Arvamuse esitamine

Hr Kaur Kajak peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a 10614 TALLINN 13. detsember 2019 nr 5.1-1/145 Arvamuse esitamine 700 MHz ja 26 GHz sagedusalade kasutuse planeerimise ning avalike konkursside ettevalmistamisega seoses Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses sagedusalade 694-790 MHz (700 MHz sagedusala) ja 24,25-27,5 GHz (26 GHz sagedusala) kasutuse planeerimise ning avalike konkursside ettevalmistamisega. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) esitab seoses nimetatud sagedusaladega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolt väljapakutu kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud. Seisukohad ja ettepanekud on esitatud Teie konsultatsioonidokumentides toodud küsimuste kaupa. Käesoleva kirja punkt 1 käsitleb meie seisukohti ja ettepanekuid seoses 700 MHz sagedusalaga ning kirja punkt 2 seisukohti ja ettepanekuid seoses 26 GHz sagedusalaga. 1. Sagedusala 700 MHz 1.1. Millised on Teie mõtted ja eelistused kolme pakutud FDD jaotamise variandi osas? Kas spektri piirmäära osaleja kohta peaks ära kaotama? Kas spektri piirmäär osaleja kohta peaks olema seotud teistes alades omandatud spektri suurusega? Teie konsultatsioonidokumendis kirjeldatud kolmest FDD jaotamise variandist on meie hinnangul eelistatuimale variandile kõige lähedasem variandis 1 pakutud lahendus. Siiski ei ole ka variandis 1 toodu parim võimalik jaotus ning me soovime sellele välja pakkuda omapoolse alternatiivi. Alljärgnevalt käsitleme kõiki kolme varianti, alustades meie hinnangul ebasoovitavaimast. Variant 3 – üks FDD sagedusplokk suurusega 2x10 MHz reserveeritakse operatiivside võrgule ja neli FDD sagedusplokki suurusega 2x5 MHz läheb enampakkumisele Me ei toeta sellist sagedusplokkide jaotust, mille kohaselt osa jaotatavast ressursist reserveeritakse riigi operatiivside võrgule. Operatiivsidevõrk peab toimima minimaalsete tõrgetega, olema turvaline ja üleriigilise katvusega ning võimaldama eriilmelisi teenuseid.  2 Eestis on mobiilsidevõrgu opereerijad riigile korduvalt kinnitanud oma valmisolekut tagada operatiivside nende võrkude ressurssi kasutades ja on olnud avatud riigiga koostöös parima lahenduse leidmiseks. Operatiivside toetumine kommertsvõrgule või võrkudele on juba vähemalt arutelufaasis erinevates Euroopa Liidu riikides. Operatiivsidevõrgu ehitamine kommertsvõrkudele koos kohustusega operaatoritel operatiivside liiklust prioritiseerida on riigile efektiivsem lahendus nii katvuse ja toimepidevuse kui ka kulude vaates. Variant 2 – üks FDD sagedusplokk suurusega 2x10 MHz ja neli FDD sagedusplokki suurusega 2x5 MHz; sh 2x10 MHz plokil operatiivside teenuste osutamise kohustus koos katvusnõuetega Viidatud variandi osas seisukoha andmine on võimatu, kuna kõigepealt on vajalik riigi poolne selge ootuste väljendus ning nõuete konkretiseerimine. Lisaks soovime juhtida tähelepanu, et operatiivsidevõrgu üks alustalasid peab olema turvalisus, sh küberturvalisus. Käesoleval ajal, mil riik ühelt poolt on kehtestamas väga rangeid reegleid sidevõrkude turvalisusele, on arusaamatu, kuidas operatiivsidevõrgu ülesehitamise õiguse võiks saada oksjoni korras. Variant 1 – kuus FDD sagedusplokki suurusega 2x5 MHz Variandis 1 kirjeldatud lahendust peab ITL põhimõtteliselt mõistlikuks, kuid meie ettepanek on kasutada 3 plokki 2x10 MHz. Selgitame, et sagedusala on piiratud ressurss, mida on oluline targalt jaotada ning 5 MHz plokk eraldiseisvana ei ole ettevõtjate vaatest sellega võrguplaneeringus arvestamiseks ja investeeringute suunamiseks parim ja optimaalne. Nimelt peab ettevõtja tegema samalaadse investeeringu seadmetesse sõltumata sellest, kas ta omandab 5 MHz või 20 MHz. Juhul kui ettevõtjal on väljavaade saada enda kasutusse üksnes 5 MHz suurune sagedusriba, on ettevõtja paratamatult olukorras, kus ta kaalub investeeringu otstarbekust. 5 MHz suurusega sagedusplokiga saab pakkuda oma kliendile piiratud valikut teenuseid, nt kõne ja IoT. Samas käsitletakse ka Euroopa Liidu tasandil 700 MHz sagedusala kui 5G sagedusala ning 5G-ga seotud teenuste pakkumiseks on eelduseks suurem ribalaius. Teisisõnu, sagedusala jaotus mudeliga kolm plokki 2x10 MHz on tehniliselt kõige efektiivsem ning 10 MHz-ga ei ole kliendile pakutavate teenuste valik nii piiratud kui 5 MHz-ga. 5 MHz suuruste plokkide kasutamine on ebaefektiivne ka liiasuse tõttu, kuna lisaks eksisteerib vajadus kaitsetsoonide kasutamise järele. Ressursiplokist suurem osa on kasutusel küll klientide info transportimiseks, kuid alati on teatud osa vajalik arvestada ka võrgu enda opereerimiseks tarviliku info jagamiseks. Seega mida kitsam on ribalaius, seda rohkem hakkab sellest ribast protsentuaalselt moodustama võrgu enda opereerimiseks vajalik ressurss. Spektri piirmäära osaleja kohta ära kaotamine Nimetatud küsimuses ITL-il ühist seisukohta ei ole. Piirmäära seotus teistes alades omandatud spektri suurusega TTJA konsultatsioonidokumendis ei ole täpsustatud, kuidas on TTJA sellise kaalutluseni jõudnud ning millist sagedusala proportsioonide arvutamisel aluseks peaks võtma. Taoline proportsionaalne jaotus ei tundu meile esmapilgul olevat põhjendatud. Kui TTJA argumendid on täpsemalt teada, saab ITL oma seisukohta väljendada.  3 1.2. Kas näete kõiki FDD plokke võrdsena või on mõni asukoht spektris parem kui teine? Sagedusplokkide võrdsuse osas ootab ITL eelkõige sisendit riigilt, kuna ITL-i liikmetel endil puudub ülevaade naaberriikidega sõlmitud kokkulepetest. 1.3. Kas konkursi formaadina eelistate objektide enampakkumist järjestikuna üksikult või kõik objektid paralleelselt? Kas eelistate varasemalt toimunud konkursi formaate, kus enampakkumised esitatakse e-kirja teel 2-3 korda tööpäevas, või soovite füüsiliselt kokku saada ning enampakkumiste läbiviimine ühes ruumis läbi viia? Eelistame pakkumiste esitamist e-kirja teel füüsilistele kokkusaamistele. Märgime ka, et ideaalis näeme, et pakkumiste tegemiseks, infovahetuseks ja halduseks oleks kasutusele võetud spetsiaalne kaasaegne e-platvorm (elektrooniline oksjoni keskkond). Samas toonitame, et oksjoni korraldamine ei tohi kindlasti sellise platvormi loomise taha jääda, s.t kui valikukoht on viivitused oksjoni toimumises seoses platvormi arendamisega või oksjoni korraldamine senisel e-kirjade vahetamise põhimõttel, eelistame kindlasti e-kirjade põhist oksjonit. Ühtlasi teeme ettepaneku arutada oksjoni korraldusliku poolega seotud küsimusi lähemalt ITL-i ja TTJA ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajate vahelisel kohtumisel. 1.4. Millised võiksid olla võrgu väljaehitamise stimuleerimiseks täiendavad sagedusloa kohustused (võrgu väljaehitamise kiirus, geograafilise katvuse saavutamine, rahvastiku katvuse saavutamine, minimaalse andmesidekiiruse täitmine)? Kas on ette näha tehnilisi takistusi võrgu väljaehitamiseks? Meie hinnangul ettevõtjatele täiendavate sagedusloa kohustuste panemine võrgu väljaehitamise stimulaatorina ei toimiks. Iga ettevõtja stimulaator võrgu kiireks väljaehitamiseks on turu ootused ja nõudlus. Lisaks märgime, et ettevõtjatele täiendavate nõuete kehtestamine ei oleks põhjendatud ka seetõttu, kuna võrkude väljaehitamisega seonduv oleneb ka avaliku sektori asutuste koostöövalmidusest ettevõtjatega. Teisisõnu, väljaehitamine ei sõltu üksnes ettevõtjatest, vaid ka näiteks kohalikest omavalitsustest, Maanteeametist jne, aga samuti elanikkonna hoiakutest, näiteks nende meelsusest püstitatavate antennide suhtes. Siinkohal ootab ITL riigi tuge sidevõrgu ehitusega seotud praktiliste takistuste lahendamisel. Tehnilised takistused võrgu väljaehitamiseks Võimaliku olulise takistusena näeme käesoleval ajal menetletava Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muudatuste (uued turvanõuded ja sidevõrgu komponentide kasutuselevõtu kooskõlastuse protseduur) vastuvõtmisel sideettevõtjatele rakendatavaid piiranguid seadmete ning nende tarnijate valikul, sh kooskõlastusprotsessi pikkust. Muus osas võib võrgu väljaehitamist mõjutada tarnijate suutlikkus ja kiirus tarnida võrguehituseks vajalikke seadmeid. 1.5. Kas ja mis aastast on huvi SDL kasutuselevõtu vastu? Milline on minimaalne ning milline optimaalne SDL sagedusriba suurus? Meie hinnangul saab sideettevõtjate huvi SDL (Supplemental Downlink) kasutuselevõtu vastu tekkida orienteeruvalt 2 aastat pärast sobivate kliendiseadmete turuletulekut.  4 Leiame, et selles küsimuses on otstarbekas ära oodata ka Euroopa Liidu regulatiivsed arengud, kuivõrd tuleb pidada vähetõenäoliseks, et tarnijatel tekiks huvi vajalike seadmete tootmiseks üksnes Eesti pärast. Mis puudutab optimaalset SDL sagedusriba suurust, leiame, et ka siin on oluline lähtuda ülalpool punktis 1.1 käsitletud 10 MHz loogikast (kuivõrd 5 MHz või vähem ei ole optimaalne). 1.6. Kas 700 MHz sagedusalas on vaja operatiivsideks osa sagedusressurssi reserveerida? Kui jah, siis kui kauaks ning alates mis ajast on plaanis kasutusele võtta? Kas näete 700 MHz sagedusala sobilikkust operatiivside teenuse jaoks, kui praegu kehtivad piiritingimused naaberriikidega ei võimalda kogu territooriumi kvaliteetselt katta? Meie hinnangul ei ole 700 MHz sagedusalas sagedusressurssi reserveerimine operatiivsideks põhjendatud, seda lähtuvalt ülal punktis 1.1 toodud selgitustest. 1.7. Kas on midagi, mida soovite lisaks eraldi välja tuua selle sagedusala kasutamise või avaliku konkursi läbiviimise juures? Peame oluliseks, et riik lähtub enampakkumise tingimuste seadmisel asjaolust, et sagedusressurss on olemuselt piiratud ressurss. Eelnimetatu tõttu on oluline tagada ressursi efektiivne kasutus ning luua õiguskindel ja investeerimissõbralik keskkond sagedusloa omanikele. 5G sageduste mõistlik välja jagamine on suur samm uue põlvkonna sidevõrgu loomisel, mis toob lõppkasutajatele võimaluse kasutama hakata digitaalset innovatsiooni. See omakorda ergutab majanduse arengut ja hoiab riigi konkurentsivõimelisena. ITL-i ettepanek on panna 700 MHz sagedusriba enampakkumisele 10 MHz plokkidena. Ühtlasi kordame siinkohal meie 02.09.2016 Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas nr 5.1-1/70-1 „Ettepanekud 700 MHz ja 2500 MHz konkursside kohta“ tehtud ettepanekut sätestada 700 MHz sagedusala konkursil tingimus, mille kohaselt peab 700 MHz sagedusala kasutamise kombineerima 800 MHz ja 900 MHz sagedusalade kasutamisega. Sagedusalade maksimaalne kombineeritud kasutus võimaldab maksimaalse andmeedastuse mahu saavutamist. Seda seisukohta toetab muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2017/899 „470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta liidus“ vastuvõtmisele eelnenud Euroopa Komisjoni vastavas ettepanekus sisalduv mõjuhinnang, milles leiti, et „700 MHz sagedusala kasutamine traadita lairibaühenduses koos 800 MHz ja 900 MHz sagedusaladega suurendaks mobiilsidevõrkude läbilaskevõimet“1. 2. Sagedusala 26 GHz 2.1. Küsimused sagedusala 5G kasutuse kohta 2.1.1. Mis ajast näete sagedusala kasutusele võtmist mobiilse lairibateenuse tarbeks (5G)? Hetkel on olemas küll Euroopa Komisjoni otsus, millega määratakse 26 GHz maapealsete süsteemide jaoks 2020. aasta kevadel2, kuid küsimuse osas, kuidas 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016PC0043&from=ET, lk 6 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1575899226827&uri=CELEX:32019D0784, artikkel 2  5 sagedusala välja antakse, on regulaatorid teadaolevalt alles arutelude faasis. Sellest tulenevalt on ka ITL-i liikmed hetkel jälgimas arenguid ning on keeruline plaani konkretiseerida. Lisaks sõltuvad teenusepakkujad ka oma tarnijatest ja seega oleneb kasutusele võtmise ajahetk ka sellest, millal on tarnijatel valmidus toota 26 GHz sageduses toimivaid lahendusi. 2.1.2. Missugune oleks prognoositav 5G teenuste areng ja katteala 3–5 aasta perspektiivis? 5G areng ja fookuskohad on toodud MKM ja ettevõtete poolt välja töötatud Eesti 5G teekaardis3. Konkreetselt 26 GHz sageduse osas ITL taolist seisukohta ei kujunda, kuna tegemist on iga ettevõtja äristrateegilise küsimusega. Küll aga võib käesoleval hetkel öelda, et 26 GHz sagedusalaga seonduvad asjaolud on veel ebaselged (nt ploki suurused, piirkonnad, riigilõivud, seadmete areng), mistõttu hetkel on ettevõtjad pigem ootel. 2.1.3. Kas sagedusload peaksid olema üleriigilised või pigem maakondlikud? ITL ühist seisukohta selles küsimuses ei kujunda. 2.1.4. Milline oleks minimaalne vajalik ja optimaalne ribalaius teenuse pakkumiseks? Kuna Euroopa Liidu tasandil on 26 GHz sagedusalaga seonduv veel arutelude faasis, siis on ITL-il keeruline siin kindlat positsiooni välja tuua. Samas leiame, et selles küsimuses on asjakohane arvestada GSMA soovitustega, kus on leitud, et regulaatori peaksid arvestama umbes 1 GHz suuruse järjestikuse sagedusribaga operaatori kohta4. Sarnaselt on leidnud CEPT ECC, et soovitatav on 800-1000 MHz suurune järjestikune sagedusriba5. Märgime ka, et sellele, et sagedusala tuleks ümber korraldada just piisavalt suurte plokkidena, on juhitud tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (nn sidekoodeks) artiklis 54. 2.1.5. Kas konkursi formaadina eelistate objektide enampakkumist ühekaupa või kõik objektid paralleelselt? Kas eelistate varasemalt toimunud konkursi formaate, kus enampakkumised esitatakse e-kirja teel 2–3 korda tööpäevas, või soovite füüsiliselt kokku saada ning enampakkumiste läbiviimine ühes ruumis läbi viia? Selles küsimuses on meie seisukoht sama nagu käesoleva kirja 700 MHz käsitleva osa punktis 1.3 märgitu. 2.1.6. Kas on huvi 5G teenuse osutamiseks piirkondlikes võrkudes väiksema kui 200 MHz ribalaiusega? Kui suur oleks sellisel juhul vajalik ressurss? Ei, seesugune huvi puudub. 3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf 4 https://www.gsma.com/spectrum/wp-content/uploads/2019/09/5G-Spectrum-Positions.pdf, lk 2 ja 5 5 https://www.ecodocdb.dk/download/5e74d0b8-fbab/ECCDec1806.pdf, lk 3  6 2.1.7. Milline oleks ühe konkursi objekti optimaalne suurus (200 MHz vm)? Kas peaks kehtestama väljastatava sagedusressursi ülempiiri osaleja kohta (ribalaius)? Meie kommentaarid on juba toodud eespool punktide 2.1.4 ja 2.1.6 juures. Sagedusressursi piirmäära osas ITL ühist seisukohta ei esita. 2.2. Küsimused sagedusala muu kasutuse kohta 2.2.1. Millist kasutust näete antud sagedusalas peale mobiilse lairibateenuse? 2.2.2. Milline oleks minimaalne vajalik sagedusressurss ja optimaalne ribalaius sellisel juhul? 2.2.3. Kas on huvi sagedusala kasutamiseks privaatvõrkude (private LTE (Long- Term Evolution)) või väikeste regionaalsete andmeside võrkude tarbeks? Kui suur oleks vajalik sagedusressurss ühele võrgule? Milline oleks väljastatavate lubade geograafiline jaotus? Kasutusrežiim (sagedusloaga / sagedusala jagamine ühistel tingimustel / sekundaarsel alusel sagedusloata)? 2.2.4. Kas näete sagedusala kasutamist koos olemasoleva kasutusega (paiksed raadioliinid) või pigem mitte? 2.2.5. Kas paiksed raadioliinid selles sagedusalas on perspektiivikad? Küsimuste 2.2.1–2.2.5 osas ITL-i liikmetel ühtne seisukoht puudub. Leiame, et neil teemadel on vaja täiendavaid konsultatsioone ITL-i ja TTJA/MKM ühiskohtumisel. Palume ülaltoodud ITL-i ettepanekute ja seisukohtadega arvestada sagedusalade kasutuse edasisel planeerimisel ning konkursside ettevalmistamisel. Nagu oleme ka eespool juba öelnud, peame oluliseks korraldada ka ITL-i esindajate kohtumine TTJA ning MKM ametnikega, et 700 MHz ja 26 GHz sagedusalade kasutuse planeerimisega seotud asjaolusid lähemalt arutada ning täpsustada ka turuosaliste ootuseid sageduste välja andmise ajaraamistiku osas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuhi asetäitja Sulev Sulsenberg, [email protected] Saatja: Endrik Kriisa <[email protected]> Saadetud: 16.12.2019 10:17 Adressaat: Lembi Tasane <[email protected]> Teema: FW: Arvamus 700 MHz ja 26 GHz sagedusalade kasutusega seoses Manused: 13.12.2019_5.1-1_145_TTJA_700 MHx_26GHz.asice Tere! Palun registreeri deltas (18-1/19/0121 - 700 MHz ja 26 GHz sagedusalade kasutuse planeerimine) – täitjaks Erko Endrik From: Sulev Sulsenberg <[email protected]> Sent: Friday, December 13, 2019 2:13 PM To: konkurss700 <[email protected]>; konkurss26 <[email protected]> Subject: Arvamus 700 MHz ja 26 GHz sagedusalade kasutusega seoses Tere! Saadame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 13.12.2019 kirja nr 5.1-1/145 „Arvamuse esitamine 700 MHz ja 26 GHz sagedusalade kasutuse planeerimise ning avalike konkursside ettevalmistamisega seoses“. Lugupidamisega Sulev Sulsenberg jurist ITL