Täiendavad küsimused

proua Raik Riigikogu Kantselei Teie 22.01.2020 nr 2-11/20-2/1 [email protected] Lossi plats 1a Meie 27.01.2020 nr 17-1/2020/253 15161, Tallinn Täiendavad küsimused 5G konkursi korraldamisest Austatud proua Raik Edastame vastused täiendavatele küsimustele. Kuna enamus küsimusi on adresseeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, piirdume nendega, mis puudutavad meie tegevusala. Küsimus nr 4: Kuna laiema kui 100 MHz kasutamine eeldab, et turul müüdavad kliendiseadmed (5G telefonid ja netipulgad) toetavad ebastandardset kanalilaiust (nt 130 MHz), vajame täiendavat teavet selle kohta, kas 5G kliendiseadmete tootjad kavatsevad viia laiema kui 100 MHz kanaliga kliendiseadmed masstootmisse? Terminaliseadme kanalilaius ei ole otseselt seotud operaatorile teenuse pakkumiseks eraldatud sagedusribaga. Analoogia võib tuua GSM süsteemiga (kus erinevalt 5G-st on kõik terminalid ühesugused), kus kanalilaius on 200 kHz aga operaatoritele on eraldatud sagedusriba 2*11,4 MHz sagedusalas 900 MHz. Erinevate 5G teenuste osutamiseks on erinevad terminalid ja ka erinevad kanalilaiused, mille kasutamiseks vastav terminal on tehtud. Näiteks väikese andmevajadusega rakenduste terminalid (IoT veemõõduseadmed) kasutavad väga kitsast kanalit, aga nende arv võib olla väga suur (mis eeldab summaarselt palju laiemat sagedusriba kui antud ühe terminali poolt kasutatav kanal). Ka 5G netipulgad ja 5G telefonid ei kasuta arvatavasti mitte 100 MHz kanalit vaid kitsamat (see sõltub pakutavast andmeedastuskiirusest ja konkreetsest teenusest) ja operaatori poolt kasutatav sagedusriba piirab eelkõige ühel ajal teenust kasutada saavate klientide arvu (või kasutatavat edastuskiirust). Kuna võrgu läbilaskevõime sõltub otseselt operaatorile kasutada antud sagedusriba laiusest, on suure andmesidekiirusega kvaliteetsete teenuste osutamisel kindlasti vaja sagedusriba rohkem kui terminali poolt kasutatav kanalilaius, kuna muidu tekib oht võrk üle koormata. Kokkuvõtteks, terminalid on erinevad, teenused on erinevad ja teenuste osutamiseks vajalikud edastuskiirused (mis on seotud kanali laiusega) on erinevad ja mida laiem on sideettevõtja kasutatav sagedusriba, seda rohkematele klientidele saab osutada teenuseid. Ehk operaatoritel peab olema kasutatav sagedusriba, mis ei saa olla väiksem kui nõuavad terminalid (teenused), kuid mida laiem on sagedusriba seda suuremale arvule klientidele saab ta erinevaid sideteenuseid osutada. Küsimus nr 5: Mis saab käesoleval ajal korraldatud konkursi tingimustes raadioamatööridest, kes oma 27.aprillil 2018 esitatud seisukohas tegid ettepaneku säilitada 3400-3401 MHz amatöörraadioside tarbeks? Raadioamatööride osas ei ole olukord konkursi-eelse ajaga võrreldes muutunud endiselt on lubatud sekundaarne kasutus (ei tohi tekitada raadiohäireid teistele kasutajatele ja peab Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 aktsepteerima häireid teistelt) sagedusalas 3400-3401 MHz (meie 10. mail 2018 vastus EARÜ-le nr 18-1/18/0085/0864 ja Eesti raadiosagedusplaani viimane redaktsioon RT I, 25.01.2019, 6). Raadioamatööride poolt kasutatav sagedusala asub väljaspool konkursi sagedusala Kaitseväe radarite kaitseks määratud sagedusalas (3400-3410 MHz). Seetõttu ei saanud ka rahuldada raadioamatööride soovi primaarseks sageduskasutuseks selles sagedusalas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Irena Lukas 667 21277 [email protected] 2 (2)