ täiendatakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „Ühe reana tuleb näidata nende krediidilepingute nõuete summa ja krediidilepingute arv, mille majandustehingu, nõude makseraskuste tõttu loovutamise ja krediidilepingu tüübi identifikaatorid langevad kokku.“ Täiendused on vajalikud, et täpsustada aruande koostamise juhendit. Punkti 4 „Aruanderea struktuur“ lisatakse kaks uut näitajat „majandustehing“ ning „nõude loovutamine makseraskuste tõttu“. Lisa 6 täiendatakse punktiga 4.1. ja see sõnastatakse järgmiselt: „4.1. Majandustehing Majandustehingu identifikaatorid: 1) bilansilise nõude loovutamine 1 2) maha kandmine 2 3) bilansivälise nõude loovutamine 3 Siin näidatakse aruandereal esitatud nõudega seotud majandustehingu sisu. Majandustehingute sisu määratletakse järgmiselt: a) Identifikaatorit 1 „Bilansilise nõude loovutamine“ kasutatakse juhul, kui loovutatud nõue kajastati vahetult enne teisele isikule loovutamist bilansis. b) Identifikaatorit 2 „Maha kandmine“ kasutatakse juhul, kui nõue kanti aruandeperioodil bilansist maha, kuid ei loovutatud. c) Identifikaatorit 3 „Bilansivälise nõude loovutamine“ kasutatakse, kui nõude bilansist maha kandmine ja nõude loovutamine toimusid samas aruandeperioodis või kui loovutati eelmistel aruandeperioodidel bilansist maha kantud nõue.“ Majandustehingu identifikaator on vajalik, et eristada aruandes kajastatud bilansilisi ja bilansiväliseid loovutatud nõudeid ning maha kantud nõudeid. Lisa 6 täiendatakse punktiga 4.2. ja see sõnastatakse järgmiselt: „4.2. Nõude loovutamine makseraskuste tõttu Nõude makseraskuste tõttu loovutamise identifikaator: loovutatud makseraskuste tõttu 1 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud nõue loovutati tarbija makseraskuste tõttu või mitte. Nõude puhul, mida ei loovutatud tarbija makseraskuste tõttu või kui toimus ainult nõude bilansist maha kandmine, märgitakse identifikaatoriks 0 (null).“ Ühtlasi muudetakse lisa 6 alapunktide 4.1–4.3 numeratsioon vastavalt 4.3–4.5. Punkti 4.3 (endine punkt 4.1) identifikaatorite loendile järgnevat esimest lauset täiendatakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „Krediidilepingu tüübina näidatakse, millist tüüpi krediidilepingu alusel tarbijale antud krediit loovutati ja/või bilansist maha kanti.“ Muudatus on vajalik, sest krediidilepingu tüüp tuleb näidata nii loovutatud kui ka maha kantud nõuete puhul. 2 Punkti 4.4 (endine punkt 4.2) täiendatakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „Nõude summana näidatakse identifikaatoritele vastava nõude summa, mis aruandeperioodi jooksul loovutati või krediidiandja bilansist maha kanti. Loovutatud või maha kantud nõude summa näidatakse bilansilises väärtuses ilma nõudega seotud muude nõueteta (nt intressinõuded, viivised, sissenõudmiskulud jne) ja brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta). Nõude summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani.“ Täiendused on vajalikud, sest nõude summa tuleb näidata nii loovutatud kui ka maha kantud nõuete puhul. Punktis 4.5 (endine punkt 4.3) asendatakse sõna „teises“ sõnaga „neljandas“ numeratsiooni muudatuste tõttu. III. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85). IV. Määruse mõjud Määruse eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Kavandatavate muudatuste näol on tegemist järelevalveliste andmete täiendamisega, mis puudutab nõuete loovutamise temaatikat. Nõuete loovutamine omab olulist tähtsust krediidiportfelli kvaliteedi osas ja temaatika haakub ka vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamisega. Parandusega seoses võib aruandlussubjektidele kaasneda aruandlussüsteemide tarkvara arendustööde vajadus. Finantsinspektsiooni andmetel oli 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga krediidiandja tegevusluba 49 ettevõttel ja krediidivahendaja tegevusluba kaheksal ettevõttel. Lisaks neile tegutses erandi alusel 11 krediidiasutustega seotud ettevõtet.1 V. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid. VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. aprillil. VII. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti Liisingühingute Liit MTÜ-le, Eesti Krediidihaldusfirmade Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. 1 Finantsinspektsioon, Krediidiandjate sektori III kvartali 2019. a ülevaade, kättesaadav: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/krediidiandjate-sektori-iii-kvartali-2019-ulevaade. 3  EELNÕU Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine Määrus kehtestatakse krediidiandjate ja –vahendajate seaduse § 57 lõike 5 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruses nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) „Loovutatud või maha kantud tarbijakrediidi nõuete aruanne“ vastavalt lisale 6 (lisatud);“ 2) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) „Loovutatud või maha kantud tarbijakrediidi nõuete aruanne“ koodiga 6106;“ 3) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 2020. aasta 1. aprillil jõustunud lisade 2 ja 6 redaktsioone kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 2020. aasta 30. juunil või hiljem.“. 4) lisad 2 ja 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. aprillil. /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Helme Rahandusminister /allkirjastatud digitaalselt/ Veiko Tali Kantsler Lisa 2 Kasumiaruanne Lisa 6 Loovutatud või maha kantud tarbijakrediidi nõuete aruanne