Täiendavad küsimused

Siim Sikkut Tõnu Nirk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium .01.2020 nr 2-11/20-2/1 Kaur Kajak Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Täiendavad küsimused 5G konkursi korraldamisest Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon (erikomisjon) tänab Teid sisuka arutelu eest erikomisjoni 16. jaanuari 2020 istungil ning kiirete ja põhjalike vastuste eest meie päringule. Kuivõrd erikomisjoni 20. jaanuari 2020 istungil jäid esitatud materjalide läbivaatamise järel ja arutelu põhjal erikomisjoni jaoks mitmed küsimused vastuseta või lahendused ebaselgeks, edastame alljärgnevalt küsimused, millele soovime vastuseid esmaspäeval, 27. jaanuaril 2020 toimuvaks erikomisjoni istungiks. 1. Miks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul Eesti Vabariigile kasulik piirata sageduslubade arvu kolmega? 2. Kas ministri määruse eelnõu koostamise käigus toimus MKMi esindajatel sageduslubade arvu küsimuses turuosalistega kahepoolseid kohtumisi? Kui niisuguseid kohtumisi toimus, siis palume täpsustada nende kohtumiste partnerid ja muud asjaolud? 3. Kas 5G sagedusala jaotamisega kolme turgu ühiselt valitsevate mobiilioperaatori vahel kartelli tekkimise riski on arutatud? 4. Kuna laiema kui 100 MHz kasutamine eeldab, et turul müüdavad kliendiseadmed (5G telefonid ja netipulgad) toetavad ebastandardset kanalilaiust (nt 130 MHz), vajame täiendavat teavet selle kohta, kas 5G kliendiseadmete tootjad kavatsevad viia laiema kui 100 MHz kanaliga kliendiseadmed masstootmisse? 5. Mis saab käesoleval ajal korraldatud konkursi tingimustes raadioamatööridest, kes oma 27.aprillil 2018 esitatud seisukohas tegid ettepaneku säilitada 3400-3401 MHz amatöör- raadioside tarbeks? Levikom Eesti OÜ esitatud seisukohtade ja MKM materjalide ja kommetaaride võrdluses tekkisid erikomisjonil ka küsimusi, mille esitame selguse mõttes tabeli kujul, kus võrdleme Levikom Eesti OÜ esitatud väiteid ja MKM materjalidest ja selgitusest saadud vastuseid.  2 Nr. MKM Levikom Eesti OÜ Esitatav kirjalik küsimus 1 T. Nirk: “Sel koosolekul Toimus hääletus vastandlike huvidega Mis vahet on olid turuosalised turuosaliste vahel. hääletusetaolisel protsessil ja emotsionaalsed ja teisiti Enne MKMi korraldatud koosolekut oli hääletamisel, mille järel kui hääletusetaolise laual arutelu all läbivalt kaks varianti – 3 võetakse vastu konkreetne märku andmisega oleks või 4 luba, kusjuures kõikides otsus hääletamisetaolisel olnud väga keeruline alusdokumentides oli 4 luba. Peale protsessil enamuse saanud eelistusi välja selgitada“ “hääletusetaolise” protsessiga lõppenud osalejate kasuks? koosolekut vormistati otsusena 3 luba, kusjuures osades dokumentides jäi figureerima 4 luba. Eelistuse väljaselgitamine käe tõstmisega ongi hääletus. 2 S. Sikkut: „Levikomi Levikom Eesti OÜ ettepanekule ei ole Kuidas põhjendate seadusega poolt pakutud kõigile vastatud ning väljaspool avalikku ettenähtud aja piires mitte osapooltele konsultatsiooni pole olnud mingit vastamist Levikom Eesti OÜ kasulikule ettepanekule kommunikatsiooni. sisulisele ettepanekule? ja kirjale on MKM poolt Levikom Eesti OÜ tegi 29.11.2019 Kas Levikom Eesti OÜ vastatud“ ettepaneku kompromissiks, mille kohaselt ettepaneku kohaselt oleks: oleks turgu ühiselt valitsevatel 1) tänastel operaatoritel mobiilioperaatoritel võimalik saada kõigil võimalik saada konkursilt a) 5G standardile vastav maksimaalne kanal 5G standardist tulenevalt 100 MHzi ja kohe alguses reaalselt maksimaalsed 100 MHz kasutatav 60 MHz, nagu oli ka plokid? käimasolevas konkursis. Uuel tulijal oleks b) Kohe piirangute vabas võimalus koheselt hakata arendama 5G sagedusalas sama palju (60 uusimat versiooni, mida turgu ühiselt MHz), kui on tänase valitsevad mobiilioperaatorid ei saa konkurssi järgi võimalik. koheselt ise Eestile tagada. 2) Tuua turule uu(s)ed Suureneks viimase miili ülikiire interneti operaatorid, kes a) kiiremini pakkumise võimekus üleriigiliselt. oleksid võimelised kasutusele võtma 5G kaasaegseima versiooni (standalone) b) suurendaksid viimase miili ülikiire interneti pakkumise võimekust 3) Levikom Eesti OÜl konkursil osaledes võimalus säilitada oma sagedus? Kui neile küsimustele on võimalik vastata jaatavalt, millistel sisulistel ja vormilistel kaalutlustel MKM-le ja TTJA-le kompromiss ei sobi? 3 S. Sikkut: „5G konkurss Kui konkursi tulemusena võetakse ühelt Kui on rohkem soovijaid ei piiranud turgu“ turuosaliselt sagedusluba ära ja turul osaleda ja tehniliselt blokeeritakse igasuguste uute tulijate oleks võimalik kõike tulek, siis see ongi turu piiramine. rahuldada, kas see on Kui on jagada 390 MHz ressurssi ja see ettevõtluse piiramine? jagatakse kolme turuosalise vahel olukorras, kus on rohkem soovijaid ja oleks võimalik neile anda ka ressurssi, siis  3 on see selge turu piiramine. Pealegi Kui ühelt operaatorilt võetakse ühelt turuosaliselt ressurss võetakse sagedus ära, kas see põhjendamatult ära. See ei saa olla pole ettevõtluse piiramine? põhjendus, et teistel on vaja. See on ju otseselt turu piiramine – arvestades, et Levikom Eesti OÜ-lt äravõetavat sagedusluba kasutab ettevõte alates 2007.a. just selleks otstarbeks, milleks uus 5G ka mõeldud on – internetiteenuse pakkumiseks. 4 S. Sikkut: “5G sagedusala Terve Euroopa on jaganud 4-5 luba Miks otsustati mitte jaotamine 3 sagedusloaga erineva laiusega ja samuti olukorras, arvestada Euroopa praktikat on parim variant kus kogu 400 MHz pole kasutatav, ja põhjusi ning olukorras, kus nelja vastupidi – 3 loaga jääb kasutamata Konkurentsiameti seiskohti võrdse ulatusega luba määramatuks ajaks Venemaa tõttu (samuti baseerub paljuski jaotada ei saa. Ei saa välja mobiilsideks kasutatav ala ning 100 Euroopa praktikal ja anda 4 100 MHz-st MHz kanalilaiust ületav 30 MHz loogikal)? plokki, väiksemate ressurss väga pikaks ajaks kuni 5G ühikutega ei ole andmeliiklus ületab võrgu mahu. optimaalne opereerida” Samuti pole Euroopas kelleltki luba ära võetud. Väide, et sagedusplokid peaksid olema laiuselt absoluutselt võrdsed, on nonsenss. Nende väärtus selgub oksjonil. Kui on jagada ligi 400 MHz ja seadmete maksimaalne riba on 100 MHz ja samm on 10 MHzi, siis peaks elementaarse loogika järgi andma välja vähemalt 4 luba, siis oleks jaotatav ressurss korrelatsioonis tehnoloogia ja majandusliku otstarbekusega, eriti olukorras, kus on teada, et on vähemalt 4 soovijat. Kogu maailm opereerib enamus 50-60 MHz suuruste plokkidega. Levikom Eesti OÜ on nõus väiksema plokiga. Pealegi tänu Venemaaga seotud piirangutele nii kui nii ei saa rohkem kasutada, kui kolmele jagades maksimaalselt igaühele 60 MHz, siis ülejäänud täna neile pakutav 70 MHz on sisuliselt kasutusele võtmatu ja blokeerimine mobiilioperaatorite poolt. 5 Venemaa piirang mõjub Fakti vastupidi tõlgendamine – Kas Venemaaga just teistpidi sellele, Venemaa koordinatsiooni all olevat koordinatsiooni lepingu millest räägivad MKM sagedusala saab kasutada, ainult puudumise tõttu ametnikud. mobiilsideks mitte. mobiilteenusteks keelatud Koordinatsioonilepingu puudumise tõttu sagedusala saaks anda uutele Venemaaga ei saa kasutada teist poolt tulijatele fikseeritud lairiba konkursil olevat sagedusala mobiilsideks teenuste ja asjade internet veel määramatult pikal perioodil. Küll aga rakenduste pakkumiseks? saaks seda kasutada viimase miili lairiba Miks otsustati see sagedusala ühenduse loomiseks ja statsionaarsete IoT reserveerida kasutuseta teenuste jaoks. Seega oleks loogiline mobiilioperaatoritele? jaotada esimene pool mobiilioperaatoritele  4 (igaühele 60 MHz plokk) ja teine pool uutele tulijatele ja sealt jäetakse ka nii palju, et igaüks tänastest mobiilioperaatoritest saaks 100 MHz täis kui need sagedused peaksid vabanema. 6 S. Sikkut: „Euroopa Liidu Soome on erand Euroopas ja seal ei Kas Soome konkurss on eeskuju ei ole nii ühene, jäänud ükski soovija loast ilma; konkurentsi piiramise ja kui Levikom OÜ Euroopa praktika on 4-5 luba kelleltki sageduse ära materjalidest nähtuda väiksemas kui 400 MHz alas. võtmise mõttes samane Eesti võib. Ka Soome tegi Eesti ja Soome konkursid on vaid konkurssiga? Eestiga samalaadse formaalselt sarnased. Konkurentsi konkursi“ piiramise/mitte piiramise mõttes aga täiesti erinevad. Soomes ei olnud rohkem soovijaid kui 3 ja teiseks mitte kelleltki sagedust ära ei võetud selleks, et turgu valitsevatele ettevõtetele ruumi teha. Soome eripäraks on väga madal asustustihedus ja siin ei ole rohkem soovijaid üleriigilise võrgu rajamiseks. Soomes on Karjalas asustustihedus 1,8 in/km, Eesti kõige hõredama asustusega maakonnas Hiiumaal aga 9.9 in/km. Sellises olukorras ei saa põhjendada lubade arvu võrreldes seda Soomega, kuna Soomes ei tasu majanduslikult 4nda võrgu rajamine. 6 S. Sikkut: Konkurentsiamet soovitas viia konkurss Kas Konkurentsiamet Konkurentsiameti läbi 10 MHz plokkide kaupa ja need soovitas mitte piirata järelduste esitamine hiljem liita loaks, et selle kaudu eelnevalt lubade arvu? vastupidiselt nende sisule, selgitada välja lubade arv ning anda mille järgi soovitati mitte võimalus erineva teenuse fookusega piirata lubade arvu 3ga. ettevõtjatel taotleda sobiva laiusega plokke, sh mitte sideettevõtjatel (tööstus) enda tarbeks Konkurentsiamet soovitas mitte piirata lubada arvu korraldada konkurss 10 MHz plokkide kaupa, kuna erinevatel operaatoritel võivad olla erinevad äriplaanid (erinevad teenused) ning konkursil „võidetud“ plokid liidetakse üheks sagedusloaks kokku. See võimaldaks riigil vältida sageduslubade arvu eelneva otsustamise vajadust, kuna lubade arv selguks konkursil. Samuti soovitas Konkurentsiamet lisaks üleriigilistele lubadele väljastada ka kohalikke või regionaalseid lubasid nt tööstustarbijale, kes ei vaja üleriigilist luba, aga vajab privaatset 5G võrku nt oma tehase piires. 7 Kiirustamine kogu 5G Avalik konsultatsioon kestis kuni Kas poliitiline otsus oli protsessiga 08.10.2018-ni, kuid raadiosageduste plaani tehtud juba enne avaliku muudatuse määruse kirjutas minister alla konsultatsiooni lõppu, kui  5 enne avaliku konsultatsiooni lõppu raadiosagedusplaani määruse 15.08.2018. muudatus tehti enne? Seadusega ettenähtud 2 aastase ülemineku asemel üritati raadiosageduste plaani Kes konkreetselt tegi määrusega Levikom Eesti OÜ sagedusluba poliitilise otsuse, sh Eesti ja lõpetada 8 kuu pärast ning kohtuhagi Euroopa seadust rikkudes? algatamisel Levikomi poolt muudeti see tähtaeg määruses 22.01.2019 kiiresti ringi Miks tahetakse rikkuda täpselt 2 aasta pikkuseks. värskelt jõustunud EECC-d Uus Euroopa Sidekoodeks (EECC) sageduslubade tagamise kohustab riike tagama operaatoritele kohustust? sagedusload 15-20 aastaks. Just 5G osas tähtis tagada pika-ajalised ja suured investeeringud. Selline kiirustamine on põhjendamatu ja arusaamatu. 8 S. Sikkut: „Praegu on Ettevõtja ei osale avalikul konkursil kui Kui koos turgu valitsevatel võimalik kõigil (sh ta ei näe teoreetilistki võimalust sellel operaatoritel on kordades Levikomil) osaleda võitmiseks. rohkem kaotada sageduse konkursil“ Operaatorid, kel on sadu tuhandeid kliente, mitte saamisest kui uuel on loa mitte saamisest omavahelise tulijal äriliselt võita, kas siis konkurentsi tõttu suurusjärkudes rohkem sellise konkursi korral on tähendab, et selline kõik võiva osaleda on uuel tulija mõtet üldse formaalne ja kui riigi eesmärk on mitte osaleda konkursil? piirata ettevõtlust, siis selline konkurss töötab just vastupidiselt eesmärgile. Kas kaaluti suunatud ja Konkursil on tõesti võimalik juriidiliselt avaliku konkursi osaleda, aga seda ei ole võimalik võita – kombinatsiooni, nagu tehtud see on riigile kahjulik, kuna on kunstlik 3G konkursi puhul? suunatud konkursi presenteerimine vaba konkurenti pähe. 9 Teenusepakkujate Ühe võimaliku konkursil osaleja Kas uuriti Levikom Eesti OÜ maksevõimekus kasvuraskused ei ole seotud omanike käest nende plaane majanduspoliitilise otsusega lubade vahendite olemasolu või arvu osas. täiendava kapitali kaasamise Siin oleks oluline teada, kas reaalselt kohta peale 5G sagedusloa uuriti, kas peale Levikom Eesti OÜ oleks saamist? veel tahtjaid võinud olla. Samuti, kuidas Levikom Eesti OÜ oleks kavatsenud rahastada võrgu ehitust. Eesmärgiks peaks olema kaasaaitamine konkurentsi suurendamisele ja turule sisenejatele pigem kaasa aitamine (nt Saksamaa regulaator tõi 4-nda operaatori (Unity Internet/Drillich 1+1) konkursile sisuliselt käsu korras, et konkurssi suurendada). Levikomi puhul on teada, et ettevõttel on üleriigiline ülekandevõrk ning üle 330 tugijaama, mis töötavad muul tehnoloogial ja mida ettevõte soovib vahetada 5G vastu. 10 T. Nirk: „Varajases Nii Soome DNA, kui ka Leedu-Läti Bite Kui varajases staadiumis oli staadiumis oli veel on pidevalt väljendanud soovi veel huvilisi , siis kes need huvilisi“ laienemiseks, aga nad loomulikult ei olid ja kas vahetult enne  6 osaleks konkursil, kui ei oleks võimalik otsustamist 3 loa kasuks võita. pöörduti nende poole Riik peaks olema huvitatud võimalikult uurimaks nende huvitatust. paljude teenuse pakkujate olemasolust. Kas küsiti ka piirkonnas tuntud tegijate Bite, DNA/Telenor huvitatust. 11 S. Sikkut: „Käesoleva Levikom Eesti OÜ soovib kasutada 5G Miks mobiilioperaatorite vaidluse kontekstis, et võrku kaheks otstarbeks, nii juhtmeta võrguefektiivsuse soov Levikom Eesti soovib lairiba viimase miili teenusteks, kui ka aktsepteeritav ja Levikomi tegelda asjade internetiga asjade interneti teenusteks. Eesti OÜ täpselt sama soov ja nende eesmärki teenib Nagu ka mobiilioperaatorid, kes soovivad ei ole? teine sagedusala“ saavutada majanduslikku efektiivsust opereerides kahte erinevate teenuste gruppi (mobiiliteenused ja 5G teenused) ühe võrgu baasil, soovib ka Levikom Eesti OÜ sama teha – opereerida juhtmeta püsiühenduse (juhtmeta viimase miili) ja IoT teenuseid ühe võrgu peal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik Esimees Anu Kärtner 631 6621 [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.01.2020 16:48 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: Täiendavad küsimused 5G konkursi korraldamisest Manused: 2-11-20-2-1_-_Täiendavad_küsimused_5G_konkursi_korraldamisest.asice Tere Edastame kirja 22.01.2020 nr 2-11/20-2/1. Lugupidamisega Riigikogu Kantselei