OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla [email protected] J. Sütiste tee 19 06.02.2024 nr 11.2-55/24/81 Tallinn 13419, Harju maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ raames otsuse Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja, hankija või tellija) elluviidava tegevuse „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.15.02.21-0004; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 224638 „Automaatika ehitustööd“ kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioon; edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 834,90 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 23.09.2022 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 221 lg 1 p 4 ja § 228 ning tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirja nr 74 „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) p 7.9.1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Riigihankes nr 224638 tuvastatud rikkumised Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi neljaosalise riigihanke nr 224638, mille tulemusel sõlmiti järgmised ehitustööde raamlepingud:  hanke osas II „Hooneautomaatika Schneider“ edukaks tunnistatud pakkujaga AS Ecomatic (10432999) raamleping nr 1.2-7/3801-1 maksumusega 450 000 eurot;  hanke osas IV „Kaablid“ edukaks tunnistatud pakkujatega Aktsiaselts Clik (10222262), Corle OÜ (11270435) ja Aktsiaselts Elektritsentrum (10166300) 04.05.2021 raamleping nr 1.2-7/3801-1 maksumusega 75 000 eurot. Hanketeade avaldati riigihangete registris 24.11.2020 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 14.12.2020. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 224638 osa IV kontrollimisel järgmised rikkumised: 1) pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta RHS-le; 2) kehtestatud kvalifitseerimistingimus on vastuolus RHS-iga. Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1–1.2. 1.1. Pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta RHS-le 1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hanketeade esitati riigihangete registrile 24.11.2020 ja avaldati riigihangete registris samal päeval kell 15 pakkumuste esitamise tähtajaga 14.12.2020 kell 11. Hanketeate avaldamise hetkest kuni pakkumuste esitamise tähtajani jäi 19 päeva. Riigihanke nr 224638 puhul on tegemist ehitustööde riigihankega, mille maksimaalne eeldatav maksumus on 1 825 000 eurot. Seega on tegemist riigihanke piirmäära (150 000 eurot) ületava hankega, mis jääb alla rahvusvahelise piirmäära (5 382 000 eurot) ja mille pakkumuste esitamise tähtaeg peab olema 25 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaja kehtestamisel ei ole järgitud RHS § 93 lg 1 p-i 3. Hankija tunnistas 08.11.2023, et on eksinud pakkumuste esitamise tähtaja kehtestamisel. 1.1.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus RHS § 93 lg 1 p 3 kohaselt avatud hankemenetluses ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 25 päeva ehitustööde hankelepingu puhul hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. Riigihanke nr 224638 esemeks on ehitustööd ja seega pidi pakkumuste esitamise tähtaeg olema vähemalt 25 päeva alates hanketeate registrile esitamisest arvates. RHR-i andmetel avaldab register teated automaatkontrolli tulemusena kaks korda tööpäevas: kuni kl 9:00 esitatud teated avalduvad kl 10:00 ja kuni kl 14.00 esitatud teated avalduvad kl 15.00. Hange nr 224638 avaldati 24.11.2020 kell 15.00. RHR-st nähtub, et hanketeate esitamine hankija poolt RHR-le toimus 24.11.2020. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja RHS § 93 lg 1 p-i 3 koosmõjus hakkab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi kohaselt oleks pidanud pakkumuste esitamise tähtaeg olema 19.12.2020 kell 24.00. Isegi, kui arvestada riigihangete registris märgitud hanketeate esitamise ja pakkumuste esitamise tähtaja kellaaegasid nõutud päevade arvu tundides arvutades, oleks pakkumuste esitamise kõige varasem aeg olnud 19.12.2022 kella 09.01 kuni 14.00. Seega on pakkumuste esitamise tähtaeg kuus päeva ehk 24% lühem kui seadusega nõutud. Eirates seaduses sätestatud tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas RHS § 3 punktides 1-3 väljendatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Jätmata hankest huvitatud isikutele seadusega sätestatud aega pakkumuse esitamiseks, ei ole hankija käitunud hanke korraldamisel läbipaistvalt ega proportsionaalselt ning pole kohelnud huvitatud isikuid võrdselt. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada, et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid nõutava tähtaja jooksul teinud samuti pakkumuse. Riigihanke alusdokumentidele nõuetekohaselt vastava pakkumuse esitamata jätmise võis potentsiaalselt hankest huvitatud isikul jääda tegemata ainuüksi ajakriitilistel põhjustel. Viidatud üldpõhimõtete rikkumine võib viia ka RHS § 3 punktis 4 toodud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibi riiveni. Võttes arvesse, et lühem tähtaeg võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi, ei saa välistada vastavast rikkumisest tulenevat kahju rahastusfondile. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et pakkumuste esitamise tähtaja seaduses ettenähtud ulatuses kehtestamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 93 lg 1 p-is 3 sätestatud kohustust ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihankes nr 224638 osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks kehtestanud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks. Otsuse punktis 1.1 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 221 lg 1 p-s 4 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem vähem kui 30 protsenti, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 5% veelgi madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis puudub rakendusüksusel konkreetse protsendimäära suuruse osas kaalutlusõigus. Eeltoodust tulenevalt vähendab rakendusüksus hanke tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra. Vaatamata sellele, et rakendusüksusel puudub kõne all oleva rikkumise protsendimäära suuruse osas kaalutlusõigus, rakendusüksus selgitab, et viiest protsendist väiksema määra rakendamist saab pidada põhjendatuks juhul, kui tegemist oleks väheolulise ja formaalse rikkumisega, millel on pigem teoreetilist finantsmõju omav tagajärg ja mis eelduslikult ei saanud mõjutada potentsiaalset pakkujate ringi ega hankemenetluse reaalseid tulemusi. Viimast aga käesoleva rikkumise puhul eeldada ei saa, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud võimalus oma pakkumus esitada seadusega ette nähtud tähtajaks. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid seadusega ette nähtud pakkumuse esitamise tähtajaks jõudnud esitada vastava pakkumuse, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud 5-protsendilise finantskorrektsiooni määra rakendamine. Lisaks on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS §-i 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.2. Kehtestatud kvalifitseerimistingimus on vastuolus RHS-iga 1.2.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hankija kehtestas RHS § 101 lg 1 p-le 3 tuginedes pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseks riigihanke nr 224638 osadele I-IV järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab käesoleva riigihanke täitmiseks ehitustööde teostamise eest vastutavate isikutena kaasama vähemalt 1 (ühe) ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kelle pädevus ja kvalifikatsioon ning muud esitatavad tingimused lepinguperioodi jooksul on järgmised: Omab nii kõnes kui kirjas eesti keele oskust vähemalt kesktasemel. Omab töökogemust ehitusvaldkonnas hooneautomaatika paigaldised minimaalselt 5 aastat. Omab ehitustöövõtjana ühe sarnase valminud ja kasutusele võetud objekti ehitustöö, maksumusega mitte vähem kui 300 000 EUR (km-ta), korraldamise kogemust 60 kuu jooksul enne pakkumuste esitamise lõpptähtaja saabumist.“ Rakendusüksus on seisukohal, et eeltoodud nõue spetsialisti töökogemuse kohta ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 3. Toetuse saaja tunnistas oma selgitustes eksimust ja lisas, et hankija on tänaseks oma praktikat muutnud. 1.2.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus RHS § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmeid tehniliste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate töötajate või üksuste kohta, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt pakkuja või taotleja ettevõtte koosseisu või tegutsevad alltöövõtu korras; ehitustööde hankelepingu korral andmed ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute või tehniliste üksuste kohta. Eeltoodud sätte alusel ei ole ette nähtud vastutavate isikute kogemuse kohta andmete küsimise ja tingimuste seadmise võimalust, kuna ka riigihangete direktiivide asjakohastes sätetes ei ole kogemust nimetatud (vt direktiiv 2014/24/EL XII lisa II osa punktid b ja f). Õigust nõuda pakkujalt andmeid projektijuhi töökogemuse kohta ei tule ka ühestki teisest RHS § 101 lg-s 1 loetletud punktidest. RHS-i seletuskirjas on § 101 regulatsiooni täiendavalt selgitatud, et töötajate kogemust ei tohi kvalifitseerimise tingimusena sätestada, st seda saab arvestada üksnes pakkumuste hindamise juures eeldusel, et see oluliselt mõjutab hankelepingu täitmise kvaliteeti. Kvalifitseerimise tingimusena saab kogemuse kohta nõude sätestada üksnes pakkujale läbi eelnevate samalaadsete lepingute täitmise. Samasugust seisukohta on väljendanud ka Rahandusministeerium riigihangete infoportaalis avaldatud selgitustes korduma kippuvate küsimuste all, öeldes järgmist: „Leiame, et kogemuse nõuet ei või spetsialistile esitada ka RHS § 101 lg 1 p 3 alusel, kuid eduka pakkumuse väljaselgitamiseks võib isiku (spetsialisti) kogemust hinnata (RHS § 85 lg 8 p 2).1 1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1, struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Otsuse punktis 1.2 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 224638 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra. Määra vähendamisel 5 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et tegemist on hanke potentsiaalsete pakkujate ringi vähe mõjutava asjaoluga, mistõttu oleks hankemenetluse teistsugune tulemus olnud ebatõenäoline. Viiest protsendist suurema määra rakendamine oleks põhjendatud olukorras, kus nimetatud kvalifitseerimistingimuse kehtestamise tulemusena oleks reaalselt leidnud tõendamist fakt, et mõnel potentsiaalsel pakkujal jäi seetõttu pakkumus esitamata ning hankemenetluse tulemusena oleks pidanud edukaks tunnistatama hoopis teise pakkuja. Käesoleval juhul pole eeltoodu tõendamist leidnud. Viimast kinnitab muu hulgas asjaolu, et hankemenetluse käigus pole ükski hankest huvitatud isik esitanud piirava tingimuse osas küsimusi, niisamuti seda vaidlustuskomisjonis vaidlustatud. Järelikult ei ole ükski hankest huvitatud isik tundnud, et hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimused oleksid olnud kedagi ebavõrdselt kohtlevad. Olenemata ühendmääruse redaktsioonist, ei esine rakendusüksuse hinnangul siiski sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et kirjeldatud rikkumise osas rakendada viiest protsendist 1 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad- kusimused#kvalifikatsioon – punkt 3). madalamat finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja kehtestas kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas riigihangete seadusega. Rakendusüksus on senises praktikas lähtunud seisukohast, et viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra rakendatakse üksnes formaalsete rikkumiste puhul. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et hetkel kehtiva ühendmääruse § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuses kirjeldatud rikkumine viitab ühendmääruse § 223 asjaoludele, st rikkumine on seotud puudustega riigihanke alusdokumentides ja nende kohaldamisel. Ühendmääruse § 223 regulatsioon ei näe erinevaid kvalifitseerimistingimuse rikkumiste puhul ette viiest protsendist madalamat määra. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3. 1.3. Riigihanke nr 224638 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna kõne all olevas riigihankes on tuvastatud kaks rikkumist, millest mõlema osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5%-list korrektsiooni määra, siis rakendatakse antud hanke puhul finantskorrektsiooni määra ehk 5%. Toetuse saaja on riigihanke nr 224638 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 2 „B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ KD-des nr 131-133 kokku summas 36 697,90 eurot (käibemaksuga). Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1 ja 1.2 loeb rakendusüksus riigihankega nr 224638 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 1 834,90 eurot (36 697,90*5%), millest toetus moodustab 1 834,90 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 29.01.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 12.02.2024. Toetuse saaja andis 29.01.2024 teada, et täiendavaid kommentaare pole.  3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1 834,90 eurot, millest toetus moodustab 1 834,90 eurot; 2. vähendada riigihankega nr 224638 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades; 4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks esitatud riigihankega nr 224638 seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kairi Puur 663 2051 [email protected]