Pöördumine

left top RIIGI JA OMAVALITSUSASUTUSTE TEENISTUJATE AMETIÜHING reg.nr. 80071818 Parda 3-221 10151 Tallinn e-mail: [email protected] Tel : 5250063 Avalik pöördumine : hoolekande kriis ei tohi jääda vaid alamakstud töötajate õlule Kalle Liivamägi Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühingu esimees Eestis räägitakse hoolekandest sageli alles siis , kui inimene on jäänud abita , pere kurnatusest läbipõlenud või hooldekodu töötaja sattunud eluohtlikku olukorda . Ometigi peaksime rääkima hooldamisest nii kodus kui hooldekodus palju laiemalt . Arutama algatuseks , kas ja kuidas peab riik kaitsma töötajaid ning kui palju riik ja ühiksond hooletööd üldse väärtustab . Riigi - ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühingu nimel pöördun Vabariigi Valitsuse , Riigikogu, Sotsiaalministeeriumi , Sotsiaalkindlustusameti ja avalikkuse poole valusa sõnumiga : erihoolekanne ja hooldusvaldkond on kriisis ning see kriis ei lahene ilma hooldajate ja tegevusjuhendajate töö väärtustamiseta . See tähendab töötajatele kõrgema palga maksmist , töökeskkonda turvalisemaks muutmist ja piisava personali palkamist . Euroopa Parlament rõhutab oma hiljutises seisukohas , et demograafiliste muutuste tõttu on meil peagi hooldust vajavaid inimesi rohkem kui seni ning hooldusülesanded tuleb jagada ühiskonnas võrdsemalt . Hoolduskohustus ei tohi jääda nähtamatuks , vaid naiste ja pereliikmete või alamakstud töötajate õlule . Parlament tõdes õigesti , et hoolekanne ja hooldustöö on ühiskonna , ka majanduse alustala ning seda ei saa käsitleda iseenesestmõistetavana . Eestis on see sõnum eriti oluline erihoolekandes , kus tegevusjuhendajad toetavad psüühilise erivajadusega inimesi , kelle igapäevane toimetulek sõltub professionaalsest abist , juhendamisest ja järelevalvest . See on töö , mis nõuab nii teadmisi , vastutustunnet kui valmisolekut tegutseda ka keerulistes ning vahel lausa eluohtlikes olukordades . Töötaja turvalisus peab olema sama oluline kui teenuse kättesaadavus Riigikontrolli ülevaade näitab , et erihoolekande teenuskohtadest on suur puudus , järjekorrad on pikad ning inimesed peavad sobiva koha leidmiseks läbima aastatepikkuse kadalipu . Samal ajal on riiklik rahastus jäänud aastaid alla tegelike kulude . Kui teenuse hind katab keskmiselt vaid veidi üle 60% kuludest , pole võimalik tagada ei piisava personali olemasolu , maksta õiglast palka või üldse teenust turvaliselt osutada . Selle kriisi keskmes on töötajad . Hooldajate ja tegevusjuhendajate nappus on madala palga , suure koormuse , ebapiisava rahastuse ning töö ohutuse alahindamise tagajärg . Kui töötajal lasub suur vastutus , kuid tema palk ei võimalda äraelamist - siis lahkuvad kogenud hooldajad ja tegevusjuhendajad tööle valdkondadesse , kus nende panust väärtustatakse rohkem . Uusi töötajaid on aga järjest raskem leida ning tööle jäänute koormus suureneb veelgi ja koos sellega kasvavad ka tööga seotud riskid . Märtsi juhtum , mil hoolealune ründas hooldajat kääridega - tõendab , et töötajate ohutus peab olema tagatud ja seatud töökorralduse esmaseks eesmärgiks . Hooldaja või tegevusjuhendaja ei tohi jääda üksinda . Eriti olukorras : kus tal puudub piisav info kliendi seisundi kohta , kus meeskond on alamehitatud või kus kriisiolukorra lahendamine sõltub ainult ühe töötaja kogemusest ja hetke õnneloosist . Hoolekande töötajate palk tuleb tõsta vastavusse nende töö vastutusega ROTAL- i ja hoolekandes töötavate inimeste nimel nõuan kolme otsustava sammu astumist : 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate ja hooldajate töötasu tuleb tõsta tasemele , mis vastab nende töö vastutusele . Tegevusjuhendajate töötasu alampiir peab olema vähemalt 80% Eesti keskmisest palgast ehk ligikaudu 1700 eurot bruto . See on mõistlik nõudmine - miinimum , et hoida valdkonnas tööl inimesi , kelle tööpanus on ühiskonna jaoks hädavajalik . 2. Tuleb muuta erihoolekande rahastusmudelit nii , et teenuse pearaha kataks tegelikud kulud . Praegu toimib süsteem töötajate madala palga , ülekoormuse ja teenuseosutajate pideva kokkuhoiu arvelt . Seega tuleb rahastust planeerides arvestada eelarves ka tööjõu palgatõusu , väljaõppe ja tööohutuse tagamisega ; kriisiolukordade ennetamisega ja töötajate toetamisega ning lisaks ka hoonete ja inventari korrashoiuga . Erihoolekande hoonete planeering ja ruumid peavad toetama nii hoolealuste kui töötajate turvalisust . 3. Töötajate ohutus tuleb seada hooldusvaldkonna korraldamisel kesksele kohale . See tähendab paremat infovahetust Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate , eestkostjate ja tervishoiusüsteemi vahel . See tähendab ka piisavat personali , regulaarset väljaõpet , toimivaid riskihindamisi , kiiret abi ohuolukordades ning psühholoogilist ja õiguslikku tuge töötajatele , kes on tööl sattunud rünnaku või muu raske juhtumi ohvriks . Hooldajate töö vajab tunnustamist nii palgas , töötingimustes kui riigi otsustes Euroopa Parlament on kutsunud liikmesriike liikuma hooliva ühiskonna suunas . Hooliv ühiskond ei tähenda ainult seda , et abivajaja märgatakse . See tähendab ka seda , et inimest , kes teda iga päev aitab , ei jäeta vaesusriski , läbipõlemise ja vägivallaohuga üksi . Me ei saa ehitada inimväärset hooldussüsteemi töötajate ennastsalgavusele ja vaikivale kannatamisele . Hooldajad ja tegevusjuhendajad teevad tööd , mille väärtus avaldub iga päev inimeste turvalisuses , toimetulekus ja väärikuses . Nende töö vajab tunnustust , seda ka riigi otsustes . Kutsun valitsust ja Riigikogu üles käsitlema erihoolekande rahastamist mitte kuluna , vaid vältimatu investeeringuna hoolealuste turvalisusesse , töötajate õigustesse ja ühiskonna sidususse . Kõige haavatavamaid inimesi ei saa hoida süsteem , mis jätab nende eest hoolitsevad töötajad kaitseta . Ühtlasi teen ettepaneku kohtuda esimesel võimalusel valdkonda valdava te ametnikega ja arutada sisuliselt erihoolekande rahastamist , hoolekandetöötajate palga - ja töötingimusi ning tööohutuse tagamist . Hoolekandetöötajate esindajana olen valmis kohtumisel tutvustama töötajate tegelikku olukorda , jagama valdkonnast kogutud kogemusi ning esitama ettepanekud olukorra parandamiseks . L ugupidamisega ja vastust ootama jäädes , Kalle Liivamägi ROTAL- i esimees Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], "Info - SOM" <[email protected]>, [email protected], "Riigikantselei - RK" <[email protected]> Teema: Avalik pöördumine- Hoolekande kriis Kuupäev: 2026-06-12 12:08 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere lugupeetud, Edastan ROTAL avaliku pöördumise. Heade soovidega, Ruth Mägi juhiabi Riigi-ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing Parda 3-221 Tallinn e-post: [email protected] www.rotal.ee