II ehitusetapi ehitustöövõtu riigihanke nr 215130 HD muutmine ja tähtaja pikendamine

Hr Kaur Kajak Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 Tallinn Meie 29.01.2020 nr 05.03-05.06/20/LJ Riigihanke nr 215130 „ Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt“ hanke alusdokumentide muutmine ja pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine Lp hr Kajak Tulenevalt pakkujatel saabunud küsimustest, milles on nõutud teatud uuringute esitamist, mida ei ole algselt esitatud hankedokumentide hulgas, peame vajalikuks esitada täiendusi hanke alusdokumentidesse ning sellest tuleneval t peame pikendama ka pakkumuste esitamise tähtaega. Pakkujate poolt on viimastel päevadel küsitud projekteerimisdokumentide hulgas nimetatud uuringud, mida Hankija hinnangul ei olnud vajalik hankedokumentide (HD) hulka lisada, kuna uuringute andmed on arvesse võetud projekteerimisel ning uuringutest sisulist uut infot pakkujatele ei ole. Kuna aga pakkujad on siiski projekteerimisel kasutusel olnud uuringute esitamist palunud, siis tuleb Hankijal pakkujatele vastavad dokumendid esitada. Kuna pakkujate poolt vajalikuks peetud projekteerimise käigus arvestatud uuringute materjali esitamine tähendab täiendava informatsiooni lisamist hanke alusdokumentidesse, s iis viime üldise selguse huvides hanke dokumentidesse sisse ka mõned sellised täpsustused, mis on varasemalt küsimuste-vastuste teel pakkujatele selgitustena esitatud. Ülevaade muudatustest/täiendustest, mis on käesolevaga HD-sse sisse viidud , on järgmine: Jrk nr Dokumendi nimetus Täienduste kirjeldus Hankedokument HD Lisa 1, vorm IX HD punkti 4.4 ning Lisa 1 Vormi IX, kalendergraafiku esitamine, lisamine. HD punktid 10.1 ja 12.1, Pakkumuste tähtaja muutmine. HD Lisa II Lepingu eritingimused Eritingimused punkt 8.3, Tööprogramm. „Hankelepingu eeldatav jõustumise aeg on hiljemalt märts 2020“. Tehnilise kirjelduse üldosa Täpsustused punktides 1.1, 1.3, 2.1.4, 2.1.12, 2.2.2 , 2.8.6 ja 2.8.7 TK Lisa 1.2 Tehnovõrkude koondplaan HANGE H anke mahu tehnovõrkude koondplaani on täpsustatud vastavalt pakkujatelt tulnud küsimustele . Täpsustatud on lõunapoolse juurdepääsutee lõiget. TK Lisa 2 Vaheetapid Täpsustatud on vaheetappide jooniseid - esimese vaheetapi alguse aeg on joonisel viidud kooskõlla lepingu punktiga 8.3. TK Lisa 3.2 Geoloogia Projekteerimisel aluseks olnud g eoloogia aruande esitamine TK Lisa 3.3 Liiklusala katendite uuring Projekteerimisel aluseks olnud k atendi uuringu aruande tabel i esitamine TK Lisa 3.5 Sademeveesüsteemide kaardistamine Projekteerimisel aluseks olnud lennuraja aluste torustike videovaatluse aruannete ja kaamerauuringute esitamine TK Lisa 4 Põhiprojekt Tulenevalt tehtud täpsustustest on t eede osas uuendatud plaanid, lõiked ja seletuskirjad. Tulenevalt tehtud täpsustustest on uuendatud tehnovõrkude koondplaan. TK Lisa 5 Eelprojekt Tulenevalt tehtud täpsustustest on teede osas uuendatud plaanid, lõiked ja seletuskirjad. Lisatud dokumentides on detailplaneeringu le viidatud ka eraldi joonistena. Tulenevalt tehtud täpsustustest on VK osas uuendatud asendiplaanid ja mahud. Tulenevalt tehtud täpsustustest on e lektri osas lisatud asendiplaanid . Tulenevalt tehtud täpsustustest on uuendatud tehnovõrkude koondplaan. EP mahus olevad raadamise materjalid on täpsustatud. Lisatud metsa hoolduskava lisad. TK Lisa 6 Navigatsioonisüsteemid Navigatsiooni osa seletuskirjas lk 25 ja 26 olev märkus „ Note: The responsibility of the Contractor should cover only up to the interface protocol between the two systems, modifications of Tallinn ATC Tower system is out manufacturer’s scope of service“ kustutud ning vastuolu TK-ga likvideeritud . Lisatud seletuskirjas viidatud mahutabel. Kõik tekstilistes dokumentides tehtud täiendused on märgitud punase värviga. Täpsustused on tehtud ka dokumentide inglisekeelsetes tõlgetes . Käesoleva hankedokumentide muudatusega seotud dokumentatsioon on alla laetav Tallinna Lennujaama serverist: https://aura.tll.aero/s/tZdEbd9qm3ER5SD Parool: Ühtekuuluvusfond2021 Pärast Rakendusüksuse poolset kooskõlastust esitame dokumendid ning serveri lingi läbi RHRi kõikidele pakkujatele. Palume käesolevaga RÜ kooskõlastust ehitustöövõtulepingu hanke alusdokumentide muutmisele ning p akkumuste tähtaja pikendamisele. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Mühle Taristu arenduse ja haldus e valdkonna juht TALLINNA LENNUJAAMA LENNULIIKLUSALA KESKKONNASEISUNDI PARENDAMINE JA LENNUOHUTUSE SUURENDAMINE II EHITUSETAPP (2019) TEHNILINE KIRJELDUS üldosa Ehitustööde tellimine Riigihange nr: 215130 November 2019 SISUKORD D. TEHNILINE KIRJELDUS D-1 TEHNILISE KIRJELDUSE LISAD D-2 KASUTATUD LÜHENDITE TÄH ENDUS TOC \o "2-4" \h \z \u 1 Üldinformatsioon PAGEREF _Toc22125248 \h 6 1.1 TELLIJA TINGIMUSTE ÜLDOSA (TEHNILISE KIRJELDUSE ÜLDOSA) PAGEREF _Toc22125249 \h 6 1.2 Tööde ulatus PAGEREF _Toc22125250 \h 6 1.3 tööd, mis kuuluvad HANKE mahtu, kuid ei ole projektiga lahendatud. PAGEREF _Toc22125251 \h 7 1.4 EHITUSTÖÖDE PIIRITLEMINE PAGEREF _Toc22125252 \h 8 1.5 TÖÖDE KOOSKÕLASTAMINE KOLMANDATE OSAPOOLTEGA PAGEREF _Toc22125253 \h 9 1.6 PROJEKTEERIMISTÖÖDE AJAGRAAFIK PAGEREF _Toc22125254 \h 9 2 TÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS (nõuded tööde teostamisel) PAGEREF _Toc22125255 \h 10 2.1 ÜLDIST PAGEREF _Toc22125256 \h 10 2.1.1 Hea ehitustava PAGEREF _Toc22125257 \h 10 2.1.2 Õigusaktid PAGEREF _Toc22125258 \h 11 2.1.3 Kasutatavad materjalid PAGEREF _Toc22125259 \h 11 2.1.4 Proovide võtt ja katsetamine PAGEREF _Toc22125260 \h 12 2.1.5 Ehitusmaterjalide ja toodete nõuetele vastavuse tõendamine PAGEREF _Toc22125261 \h 12 2.1.6 Tööde vastuvõtmine PAGEREF _Toc22125262 \h 13 2.1.7 Load PAGEREF _Toc22125263 \h 14 2.1.8 Töödest teavitamine PAGEREF _Toc22125264 \h 14 2.1.9 Infotahvlid PAGEREF _Toc22125265 \h 15 2.1.10 Ehitustööde organiseerimine PAGEREF _Toc22125266 \h 15 2.1.11 Ehitusplatsi korrashoid PAGEREF _Toc22125267 \h 16 2.1.12 Ehitusplatsi juurdepääsuteed ja nende korrashoid ning pääsla rajamine PAGEREF _Toc22125268 \h 17 2.1.13 Tööohutus PAGEREF _Toc22125269 \h 19 2.1.14 Keskkonnanõuded PAGEREF _Toc22125270 \h 19 2.1.15 Lennundusjulgestus PAGEREF _Toc22125271 \h 20 2.1.16 Lennuohutuse tagamine PAGEREF _Toc22125272 \h 20 2.1.17 Tööprogramm, vaheetapid PAGEREF _Toc22125273 \h 25 2.1.18 Olemasolevate tehnosüsteemide toimimise tagamine PAGEREF _Toc22125274 \h 26 2.1.19 Kvaliteedi tagamise plaan PAGEREF _Toc22125275 \h 26 2.1.20 Töökoosolekud PAGEREF _Toc22125276 \h 27 2.1.21 Aruandlus PAGEREF _Toc22125277 \h 27 2.1.22 Tööde dokumenteerimine PAGEREF _Toc22125278 \h 27 2.1.23 Ajutised tööd PAGEREF _Toc22125279 \h 28 2.1.24 Töövõtja ja inseneri objektikontorid PAGEREF _Toc22125280 \h 29 2.1.25 Tööde mahamärkimine, mõõdistamine PAGEREF _Toc22125281 \h 29 2.1.26 Projekteerimine, BIM PAGEREF _Toc22125282 \h 30 2.1.27 Tellija personali koolitamine PAGEREF _Toc22125283 \h 30 2.2 Ehitusplatsi ettevalmistamine PAGEREF _Toc22125284 \h 31 2.2.1 Ehitusplatsi puhastamine PAGEREF _Toc22125285 \h 31 2.2.2 Raadamine, juurimine, ehitusplatsi puhastamine PAGEREF _Toc22125286 \h 31 2.2.3 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine, ladustamine PAGEREF _Toc22125287 \h 32 2.3 Mullatööd PAGEREF _Toc22125288 \h 33 2.3.1 Kaevetööd PAGEREF _Toc22125289 \h 33 2.3.2 Kraavide puhastamine PAGEREF _Toc22125290 \h 34 2.3.3 Mullete ehitamine PAGEREF _Toc22125291 \h 34 2.3.4 Dreenkiht PAGEREF _Toc22125292 \h 34 2.3.5 Planeerimistööd PAGEREF _Toc22125293 \h 35 2.3.6 Geosünteedid PAGEREF _Toc22125294 \h 35 2.4 Truupide ehitamine PAGEREF _Toc22125295 \h 35 2.5 Katendite ehitamine PAGEREF _Toc22125296 \h 35 2.5.1 Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) PAGEREF _Toc22125297 \h 35 2.5.2 Killustikaluste ehitamine PAGEREF _Toc22125298 \h 36 2.5.3 Tsementstabiliseeritud killustikalus PAGEREF _Toc22125299 \h 36 2.5.4 Kompleksstabiliseeritud katendikiht PAGEREF _Toc22125300 \h 36 2.5.5 Kruntkiht PAGEREF _Toc22125301 \h 37 2.5.6 Asfaltbetoonkatte ehitamine PAGEREF _Toc22125302 \h 37 2.5.7 Pindamine PAGEREF _Toc22125303 \h 38 2.5.8 Peenarde kindlustamine PAGEREF _Toc22125304 \h 38 2.5.9 Betoonkatete ehitamine PAGEREF _Toc22125305 \h 38 2.5.10 Katendite taastamine tehnovõrkude rajamisel PAGEREF _Toc22125306 \h 41 2.5.11 Äärekivid PAGEREF _Toc22125307 \h 41 2.6 Teemärgised, liikluskorraldusvahendid PAGEREF _Toc22125308 \h 41 2.7 Konstruktsioonid PAGEREF _Toc22125309 \h 42 2.8 Tehnovõrkude rajamine PAGEREF _Toc22125310 \h 42 2.8.1 Tehnovõrkude kaevikute rajamine PAGEREF _Toc22125311 \h 42 2.8.2 Drenaažitorustikud PAGEREF _Toc22125312 \h 46 2.8.3 Sademeveetorustikud ja kanalisatsioonitorustikud PAGEREF _Toc22125313 \h 47 2.8.4 Veetorustikud PAGEREF _Toc22125314 \h 48 2.8.5 Survekanalisatsiooni torustikud PAGEREF _Toc22125315 \h 49 2.8.6 Kaevud, õlipüüdurid, mahutid PAGEREF _Toc22125316 \h 49 2.8.7 Torustikud kinnisel meetodil PAGEREF _Toc22125317 \h 50 2.9 Elektritööd PAGEREF _Toc22125318 \h 50 2.9.1 Kaablikaitsetorud PAGEREF _Toc22125319 \h 50 2.10 Navigatsioonisüsteemid PAGEREF _Toc22125320 \h 51 2.10.1 Üldinfo PAGEREF _Toc22125321 \h 51 2.10.2 Lennuvälja navigatsioonitulede süsteem PAGEREF _Toc22125322 \h 51 2.11 Valvesüsteemi rajamine PAGEREF _Toc22125323 \h 54 2.11.1 Kaamerad PAGEREF _Toc22125324 \h 54 2.11.1.1 Kaamera tüüp I koos korpusega miinimumnõuded (staatiline kaamera): PAGEREF _Toc22125325 \h 54 Väliskorpuse miinimumnõuded (kui pole märgitud teisiti): PAGEREF _Toc22125326 \h 55 2.11.1.2 Kaamera tüüp II (pöördkaamera): PAGEREF _Toc22125327 \h 56 Pöördkaamera funktsioonid: PAGEREF _Toc22125328 \h 56 2.12 Maastikukujundus PAGEREF _Toc22125329 \h 58 2.13 Piirdeaiad PAGEREF _Toc22125330 \h 58 D-1 TEHNILISE KIRJELDUSE LISAD TK Lisa 1 Hanke mahus teostatavate tööde ulatus (tööalad) TK Lisa 1.1 Ülevaate plaan, Tugiplaan TK Lisa 1.2 Tehnovõrkude koondplaanid TK Lisa 1. 3 Alade skeem TK Lisa 2 Vaheetapid TK Lisa 2.1 Vaheetappide skeemid (joonis TLL-100) TK Lisa 2.2 Piirangute tabel TK Lisa 3 Uuringute koondaruanne TK Lisa 3 .1 Geodeetiline alusplaan TK Lisa 3 .2 Geoloogia TK Lisa 3 .3 Liiklusala katendite uuring TK Lisa 3 .4 Müramodelleerimine TK Lisa 3 .5 Sademeveesüsteemide kaardistamine TK Lisa 3 .6 Kaevude uuring TK Lisa 3 .7 Sademeveesüsteemide veetasemete ja vooluhulkade mõõtmine TK Lisa 3 .8 Sademete intensiivsused TK Lisa 3 .9 Veekvaliteedi uuringud TK Lisa 3 .10 Tehnoloogilised uuringud TK Lisa 3 .11 Sademevee Teostatavusuuring TK Lisa 4 Põhiprojekt TK Lisa 4 .1 Teedeehituslik osa TK Lisa 4 .2 Veevarustus ja kanalisatsioon TK Lisa 4.3 Sidevarustus T K Lisa 4.4 Tänavavalgustus TK Lisa 4.5 Elektrivarustuse osa TK Lisa 5 Eelprojekt TK Lisa 5 .1 Teedeehituslik osa TK Lisa 5 .2 Veevarustus ja kanalisatsioon TK Lisa 5 .3 Dendroloogia, raied ja hoolduskava TK Lisa 5 .4 Sidevarustus TK Lisa 5 .5 Tänavavalgustus TK Lisa 5 .6 Elektrivarustuse osa TK Lisa 6 Navigatsiooni süsteemid TK Lisa 6.1 Põhiprojekti osa TK Lisa 6.2 Eelprojekti osa TK Lisa 7 BIM TK Lisa 7.1 BIM mudeli seletuskiri TK Lisa 7.2 Põhiprojekti BIM mudel TK Lisa 7.3 Eelprojekti BIM mudel TK Lisa 8 Teetööde tehniline kirjeldus TK Lisa 9 Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TK Lisa 10 Kõrguspiirangute joonis (OLS) TK Lisa 11 Tallinna Lennujaama eeskirjad TK Lisa 11 .1 Kaeve-, tõste- ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennujaama territooriumil TK Lisa 11 .2 Kaeve- ja tõstetööde luba, loa vorm TK Lisa 11 .3 Tegevused piiratud nähtavuse korral Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil TK Lisa 11 .4 Läbipääsu- ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord TK Lisa 11 .5 Mootorsõidukite liikluskorraldus Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil TK Lisa 11 .6 Raadioside pidamise kord ja fraseoloogia Tallinna lennuväljal TK Lisa 11 .7 AS Tallinna lennujaama territooriumil ohutust mõjutavast vahejuhtumist teavitamise kord TK Lisa 11 .8 Ohutuse üldnõuded TK Lisa 11 .9 Tuletööde korraldamine Tallinna lennujaamas TK Lisa 11 .10 Tuletööde luba, loa vorm TK Lisa 11 .11 Tallinna lennuvälja kaardid TK Lisa 11 .12 Koolituste ja lubade hinnakiri 2019 TK Lisa 1 2 Nädala töökava näidisvorm TK Lisa 13 Tööetappide kohaste töökirjelduste näidis TK Lisa 1 4 Ehitusetapp I osaline täitedokumentatsioon (2016-2017) TK Lisa 15 Keskkonnamõju hindamise aruanne (KMH) D-2 KASUTATUD LÜHENDITE TÄHENDUS AGL (Airfield Ground Lighting) – lennuvälja maapealsed tuled AIP (Aeronautical Information Publication) – aeronavigatsioonilise info kogumik AIP/SUP (Aeronautical Information Publication Supplement) - aeronavigatsioonilise infokogumi-ku lisa ALS (Approach Light System) - lähenemistulede süsteem ALCMS (Airfield Lighting Control Monitoring System) – lennuvälja navigatsioonitulede juhtimis- ja jälgimissüsteem ASDA (Accelerate-Stop Distance Available) - olemasolev kiirendus-pidurdusvahemaa A-SMGCS (Advanced - Surface Movement Guidance and Control System) – maapealse liikluse juhtimise ja kontrolli süsteem AviBit - AviBit Air Traffic Solutions GmbH, Herrgottwiesgasse 125, A-8020 Graz, Austria BIM (Building Information Modelling) - ehitusinformatsiooni modelleerimise andmemudel CAT (Category) – kategooria (lähenemise ja maandumise täpsuskategooria) CWY (Clearway) – takistustevaba ala De-icing facility RWY 26 North – lennuraja 26 põhjapoolne jäätõrjeala De-icing facility RWY 26 South – lennuraja 26 lõunapoolne jäätõrjeala DTHR (Displaced Runway Threshold) - nihutatud rajalävi DVOR (Doppler VHF Omnidirectional Radio Range ) - doppler VOR (VHF-ringsuunaline raadioma-jakas) DME (Distance Measuring Equipment) - kauguse mõõtmise seade ECAA (Estonian Civil Aviation Administration) – Lennuamet EANS (Estonian Air Navigation Services) – Lennuliiklusteeninduse AS (sama mis LLT) EASA (European Aviation Safety Agency / CAA of EU) – Euroopa Lennundusohutusamet ERA - ERA a.s., Průmyslová 387, 530 03 Pardubice, Czech Republic ETL (Electrical Testing Laboratory) FAA (Federal Aviation Administration / CAA of USA) – Ameerika Ühendriikide Lennuamet FAA AC (Federal Aviation Administration – Advisory Circular) FFM (Far Field Monitor) – LOC signaali kaugjälgimisseade GP (Glide Path) - glissaad (lõpplähenemisel õhusõiduki vertikaalsuunalise juhtimise jaoks mää-ratud laskumis-profiil) HD – hankedokumendid ICAO (International Civil Aviation Organisation) - Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisat-sioon ILS (Instrumental Landing System) – instrumentaalmaandumissüsteem (selle osad on GP, LOC ja DME) IKÕ – Isiklik Kasutusõigus LDA (Landing Distance Available) – kasutatav maandumisdistants LOC (Localizer) – kursimajakas (kasutatakse ka LLZ) LLT - Lennuliiklusteeninduse AS, Kanali tee põik 3, Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 (sama mis EANS) MSS-A – Multi-Static Surveillance system for Airports MTOW (Maximum Take-off Weight) - maksimaalne stardikaal NOTAM (Notice to Airmen) – aeronavigatsiooniline nõustav teade lennunduspersonalile MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PAPI (Precision Approach Path Indicator) - täppislähenemistrajektoori näitur RESA (Runway End Safety Area) – lennuraja lõpu ohutusala RETS (Rapid Exit Taxiways) - kiirruleerimistee RWY (Runway) - lennurada (maalennuväljal kindlaksmääratud nelinurkne ala, mis on ette näh-tud õhusõidukite maandumiseks ja startimiseks) RWY STRIP – kindlaksmääratud ala, mis hõlmab lennurada ja pidurdusala ning on ette nähtud: a) õhusõiduki võimalike kahjustuste ohu vähendamiseks rajalt väljasõidu korral ja b) selle ko-hal lendavate õhusõidukite lennuohutuse tagamiseks stardil ja maandumisel SAT (Site Accptance Test) – paigaldusjärgsed vastavustestid TDZ (Touchdown Zone) – maandumisala THALES - Thales Electronic Systems GmbH, Thalesplatz 1 , 71254 Ditzingen, Germany THR (Threshold) – lävi, maandumiseks kõlbuliku rajaosa algus TODA (Take-off Distance Available) - olemasolev stardidistants (olemasolev hoovõtudistants koos kasutada oleva takistustevaba riba pikkusega) TORA (Take-off Run Available) - olemasolev hoovõtudistants (raja pikkus, mille on kasutami-seks kinnitanud asjaomane lennuamet ning mis sobib lennuki startimisel maapealseks hoovõtuks) TORN – Lennujuhtimiskeskuse lennujuht (vt ka EANS ja LLT) TTK (Technical Specification of Road Works) – teetööde tehnilised kirjeldused elektroonselt kät-tesaadavad www.eesti.ee TWY (taxiway) - ruleerimistee VAISALA - Vaisala Oyj, P.O. Box 26, FIN-00421, Helsinki, Finland Üldinformatsioon Töövõtja ülesandeks on koostada Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti II ehitusetapi elluviimi seks vajalikud projekteerimistööd ( s.h.tööprojektid ) ning teostada lepinguga, tehnilise kirjelduse ja nende lisadega määratud ehitustöövõtu tööd. Teostatavate tööde ulatuseks on Tallinna Lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti Ehitusetapp 2, mis sisaldab ruleerimisteede ning perrooniala ehitustööde jätkamist lennuvälja ida- ja lõunapoolsetel aladel, lennuvälja navigatsioonisüsteemide laiendamist vastavalt CAT II nõuetele , lennuvälja sademeveesüsteemide ning perroonialade ja ruleerimisteede süsteemi parendamist ning perimeetrisüsteemi arendamist. Töövõtja peab kindlustama kõikide vajalike tehniliste seadmete ja infrastruktuuri toimimise ehi-tustööde ajal, et tagada lennuohutus ja Tallinna Lennujaama tõrgeteta käitamine. TELLIJA TINGIMUSTE ÜLD OSA (TEHNILISE KIRJELDUSE ÜLDOSA) Tellija Tingimuste Üldosa ja selles viidatud muud Tellija Tingimuste koosseisu kuuluvad dokumendid moodustavad T ehnilise K irjelduse Riigihangete seaduse mõistes. Käesolev Tellija Tingimuste Üldosa on koostatud Tööga seotud üldiste (projektdokumentatsioonis käsitlemata) küsimuste käsitlemiseks ning erinevate Lepingu dokumentatsiooni hulka kuuluvate dokumentide omavaheliste seoste selgitamiseks, samuti kajastab Tellija Tingimuste Üldosa tehniliste lahenduste muudatusi ja täiendusi, mida on tarvis teha võrreldes projektdokumentatsioonis sätestatuga või sellele lisaks. Töövõtja peab arvestama, et käesolevas Tellija Tingimuste Üldosas viidatud dokumendid moodustavad kogu Tellija poolt üleantava tehnilise dokumentatsiooni. Kõik ülejäänud uuringud ning projekteerimistööd, mida on tarvis Töö teostamiseks ja Töö eesmärgi saavutamiseks teostada, teeb Töövõtja ning vastavad kulud peavad olema arvestatud pakkumuse maksumuses (Heakskiidetud Lepingusummas). Lepingu raames teostatakse Tallinna Lennujaama Lennuliiklusala Arendusprojekti, 2 ehitusetapp, (edaspidi 2 etapp) projekteerimis-ehitustööd. Tööde hulka kuulub projektdokumentatsiooni koostamine ehitustööde aluseks jäävas tööprojekti staadiumis , kõikide vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimine ning koostatud tööprojektide alusel ehitustööde teostamine ja teostatu või selle osa katsetamine ja käiku võtmine ning kasutusloa (kasutuslubade) hankimine Tellija nimel. Töövõttu kuulub vajalike täiendavate uuringute ja mõõdistuste teostamine, nõutavate kooskõlastuste ja lubade taotlemine, kõikide vajalike katsetuste ja lõpetamiskatsetuste läbiviimine ning Tööde kasutusse andmine. Peale objekti valmimist tuleb teostada Puudustest Teatamise Ajavahemiku (36 kuud) jooksul vajalikud garantiitööd. Töövõtja peab teostama ka kõik muud tööd sh ajutised tööd , mis ei ole otseselt Hankija poolt koostatud hanke- ja/või lepingudokumentides kirjeldatud, kuid on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks. Vaatamata sellele, kui projektis on lõpptulemuse saavutamiseks jäänud kirjeldamata mingi ruum, piire, väliskommunikatsioon , seade või mistahes antud hanke realiseerimiseks vajalik rajatis ja seda pole kirjeldatud ka Tehnilises Kirjelduses, tuleb see Töövõtjal projekteerida ja ehitada. Töövõtja peab lisaks tööprojektile vajadusel koostama Põhiprojekti seda nõudvale Töö tehnoloogilise või konstruktiivsele osale, kui see osutub vajalikuks eelduseks tööprojekti koostamisel. Hankida ja paigaldada tuleb kõikide projekteeritud rajatisi teenindavate tehnosüsteemide seadmed. Projekteerida ja rajada tuleb kõik viidad, sildid ja märgid, mis on vajalikud projekteeritud rajatiste normaalseks ja nõuetekohaseks funktsioneerimiseks süsteemsena olemasolevaga. Projekteerida ja rajada tuleb lennuvälja navigatsioonisüsteemi laiendus, mis on vajalik Tallinna Lennujaama käitamiseks CAT II tingimustes. Tööde ulatus Tallinna Lennujaamas on teostatud 2016-2017 arendusprojekti Ehitusetapp 1 projekteerimis- ja ehitustööd, lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamiseks. T ööde koosseisu kuulusid olemasoleva lennuraja ja ruleerimistee pikendamine, idapoolse jäätõrjeala, mootorite testala, tuletõrje harjutusväljaku, K perrooni I osa projekteerimine. Lisaks lahendati sademe vete ärajuhtimine ja lumeladustusalad. Uuendati olemasoleva lennuraja katet. Projekteeriti ka uus tulede- ja navigatsioonisüsteem. Tööprojekti koostas Sweco Projekt AS, Ramboll Eesti AS eelprojekti põhjal, arvestades tellija soovitud muudatusi. Teostatud Ehitusetapp 1 projekteerimis - ja ehitus tööd on lähtealuseks käesolevale Ehitusetapp 2 töödele, l isaks tuleb lähtuda ka Ehitusetapp 1 ehitustööde täitedokumentatsioonist (TK lisa 1 4 ) . Käesoleva ehitustöövõtulepingu mahtu kuulub Tallinna Lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti Ehitusetapp 2 , mis s isaldab ruleerimisteede (Z , T ja H ) ning perrooniala (K) ehitustööde jätkamist lennuvälja ida- ja lõunapoolsetel aladel, lennuvälja navigatsioonisüsteemide laiendamist vastavalt CAT II EASA nõuetele , lennuvälja sademeveesüsteemide ning perroonialade ja ruleerimisteede süsteemi parendamist ning perimeetrisüsteemi arendamist. Perroonil ja ruleerimisteedel tuleb vastaval projektile välja ehitada navigatsiooni tuled, seadmed, valgustus, sideühendused, elektriühendused, sademevee süsteemid. Lisaks rajatakse kaks purgimisplatsi koos varikatus ega . Lumekogumisalale nr 4 ja tuletõrje harjutusväljaku juurde rajatakse uued tuletõrjevee hüdrandid. Sademevee süsteemide juures korrastatakse või projekteeritakse perroonide sademevee renne, korrastatakse või laiendatakse kraave. Laiendatakse lennuraja 26 õhusõidukite jäätõrje ala. Perspektiivsele SMR radarimastile ning perspektiivsele raadiovastuvõtukeskusele (projektis nimetusega „perspektiivne vaatlusradari plats“) rajatakse projekteeritud juurdepääsutee ning tehnovõrkude (elekter ja side , kokku 5 avaline kanalisatsioon (2x toide, 2x side, 1x reserv) ) ühendused. Projekteerimistööde aluseks on mitmed uuringud kaasaarvatud sademevee teostatavusuuring. Teosta da tuleb Rae valla ja Tallinna linna territooriumil asuvate ja piiranguvööndisse jäävate metsade raadamine ja üksikpuude raie . Tallinna linna territooriumile jäävatele ja piiranguvööndis olevatele puudele on teostatud dendroloogiline hindamine , mis on piirangupindu ületava metsa osa raadamise ja üksikpuude raie aluseks . Rae valla territooriumile jäävate metsaalade kohta on koostatud hoolduskava, mis on kinnitatud Lennuametis. Raadamisele kuuluvad punktis 2.2.2 toodud maadele jäävad lennuvälja kaitsevööndis asuvad üksikpuud ja metsad. Vt TK Lisa 1.2 ja TK Lisa 5 Raadamine . Tööde eesmärk on tõhustada Tallinna Lennujaama keskkonnasäästlikku ning efektiivset käitamist uuendades liiklusala laiendamisega seotud rajatisi ja süsteeme selliselt, et need vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult vastupidavad ja kauakestvad ning nende ülalpidamiskulud (käidukulud) oleksid optimeeritud ja võimalikult madalad. Tulevane ehitustööde kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel ja kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat . Arendusprojekti Ehitusetapp 2 on projekteeritud erinevates projekti staadiumites, osaliselt Eelprojekti staadiumis ja osaliselt Põhiprojekti staadiumis. Pakkumuse koostamisel tuleb a rves se võtta , et hankesse kuulub kõik, mis on projekteeritud (K-Projekt AS töö nr 18096 Eelprojekt ja Põhiprojekt) , välja arvatud: • Täispikk Perroon K sh P errooni K jäätõrjeala sh seotud rajatised (sh pumpla P1 ja reguleerimiskamber K1 ) ; • Kiirruleerimistee TWY L (RET 26) sh seotud rajatised; • Lõunapoolne metsatee lõik vahemikus Kanali tee kuni K perroon ; • Liiklusala katendite ülekate TWY A, C, D, E, F, perroon Y4, osaliselt perroon M . Siinkohal loetletud rajatised ei kuulu käesoleva hanke töömahtu. Projekteerimisel ja ehitustööde läbiviimisel tuleb võtta arvesse, et loetletud rajatised võivad perspektiivis lisanduda. Ehitustööde hanke ulatus vt. T K Lisa 1 hanke maht . tööd, mis kuuluvad HANKE mahtu, kuid ei ole projektiga lahendatud. Lumekogumisala 4 lumesulamisvete hooajaline suunamine reoveekanalisatsiooni (analoogselt lumekogumisalale 1 projekteeritud lahendusega) . Lahendus vastavalt AS Tallinna Vesi nõuetele - Kaevikust välja pumbatava vee ärajuhtimine ( https://tallinnavesi.ee/tehnilised-nouded/ehitamine-2/kaevikust-valja-pumbatava-vee-ara-juhtimine/ ) . Lumesula- ja sademevee ärajuhtimise režiimi monitooring ; Lumekogumisala 1 ja 4 asfalteerimine (AC surf 4cm , eesmärk on tagada platsidele võimalikult veetihe kattekiht ). Platsidel on olemasolev pinnatud kate , mis teostati Ehitusetapis 1 . Raadiovastuvõtukeskuse plats - projekteerida ja ehitada perspektiivse raadiovastuvõtukeskuse plats, juurdepääsutee ja kommunikatsioonitrassid , piirdeaed ja värav , asukoht vt PP tehnovõrkude koondplaan (tähistatud nimetusega „Perspektiivne vaatlusradari plats ja juurdepääs“). Kaablikanalisatsioonid ja platsi mõõtmed , aed ja värav projekteerida analoogselt projekteeritud SMR radarimasti platsiga . Kaablikanalisatsioon 5 avaline ; K perroonil ja Y6 perroonil tuleb sobivasse kohta paigaldada hädaabitelefonid. Hädaabitelefonid peavad olema valitud sellised, mis on ilmastikukindlad ja sobivad töötamiseks välitingimustes (TUFTEL 5330 V4 või vähemalt samaväärne toode) ; Üks täiendav fikseeritud kaamera ning üks täiendav pöördkaamera - asukoht tingruudustiku kaardil j16a (Värav V6 piirkond Kanali tee läheduses). Lennuvälja tingruudustiku kaart asub TK lisa 11 .1 1 L ennuvälja kaardid. Võimalik lahendus on paigaldada h=4m punavalge murduv mast perimeetriaiast ca 1m lennuvälja poole. Masti tipus punane takistustuli. Kaamerad paigaldada mastile kõrgusele 4m maapinnast. Lennuvälja perrooni M , perrooni Y2 ja Y3 osaline ülekatte tegemine. Pakkumuse koostamisel arvestada mahuga 5 0 000 m2, m is peab sisaldama olemasoleva asfaltbetoonkatte freesimist ja asfalteerimist koos kõikide kaasnevate töödega (ajutine liikluskorraldus). Tuleb arvestada, et tööd tuleb teostada etappide kaupa selliselt, et lennuvälja opereerimine ei oleks takistatud. Kasutatava asfaldisegu nõuded vastavalt Põhiprojektile (TK Lisa 4). Detailplaneeringu K-projekt, töö nr. 18010 kohased teed ja kergliiklusteed (Rae vallas Soodevahe külas Lennuplatsi kinnistu, Roosimäe kinnistu, Künka kinnistu ja Rae külas Lennujaama kinnistu ning Pilvevälja kinnistu osaline detailplaneering). Detailplaneering on näidatud TK Lisa 5 Eelprojekti joonistel bindituna ja detailplaneeringu joonised on salvestatud eraldi ka TK Lisa 5 Eelprojekt teede osa alamkausta. Projekteerida ja rajada täiendav tiib värav lennuvälja perimeetri julgestusaeda. Värav asukoht lennuvälja idapoolses osas Patrulltee nr 3 ja patrulltee 4-1 vahel, täpne asukoht kooskõlastatakse Tellijaga. Värava nõuded vastavalt punktile 2.13. EHITUSTÖÖDE PIIRITLEMINE Tallinna Lennujaama territoorium on jagatud tsoonideks, mille s liiklemiseks ja tööde teostamiseks kehtivad erinõuded, millega tuleb arvestada tööprojektide koostamisel ja ehitustööde ajakava ning ehitustööde teostuse kavandamisel. Erinevates tsoonides liiklemiseks ja tööde teostamiseks tuleb järgida vastavas tsoonis kehtivaid piiranguid ja eri tingimusi. Käesoleva projekti raames teostatavad projekteerimistööd ja ehitustööd teostatakse alade kaupa selliselt, et kogu ehitusperioodi vältel oleks tagatud lennuvälja ohutu ja tõrgeteta toimimine. Tööalad paiknevad erinevates tsoonides (vt TK lisa 2 joonis TLL-100) . Teostamisel tuleb järgida tsooni kohta kehtestatud eritingimusi (tööaja piirang; keskkonnatingimused, nagu valgustamine, tolm, müra , linnud ; tuletööde piirangud; transpordi liikumise ja kõrguse piirangud jne). Piirangute sisu ja ulatus on kirjeldatud punktis 2.1.1 6 . 2 Lennuvälja ehitusaegsete piirangute tsoonid . Ehitustööde alad jagunevad järgnevalt (tööde ulatus alades vt. TK Lisa 1 .3) . Pakkumuse koostamise aluseks olev projektdokumentatsioon (K-Projekt AS töö nr 18096 Eelprojekt , K-Projekt AS töö nr 18096 Põhiprojekt ja K-Projekt AS töö nr 18096 Navigatsioon ja K-Projekt AS töö nr 18096 BIM mudel ) on kirjeldatud lisades TK Lisa 4 kuni 7 . Ülevaade ehitusetapi 2 põhilistest töödest on toodud Tabel is 1. Tabel 1. Ülevaade ehitusetapi 2 töödest Jr k nr Töö nimetus 1. Uute lõunapoolsete ruleerimisteede TWY Z, T ehitamine, lõunapoolse perroon K laiendamine 2. Keskkonnaseisundi parendamine sademevee liigvee probleemide lahendamise ja sademevee puhastus- ja monitooringusüsteemide rajamise näol vastavalt sademevee süsteemi analüüsile 3. Sademevee süsteemide korrastamine ja parendamine, perroonide sademevee rennide rekonstrueerimine, kraavide korrastamine ja laiendamine, pumplate rajamine, õlipüüdurite paigaldamine 4. Purgimisplatside ja tuletõrjevee hüdrantide rajamine 5. Lumekogumisalade sulavete hooajaline separeerimine ja juhtimine reoveekanalisatsiooni 6. Jäätõrje teostamise võimaluste parendamine idapoolsetel aladel (RWY 26 jäätõrjeala, TWY H), jäätõrjevedelike kanaliseerimine vastavalt keskkonnanõuetele 7. Müratõkkeseinte rajamine mootorite testala ümber 8. Navigatsioonisüsteemide laiendamine uutele ruleerimisteedele, RWY 26 jäätõrjealale ja perroon K seisuplatsidele vastavalt CAT II EASA nõuetele 9. Perimeetrisüsteemi arendamine (patrull-, hooldus- ja juurdepääsuteed, perimeetriaed) perroonisüsteemide parendamine 10. Piiranguvööndisse jääva metsa raadamine takistuspindade vähendamiseks Tellija Tingimuste Üldosa koosseisu dokumentide prioriteetsus Dokumentide prioriteetsuse määramisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Tellija Tingimuste Üldosa on ülimuslik muude Tehnilise kirjelduse koosseisu kuuluvate dokumentide suhtes. Juhul, kui käesolevas Tellija Tingimuste Üldosas esitatud nõuded on rangemad, kui muudes Tehnilise kirjelduse koosseisu kuuluvates dokumentides või erinevad Tellija Tingimuste Üldosas kirjeldatud tehnilised lahendused muudes Tehnilise kirjelduse koosseisu kuuluvates dokumentides toodud tehnilistest lahendustest, kohalduvad käesoleva Tellija Tingimuste Üldosa nõuded ja tehnilised lahendused. Vastuolude esinemisel sama prioriteetsusega dokumentides või ühe dokumendi siseselt on ülimuslik vastuolu objekti kõige detailsem või spetsiifilisem käsitlus. Näiteks - konkreetse tarindi kohta sätestatu on ülimuslik vastavat tüüpi tarindite kohta üldiselt sätestatu suhtes. Tellija Tingimuste Üldosas toodud tööde mahud Tellija Tingimuste Üldosa mistahes vormis ( tekstilises osas, tabelites, joonistel) toodud tööde mahud on informatiivsed ning ei ole aluseks Töö eest tasumisel ega Töövõtja kohustuste ulatuse määratlemisel. Juhul, kui tööprojekti koostamisel ilmneb mahtude muutumine võrreldes Tellija Tingimuste Üldosas ja selle lisades tooduga, kuid ei muutu Töö (või selle osa) eesmärk, ei kohaldata Muudatuse protseduuri Lepingutingimuste Punkt 13 mõistes. TÖÖDE KOOSKÕLASTAMINE KOLMANDATE OSAPOOLTEGA Töövõtja peab enne projekteerimist ja töödega alustamist konsulteerima projektiga mõjutatud kolmandate osapooltega, sealhulgas võrguvaldajatega, vajadusel taotlema tehnilisi tingimusi ja kooskõlastama nendega tegevuste alustamise. Töövõtja peab esitama Insenerile ja Tellijale kolmandate osapooltega läbi viidud konsultatsioonide ja saadud kooskõlastuste kohta vastavad protokollid või aktid. Töövõtjal ei ole õigust taotleda täitmisaja pikendamist või kulude hüvitamist tööde ja teenuste eest, mis on seotud kolmandate osapoolte poolt esitatud tingimuste ja kooskõlastustega. PROJEKTEERIMISTÖÖDE AJAGRAAFIK Töövõtja peab koos tööprogrammiga ( ptk 2.1.1 7 ) esitama projekteerimise detailse ajagraafiku, kus on määratud tööprojekti (sh muud vajalikud projektid) ja selle etappide esitamise ja kooskõlastamise tähtajad. Projekteerimise detailne ajagraafik ning selles esitatud tööprojekti koostamise projekteerimisetappide tähtajad peavad tagama ehitustööde teostamiseks vajalike tööprojekti osade õigeaegse olemasolu. Tööprojektid või tööjoonised tuleb enne tööde teostamist kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga. Projekteerimise ajagraafiku koostamisel peab Töövõtja arvestama Inseneri, Tellija ning asjakohaste kolmandate osapoolte läbivaatamiseks ning projektiosade kooskõlastamiseks vajamineva ajaga. Töövõtja peab esitama Insenerile ja Tellijale kooskõlastamiseks esitatava projekti või selle etapi kohta: Projekteerija ja Töövõtja kinnitused, et projekt või selle etapp vastab hanke tehnilisele kirjeldusele, Tellija lähteülesandele, Eelprojekti ja/või Põhiprojekti tehnilistele lahendustele ja seletuskirjas esitatud tingimustele ning vastavatele standarditele ja projekteerimise normidele; Projekti või selle etapiga mõjutatud kolmandate osapoolte kooskõlastused; Juhul kui projektis või selle etapis esineb kõrvalekaldumisi tehnilisest kirjeldusest, Eelprojekti ja/või Põhiprojekti lahendustest ja/või seletuskirjas esitatud nõuetest või projekteerimise normidest, mis on eelnevalt aktsepteeritud Tellija poolt, siis projekt peab sisaldama loetelu kõrvalekaldumistest ja selgitusi kõrvalekalde põhjustega. Koos tööprojektiga tuleb esitada projekteeritavate rajatiste kasutus- ja hooldusjuhendid. Töövõtja peab pidama projektdokumentatsiooni ja projekti kooskõlastuste registrit projekti portaalis selliselt, et andmed on kõigile seotud osapooltele igal ajahetkel kättesaadavad. TÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS (nõuded tööde teostamisel) Töövõtja peab tööde tegemisel sealhulgas tööprojektide koostamisel juhinduma käesolevast Tehnilise Kirjeldusest (sh Tellija Tingimuste Üldosast) ja selle lisadest, Euroopa Parlamendi määrusega nr 216/2008 moodustatud Euroopa Lennuohutus-organisatsiooni (EASA) dokumentidest ja standarditest, K-Projekt AS töö nr 18096 Eelprojektis ja Põhiprojektis, edaspidi tekstis Eelprojekt ja Põhiprojekt, toodud muudest standarditest ja normidest sealhulgas Eurokoodeksitest, Eelprojekti ja Põhiprojekti lahendustest, Inseneri kooskõlastatud ja Tellija poolt kinnitatud tööprojektidest , Lennujaama Nõuetest ning alljärgnevatest projektipõhistest tehnilistest tingimustest. Tee - ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda käesolevas tehnilises kirjelduses viidatud Maanteeameti poolt koostatud Teetööde Tehnilise st Kirjelduste st (edaspidi TTK), millele on viidatud K-Projekt AS töö nr 18096 projektiosa TL seletuskirjas, vastavatest alapunktidest (TTK on elektrooniliselt kättesaadav interneti aadressilt http://www.eesti.ee) ja Asfaldist Katendikihtide Ehitamise Juhisest (elektrooniliselt kättesaadav interneti aadressilt https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/ehitus/asfaldist_katendikihtide_ehitamise_juhis_2015.pdf ), millele on viidatud K-Projekt AS töö nr 18096 projektiosa TL seletuskirjas. Üldehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda RYL-2010 ( Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset ), Ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest, kvaliteediklass II, sealhulgas MaaRYL 2010, Tarindi RYL 2010, Viimistlus RYL 2000, Maalritööde RYL 2001, Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 (Väljastab Eesti – InfoKeskus AS). Tööde teostamisel peab Töövõtja arvestama järgmiste nõuetega: Ehitustööde alustamisest tuleb teavitada vastavalt punktile 2.1.8, enne teavitamist peab olema koostatud tööprojekt, mis on kooskõlastatud Inseneri ja Tellijaga ja/või töö etapikohane töökirjeldus, mille on Insener heaks kiitnud (2.1.1 7 ); Mistahes töö täitmist ei saa alustada enne kui Töövõtja on selleks saanud nõutavad load, vajalikud Inseneri kooskõlastused ja Tellija kinnitused; Töövõtja peab enne tööle asumist ja tööde ajal täitma kõiki lennujaama käitamisest tulenevad erinõudeid ja saama vajalikud kooskõlastused; Töövõtja vastutab tööde käigus ilmnenud ettenägematute tööde ja tema poolt koostatud tööprojektiga seotud vigade eest vaatamata asjaolule, et projekt või selle etapp on kooskõlastatud/kinnitatud Inseneri ja/või Tellija poolt; Töövõtja ülesandeks on teostada kõigi rajatiste ja paigaldatavate seadmete katsetused, tagada nende nõuetekohane käiku võtmine, koostada nende kasutus- ja hooldusjuhendid vastavalt punktis 2.1.2 6 esitatud tingimustele, koolitada välja Tellija personal ning asjakohaste kolmandate osapoolte personal; Töövõtja peab tagama kõikide vajalike tehniliste seadmete ja infrastruktuuri täieliku valmisoleku ja/või käigus oleku ehitustööde ajal ning erinevate töö - ja vahe etappide vaheldumisel, tagades seeläbi Tallinna Lennujaama tõrgeteta käitamise ehitustööde ajal; Töövõtja peab arvestama võimalusega, et Tellija poolt töötab ehitusobjektil või ehitusobjekti kindlaks määratud osal Kõrvaltöövõtja (definitsioon vastavalt ETÜ 2013). ÜLDIST Tellija Tingimuste Üldosa (edaspidi ka T ehniline K irjeldus, TK) on töövõtulepingu lahutamatu osa ja tuleb lugeda kooskõlas kõikide lepingu dokumentidega. Tööde teostamisel tuleb arvestada ka Eelprojektis ja Põhiprojektis toodud kirjelduste ja nõuetega, Eelprojekti ja Põhiprojekti ning käesoleva T ehnilise K irjelduse vastuolude korral tuleb lähtuda viimasest. Kui käesolevas tehnilises kirjelduses ning projektides ei ole ette nähtud mistahes töö kirjeldust, peab see töö ja materjal vastama vähemalt sellekohasele kehtivale Eesti ja/ või Euroopas kehtivale rahvusvahelisele, sh. EASA/ ICAO normile või muule võrdväärsele normile või standardile, projektis kehtestatud nõuetele ja heale ehitustavale. Hea ehitustava Kogu töö ja materjalid peavad vastama käesolevale tehnilisele kirjeldusele, kõikidele enne Töövõtja esitatud hinnapakkumist kehtinud ja antud tööde tehnilises kirjelduses viidatud standarditele, õigusaktidele ja normdokumentidele, Eelprojektile ja Põhiprojektile ning Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingule ja selles märgitud dokumentidele ning heale ehitustavale. Hea ehitustavana mõistetakse üldtunnustatud ehitusreegleid ning lennuohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks ettenähtud reegleid, sealhulgas üldist erialast ehitamise kogemust, tööde korraldamise oskust ja väljakujunenud töömeetodeid. Tehtud tööde kvaliteedi hindamine ning aktsepteerimine Inseneri ja Tellija poolt toimub vastavalt lepingule ning käesolevale tehnilisele kirjeldustele. Kui töö kvaliteet ei vasta nõuetele, aktsepteerib Insener töö alles pärast Töövõtja poolsete meetmete rakendamist kooskõlastatult Inseneriga ning töö vastavusse viimist Tellija nõuetele. Kaetud tööde puhul võib järgnevat tööd alustada ainult peale kaetud töö heakskiitmist ja dokumenteerimist Inseneri poolt. Kui käesolevates töökirjeldustes nõutakse Inseneri heakskiitu, ei vabasta saadud heakskiit Töövõtjat tema lepingulistest ülesannetest või vastutusest. Õigusaktid Lennundust puudutavate nõuete osas nii tööprojekti koostamisel, ehitustööde teostamisel ja vastuvõtmisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi määrusega nr 216/2008 kehtestatud Euroopa Lennuohutusorganisatsiooni (EASA) ning ICAO dokumente, kusjuures EASA dokumentide nõuded on ülemuslikud. Kui mõni ülevõetud standard on Eestis kasutusele võetud inglise keeles, puudulike rahvuslike lisadega või puudub üldse, lähtuda vastavast mitte ülevõetud Eesti rahvuslikust standardist (EVS). Kui antud tööde tehnilises kirjelduses või lepingus viidatakse konkreetsele õigusaktile või normdokumendile, mis puudutab kasutatavaid materjale või tooteid ja tehtavaid või kontrollitavaid töid, tuleb lähtuda selle õigusakti või normdokumendi kõige viimasest versioonist, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Alljärgnevalt on toodud nimekiri olulisematest objekti spetsiifikat kajastavatest standarditest ja juhendmaterjalidest lisaks Eelprojekti Seletuskirjas viidatule: EVS-EN 60529:2001/A2:2014 (IEC 60529:1989/A2:2013) – Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood); EVS-EN 50525-2-21:2011 – Kaablid ja juhtmed; EVS-EN 62471:2008 – Lampide ja lambisüsteemide fotobioloogiline ohutus; EVS-EN 61131 (IEC 61131) - Programmable controllers ; FAA AC 150/5345 - Federal Aviation Administration - Advisory Circular. Airport Lighting Equipment Certification Program ; EU komisjoni määrus EL 139/2014 CS-ADR-DSN; IEC 60811-502:2012 - Electric and optical fibre cables - Test methods for non-metallic materials - Part 502: Mechanical tests - Shrinkage test for insulations ; IEC 62870: Electrical installations for lighting and beaconing of aerodromes – safety secondary circuits in series circuits; ACI Airport Council International, Apron Markings and Signs Handbook, 3rd Edition 2017 ; ACI Airport Council International, Airside Safety Handbook, 4th Edition 2010 ; Jäätmeseadus ja Tallinna jäätmehoolduseeskiri Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28; Maapõueseadus. Kasutatavad materjalid Töövõtja on vastutav selle eest, et kõik objektil kasutatavad materjalid ja tooted vastavad lepingu dokumentides kehtestatud kvaliteedinõuetele. Töös kasutatavad materjalid/tooted on vaja esitada enne nende kasutamist Insenerile ja Tellijale kooskõlastamiseks. Materjalide ja toodete vastavust Eelprojektis, Põhiprojektis ja tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele peab tõendama Töövõtja. Kõiki viiteid standarditele, ostuallikatele, protsessidele, kaubamärkidele, patentidele, tüüpidele, päritolule ja tootmisviisidele hanke- ja lepingu alusdokumentides tuleb lugeda koos laiendusega „või sellega samaväärne“. Kõik töödes kasutatavad ehitusmaterjalid ja -tooted peavad vastama Eestis kehtivatele EVS-EN standarditele ja omama CE märgistust. Juhul, kui töös kavatsetakse kasutada materjali või toodet, millel puudub CE märgistus, siis tuleb see eelnevalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga, kuid CE märgistuseta materjal või toode peab vastama tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Kaubamärgi nimetamisel Eelprojektis, Põhiprojektis ja tehnilises kirjelduses tuleb seda käsitleda kui soovitust. Inseneri heakskiidul võib kasutada võrdväärseid kaubamärke, eeldusel, et need tagavad sama või kõrgema kvaliteedi, neil on vähemalt samaväärne tõendatud kasutuskogemus ja referentsid ning on analoogse tehnilise lahendusega, mis tuleb dokumenteeritult ja/või katsetustega tõendada. Insener ja Tellija kiidavad Töövõtja poolt esitatud alternatiivsete materjalide kasutamise töödes heaks ainult juhul, kui nende katsetulemused vastavad lepingus määratletud kvaliteedinõuetele. Proovide võtt ja katsetamine Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab Töövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja rajatiste ehitamisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima nende katsetused, tegema või tellima kõik vajalikud mõõtmised vastavalt antud tehnilises kirjelduses esitatud tööde ja materjalide nõuetele. Töövõtja peab teostama kõigi paigaldatud ja ümbertõstetud elektri, tulede, navigatsiooni, meteoroloogia ja valve seadmete ning süsteemide katsetused vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Sealhulgas peab Töövõtja testima ja katsetama ka tööde vaheetappide vahelisi ajutisi tehnilisi lahendusi. Tööde mõõtmised ja katsetulemused peavad vastama tehnilises kirjelduses ja Eelprojektis ning Põhiprojektis esitatud tööde ja materjalide nõuetele. Töövõtja peab eelnevalt kooskõlastama kõikide tööde ja seadmete testimiste ning katsetuste metoodika Inseneriga. Katsetuste tulemused peavad olema samuti kooskõlastatud Inseneriga. Õigusaktides, standardites, normdokumentides ja tehnilises kirjelduses ettenähtud laboratoorsed katsetused teostab Töövõtja Inseneriga kooskõlastatud laboratooriumis. Töövõtja peab laboratoorsete katse- ja mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe ööpäeva jooksul pärast katseprotokollide vormistamist Insenerile, kes esitab need omakorda Tellijale. Töövõtja peab lubama katsetusi ja mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide Töövõtja poolt vastava objekti kohta tellitud katse- ja mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist Insenerile ja Tellijale paberkandjal ja digitaalselt. Tellijal ja Inseneril on õigus lisaks Töövõtja poolt tehtud katsetustele ja mõõtmistele teha Töövõtja juuresolekul kõiki põhjendatud mõõtmisi ja võtta kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks. Selliste täiendavate katsetuste, mõõtmiste ja kontrollproovide võtmistega seonduvad kulud kannab Töövõtja. Materjalide proovid katsetatakse standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Kui kontrollproovide katseandmete põhjal võib teha järelduse, et Töövõtja poolt tehtud või tellitud laboratoorsetel katsetustel saadud katseandmed ei ole usaldusväärsed, siis tasub kontrollproovide katsetuste eest Töövõtja ning Tellijal on õigus nõuda edaspidi kõikide katsetuste tegemist ainult akrediteeritud laboratooriumis. Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata Tellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. Kõik tööde ja materjalide kvaliteedi kontrollimisel kasutatavad seadmed peavad olema kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt neile kehtestatud nõuetele. Kõik labori- ja katseseadmed peavad olema kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt neile kehtestatud nõuetele. Töövõtja peab vajadusel võimaldama Inseneril kasutada Töövõtja laborit. Lennuvälja liiklusalal, kus teostatakse projekti kohaselt katenditöid, tuleb teostada katendi kandevõimemõõtmised ja määrata mõõtmistulemuste põhjal vastava ala PCN ( Pavement Classification Number) number. Mõõtmised teostada spetsiaalselt lennuradadele mõeldud seadmega, nt Dynatest HWD seadmega, mis modelleerib 20 t lennukiratta koormust. Valminud lennuliiklusala asfaltkatetel tuleb enne liiklusele avamist teostada haardeteguri mõõtmised. Kõikide uute katete haardetegur peab vastama p. 2.5.8 esitatud nõuetele. Kui nõuded ei ole täidetud, tuleb töö teha uuesti. Navigatsioonisüsteemide ja PAPI tulede CAT II nõuetega vastavusse saamiseks peab Töövõtja teostama vajalikud kalibreerimised ning läbi viima nõuete kohase(d) lennukontroll(id). Tulede- ning tulede juhtimissüsteemi käiku võtmiseks peab Töövõtja teostama kõik vajalikud ICAO/EASA nõuete kohased katsetused, ning läbi viima vajalikud käiku andmise protseduurid. Töövõtja kannab kõikide tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja laboratoorsete katsetuste kulud. Pärast müratõkkeseina paigaldamist idapoolsele mootorite testimise alale on Töövõtjal kohustus läbi viia mürauuringud, millest nähtub mürataseme vähenemine, müratõkkeseina efektiivsus ning mürataseme vastavus elamu- ja tööstusalas vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele. Kõik mürauuringute läbiviimiseks vajalikud mõõtmised mootorite testala juures ning elamupiirkonnas korraldab Töövõtja. Uuring peab sisaldama tulemusi mõõtmiste kohta koos vastavate kaartidega, mille alusel saab jälgida vastavust kehtestatud müranormidele. Mõõtmised peavad sisaldama lennukite mootorite testimisest tulevat mürataseme mõõtmist, ilmastikutingimuste mõju, helirõhutasemete mõõtmiste tulemused, kaarte ( Ld , Ln , LaMax ) olmeasoleva mürakaitseekraaniga ja võrdlus juurde ilma mürakaitseekraanita. Ehitusmaterjalide ja toodete nõuetele vastavuse tõendamine Ehitamisel tuleb kasutada selliseid tooteid, mille omadused võimaldavad ehitisel mõistliku aja vältel vastata nõuetele, sealhulgas peab ehitise nõuetele vastavus olema tagatud ehitisse tööstuslikult töötlemata loodusliku ehitusmaterjali, traditsioonilisel teel valmistatud rahvusliku ehitustoote või taaskasutatud ehitustoote püsival paigaldamisel. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitustoote ja -materjali (edaspidi ehitustoode) nõuetele vastavust tõendab: ehitustoote tootja või tema nimel tegutsev volitatud esindaja (edaspidi tootja) või ehitustoote tarnija “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse” tähenduses (edaspidi tarnija), andes välja vastavusdeklaratsiooni; tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, andes välja ehitustoote vastavussertifikaadi. Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle väljaandja kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamise korda. Ehitustoote vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine teave: tootja või tema nimel tegutseva volitatud esindaja nimi ja aadress; andmed ehitustoote kirjeldamiseks, nagu näiteks toote nimetus, tüüp, klassifikatsioon ja kasutusala; viited nõuetele, millele ehitustoode vastab; eritingimused ehitustoote kasutamisel; tunnustatud asutuse nimi ja aadress, kui vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aluseks on ehitustoote vastavussertifikaat, tootmisohje sertifikaat või katseprotokoll; vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja nimi ja ametikoht; vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht; vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja allkiri. Tööde vastuvõtmine Tööde vastuvõtmine toimub vastavalt lepingule, Ehitusseadustikule ja Tellija tingimuste tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Tööetappide vastuvõtmisel koostatakse tööetappide kohased vastuvõtu ja/või kaetud tööde aktid, sealhulgas katete erinevate kihtide vastuvõtuaktid ja teostusjoonised. Aktide juurde tuleb lisada tööde kvaliteeti tõestavad mõõtmisprotokollid ja tööde dokumentidega nõutud laboratoorsed katseprotokollid. Tööde vaheetapid on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 2.1.1 7 ja vahetähtajad ning täitmise tähtajad on määratud lepingu eritingimustes. Vaheetappide vastuvõtmisel koostatakse peale kõigi vajalike ülevaatuste, mõõtmiste ja katsetuste teostamist vaheetapi vastuvõtuakt. Vt ka vaheetappide skeemid TK Lisa 2 . Lõpetatud tööde vastuvõtmine toimub vastavalt lepingu tingimustele, millest tulenevalt koostab ja väljastab Insener Töövõtjale vastuvõtuakti, kooskõlastades selle eelnevalt Tellijaga. Vastuvõtuakti kohustuslikuks lisaks on täitedokumentatsioon , mis on eelnevalt saanud Tellija ja Inseneri heakskiidu . Tööde lõpetamisel tuleb arvestada ka ehitusloa väljastanud kohalike omavalitsuste nõuetega. Lõpetatud tööde vajalike ülevaatustoimingute teostamiseks informeerib Töövõtja kohaliku omavalitsuse vastavat spetsialisti, kes vajadusel määrab ehitise ülevaatusel osalevad instantsid, mis enne ehitisele kasutusloa andmist kontrollivad selle nõuetele vastavust ja viseerivad ehitise ülevaatuse akti. Ehitise ülevaatuse akt on aluseks kasutusloa taotlemisel. Töövõtja peab taotlema Tellija nimel ehitise kasutusloa vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. ( https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitise-kasutusloa-taotlus-2 ) Kui kasutusloa taotlemisel nõuab omavalitsus ehitusloa muutmist (uut ehitusluba) siis vastav asjaajamine on Töövõtja kohustus. Pärast vastuvõetud objekti garantiiaja möödumist ja kõikide ilmnenud puuduste ja defektide kõrvaldamist Töövõtja poolt (või kõrvaldamist Töövõtja kulul) koostab Insener Täitmisakti ja kooskõlas Tellijaga väljastab selle Töövõtjale. Öötööde teostamisel ning lennuvälja liiklusalas toimuvate ühekordsete tööde korral tuleb igakordselt ja/ või igal hommikul töömaa-ala täielikult koristada ja üle anda Inseneri ja Tellija esindajale. Töövõtja peab tagama igakordselt, et tema poolt tööde teostamiseks kasutuses olnud lennuvälja liiklusalal tagatakse pärast igakordset tööde lõppu õhusõidukite ohutud käitamistingimused. Inseneri ja Tellija esindajad peavad veenduma objekti kvaliteedis ja ohutuses lennuliiklusele avamiseks. Kõik puudused (kaasa arvatud töömaaala koristus ja kõrvalised esemed) tuleb Töövõtja poolt koheselt likvideerida enne töömaaala liikluse ja lennuliiklusele avamist. Load Ehitusload tööde teostamiseks Põhiprojektis ja Eelprojektis (TK lisa 4 ja 5 ) projekteeritud mahus hangib Tellija. Kui ehitustööde teostamiseks peaks olema vajalik tao t l e da täiendavaid ehituslubasid või nõusolekuid, siis need dokumendid hangib on Töövõtja. Töövõtja peab hankima kõik muud tööde läbiviimiseks vajalikud load, ametkondlikud kooskõlastused, vormistama Tellija nimel ehitutööde alustamise dokumendid. Töövõtja peab tööde teostamisel lähtuma Tallinna Lennujaama poolt kehtestatud lennuvälja territooriumil töötamise nõuetest ja protseduuridest. Enne arendusprojekti käigus ehitatavate rajatiste, kust juhitakse sademevett Soodevahe peakraavi vastavalt kehtivale vee-erikasutusloale , kasutuselevõttu peab töövõtja ette valmistama vee-erikasutusloa muutmise taotluse jaoks vajalikud materjalid ja esitama need Tellijale , arvestades vee-erikasutusloa muutmiseks vajalikku menetlusaega . Kui Töövõtja tööprojekti kooskõlastamisel või Tööde teostamise käigus tekib vajadus ehitusloa (lubade) täpsustamiseks, uuendamiseks või uue loa väljastamiseks, siis peab Töövõtja omal kulul taotlema ja hankima uue(d) ehitusloa(d). Kui kasutuslubade väljastamiseks on vajalik sõlmida servituudilepingui d või IKÕ- sid , siis Töövõtja valmistab ette ja korraldab vastavate kokkulepete sõlmimise osapoolte vahel. 2.1.7.1 Kasutusluba Vastavalt Eesti seadusandlusele loetaks Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutusloa taotleb Töövõtja Tellija nimel. Töövõtja koostab ja esitab registrile seadusega ettenähtud dokumendid. V astavalt Ehitusseadustikus toodud korrale ( https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019098?leiaKehtiv ), tasub T öövõtja vajalikud riigilõivud. Töövõtja peab koostama ja esitama Ehitamise dokumenteerimise materjalid vastavalt ehitusseadustiku §15 ja Majandus- ja taristuministri määrusele, avaldamismärge: RT I, 09.09.2015, 3 ja esitama Insenerile kooskõlastamiseks. Dokumentatsioon peab muuhulgas sisaldama järgmised dokumen te : Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon; Tehniline informatsioon Alalises Töös kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja varustuse kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne); Ehituspäevik ( isekopeeruva päeviku puhul esimene ja teine koopia , digitaalne ); Kaetud tööde aktid; Teostusjoonised ja kaevutabelid; Kuuaruanded; Ehitusnõupidamiste protokollid; Katsetuste ja kontrolltoimingute aktid; Muud ehituse tehnilised dokumendid; Täidetud kasutusloa(lubade) taotlused koos kõigi lisadega; Muud hankedokumentides nõutud dokumendid Ehitusobjekti töö ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise kontrollaktid (iganädalased) . Töödest teavitamine Ehitusplatsil või sellega külgneval alal ei tohi ühtegi tööd läbi viia ilma Inseneri kirjaliku nõusolekuta, mille saamiseks tuleb Inseneri kirjalikult teavitada üldjuhul vähemalt 48 tundi enne tööde alustamist. Teade peab sisaldama informatsiooni kõigi liiklus- ja töökorraldusega seonduvate üksikasjade ning lennuohutuse ja lennujaama tööks kasutatavate meetmete kohta. Töödest lennujaama lennuliiklusalal või mis vajavad avaldamist AIP/ SUP’ga tuleb Inseneri ja Tellijat informeerida kirjalikult 90 päeva ette. Töödest lennu välja liiklusalal või mis vajavad avaldamist NOTAM’ ga tuleb Inseneri ja Tellijat informeerida kirjalikult nädala töökavas (vt punkt 5 allpool ) . Kõik tööd ja tegevused, mis mõjutavad õhusõidukite liiklust (nt soov sulgeda ruleerimistee lõiku õhusõidukite liiklusele , teostada töid haljasalal lennuraja STRIP alas vms ) tuleb esitada Insenerile ja Tellijale heakskiitmiseks vähemalt 30 päeva ette. Töövõtja peab esitama Insenerile ja Tellijale reedeti hiljemalt kella 1 1 :00’ks iganädalased töökavad järgmiseks nädalaks planeeritavatest töödest (nädala töökava vormi näidis TK lisa 1 2 ) . Töövõtja peab koos nädala töökavaga esitama Insenerile ja Tellijale kooskõlastamiseks igapäevased tööplaanid töötamiseks lennuvälja ehitustööde aegsetes piirangute tsoonides. Need tööplaanid peavad sisaldama lennuvälja piirangute tsoonis plaanitavaid töid ja lennuohutuse tagamise abinõusid. Tööde teostamine ja juurdepääs tsooni 1 ja 2 tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga (juurdepääsu tsoonidesse 1 ja 2 kooskõlastab Tellija omakorda TORN’iga ) hiljemalt eelneval päeval kell 15:00. Tööde teostamine ja juurdepääs tsooni 3 tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga hiljemalt eelneval päeval kell 15:00. Puistematerjalide (liiv, killustik, muld, asfalt, betoon jne) vedu dest lennuvälja julgestuspiirangualale teavitada Inseneri ja Tellijat vähemalt 30 päeva ette. Infotahvlid Töövõtja peab enne tööde algust paigaldama kooskõlastatult Tellijaga sobivasse kohta teabetahvlid järgmiste andmetega: objekti nimetus; Tellija nimi, aadress, telefoninumber; töö tegija nimi, aadress, telefoninumber; omanikujärelevalve nimi, telefoninumber; tööde alustamise aeg; tööde lõpetamise aeg; Teabetahv lid ja paigaldamise asukoh ad tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Euroopa Liidu poolt kaasfinantseeritavate projektide puhul peab Töövõtja paigaldama kooskõlastatult Tellijaga enne Tööde alustamise tähtaega sobivasse kohta stendid mõõdus 2,4x 2,4 m või nii nagu Insener määrab. Ühe nädala jooksul pärast tööde lõpetamist peab Töövõtja paigaldama objektile lennujaama reisijatele nähtavasse kohta tänutahvli kooskõlastades selle eelnevalt Inseneri ja Tellijaga. Töövõtja peab teabetahvleid ja stende puhastama ning hooldama ning pärast Lepingu täitmist need maha võtma ja kõrvaldama. Euroopa Liidu rahastatavate objektide tähistamine tuleb teostada kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Ehitustööde organiseerimine Ehitusplatsil tööde tegemisel tuleb Töövõtjal arvestada, et ehitusplats on jaotatud erinevateks ehitustööde tsoonideks (vt punkt 2.1.1 6 ), milledest tsoonid 1, 2 ja 3 asuvad lennuvälja liiklusalal ning julgestuspiirangualal, kus kehtivad erinevad nõuded ja piirangud tööde teostamiseks ja töömaa alale juurdepääsuks, töömaa ala üleandmiseks-vastuvõtmiseks, nõuded vajalike lubade osas jne. Töövõtja peab arvestama täiendavalt kõikide lennuohutuse ja julgestusmeetmete järgmisega. Tööde teostamiseks tsoonides 1-3 peab Töövõtja saama igakordselt Inseneri ja Tellija kooskõlastuse , esitades vajalikud dokumendid hiljemalt eelneval päeval kl 15:00 sh töö peab olema kajastatud nädala töökavas . Juurdepääs tsoonidesse 1-3 toimub läbi lennujaama pääslate või läbi Töövõtja poolt rajatava ajutise pääsla, kus viiakse läbi julgestuskontroll. Pääslate kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Juurdepääs tsoonidesse 1 ja 2 ainult koos Tellija poolt määratud saatjaga. Töövõtja peab ehitusplatsi vastu võtma olemasolevas seisukorras. Töövõtja peab koostama ehitustööde organiseerimise projekti ja kooskõlastama selle Tellija ja inseneriga. Projekt peab olema koostatud kogu töömahtu hõlmavate alade kohta ja eraldi konkreetse ala kohta, millel ehitustöid teostatakse. Projekt peab hõlmama sealhulgas ehitusalade piiramist sh ajutisi julges tus piiranguala aedu ning ajutisi patrullteid , liikluskorraldust, inimeste liikumist, laoplatse, ajutisi tehnovõrke, ajutist veealandust, sealhulgas välisvalgustuse lahendust, tuleohutuse lahendusi , ILS kriitilise ala tähistamist . Töövõtja peab ise korraldama ehitusplatsil või väljaspool seda vajalike rajatiste ja seadmete olemasolu, mis on vajalikud töö teostamiseks, kaasa arvatud kontoriruumid, laod, töökojad , tualettruumid jne koos vajaliku jäätmekäitlusega . Ruleerimisteede T ja H ehitamiseks tuleb lühendada lennurada. Lennuraja lühendamine tähendab lennuraja kattemarkeeringute ja lennuraja navigatsioonitulede süsteemi modifitseerimist selliselt, et lennukid kasutavad lühendatud osa olemasolevast lennurajast. Lühendatud lennuraja tingimustes on võimalik teostada ruleerimisteede H ja T ehitustöid segamata seejuures lennuliiklust. Lennuraja lühendamine on ette nähtud teostada vaheetapis 2 aastal 2021. Tööde teostamine Tallinna lennuvälja manööverdusalal lendude välisel ajal: Antud kord kehtib nii päevasel lendude välisel ajal teostatavate tööde kohta, kui ka tööde puhul, mida Töövõtja teostab öisel ajal, mil lennuväli on lennutegevuseks suletud; Töövõtja peab rakendama kõik vajalikud meetmed sealhulgas vastavate võtmeisikute, vajalike varuseadmete kohaolu ja nõuetekohase materjali tarnimise, tagamaks tööetappide õigeaegse valmimise manööverdusalal, eriti öötööde käigus, kus peab olema tagatud valmisolek lennutegevuse täielikuks taastamiseks enne ettenähtud tööaja (nt öövahetuse ) lõppu. Töövõtja ja Inseneri lennuohutuse eest vastutavad isikud või nende määratud asendajad (vastavalt lepingutes sätestatud korrale) peavad viibima töömaa alal kogu aeg kui toimuvad öötööd või Tööd lendude välistel aegadel Tsoonides 1 ja 2. Töid manööverdusalal (Tsoon 1 ja 2) teostatakse vastavalt eelnevalt kinnitatud nädala töökavale (p.2.1.8 lõik 5), milles on ära kirjeldatud detailid töö teostamise kohta – millistest tsoonides töid teostatakse, kas ILS on mõjutatud, tööde kirjeldus; kas mingid seadmed või kommunikatsioonid on töödest mõjutatud; kuhu paigaldatakse pinnast või puistematerjale, millistel eeldused/tingimused peavad olema Tööde teostamiseks täidetud ning antakse ülevaade kaetud töödest. Kui manööverdusalal soovitakse teostada Töid öisel ajal neil öödel, kui manööverdusala ei ole suletud AIP SUP-ga , siis kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga võimalused töid teostada vastavalt lennuplaanile (kui ei ole öösel plaanilisi lende ja viimane lend oodatakse ära). Selleks esitab T öövõtja kirjaliku taotluse Insenerile/Tellijale NOTAM’i väljastamiseks lennuraja sulgemise kohta. Töödest lennujaama manööverdusalal või mis vajavad täiendavalt avaldamist NOTAM’ga tuleb Inseneri ja Tellijat informeerida nädala töökavas või vähemalt 7 tööpäeva ette või vastavalt kaeve- ja tõstetööde loale, kui seal on märgitud teisiti. Töövahetuse, sealhulgas öötöö igakordsel lõpetamisel peab Töövõtja tagama tema poolt kasutuses olnud lennuvälja liiklusaladel õhusõidukite ohutud käitamistingimused ning andma töömaa üle vastava vormiga Tellija kasutusse. Sealhulgas viib Insener ja Tellija töö lõppedes ja enne lennuliikluse taasavamist läbi ülevaatuse kontrollimaks, et manööverdusala vastab lennuohutuse nõuetele. Puudused tuleb Töövõtjal likvideerida koheselt enne lubatud tööaja lõppu. Ehitusplatsi korrashoid Pärast tööde (sh öötööde) lõpetamist tuleb ehitusplats (ehitustööde tsoon) ning seda ümbritsev ala anda üle Tellijale samas või paremas seisukorras, kui see oli enne tööde alustamist, kusjuures Töövõtja poolt peavad olema tagatud õhusõidukite ohutud käitamistingimused. Töövõtjal on kohustus tagada ehituse ajal sademevete takistusteta äravool kogu lennujaama territooriumilt, rajades vajadusel ajutisi kuivendussüsteeme või kasutada pumpasid. Ummistuste tekkimisel olemasolevates või ajutistes sademevee ärajuhtimissüsteemides tuleb need koheselt likvideerida. Töövõtja peab kandma hoolt oma ajutiste rajatiste eest ning tasub kõik nendega seonduvad kulud, samuti vee-, elektri- jne kulud vastavalt paigaldatavatele näidikutele või muul kokkuleppel Tellijaga. Koos ehitusplatsiga annab Tellija Töövõtjale üle vastutuse ehitusplatsi ümbritsevate piirdeaedade (turvaaed) eest. Lepingu perioodi jooksul vastutab Töövõtja piirdeaedade (statsionaarsed ja ajutised piirdeaiad) korrasoleku eest. Kui töö teostamisel tekib vajadus piirdeaedade kindlustamiseks või ümber tõstmiseks, siis sellega seotud kulud kannab Töövõtja. Iga piirdeaedu puudutav muudatus tuleb kooskõlastada Tellijaga. Piirdeaeda ajutiste avade ehitamine tuleb Tellijaga eelnevalt kooskõlastada koos kõigi turvameetmetega (valve, elektronvalve jne). Kui kasutusel olev ILS kriitiline ala jääb töötsooni, peab Töövõtja ala piirid välja märkima ja tähistama selliselt, et oleks välistatud tehnika või masinate kontrollimata sissesõit alasse. Ehitusplats ning sellega seonduvad alad tuleb hoida puhtad ja korras vastavalt Inseneri ja Tellija juhistele. Ehitusplatsil olevad kõik teed ja rajatised (sh, ruleerimisteed, patrullteed) tuleb hooldada vastavalt neile Tellija poolt kehtestatud nõuetele ja hoida vabad ehitusprahist. Keelatud on hoiustada lahtisi jäätmeid, ehitusparahti jm. tegevusi, mis soodustavad lindude ja loomade kogunemist töömaal. Lennuliiklusalal teostab libeduse ja lumetõrjet Tellija. Töövõtja kasutusse antud töömaa osal (nt tsoonis 4) teostab libeduse ja lumetõrjet Töövõtja. Kõik jäätmed, ehituspraht, prügi ja reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivatele seadustele, kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale ja T ellija poolt kehtestatud korrale. Pärast igakordset tööde lõpetamist tuleb ehitusplats ja kõik Töövõtja töödega seotud maa-alad Töövõtja poolt puhastada ja korrastada vastavalt Inseneri juhisele ja saada korrastatud ehitusplatsile Inseneri heakskiit. Kõik ajutised rajatised ning materjalide ülejäägid tuleb kõrvaldada. Ehitusplats, mis võetakse lennuliikluseks kasutusse, tuleb igakordselt täielikult puhastada ja koristada nii öötööde järgselt kui vaheetappide valmimisel või muudel juhtudel selliselt, et tagatud oleksid õhusõidukite ohutud käitamistingimused. Tööde lõpetamisel alas koostab töövõtja ala üleandmise akti ja esitab selle allkirjastamiseks Insenerile ja Lennujaama esindajale. Töövõtja peab tagama (vajadusel kastab ehitusplatsi), et ehitustööde käigus ei satu tolmu ja tuulega lenduvat ehitusprahti lennu välja liiklusalale, mis mõjutab lennuliikluse kulgu või kahjustab õhusõidukeid ja neid teenindavaid sõidukeid. Tolmu lendumise ja ehitusprahi sattumise korral lennuvälja liiklusalale kannab Töövõtja koristamise ja tekkinud kahjudega seotud kulud. Tolmu tekitavatest tööde kavandamisest peab töövõtja eelnevalt inseneri ja Tellijat teavitama, tööde planeerimise juures tuleb arvestada tuule suunaga. Ehitusplatsi juurdepääsuteed ja nende korrashoid ning pääsla rajamine Töövõtja peab enne tööde algust kooskõlastama Tellija ja tee omanikuga ehitusplatsi juurdepääsuteed ning nende kasutamise ja hoolduse tingimused. Ehitusplatsile juurdepääsu tingimused on esitatud punktis 2.1.8 ja 2.1.15. Ehitusplatsile juurdepääs peab toimuma olemasolevate või ajutiste juurdepääsuteede kaudu. Töövõtja peab tegema kõik selleks, et tema veokid (liiklusvahendid) ega personal ei kahjustaks ühtegi teed ja lennujaama töökorraldust. Töövõtja peab valima sobivad liiklusvahendid ning liikumisteed. I gal ajahetkel peab olema tagatud Päästeautode takistu s teta juurdepääs ja liikumine nii ehitusplatsil kui selle ümbruses. Kui Lepingus ei ole määratud teisiti, siis: peab Töövõtja vastutama juurdepääsuteede hooldamise eest; peab Töövõtja hankima kõik juurdepääsuteedele vajalikud liiklusmärgid ja viidad ning peab saama vastavatelt isikutelt load selleks, et kasutada teid, märke ja viitu. Töövõtja peab tagama, et tema liiklusvahendid järgivad väljaspool kindlaksmääratud ehitusplatsi kõiki eeskirju ja koormuspiiranguid. Töövõtja peab operatiivselt puhastama väljaspool ehitusplatsi jäävatelt aladelt kõik maha pudenenud materjalid. Karjäärist juurdeveetava pinnase või killustiku veoks ei saa kasutada ajavahemikel 15.04-15.05 ja 15.10-15.11 (kuupäevi täpsustatakse sõltuvalt teede tegelikust olukorrast) alljärgnevaid avalikult kasutatavaid teid: Kanali tee; Lennuradaritee. Juurdepääsuteede ehituse, hoolduse ja remondi kulud kannab Töövõtja. Töövõtja peab rajama ajutise julgestuskontrolli punkti (edaspidi kui ajutine pääsla). Ajutine pääsla paigaldatakse objektile Tellijaga kooskõlastatud asupaika (läbipääs võimalik ainult TLL läbipääsu lubadega). Ajutine pääsla peab olema teisaldatav ja Töövõtja peab arvestama kogu lepinguperioodi vältel vähemalt neljal korral pääsla ümber tõstmise ja sisseseadmisega uude asukohta, sealhulgas peale lepinguliste tööde valmimist paigaldamine Tellija poolt ette näidatud asupaika lennujaama territooriumil. Töövõtja peab arvestama ajutise pääsla sisseseade hankimise ja paigaldamisega (turvakaar, x- ray masin, lindid on Tellija poolt). Ajutise pääsla konstruktsioonis ei tohi detektorkaare läheduses olla metalli, et detektorkaar ei hakkaks valehäireid andma. Kõik pääsla rajamiseks ja töös hoidmiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ning side ja elektrikulud katab Töövõtja. Ajutise pääsla plaanilahendus peab vastama lisatud skeemile (Skeem 1) . Ajutise pääsla üldgabariite ja plaanilahendust on lubatud eelnevalt Tellijaga kooskõlastatult optimeerida. Ajutise pääsla kõrval ajutise ehitusaegse turvaaia sees peab olema valgustatud, suletav ja lukustatav värav laiusega vähemalt 5 meetrit. Ajutise pääsla mehitamise kulu kannab samuti Töövõtja ning pakkumuses tuleb pakkujatel lähtuda järgmisest: Ajutise pääsla mehitamisel arvestada ühe julgestustöötaja töötunni tasuks 25 eurot (ilma käibemaksuta). Hankija hinnangul piisab ajutise pääsla mehitamiseks ühest julgestustöötajast. Mehitatud ajutise pääsla kasutamise vajalikkuse üle otsustab Hankija tulenevalt tööde iseloomust. Arvestuslikult ei näe Hankija mehitatud ajutise pääsla järele vajadust rohkem, kui 80 päeva (12 tundi päevas) kogu ehitusperioodi jooksul. Ajutise pääsla plaanilahendus peab vastama lisatud skeemile (Skeem 1) . Ajutise pääsla üldgabariite ja plaanilahendust on lubatud eelnevalt Tellijaga kooskõlastatult optimeerida. Ajutise pääsla kõrval ajutise ehitusaegse turvaaia sees peab olema valgustatud, suletav ja lukustatav värav laiusega vähemalt 5 meetrit. Skeem 1. Ajutine pääsla Nõuded ajutisele pääslale: netopind min 27 m2; uksed kahes otsas (välistatud peab olema tuuletõmbuse tekkimine mõlema ukse lahtioleku ajal); aknad igas seinas; pistikud igas seinas interneti ühenduseks; elektripistikud vähemalt alljärgnevate seadmete jaoks: läbivalgustusseade (kaal ca 850 kg); metallidetektorkaar; lauavalgusti; arvuti töökohad (2tk). toolid 3 tk, riietuskapid töötajatele, kirjutuslaud, laud esemete läbivaatuseks, riiul kaustade hoiustamiseks; ETD seadme (lõhkeaine osakeste avastamise seade) alus; WC – kraanikauss; kaamerad sees 1 tk väljas 1 tk – vaatamisvõimalusega pääslas ja lennujaama valvekeskuses; metallidetektorkaare lähedal, peal ega all ei tohi olla minimaalselt 50 cm kaugusel metallist konstruktsiooni esemeid jms; põrand peab olema tugeva konstruktsiooniga ja ei tohi olla vetruv (detektorkaar ei tohi sammumisel hakata kõikuma, sest läheb siis häiresse); töökeskkond vastavalt nõuetele; prügikast; riidenagi; sisetemperatuur vahemikus 18…22 C . Tööohutus Töövõtja kannab täielikku vastutust kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest ehitusobjektil vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning punktis 2.1.1 6 viidatud lennuohutuse nõuetele. Töövõtja peab määrama objekti töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori, kes on kohustatud muu hulgas: korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; kontrollima tööohutuse plaani järgimist ja seda ajakohastama, kui töös tekib muudatusi; jälgima, et kõik maasisesed ja maapealsed kaablid, torud jm paigaldised ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud; jälgima, et ehitusplatsil töötavad isikud ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega; korraldama ehitusplatsi regulaarsed üldkontrollid (vähemalt 1 kord nädalas), mille kohta koostatakse ehitusobjekti tööohutuse kontrollimise protokollid ning esitatakse Insenerile allkirjastamiseks . Töövõtja peab esitama Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne tööde alustamist vormi kohase eelteate. Töövõtja vastutab kõigi tööde ajal kasutatavate seadmete ja töövahendite vastavuse eest tervisekaitse, töö- ja lennuohutuse ning keskkonnakaitse eeskirjadele, Eesti ametkondade ja Tallinna Lennujaama poolt kehtestatud vastavatele nõuetele ning töötajate poolse tervisekaitse ja ohutusnõuete täitmise eest. Töövõtja peab koheselt kõrvaldama kõik töödega seonduvad tervisekaitse, töö- ja lennuohutuse ning keskkonnakaitse alased puudused. Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele nende ehitusalal viibimise ajal. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava(d) isiku(d). Tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määruse Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, avaldamismärge: RT I, 05.12.2018, 10 nõudeid. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga maapinnast või põrandast kõrgemal paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete ja treppide või redelitega. Kõik ehituskaevikud tuleb varustada treppide või redelitega. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad ehituskaevikud tuleb toestada . Materjalide ladustamine ehituskaevikute ligiduses on keelatud. Keskkonnanõuded E hituse Töövõtja ülesanne on koostada ehitustööde keskkonnategevuskava, mis peab sisaldama infot erinevate ehitusaegsete keskkonnaaspektide ning vajadusel leevendusmeetmete kohta. Töövõtja ülesanne on teostada regulaarselt keskkonnaaspektide ülevaatust objektil. Töövõtja meeskonnas peab olema keskkonnaalase ettevalmistuse ja kogemusega spetsialist, kes jälgib keskkonnategevuskava elluviimist. Keskkonnategevuskava s peavad olema määratletud võimalikud keskkonnaaspektid, nende mõju keskkonnale ning leevendusmeetmed, mida vajadusel rakendatakse. Jäätmekäitlus. Keskkonnategevuskava osana tuleb koostada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava (jäätmekava) arendusprojekti Ehitusetapp 1 raames koostatud KMH aruandes ( ptk 4.15) välja toodud jäätmekäitluse tingimusi ja jäätmeteke leevendusmeetmeid järgides . Võimalikust keskkonnareostusest tuleb viivitamatult teavitada AS Tallinna Lennujaam peadispetšerit numbril 6058461. Kõik territooriumil töötav tehnika peab olema tehniliselt korras ning peab olema välistatud igasuguse reostuse tekkimise oht. Pärast tööde lõppu tuleb esitada jäätmekäitluse aruanne AS-le Tallinna Lennujaam koos jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide ja taaskasutusse läinud jäätmete osakaaluga . Territooriumil viibides peab järgima AS Tallinna Lennujaam keskkonnakaitse eeskirju ja nõudeid. Tööde teostamise ajal tuleb välistada pinnase ladustamist nii, et see tekitaks lindudele võimalik k u kogunemis ja söögiala. Ehitustööde teostamisel tuleb jälgida, et oleks välistatud üle normi müra levik elamualadele. Ehitustööde teostamise ajal tuleb välistada tolmu ja peenosakeste levikut ümberkaudsetele aladele ning lennurajale ning manööverdusteedele. Jäätmekonteinerite paigaldamisel tuleb tagada, et oleks välistatud kolmandate isikute ja lindude/loomade ligipääs jäätmetele. Ehitustööde käigus arvestada Maaparandusseaduse peatükis 7 sätestatud nõuetega . P rojekteerimise ja ehitustegevuse käigus on vajalik arvestada projekteerimistingimustes toodud nõuetega. Lennundusjulgestus Julgestuspiirangualal tööde läbiviimiseks peavad Täitja (sh allhanke korras töid teostavad ettevõtted) poolt töid teostavad töötajad taotlema lennujaama läbipääsuluba ning läbima selle saamiseks kõik vajalikud protseduurid. Kõikidele sõidukitele, mida kasutatakse tööde teostamiseks julgestuspiirangualal tuleb taotleda Tallinna lennujaama sõidukiluba. Tallinna lennujaama läbipääsu- ja sõidukilubade taotlemist reguleerib protseduur „Läbipääsu- ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord Tallinna lennuväljal“. Täitja tasub lennujaama läbipääsu – ja sõidukilubade, nendele kantavate pädevuste ja loa väljastamise eelduseks olevate taustakontrolli ja koolituse eest vastavalt kehtivale Tallinna lennujaama hinnakirjale. Tööde teostamise ajal tagada patrulli teostamiseks töömaal ja selle lähiümbruses vähemalt 1 maastikusõiduk ATV või UTV kasutamine lennujaama julgestusüksusele 24/7. Lennuohutuse tagamine Töövõtja peab tagama kogu ehitusperioodi jooksul õhusõidukite ja neid teenindavate sõidukite ohutuse ja tõrgeteta liikluse. 2.1.1 6 .1 Mõisted Lennuvälja liiklusala Lennuvälja liiklusala - mistahes ala lennujaamas, mida kasutatakse/ kavatsetakse kasutada õhusõiduki maandumiseks, õhkutõusmiseks või lennuki maapealseks manööverdamiseks. Lennuvälja liiklusala hõlmab selliseid kattega või katteta alasid, mida kasutatakse/ kavatsetakse kasutada lennuki takistuseta liikumiseks ja on täiendavalt seotud lennuraja, ruleerimistee või perrooniga. Sellised alad on muuhulgas lähenemisalad, tõusu-alad; lennuraja ohutusribad, rajalõpu ohutusalad ja ruleerimistee ohutusribad (Tsoon 1, 2 ja 3). Lennuriba/ lennuraja ohutusriba Määratletud ala, 300 m lai, k.a. lennurada, lennurajalt kõrvale kaldunud lennukile tekkida võivate vigastuste vähendamiseks ja lennurajalt üle lendava lennuki kaitsmiseks õhku tõusmise või maandumise ajal. Lennuriba/ lennuraja ohutusriba on jaotatud tsoonideks järgmiselt: Tsoon 1: 75 m piires lennuraja teljest ; ja Tsoon 2: Tsoon 1 välimisest servast kuni 150 m lennuraja teljest Rajalõpu ohutusala Sümmeetriline ala pikendatud lennuraja telje kohal/ ümber külgnedes lennuriba/ lennuraja ohutusribaga, mis on eelkõige ette nähtud lennukile vigastusriski vähendamiseks raja ette või sellest üle maandumisel (tsoon 2). Idaosas on see ala 240 m x 90 m ja lääneosas 200 m x 90 m. Ruleerimistee (ohutus)riba Määratletud ala, 47,5 m mõlemale poole ruleerimistee teljest , k.a. ruleerimistee, mille eesmärgiks on ruleerimisteel manööverdava lennuki kaitsmine ja juhuslikult ruleerimisteelt maha sõita võiva lennuki vigastusriskide vähendamine (tsoon 2). Takistuste vabad piirangupinnad Nõuded takistuste vabade piirangupindade kohta (Joonis 2) on erinevad sõltuvalt lennuraja kavatsetavast kasutusest, s.t. õhkutõusmine või maandumine ja lähenemistüüp, ning neid nõudeid rakendatakse sõltuvalt lennuraja kasutusest. Ehitustegevuse eesmärgil on takistuste piirangupindade nõuded esitatud iga etapi joonistel, kus on näidatud lähenemispind (2% alates 60 m lennuraja lõpust) ja üleminekupind (14,3 % alates lennuriba äärest või 150 m lennuraja teljest . Ehitusmasinate ja-seadmete maksimaalsed lubatavad kõrgused seotuna lennuraja lävega on näidatud Joonis 3. Takistuste piirangupindade nõudeid tuleb järgida kõikides ehitustsoonides (tsoonid 1-4). Julgestuspiiranguala Julgestuspiiranguala on osa lennujaama territooriumist, mis on piiratud piirdeaiaga (turvaaed) ning kuhu juurdepääs toimub läbi pääslates teostatava turvakontrolli vastavalt TLL nõuetele. INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET INCLUDEPICTURE "http://ndiza-aviation.com/.cm4all/iproc.php/ols.jpg/downsize_1280_0/ols.jpg" \* MERGEFORMATINET 2.1.1 6 .2 Lennuvälja ehitusaegsete piirangute tsoonid Töid teostatakse neljas ehitustööde ajaks kehtestatud lennuvälja piirangute tsoonis vastavalt tööde vaheetappide joonistele TLL-100 . Joonis TLL-100 on toodud käesoleva Tehnilise Kirjelduse Üldosa lisana 2.1 . Erinevates vaheetappides on tsoonide paigutus vastavalt tööde asupaigale ja iseloomule erinev. TLL-100 joonised on aluseks lennuraja konfiguratsiooni muutmisel, vaheetappide tähtaegade ja öötööde lubatud aegade määramisel. Järgnevalt on toodud tsoonides 1, 2, 3 ja 4 kehtivad piirangud ja eritingimused: Tsoon 1 Tsoon 1 paikneb lennuvälja lennuliiklusalal ning on määratletud kui vähendatud lennuriba/ lennuraja ohutusriba ümber lennuraja (75 m lennuraja keskjoonest ja 60 m enne lennuraja läve). Ehitustööd Tsoonis 1 on lubatud vaid juhul kui lennurajal ei toimu õhusõidukite maapealset manööverdamist, õhkutõuse ega maandumisi. Ehitustööde teostamiseks tsoonis 1 sulgeb Tellija lennuraja lennuliikluseks öisel ajal vastavalt punktis 2.1.1 6 .4 kirjeldatud korrale. Juurdepääs Tsooni 1 tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga, kes omakorda kooskõlastab Töövõtja juurdepääsu TORN’iga. Isikute ja sõidukite ligipääs Tsooni 1 toimub vastavalt punktis 2.1.1 6 .3 viidatud dokumentides kehtestatud nõuetele. Tsoon 2 Tsoon 2 paikneb lennuvälja lennuliiklusalal ning on defineeritud kui välimine lennuriba/ lennuraja ohutusriba, ruleerimisteed ja ruleerimisteede ohutusriba. Ehitustöid Tsoon 2 sees võib teostada ajutiselt ja lokaalselt Tellija koordineerimisel ja need sõltuvad lennuliikluse viisist ning mahust ja ilmastikutingimustest. Piiratud nähtavuse protseduuride korral (nähtavus vähem kui 1000 m) tuleb kõik tööd Tsoonis 2 peatada. Öisel ajal ja lennuliikluseks suletud lennuraja tingimustes on võimalik teostada ehitustöid ilma piiranguteta. Juurdepääs Tsooni 2 tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga, kes omakorda kooskõlastab Töövõtja juurdepääsu TORN’iga. Isikute ja sõidukite ligipääs Tsooni 2 toimub vastavalt punktis 2.1.1 6 .3 viidatud dokumentides kehtestatud nõuetele. Tsoon 3 Tsoon 3 paikneb lennuvälja lennuliiklusalal ning on defineeritud kui perroon ja lennujaama üldala . Ehitustööd Tsoon 3 sees on lubatud päeval ja öisel ajal peale Tellija kooskõlastust. Isikute ja sõidukite ligipääs Tsooni 3 toimub vastavalt punktis 2.1.1 6 .3 viidatud dokumentides kehtestatud nõuetele. Tsoon 4 Tsoon 4 on ehitusala, mis paikneb väljaspool lennuvälja lennuliiklusala ning peab olema lennujaama kinnisest alast eraldatud ajutise turvaaiaga. Lennujaama kinnise ala ja avatud ehitusala vahelise nõuetekohase aia paigaldamise eest vastutab Töövõtja. Takistused, mis ulatuvad üle takistuste piirangupindade, tuleb enne püstitamist kooskõlastada eelnevalt Inseneri/Tellijaga. See kehtib kõigi muudatuste ja tööde kohta lennutegevuse alal näiteks kaevetööd, ajutiselt püstitatavad objektid või seadmed. Alles peale sellise töö või seadme kohta NOTAM’i avaldamist on lubatud vastava tööga alustada. Töövõtja on kohustatud sellistest töödest ette informeerima ning Insener peab koordineerima vastavate lubade saamist ja NOTAM’i avaldamist koos Tellijaga. Lennuvälja piirangutetsoonid paiknevad lennuvälja hooldus- ja lennuliiklusalal ning julgestuspiirangualal, kus lisaks juurdepääsukontrollile kohaldatakse ka muid julgestusmeetmeid. Lennuvälja julgestuspiirangualal töid teostatavatele isikutele väljastatakse peale taustakontrolli, julgestusvalmiduse- ja üldise ohutuskoolituse edukat läbimist Tallinna lennuvälja alalised läbipääsuload. Vastavad nõuded läbipääsulubade väljastamiseks on esitatud AS Tallinna Lennujaam poolt kehtestatud Läbipääsu-ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise korras. Eeldatav aeg isikute kontrolliks ja juhendamiseks kuni loa väljastamiseni on ca 3-4 nädalat. Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et kõik luba taotlenud isikud ei pruugi läbida taustakontrolli ning saada taotletud luba( sid ). Ehitusmasinate ja seadmete maksimaalne kõrgus ( max height of construction equipment ) 2.1.1 6 .3 Tallinna Lennujaama ohutuseeskirjad Tööde teostamisel ja liiklemisel Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil peab Töövõtja juhin-duma nõuetest, mis kehtestatud Tallinna Lennujaama poolt alljärgnevates dokumentides: Dokumendi nr Dokumendi nimetus TK Lisa nr QLO-E-K-01 Kaeve-, tõste- ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennujaama territooriumil Lisa 11 .1 QLO-E-K-01-V-01 Kaeve- ja tõstetööde luba, loa vorm Lisa 11 .2 QLO-E-K-02 Tegevused piiratud nähtavuse korral Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil Lisa 11 .3 QLJ-E-K-03 Läbipääsu-ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord Lisa 11 .4 QLO -K-04 Sõidukite liikluskorraldus Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil Lisa 11 .5 QLO-E-K-05 Raadioside pidamise kord ja fraseoloogia Tallinna lennuväljal Lisa 11 .6 QLO -K- 11 Ebareeglipärasusest ja lennuohutust mõjutavast juhtumist teavitamise kord Tallinna lennuväljal Lisa 11 .7 QLO K - 10 Ohutuse üldnõuded Tallinna lennuvälja kinnisel territooriumil Lisa 11 .8 QKRJ-E-K-04 Tuletööde korraldamine Tallinna lennujaamas Lisa 11 .9 QKRJ-E-K-04-V-01 Tuletööde luba, loa vorm Lisa 11 .10 QLO-E-R-01 Tallinna lennuvälja kaardid Lisa 11 .12 Koolituste ja lubade hinnakiri 2019 Lisa 11 .13 Juhul kui Tallinna Lennujaam uuendab või väljastab uusi täiendavaid lennuvälja territooriumil liiklust, töid ja ohutust reguleerivaid nõudeid ja protseduure, on Töövõtja kohustatud neid järgima. 2.1.1 6 .4 Tööde teostamine tsoonides 1 ja 2, töö öisel ajal Töid lennuvälja liiklusalal Tsoonis 1 saab teostada lennuvabade perioodide jooksul (time window). Tööd peavad valmima õigeaegselt ning olema teostatud vastavalt Inseneri ja Tellijaga kooskõlastatud detailsele tööde plaanile. Sama kehtib tsoonis 2 asuvatel ruleerimisteedel toimuvate tööde puhul, mis on ehitustööde ajaks Tellija poolt ajutiselt lennutegevuseks suletud. Töövõtja peab tööde planeerimisel arvestama, et Tööd tsoonides 1 ja 2 peavad toimuma valdavalt öisel lendude välisel ajal. Tööde teostamine ja juurdepääs tsooni 1 ja 2 tuleb eelnevalt esitada nädala töökavas (nädala töökava näidis vorm TK l isa 1 2 ) ja täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga hiljemalt eelneval päeval kell 15:00. Töötamiseks tsoonides 1 ja 2 ning öisel ajal peab Töövõtja saama Insenerilt kirjaliku juhise Töövõtja poolt esitatud tööetapikohase töökirjelduse alusel. Töövõtja peab rakendama kõik vajalikud meetmed sealhulgas vastavate võtmeisikute, vajalike varuseadmete kohaolu ja materjali tarnimise tagamaks tööetappide õigeaegse valmimise lennuliiklusalas, eriti lendude välisel ajal öötööde käigus, kus peab olema tagatud valmisolek lennutegevuse täielikuks taastamiseks enne ettenähtud tööaja (nt öövahetuse) lõppu. Lennuraja konfiguratsiooni muutmiseks (vt vaheetappide joonis TLL-100) peab Töövõtja koostama kõik vajalikud joonised (lühendatud lennuraja ajutiste markeeringute ja navigatsioonitulede joonis) ja kooskõlastama selle Inseneri ja Tellijaga vähemalt 90 päeva enne etapivahetuse toimumist. Töö öisel ajal ehk öötöö tähendab ajavahemikku kell 00:30 - 06.00. Muul ajal peab lennuvälja liiklusala olema toimiv ilma piiranguteta. Töövõtja peab arvestama võimalusega, et mõnikord võib tööde alustamiseks tsooni 1 (lennurajale) juurdepääs hilineda ca 15 minutit. Töövahetuse, sealhulgas öötöö igakordsel lõpetamisel peab Töövõtja tagama tema poolt kasutuses olnud lennuvälja liiklusaladel õhusõidukite ohutud käitamistingimused ning andma töömaa üle vastava aktiga Tellija kasutusse. Sealhulgas viib Tellija töö lõppedes ja enne lennuliikluse taasavamist läbi ülevaatuse kontrollimaks, et lennuliiklusala vastab lennuohutuse nõuetele. Puudused tuleb Töövõtjal likvideerida koheselt enne lubatud tööaja lõppu. Lennuliikluseks kasutusse võetavad alad peavad olema takistustevabad ning vastama lennuvälja liiklusala piiranguteta kasutamise tingimustele. 2.1.1 6 .5 Piirded ja turvaaed Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Avatud ala ja julgestuspiiranguala vaheli s e statsionaarse (julgestusaed) ja ajuti s e piirdea ia nõuded on toodud punktis 2.13. Ajutise turvaaia ümber tõstmist (nt kahe vaheetapi vahel) tohib teostada ainult Tellija poolt kooskõlastatud plaani alusel (plaan peab saama Lennuameti heakskiidu) ja Tellija poolt määratud julgesustuskontrolli teostajate (G4S vms) juuresolekul. Kui ajutist turvaaeda paigaldatakse turvatsooni sees, siis ei ole julgesustuskontrolli teostajate kohalolek vajalik. Ehitusplatsi ja avatud ala vaheliseks piirdeks loetakse vähemalt 1 500 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut puit- või metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN /m piki piirde ülaserva . Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Piirdeid, hoiatussilte jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Tellija poolt heaks kiidetud. Töövõtja on kohustatud hoidma volitamata isikud ehitusplatsilt eemal. Sõidukite parkimisel, ehitusega seotud ajutiste hoonete paigaldamisel ja materjalide ladustamisel ehitusalal tuleb järgida Lennundusseaduse nõudeid, ning Tallinna Lennujaama poolt kehtestatud nõudeid. Töötamisel tsoonides 2 ja 3 peab ajutine töömaa-ala olema selgelt piiratud ja markeeritud, vastates kõikidele lennujaama normdokumentidele ja rahvusvahelistele lennundusnõuetele. 2.1.1 6 .6 Lennuohutuse eest vastutav isik E nne tööde alustamist peab Töövõtja esitama Insenerile ja Tellijale hekskiitmiseks lennuohu-tuse eest vastutava isiku. Lennuohutuse eest vastutava isik peab: omama kogemusi lennuväljal tööohutuse ja lennuohutuse tagamisel; kontrollima lennujaama territooriumil kehtivate liiklemise, töö- ja lennuohutuse reeglite järgimist ehitustööde ajal ja teostama koostöös Töövõtja tööohutuse eest vastutava isikuga ehitusobjekti iganädalasi töö- ja lennuohutuse nõuetele vastavuse kontrolle ja koostama vastavaid protokolle ; välja töötama tööde teostamiseks lennuohutuse tagamise kava; vajadusel tegema ettepanekuid Töövõtjale juhiste andmiseks ja abinõude rakendamiseks võimalike õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks ning lennuohutuse tagamiseks; kontrollima Töövõtja ja Alltöövõtjate tööd tagamaks õhusõidukite ohutu liiklemise lennuliiklusalal. Kui töid teostatakse lennuliiklusalal, siis tööd koordineeritakse täiendavalt Tellijaga, kes omakorda koordineerib suhtlust TORN’iga. Töövõtja ei tohi alustada töid lennuliiklusalal enne kui vastav töö ja ohutuse abinõud ei ole kooskõlastatud Tellijaga ja ei ole paigaldatud vajalikud ajutised märgid ja piirded, tehtud vajalik ajutine teemärgistus ja rajatud vastav valgustus; Lennuvälja liiklusalal töötamisel peab Töövõtja koheselt täitma kõiki TORN’i juhiseid lennuliiklusala vabastamiseks ja tööde peatamiseks/jätkamiseks liiklusala l . Suutmatus tagada nõuete täitmist või täita juhiseid toob kaasa Töövõtja tegevuse peatamise liiklusala l kuni ohutud tingimused on tagatud; koostama liiklusskeemid Ehitusplatsile ajutiste juurdepääsuteede , patrullteede, turvaaedade ja väravate rajamiseks ja koordineerima vastavaid ehitustöid Tellijaga; korraldama Ehitusplatsile juurdepääsu kontrolli, sh lahendama ajutise pääsla rajamise , sisseseadmise ja ümber tõstmisega seotud küsimusi; vastutama ja korraldama Töövõtja, Alltöövõtjate ja Inseneri sõidukite eskorti lennuliiklusalal vältimaks võimalikke õnnetusjuhtumeid. Sealhulgas tsoonides 1-3 saavad liikuda ainult selleks Tallinna Lennujaama poolt väljastatud lubasid omavad sõidukid ja juhid. Lennuohutuse eest vastutav isik peab viibima töömaa-alal kogu aeg kui toimuvad öötööd või töötamisel tsoonides 1 ja 2. Kui tsoonides 1 ja/või 2 toimuvad tööd nii päevasel kui ka öisel ajal, siis vajadusel võib Lennuohutuse eest vastutavat isikut (Ehitustööde lennuohutuse spetsialisti) asendada parasjagu teostatava töö vastava tööde alalõigu projektijuht või objektijuht, olles eelnevalt Ehitustööde lennuohutuse spetsialisti poolt instrueeritud. Kõik asendamised tuleb kooskõlastada Inseneriga. Tööprogramm, vaheetapid Vastavalt lepingu tingimustele peab Töövõtja esitama Insenerile ja Tellijale heakskiitmiseks üksikasjaliku tööprogrammi. Ehitustööd toimivad avatud liiklusega lennujaamas, mistõttu on vajalik, et üksikasjalik tööprogramm esitatakse heakskiitmiseks mitte hiljem kui 28 päeva enne tööde algust, kuna ehitustöödega kaasnevatest muudatustest on vaja informeerida lennufirmasid, lennujaama kasutajaid, lennujuhte jm osapooli. Tööde käigus peab Töövõtja esitama Inseneri nõudmisel korrigeeritud tööprogrammi, kui eelnev tööprogramm ei vasta tegelikule tööde käigule või Töövõtja kohustustele. Tööprogramm peab sisaldama muu hulgas: tööde järjekorda ja ajakava, kuidas Töövõtja kavatseb Tööd teha; Töö tegemisel tehnoloogiate ja vaheetappide üldkirjeldust, sh. vaheetappide üleminekute tegevuskavasid; Tööetappide kohaseid töökirjeldusi; olulisemaid katsetusi, , Tellija personali koolitusprogrammi; lennuohutuse tagamise abinõusid, jms. Tööde ajakava peab olema koostatud MS Project või muus sarnases formaadis ja sisaldama töömahuloendis kirjeldatud vähemalt neid töid, mis puudutavad vaheetappides ettenähtud põhilisi töid, lennuvälja konfiguratsiooni muudatusi, olulisi katsetusi ning töid, mis kuuluvad Inseneri poolt vastuvõtmisele ja dokumenteerimisele. Tööprogrammi koostamisel arvestada lepingus ja TK L isa 2 määratletud Tellija ajakavast. Tööde kava peab arvestama punktis 2.1.15 lennuohutusele esitatud tingimustega. Materjalide transport ja ladustamine objektile peab olema eelnevalt kooskõlastatud Inseneri ja Tellijaga. Töövõtja peab koostama tööde käigus tööprogrammis esitatud tööetappide kohta tööetappidekohased töökirjeldused arvestades et: Töövõtja peab esitama tööetappide kohased töökirjeldused Insenerile kooskõlastamiseks enne vastava tööetapi algust; tööetapikohased töökirjeldused peavad olema kooskõlas vastaval e tööetapile kehtivate seadusandlike normide ja nõuetega sh Lennujaama Nõuetega; tööetapikohases töökirjelduses esitatakse: tööde eest vastutavate isikute nimed ja amet; ressursid (seadmed/mehhanismid/ sisseseade, töörühm, kasutatavad materjalid); materjalidele esitatavad nõuded; ettevalmistavad etapid (alustamise eeldused), load, kooskõlastused; tegevused lennuohutuse nõuete täitmiseks; tegevused tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmiseks; liikluskorraldus; töö teostamine (protseduurid, ajagraafik, metoodika, iseärasused); tööetapi vastuvõtmiseks esitatavad dokumendid; viited normdokumentidele; mõõtmised ja katsetused, nende sagedus ja lubatavad hälbed; kvaliteedikontroll ja lubatud tolerantsid; teavitamine (isikute nimed ja allkirjad, keda on teavitatud konkreetsest töökirjeldusest); Töökirjeldus peab olema nii üksikasjalik ja informatiivne, et selle kirjelduste põhjal on võimalik töö teostada ja dokumenteerida. Talveperioodil peab instrumentaalmaandumissüsteem (kursimajakas ja glissaadimajakas) olema lennuraja mõlemas suunas toimiv. See puudutab vaheetappide 1 kuni 3 tööde planeerimist. Talveperioodil põhitöid lennurajal teostada ei saa. Talveperiood tähendab ajavahemikku 01. november kuni 31. märts. Vastavalt ilmastikutingimustele on Tellijal õigus vajadusel lühendada või pikendada talveperioodiks kehtestatud lennuvälja käitamise tingimusi (Tabel 2). Tööde kavandamisel ning läbiviimisel tuleb arvestada, et tegemist on toimiva lennujaamaga. See tähendab, et kõikide tööde jaoks vajalikud masinad ja seadmed peavad olema dubleeritud selliselt, et kui tööde käigus tekib oluline tõrge (nt remix masinate rike), siis on olemas asendusmasinad või -seade, et tööd ei seiskuks ja lennuraja avamine ette nähtud ajal on tagatud. Tööde planeerimisel peab Töövõtja arvestama, et Tellijal on õigus ühe kuu pikkuse etteteatamisajaga mitte lubada ehitustööde teostamist lennuvälja liiklusalas kalendrikuu iga nädala ühel ööl. Joonisel TLL-100 ( TK Lisa 2 . 1 ) on esitatud informatiivne tööde ajagraafik. Nii informatiivsel ajagraafikul kui ka all olevates ehitustööde vaheetappides on ära toodud ainult põhilised lennujaama opereerimise seisukohast olulised tööd. Tööprogrammi koostamisel tuleb Töövõtjal arvestada kõigi töödega ja joonisel Eelprojektis ning Põhiprojektis esitatud töödega, samuti vaheetappide teostamise järjekorraga. Tööprogrammi koostamisel tuleb lähtuda joonisel TLL-100 toodud andmetest, Tellija tingimustest , Lennujaama Nõuetest ja projektdokumentatsioonist. Olemasolevate tehnosüsteemide toimimise tagamine Järgnevad lennuliiklusala valgustuselemendid peavad olema toimivad kogu ehitustööde aja: Lennuraja servatuled (2 vooluringi) vastavalt lennuliikluse tarbeks kasutuses olevale lennuraja pikkusele; Läve tuled (THR lights) (2 vooluringi kummagi suuna jaoks, võivad olla ajutiselt ühendatud servatulede vooluringidega) Lennuraja lõputuled (2 vooluringi kummagi suuna jaoks, võivad olla ajutiselt ühendatud servatulede vooluringidega) PAPI (2 vooluringi kummagi suuna jaoks) Ruleerimistee ja viitade vooluringid (suletud TWY tuled ei tohi olla kasutuses) Lähenemistuled suunaga 08 (2 vooluringi) . Vaheetapi II ajal tagada navigatsioonisüsteemide kasutus vastavalt tabelile TK Lisa 2 .2 (miinimumnõuded) . Kui olemasolevate ja/või uute rajatud tehnovõrkude ning seadmetega ei suudeta tagada eeltoodud tulede ja seadmete tööd, tuleb vajadusel kasutada ajutisi lahendusi. Kui töös-olevate elektrivarustuse paigaldiste renoveerimisel on vaja neid välja lülitada, siis tuleb tagada tarbijate ajutine varustamine. Olemasolevad meteoroloogilised seadmed peavad olema töökorras täppislähenemise ILS suuna jaoks kõigi vaheetappide ajal. Kõikide kommunikatsioonide ajutised katkestused või ümberühendamised tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga ning kajastada nädala tääkavas. Kvaliteedi tagamise plaan Töövõtja peab koostama enne tööde algust projektipõhise kvaliteedi tagamise plaani. Plaan tuleb kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga. Kvaliteedi tagamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi tööde kvaliteedi tagamise protseduure ja tegevuste kirjeldusi: Lepingu üldandmed ja projekti lühikirjeldus; Riskide (k.a. keskkonnariskide) hindamine ja nende maandamise abinõud; Töövõtja organisatsioon; Võtmeisikute ülesanded ja vastutus; Tugiteenused; Kommunikatsioon sh, Koosolekud kirjavahetus ja dokumentide kontrollimise ning edastamise protseduurid; aja- ja finantsjuhtimise protseduurid; aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid; Tööde, materjalide ja seadmete kvaliteedi tagamise protseduurid: Tööde ja materjalide kvaliteedi tagamise protseduurid; Materjalide kvaliteedi tagamine; Seadmete kvaliteedi tagamine; Testid, katsed, mõõtmised sh loetelu tabeli vormis kõikidest testides ja katsetustest, nende sagedus, katsetuse metoodika, kvaliteedi nõuded, lubatud hälbed; Laboratoorium; Tööprojektide kvaliteedi tagamise protseduurid, sh tööprojektide sisemine kontroll; Tööde üleandmise protseduur, sh dokumenteerimine ja koolitused lennujaama teenindavale personalile vaheetappide kaupa; Keskkonnategevuskava järgimise tagamine; Liikluskorralduse ja –ohutuse tagamise protseduurid; Tööohutuse nõuete kontroll ja järgimine; Lennuohutuse nõuete kontroll ja järgimine; Tööde dokumentatsiooni koostamise, kontrollimise protseduur ja kaustade süsteem; Tööprojektide dokumentatsioon; Teostusjoonised; Ehitustööde päevikud; Tehtud ja kaetud tööde aktid; Testide, katsetuste protokollid; Töömahtude mõõteprotokollid; Töökoosolekute protokollid; ja muud ehitustöid iseloomustavad dokumendid. Projekti portaali pidamise kord ja ülesehitus, sisukord Tööde puudustest teavitamise ja puuduste kõrvaldamise protseduur; Tööde dokumenteerimiseks vajalik standarddokumentatsioon; Garantiiaja tegevused; Kvaliteedi tagamise kava täiendamine. Töökoosolekud Tööde teostamise ajal peetakse regulaarseid kuukoosolekuid projekti üldise planeerimise ja progressi jälgimiseks , iganädalasi projekteerimiskoosolekuid projektlahenduste esitlemiseks ning projekti - ja objektikoosolekuid tööde detailsema teostamise ja tehniliste küsimuste arutamiseks . Koosolekutel peavad Töövõtja poolt osalema asjakohased projekti- ja objektijuhid (võtmeisikud) ning nii Tellija, kui Inseneri esindajad . Vajadusel peetakse võimalike tehniliste või lepinguliste probleemide lahendamiseks erakorralisi koosolekuid. Objektikoosolekud toimuvad Töövõtja objektikontoris, kuukoosolekud ja projekteerimiskoosolekud toimuvad Tellija administratiivhoones Lennujaama tee 12. Kuu-, projekti- ja objekti koosolekute pidamise ajad lepitakse Lepingu osapoolte vahel kokku Avakoosolekul. Kuukoosolekute , projekteerimis- ja objekti koosolekute protokollid koostab Insener ja need allkirjastatakse Töövõtja, Inseneri ja Tellija esindajate poolt. Projekteerimis- ja o bjektikoosolekute protokollid koostab Insener ja need allkirjastatakse Inseneri ja Töövõtja ja Tellija projektijuhtide poolt. Insener saadab koosolekute protokollid Lepingu osapooltele kommenteerimiseks kolme tööpäeva jooksul peale vastava koosoleku toimumist. Insener saadab koosolekute päevakavad Lepingu osapooltele vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Aruandlus Töövõtja peab esitama Insenerile tööde kuuaruanded töö progressi kohta vastavalt lepingus nõutud ning tööde kvaliteedi plaanis kirjeldatud sisule ja vormile, sealhulgas peavad kuuaruanded andma ülevaate tööde üldisest progressist lähtuvalt kehtivast ajagraafikust, tööde tegelikust maksumusest, tööde kvaliteedist ja üleskerkinud probleemidest ja nende lahendustest. Kuuaruanded peavad sisaldama fotosid ja graafikuid tööde kohta. Kuuaruanded peavad sisaldama ehitusobjekti iganädalasi töö- ja lennuohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise protokolle. Kuuaruanne esitatakse kooskõlastamiseks Tellijale. Kuuaruanne peab sisaldama eelarvelisi prognoose lõpliku Lepingusumma kohta. Tööde dokumenteerimine Töövõtja peab koostama ja pidama ehitustööde dokumentatsiooni vastavalt Ehitusseadusele ja muudele õigusaktidele. Tööde ajal tuleb ehitustööde dokumentatsiooni, sealhulgas tööprojekte ja nende muudatusi, teostusjooniseid, ehitustööde päevikuid, kaetud tööde akte, töökoosolekute protokolle ja muid ehitustöid iseloomustavaid dokumente hoida Töövõtja objektikontoris. Inseneri ja Tellija personalil on juurdepääsu õigus kõigile nendele dokumentidele igal mõistlikul ajahetkel. Dokumentidele peab olema pidev juurdepääs ka projekti portaali kaudu (vt ka punkt 1.3). Enne tööde algust tuleb üks eksemplar tööjoonistest esitada paberkandjal Tellijale kooskõlastamiseks. Töövõtja peab looma reaalajas toimiva internetipõhise projekti portaali FTP serveris või muus turvalises interneti keskkonnas projekti ja ehitustööde dokumentatsiooni haldamiseks. Projekti portaali ülesehitus ja pidamise kord esitatakse kvaliteedi tagamise plaanis. Kõik teostusjoonised täpsustada vastavalt lõplikule paigaldusele ja arhitektuursetele joonistele, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märkida pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustada töid teostanud firma rekvisiitidega ja kuupäevaga. Kõik üleantavad teostusdokumendid (ka kasutusjoonised) tarnitakse digitaalvormis CD-l *.dwg ja *.pdf formaadis ja 2 eks. paberkandjal A4 formaati köidetuna ja nummerdatuna. Kõik üleantavad dokumendid peavad omama ühtset numeratsiooni ja sisukorda. Kõikidel kaustadel peab olema sisukord ja kõik lehed ning joonised peavad olema nummerdatud. Samuti peavad digivormis üleantavad dokumendid(failid) olema koondatud ühtsesse süsteemi, lisatud peab olema kõikki faile hõlmav sisukord ja faili nimedest peab olema lihtsalt ja selgelt arusaadav, millise dokumendiga on tegemist. Teostusjooniste osana tuleb Tallinna lennuvälja geodeetilisel alusplaanil esitada lennuvälja kohta komplektselt ühel joonisel koonvõrkude plaan ja kaevude tabel , mis katab kõiki Tallinna lennujaamale kuuluvaid kinnistuid. Dokumentatsioon tuleb esitada vastavalt MKM 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Kui dokumentatsiooni koostamise hetkel kehtib uuem redaktsioon, siis tuleb järgida selles esitatud nõudeid. Teostusjooniste l tuleb ära näidata kõik tööde käigus likvideeritud maa-alused rajatised (kaablid, kaablikanalisatsioonid, kaevud, torustikud, vundamendid jne). Täitedokumentatsiooni hulgas tuleb muuhulgas esitada iga tööliigi kohta eraldi koondteostusjoonis (näiteks kaevikud, mullatööd, aluste ehitus, asfalteerimine, betoonitööd jne). Teostusjooniste juurde kuuluvad ruumitabelid, ruumikaardid ja tarindite nimekiri peavad olema koostatud ja täidetud vastavalt Tellija poolt ette antud tabelipõhjadele, mis võimaldab ruumiandmete automaatset sisestamist kinnisvarahaldussüsteemi ELKIS. Töövõtja annab Tellijale üle Inseneri poolt eelnevalt kontrollitud ja kooskõlastatud täite dokumentatsiooni digitaalselt ja paberkandjal kahes eksemplaris enne Tööde Vastuvõtuakti väljastamist. Täitedokumentatsiooni täpne ülesehitus tuleb eelnevalt Tellija ja Inseneriga kooskõlastada. Töövõtja peab arvestama, et Tellijale esitatav täitedokumentatsioon peab olema oluliselt detailsem kui kasutusloa taotlemiseks omavalitsustesse esitatav täitedokumentatsioon. Koos täitedokumentatsiooniga tuleb esitada ka BIM teostusmudel. Teostusmudeli detailsus peab olema vähemalt võrdväärne ehitusetapi I toestusmudeliga ning mudeli ülesehitus peab olema sarnane (vt TK Lisa 14 ). Mudeli elementidele tuleb sisestada elemendi kohta käiv oluline info sh ehitus- ja/või paigaldusaasta, ehitaja ja/või tootja nimetus, toote puhul mudel ja/või tootekood, materjal, lõplikud mõõtmed jne. Koos täitedokumentatsiooniga esitatakse Tellijale teostatud tööde reaalsete maksumuste tabel projektialade ja konstruktsioonide kaupa , mida Tellija saab kasutada rajatiste raamatupidamislikul arvele võtmisel. Tabeli täpne ülesehitus kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. BIM teostusmudelist tuleb esitada vähemalt kaks versiooni: käesoleva töövõtu mahu teostusmudel ning lisaks mudel, kus viimane on kokku tõstetud ehitusetapi I teostusmudeliga. Töövõtja peab esitama kvaliteedi tagamise plaanis ehitustööde dokumenteerimise, dokumentide menetlemise ja säilitamise korra ning dokumentide loetelu. Ajutised tööd Ajutiste tööde all mõistetakse kõiki ajutise iseloomuga töid ja rajatisi, mis on vajalikud alalise töö tegemiseks vastavalt projekti eesmärgi saavutamiseks. Need on ka ajutised tööd ja rajatised, mis on vajalikud ohutu lennuliikluse tagamiseks, sealhulgas eraldustarade ja ajutiste lennuraja tulesüsteemide rajamine, sealhulgas ajuti ne läv i 26 ning PAPI 26 süsteem, ajutised teekatete markeerimistööd ja ajutiste markeeringute eemaldamine, ajutised turvaaiad sh ajutised patrullteed turvaaia ääres , punkt 2.1.15 tegevuste ja nõuetega seotud tööd, jms. Ajutise julgestusaia nõuded on toodud punktis 2.13. Ajutiselt suletud lennuliiklusala osad peavad olema vastavalt EASA/ICAO nõuetele tähistatud (vajadusel kaetud). Ajutiste tööde ja rajatiste jaoks peab Töövõtja arvutuste, jooniste ja töökirjelduste alusel koostama tööprojekti, mis tuleb Inseneri ja Tellija poolt heaks kiita. 2)3) Ajutiste tööde mahtu kuulub ka veetõrje kaevikutest ning olemasoleva veetaristu töö tagamine, sh sademevee äravool, tuletõrje veevarustus jms ehituse ajal. Töövõtja ja inseneri objektikontorid Töövõtja peab korraldama ehitusobjektil kooskõlas Tellijaga Töövõtja ja Inseneri objektikontori. Töövõtja objektikontoris peab olema piisava suurusega ja vajaliku sisseseade ning varustusega ruum vähemalt 16 inimesele töökoosolekute pidamiseks (sh nõupidamiste laud, dataprojektor ja ekraan) . Töövõtja objektikontoris peab olema ruum ehitustööde dokumentatsiooni hoidmiseks. Töövõtja peab paigaldama Inseneri objektikontori tööruumid järgnevas komplektsuses: Üks ruum kogupindalaga minimaalselt 18 m2; Lukustatav, varustatud elektriga, valgustusega, elektrikütteradiaatoritega ning sideliiniga; Kontoriruum on varustatud kokku vähemalt 2 statsionaarse töökohaga, iga töökoht peab olema varustatud järgmise mööbliga: kirjutuslaud sahtlitega + kontoritool, min. 3 jm riiulipinda kiirköitjate paigutamiseks igale töökohale; Nõupidamiste laud 10-le inimesele koos toolidega. Töövõtja tagab omal kulul Töövõtja ja Inseneri objektikontori pideva valve ning tasub elektrikulud. Objektikontorid peavad olema sisse seatud 28 päeva alates Lepingu sõlmimisest ning need tuleb vabastada hiljemalt 28. päeval arvates Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Tööde mahamärkimine, mõõdistamine Ehitusgeodeetiliste mõõdistustööde läbiviimisel tuleb juhinduda järgnevast: MKM määrus „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ehitusgeodeetiliste tööde läbiviimist reguleerivad õigusaktid. Tööde ettevalmistavate mõõdistuste ja mahamärkimiste käigus peab Töövõtja: kontrollima projektis etteantud rajatiste ja maapinna kõrgusarvude vastavust tegelikule situatsioonile looduses; erinevuste või puuduste ilmnemisel projektides viivitamatult teavitama Inseneri; mahamärgitavate elementide vajaduse ja detailsuse kooskõlastama eelnevalt Inseneri ja Tellijaga; kõik objektil mahamärgitud punktid peale punkti tähistamist mõõdistama. Töövõtja peab säilitama algseid mõõdistusandmeid ja tasandusarvutusi digitaalselt. Need tuleb Tellija või Inseneri nõudmisel esitada; maha märkima ruleerimisteede ja kõikide teede piketaaži 25 m intervalliga; vajadusel määrama kõigi olemasolevate ruleerimisteede ja kõikide teede- ning maapindade täpsed kõrgused ristprofiilidena mitte üle 25 m intervalliga kogu ala ulatuses; enne kõrguste mõõdistamist fikseerima alade telgjooned. Telgjooned peavad jääma lähtekohaks kõikidele ristprofiilidele; Kõikide teostatud mahamärkimistööde kohta peab Töövõtja koostama mahamärkimistööde akti, mis kooskõlastatakse Inseneri poolt. Täpsusnõuded mahamärkimisel ja situatsiooni mõõdistusel on järgmised: Mahamärkimisel tuleb arvestada mõõtkava M 1:500 täpsusnõuetega. Mahamärkimistäpsus rajatud mõõdistusvõrgu lähimate punktide suhtes peab vastama projektis esitatud elementide täpsusklassile. Kui plaanilised koordinaadid on esitatud 0,1 m täpsusega ja kõrgused 0,01 m täpsusega, siis peab mahamärkimistäpsus olema plaaniliselt 10 cm ja kõrguslikult 1 cm jne; ehitusobjektile paigaldatud ajutistele reeperitele tuleb kohandada mõõdistusvõrgule esitatud täpsusnõudeid, määratud kõrguste äärmised vead lähima geodeetilise võrgu punkti suhtes ei tohi olla suuremad kui 5cm; teede ehituse geodeetiliste tööde lubatud hälbed on esitatud MKM määruse 03.08.2015 nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded TK L isa 8 ja 9 ; Frees-projektide jaoks tehtavatel topo -geodeetilistel mõõdistustel ei tohi püsikatendi mõõdistuspunkti kõrguslik viga lähima mõõdistamisvõrgu punkti suhtes ületada ±2 cm; Frees-projektide jaoks tehtavatel topo -geodeetilistel töödel ei tohi katendi mõõdistamisel kasutada reaalaja GPS tehnoloogiat, juhul kui kasutajast mitte sõltuvate kõrguslike vigade tekkimine ei ole välditav; Märkimistööde lubatud hälbed: tee telje/katte serva plaaniline asend ± 1 cm; väljamärgitava punkti kõrgusarv ± 5 mm; mullatöödel väljamärgitava punkti kõrgusarv ± 3 cm. Üldehituslikud mahamärkimistööd peavad vastama ja täpsusnõuded on esitatud Tarindi RYL 2010 ( Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset ) Ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetes, kvaliteediklass II ja ICAO/ EASA nõuetes. Töövõtja peab tagama Insenerile mõõdistustööde meeskonna koos vastavate seadmetega märkimistööde ja lõpetatud tööde kontrollimiseks. Teostatud tööde mõõdistamisel tuleb võtta arvesse seda, et mõõdistusandmete põhjal tuleb koostada ka BIM teostusmudel (vt punkt 2.1.22). Projekteerimine , BIM Töövõtja peab teostama kõik vajalikud projekteerimistööd ja koostama tööprojektid vastavalt Eelprojekti ja Põhiprojekti lahendustele ning käesolevas tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Töövõtja peab koostama tööprojektid ja tööjoonised kõikide tööde kohta, mis on vajalikud Alalise või Ajutise Töö tegemiseks. Tööprojektid tuleb koostada vastavalt EVS 932:2017 määratud tööprojekti staadiumile. Lisaks tuleb töövõtjal koostada tehaseliste toodete detailide ja sõlmede joonised, tootejoonised ja muud joonised, mille koostamine ei kuulu EVS 932:2017 tööprojekti staadiumi koosseisu, kuid on ehitustööde läbiviimiseks ja kontrollimiseks vajalikud. Eelprojektis ja põhiprojektis (TK Lisa 4 ja 5) projekteeritud lahenduste kohta on koostatud BIM mudel (TK Lisa 7). Kogu käesolevasse töövõttu kuuluv projekteerimistöö tuleb teostada ka kolmemõõtmelises infomudelis (BIM) . Infomudeli konstruktsioonielemendid peavad sisaldama olulisi andmeid materjalide kohta. Näiteks betooni korral on nendeks tugevus klass , külm a kindlus, koormusklassid , kihipaksus . Valgustite, kilpide ja navigatsioonitulede korral on nendeks seadme tootja nimetus, tootekood ja täpne mudeli nimetus koos oluliste parameetritega . Maa-aluste kommunikatsioonide puhul kommunikatsiooni liik, toru dimensioonid ja materjal. BIM projekteerimisel võtta eeskuju Common InfraBIM Requirements 2019 . Töövõtja peab kõiki projekteeritud lahendusi Tellijale ja Insenerile esitlema ja esitluse käigus põhjendama Tellija tingimustes toodud nõuete täitmise. Projektide esitlemine on Tellija ja Inseneri kooskõlastuse saamise eeltingimus. Projektide esitlemine toimub iganädalaste projekteerimis koosolekute raames. Esitlusel pea vad osalema projektlahendus t e otsesed autorid. Esitlemisele kuuluvad ka navigatsioonitulede juhtimissüsteemi (ALCMS) demod, millede esitlusele on kaasatud EANS esindajad. Töövõtja peab koostama rajatiste ja seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid. Kasutus- ja hooldusjuhendid tuleb esitada koos tööprojektiga. Rajatiste ja paigaldatavate seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid peavad olema koostatud selliselt, et need vaatleksid rajatiste ja seadmete funktsiooni kui tervikut ja oleksid kolmandatele osapooltele arusaadavad (näiteks hooldusfirma) . Rajatiste ja paigalda ta vate seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid peavad muuhulgas sisaldama: Lennuliiklusala suve ja talihoolde meetodid ja materjalid sh betoonkatete vuukide hooldus, markeerimine; Jäätõrjealade sademevee ja jäätõrjevedelike kogumis- ja ärajuhtimissüsteemid e kasutamine ja hooldus ; Lumekogumisalade sademe- ja lumesulamisvete ärajuhtimissüsteemide kasutamine ja hoold u s; Teenindus- ja patrullteede hooldus; Drenaaži ja sademevee süsteemide hooldus, sh kraavide hoolduse meetodid vältimaks kraavide kinni kasvamist; Siibri te , mahuti te ja pumpla te kasutamine ja hooldus ; Sademevee, vee ja kanalisatsiooni monitooringu ja juhtimissüsteem i kasutamine ja hooldus ; Mootorite testala hooldus; RWY, ja perroonialade tulede süsteemi ja tulede juhtimissüsteemi hooldus; Navigatsioonisüsteemide kasutamine ja hooldus; Piirdeaia hooldus ; Alajaama täiendavad tööd; Haljastuse hooldustööd . Vajadusel peab Töövõtja tellima projektidele või selle osadele ekspertiisi. Tellija personali koolitamine Töövõtja peab läbi viima koolituse Tellija poolt valitud personalile kõigi töövõtulepinguga ette nähtud konstruktsioonide osade ja tehnosüsteemide korrektseks ja hoolikaks teenindamiseks, juhtimiseks ja hooldamiseks enne vastavate seadmete või rajatiste käiku andmist ja enne lõpliku tööde vastuvõtuakti väljastamist Inseneri poolt. Koolitus peab olema läbi viidud kvalifitseeritud ja selleks volitatud töövõtja isikkoosseisu poolt iga üksiku konstruktsiooni või tehnosüsteemi osas eraldi ning peab jätkuma läbi töövõtuperioodi, kuni tööde lõpliku ülevõtmiseni Tellija poolt, kui lepingu kokkulepped või üldised lepingutingimused ei nõua pikemat perioodi või nagu Tellija ja Töövõtja vahel vastastikku kokku lepitud. Vajadusel tuleb Tellija spetsialistidele organiseerida tehasekoolitus( ed ). Lennuvälja tulede juhtimissüsteemi koolitus tuleb läbi viia täiendavalt Tellija personalile ka Lennuliiklusteeninduse AS personalile (TORN). Koolitused tuleb läbi viia kas eesti või inglise keeles. Koolituse läbiviimise kohta tuleb koostada protokollid ning esitada muud asjasse puutuvad koolitamise taset ja sisu kinnitavad dokumendid, diplomid, sertifikaadid, jms. Ehitusplatsi ettevalmistamine Ehitusplatsi puhastamine Ehitusplatsi puhastamise käigus tekkinud materjalid, mis osutuvad Tellijaga kooskõlastamisel mittevajalikuks või mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu Eelprojektis või Põhi projektis, lähevad peale Tellija kooskõlastust Töövõtja omandisse. Töövõtja omandisse ei lähe freespuru ja kõik demonteeritavad seadmed , kui ei ole kokku lepitud teisiti . Raadamine, juurimine, ehitusplatsi puhastamine Tehnilise kirjelduse käesolev osa käsitleb kõiki ehitusobjekti maa-alal tehtavaid raadamis- ja juurimistöid ning maa-ala puhastamisega seotud töid, samuti nimetatud tööde tegemiseks vajaminevaid masinaid ja kuluvat tööjõudu. Raie ja haljastustööd Tallinna linna territooriumil: 1. Lubatust kõrgemad, takistustevaba piirangupinda segavate puude ja puude rühmade raie: vastavalt hoolduskavale ning lisas märgitud puudele. 2. Säiliva haljastuse kaitsmine: vastavalt hoolduskava peatükile 3.2.3. 3. Ümberistutamine: vastavalt hoolduskava peatükile 3.2.4. 4. Haljastuse rajamine: vastavalt hoolduskava peatükile nr 4. Raadamine Rae valla territooriumil 1. Lubatust kõrgemate, takistustevaba piirangupinda segavate puude raadamine Lennujaama (65301:002:1503) ja Pilvevälja (65301:002:1623) kinnistutel vastavalt hoolduskavale ja TK Lisa 1.2 hanke mahu joonisel näidatud mahus . 2. Raadamisel järgida raierahuks seatud kuupäevi. 3. Raadamisel teostada juurimine, et tagada maapinna niidetav u s . 4. Pärast raadamist taastada maa pind nii, et oleks tagatud ohutu niitmine rootorniidukiga . Teostatavad tööd Töövõtja peab projektdokumentatsiooniga ette antud maa-alal tegema raadamis- ja juurimistööd ning maa-ala puhastamistööd selle ala koguulatuses või siis ulatuses, mille määrab Insener. Siia hulka kuulub ka kasvama jäävate puude, võsa, põõsaste ja muude objektide kaitsmine töö käigus tekkida võivate vigastuste eest. Ehitusobjektilt langetatud puude töötlemisel ja teisaldamisel peab lähtuma Metsaseadusest , Lennundusseadusest ning metsamaterjali kasutamise omanikupoolsetest nõuetest. Rajatise alla jääva huumusliku mullakihi peab eemaldama. Raadamine tähendab tehnilises töökirjelduses maa alalt puude, võsa ja põõsaste ning maha langenud puude eemaldamist ja äravedu , sealhulgas: raietöid teostatakse ainult projektiga kindlaks määratud alal; puude langetamisel tuleb saagida võimalikult maapinna lähedalt; kõik projektiga või Inseneri poolt alles jätmisele kuuluvad puud, põõsad või mistahes taimed tuleb jätta objektile kasvama; säilitatava puu kõrvalt tuleb soovitud puud eemaldada võimalusel talvel – täislehes puule on valgustingimuste ja mikrokliima muutumine suurem stress; säilitatava puu lähedusse jäävaid eemaldatavaid puid ei tohi maapinnast välja kiskuda või kopaga kaevata – see võib kahjustada ka kaitstavate puude juurestikku; Vältida raieid lindude pesitsusaegadel. Juurimine tähendab tehnilises kirjelduses maa-alalt kogu maapinna aluse soovimatu taimse materjali, nagu kännud, juured, maetud puud eemaldamist ja äravedu , sealhulgas: eemaldatakse kännud, juured, maetud puud, jms; juuritakse projektiga kindlaks määratud või Inseneri poolt näidatud alad, sealhulgas alad, kuhu kaevatakse äravoolukraavid, dreenide kaevikud ja kust eemaldatakse sobimatu pinnas ning ehitatakse rajatisi; täidetakse juurimisel tekkinud augud auke ümbritsevale pinnasele omadustelt ja tugevuselt sarnase sobiva pinnasega. Maa-ala puhastamine tähendab maa-alale lõpetatud, viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist. Puhastamistöid tuleb teha Projektiga kindlaks määratud maa-ala ulatuses või selle ala ulatuses, mille määrab Insener. Maa-ala puhastamine hõlmab järgmisi töid: eemaldatakse alalt postid, mastid; täidetakse ja tihendatakse pinnases olevad augud; likvideeritakse mahajäetud teed; enne objekti üleandmist niidetakse hein või muru; eemaldatakse kivid ja rahnud ning muu sobimatu materjali (ehituspraht, konstruktsioonide varemed, olmepraht jne.); kõik töövõtted ja meetodid, mida tööde tegemiseks kasutatakse, peavad olema Inseneri poolt aktsepteeritud. Raadamisele ja juurimisele kuuluva maa-ala, nagu ka üksnes raadamisele kuuluva maa-ala ulatuse ja piirid määrab kindlaks projekt või Insener. Projekt või Insener määrab ära ka maa-alal paiknevad objektid, mis tööde käigus alles jäetakse. Töömaalt väljapoole jäävaid puid ja põõsaid, mis vastavalt joonistele või Inseneri poolt kehtestatule kuuluvad säilitamisele, tuleb kaitsta ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste ning otsese hävimise eest. Raadamis- ja juurimistööde, samuti ehitusplatsi puhastamistööde käigus tekkinud jäätme d tuleb käidelda ühel või mitmel allpool nimetatud viisil: purustamine hakkpuiduks; jäätmete ladustamine selleks ettenähtud alale. Ehitusobjekt ja sellega piirnevad alad peavad jääma viimistletud väljanägemisega. Maa-alale ega selle lähedusse ei tohi jääda jääkmaterjali ega nende hunnikuid. Rajatise alla jääva huumusliku mullakihi peab eemaldama kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada maa-alal ja kasutada hiljem haljastamisel. Üleliigne pinnas ja materjal tuleb nõuete kohaselt utiliseerida. Vastavuse kontroll Tööd peab kontrollima Töövõtja esindaja ning tööde teostamine peab toimuma Inseneri heakskiidul. Kui Insener peab tööde teostamistaset ebarahuldavaks, peab Töövõtja rakendama meetmeid ilmnenud puuduste/vigade kõrvaldamiseks. Likvideeritud võsa tüükad võivad olla 10-15 cm pikad, puude kännud kuni 30 cm. Säilitatavad puud peavad olema vigastusteta. Säilitatava puu all ei tohi pinnas olla liigselt tihenenud: kätte võetuna peab muld surumisel kergesti lagunema. Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine, ladustamine Töö ulatus Konstruktsioonide lammutamine (kaasa arvatud truubid, kaevud ja torustikud, betoontalad ja –sambad, tugiseinad, betoon- ja võrkaed, lennuliiklusala tuled, tulekaevud ja mastid ning muu sarnane konstruktsioonide raamesse jääv) sisaldab kaevetöid, täitmist, lammutamist/ demonteerimist ja Töövõtja poolt objektilt kõrvaldamist või Inseneri nõusolekul paigutamist objektile sobival viisil või transportimist vastavasse kohta või lattu, kui Insener seda nõuab. Tööde kirjeldus Tööde teostamisel tuleb juhinduda ka Tallinna Lennujaama poolt järgnevates dokumentides kehtestatud korrast (TLL eeskirjad , TK Lisa 11 ): QLO-E-K-01 - Kaeve-, tõste- ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennujaama territooriumil; QKRJ-E-K-04 - Tuletööde ko rraldamine Tallinna lennujaamas; QLO-K-10 - Ohutuse üldnõuded. Maa-alused konstruktsioonid, kambrid ja vundamendid tuleb vastavalt joonistel ettenähtud või Inseneri kehtestatud sügavusnõuetele lammutada, põhjalikult puhastada ja täita. Vaba drenaaži võimaldamiseks tuleb mitte-eemaldatavate ja vett kinni hoidvate plaatide, vundamentide jne alasse teha augud. Töövõtja peab järgima kõiki avaliku tehnovõrgu haldaja, muude avalikke teenuseid osutavate firmade või erateenuseid osutavate firmade poolt nõutavad meetmed kõigi mittekasutatavate drenaažide, liinide ja tarvikute korralikuks sulgemiseks või lahti võtmiseks. Projektis märgitud taaskasutatavad materjalid tuleb ettevaatlikult demonteerida, oma asukohast eemaldada, puhastada ja säilitada taaskasutamiseks, virnastada, märgistada ja kaitsta või laadida ning transportida ladustamiseks vastavalt lepingu joonistele; kõik selle tegevuse käigus kahjustatud esemed tuleb asendada. Kui eemaldatud esemed jätavad järele augud, tuleb need täita sobiva, ümbritseva materjaliga sarnaste omaduste ja tugevusega pinnasega kui projekt või Insener ei näe ette teisiti. Töövõtja peab võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks Tööde teostamist viisil, mis ei tekita ohtu töötajatele ja kolmandatele osapooltele. Kõik vastavalt projektile kirjeldatud konstruktsioonid tuleb lammutada/ demonteerida ning selle tagajärjel tekkinud jäätmed eemaldada, ära vedada ja viia Inseneri poolt heakskiidetud jäätmekäitluskohta. Pärast lammutus/demonteerimistööde lõpetamist tuleb kogu konstruktsioonide eemaldamisest mõjutatud ala täita sobiva materjaliga ning vastavalt tehnilisele kirjeldusele tihendada ja profileerida ettenähtud kaldele, takistamaks sadevete voolu ümbrusest teekattele. Ehitusobjekti piirkonda jäävad alad, millele ei paigaldata kasvukihti, puhastatakse kogu looduslikust ja tehislikust prahist, tasandatakse ühtlaseks ning vajadusel tagatakse vete äravool ning seejärel tihendatakse kergelt. Lõhkamistööde puhul (lubjakivi lõhkamine tehnovõrkude trasside ja kraavide rajamiseks), peab Töövõtja kõigepealt esitama Insenerile oma kavandatava kontrollitud ja ohutu õhkimismeetodi kirjelduse. Enne lõhkamistööde alustamist tuleb Insenerilt ja Tellijalt saada luba. Lõhkamistööd peavad olema kooskõlas Majandus- ja taristuministri määrusega " Lõhkematerjali käitlemise kord" ja Tallinna Lennujaama dokumendiga kehtestatud „Kaeve-, tõste- ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennujaama territooriumil“ korraga. Ehitusobjekti puhastamise käigus tekkinud ohtlike materjalide, nt kiudasbesti käsitlemine peab toimuma vastavalt projektile, tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning Jäätmeseadusele. Vastavuse kontroll Töid peab kontrollima Töövõtja esindaja ning tööde teostamine peab toimuma Inseneri heakskiidul. Kui Insener peab tööde teostamist ebarahuldavaks, peab Töövõtja rakendama meetmeid puuduste/vigade kõrvaldamiseks töös. Mõõtmine Peatükis mõõtmine on kirjeldatud tööde mahtude määratlemine, kui projekti läbiviimise käigus selline vajadust tekib. Üksikute ehitiste lammutamise/demonteerimise, eemaldamise ja jäätmekäitluse ning järgneva pinnase korrastamisega seonduvad mõõtmised tuleb teostada vastavalt Inseneri poolt kinnitatule iga ehitise osas (Mõõtühik – tk). Truupide ja torustike demonteerimise mõõtmises sisalduvad truubi päised ja erosioonikaitse. Demonteerimise mõõduks on meeter iga erineva läbimõõduga toru kohta. Toru mõõdetakse piki torupõhja, maht sisaldab ka torustike ühenduskaevude likvideerimist. Üksikute artiklite, nt liiklusmärgid, sadevete kaevud, kontrollkaevud jms eemaldamise ja jäätmekäitluse ning aukude täitmise mõõtmise aluseks on üksikute artiklite arv igas artiklikategoorias ning Inseneri kooskõlastus (Mõõtühik – tk). Üksikute artiklite, nt liiklusmärgid, sadevete kaevude võred, kontrollkaevude kaaned jms, eemaldamise, korrastamise ja taaskasutamiseks ladustamise ning aukude täitmise mõõtmise aluseks on üksikute artiklite arv igas artiklikategoorias ning Inseneri kooskõlastus (Mõõtühik – tk). Piirete, tarade (sh betoonaed), torude jms eemaldamise ja jäätmekäitluse ning aukude täitmise mõõtmise aluseks on eemaldatud artikli pikkus igas artiklikategoorias ning Inseneri poolt heakskiidetud. (Mõõtühik – 1 m või m). Üksikute konstruktsioonide lammutamise/demonteerimise ja jäätmekäitluse ning järgneva pinnase korrastamise mõõtmise aluseks on lammutatava konstruktsiooni maht ning Inseneri kooskõlastus (Mõõtühik – kuupmeeter). Mullatööd Kaevetööd Kaevetööd teostatakse vastavalt Eelprojektis ja Põhiprojektis kajastatule vastavalt koostatud Tööprojektile ja järgmistele täiendavatele tingimustele: Kaevetöödel peab Töövõtja juhinduma Tallinna lennujaama dokumendis nr. QLO-E-K-01, Kaeve-, tõste- ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennujaama territooriumil, kehtestatud nõuetest ning saama Tallinna lennujaamalt kaeve- ja tõstetööde loa. Kõikide teede (ruleerimisteed, patrull- ja teenindusteed jne) konstruktsioonide alt tuleb eemaldada järgnevad pinnased: täite-pinnas (kihid 2a, 2b ja 2c), muld (kiht 3), turvas (kiht 4), muda (kiht 5) ning möllsavi ja savi (kihid 6 ja 7). Peen- kuni jämeliiv (kihid 8a ja 8b ) ja moreen (kihid 9a ja 9b) tuleb eemaldada kindlasti lennuraja, ruleerimisteede ja perrooni katendi-konstruktsiooni alt. Kui ruleerimisteede või perrooni alal jäävad pärast pinnase eemaldamist paepinnale lohud, siis tuleb need lohud täita seotud materjaliga (asfalt või betoon), et tagada ühtlane aluspind ja vältida pinnavee kogumist nn kaussi kattekonstruktsiooni all. Aluspinnal peab olema kas pikikalle või kalle serva suunas. Eemaldatud pinnast saab osaliselt kasutada haljasalade täitmiseks ja planeerida vastavalt vertikaalplaneerimise joonisele. Kraavid tuleb kaevata vastavalt projektile, osaliselt tuleb rajada kraavid lubjakivi sisse roksoniga või lõhkamise teel, osaliselt on ette nähtud kraavide täitmine kividega ja osaliselt suurte kraavide katmine betoonplaatidega. Kraavide puhastamine Kraavid puhastatakse vastavalt Eelprojektis ja Põhiprojektis kajastatule ja järgmistele täiendavatele tingimustele: Puhastada tuleb kõik ehitustööde aladesse jäävad olemasolevad Lennuvälja territooriumi kraavid. Lennujaama peakraav on ette nähtud torustada ja kraav likvideerida. Tööprojekti koostamise käigus vaadatakse lahendus veelkord üle. Alternatiivne lahendus on katmine betoonplaatidega. Olemasoleva te kraavi de põhi ja nõlvad tuleb puhastada kaevates kuni 50 cm sügavuselt (paepinna olemasolul vajadusel roksoniga ), sealjuures jälgides, et oleks tagatud minimaalne nõutav kraavi pikikalle ( erijuhud kooskõlastada Inseneriga ) ja minimaalne lubatav muldkeha nõlvus. Vajadusel kujundades kraavi vastavalt Inseneri juhistele. Kraavi põhjas ei ole lubatud üle 50 mm sügavusi loike. Kraavist eemaldatud pinnas tuleb asetada kraavi välisservale ning olenevalt olukorrast tasandada või ära vedada. Töövõtja eemaldab ja veab ära kogu umbrohu, põõsad, puud, kännud, juured, prahi ja jäätmed, mis asuvad kraavides ja nõlvadel. Töövõtja peab kasutama meetmeid nõlvade ajutiseks kindlustamiseks uhtumise vastu enne haljastuse tärkamist. Mullete ehitamine Mullete ehitamine peab toimuma vastavalt Eelprojektis ja Põhiprojektis kajastatule ning selle alusel koostatud Tööprojektile ja järgmistele täiendavatele tingimustele: Kõik mullatööd tuleb teostada täpses vastavuses Eelprojekti ja Põhiprojekti joonistel antud trassi plaaniga, pikiprofiiliga ja ristprofiilidega. Lennurada ümbritsev tugevdatud pinnasega osa STRIP alast tuleb rajada vastavalt projektis toodud konstruktsioonile. Tugevdatud kihi CBR peab olema vähemalt 15. Tugevdatud pinnase tihendamist kontrollitakse Loadman või Inspector tüüpi seadmega. Seadme näit tihendatud tugevdatud pinnase pinnal peab olema vähemalt 100 MPa Mullete ehitamiseks kasutatav pinnas peab vastama Eelprojektis või Põhiprojektis esitatud nõuetele. Pinnase kaeve objektil on lubatud teostada projektiga ettenähtud mahus ja sobivat materjali on võimalik kasutada patrullteede või hooldusteede muldkeha ehitamisel alakihtides. Muldkeha rajatakse ühtlastest tihendamiseks sobiliku paksusega kihtidest. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata vastavuses standardiga EVS 901-20. Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ ööp . Väljaspool lennuliiklusala töötsooni alakihis (so katte pinnast 1,0-1,5 m sügavuseni) peab mulde materjali filtartsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ ööp . Töötsooni ülakihis peab olema tagatud Cu &gt;3. Muldes kasutatava pinnase niiskusesisaldus peab olema lähedane tihendamiseks vajalikule optimaalsele niiskusele. Muldkeha tihendamine tuleb teostada vastavalt "Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a. käskkirjaga nr 0001). Muldkeha materjalide ja tihendamise nõuded tuginevad kehtivatel Maanteede projekteerimisnormidel (MKM määrus nr 106, kehtib alates 05.08.2016, lisa Maanteede projekteerimisnormid). Lennuliiklusala konstruktsiooni all tuleb saavutada kandevõime, mis vastab vähemalt CBR 11 väärtusele, kandevõime mõõtmine teostatakse plaatkoormuskatsega vastavuses DIN 18134 standardile. Muldkeha ehitusel aktiivtsoonis tuleb määrata filtratsioon iga 1000 m3 paigaldatud pinnase kohta, Inseneriga kokkuleppel võib määranguid teha harvem, kuid mitte vähem kui üks määrang 3000 m3 kohta või kui rajatise muldkeha maht on &lt;1000 m3 määrab vajaliku mahu Insener. Terastikulist koostist määratakse vähemalt iga 3000 m3 kohta. Dreenkiht Dreenkihi ehitus peab vastama projektdokumentatsiooni alusel koostatud tööprojektile ja järgmistele täiendavatele tingimustele: Kogu ala tuleb lugeda II niiskuspaikkonda kuuluvaks kuna kogu konstruktsioon rajatakse madalale muldele. Vastavalt kvaliteedinõuetele (Tee ehitamise kvaliteedinõuded, M ajandus - ja Taristuministri 03.08.2015. a määrus nr 101 ) tuleb lisaks tihendustegurile kontrollida dreenkihil ka kandevõimet, nõutud tulemus Inspector seadmega vähemalt 65 MPa . Kui dreenkihti eraldi ei rajata, kontrollitakse kandevõimet (65 MPa ) muldkeha ülakihil , mille filtratsioon peab olema vähemalt 0,5 m/ ööp vastavalt EVS 901-20 katsele. Kontrollmõõtmiste samm lennuliiklusalal (RWY, TWY jms) pikisuunas on 50 m ja ristsuunas 5 m, teistel objektidel vastavalt määruse nõuetele. Planeerimistööd Planeerimistööd teostatakse vastavalt projektdokumentatsioonis kajastatule ja järgmistele täiendavatele tingimustele: Kõikide olemasolevate kaevude ja kapede säilitamised kooskõlastada eelnevalt Tellija ja Inseneriga. Säilitamisel tuleb olemasolevad kaevud ja kaped viia projekteeritud teega samasse tasapinda. Kaevude viimisel teega samasse tasapinda anda kaevukaanele projekteeritud tee pinnaga sama kalle. Kui kaevude viimine projekteeritud pinda ei õnnestu, tuleb kaevud ja kaped asendada uutega. Kaevudel tagada nõutav kandevõime vastavalt kasutusalale (D400 või F900) . Kui ilmneb, et olemasolevate kaablite ja projekteeritud tasapinna kõrguste vahe on liiga väike, et tagada kaablite jätkusuutlikku korrasolekut, siis tuleb kaablid viia sügavamale või kaitsta. Perroonil ei tohi ükski kalle ületada 1%. Ruleerimis teel on üldiselt kahepoolne põikkalle 1,5%. Haljasala kalded ei tohi olla suuremad kui 5%, väljaarvatud lennuliiklusest eemal olevatel nõlvadel. Ristmike piirkonnas põikkalded muutuvad, et võimaldada vertikaalset sidumist. Geosünteedid Geosünteetide kasutamisel mullatöödel ja katendi aluskihtides peab Töövõtja järgima projektdokumentatsioonis kirjeldatud nõudeid, selle alusel koostatud tööprojekti dokumentatsiooni ja järgmisi täiendavaid tingimusi: Et kaitsta membraani teravate kivide ja muude kahjustuste eest, on vajalik 20 cm paksuse liivast kaitsekihi rajamine geomembraani alla ja peale. Liivast kaitsekihi võib Inseneri nõusolekul asendada mittekootud geotekstiiliga . Kasutatav geotekstiil peab vastama vähemalt II klassi nõuetele. Truupide ehitamine Truupide ehitus peab vastama Eelprojekti ja Põhiprojekti lahendusele, tööprojektile ning järgmistele täiendavatele tingimustele: Piirdeaia aluste truupide avad tuleb sulgeda mõlemalt poolt kuumtsingitud trellidega ja kinnitada need ankurdatuna betooni külge. Kohtades, kus betooni külge kinnitamine ei ole võimalik, tuleb trellidele ehitada pinnassesse betooniga kinnitatud täiendav raam. Trellide ava peab olema selline, mis ei võimalda rebastel ja väikeloomadel siseneda. Trellide kinnitused teha viisil, mis võimaldab neid vajadusel puhastamiseks eemaldada. Vaata joonist VKV-7-03-01_rest. Truupide otsaku ja selle ümbruse kindlustuse lahenduse tööprojekti koostamisel ja ehitusel tuleb lähtuda maaparandusrajatiste tüüpjoonistest: https://www.pma.agri.ee/download.php?getfile2=666 Katendite ehitamine Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) Tööd teostatakse vastavalt projektdokumentatsiooni alusel koostatud tööprojektile. Killustikaluste ehitamine Tööd teostatakse vastavalt projektdokumentatsiooni alusel koostatud Tööprojektile ning alljärgnevatele täiendavatele tingimustele: Vastavuse kontroll (Eritingimused lennuliiklusala st kõik alad välja arvatud patrullteed ja teenindusteed) vastavuse kontrollimisel: Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant. Põikkalde lubatud suurim hälve projektsest on ±0,3%. Aluse tasasust kontrollitakse 5-meetrise latiga nii piki- kui põiksuunas, lubatud pilu lati all on 10 mm. Kihi paksust kontrollitakse ainult topogeodeetiliste mõõtmiste teel võrreldes mõõdetud pinna kõrgust enne aluse ehitamist mõõdetud pinna kõrgustega. Mõõdistuste samm kuni 12,5 m, lubatud hälve 10%, üksikmõõtmisel kuni 30 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal Loadman või Inspector seadmega, kuni 100 meetri tagant (teljel ja sellest kummalegi poole 4 m sammuga ja aluse servast 0,5 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥ 170MPa. Lubatud erinevus projektsest kõrgusest võib olla kuni ±20 mm. Tsementstabiliseeritud killustikalus Tööd teostatakse vastavalt projektdokumentatsiooni kajastatule ja Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhisele (Maanteeameti kehtestatud eeskirjad). Materjalinõuded Lubatud on kasutada ka freesipuru kuni 60% ulatuses kavandatava kihi täitematerjali mahust. Freesipuru terakoostis peab vastama Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises toodud nõuetele. Vastavuse kontroll (Eritingimused lennuliiklusala tsementstabiliseeritud killustikaluste (st kõik betoonkatte alused) vastavuse kontrollimisel: Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant. Lubatud erinevus projektsest põikkaldest stabiliseeritud kattekihil võib olla kuni ±0,3%. Lubatud tasasuse hälve mõõdetud piki- ja põiksuunas 5-meetrise latiga on 10 mm. Lubatud erinevus projektsest kõrgusest võib olla kuni ± 10 mm. Elastusmoodul mõõdetuna iga 25 m tagant ristlõikes 4 m vahega ei tohi üheski punktis olla alla 230 MPa (mõõtmised Loadman , Inspector seadmega seitsme päeva vanusel kihil). Kompleksstabiliseeritud katendikiht Tööd teostatakse vastavalt projektis kajastatule ja alljärgnevatele täiendavatele tingimustele: Kompleksstabiliseeritud katendikihi ehitamisel kasutada freespuru kuni 60%. Vastavuse kontroll (Eritingimused lennuliiklusala kompleksstabiliseeritud katendikihtide (st kõik alad välja arvatud patrullteed) vastavuse kontrollimisel): Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant. Lubatud erinevus projektsest põikkaldest stabiliseeritud kattekihil võib olla kuni ±0,3 %. Lubatud tasasuse hälve mõõdetud piki- ja põiksuunas 5-meetrise latiga on 10 mm. Lubatud erinevus projektsest kõrgusest võib olla kuni ±10 mm. Elastsusmoodul mõõdetuna kuni 25 meetri tagant ristlõike teljel ning sellest kummalegi poole 4 m sammuga ja aluse servast 0,5 meetri kaugusel ei tohi üheski punktis olla alla 230 MPa (mõõtmised Loadman , Inspector seadmega seitsme päeva vanusel kihil). Kruntkiht Tööd teostatakse vastavalt projektis kajastatule. Üldjuhul tuleb mitmekihilisi asfaltkatteid ehitada ilma kruntimata puhtale aluskihile, kuna kruntkihi rajamisega võib kaasneda „muhkkatku“ tekke risk. Vajadusel tuleb kruntimine kooskõlastada eelnevalt Inseneriga. Asfaltbetoonkatte ehitamine Tööd teostatakse vastavalt projektile, selle alusel koostatud Tööprojektile, Maanteeameti Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele ja alljärgnevatele täiendavatele tingimustele. Lennuliiklusala (st kõik alad välja arvatud patrullteed ja teenindusteed) ülakihi asfaltkattes tuleb kasutada täitematerjalina aluselist tardkivikillustikku (nt diabaas või gabro ). Kõik asfaltööd lennuliiklusalal (st kõik alad välja arvatud patrullteed) tuleb rajada kuuma vuugiga kasutades soojendust. Soojenduse minimaalne võimsus 30 kW. Mitmekihilisi asfaltkatteid tuleb ehitada ilma kruntimata puhtale aluskihile, kuna kruntkihi rajamisega võib kaasneda „muhkkatku“ tekke risk. Vajadusel tuleb kruntimine kooskõlastada eelnevalt Inseneriga. Kruntimine on vajalik juhul, kui enne järgmise kihi ehitamist on eelmisel kihil avatud liiklus (liikluse all loeme kõiki teisi sõidukeid ja masinaid, peale otseselt asfaldi laotamisega seotute). Kruntimise korral tuleb tagada, et kruntimise ja uue kihi paigaldamise vaheaeg vastaks juhistele. Nõuded kasutatavatele materjalidele on esit atud tehnilise kirjelduse lisades 4 ja 5 . Lennuliiklusalal kasutada asfaltbetooni ülakihis polümeerbituumenit BMP 75/130-75. alakihis B100/150, mujal bituumenit B70/100. Bituumenilaigud asfaltkattel ei ole lubatud. Valminud asfaltkatte minimaalne haardetegur peab kuiva ilma korral olema 0,9 ning vihmase ilma korral 0,7. Kui nõuded ei ole täidetud, tuleb töö teha uuesti. Haardeteguri mõõtmisel tuleb kasutada Tellija poolt tunnustatud (näiteks Euroopa tehnilise normi CEN/TS 15901) meetodit. Tagamaks asfaltbetoonisegu ja tööde nõutava kvaliteedi peab Töövõtja ehitama asfaltbetoonkatte katselõigud. 400 m² suurune katselõik tuleb ehitada vähemalt 7 päeva enne asfaltbetoonkatte ehitust. Põhitööd ei tohi alustada enne kui katselõik vastab tööde tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele ja on saanud Inseneri heakskiidu. Kui mistahes katselõik ei vasta tehnilise kirjelduse nõuetele, siis tuleb ehitada uus katselõik. Katselõikude asukohad määrab Tellija. Ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et lennuliiklusalal välditakse liiklust ja tolmu/prahi levimist alumise asfaltkihi pinnal vältimaks puhastamise ja kruntimise vajadust. Asfaltkatte defektsete kohtade parandamisel kasutatava segu täitematerjal peab vastama AKÖL 20 3000-6000 nõuetele Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise 2014-15 järgi. Asfaltbetooni kvaliteedinõuded ( ülakihi asfaltsegud lennuliiklusalal): (Vt. projektdokumentatsioon.) Vastavuse kontroll Tööde vastuvõtmine ja katsetamine toimub vastavalt „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjale“ (MA 2017-21) ning Tee ja teetööde kvaliteedinõuetes asfaltbetoonkatetele esitatud tingimustele. Eritingimused lennuliiklusala asfaltkatete (st kõik alad välja arvatud patrullteed) vastavuse kontrollimisel: Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant. Põikkalde lubatud erinevus projektsest võib olla ±0,3%. Katte paksuse vastavust projektsega hinnatakse maaradari tulemuste abil ja geodeetiliste mõõtmiste teel. Suurim lubatud keskmise paksuse vähenemine võrreldes projektis ettenähtud keskmise paksusega võib olla kuni 10%. Üksikmõõtmisel on kihi paksuse lubatud vähenemine paigaldatud asfaltsegudel 10 mm. Asfaltkihtide summaarne paksus ei või olla väiksem projektis ettenähtud paksusest. Katte paksust, tihedust ja jäävpoorsust kontrollitakse proovikehade võtmisega. Tee ehitamise kvaliteedinõuete määruses on toodud nõuded, millele võetavad proovikehad peavad vastama. Samast määrusest lähtuda proovide võtmisel patrullteede puhul. Lennuliiklusalal arvestada proovide võtmisel järgmiste nõuetega: Proovikehad tuleb võtta eraldi kõigist paigaldatavatest asfaldikihtidest. Iga paigaldatava paani kohta tuleb teha minimaalselt üks prooviseeria, kus ristlõikest võetakse kaks proovikeha. Proovikehade kaugus paani servast on min 1,0 m. Järjestikuste proovikehade seeriate vahe piki paani ei tohi olla rohkem kui 500 m. Vuugiproovid tuleb võtta teljelt sammuga 250 m ja kõigi paanide vahelt sammuga 500 m. Proovikehade võtmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada tulekaevude asukohti. Kõik proovikehade võtukohad tuleb viivitusteta sulgeda. Vuugiproovide kvaliteeti kontrollitakse proovikehade kaudse tõmbetugevuse katsega, tõmbetugevus ei tohi olla väiksem kui 70% asfaldipaani seest võetud proovide tõmbetugevusest. Katte tasasuse mõõtmisel piki- ja põiksuunas ei tohi pilu 5-meetrise lati all ületada katte ülakihis 6 mm. Alumiste asfaldikihtide puhul on lubatud hälve 5-meetrise lati all 10 mm. Katte pinnale ei tohi tekkida seisvaid veelompe. Lubatud erinevus projektsest kõrgusest katte pinnal võib olla kuni ±5mm. Pindamine Pindamise töid ei ole planeeritud. Peenarde kindlustamine Asfaltbetoonkattega teenindusteede (patrull- ja hooldusteed) peenrad kindlustatakse vastavalt Eelprojektis või Põhiprojektis esitatud tingimustele. Betoonkatete ehitamine Tööde käsitlusala: Töö sisaldab kõiki vajalikke tootmisseadmeid, tööjõudu, varustust ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud väljamärkimist, puhastamist, vajalike materjalide (sh lisandid) hankimist ja betoonsegu valmistamist, materjalide vedu, laotamist, tihendamist ja katsetamist. Materjalinõuded: Betoonkattes kasutatav metallkiudbetoon ja selle täitematerjalid peavad vastama järgmistele standarditele ja täiendavatele tingimustele. EVS-EN 206-1:2014 Betoon. Osa 1: Spetsifikatsioon, toimivus , tootmine ja vastavus EVS-EN 13877-1:2013 Betoonkatted. Osa 1. Materjalid EVS-EN 12350 Betoonisegu katsetamine. EVS-EN 12390 Kivistunud betooni katsetamine EVS-EN 14650:2006 Betoonvalmistooted. Tehase tootmisohje üldreeglid metallkiudbetooni tootmisel. EVS-EN 14651:2005+A1:2007 Metallkiudbetooni katsemeetodid. Paindetõmbetugevuse määramine (proportsionaalsuspiir (LOP), jääkpaindetugevus). EVS-EN 14721:2005+A1:2007 Metallkiudbetooni katsemeetodid. Metallkiudude sisalduse määramine betoonisegus ja kivistunud betoonis. EVS-EN 14845 Betoonis kasutatavate kiudude katsemeetodid. EVS-EN 14889 Betoonis kasutatavad kiud. Osa 1:2006 ( hEN ) Teraskiud. Määratlused, spetsifikatsioon ja vastavus. EVS-ENV 1504 Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks kasutatavad tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Betoonkatte ehituseks kasutatakse tardkivikillustikust C35/45 klassi betooni keskkonnaklassiga xc3 xd3 xf4, mille viimistletud kattepind karestatakse täiendavalt - harjapind. Betoonisegus kasutatakse teraskiudu BT-HE75/50 koguses 45 kg/m3. Betoonkatte pinnakiht 6-8 cm tuleb paigaldada märg-märjal tehnoloogiaga ilma teraskiudbetoonita. Betoonkatte pinnal ei tohi teraskiude olla. Jäätõrjealal kasutatakse keemiakindla täitematerjali ja sulfaadikindla tsemendiga betooni (keskkonnaklass XA3). Betoonkate ehitatakse ilma armeerimata. Täiendavat armeerimist tuleb kasutada betoonplaatide nurkade ja tehnovõrkude kaevude ümbruste tugevdamiseks ning kohtades kus on võimalik risk pragude tekkimiseks eelnevalt kooskõlastades selle Inseneri ja Tellijaga. Töövõtja peab tegema kontrollarvutused betoonkatte plaadi pikkuse ja laiuse (vuukide vahekauguste) dimensioneerimiseks vaatamata sellele, et Eelprojektiga on plaadi mõõtmeteks (vuukide vahekaugusteks) ette nähtud 5x5 m. Vuukide planeerimisel arvestada asjaoluga, et vuuke oleks nende hoolduse seiskohalt minimaalselt, samas et betoonplaatide temperatuuri-mahumuutused ei ületaks vuugitäite materjali venivust ja selle nakketugevust betooniga. Täpne lahendus koos joonisega teostatakse tööprojekti staadiumis Betoonisegud valmistatakse kindlaks määratud segude koostise alusel. Betoonisegu retsepti koostab Töövõtja vastavalt projektis sätestatud parameetritele ja EVS-EN 206:2014 +A1:2016 nõuetele ning selle kooskõlastavad Tellija ja Insener (omanikujärelevalve esindaja). Seguretseptis esitatud materjalide omadused peavad olema tõendatud materjali tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsioonidega ja katseprotokollidega. Betoonisegus kasutatavad täitematerjalid peavad vastama standardile EVS-EN 12620. Betoonisegus kasutatava portlandtsemendi omadused peavad vastama standardile EVS-EN 197 Tsement ja tsemendi minimaalne kogus betoonisegus on 320 kg/m3. Betoonisegus, mis jääb vähemalt 50 mm kate pealispinnale tuleb kasutada veevajadust vähendavat lisandit, plastifikaatorit vastavalt standardile EVS-EN 934-2. Õhusisaldus betoonisegus peab vastama standardile EVS-EN 206-1. Sealhulgas minimaalne õhusisalduse protsent veevajadust vähendava lisandiga betoonisegu kogusest on toodud alljärgnevas tabelis: Maksimaalne killustikutera suurus Minimaalne õhusisaldus 20 3,5 40 3 Betoonkatte tihedust määratakse vastavalt standardile EVS-EN 13877-2. Kogu betoonkat-te paksuselt võetud proovikeha tihedus ei tohi olla väiksem kui 95% kuue proovikeha keskmisest tihedusest, mis võetud samast betoonist ja testitud samal ajal. Betoonkatte kogu paksuselt võetud puurkehade survetugevus, sealhulgas proovikehade võtmine ja katsetamine peab vastama standardile EVS-EN 13877-2. Betoonist võetakse vastava suurusega puurkehad, viimistletakse ja katsetatakse vastavalt standardile VSN-EN 12504-1. Puurkehade arv peab vastama standardile EVS-EN 13877-2 Klass 2. 3000 m2 betoonkatte kohta võetakse kolm puurkeha ja lisaks üks proov iga järgmise 1000 m2 laotatud betoonkatte kohta. Betoonisegu konsistentsi (töödeldavust) määratakse tihendatavusteguri abil vastavalt standardile EVS-EN 12350-4, või Vebe katse abil vastavalt standardile EVS-EN 12350-3. Proovikehad võetakse kõikide betooni klasside jaoks vastavalt standardile EVS-EN 12350-1 ja katsetuste arv on vastavalt EVS-EN 206-1 tabelile 12. Töödeldavuse katsed viiakse läbi betooni paigaldamise kohas koos survetugevuse ja õhusisalduse katsetega. Betooni töödeldavus peab vastama optimaalsele piirmäärala vastavalt standardile EVS-EN 206-1. Juhul kui betoonisegu määratud konsistentsi tulemus ei ole lubatud tolerantsi piirides, siis tuleb koheselt teha uus katse järgmisest betooniveoki koormast. Arvutatakse kahe järjestikuse katsetulemuse keskmine ja tulemuste erinevus keskmisest. Kui katsetulemuste keskmine ei ole tolerantsi piirides või on suurem kui 0,1 tihendatavusteguri või 20 mm vajumiskatse või 6 sekundit Vebe katse puhul, siis võetakse järgmised proovid betooniveoki koormast, mida ei tohi töös kasutada enne kui betoonisegu vastavus spetsifikatsioonile on tagatud. Ehitamine ja töö Tagamaks betoonisegu ja tööde nõutava kvaliteedi peab Töövõtja ehitama betoonkatte katselõigu. 400 m² suurune katselõik tuleb ehitada vähemalt 10 päeva enne betoonkatte ehitust. Põhitööd ei tohi alustada enne kui katselõik vastab tööde tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Kui mistahes katselõik ei vasta tehnilise kirjelduse nõuetele, siis tuleb ehitada uus katselõik. Töövõtja peab esitama Insenerile 2 nädalat enne katselõigu tegemist detailse betoonkatte ehitustööde kirjelduse, mis peab sisaldama kasutatavaid materjale ja nende vastavust standardile, betoonisegu retsepti, masinaid, seadmeid ja tööde tehnoloogiat, katsetusi. Katselõigule tuleb ehitada vähemalt kaks põikvuuki ja hinnata nende vastavust kehtivatele nõuetele. Uue lõunapoolse perroon K betoonkatte ehitus peab toimuma katkematu protsessina libiseva raketisega või fikseeritud raketisega betoonilaoturiga. Ülejäänud betoonalade betooni valu võib toimuda käsitsi. Kõik külgmised betooni raketised ja relsid peavad olema metallist ning piisavalt tugevad ja jäigad, et taluda betoonilaoturi koormust ja survet. Betooni raketised peavad olema kindlalt fikseeritud. Raketisi tuleb puhastada ja õlitada koheselt enne igat kasutust. Raketised peavad olema paigaldatud sirgelt. Lubatud hälve 3 m kohta on 3 mm. Raketisi ei tohi eemaldada varem kui 6 tundi peale betoonplaadi ehituselõpetamist. Kui raketise eemaldamisega kahjustatakse betooni, siis 6 tunnist perioodi tuleb pikendada kuni selleni, et vältida edasist betooni kahjustamist. Betooniveokite arv peab olema piisav, et tagada betoonilaoturi katkematu töö. Betoonkatte eraldamiseks alusest tuleb libisemiskihiks paigaldada kahekordne vett pidav PVC kile paksusega 125 mikromeetrit, K perroonil geotekstiil . Vajadusel peab kile paigaldamisel olema paanide ülekate kõigis ühenduskohtades (nii piki kui risti asetsevates) vähemalt 300 mm laiune. Kaugus põikvuukide, sealhulgas töövuugid, mahu- või temperatuurikahanemise deformatsioonivuugid ja plaadi paisumise deformatsioonivuugid, vahel peab olema mitte suurem kui 2,0 betoonplaadi pikkuse/laiuse suhtarvust. Töövuugid või ettenägematud vuugid võivad olla mitte lähemal kui 2,5 m eelnevast või järgnevast vuugist. Vuugid tehakse betoneerimise käigus vuugiliistu abil moodustades betoonplaadi servadesse faasid 2-4 mm. Alternatiivina, kooskõlastatult Inseneri ja Tellijaga, võib vuugid teha lõikamise teel. Vuukide lõikamine tuleb teostada nii pea kui võimalik kui betoon on saavutanud piisava tugevuse, et vältida vuugi servade purunemist. Vuukide sügavus peab jääma 1/4 ja 1/3 vahele plaadi paksusest ja laius ei tohi olla väiksem kui 3 mm. Vuugid tuleb täita peale lõikamist nii pea kui praktiliselt võimalik. Kõik vuugid tuleb täita kuumalt paigaldatava vuugitäitematerjaliga, mis on eelnevalt kooskõlastatud Inseneriga. Kasutatav vuugitäitematerjal peab olema valitud selliselt, et sellel oleks piisav venivus ja nakketugevus betooniga, et pidada vastu betoonplaadi temperatuuri-mahumuutustele. Enne vuukide täitmist tuleb need puhastada sodist ja lahtisest materjalist suruõhuga. Vuukide täitmisel peavad need olema kuivad ja puhtad. Vuugid tuleb enne vuugitäitematerjali paigaldamist kruntida vastavalt täitematerjali tootja juhistele. Vuukide kruntimist ja täitmist ei tohi teostada kui vuukides on õhutemperatuur alla 10°. Kuumalt paigaldatav vuugitäitematerjal valmistatakse ette ja paigaldatakse vastavalt materjali tootja juhistele. Kuumalt paigaldatava vuugi täitematerjalist tuleb võtta proovid ja määrata materjali penetratsioon ja viskoossus vastavalt standarditele EVS-EN 13880-2 ja EVS-EN 13880-3. Kuumalt paigaldatav vuugitäite materjal peab olema Tüüp N1 või Tüüp F1 ning vastama standardile EVS-EN 14188-1. Betoonkatte (sh sademevee rennide) ja asfaltbetoonkatte ühenduse lahenduse kohta tuleb koostada tööjoonised. Lahendus peab tagama erinevast materjalist katendite ühtlase vertikaalse liikumise ning veetiheduse. Asfaldi ja betooni vahelises vuugis kasutatakse kuumalt paigaldatavat vuugitäidet Tüüp N1 vastavalt standardile EVS-EN 14188-1. Alternatiivina võib kasutada polümeerset modifitseeritud bituumenist vuugitäidet ja paigaldada vastavalt tootja juhistele. Lahenduse peavad heaks kiitma Insener ja Tellija. Betoonkatte pind peab olema harja tekstuuriga. Betoonkatte pinnal ei tohi teraskiude olla. Enne betoonpinnale kaitsekihi, immutusaine paigaldamist tuleb betoonpinnale kanda mitte laiema kui 450 mm harjaga ühtlane makrotekstuur. Makrotekstuuri sügavus määratakse vastavalt standardis EVS-EN 13036-1 kirjeldatud meetodile ( volumetric patch technique ). Betoonkatte pind peab olema kulumiskindel - abrasiooniklass XM2. Nii pea kui paigaldatud betoonkatte pind on kergelt kuiv ja on matti läikega pihustatakse betoonpinnale selle kaitseks ilmastiku eest ja soodustamaks betooni tardumist vastavat immutusainet. Töövõtja peab tagama betoonkatte pinna nõutava järelhoolduse sealhulgas hoidma betoonpinna niiskena vähemalt 7 päeva jooksul peale betooni paigaldamist. Töövõtja peab tagama paigaldatud betoonkatte katmise presendiga betoonkatte hoolduseks ja kaitsmiseks ilmastiku eest vähemalt 50 m paani ulatuses. Paigaldatud betoonkattel võib liigelda 7 päeva pärast selle paigaldamisest. Selleks ajaks peab betoon olema saavutanud 75% nõutud tugevusest, mis kontrollitakse 7 päevase survetugevuse katse põhjal. Betoonisegu ei tohi paigaldada kattesse kui õhutemperatuur on alla 5ºC. Vastavuse kontroll (Betoonkatte ehitamisel tehakse järgmisi katseid ning kontrollitakse betoonsegu ja katte alljärgnevaid näitajaid: Kalde ja tasasuse kontrolli teostatakse iga 12,5 meetri tagant. Betoonkattele ei tohi tekkida seisvaid veelompe. Betoneeritud kattekihi põikkalde lubatud erinevus projektsest võib olla ±0,3%. Lubatud erinevus projektsest kõrgusest betoneeritud kattekihil võib olla kuni ±5mm. Mõõtmised Töö mõõtühik on ruutmeeter. Maksumuse hindamise vajadusel toimub see maksumuse esildises toodud ühikhindade alusel. Katendite taastamine tehnovõrkude rajamisel Tööde käsitlusala : Töö sisaldab kõiki vajalikke seadmeid, tööjõudu, varustust ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud väljamärkimist, puhastamist, lõikamist, markeerimist, vajalike materjalide (sh betoon, asfalt, kaitsetorud) hankimist, materjalide vedu, laotamist, tihendamist ja eemaldatavate materjalide utiliseerimist. Materjalinõuded Tagasitäide tuleb kuni asfaltkatte alapinnani teostada madalatugevusklassiga betooniga C20/25, ülemine osa tuleb taastada asfaltseguga AC 12/16 bin . Nõuded asfaldisegule on projektdokumentatsioonis. Ehitamine ja töö Asfaldi tagasitäide tuleb teostada kuni 10 cm paksuste kihtide kaupa. Tihendamiseks tuleb kasutada tampurit . Paigaldatava segu temperatuur peab olema &gt;120 °C ja õhutemperatuur &gt;10 °C. Vana ja uus kate tuleb ühendada kuuma vuugiga. Vastavuse kontroll Segu (asfalt ja betoon) kvaliteeti kontrollitakse tehases võetavate proovidega, mis võetakse segu tootja poolt. Vajalik proovide maht on vähemalt üks proov vahetuses. Pisteliselt võetakse proove ka objektil tööde käigus vastavalt Inseneri ettepanekule. Töövõtja peab lubama pistelise kontrolli teostamist tööde käigus igal ajahetkel. Valmis töö pind peab olema ühtlane, ilma bituumeni laikudeta ja kokku minema lennuraja ja/või ruleerimisteede kattega. Tasasust kontrollitakse 3 m latiga, lubatud pilu lati all on kuni 10 mm. Taastatud kattele ja taastatud kattega piirnevale säilitatavale kattele ei tohi tekkida seisvaid veelompe. Taastatud katte osa ümbrus tuleb puhastada lahtisest materjalist. Mõõtmised Töö mõõtühikud on toodud maksumuse esildises. Maksumuse hindamine toimub maksumuse esildises toodud ühikhindade alusel. Äärekivid Tööd teostatakse vastavalt projektdokumentatsioonile. Teemärgised, liikluskorraldusvahendid Teemärgised ja liikluskorraldusvahedite paigaldus teostada vastavalt projektdokumentatsioonile. Katete märgistamisel lähtuda EU määrusest ja EASA nõuetest. Katete märgistamine/ markeerimine ja liikluskorraldusvahendite paigaldamine peavad vastava Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni Lennuväljade projekteerimise juhendile Osa 4, Visuaalsed abivahendid ( Aerodrome Design Manual Part 4, Visual Aids), ACI Apron Markings and Signs Handbook ning TTK alampunkt 7 ( Technical Specification of Road Works – teetööde tehnilised kirjeldused elektroonselt kättesaadavad www.eesti.ee) ning järgmistele täiendavatele tingimustele: Töövõtja peab koostama liikluskorraldusvahendite tööprojekti ning kooskõlastama selle Inseneri ja Tellijaga; Kattemärgistuse materjal – spetsiaalne teevärv vastavalt EVS-EN 1436 nõuetele; Liikluse klass – P6; Ületab klassi – T3; Ajutine katte markeerimine tuleb teostada iga vaheetapi jaoks ja see peab vastama käesolevas punktis esitatud nõuetele. Vana, kasutamiseks mittekõlbulik katte markeering tuleb eemaldada täielikult katendit kahjustamata. Vana mittekehtiv markeering ei tohi jääda nähtavale ega olla eksitav. Uute või säilitatavate asfalt- või betoonkatete pinnalt markeeringute ja ajutiste markeeringute eemaldamiseks kasutada AEROGREEN Paint &amp; Graffiti Remover 4180 või samaväärset toodet, mis ei kahjustaks värvi eemaldamisel katte pinda. Ajutiste markeeringute teostamise ning vanade eemaldamise tehnoloogia toimise kohta tuleb teostada proovitöö, mille tulemusele tuleb saada Inseneri ja Tellija kooskõlastus. Konstruktsioonid Kraavide katmine betoonplaatidega teostada vastavalt projektdokumentatsiooni alusel koostatud Tööprojektile. Tehnovõrkude rajamine Tööd teostatakse vastavalt projektdokumentatsioonile. Tehnovõrkude kaevikute rajamine Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: Eesti Vabariigi Standardid (EVS) RIL 77-2013 “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” (edaspidi RIL 77); “ Kunnialisteknisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02”. Suomen Kuntaliitto . Helsinki 2002 (edaspidi KT02); Kaevetöödel peab Töövõtja juhinduma Tallinna lennujaama dokumendis nr. QLO-E-K-01, Kaeve-, tõste- ja lõhketööde korraldamine Tallinna lennujaama territooriumil, kehtestatud nõuetest ning saama Tallinna lennujaamalt kaevetööde loa. Torustike kaevik peab olema kaevatud viisil, mis tagab torustike nõuetekohase ja ohutu paigaldamise. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Kaevikute tagasitäidet ei tohi teha miinuskraadidaga, külmunud materjaliga ega jäätunud kaevikupõhjaga. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Veetõrje kuulub ajutiste tööde mahtu. Kaevikus olevat vett ei tohi pumbata olemasolevasse sademevee kanalisatsiooni. Pumpamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Toestamata kaeviku minimaalne laius põhjast võib olla 0,7 m ja toestatud kaevikul 1,0 m, arvestades seejuures kaevikus olevate torustike vahekaugusi. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine. Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui sisselõige on siiski juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti kui võimalik või otsekohe pärast kaevikule toestuse paigaldamist. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. Arvestada vajadusega kaevik süvistada aluskivimisse (paekivi lõhkamine) 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Torustike ehitusel tuleb arvestada, et paas asub maapinna lähedal ja Töövõtja peab arvestama, et kaevikud rajatakse suures ulatuses pae sisse. Töövõtja peab arvestama, et Ehitusplatsil on paepind lähedal maapinnale ning enamus kraave tuleb kaevata roksoniga või lõhates. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui paepind Ehitusplatsil osutub Töö teostamise käigus kõrgemaks Lepingudokumentides või geoloogilistes puuraukudes avaldatud andmetest, ei ole see Töövõtja jaoks käsitletav ettenägematu füüsilise tingimusena ning Töövõtja ei saa Tellijalt nõuda sellest tulenevalt ühikhinna muutmist või täiendavate kulude kandmist. Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida eelnevalt Inseneriga kokku lepitud ladustusalale. Kaevetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade kooskõlastab Töövõtja enne ehitustööde algust , ning taotleb kõik vastavad load . Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike kulutustega, mis on seotud väljakaevatud pinnase ladestamisega, eraldi ladestamistasu ette nähtud ei ole. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel juurdepääsutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, planeerimine jmt) ning transpordiga ladustuskohta. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiv reo stunud vesi tuleb transportida Tellija poolt määratud asukohta. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike kulutustega, mis on seotud reovee purgimisega . Üldjuhul on r eovee sademeveekanalisatsiooni või veekogusse juhtimine on keelatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.11.2019 . a. määrusele nr 61 „ Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ” tohib ühisvoolukanalisatsioonist sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Töövõtja peab tagama, et ü levool võib töötada ainult siis, kui vastav vahekord on tagatud. Kaeviku toestamise vajadus määratakse lähtuvalt pinnasest. Enne tööde algust kooskõlastatakse toestamise vajadus Inseneriga. Üldjuhul tehakse kaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Kaevikut tuleb toestada: • I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m; • II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Toestamine tuleb arvestada Ajutiste tööde mahtu . Toestatud torukaeviku puhul arvestatakse torustiku kaugust alates tugistuse välispinnast. Kõik toestatud torukaevikud tuleb teha vastavalt EVS-EN 1610 või EVS-EN13331-le või temaga võrdsele normile. Kasutada võib teisaldatavat toestust. Toestus peab olema tehtud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi. Toestuse võib eemaldada, kui tagasitäide ulatub vastava toestuseni. Kaevikute seinad tuleb nende varisemise või lähedal asuvate rajatiste kahjustamise vältimiseks rajada sobiva nõlvusega või toestada. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel, tehniliste eritingimustes või Inseneri vastava nõude korral. Alati, kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada; millises osas seda tehakse, on Inseneril õigus juhiseid anda. Inseneril on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid. Inseneril on õigus anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. Selleks, et ehitustööd võiksid toimuda kuivades tingimustes, tuleb kõik kaevikud hoida vabana igat liiki veest. Töövõtja peab samas tagama olemasoleva sademeveesüsteemi toimimise. Selleks vajalikud pumplad, ajutised torustikud, tammid, kraavid jms tuleb arvestada Ajutise töö mahtu. Geoloogilise uuringu aegsed põhjavee tasemed on näidatud geoloogilise uuringus esitatud geotulpadel . Tellija ei saa garanteerida, et vastavad tasemed kehtivad ja Ehitustööde teostamise ajal. Geoloog iline uuring on toodud TK lisa 3 .2. Töövõtja võib ise valida kaevikutest vee kõrvaldamise meetodi tingimusel, et Inseneriga on meetod eelnevalt kooskõlastatud. Ilma Inseneri kirjaliku loata ei tohi vett juhtida mistahes veekogudesse, kanalisatsiooni, kraavi või jõkke. Inseneri heakskiit meetodile ei vabasta Töövõtjat ühestki lepingust tulenevast kohustusest ega vastutusest. Juhul, kui Töövõtja juhib pinnaseosakesi sisaldavat vett mistahes olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku, peab ta omal kulul selle torustiku survepesuga läbi pesema. Töövõtja poolt ehitustööde käigus kanalisatsiooni juhitava vee kogused ja juhtimise aeg tuleb kooskõlastada vee-ettevõttega. Töövõtja hangib ja kasutab piisava võimsusega (jõudlusega) seadmeid (pumpasid, nõelfiltreid) ja masinaid ning leiab vajaliku tööjõu, et teha vajalikud operatsioonid kaevikute kuivana hoidmiseks. Tellija ei garanteeri ajutistele pumpadele vajaliku elektrivarustuse ja võimsuse olemasolu, seega peab Töövõtja Ajutuste tööde mahus arvestama ka vastavate elektrigeneraatorite paigalduse. Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit osa töödest või külgnevatest omanditest. Kõik ajutised veetõrjerajatised (kraavid, tammid jne) tuleb teha sama hoolikalt kui püsirajatised ning need tuleb pärast kasutamise lõppu likvideerida (demonteerida) kui Insener pole esitanud teisi nõudmisi. Ajutised veetõrjerajatised ei tohi kahjustada keskkonda ega mõjutada maavaldusi. Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorstike ehitamine ja katsetamine või RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Torustiku tasanduskiht tuleb üldjuhul valmistada liivast maksimaalse terasuurusega 2 mm, kihi paksus peab üldjuhul olema vähemalt 15 cm ning tihedustegur vähemalt 0,95. Inseneri loal ning juhiste järgi on lubatud kruusa ja killustiku kasutamine torustiku tasanduskihi materjalina. Tasanduskihi materjal ei tohi sisaldada külmunud pinnase osasid. Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada Inseneriga. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: • kaal: 150...200 g/m2; • tõmbetugevus: 10...15 kN /m. Insener võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis. Enne torude paigaldamist kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb torude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda. Torukaevikute tagasitäide tuleb teha juurdeveetud materjaliga (mineraalne liiv, kruus, killustik maks. osakese suurusega 32 mm). Kaeviku tagasitäiteks võib kasutada ka kaevikust väljakaevatud pinnast, eeldusel, et see on tihendatav ning tema filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Tagasitäite materjal tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht peab ulatuma vähemalt 300 mm torulae peale. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. Ühe meetri paksuses kihis toru lae kohal ei tohi tagasitäide sisaldada kive diameetriga üle 300 mm. Kivid ei tohi tagasitäites paikneda torule lähemal, kui nende läbimõõt. Tagasitäite ülemises osas on kivide suurim lubatud läbimõõt 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Materjal peab sisaldama erineva suurusega osi, vältimaks tühemike jäämise tagasitäitesse. Tagasitäite materjal ei tohi sisaldada lund, jääd ega külmunud osi. Tihendamiseks kasutatavad seadmed kuuluvad heakskiitmisele Inseneri poolt, sobivate tihendamisseadmete puudumisel töid teha ei tohi. Mitteliiklusaladel võib tagasitäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, eeldusel, et see on tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema Inseneri poolt heakskiidetud. Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena. Kaevikute tagasitäide tuleb teha ekskavaatori abil, täitematerjali kallamine torukaevikusse otse kallurilt on keelatud. Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m kõrguseni) täidetakse juurdeveetavast materjalist (üldjuhul mineraalne liiv maks. terasuurusega 2 mm, kasutatava materjali peab heaks kiitma Insener) käsitsi ja tihendatakse samuti käsitsi. Tihendamise ajal tuleb vältida torude nihkumist. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus ( Proctor -test) peab tiheduse määramiskatsel olema teedealuses osas vähemalt 0,98, haljasalal 0,95. Töövõtja peab vastavalt Inseneri nõudmistele ja juhistele olema valmis seda tulemust tõestama. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a. määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded ”. Töövõtja kannab kuni garantiiperioodi lõpuni tagasitäite tegemise kvaliteedi eest vastutust ja kannab vastavad kulud ning täidab vajadusel kaeviku uuesti. Töövõtja teeb kõik nõutavad tööd, et tagada aktsepteeritav pinnase seisukord kõikjal tööpiirkondades. Kõik vajalikud lisamaterjalid hangitakse ilma täiendavate kulutusteta Tellijale. Kõiki teekatte sissevajumisi , mis tekivad garantiiperioodil, käsitletakse mehaanilise tihendamise puudustena. Töövõtja on kohustatud sellised sissevajumised remontima ilma täiendavate kulutusteta Tellijale. Garantiiperioodi aegne lubatav teekatte vajumi suurus on 1 cm, st et uus teekate/kaevud jms ei tohi garantiiperioodi jooksul vajuda rohkem kui 1 cm samuti ei tohi vana ja uue teekatte ühenduskoha kõrguste erinevus ei tohi ületada 1 cm. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil ( Loadman , Inspector- 3 vms.). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste nõutavate isikute poolt. Kõik tee- elemendid, nagu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, künnised, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks Inseneri nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Juhul kui kaevik jääb teekatte servale lähemale kui 1m tuleb tagasitäide, selles osas teostada samade nõuete alusel nagu teede alune tagasitäide. Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale tavaline ristikuvaba muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2). Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 0,15 m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vm osiseid suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu teekattelt. Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga, kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muru on soovitav külvata aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Kasutatav muruseemnesegu peab olema valitud selliselt, et taimed ei meelitaks ligi putukaid ja seeläbi linde ja loomi. Seemnesegu valikul järgida ICAO soovitusi. Hinnata muru rajamaise seemnesegu mõju lennujaama loomastikule kaasa arvatud lindudele. Seemnsesegu kooskõlastada eelnevalt Tellijaga. Muru külv teostada hüdrokülvina . Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka vajadusel kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Puude juurte piirkonnas tehakse täide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast. Kaevukaaned ja kaped peavad haljasalal olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritsevast maapinnast 10...20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Kaevude konstruktsioonid tuleb tugevdada v.a. katenditüübil D4 ja E5 Drenaažitorustikud Tööd tuleb teostada vastavalt Eelprojekti ja Põhiprojekt tehnilisele lahendusele, Töövõtja tööprojektile ning järgmistele täiendavatele tingimustele. Drenaažitorustike kaevikute rajamisel ja tagasitäitel peab Töövõtja juhinduma punktis 2.8.1 esitatud nõuetest. Kaevata tuleb tööprojektis määratud mõõtudega ning suuna ja kaldega kraav. Dreenitoru tuleb paigaldada vastavalt joonisel näidatud suunale ja kaldele. Dreenitoru tuleb paigaldada veekindlate ühendustega, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud teisiti. PE-dreentorud tuleb ühendada vahele paigaldatavate, külge keeratavate või ümberkeeratavate ühendusdetailidega vastavalt tootja soovitusele. Toru all tuleb kasutada kruusa või karbonaatsest settekivimist toodetud tagasitäidet. Tagasitäide tuleb paigaldada joonistel näidatud või Inseneri määratud sügavusele ja tihendada, et vältida vajumeid . Järeltäite materjal peab vastama projektis toodule. Kogu järeltäide tuleb paigaldada maksimaalselt 300 mm kihtidena. Tagasitäite, sealhulgas järeltäite tihendamine tuleb teostada vastavalt kehtivatele normidele. Tihendamisel tuleb jälgida, et ei kahjustata drenaažitoru. Drenaažtoru ümbritsev filtertäide tuleb muust pinnasest kogu perimeetri ulatuses eraldada geotekstiiliga . Töövõtja peab tagasitäite paigaldamisel rakendama ettevaatlikkust vältimaks täite saastumist. Kõik perforeeritud torud tuleb paigaldada perforatsiooniga ülevalpool. Tööde lõplikul heakskiitmisel peavad kõik dreenitorud olema avatud, puhtad ning dreenivad. Pärast kaeve- ja tagasitäitetööde teostamist tuleb olemasolev maapind profileerida. Tagasitäite teostamisel tuleb tagada tööohutusnõuete täitmine. Dreenitoru paigaldamiseks kaevatud süvendi põhi peab olema vähemalt 40 cm laiune ja olema külgedelt kerge kaldega, et vältida pinnase varisemist kaeviku põhja. Peale kaeviku kaevamist paigaldatakse kaeviku põhja II klassi geotekstiil . Geotekstiili peab olema piisavalt palju, et tagada vähemalt 20 cm kanga ülekate killustikukihi peal. Süvendi põhja geotekstiili peale paigaldatakse 5 cm paksune killustikukiht. Selle peale paigaldatakse dreenitoru. Dreenitoru kummalegi poole peab jääma vähemalt 20 cm vaba ruumi. Seejärel kaetakse dreenitoru külgedele ja peale killustikukiht. Dreenitoru peal peab killustikukihi paksus olema vähemalt 20 cm. Peale tihendamist keeratakse varem paigaldatud geotekstiil killustikukihi peale, nii et ülekate oleks vähemalt 20 cm. Drenaažid tuleb rajada geotekstiilkanga sisse, et vältida dreenitoru ummistumist. Geotekstiil tuleb paigaldada toru ümber rajatava killustikust kihi ümber. Lõpp tagasitäite materjal peab vastama projektis toodule. Dreenitorude muldkehast väljaviikude otste kindlustus teostada sarnaselt truubipäiste kindlustusele. Drenaažikaevude kaaned peavad olema ümbritseva maapinnaga samal kõrgusel. Tööde kontrolli teostada vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile. Dreenitoru kõrguseline lubatud hälve on +/- 20 mm. Horisontaaltasapinnas paiknemise lubatud hälve on 200 mm. Sademeveetorustikud ja kanalisatsioonitorustikud Tööd tuleb teostada vastavalt Eelprojekti ja Põhiprojekti tehnilisele lahendusele, võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, Töövõtja tööprojektile, TTK alampunktidele 80800 ja 80600 ning järgmistele täiendavatele tingimustele. Kaevetööd sealhulgas kaevikute rajamine ja tagasitäide tuleb teostada vastavalt punktis 2.8.1 esitatud nõuetele. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“ . RIL 77 “Pinnasesse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” (edaspidi RIL 77); „Kommunaaltehniliste tööde üldised kirjeldused“ (“ Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02”). Suomen Kuntaliitto . Helsinki 2002 (edaspidi KT02); Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks. Projektis näidatud kohtades tuleb torustikud soojustada. Kõik sademeveetorustikud , mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,0 m mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada. Projekteeritud kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,4 m mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada (koos kaevu tõusutoruga) maa sisse paigaldamiseks ette nähtud vahtpolüsterool koorikuga ja plaadiga. Sademevee- ja kanalisatsioonitorustike ristumiskohad truupide ja kraavidega tuleb soojustada, kui truubi sisepinna või kraavi põhja vahekaugus kanalisatsioonitorust on vähem kui 0,7 m. Soojustus tuleb paigaldada 2 m ulatuses mõlemale poole piki paigaldatavat torustikku ristumiskohast mõõdetuna. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus min 180 kN /m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/ mK . Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust Loadman , Inspector vms seadme abil. Tihendusnäitajate mõõtmisel Loadman ja Inspector vms seadmega tuleb lähtuda Maanteeameti peadirektori kehtestatud „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhistest“. Torustike vahekaugused määratakse EVS-EN 1610 või RIL 77 ja KT-02 põhjal. Paigaldusjärgset torustikku on võimalik kontrollida kolmel viisil: tiheduse kontroll; CCTV-vaatlus (kaameravaatlus); deformatsioonide kontroll. Kontrollimise viisi määrab Insener kooskõlastatult Tellijaga. Valmis ehitatud isevoolsetel torustikel on lubatud kõrvalekalded projektist juhul kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: mistahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaaltasapinnal 200 mm isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta. isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää allapoole väljuvast torust, lang kaevu vahe kohta peab olema &gt;0. Kalle ja kõrgus ei või kumbki erineda lubatud väärtusest ka siis kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid. Projekteeritud torustiku kalle [‰] Maksimaalne kalde kõrvalekalle [‰] Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle [‰] &gt;5 1,5 50 3-5 1,0 30 &lt;3 1,0 20 Kinnisel meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsuse vahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera raportiga. Lubatud maksimaalne ovaalsus plasttorudel on 8% peale paigaldamist. Isevoolsete torustike rajamisel on lubatud läbivajumise viga maksimaalselt 8%. Lõpliku otsuse vea kõrvaldamisest teeb Insener . Inseneril on õigus nõuda isevoolse torustiku veepidavuse katset. Vastav töö tuleb arvestada Ajutiste tööde mahtu. Torustike katsetused läbi viia vastavalt EVS-EN 1610 ja SFS3113 esitatule. Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades. Põlvede ja poognate kasutamine väljapool kaevusid torustiku suuna muutmiseks ei ole lubatud. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Sademevee- ja kanalisatsioonitorustike kaevude kaaned peavad olema ümbritseva maapinnaga samal kõrgusel. Haljasale paigaldatavatel kaevudel, millel on teleskoopsed ülaosad, tuleb teleskoopse osa fikseerimiseks kasutada kaevu luugi all tõusutoru ümbritsevat betoonrõngast (koormusjaotusplaat). Rennide paigaldamisel järgida tootjapoolseid paigaldusjuhiseid ja nõudeid. Olemasolev a perrooni M rennide rekonstrueerimiseks ja perroonil M uue renniliini rajamiseks tuleb koostada tööjoonised, millega lahendatakse töökorraldus ja rennide ning perrooni katendi ühendmine . Perroonil M kasutada Birco betoonist rennielementide süsteemi või samaväärseid , paigaldada renniküttekaablid . Tööjoonised peab heaks kiitma Insener ja Tellija. Perroon M sademeveerenne ei saa rekonstrueerida üheaegselt, vaid lõikude kaupa selliselt, et ei oleks häiritud perrooni liiklus. Veetorustikud Tööd tuleb teostada vastavalt Eelprojekti ja Põhiprojekti lahendusele, võrguvaldaja tehnilistele tingimustele, Töövõtja tööprojektile ja järgmistele täiendavatele tingimustele. Kaevetööd sealhulgas kaevikute rajamine ja tagasitäide tuleb teostada vastavalt punktis 2.8.1 esitatud nõuetele ning kooskõlas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: Eesti Vabariigi Standardid (EVS) RIL 77-2013 “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” (edaspidi RIL 77); “ Kunnialisteknisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02”. Suomen Kuntaliitto . Helsinki 2002 (edaspidi KT02); Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks. PE – survetorud on väga tundlikud välistele kriimustustele. Kriimustuse sügavus ei või ületada 10% toru seina paksusest. Peale- ja mahalaadimisel tuleb kasutada tekstiilist tõstetroppe ja muid vahendeid vigastuste vältimiseks. Torud tuleb ladustada nii, et ei oleks otsest kokkupuudet pinnasega. PE – survetorude vähimad lubatud painderaadius PEH-toru puhul on 50*toru välisläbimõõt Tuletõrjehüdrandid tuleb paigaldada vastavalt Siseministri 18. augusti 2010. a määrusele nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Enne lõplikku tagasitäidet viiakse läbi plastsurvetorude surveproov vastavalt standardile RIL-77, SFS 3115, EVS-EN-805 ja AS Tallinna Vesi tehnilistele nõuetele. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10). Koostatakse surveprooviakt. Tagasitäite tihedust mõõdetakse iga tihendatud kihi pinnal Inspector või Loadman seadmega või penetromeetriga . Valmis ehitatud survetorustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist juhul kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: mistahes projekteeritud punkt (siiber, hüdrant, käänak, trassi telje punkt) horisontaaltasapinnal 200mm;8 mistahes projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm. Olemasolevate torudega ühendamise liitmike mõõtmed ja valik selgitatakse ehitustööde käigus. Liitmike valik tuleb kooskõlastada Inseneriga. Olemasolevate torustikega ühendatavad siibrid peavad olema äärikutega. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda tehases valmistatud selleks ettenähtud liitmikega. Töövõtja peab sõlmede koostamisel arvestama kõigi materjalide ja töödega, mis on vajalik sõlme korrektseks rajamiseks. Kõik sulgarmatuurid varustatakse soojustatud teleskoopilise pikendatud spindli, ventiilikübara ja kaanega. Spindlipikenduse alumine ots peab olema fikseeritud splindiga. Haljasalade alla on lubatud paigaldada fikseeritud pikkusega spindlipikendusi. Spindlipikendused peavad olema vertikaalsed ning tuleb jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks, kuni kaevik on maapinnani täidetud. Siibrid, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada. Paigaldatud veetoru kohale 0,3 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge tuleb paigaldada kaabliga (traadiga) märkelint (hoiatuslint). Paigaldatav märkelint peab olema vähemalt 100 mm laiune. Märkelindil peab olema vastavalt kiri “VESI”. Veetorustiku märkelint peab olema sinine. Otsingukaabli üks ots ühendada olemasoleva otsingukaabliga või paigaldada olemasoleva torustiku elemendi juurde, kuhu on tagatud juurdepääs (nt. olemasoleva siibri kape alla, olemasolevasse kaevu jne), teised otsad tuua rajatavate siibrite kapede all olevatele ühenduspaneelidele. Projektis näidatud kohtades tuleb torustikud soojustada. Projekteeritud veetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m tuleb soojustada. Veetorustike ristumiskohad truupide ja kraavidega tuleb soojustada, kui truubi sisepinna või kraavi põhja vahekaugus torust on vähem kui 1,3 m veetorudel. Soojustus tuleb paigaldada 2 m ulatuses mõlemale poole piki paigaldatavat torustikku ristumiskohast mõõdetuna. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus min 180 kN /m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/ mK . Survekanalisatsiooni torustikud Torustike projekteerimisel ja paigaldusel järgida ptk 2.8.4 nõudeid Survekanalisatsiooni torustiku ühendus teise survekanalisatsiooni torustikuga tuleb teostada eranditult siibrikaevus. Kaevu läbimõõt minimaalselt 1,2m. Kaevu tuleb ette näha lisaks Eelprojektis ja Põhiprojektis kirjeldatud armatuurile muuhulgas eemaldatava kattega liitmik, mida saab kasutada torustiku läbipesuks. Kaevud, õlipüüdurid, mahutid Tööd teostada vastavalt Eelprojekti ja Põhiprojekti tehnilisele lahendusele, Töövõtja Tööprojektile ja järgmistele täiendavatele tingimustele: Kaevikute rajamisel ja tagasitäitel juhinduda punktis 2.8.1 esitatud nõuetest. Kaevud tuleb paigaldada Eelprojekti joonistel näidatud kohtades, sealhulgas peavad kaevud olema kindlasti kohtades, kus isevoolne torustik muudab suunda, pikikallet või muutub torustiku läbimõõt. Uute kaevudena tuleb rajatavatele kanalisatsioonitorustikele paigaldada üksnes tööstuslikult toodetud plastkaeve. Sademeveekaevudena tuleb torustikele paigaldada üksnes tööstuslikult toodetud plastkaeve või betoonkaeve. Plastkaevude kasutamisel tuleb vajadusel ette näha koormusjaotusplaat tagamaks kaevu vastavus vajalikule raskusklassile (lennuliiklusalal 90t ja mujal 40t). Kaevude liivalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine välistatud. Nõrga kandevõimega aluspinnase korral (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) tuleb kasutada tasanduskihi all sobivat aluskonstruktsiooni. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse asendisse ning selliste operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine kaevu ümber tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev kaevik on maapinnani täidetud. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada. Kaevu ja torude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu torude ühendamisel. Plastmasstoru ja plastmasskaevu vaheline keevitusühendus tehakse samamoodi kui kahe toru vaheline keevitusliides. Kui plastmasskaevu on vaja teha toruühendus koha peal (objektil), kasutatakse sadulühendust või mõnda muud usaldusväärset ühendusviisi. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritseva teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on asfalteeritud ja plaatidega kaetud teekatte korral +/- 3 mm. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi pikkus peab võimaldama teleskoobi tõstmist ümbritseva teepinna tasemest 100 mm kõrgemale nii, et teleskoop ulatub tõusutorusse vähemalt kaevu tootja poolt ettenähtud miinimumpikkuse võrra (igal juhul mitte alla 150 mm). Õlipüüdureid kasutatakse õlise sademevee, heitvee ja tööstusliku reovee puhastamiseks enne kanalisatsioonitorustikku või loodusesse juhtimis t . Komplekti kuulub õlipüüdur, proovivõtukaev, õhutustoru, kontrollseade koos elektrivarustusega. Õlipüüdur tuleb paigaldada vastavalt tootja juhenditele. Õlipüüdurid peavad vastama standardile EVS-EN 858 klassile I . Elemendid tuleb paigaldada vertikaalselt, maksimaalne lubatud kõrvalekalle on 10mm/1m. Kaevude kaaned peavad olema ümbritsetud maapinnaga samal kõrgusel, vajadusel tuleb vastavalt reguleerida ka olemasolevate kaevude luuke. Õlipüüdurite õhutus tuleb lahendada selliselt, et see ei jää segama hilisemat haljasalade hooldust (näiteks lahendada õhutus rest k aevuga). Veetorustiku ja reovee survetorustiku siibrikaevud peavad olema varustatud kaevu seina külge statsionaarselt kinnitatud redeliga. Kaevu luugi läbimõõt minimaalselt 0,6m, kaevu läbimõõt minimaalselt 1,2m. Isevoolse kanalisatsioonikaevu põhjas peab olema tagatud ühendustorustiku sujuv suubumine põhjarenni. Sademevee restkaevudena kasutada teleskoopseid settemahutiga plastkaeve läbimõõduga minimaalselt 560/500. Restkaevud peavad olema varustatud ümmarguse settemahutiga. Minimaalne setteosa maht 200 l. Perroon K tuletõrjevee mahutid on vastavalt TK Lisa 4 Põhiprojekt projekteeritud maa-alused. Tööprojekti koostamisel võtta arvesse, et mahutid, torustikud ja teeninduskaevud peavad olema rajatud selliselt, et hilisemalt oleks võimalik rajada mahutite kohale sõidukite parkimisala ja teenindustee (koormused vastavalt tavalised maanteekoormused, kaevud min 40T). Torustikud kinnisel meetodil Tööd teostatakse vastavalt Eelprojekti ja Põhiprojekti tehnilisele lahendusele, Töövõtja tööprojektile ja järgmistele täiendavatele tingimustele. Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EVS-EN 12889-le. Tuleb järgida torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid. Kinniste meetodite korral vajalike kaevikute kaevamisel lähtuda samadest põhimõtetest ja nõuetest nagu on esitatud avatud kaeviku kaevamise korral. Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest. Töövõtja kannab täielikku vastutust taastamistööde tegemise eest, kaasaarvatud teekatte uuendamise eest. Töövõtja peab arvestama vajalike tööde ja uuringutega, et veenduda kinnise meetodi kasutamise ohutuses ja võimalikkuses vahetult enne torustike ehitustöid kinnisel meetodil. Kanalisatsioonitorustikku võib rajada nii horisontaalpuurimise kui rammimisega, Töövõtja peab tagama torustikule nõutava ühtlase kalde. Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha nõutavates kohtades vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele ja joonistele. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud projekti joonistel. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Kui stardi- ja lõppkaevikute asukohad on joonisel määramata, siis võib Töövõtja ise, sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast, määrata kaevikute asukohad. Kaevikute asukohad (koos seadmete nagu hüdraulikaseadmed, puurimislahuse mahutite jne asukohtadega) moodustavad osa kaeveloa taotlusest, mis tuleb enne ehitustööde algust hankida kohalikust omavalitsusest. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse põkk -keevitusega. Töövõtja hangib torude ühendamiseks sobiva põkk -keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN10. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Lennuraja all paiknevate suuremõõduliste torustike rekonstrueerimine teostada kinnisel meetodil, kasutada kas CIPP “sukk” meetodit või tükksujutus meetodit. Meetodi valikuks teostada tööprojekti staadiumis vastav staatiline arvutus. Kinnise meetodi tööde teostamisel arvestada: - tükksujutus meetod, stardikaeviku pikkus vähemalt 10m, vastuvõtukaeviku pikkus vähemalt 4m. - CIPP “sukk” meetod, maa-ala vajaliku tehnika paigutamiseks lähtepunktis ca 10 m ulatuses, vastuvõtul/väljatõmbe vintsiseadme ulatuses. Rekonstrueeritava toru juurdepääs peab olema mõlemas otsas. Otsakaevude läbimõõt peab olema vähemalt DN1500. Sõltumata valitud meetodist saab teostada rekonstrueerimis töid lennuraja asfal tkatte servast alates 45m (lennuraja teljest 75m) kaugusel st selles ulatuses ei tohi lennutegevuse ajal olla ühtegi seadet ega materjali , mis ulatub maapinnast kõrgemale. Töövõtja peab arvestama tööde teostamise ajal võimaliku sademevee ümberpumpamisega. Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm. Töövõtja teeb kontrollmõõtmised ning esitab mõõtmistulemused Insenerile. Elektritööd Kaablikaitsetorud Kaablikaitsetorude süsteem tuleb ehitada enne elektrikaablite paigaldust. PVC kaitsekaablid ühendavad erinevat tüüpi vaatluskaeve. Kogused, torude tüübid, vaatluskaevude tüübid ja nende asukohad on toodud joonistel (TK Lisa 4 ja 5) . Torud paigaldatakse kraavides. Kaitsetorude kaevikud tuleb kaevata ja tagasitäita vastavalt punktis 2.8.1 toodud nõuetele. Kaitsetorud, mis asuvad ruleerimisteede ristuvatel lõikudel, tuleb katta tiheda betooniga C8/10, tera suurus 0/8 mm, välimise paksusega vähemalt 20 cm (kõik ruleerimisteed) või asfaldiga (olemasolev lennuraja lõik). Mitmeosalised torud kinnitatakse vahehoidikutega ja sammuga maksimaalselt 3,0 m. Kaablikaitsetorud elektrikaablite ja sidekaablite jaoks paigaldatakse samasse kaevikusse maksimaalse võimaliku vahega. Maandusjuhe CU25 tuleb paigaldada mööda kaablikaitsetoru maa sisse ja sisestatakse igasse vaatluskaevu ühenduse jaoks. Materjalid Kaablikaitsetoru, k.a. fikseeritud toru ühendused tuleb tarnida ja paigaldada; Materjal: kõva PVC toru 110 x 5, 3 ja 160 x 5,3; Veekindlad muhv ühendused; Toru sisemus peab olema üldiselt sile, ka muhvide piirkonnas; Vahehoidikuid ei kompenseerita eraldi. Navigatsiooni süsteemid Üldinfo Tallinna Lennujaamas paigaldati aastatel 2016–2017 lennujaama arendusprojektiga täiesti uus lennuvälja navigatsioonitulede süsteem, mis lisaks lennuraja ja ruleerimisteede rekonstrueerimisele hõlmas ka maapealsete tulede süsteemi (AGL) ja tulede juhtimissüsteemi täiendamist. Ehitusetapis I rajatud navigatsioonitulede süsteem i seadmed ja tulede juhtimissüsteem i tarkvara teostati ettevõte OCEM poolt. Navigatsioonisüsteemide projekt (TK lisa 6 Navigatsioonisüsteemid) hõlmab projekti kogumahtu, mis tähendab, et navigatsioonisüsteemid on lahendatud eelprojektis (TK lisa 5) projekteeritud rajatistele. Käesolevasse töövõttu kuulub see osa navigatsioonisüsteemidest, mis on vajalikud Tehnilise kirjelduse punktis 1 kirjeldatud rajatiste nõuetekohaseks ja piiranguteta toimimiseks. Projekti eesmärgid O lemasoleva lennuvälja navigatsioonitulede süsteemi ja tulede juhtimissüsteemi täiendamine ja nõuetekohase navigatsioonisüsteemi rajamine projekteeritud aladel; M õningate seadmete kasutuselevõtt, mida ehitusetapis I käigus aastatel 2016–2017 ei paigaldatud, kuid mis on CAT II EASA nõuete täitmiseks vajalikud; Kogu AGL-süsteem paigaldatakse, võetakse kasutusele ja seda käitatakse CAT II EASA nõuete kohaselt. Töövõtja garanteerib kõigi vajalike navigatsiooni seadmete ja infrastruktuuri toimimise ehitustööde ajal, et tagada lennuohutus ja Tallinna Lennujaama katkestuste ta ning riketeta toimimine. Lennuvälja navigatsiooni tulede süsteem T uledesüsteemi tööde mahtu kuulub: Kõrge intensiivsusega lennuraja 26 süvistatud lävetulede ja lennuraja 08 süvistatud lõputulede tarne ja paigaldus ICAO CAT II täppislähenemisega instrumentaallennuraja jaoks; R uleerimistee ääre- ja telgjoone tulede tarne ja paigaldus; R uleerimistee stopptulede, lennuraja hoiatustulede ja ruleerimistee vaheootekoha tulede tarne ja paigaldus; K ohustuslike ja teavitusviitade tarne ja paigaldus; P üsivoolu regulaatorite CCR, isolatsiooni trafode adresseeritavate lülitusseadmete, primaarkaablite, sekundaarkaablite (koos vajalike ühenduste ja maandusmaterjalidega) tarne ja paigaldus; Opereerimiseks kasutuses oleva lennuvälja osal navigatsioonitulede ja nende vooluringide töös hoidmise ja kasutamise tagamine ehitusperioodil. Vooluringide konfiguratsioonide või ajutiste tulede täiendavad modifikatsioonid on vajalikud lennuraja läve asukoha muudatuse tõttu projekti erinevate etappide realiseerimise käigus; Kõikide ajutiste navigatsioonitulede (sh PAPI 26) tarnimine ja paigaldus, tagamaks lennuvälja ohutu opereerimine lühendatud lennuraja tingimustes (vt TK Lisa 2); Kõikide paigaldatud süsteemide k.a. ajutiste süsteemide integreerimine tulede juhtimissüsteemi; Kõikide süsteemide kasutuselevõtt, k.a. lennukontroll sh kõik vajalikud testimised ja häälestamised. Kõigi ruleerimistee telgjoone tulede, stopptulede, vaheootekohtade tulede , lennuraja hoiatustulede ja –märkide juhtimine ja jälgimine teostatakse individuaaljuhtimist võimaldava tehnoloogiaga adresseeritavate lülitusseadmete abil. Kõigi tulede materjalide paigaldus ja kohaldamine peab olema kooskõlas rakendatavate ICAO, EASA standardite ning Tootjapoolsete paigaldusjuhenditega ning vastama kõigile ICAO CAT II nõuetele. Kõik elektripaigaldustööd, näiteks kaablid ja pistikühendused, teostatakse vastavalt ICAO nõuetele nagu kirjeldatud Aerodrome Design Manual, Part 5, Electrical Systems, Doc 9157 ( 2nt edition, 2016 ) . Tööde ajal ei tohi katkestada olemasoleva tulede süsteemi, sealhulgas lennuraja ääre, -läve, lõpu ja määratletud ruleerimistee telgjoone tulede lõikude ning PAPI süsteemide funktsioneerimist. Vajadusel tuleb luua ajutised primaarkaabli ühendused toimivuse tagamiseks. Primaarkaablid paigaldatakse kaablikaitsetorudesse. Teineteisega ristuvad kaablid peavad olema paigutatud min 10 cm vahega vertikaalis kõige ülemisest kaablist minimaalselt nõutud sügavusele või alla seda. Vähemalt 100 cm kaablilõtk jäetakse juhtmestiku igasse külge tuleseadmete või trafode juurde ja igasse muusse punkti, kus kaabel on ühendatud väliseadmetega. Kaabli lõtk paigaldatakse kaevikusse. Täiendav kaablilõtk jäetakse juhtme jms juurde, kust tuleb kaabel tuua maapinnale ühenduste tegemiseks. Kaablite sirgeks tõmbamisel tuleb vältida kaablisiseste pingete tekkimist. Maandusjuhe ( counterpoise ) tuleb paigaldada primaarkaablitega samasse kaevikusse 15 cm kõrgusele primaarkaablitest. Tõstetud tulede jalandid lennuraja ja/või ruleerimisteede ääres paigaldatakse lennuraja ja/või ruleerimisteede peenrasse betooni peale. Eraldustrafod tuleb paigaldada kaetud betoonkaevandisse või L-867 tüüpi (vastavalt: FAA AC 150/5345-42F - Federal Aviation Administration - Advisory Circular - Specification for Airport Light Bases, Transformer Housings, Junction Boxes, and Accessories ( October 17, 2006) trafokasti. Kõigi tõstetud ja süvistatud tulede, märkide ning vilkuvate tulede jaoks kasutatakse LED-tüüpi tulesid. Lennuvälja tuledesüsteemi Tootja(d) peavad koostöös Töövõtjaga korraldama vajalikud katestused ja sertifikaatide hankimise tõendamaks lahenduse kooskõla ICAO ja EASA nõuetega. Kasutusjuhend peab sisaldama: D etailseid järgjärgulisi protseduure süsteemi käivitamise, töötamise ja sulgemise kohta; Tootja ja tarnija nime, mudelite numbreid, osade nimekirja, süsteemi lühikirjeldust ja põhilisi kasutamisparameetreid Hooldusjuhend peab sisaldama: T avahoolduse protseduure, võimalike rikete kirjeldusi ja parandusmeetmeid ning probleemide tuvastamise juhendit; J uhtmete ja seadmete plaani, süsteemide juhtmestiku ning juhtimise diagramme vastavalt paigaldusele. Tellijapoolne kooskõlastus toimub enne kõikide seadmete tarne algust. Sellel eesmärgil esitab Töövõtja kvaliteedi tagamise tõendina Tootjapoolsete kvaliteedikatsetuste või mõne muu sobiva protseduuri tulemused. Tootjapoolsed katsetused juhtimis- ja jälgimissüsteemi osas on soovitatavad. Lennuvälja tuledesüsteemi osas tuleb läbi viia elektrilised katsetused: K atsetused lühisvoolude ja ekslike maanduste kontrolliks kasutades seadmeid, mis rakendavad pinget ja mõõdavad otsest takistust; Maandussüsteemi ( counterpoise ) järjepidevus (katkematus); I ga valgustigrupi vooluringi (fiider) isolatsioonitakistust tuleb testida vastavalt ICAO juhendile Aerodrome Design Manual , Part 5, Electrical Syst ems , Doc 9157 (2nd edition , 2016 ). Ajutiselt paigaldatavad PAPI’d ei vaja testlende; piisab kui neile teostatakse maapealne test (nn lasermõõtekomplektiga) sõltumatu litsentseeritud spetsialisti poolt. Maapealsed kontrollid tuleb läbi viia vähemalt seitse kalendripäeva enne ajutiste PAPI’de kasutusele võtmise tähtaegasid. Töövõtja peab sõlmima aegsasti eellepingu sõltumatu spetsialisti teenuste kasutamiseks. Eellepingus peavad olema märgitud maapealseteks kontrollimisteks planeeritud tähtajad. Eelleping tuleb esitada Tööprogrammi koosseisus. Sõltumatu spetsialisti määramine tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Ajutiste PAPI 26 tulede paigaldamisel tuleb läbi viia maapealsed testid, arvestades, et ajutise PAPI 26 kasutusajal on kasutusel ka ILS LOC või VOR/DME ning ajutise PAPI 26 ja 08 kasutusaeg ei ületa olulisel määral projektis välja toodud kasutusaegu. ICAO dokumendi Aerodrome Design Manual , Part 4 Visual Aids, Doc 9157 (4th edition , 2004) punkti 8.3.16 kohaselt tuleb lennukontroll viia läbi uue PAPI installeerimise korral, et tõendada süsteemi korrektset toimimist. Töövõtja peab läbi viima PAPI lennukontrolli üheaegselt ILS-süsteemi lennukontrolliga. Pärast lepingukohaste elektrikatsetuste, vooluringide, juhtseadmete ja tulede paigalduse lõppu tuleb tõendada nende aktsepteeritavat toimimist. Töövõtja väljapakutud SAT programmi teab Tellija eelnevalt kinnitama. SAT hõlmab lennuraja 26 lähenemistulede ja ruleerimistee tulede valgustugevuse, kiire ulatuse ja suuna mõõtmist kasutades mobiilselt mõõteseadet, mis on piisava täpsusega üksikute tulede omaduste analüüsiks. Personali koolitus tuleb läbi viia kogu süsteemi ning tarnitud ja/või paigaldatud seadmete korrektse käitamise, hoolduse ja ohutusnõuete järgimise kohta. Töövõtjal tuleb esitada läbiviidava koolituse kirjeldus, kasutatavate abivahendite kirjeldus, koolitusmaterjalide näidised ja ajagraafikud. Töövõtja poolt tarnitud toodete hoolduseks ja katsetamiseks ette nähtud erivahendite ja katseseadmete nimekiri, osade ja komponentide nimekiri Tootjate kaupa, detailide numbrid, register/nomenklatuur, nõutav kogus hoolduse ja remondi varuosi, mis on vajalik minimaalsete viivitustega pideva toimimise tagamiseks; süsteemi väljaregistreerimise, vigade tuvastamise, remondi ja asenduskomponentide juhendid, k.a. integreeritud elektrilised- ja mehhaanika kooste skeemid ja diagrammid ning diagnostika, mis on vajalikud lennujaama käigushoidmiseks ja vigade tuvastamiseks pärast süsteemide vastuvõtmist. Tööde ja projekti lõpetamisel tuleb teostada järgmised kontrolltoimingud, testid ja mõõtmised: Test-lennud vt ptk 2.1.17; Tulede valgustugevuse mõõtmised; E elektripaigaldiste testid nii CATI, kui ka CATII režiimis. Uute navigatsioonitulede integreerimiseks juhtimissüsteemi sh Lennuliiklusteeninduse (EANS) süsteemi peab Töövõtja tagama järgmised tehnilised tingimused: Tallinna lähilennujuhtimisüksuse (TORN/TWR) uuendatud rajatulede (ALS) kaugjuhtimise süsteem peab saama ajakohastatud ja täielikult integreeritud kasutuselolevasse AviBit Air Traffic Solutions GmbH TWR lennujuhtimise süsteemi ( AceMax + Diflis + InfoMax) selliselt, et lennujuhi töökohale (CWP) nii integreeritud TWR ATM süsteemi, kui ka sellest väljapoole ei tohi lisanduda täiendavaid monitore ja/või sisendseadmeid (klaviatuur, hiir jt). Täielikult integreeritud süsteemi all tuleb mõista kõigi vajalike tarkvara moodulite tarnet ja nendega seostuvate kohanduste süsteemi sisseviimist tagamaks kahesuunalist andmevahetust mõlemate süsteemide vahel ning samuti ka kõiki ALS süsteemi juhtimiseks ja jälgimiseks vajalikke muudatusi lennujuhi lennujuhtimissüsteemi töökoha (CWP ATM) tarkvarasse ( AceMax + Diflis + InfoMax); Rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimissüsteem (Tallinna lennujuhtimistorni integreeritud süsteemi jaoks) peab osana uuendustest kasutama protokolli mida nimetatakse „ Modbus TCP with IEC61131 (EVS-EN 61131 (IEC 61131) - Programmable controllers (mitmed osad (parts)) with 0-based addressing mode ( fixed PCL IP, PCL Port, PCL Unit ID etc .)“ või sellega täielikult ühilduvat protokolli ja käsustikku; Rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimissüsteem peab osana uuendustest kasutama Tallinna lennujuhtimistorni integreeritud süsteemis ALS jaoks eraldatud IP aadresse või olema nende süsteemiga täielikult ühilduv: PLC IP aadress: 192.168.0.2; PLC port: 502; PLC mooduli ID: 255; ATM HMI serverite IP aadress (tmaintdp1/tmaintdp2): 192.168.116.10/192.168.116.11; Rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimissüsteem (Tallinna lennujuhtimistorni integreeritud süsteemi jaoks) ei tohi pärast uuendusi piirata mitte ühegi senise kasutusvõimaluse ja operatsioonilise töövahendi kasutust olemasolevas Tallinna lähilennujuhtimisüksuse AviBit Air Traffic Solutions GmbH TWR ATM süsteemis ( AceMax + Diflis + InfoMax); Rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimissüsteem (Tallinna lennujuhtimistorni integreeritud süsteemi jaoks) peab olema ettevalmistatud uute kasutusvõimaluste, näiteks ruleerimistulede süsteem „juhinduge rohelistest“ – „ Follow-The-Greens ” (FTG), lisamiseks tulevikus juhul kui Lennuliiklusteeninduse AS ja/või AS Tallinna Lennujaam otsustavad tulevikus seda rakendada; Rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimissüsteem (Tallinna lennujuhtimistorni integreeritud süsteemi jaoks) peab tagama reaalajas ülevaate lennuvälja tulede süsteemi terviklikkuse ja nõuetelevastavuse kooskõlas tööstusstandarditega, võimaldamaks lennujuhtidele operatiivset olukorrateadlikkust. Kriitiline teave peab olema kättesaadav ka läbi Tallinna lähilennujuhtimisükuse (torn/TWR) AviBit Air Traffic Solutions GmbH TWR ATM süsteemi ( AceMax + Diflis + InfoMax); Töövõtja peab edastama kõik vajalikuid sisendandmed uuendatud rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimissüsteem ja AviBit Air Traffic Solutions GmbH TWR ATM süsteemi ( AceMax + Diflis + InfoMax) omavahelise liidestamise aspektide kohustusliku ohutushindamise planeerimiseks ja läbiviimiseks; Alljärgnevad teenused peavad olema Töövõtja ainuvastutus uuendatud rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimisliidese protokolli tornisüsteemi integreerimisel: K asutuseloleva rajatulede süsteemi (ALS) kaugjuhtimissüsteem liidese analüüs; U ue süsteemi liidese juhenddokumendi ICD ( Interface Control Document) tarne. Valvesüsteemi rajamine Kaamerate osa lahendada vastavalt elektriosa projektile (seletuskiri, joonised) . Kaamerad Kaamerad on ette nähtud : Perroon Y 6 ol.olevate valgustusmastide peal. Y 6 toitepunktid ja videovalve lahenduse aluseks võtta Eelprojektis 2012-0131 perroonile K projekteeritud lahendus (ehitusmaht ca 3 toitekilpi ja ca 6 kaamerat, mastid, kasutada olemasolevat kaablikanalisatsiooni. Mootorite testimise ala – terve ala peab olema kaamerate vaateväljas (vt elektri osa seletuskiri) . Perroon K kaamerate paigutus vastavalt Põhiprojektile. Üks täiendav fikseeritud kaamera ning üks täiendav pöördkaamera - asukoht tingruudustiku kaardil j16a (Värav V6 piirkond Kanali tee läheduses). Lennuvälja tingruudustiku kaart asub TK lisa 1 1.11 – TLL eeskirjad – lennuvälja kaardid. Kasutada tuleb IP-valvekaameraid, mis on ilmastiku- ja vandaalikindlad. Kaamerad tuleb integreerida olemasolevasse Milestone videovalvesüsteemi ja olema varustatud vastavate tarkvaralitsentsidega. Tarkvaralitsentsid peavad olema vormistatud Tallinna Lennujaam AS nimele. Kaamerate parameetrid peavad olema sellised nagu järgnevalt või paremad (kui pole märgitud teisiti): Kaamera tüüp I koos korpusega miinimumnõuded (staatiline kaamera): Pildisensor 1/2. 8 tüüpi progressive scan SMOS Pildisensori pikslite arv min 2.1 3 Mpix Valgustundlikkus (50 IRE) värvirežiimis min 0,01 lx (F1.2, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30 s, 30fps), m/v režiimis min 0,007lx (F1.2, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30s, 30fps) Valgustundlikkus (30 IRE) värvirežiimis min 0,006 lx (F1.2, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30 s, 30fps), m/v režiimis min 0,005lx (F1.2, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30s, 30fps) Elektroonilise katiku kiirus 1/1s kuni 1/10000s Dünaamiline ulatus – 90dB Objektiivi kinnitus CS mount Kaameraga peab kaasas olema varifocal objektiiv, mille parameetrid on järgmised: Objektiivi kinnitus CS mount Horisontaalne vaatenurk reguleeritav vähemalt ulatuses 11 4 kuni 4 0 kraadi Vertikaalne vaatenurk reguleeritav vähemalt ulatuses 6 0 kuni 2 2 kraadi Fookuskaugus f=2.8 kuni 8.0 mm F number F1.2 (lainurk), F1.9 5 (Tele) minimaalne objekti kaugus 300mm Kaamera funktsioonid: Võimenduse juhtimine – automaatne Säriaja juhtimine – AGC, Exposure compensation , Shutter speed , Iris Valge tasakaalu režiimid –ATW, ATW- Pro , Fluorecent lamp, Sodium vapour lamp, Metal halide lamp, valge LED, One-push WB, Käsijuhtimine Mehaanilise IR filtriga day night kaamera WDR ( wide dynamic range) funktsioon min 90 dB Pildiparandusfunktsioon Müra vähendamise funktsioon (XDNR) Kaamera pildi võimalikud suurused: 1920×1080, 1280×720, 1024×576, 720×576, 720 × 480, 704 × 576, 640 × 480, 640 × 360, 352 × 288, 320 × 184 (H.264, JPEG) Videokodeeringu formaadid H.264 ( High /Main/Baseline profiil), JPEG M in. kolme erineva videokodeeringuga üheaegne kodeerimine (vabalt valitav JPEG/H.264 kodeeringute s.h sama kodeeringu vahel) min. kolme erineva videokodeeringuga üheaegne pildi saatmine (erinevad kaadrisagedused ja pildisuurused) K aadrisagedus H264: 60 fps (1920 × 1080), JPEG: 60 fps (1280 × 720) Kaameras salvestuse olemasolu – Edge Storage Audio sisend (Mini- jack ( Monaural ), MIC IN (Mini- jack ( Monaural )/ väljund (Mini- jack ( Monaural ), Max output level : 1 Vrms ) Audio kodeering G.711/G.726/AAC (16 kHz, 48 kHz) Kaamerasisene Intelligentne liikumise tuvastus Kaamerasisene Intelligentne Objektituvastuse filtrid (objektide arv, suurus, liikumissuund, kiirus, ala valve ja alast kadumine) Kaamerasisene Diversioonituvastus ( tamper detect ) Auto back focus süsteem (konfigureeritav kaamerast ja üle võrgu) Välise alarmi sisend 2 tk/ väljund 2 tk (väljunditeks galvaaniliselt eraldatud releekontaktid (24VAC/DC 1A)) Võrguliidese (10BASE-T/100BASE-TX (RJ-45)) parameetrid: Toetatavad protokollid IPv4, IPv6, TCP, UDP, ARP, ICMP, IGMP, HTTP, HTTPS, SMTP, DHCP, DNS, NTP, RTP/RTCP, RTSP, SNMP (MIB-2) Min ONVIF Profile S tugi Samaaegseid kliente 20 tk Autentimine IEEE802.1X Analoogvideosignaali väljund vähemalt järgmiste parameetritega: Signaali süsteem NTSC / PAL (valitav) Horisontaalne resolutsioon 700 TV lines S/N suhe üle 50 dB Mälukaardi sisend SD Toide PoE (IEEE 802.3af), 12V DC, 24V AC Kaamera elektriline võim s us mitte rohkem kui 6 W Töötemperatuur -10 kuni +50 kraadi C Väliskorpuse miinimumnõuded (kui pole märgitud teisiti): Väliskorpus vähemalt IP66 Toitepinge 230VAC, 50Hz Termostaadiga kütteelement Alumiiniumist korpus Värvus Beež Sama värvi sobilik kinnitusjalg kaamera stabiilseks kinnitamiseks Korpuse välismõõdud maksimaalselt LxLxS 148x145x465 mm Sobilik kaamera suurus vähemalt LxKxS 105x100x320 mm Vähemalt 2 kummitihenditega sisendviiku Kaamerakorpuse disain peab olema selline et korpus mahutaks vähemalt paigaldatava kaamera koos objektiiviga. Kaamera tüüp II ( pöördkaamera ): Pildisensor 1/2.8” tüüpi progressive scan sensor Pildisensori pikslite arv minimaalselt 2.38 Mpix Valgustundlikkus (50 IRE) värvirežiimis min 0.4lx (F1.6, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30 s, 30fps), m/v režiimis min 0.03lx (F1.6, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30s, 30fps) Valgustundlikkus (30 IRE) värvirežiimis min 0.24 lx (F1.6, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30 s, 30fps), m/v režiimis min 0.018lx (F1.6, View -DR OFF, VE OFF, AGC ON, 1/30 s, 30fps) Dünaamiline ulatus – 130dB Elektroonilise katiku kiirus 1/1s kuni 1/10000s Juhitav zoomobjektiiv Kaamerasse on sisseehitatud objektiiv, mille parameetrid on järgmised: Optiline zoom 30x, digitaalne zoom 1 2 x, kokku zoom 360x Juhitava fookuse olemasolu Autofookuse olemasolu Horisontaalne vaatenurk muudetav vähemalt ulatuses 6 3 kuni 2 kraadi Vertikaalne vaatenurk reguleeritav vähemalt ulatuses 38 kuni 1 kraadi Fookuskaugus f= 4,3 kuni 12 9,0 mm F number F1.6 (lainurk), F4.7 (Tele) minimaalne objekti kaugus 3 0 0mm Signaali/müra suhe – S/N Ratio ( Gain 0 dB )) üle 50dB Säriaja juhtimine – Full auto, Shutter priority , Iris priority , käsitsi Valge tasakaalu režiimid – ATW, ATW-PRO, Indoor , Outdoor , Fluorescent lamp, Mercury lamp, Sodium vapour lamp, Metal halide lamp, White LED, One push WB, käsijuhtimine Pöördkaamera funktsioonid : Mootoriga pööratav ja kallutatav kaamera Pöördenurk – 360 kraadi ilma pööramiskordade piiranguta ( endless rotation ) Kallutusnurk – 2 2 0 kraadi Pöörlemiskiirus – maksimaalne 7 00 kraadi/s Kallutuskiirus - maksimaalne 7 00 kraadi/s Eelpositsioonide arv – 1 5 0 Eelprogrammeeritavate tuuride arv – 5 Mehaanilise IR filtriga day night kaamera WDR ( wide dynamic range) Pildiparandusfunktsioon Müra vähendamise funktsioon - XDNR Pildi stabilisaatori olemasolu Privaatsusmaskide arv – 24 Kaameras salvestuse olemasolu Vandaalikindluse klass – IK10 Keskkonnakindluse klass – IP66 Kaamera pildi võimalikud suurused: 1920×1080, 1280×720, 1024×576, 720×576, 720×480, 704×576, 640×480, 640×360, 352×288, 320×184 (H.264, JPEG) Videokodeeringu formaadid H.264 ( High /Main/Baseline profiil), JPEG Pakkimisformaat CBR/VBR –vabalt valitav K aadrisagedus H264: 60 fps (1920 × 1080), JPEG: 60 fps (1280 × 720) A ndmete edastuskiiruse valiku vahemik - 64 Kbps kuni 32 Mbps M in. kolme erineva videokodeeringuga üheaegne kodeerimine (vabalt valitav JPEG/H.264 kodeeringute s.h sama kodeeringu vahel) min. kolme erineva videokodeeringuga üheaegne pildi saatmine (erinevad kaadrisagedused ja pildisuurused) Kaamerasisene Intelligentne liikumise tuvastus Kaamerasisene Intelligentne Objektituvastuse filtrid ( Passing , Intrusion , Left Object Detection , Removed Object Detection ) Kaamerasisene Diversioonituvastus ( tamper detect ) Auto back focus süsteem (konfigureeritav kaamerast ja üle võrgu) Välise alarmi sisend 4 tk/ väljund 2 tk (väljunditeks galvaaniliselt eraldatud releekontaktid (24VAC/DC 1A)) Jadaliides - RS-422/RS-485 Võrguliidese (10BASE-T/100BASE-TX (RJ-45)) parameetrid: Mälukaardi sisend SD Toide IEEE802.3at ( HPoE ), AC 24 V, DC 12 V Mälukaardi sisend SD Kaamera elektriline võimsus mitte rohkem kui 25 W Töötemperatuur -5°C to +50°C Ümbritseva keskkonna suhteline õhuniiskus töörežiimil 20% to 80% Nõuded salvestustarkvara litsentsidele iga kaamera kohta: Milestone XProtect Corporate Device Channel License XPCODL ( kanali litsents olemasoleva Milestone Xprotect Corporate baaslitsentsi külge ). One year SUP for XProtect Corporate Device Channel License YXPCODL (kaameralitsentsi tugi 1 aastat, olemasoleva SUP litsentsi laiendus). Võrgulüliti ( switch ) Üldised nõuded: alljärgnevates punktides 2-3 toodud seadmed peavad olema eluaegse (vähemalt 100 aastat) garantiiga, mis sisaldab vähemalt vigase riistvara väljavahetamist reageerimisega veateatele hiljemalt järgmisel tööpäeval, õigust tarkvara uuendustele ning tarkvara tehnilist tuge. Punktis 3 toodud võrguseadmed peavad olema vähemalt 3-aastase on-site garantiiga ja omama garantiiperioodi jooksul õigust tarkvara uuendustele ja tehnilisele toele. seadmete toitepinge peab olema 230V AC 50Hz; Kõik punktis 2 pakutud komponendid peavad olema sama tootja omad. Tooted peavad olema uued, varem kasutamata ja originaalpakendis. Ilma Ostja eelneva kirjaliku loata ei tarnita ühtegi asendustoodet. Müüja kinnitab, et tooted on ehtsad, need on kaetud täieliku tootjapoolse garantiiga ja et seotud tarkvara on litsentseeritud Ostjale kui algsele litsentsisaajale, kes on volitatud tarkvara kasutama. Pakutavad optilised transiiverid peavad olema võrguseadme tootja originaalid. Pakkuja peab olema pakutavate toodete tootja poolt sertifitseeritud edasimüüja, esitada tootja kinnitus müügiõiguse kohta. Võrguseade (kogus 1 tk) Modulaarne , korpuse kõrgus maksimaalselt 4U, kaasas peavad olema räki kinnitused; liiasusega kuumvahetatavad toiteplokid, mis on võimelised tagama maksimaalse lubatava arvu PoE + portide toitevajaduse; ruutingu tabel kuni 10000 kirjet; läbilaskevõime vähemalt 250 Mpps ; Fabric speed vähemalt 375 Gbps ; Vähemalt 2000 VLAN’i ; mitme konfiguratsioonifaili salvestamise võimalus; mitme tarkvara mälusse salvestamise võimalus; moodulite lisamisega peab olema võimalik võrguseadme laiendamine vähemalt 80 10/100/1000BASE-T PoE + pordini; IEEE 802.1Q (minimaalselt korraga kasutatav VLANide arv ühes lülitis 128 ja GVRP), 802.1p, 802.1D, 802.1w, 802.3ad, 802.3x, 802.1x, 802.3u, 802.3ab, Auto-MDIX; IEEE 802.1s Spanning tree , IEEE 802.1x, IEEE 802.1Q VLAN (VLAN tagging ), multicast filtering (IGMP v2, v3), MLD snooping ; RIPv1 ja RIPv2 routing , OSPFv3, policy-based routing ; peab toetama QoS põhjal liikluse prioritiseerimist portidele ja VLAN- dele ; Võrguseadme moodulid peavad algkonfiguratsioonis sisaldama: Vähemalt 20tk 10GbE SFP+ pesa optilise võrguga ühendamiseks; Vähemalt 40tk 10/100/1000BASE-T PoE + võimekusega porti; 2tk 10GbE SFP+ LC LR transiiverit . 4tk 1GbE SFP LC LX transiiverit . 10Gb SFP+ olemasolevate keskseadmetega ühilduvad transiiverid (kogus 2 tk) Transiiveri tüüp: HP X130 10Gb SFP+ LC LR; Transiiverid peavad olema switchi tootja originaalid. Maastikukujundus Muru rajamisel tuleb järgida TTK alampunktides 90100 ja 90200 kirjeldatud nõudeid ja alljärgnevaid täiendavaid tingimusi. Kasvualus (10-15cm) tuleb teha rajatiste alt eemaldatud mullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega. Katendite vahel paikneva istutusala kasvualus peab jääma katendiga tasa. Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke vaid peab surumisel kergesti lagunema. Kui see surve all ei lagune, tuleb olemasolevat kihti puhastada mätastest, juurikatest ja prahist, eemaldada vildistunud kiht ning tasandada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada jäätmeid (kile, metall, lammutusjäägid, suured kivid, muu prügi). Jäätmete esinemisel tuleb need eemaldada. Haljasalade rajamisel tuleb arvestada asjaoluga, et haljasalad peavad kandma hooldusmasinaid. Haljasalade hooldamisel masinatega ei tohi tekkida roopaid. Muru kasvualus tuleb rajada vastavalt projektile, arvestades III klassi muru rajamisnõudeid. Tuleb arvestada vähemalt 5 mullaproovi võtmisega. Muruseemne kvaliteedinõuded ja muru külvamine vastavalt projektile. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vastavalt külvise normile. Murukülv teostada hüdrokülvina . Piirdeaiad Piirdeaiad (turvaaed) tuleb ehitada vastavalt Eelprojekti või Põhiprojekti lahendusele ja Tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele Avatud ala ja julgestuspiiranguala vaheline statsionaarne piirdeaed (turvaaed) peab olema kõrgusega maapinnast min 3,2 meetrit (keevispaneel + tunnelokastraat) . Aia materjalina võib kasutada 3D keevispaneeli ning aia konstruktsioon peab tagama loomade ja võõrkehade mittesattumise julgestuspiirangualale. Selleks tuleb postide vahele paigaldada min 30 cm maapinnast alla poole ulatuv võrk ja ühendada see aiapaneelidega. Aiap aneelid on 2,5 m laiused , kõrgusega 2,43 m ja valmistatud 5 mm paksusest tsingitud traadist. Paneelid kinnitatakse postide külge spetsiaalsete roostevabast metallist U-kinnitustega. Aiapostide otsa on ette nähtud 45 kraadise kaldega Y- varvad, millele paigaldada tunnel-okaslint Concentrina . Concentrina peab olema paigaldatud aia peale ca 2,5m kõrgusele ja toetuma mõlemale poole Y toe siseküljele paigaldatud 3 (kolmele reale mõlemas küljes) reale okaslindile. Aiapaneeli peale paigaldatud Concertina ja aia paneeli vahe line tühemik ei tohi olla suurem kui 5 cm ( max 7 cm ). Tunnelokastraadi r ull tuleb paigaldada Y - kaldosadele võimalikult ühtlase tunnelina. Tunneli läbimõõt peab jääma vahemiku 82-87 cm- diameetri tolerants 5cm. Tehase standardrulli võib laiali vedada maksimaalselt 15 m pikkuseks tunneliks. Tunnelokastraadi alumine serv peab ulatuma alumise sirge okastraadini. Concertina kinnitub sirge okastraadi külge roostevabade klipsidega. Postivahe kohta vähemalt kuue klipsiga. Samuti tuleb concertina omavahel klipsidega ühendada jätkamiskohtades. Aiapostideks on täisnurksed terastorud (100x40x3 mm), mis on tsingitud seest ja väljast, vastavalt EN 10326. Postid betoneeritakse pinnasesse ca 80 cm sügavuselt, arvestades, et maapinna ja betooni vahele peab jääma 30 cm võrgu paigaldamiseks. Vastavalt pinnaseoludele augud pinnasesse kas puuritakse, või kaevatakse. Viimase juhul paigaldatakse kaevatud auku vajadusel ventilatsioonitoru d315 mm, mille ümbrus täidetakse eelnevalt välja kaevatud pinnasega. Postiaugud täidetakse betooniga c20/25. Betooni sisse surutakse post. Betoneerimisel kasutatakse aialiini jälgimiseks suundnööri ja kõrguste jälgimiseks nivelliir. Posti samm on tsentrist tsentrisse 2520 mm. Kummalegi poole aeda rajada 1 meetri laiune taimevaba vöönd, eemaldada murukamar ja asendada see kivimaterjali segu nr 6 kihiga. Uued väravad peavad olema tiibväravad. V äravate puhas laius on 6 meetrit, et tagada pääste- ja rajahooldustehnika läbipääs . Värava raami kõrgus peab olema võrdne piirkonnas oleva perimeetriaia keevispaneelist osaga. Värava kohal peab olema kohtkindlalt kinnitatud 3x okastraat. Väraval peavad olema tabaluku aasad kinnise ala poolel, tabaluku tarnib Tellija. Värava alune asfalteerida ja rajada asfaldist künnis. Värava raami ja künnise vaheline pilu max 40 mm. Värava mõl emale tiivale paigaldada maavai . Värava mõlemat tiiba peab saama maavaia või haagiga fikseerida avatud asendisse. Kõik materjalid kuumtsingitud. Ajutise turvaaia nõuded: Avatud ala ja julgestuspiiranguala vaheline piirdeaed (turvaaed) peab olema kõrgusega maapinnast min 2,5 meetrit. Postid tuleb ankurdada maasse, vältimaks nende ümber lükkamist/kukkumist. Aia peale tuleb kindlalt kinnitada tunnelokaslint Concertina diameetriga 600mm ( paigaldatuna). Kasutada võib ümar- või nelikantposti. Aia materjalina võib kasutada keevispaneeli või keevis-võrku ning aia konstruktsioon peab tagama loomade ja võõrkehade mittesattumise julgestuspiirangualale. A jutisest turvaa iast sees pool peab olema patrullsõidukiga läbitav patrulltee (ajutine patrulltee) . Nii statsionaarsel kui ka ajutisel julgestuspiiranguala aial e peavad olema vähema lt iga 70 m järel paigaldatud infotahvlid (500x700 mm, 0,5 mm kuumtsinkplekk, ääred tagasi pööratud, lamineeritud 7 aastane kleebis) . Infotahvlite kujunduse annab Tellija. Seletuskirja koostaja: Priit Annusver ............................................ (allkiri) Saatja: Annika Sõrmus <[email protected]> Saadetud: 29.01.2020 16:34 Adressaat: Kristi Purik <[email protected]>; Rando Kadopa <[email protected]>; Riin Rehemaa <[email protected]> Koopia: Grete Lehtsi <[email protected]>; Jaanus Veskla <[email protected]>; Tõnu Mühle <[email protected]>; Ester Kodar <[email protected]> Teema: II ehitusetapi ehitustöövõtu riigihanke nr 215130 HD muutmine ja tähtaja pikendamine Tähtsus: Kõrgeim Manused: image001.jpg; HD muudatuse taotlus ja selgitused_29.01.2020.asice Tere, Palume RÜ kooskõlastust ehitustöövõtulepingu hanke alusdokumentide muutmisele ning pakkumuste tähtaja pikendamisele. Ametlik kaaskiri koos põhjenduste ja selgitustega on esitatud manuses olevas kirjas. Juhime tähelepanu, et kaaskirjas on antud link kõikide dokumentide alla laadimiseks: https://aura.tll.aero/s/tZdEbd9qm3ER5SD Parool: Ühtekuuluvusfond2021 Pärast Rakendusüksuse poolset kooskõlastust esitame dokumendid ning serveri lingi läbi RHRi kõikidele pakkujatele. Vaatamata sellele, et muudetud dokumentide hulk on suur, on tegemist siiski pigem tööde mahtude täpsustustega ning projekteerimisel aluseks olnud uuringute/aruannete esitamisega, mis on pakkujatele pigem toetavaks materjaliks, mitte uueks infoks. Kuna ühe alusjoonise muutmine toob kaasa vajaduse muuta ka kõiki teisi sellega kaasnevaid jooniseid, siis on muudetud jooniste arv üsna suur, kuid tegemist on siiski pigem hanke mahu täpsustustega, mitte oluliste muudatustega. Jääma ootama RÜ kiiret tagasisidet. Palun andke teada, kui vajate meilt veel mingeid täpsustusi. Lugupidamisega,  Annika Sõrmus | Projektide koordinaator AS Tallinna Lennujaam Lennujaama tee 12, Tallinn 11101 Telefon +372 6058916 | [email protected] Mobiil +372 53329786 www.lennujaam24.ee See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e- kirja eksituse tõttu, teavitage saatjat ja kustutage e-kiri.