Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 05.02.2024 nr 1-4/24/658 Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Kaie Kunst, 625 6366 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 19.01.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine” investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine” elluviimiseks. (2) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi üldtingimuste määrus). (3) Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri (edaspidi e-toetus) kaudu. § 2. Toetuse eesmärk ja saavutatav tulemus (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) väikeelamute tervikliku rekonstrueerimise soodustamine, sealhulgas madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades; 2) väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 3) väikeelamute energiakulude vähendamine; 4) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 5) elamute rekonstrueerimist ja energiatõhusust puudutavate uuringute tegemise võimaldamine. (2) Toetuse andmise saavutatavad tulemused on: 1) suurema energiatõhususega eluruumide arv; 2) primaarenergia aastase tarbimise sääst. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 2) osaline rekonstrueerimine – projekt, millega teostatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevus või tegevused, kuid mis ei ole käesoleva määruse tähenduses terviklik rekonstrueerimine; 3) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine ning sama paragrahvi lõike 4 kohane ehitise taastamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 4) rekonstrueerimistööd – § 6 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud tööd; 5) taastuvenergia tootmisseade – päikese abil soojust või elektrit tootev seade; 6) terviklik rekonstrueerimine – projekt, millega teostatakse kompleksselt § 7 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavalt vähemalt kõigi välisseinte ja katuse soojustamine, kõigi eluruumide akende vahetamine, rekonstrueeritakse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem ning mille tulemusena saavutatakse vähemalt energiatõhususarvu klass C; 7) toetuse saaja – üldtingimuste määruse § 3 punktis 5 nimetatud lõppsaaja; 8) väikeelamu – ühe või mitme leibkonna elamiseks ettenähtud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu. § 4. Vahendusasutus Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kes täidab § 16 lõikes 1 ja üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ülesandeid. § 5. Vaidemenetlus (1) EISi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. Vaide lahendab EIS. (2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus edastatakse vaide esitajale e-toetuse kaudu. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatavad tegevused on: 1) fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 2) katuse, katuslae või pööningulae soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 3) akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd; 4) esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 5) tehnosüsteemide asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 6) ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 7) taastuvenergia tootmisseadme, koos energia muundamiseks, tarbimiskoormuse juhtimiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega, soetamine ning paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 8) taastuvenergia tootmisseadme energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine juhul, kui taastuvenergia tootmisseade on eelnevalt paigaldatud ; 9) kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemine soojusvõrguni, soojussõlme rajamine; 10) katuse kandevõime arvutus, kui see tehakse projekti raames ja sisaldub hinnapakkumuses; 11) heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 12) punktides 3–6 nimetatud tegevusest tulenev siseviimistluse taastamine; 13) toetuse aluseks olevate rekonstrueerimistööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine; 14) omanikujärelevalve teostamine. (2) Lõike 1 punktis 7 nimetatud töö puhul tehakse ka vähemalt sama lõike punktis 1 või 2 nimetatud tööd. Kui väikeelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem või kui väikeelamu välisseinad või katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt 10 cm paksuse kihiga, ei ole lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tööde tegemine kohustuslik ja § 7 lõike 2 punktides 1–2 toodud soojusläbivuse nõudeid ei kohaldata. (3) Toetatavad tegevused peavad vastama ehitusseadustiku §-des 19–24 nimetatud nõuetele, sealjuures peab toetatavate tegevuste teostajaks olema majandustegevuses tegutsev isik, kes on kantud äriregistrisse. Taastuvenergia tootmisseadme ühendamisel elamu tehnosüsteemidega peab elektritööde tegija olema kantud majandustegevuse registrisse seadmetöö elektritöö tegevusalal vastavalt seadme ohutuse seadusele. (4) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. § 7. Toetuse põhitingimused (1) Toetuse saamiseks peab taotleja väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse, samuti peab ehitisregistrisse olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta. (2) Nõuded toetatavatele tegevustele: 1) soojustatava välisseina soojusläbivus on U ≤ 0,20 (W/m2 K); 2) soojustatava katuse, katuslae või pööningulae soojusläbivus on U ≤ 0,20 (W/m2 K); 3) akende soojusläbivus on U ≤ 1,10 (W/m2 K); 4) soojustatava esimese korruse põranda soojusläbivus on U ≤ 0,25 (W/m2 K); 5) soojuspumba tootemärgise kütmise energiatõhususe klass on vähemalt A++; 6) paigaldatava või rekonstrueeritava tsentraalse küttesüsteemi puhul on süsteem ruumitemperatuuri alusel reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele paigaldatakse termostaadid; 7) terviklikul rekonstrueerimisel paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi; 8) punktis 7 nimetatud ventilatsioonisüsteemi sissepuhke välisõhuvooluhulgad on vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 30 dB(A) ning väljatõmbe õhuvooluhulgad on WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 9) terviklikul rekonstrueerimisel paigaldatava ventilatsiooniseadme tootemärgise energiatõhususe klass on vähemalt A; 10) kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, paigaldatakse välisseina soojustamisel või akende vahetamisel elu- ja magamistubade välisseina või aknaraami värskeõhuklapid. (3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärand i nimekirja kantud alal asuva väikeelamu rekonstrueerimiseks kehtivad järgmised erisused: 1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel; 3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. (4) Terviklikul rekonstrueerimisel saavutatakse vähemalt energiatõhususarvu klass C. (5) Lõikes 3 nimetatud juhtudel ei kohaldata lõikes 4 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus. (6) Kui osalisel rekonstrueerimisel ei teostata vähemalt kogu fassaadi või katuse soojustamist, küttesüsteemi asendamist või taastuvenergia tootmisseadme paigaldamist, tuleb toetuse saamiseks tagada hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. (7) Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud taastuvenergia tootmisseadmel, energiatoodangu salvestamiseks vajalikul seadmel ja kütteseadmel on CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii. (8) Taastuvenergia tootmisseadme avaliku võrguga ühendamiseks on vajalik võrguettevõtjaga sõlmitud liitumisleping. § 8. Toetatavad ja mittetoetatavad kulud (1) Toetatavad kulud on § 2 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Siseviimistluse taastamisega seotud kulu on toetatav kuni viie protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kuid mitte enam kui 2000 eurot terviklikul rekonstrueerimisel ja mitte enam kui 1000 eurot osalisel rekonstrueerimisel. (3) Taastuvenergia tootmisseadme soetamise kulu on toetatav, kui inverteri võimsus on kuni 15 kilovatti. (4) Taastuvenergia tootmisseadmete ja energia muundamiseks vajalike seadmete soetamise ning paigaldamise toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 10 lõikes 3 sätestatud toetuse määrast. Ühikuhinna kogumaksumus sisaldab ka asjakohase ehitusprojekti koostamist ja on 1140 eurot ühe kilovati kohta. (5) Energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmete soetamise ning paigaldamise toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 10 lõikes 3 sätestatud toetuse määrast. Ühikuhinna kogumaksumus on 642 eurot ühe kilovati kohta. (6) Küttesüsteemi asendamine on toetatav, kui paigaldatav kütteseade kasutab taastuvaid energiaallikaid. (7) Ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve on toetatav, kui rekonstrueerimistööd teostatakse projekti osana. (8) Ehitusprojekti, millest toetuse andmise eesmärgile vastavad rekonstrueerimistööd teostatakse vähem kui 50 protsendi ulatuses, koostamist toetatakse 15 protsendi ulatuses ehitusprojekti maksumusest. (9) Kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna on toetatav kaevetööde, torustiku rajamise ja kaugkütte trassiga ühendamise kulu. (10) Toetatav on energiamärgise tegemise kulu. (11) Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja nendega seotud dokumendid vormistatud toetuse saaja nimele. Sularahatehingud ei ole toetatavad. (12) Kulu tekkimise päevaks loetakse arve koostamise kuupäeva. (13) Mittetoetatavad kulud on: 1) kaugküttevõrguga liitumisega seotud kulu; 2) taastuvenergia tootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu; 3) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba maakollektori ja kaugküttevõrgu paigaldamisega kaasneva pinnase taastamisega, seotud kulu; 4) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud; 5) väikeelamu laiendamisega seotud kulu; 6) käibemaks, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamin e toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu; 7) järelmaksu lepingu sõlmimise tasu ja intressid; 8) ehitusmaterjalide soetamise kulu, kui projekti raames ei teosta töid § 6 lõikes 3 nimetatud isik § 9. Projekti elluviimisperiood (1) Enne EISile taotluse esitamist teostatud tegevuste ja võetud kohustuste kulu ei ole toetatav, välja arvatud projekteerimisega seotud kulu, mis on toetatav alates 2020. aasta 1. veebruarist. (2) Projekti elluviimisperiood algab lõikes 1 nimetatud kulu tekkimise ajast ja lõppeb hiljemalt 12 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. (3) EISil on õigus projekti elluviimisperioodi pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel. Projekti elluviimisperioodi pikendamisel ei tohi ületada lõikes 4 sätestatud lõpptähtaega. (4) Projekti elluviimisperiood jääb ajavahemikku 2020. aasta 1. veebruarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini. § 10. Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma (1) Terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30 protsenti ja kuni 30 000 eurot; 2) Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue vallas, välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga, Viimsi vallas, Luunja vallas, endise Ülenurme valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga, Tartu valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga 40 protsenti ja kuni 40 000 eurot; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustus- ja haldusüksuses 50 protsenti ja kuni 50 000 eurot. (2) Osalisel rekonstrueerimisel on toetuse määr toetatavatest kuludest 20 protsenti ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta kuni 20 000 eurot. (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud tööde tegemisel on toetuse määr toetatavatest kuludest 30 protsenti ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta kuni 20 000 eurot. (4) Käesoleva määruse alusel eraldatav maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta on 90 000 eurot.  3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 11. Toetuse taotlemine (1) Toetust antakse jooksvalt toetuse eelarve ammendumiseni. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast teavitab EIS oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab EIS viivitamatult taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel. § 12. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja on toetuse abil rekonstrueeritava kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või korteriomandi füüsilisest isikust omanik või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul on taotleja üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, kes kinnitab oma esindusõigust toetuse taotlusel. (2) Kui väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, taotleb füüsilisest isikust omanik toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. (3) Lõikes 1 nimetatud kinnitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu puhul, kui taotletava toetuse objektiks olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses, samuti akende vahetamise puhul. (4) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud EISiga sõlmitud lepingu tingimusi või EISi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus. (5) Taotleja vastab üldtingimuste määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. § 13. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) võtma rekonstrueerimistööde tellimisel hinnapakkumused vastavalt §-s 15 sätestatule; 2) esitama nõuetekohase taotluse; 3) esitama EISi põhjendatud nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 4) võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning võimaldama teha paikvaatlust; 5) viivitamata teavitama EISi taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 14. Nõuded taotlusele (1) Taotlus sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) väikeelamu aadress, ehitisregistri kood ja katastriüksuse tunnus; 3) projekti kirjeldus; 4) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, sealhulgas § 8 lõigetes 4 ja 5 sätestatud standardiseeritud ühikuhind, mis sisaldab ühikuhinna koguseid ja toetuse määra suurust; 5) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest ja seotus varasemate projektidega; 6) taotleja kinnitus, et projekti kuludele ei ole saadud toetust riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist; 7) rekonstrueerimistööde planeeritav teostaja ja tööde eeldatav ajakava; 8) rekonstrueerimistööde teostamise, taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete paigaldamise ja projekteerimise ning omanikujärelevalve teenuse maksumus ja teostaja; 9) vajadusel kinnitus taotluse vastavusest § 6 lõikes 2 sätestatud erisusele; 10) juhul, kui taotleja ei soovi elektri jaotusvõrguga liituda, taotleja vastavasisuline kinnitus; 11) juhul, kui taotleja on nõus projekti andmete avaldamisega kolmandatele isikutele § 2 lõike 1 punkti 5 kohaste uuringute tegemiseks, vastavasisuline kinnitus; 12) taotleja kinnitus omafinantseeringu tasumise suutlikkuse kohta; 13) taotleja kinnitus, et tema taotluse esitamise õigust ei ole piiranud teine isik; 14) taotleja kinnitus, et projektis järgitakse § 6 lõikes 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet; 15) taotleja kinnitus, et taotlus ei sisalda juba teostatuid töid; 16) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 17) juhul, kui taotleja ei ole valinud madalaima maksumusega hinnapakkumust, põhjendus pakkumuse valiku kohta; 18) taotluse lisadokumendid. (2) Taotluse lisadokumendid on: 1) ehitusprojekt ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral; 2) terviklikul rekonstrueerimisel mõõdetud energiatarbimise andmetel põhinev energiamärgis ja arvutuslik energiamärgis; 3) osalisel rekonstrueerimisel mõõdetud energiatarbimise andmetel põhinev energiamärgis ning juhul, kui ei teostata vähemalt § 7 lõikes 6 nimetatud tööd, arvutuslik energiamärgis; 4) paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud hinnapakkumused, välja arvatud § 8 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul; 5) elektri jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui taastuvenergia toomisseade ühendatakse jaotusvõrku, välja arvatud juhul kui liitumispakkumise saamine ei ole taotlejast sõltumatutel asjaoludel võimalik, või liitumisleping; 6) punktis 5 sätestatud erisust tõendav liitumispakkumise tegemisest loobumise teade; 7) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus; 8) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. § 15. Nõuded hinnapakkumuste võtmisele (1) Rekonstrueerimisööde ja teenuste tellimisel võetakse vähemalt kahe omavahel sõltumatu ja taotlejaga mitteseotud ettevõtja hinnapakkumus. Kui ehitusprojekt on koostatud enne käesoleva määruse jõustumist, on lubatav võtta üks pakkumus. Lubatav ei ole võtta hinnapakkumust taotlejaga tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikult. (2) Hinnapakkumused peavad olema taotluse esitamise hetkel kehtivad. (3) Hinnapakkumus sisaldab: 1) taotleja nime; 2) väikeelamu aadressi; 3) ettevõtja nime; 4) ettevõtja aadressi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi; 5) hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ja kehtivuse aega; 6) kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (4) Kui taotlejal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kahte pakkumust, esitatakse taotluses sellekohane põhjendus ja võimalusel lisatakse pakkumuse tegemisest loobumise teated. (5) Edukas hinnapakkumus põhineb parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtel. (6) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning hinnapakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda säilitatakse vähemalt viis aastat. Kui hinnapakkumus võetakse pakkuja kodulehe asjakohase lahenduse kaudu, säilitatakse ekraanipilt pakkumuse küsimise vormist sellisena nagu see on enne pakkujale saatmist. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 16. Taotluse menetlemine (1) EIS teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisateabe küsimine; 4) taotluse täienduste ja muudatusettepanekute tegemine; 5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 7) taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmine; 8) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (3) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude toetatavust. (4) EIS võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10‑tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures teavitab taotleja EISi puuduse kõrvaldamisest hiljemalt ühe tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (5) Lõikes 4 sätestatud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni 20 tööpäeva võrra. (6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust; 4) taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (8) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (9) EISil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu või põhjendatud, arvestades taotletud toetussummat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi. Taotleja mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga on EISil õigus jätta taotlus rahuldamata. (10) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva nõuetele vastava taotluse esitamisest arvates. EISil on õigus vajadusel menetlemise tähtaega pikendada. § 17. Projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruse nõuetele ja panustab toetuse andmise eesmärkide saavutamisse. § 18. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas osaliselt või täielikult. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu alljärgnevat asjaolu: 1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi; 2) toetust taotletakse kuludele, mis ei ole toetatavad . (4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse alljärgnevad andmed: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja; 3) toetatavad tegevused; 4) toetuse määr ja toetussumma; 5) tegevuste planeeritud toetatav kogumaksumus; 6) toetatavate tegevuste elluviimisperiood; 7) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg; 8) otsuse tegemise kuupäev ja projekti number. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele; 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) toetuse eelarve on ammendunud. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja projekti number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse kaudu viie tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks EISi algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema EISilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste elluviimisperioodi pikemaks kui § 9 lõikes 2 kehtestatud tähtaeg; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. (4) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (6) Taotluse rahuldamise otsuse võib EIS kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega seotud õigusaktides sätestatud tingimusi või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse; 3) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 20. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse makse tehakse vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. Toetust makstakse toetuse saaja maksetaotluse alusel pärast asjakohaste kulude ja tulemuste tõendamist. (2) Terviklikul rekonstrueerimisel võib toetuse saaja taotleda toetuse maksmist kahes osas. Esimene makse peab vastama vähemalt poolele eraldatud toetussummast. (3) Kui tegevust toetatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, on toetuse saajal õigus esitada maksetaotlus pärast vastava töö vastuvõtmist. (4) Toetuse makse tegemiseks peavad: 1) taotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud; 2) olema vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde teostajaga; 3) esitatud auditi kohustusega elektripaigaldise auditi protokoll vastavalt seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 punktide 1–4 alusel kehtestatud nõuetele; 4) olema teenuse eest tasutud vähemalt osas, mida toetus ei kata; 5) punktis 4 toodud nõuet ei kohaldata juhul, kui toetuse saaja on toetatava teenuse tellimiseks või seadme soetamiseks sõlminud krediidi- või finantseerimisasutuse kaudu pakutava järelmaksu lepingu ja maksetaotluse esitamise ajaks on teenus vastu võetud või seadme omandiõigus toetuse saajale üle läinud vastavalt üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punktile 2. (5) Toetuse saaja esitab kulude tekkimist või tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid või koopiad, milleks on: 1) esitatud arve ja vajadusel selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja olemasolul ehitus- või töövõtuleping; 3) lõike 4 punktis 5 nimetatud leping; 4) terviklikul rekonstrueerimisel väikeelamu kindlustuspoliis; 5) vajadusel muud asjakohased dokumendid, mis tõendavad kulude tekkimist. (6) Lõikes 3 sätestatud juhul esitab toetuse saaja töövõtu-, garantii- ja järelmaksu lepingu ning vajadusel muu asjakohase teabe. (7) Toetuse saaja esitab EISile toetuse maksetaotluse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude tekkimist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab makse. EISil on vajadusel õigus küsida täiendavaid dokumente ja tõendeid, kui lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumentide alusel ei ole piisavalt selge, milline on tööde teostamise tegelik kulu või maksetaotlusest ei selgu tööde teostamisega seotud muud olulist tähendust omavad asjaolud. (9) Väljamaksetaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva arvates nõuetekohase väljamaksetaotluse esitamisest EISile. (10) Kui teenuse eest tasuti maksetaotluse esitamise hetkeks vaid omafinantseeringu ulatuses, esitab toetuse saaja teenuse eest täielikku tasumist tõendava maksekorralduse või konto- või krediitkaardi väljavõtte 10 tööpäeva jooksul makse tegemisest arvates. (11) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ja vajadusel tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks vastavalt üldtingimuste määruse § 9 lõikele 7. (12) Kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb taotluse rahuldamise otsuses märgitust erinevaks, makstakse toetust §-s 10 sätestatud toetuse määras tegevuste tegelikust maksumusest lähtuvalt, välja arvatud § 8 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul. (13) EIS võib teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Väljamakse tehakse arve väljastajale üksnes tingimusel, kui EISil on võimalik teha väljamakse märgitud tähtajaks. EISi õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõud e loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui EIS on makse teinud. § 21. Aruande esitamise kord (1) Toetuse saaja esitab EISile projekti elluviimise kohta lõpparuande koos lõppmakse taotlusega vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule EISi kehtestatud vormil. (2) Paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul esitab toetuse saaja EISile väikeelamu rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiatarbimise andmetel põhineva energiamärgise EISi kodulehel kirjeldatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. § 22. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord (1) EIS nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud. (2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus; 4) tagasinõudmise alus ja põhjendus; 5) tagasinõutav toetussumma; 6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg; 7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi; 8) otsuse vaidlustamise võimalused; 9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave. (3) Toetuse saaja maksab tagasinõutava toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (4) Toetuse saaja võib taotleda EISilt toetuse tagasimaksmise ajatamist vastavalt üldtingimuste määruse § 11 lõikele 8. (5) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ja ei ole taotlenud toetuse tagasimaksmise ajatamist lõike 4 alusel, maksab toetuse saaja viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. 6. peatükk Toetuse saaja ja EISi õigused ja kohustused 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja õigused on: 1) saada EISilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 2) esitada oma seisukoht vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 23 sätestatule. (2) Toetuse saaja kohustused on: 1) viia toetatavad tegevused ellu taotluses, taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) teavitada EISi projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 3) kasutada toetust esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses; 4) maksta toetus tagasi tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks; 5) vastata EISi esitatud küsimustele toetuse saaja ja tööde teostamise kohta; 6) esitada EISile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat teavet; 7) tagada toetuse andmise eesmärgile vastava vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 8) tervikliku rekonstrueerimise teostamisel kindlustama väikeelamu vähemalt viiel järjestikusel aastal taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates; 9) säilitada taotlust ning toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni üldtingimuste määruse § 13 lõikes 5 sätestatud korras; 10) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve); 11) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse saamisega seotud elamusse ning andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 12) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 13) viivitamata teavitada EISi kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 14) tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja kohustused edasi uuele omanikule, vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale tagasimaksmisele; 15) võimaldada EISile või EISi volitatud isikule juurdepääs projekti objektile ja projektiga seonduvale teabele ning anda nõusolek asjakohase teabe avalikustamiseks; 16) täita üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõudeid. § 24. EISi õigused ja kohustused EISi õigused ja kohustused on: 1) teha projekti teostamise üle järelevalvet; 2) kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud kinnituste, tööde, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad esitatud andmete õigsust, tegevuste nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja tööde teostamisel vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud dokumentidest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve võrreldes planeerituga vähenenud või teostatud tööd odavnenud; 5) peatada toetuse maksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesoleva määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) vähendada makstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 7) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente viis aastat projektile lõppmakse tegemisest arvates; 8) kaasata uuringute tegemiseks kolmandaid, asjakohase pädevusega isikuid, võimaldades neil uuringuteks vajalikke isikuandmeid töödelda volitatud töötlejana; 9) esitada üldtingimuste määruse §-s 14 sätestatud aruanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) kliimaminister Keit Kasemets kantsler  19.01.2024 Kliimaministri määruse „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Kuigi Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahendite kasutamine oleks võimalik majandus- ja taristuministri 01.06.2020 määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmisega, peame õigusselguse ja arusaadavuse huvides oluliseks mitte muuta kehtivat määrust, vaid kehtestada RRFist toetuse andmine iseseisva terviktekstina. Määrusega kehtestatakse väikeelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga hoogustada väikeelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Toetus panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine” investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine” elluviimisesse. Toetust rahastatakse RRFi vahenditest. Toetusmeetme sihtgrupiks on väikeelamu füüsilisest isikust omanikud. Toetuse eesmärgiks on parandada elamufondi kvaliteeti ning vähendada energiatarbimist väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetamise kaudu. Elamu- ja energiamajandus on Eestis omavahel tihedalt seotud, kuna hoonete energiavajadus moodustab olulise osa Eesti energiabilansist. Samas on tegemist kõrge energia kokkuhoiu potentsiaaliga – hoonete energiakulud moodustavad ca 40% Euroopa Liidu energia kogutarbimisest. Eestis moodustab kodumajapidamiste energiatarve 40% kogu energiabilansist. Energia kokkuhoiu potentsiaal hoonetes on märkimisväärne, eriti elamutes. Kõrge energiatarbimine elamutes kasvatab eluasemekulusid ja mõjutab leibkondade toimetulekut. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega muuhulgas imporditavate fossiilkütuste mahu ja CO 2 heitkoguse vähenemine. Ühtlasi on võimalik samal ajal parandada elukeskkonna kvaliteeti ning vähendada eluasemefondi ülalpidamiskulusid, millel on otsene mõju inimeste toimetulekule. Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 on seatud eesmärgiks hoonete energiatõhususe suurendamine läbi rekonstrueerimistegevuse. Muuhulgas on üheks eesmärgiks rekonstrueerida 40% väikeelamutest C või D energiatõhususarvu klassi nõuetele vastavaks. Olemasolevate hoonete energiasäästu suurendamiseks on ühe tegevusena kavandatud väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamine selle riikliku toetamise kaudu. 1 Toetusega rahastatakse nii väikeelamute terviklikku kui osalist rekonstrueerimist. Toetatavate tegevuste raames võimaldatakse väikeelamu energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post: [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (tel: 626 2870, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 24 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala. Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine” investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine” elluviimiseks. Toetust rahastatakse RRFi vahenditest. Toetuse andmisele kohaldatakse lisaks eelnõukohasele määrusele Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi üldtingimuste määrus). Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Paragrahvis 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused. Toetuse peamiseks eesmärgiks on soodustada väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, sh madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades. Kuna tervikrekonstrueerimise investeeringu tegemine on Tallinnas ja Tartus rahaliselt otstarbekam ja riiklik abivajadus pigem minimaalne, on eelnõus maksimaalse toetuse summat ja osakaalu diferentseeritud selliselt, et madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades (eelnõu § 10 lõike 1 punktid 2 ja 3) toetatakse töid võrreldes Tallinna ja Tartu linnaga suuremal määral. Toetus panustab väikeelamu omanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Väikeelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Väikeelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv 2 energia. Väikeelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse vähendamise eesmärki. Saavutatavad tulemused on kooskõlas taaste- ja vastupidavuskavaga ja toetatavad tegevused panustavad kavas fikseeritud näitajate saavutamisse. Tulemusnäitaja „suurema energiatõhususega eluruumide arv“ sihtväärtuseks 2026. aasta esimeseks kvartaliks on taaste- ja vastupidavuskava kohaselt 900; vahe-eesmärgiks aasta 2024 lõpuks 80. Tulemusnäitajat „primaarenergia aastase tarbimise sääst“ arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1–111) metoodika alusel kasutades artikli 31 kohaseid ümberarvestustegureid ja primaarenergiategureid. Tulemusnäitaja andmed (näitaja absoluutväärtus enne ja pärast projekti elluviimist) lisab e-toetuse keskkonda vahendusasutus, tuginedes toetuse saaja poolt esitatavatele energiatõhususe arvutustele. Toetuse andmise oluliseks eesmärgiks on samuti asjakohaste uuringute tegemise võimaldamine, et välja selgitada nii energiasäästu andvad parimad lahendused kui ka need, mida pigem vältida, arvestades lahenduste vastupidavust, tehnilist toimivust või väikest energiatõhusust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) poole pöörduvad aeg ajalt teadusasutused, kes soovivad toetuse andmeid uuringute tegemiseks. Samas on tegemist isikuandmeid sisaldava toetusega, kus on range kohustus andmeid kaitsta. Andmete väljastamist kergendaks, kui toetuse andmise eesmärkide all märgitaks, et üks eesmärke on ka asjakohaste uuringute tegemine. Ühtlasi oleksid uuringud oluline sisend poliitikakujundajale toetuse andmise tingimuste ajakohastamiseks. Paragrahvis 3 defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muuhulgas on defineeritud “terviklik rekonstrueerimine“, mis hõlmab järgmiste tegevuste teostamist kogumis: välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lõike 4 kohase ehitise taastamisena käsitletakse ehitise lammutamist eesmärgiga ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis. Lammutamine on toetatav vaid juhul, kui sellega kaasneb samaväärse ehitise rajamine ehk tegemist on ehitise ümberehitamisega EhSi tähenduses. „Väikeelamuna“ käsitletakse EhSi § 50 lõike 7 punkti 1 alusel kehtestatud ehituse kasutamise otstarvete loetelu kohast ühe või mitme leibkonna elamiseks ettenähtud üksikelamut, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut. Väikeelamu võib olla ka üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääv, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuv või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuv väikeelamu. Paragrahviga 4 kehtestatakse vahendusasutus. 3 Vahendusasutus vastavalt üldtingimuste määrusele on EIS, kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus. Paragrahvis 5 reguleeritakse vaide esitamist. Vaide, mis esitatakse EISi otsuse või toimingu peale, lahendab toetuse andmise tingimuste kohaselt EIS. Regulatsioon on kooskõlas üldtingimuste määruse §-ga 15. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte e-toetuse keskkonnas. Paragrahvis 6 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve teostamine. Toetatavaid tegevusi on võimalik teostada nii komponendipõhiselt kui kogumina. Tehnosüsteemidena käsitletakse nii küttesüsteemi kui elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, samuti hoonega seotud elektriauto laadimistaristut. Toetatavad on toetatavate tegevustega otseselt seotud tööd, sh nt heitvee jääksoojuse kasutamise seadme paigaldamisega või vee soojendamise seadme või sooja vee jaotamise süsteemiga seotud tööd. Toetatavad tegevused hõlmavad taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid. Toetuse andmise eesmärgist lähtudes on põhjendatud toetada taastuvenergia tootmisseadme energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmete soetamist ja paigaldamist ka juhul, kui taastuvenergia tootmisseade on juba varem paigaldatud. Samuti toetatakse katuseekspertiisi katuse kandevõime arvutust, sh projekteerimistööde aluseks oleva geodeetilise alusplaani koostamist, kui see sisaldub hinnapakkumuses. Piirangut taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise asukohale projekti objektiks oleva väikeelamu kinnistul ei kehtestata. Päikesepaneelid võib paigaldada niihästi väikeelamu katusele kui ka kinnistul asuva kõrvalhoone katusele või maapinnale. Toetatavate tegevustena käsitletakse EhS § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ümberehitamist ehk rekonstrueerimist. Lõikega 2 täpsustatakse päikesepaneelide paigaldamisega seonduvat. Taastuvenergia tootmisseadme kasutuselevõtt on toetatav juhul, kui tehakse ühtlasi korda väikeelamu fassaad või katus. Olenemata sellest, millisele pinnale, nt abihoone katusele, päikesepaneel paigaldatakse. Toetuse eesmärki – energiatõhususe saavutamine, silmas pidades on nimetatud kaasnev kohustus ülimalt oluline. Samas ei ole tegemist ebamõistlikult piirava nõudega kuna kohustust teha korda hoone „karp“ tervikuna, ei sätestata. Seda ka ei välistata. Rekonstrueerimata piiretega hoonele energiatootmise võimaluse lisamine ei ole mõistlik ega otstarbekas ning ei toeta ka teist toetuse eesmärki – energiakulude vähendamine. Juhul, kui hoone fassaad või katus on eelnevalt soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus puudub. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000. aastaga. Väikeelamu 4 fassaadi või katuse rekonstrueerimine ei ole kohustuslik ka juhul, kui väikeelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem. 2000. aastast kasutusse võetud hooned on oluliselt madalama välispiirete soojusjuhtivusega ja ei vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist. Lõikes 3 on kehtestatud, et kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema teostatud kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Järgida tuleb EhSis sätestatud omaniku kohustusi, ehitise omanikujärelevalvele seatud nõudeid, ettevõtjale ja ettevõtja pädevusele seatud nõudeid, pädevale isikule seatud nõudeid ning erinevate tööde teostamisega seotud tegevusaladele seatud kvalifikatsiooninõudeid. Kulu toetatavaks lugemiseks peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja toetuse eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt. Ehk tööde teostaja peab olema kas juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, st tema majandustegevuses osalemine peab olema kantud äriregistrisse. Lõike 4 kohaselt on toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Analüüs on seletuskirja 4. peatükis. Paragrahvis 7 kehtestatakse toetuse põhitingimused. Lõike 1 kohaselt peab väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse. Toetus on suunatud kasutusse võetud väikeelamutele, st ehitisregistris kajastub hoonele antud kasutusluba või ehitise esmase kasutuselevõtu aasta, arvestades toetuse andmise üldist eesmärki panustada energiakasutuse vähendamisse. Lõigetes 2–8 kehtestatakse nõuded teostatavatele töödele. Komponendipõhised tehnilised tingimused on sätestatud eesmärgiga tagada teostavate tööde vastavus parimale praktikale ja vältida olukorda, kus hiljem tuleks juba teostatud töid ümber teha, sest teostatud tööd ei vasta tänapäevastele energiatõhususe nõuetele. Terviklikul rekonstrueerimisel teostatakse korraga vähemalt järgnevad energiasäästu tööd: välisseinte soojustamine, katuse või pööningu soojustamine, akende vahetus, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Tervikliku rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt energiatõhususarvu klass C. Nõutava energiatõhususarvu saavutamise tõendamine toimub kas väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori või dünaamilise simulatsioonarvutusega. Tervikliku rekonstrueerimise korral tuleb paigaldada soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki eluruume. Garaažid, keldrid jms hoones olevad ruumid ei pea olema soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga ühendatud. 5 Ventilatsioon peab olema korraldatud nii, et sissepuhke õhk tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Oluline on väljatõmme just niisketest ruumidest, mis väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Tuleks vältida lahendust, kus samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ja muude võimalikud ruumid, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Osalisel rekonstrueerimisel tehtavad tegevused peavad samuti panustama hoone energiatõhususe parendamisse. Kui ei teostata asjakohaseid töid nagu kogu fassaadi või katuse soojustamine, küttesüsteemi asendamine või taastuvenergia tootmisseadme paigaldamine, tuleb toetuse saamiseks hõlmata projekti § 6 lõikes 1 nimetatud tegevus või tegevused, mis tagavad hoone energiatõhususarvu väärtuse kasvu vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. Paragrahvis 8 kehtestatakse toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Lõikes 1 kehtestatakse kulu toetatavana määratlemise üldpõhimõte vastavalt üldtingimuste määruses sätestatule. Kulud peavad olema vajalikud eelnõukohase määruse § 2 lõikes 1 toodud eesmärkide saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks. Kulude toetatavust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja toetatava eelarve määramisel. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Lõikega 2 sätestatakse siseviimistluse taastamisega seotud kulu hüvitatavad maksimumsummad. Sätte kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, nt peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, toetatavad kuni 5% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kuid mitte enam kui hüvitatav maksimumsumma. Lõike 3 kohaselt on toetatav taastuvenergia tootmisseade võimsusega kuni 15 kW ja seda järgmistel põhjustel. Kuni 15 kW jaamade elektrivõrguga liitumiseks on olemas lihtsustatud menetlus, mille kulud katab võrguettevõtja; see teeb liitumise kiiremaks ja soodsamaks. Ehk väiketootjatele on eeldatavalt võrgus alati ruumi. Kuni 15 kW on samuti oma tarbeks energiatootmiseks piisav seadme suurus. Elamumajanduse toetusmeetmeid läbiva põhimõtte – äritegevusele suunatud projekte ei toetata kuna neid on sellisena võimalik omafinantseeringuga ellu viia, kohaselt ei toetata ka käesolevast toetusest ärilisel ehk võrku tootmise eesmärgil kavandatavaid projekte. Toetuse eesmärk on väikeelamute energiatõhususe parandamine, mitte päikeseelektrijaamade rajamine. Tootmisseadme võimsust arvestatakse inverteri võimsuse järgi. 6 Lõigete 4 ja 5 kohaselt määratakse standardiseeritud ühikuhind: • päikesepaneelide koos energia muundamiseks vajalike seadmetega soetamisele ja paigaldamisele ning sellega kaasnevatele töödele; • akude soetamisele ja paigaldamisele ning sellega kaasnevatele töödele. Nimetatud toetatavate tegevuste kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel (standardiseeritud ühikuhinna alusel). Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt. Eeldades suurt päikesepaneelide paigalduse toetuse taotlejate hulka, on rahastamistaotluste menetlemise koormuse vähendamiseks põhjendatud ja otstarbekas anda toetust standardiseeritud ühikuhinna alusel. Päikesepaneelide ja inverterite soetamise ning paigaldamise kulu standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumus sisaldab ka asjakohase ehitusprojekti koostamist ja on 1140 eurot 1 kW kohta. Elektrisalvestusseadme (aku) ühikuhinna kogumaksumus on 642 eurot 1 kW kohta. EISi teostatud analüüsi aluseks on 2022. ja 2023. aasta asjakohased hinnapakkumused. Päikesepaneelide ja akude soetamise ja paigalduse maksumuse määramiseks on võetud juhuvalimiga mõlemal puhul 30 hinnapakkumist, mis moodustab päikesepaneelide puhul ~3% üldvalimist. Päikesepaneelide maksumus on esitatud nimivõimsuse 1 kW kohta. 1 kW maksumus on 1140 eurot, mis sisaldab päikesepaneelide, inverteri ja paigaldustöö maksumust, toetus on sellest 30% ehk 342 eurot. Kui taotleja paigaldab nt 10 kW nimivõimsusega süsteemi, on toetussumma 3420 eurot. Päikesepaneelide soetamise ja paigalduse toetuse maksimaalne summa on 5130 eurot, mis on arvestatud 15 kW nimivõimsusega päiksepaneelide alusel. Akude maksumus on esitatud nimimahtuvuse 1 kWh kohta. 1 kWh mahtuvusega aku paigalduse summa on 642 eurot, mis sisaldab akude soetamise ja paigalduse maksumust. Ühe kWh paigalduse toetuse summa on 193 eurot. Kui taotleja paigaldab 10 kWh mahtuvusega akud, on toetussumma 1930 eurot. Akude soetamise ja paigalduse maksimaalne summa on 3860 eurot, mis on arvestatud 20 kWh nimimahtuvusega aku alusel. Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul lisategevusele ühikuhinna alusel toetust ei rakendata, vaid kohaldatakse lõikes 3 sätestatut. Lõike 6 kohaselt on küttesüsteemi asendamise kulu toetatav juhul, kui paigaldatav kütteseade kasutab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Vastav nõue tuleneb üldtingimuste määruse § 2 lõikest 6 ning arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) sätestatut. Lõikes 7 kehtestatakse rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelevalve kulu toetatavuse põhimõtted. Need on toetatavad üksnes juhul, kui rekonstrueerimistööd teostatakse projekti osana. Lõikes 8 kehtestatakse ehitusprojekti toetatavuse põhimõtted. Juhul, kui ehitusprojekt on koostatud terviklahendusele, aga rekonstrueerimistööd teostatakse komponendipõhiselt ja vähem kui 50% ulatuses ehitusprojektis toodud töödest, toetatakse ehitusprojekti koostamist 15% ulatuses ehitusprojekti maksumusest. 7 Lõigete 9 ja 10 kohaselt on toetatavad kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna kaevetööd, torustiku rajamine, kaugkütte trassiga ühendamine ja energiamärgise tegemise kulu. Lõike 11 kohaselt peavad kõik kulud olema taotluses kirjeldatud, dokumenteeritud ja põhjendatud. Sularahatehingud ei ole lubatud. Lõikes 12 kehtestatakse kulu arvestamise põhimõte. Lõikes 13 kehtestatakse mittetoetatavad kulud. Nendeks on kulud, mis ei ole otseselt seotud väikeelamuga (liitumiskulud, väljaspool väikeelamut teostatavad tööd) ning toreduslikud tööd. Tehtud kulutused on toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Mittetoetatav on väikeelamu laiendamise kulu, samuti käibemaks, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu. Väikeelamu laiendamise, nii rekonstrueerimistööde kui ettevalmistavate tööde, kulu ei toetata. EhSi § 4 lõike 2 kohaselt on laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Samuti puudub EISil võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorruse väljaehitamine teostatakse nt ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. Üldtingimuste määruse § 3 punkti 7 kohaselt ei ole kogu projekti käibemaks toetatav kulu, kuid selle võib arvata omafinantseeringu osaks. Paragrahv 9 sätestab projekti elluviimisperioodi. Projekti elluviimisperiood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud periood. Arvestades ehitustegevuse hooajalisust ja vajalike ettevalmistustööde mahtu, on taotlejal kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused 12 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetuse saaja võib taotleda elluviimisperioodi pikendamist ühe korra projekti elluviimisperioodi jooksul ja maksimaalselt 6 kuu võrra. Pikendamist tuleb taotleda kirjalikult. Erandina on alates 2020. aasta 1. veebruarist toetatav projekteerimisega seotud kulu juhul, kui toetuse taotlus rahuldatakse. Projekt tuleb ellu viia 2025. aasta 31. detsembriks. Ei toetata projekti, mis on enne toetuse taotluse esitamist ellu viidud või milles toodud rekonstrueerimistöödega on alustatud, ehk kui projekti toetatavad tegevused on juba tehtud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud – sellisel juhul on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus toetuseks. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse määr ja maksimaalne toetussumma. Toetuse maksimaalsed summad töötati välja lähtudes toetuse kavandatud rahastamisest, nõudlusest ja strateegilisest suunisest, mille kohaselt peab riigi toetus jõudma võimalikult paljude objektide ja isikuteni. 8 Lõikes 1 sätestatakse asustus- ja haldusüksused ja neis asuvatele väikeelamutele kohalduvad toetuse määrad ja toetussummad. Enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud haldusüksuste kohta saab informatsiooni Maa-ameti geoportaalist. Toetussummade sätestamine tuleneb ühtlasi taaste- ja vastupidavuskava kohasest tulemusnäitajast. Nimetatud kohaselt aastaks tuleb aastaks 2024 RRF-st rahastada 80 eluruumi rekonstrueerimist ja energiatõhustamist. Toetuse määramisel arvestati ka pikaajalisi (REKS) eesmärke. 2050. aasta eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~470 000 m2 ehk ~13 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega peavad toetuse tingimused olema piisavalt motiveerivad mahtude suurendamiseks, kuid tagama sama toetusmahu juures abi võimalikult paljudele hoonetele. Toetuse määrade osas lähtuti tasakaalustatud regionaalpoliitika eesmärkidest. 2018. a Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja Lauri Lihtmaa tehtud uuringust „Korterelamute renoveerimistoetuste meetme arendus“ selgus küll korterelamute näitel, et kinnisvara väärtustsoonide jagunemine sõltub otseselt sellest, kui kaugel asub hoone suurtest keskustest ning eelkõige Tallinnast ja Tartust. Korterelamute näitel on pankade finantseerimishuvi seda madalam, mida väiksem on keskmine eluruumi ruutmeetri väärtus aasta keskmise hinnastatistika põhjal. Kui vara väärtus on alla 500 euro ruutmeetri kohta, siis tuleb suure tõenäosusega korteriühistul kaasata finantseerimisse käendaja. Maa-ameti hinnastatistika üksikelamute tehingute põhjal näitab, et samaväärsete omadustega kinnisvara tehingute aasta keskmise hinnaerinevus võib Eesti lõikes olla enam kui kümnekordne. EISi andmetel on aga senine üksikelamute rekonstrueerimistoetus regionaalselt ühtlaselt jagunenud. Toetuse taotluseid on esitatud ja toetust on saadud kõikides maakondades. Sellest võib järeldada, et samaväärse summa investeerimisel hoone rekonstrueerimisse on väga erinev mõju kinnisvarahinnale pärast rekonstrueerimise läbiviimist. On tõenäoline, et Tallinnas ja Tartus on kinnisvaraväärtuse tõus tänu rekonstrueerimisele lähedane ehitus- ja ettevalmistustööde maksumusele. Järelikult on sellise investeeringu tegemine Tallinnas ja Tartus lisaks elukeskkonna parendamisele ka rahaliselt otstarbekas ja riiklik abivajadus on minimaalne. Seetõttu on põhjendatud toetuse määra ja maksimaalse toetuse summa diferentseerimine selliselt, et Tallinnas ja Tartus toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral. Kuna ka kehtiv samasisuline toetus Tallinnas ja Tartus toimib, siis ei ole võrreldes kehtivate toetuse tingimustega toetuse määrade tõstmine põhjendatud. Siiski on põhjendatud toetuse summa tõstmine, et suurendada tervikrekonstrueerimiste osakaalu (hetkel moodustab 20% kogu toetuse mahtudest). Erinevuste korral toetuse määrades võib tekkida oht täiendavalt valglinnastumisele, mis ei ole linna tõhusa toimivuse seisukohast optimaalne. Seda saab järeldada põhjusel, et toetuste suure erisuse tõttu võivad sihtrühmad kolida linnade lähipiirkondadesse, näiteks vanadesse suvilarajoonidesse, milles on välja kujunemata avalike teenuste võrk ning mille väljaarendamine on kulukas. Samuti on mitmed piirkonnad Tallinna ja Tartu ümber, mille kinnisvaraväärtused on linna läheduse tõttu samuti kõrged ja kus olevate hoonete rekonstrueerimisel on vara hinnale märkimisväärne mõju. Seetõttu tuleb leida vahepealne toetuse määra ja maksimaalse toetuse summa tase ka nimetatud piirkondadele. Võimalikult lihtsa jälgitavuse tõttu on peetud otstarbekaks konkreetsete piirkondade määratlemine. Aluseks on järjepidevuse eesmärgil võetud toetusmeetme „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ linnapiirkondade jaotus, selle erinevusega, et linn kui keskus on eraldi välja toodud. 9 Pärnu linnapiirkonda käesolevas meetmes ei nimetata põhjusel, et elamute hinnastatistika alusel on Pärnu hinnatase ülejäänud Eesti suhtes sarnane. Lisatud haldusreformi eelne Tähtvere vald selleks et Tartu lähipiirkond oleks võimalikult ühtlaselt hõlmatud. Meetmega soovitakse ehitusmahtude suurendamise eesmärgi tõttu toetada võimalikult paljusid elamuid. Meetme koostajate hinnangul on optimaalne hõlmata ka suuremad kuni 250 m2 suurusega elamud. Seega tuleks arvestada võimaliku rekonstrueerimisele kuluva investeeringuga väärtuses 100 000 eurot, mille suhtes maksimaalseid toetuse summasid kohaldada. Toetuse peamise eesmärgi - energiatõhususe saavutamiseks, ehk terviklikul rekonstrueerimisel on toetussumma Tallinnas ja Tartu linnas kuni 30 000 eurot, nimetatutega piirnevatel aladel kuni 40 000 eurot ning mujal kuni 50 000 eurot. Osalisel rekonstrueerimisel ehk üksikute tööde tegemisel on toetusmäär üleriigiliselt 20% ja kuni 20 000 eurot. Päikesepaneelide paigaldamisel samuti üleriigiliselt 30% ja kuni 20 000 eurot. Tervikrekonstrueerimise investeeringu tegemine on Tallinnas ja Tartus lisaks elukeskkonna parendamisele ka rahaliselt otstarbekam ja riiklik abivajadus pigem minimaalne. Seetõttu on põhjendatud maksimaalse toetuse summa diferentseerimine selliselt, et Tallinnas ja Tartus toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral. Rekonstrueerimise toetamine on oluline väikeelamu ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev keskkonnamõju. Oma tarbeks energiatootmise võimaldamine annab väikeelamu omanikele võimaluse juhtida oma energiatarbimist. Lokaalne taastuvenergia tootmine aitab ühtlasi juhtida leibkonna rahavoogu, st suviste säästude arvelt saab katta talveperioodi elektrienergia kulusid. Lõike 2 kohaselt on väikeelamu osalise rekonstrueerimise teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 20% ning maksimaalne toetussumma 20 000 euro väikeelamu kohta. Lõike 3 kohaselt on taastuvenergia tootmisseadme soetamisel ja paigaldamisel toetuse maksimaalne osakaal 30% ning maksimaalne toetussumma 20 000 euro väikeelamu kohta. Lõike 4 kohaselt on toetussumma väikeelamu kohta kuni 90 000 eurot. Maksimaalse toetussumma sätestamisel on arvestatud ehitustööde maksumust, toetuse nõudlust, toetuse eelarvet ja toetuse kasutamise tähtaega. Paragrahvis 11 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Rekonstrueerimisturu toimimiseks on põhjendatud jooksev taotlemine, mille puhul on toetuste alused väikeelamud erinevates protsessi etappides ning tegevused hajuvad aastate lõikes. Lõike 2 kohaselt on EISil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, informeerib EIS viivitamatult oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlejale. 10 Lõigete 1–3 kohaselt on taotlejaks kinnistu füüsilisest isikust omanik või korteriomandi omanik, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Taotleja võib energiatõhusaks muuta ka hoone, kus ei ole tema alaline elukoht. Toetatav tegevus aitab saavutada ka strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava valdkonna „Majandus ja kliima“ eesmärki ja mõõdikut „Taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. 2022. aastal paigaldati väikeelamute rekonstrueerimistoetusega päikesepaneele koguvõimsusega ~15 000 kW, mille aastane toodang on ~12 500 MWh. Arvestades Eesti võrguelektri CO 2 eriheitetegurit 0,68 tCO 2 /MWh, vähendas päikesepaneelide paigaldus CO 2 heitmeid 8500 tonni aastas. Ühis- või kaasomandis olevate kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse ja korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilistest isikutest omanikest või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Kui taotleja väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. Seda põhjusel, et toetuse eesmärgiks ei ole toetada ärilisi projekte. Kahe või enama füüsilisest isikust kaasomaniku puhul on vajalik nende kõigi nõusolek tulenevalt lõikest 1, välja arvatud juhul, kui rida- ja kaksikelamu omanik teostab akende vahetust või renoveerib tehnosüsteeme, mis on tema ainukasutuses. Ühel füüsilisest isikust kaasomanikul mitmest füüsilises isikust kaasomanikust ei ole võimalik toetust taotleda põhjusel, et sel juhul ei ole võimalik ka rekonstrueerimistöid teostada, kui ainult üks omanik seda soovib, aga piirdekonstruktsioonid ning tehnosüsteemid on kaasomandis. Toetuse andmisel on eelnõu koostajate hinnangul piisav, kui omanik kinnitab taotlusel, et tal on õigus vastav taotlus üksinda esitada, ja volitusi ei esitata ega hinnata. Kui kinnistusraamatust siiski nähtub, et tegemist on ühisvaraga, jääb EISil alati õigus volitust küsida, et taotleja kinnitust kontrollida (puuduste kõrvaldamise tähtaja sees). Lõike 4 kohaselt ei või taotlust esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud EISiga sõlmitud lepingu tingimusi või EISi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus. Lõikega 5 sätestatakse, et taotleja peab vastama üldtingimuste määruses sätestatud taotlejale esitatavatele nõuetele. Nõuete alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. Asjakohaseid nõudeid kontrollitakse taotluse menetlemisel. Paragrahviga 13 kehtestatakse taotleja kohustused. Eelkõige peab taotleja ise tõendama enda vastavust toetuse andmise tingimuste määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal EISi nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite 11 nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui ei ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane. Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Paragrahviga 14 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega. Taotluses esitatud teave peab olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuna nõue esitada õiged andmed ei ole täidetud. Kui taotleja on eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse tegemist taotlejale võimalus puudused kõrvaldada. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud tulemuste saavutamisse. Projektis toetatavate tegevuste tegemine ja toetatavate kulude tekkimine peab jääma lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotletav toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest peab jääma sätestatu piiresse. Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud kohustuste täitmist, seega on vajalik, et taotleja on toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud. Lõike 1 punktide 12 ja 13 kohaselt kinnitab taotleja taotluses omafinantseeringu tasumise suutlikkust ja taotluse esitamise õigust. Omafinantseeringu tõendi küsimata jätmisega seotud riskid hindame pigem väikseks kuna üldjuhul tuleb tegevused teha enne, kui tehakse toetuse makse. Kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta jääb taotlusele, kuid eraldi dokumenti selle kohta esitama ei pea. Taotleja kinnitab, et tal on õigus esitada taotlus üksinda, volikirja esitama ei pea. Lõike 1 punkti 14 kohaselt peab taotleja kinnitama, et toetavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke. Lõike 2 punkti 2 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013. a, on toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu. Lõike 2 punkti 4 kohaselt juhul, kui toetust antakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, pakkumuste võtmise protsessi ei kontrollita ja võrdlevaid pakkumusi esitada pole vaja. Lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kohaldata liitumispakkumise esitamise nõuet juhul, kui selle saamine on taotlejast sõltumatutel põhjustel võimatu. Taastuvenergia tootmisseadme elektri jaotusvõrguga ühendamise tingimuseks on jaotusvõrguettevõtja väljastatud 12 liitumispakkumine. Jaotusvõrguettevõtja teeb pakkumise, kui konkreetses alajaamas konkreetsel ajahetkel liitumisvõimsust jagub. Nii ei ole toetuse taotlemine seatud otsesesse sõltuvusse asjaolust, mida taotleja mõjutada ei saa. Kui taotleja jaotusvõrguga liituda ei soovi, liitumispakkumise esitamise kohustust samuti ei ole. Lõike 2 punkti 6 kohaselt juhul, kui jaotusvõrguettevõtja liitumispakkumist ei väljasta, esitatakse EISile liitumispakkumise tegemisest loobumise teade, mis tõendab asjaolu, et liitumispakkumise mittesaamine ei sõltunud taotleja tegevusest või tegevusetusest. Paragrahviga 15 kehtestatakse nõuded rekonstrueerimistööde hinnapakkumuse võtmisele. Lõike 1 kohaselt on taotleja kohustatud võtma rekonstrueerimistööde tellimisel üldjuhul vähemalt kaks hinnapakkumust, mis peavad olema koostatud omavahel sõltumatute ettevõtjate poolt, kellel on õigus vastavas valdkonnas tegutseda. Pakkumust tegevad ettevõtjad peavad ka toetuse saajast sõltumatud olema. See annab võimaluse välistada nii omaniku kui ka kontrollorgani tasandil hinnapakkumuse tegijaga seotuse, samuti ei saaks toetuse saaja olla hinnapakkumust tegevas ettevõtjas töötaja, töösuhet ei saa EIS küll äriregistrist kontrollida, kuid praktikast nähtub, et sageli see teave ikkagi tuleb kas vihje, kaebuse või mingi seoses kaudu, mis seondub mõne muu projektiga. Hinnapakkumused peavad olema taotluse esitamise hetkel kehtivad, sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, kehtivuse aega ning kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. EISil peab olema võimalus hinnata pakkumuste võtmisele kehtestatud nõuete järgimist ja eduka hinnapakkumuse ajakohasust. Lõike 5 kohaselt põhineb edukas hinnapakkumus parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtel. Taotleja ei ole kohustatud valima madalaima maksumusega pakkumust vaid võib valida pakkumuse, mis on taotleja jaoks majanduslikult soodsaim, arvestades lisaks maksumusele ka muud pakkumuses kirjeldatut, nt pakutavate seadmete kvaliteeti või ka mõnda kvantitatiivset näitajat. Juhul, kui pakkumus, mis ei ole madalaima maksumusega, osutub taotleja poolt valituks, põhjendab taotleja taotluses, millisest valitud pakkumuses toodud infost lähtudes on ta otsustanud valida konkreetse pakkuja. Lõike 6 kohaselt kehtestatakse hinnapakkumuste võtmisega seotud teabe säilitamise nõudeid juhul, kui hinnapakkumused võetakse pakkuja kodulehe asjakohase lahenduse kaudu. Teenusepakkujate kodulehel ei ole enamasti eraldi pakkumuskutse vormi, samas on oluline, et pakkumuskutse esitamise fakt oleks tõendatav. Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on EIS, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid. Menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks kuni 10-tööpäevane, pikendamisvõimalusega kuni 20 tööpäeva, tähtaeg (lõige 4). Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude 13 olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Samuti võib EIS teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Projekti muutmine selle ettepaneku alusel on käsitletav projektis esineva puuduse kõrvaldamisena. Ettepanek taotluses EISi nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul (lõige 9). Nt juhul, kui projekti tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub (lõige 4). Paragrahvi 17 kehtestatakse projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord. Projekti rahastamise kriteeriumiks on taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab meetme tegevuse eesmärkidesse ja tulemusnäitajate saavutamisse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Paragrahviga 18 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Regulatsioon vastab üldtingimuste määruse asjakohastele sätetele. Lõike 2 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud või taotleja enda eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalus kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetuse summaga projekti ellu viima. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et mõnda asjaolu, nt toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi ei peeta vajalikuks toetada taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult, see tähendab, et enne vastava otsuse tegemist antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad. Paragrahviga 19 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsust on võimalik muuta nii EISi kui ka toetuse saaja algatusel. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla toetuse andmise tingimuste määrusega vastavalt lõigetele 2–4. EIS peab kavandatut hindama ning kontrollima muudatuse asjakohasust sätestatud nõuetele. EIS hindab, kas muutunud asjaoludega projekti on võimalik toetada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määral. EIS võib keelduda otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas toetuse andmise tingimustega või sama mõjus. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse maksmise üld ja -eritingimused, sh maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. 14 Regulatsioon võimaldab toetuse makse tegemist otse tarnijale või töövõtjale. Kui toetuse saaja on toetatava kulu omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab ettevõtja, kelle arve suhtes ülekanne tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt EIS. Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja töövõtjale üksnes tingimusel, kui EIS suudab teha väljamakse märgitud tähtajaks. Seega EIS peab hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise tähtajaks. Kui EISil tekib selles kahtlusi, siis peab ta toetuse saajat sellest teavitama. Lõike 2 kohaselt makstakse terviklikul rekonstrueerimisel toetust kuni kahe maksena. Investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades on põhjendatud sätestada mitme maksetaotluse esitamise võimalus. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Toetuse saaja võib esitada ka vaid ühe osalise makse taotluse või ainult lõppmakse taotluse. Samuti sätestatakse toetuse osalise makse minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla väiksem kui 50% toetussummast. Sätte eesmärgiks on eelkõige liigse halduskoormuse, kus EIS peab tegelema väikeste väljamaksetega, vältimine. Lõikes 3 sätestatakse toetuse maksmise eritingimus ehk toetuse maksmise tingimus lihtsustatud kulude arvestuse alusel. Kui tegevust toetatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, on toetuse saajal õigus esitada maksetaotlus pärast vastava töö vastuvõtmist. Maksete tegemine on seotud eesmärkide täitmise valideerimisega. Selleks esitab toetuse saaja tõendusdokumendid, mille kohaselt EIS kontrollib tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse koos projekti tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. EISile esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud), ja vastavalt sellele määratakse summa. Lõike 4 punkti 5 eesmärgiks on tagada võimalus toetatavaid tegevusi teostada ja nendega seotud kuludele toetust saada ka juhul, kui toetuse saaja tasub tegevuste eest järelmaksuga. Arvestades üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punktis 2 toodut, mille kohaselt võib toetuse andmise tingimustes ette näha toetuse maksmise kokkulepitud tingimuste täitmisel, nähakse käesolevaga ette, et toetuse väljamakset on võimalik saada juhul, kui toetatav tegevus on vastu võetud ning juhul, kui toetatava tegevusega on seondunud seadme soetamine, peab sellise seadme omandiõigus olema toetuse saajale üle antud. Eeltooduga tagatakse võimalus väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks ka juhul, kui toetuse saajal ei ole toetatavate tegevuste elluviimise ajal võimalik toetatavate tegevuste või nendega seotud seadmete eest koheselt tasuda. Lõike 5 kohaselt lisatakse maksetaotlusele dokumendid, mis tehtud kulusid või tegevusi tõendavad. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja aruande sisu. 15 Aruanded esitatakse EISile rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta kohta. Rekonstrueerimistööd loetakse lõppenuks rekonstrueerimistööde lõppemist tähistava akti allkirjastamise kuupäevast. Paragrahviga 22 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja kord. Lõikega 1 sätestatakse toetuse tagasinõudmise üldpõhimõte, mille kohaselt nõutakse toetus tagasi juhul, kui toetuse andmise tingimused on täitmata või nõuetekohaselt täitmata. Lõikega 2 sätestatakse toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses kajastatavad andmed. Lõikega 3 sätestatakse tagasinõutava toetuse tagasimaksmise tähtaeg kooskõlas üldtingimuste määruse § 11 lõikega 6. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse toetuse saaja õigus toetuse tagasimaksmise ajatamisele. Juhul, kui toetuse saaja antud õigust ei realiseeri või toetust tähtajaks tagasi ei maksa, rakendub viivis 0,06% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Lõike 6 kohaselt võib EIS juhul, kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist 30 kalendripäeva jooksul edasiulatuvalt. Paragrahviga 23 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused vastavalt üldtingimuste määruse § 8 lõike 2 punktidele 14 ja 15. Lõike 2 punktis 7 kehtestatakse, et toetuse saaja peab tagama toetuse andmise eesmärgile vastava väikeelamu säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise. See tähendab, et vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates tuleb väikeelamut kasutada elamiseks. Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja kohustused edasi uuele omanikule. See tähendab, et peab tagama selle, et väikeelamut kasutatakse 5 aasta jooksul elamiseks ka juhul, kui algne toetuse saaja väikeelamu ära müüb. Vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale tagasimaksmisele. Lõike 2 punkti 15 eesmärk on luua võimalus andmete edastamiseks teadusasutustele juhul, kui esineb vajadus teha toetuse eesmärke täitvaid uuringuid ja saada sisendit toetuse andmise tingimuste ajakohastamiseks. Paragrahviga 24 sätestatakse EISi õigused ja kohustused. Punkti 7 kohaselt peab EIS säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 5 aastat projektile lõppmakse tegemisest arvates vastavalt raamatupidamise seaduse § 12 kehtestatud raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustusele seatud nõuetele. 16 Punkti 8 eesmärk on luua võimalus andmete edastamiseks teadusasutustele juhul, kui esineb vajadus teha toetuse eesmärke täitvaid uuringuid ja saada sisendit toetuse andmise tingimuste ajakohastamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75). Väikeelamute rekonstrueerimise toetuse raames füüsilistele isikutele antav toetus ei täida riigiabi kriteeriume ning seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Avaliku sektori toetus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kõnealune abi ei ole suunatud ettevõtjatele, vaid füüsilistele isikutele, kes toetuse raames ei tegele majandustegevusega. Taastuvenergia tootmisseadme võimsusele seatav piirang (toetatav kuni 15 kW võimsusega seade) tagab oma tarbeks energiatootmise. 4. Määruse mõjud Tulenevalt RRFi nõuetest rakendub toetavale meetmele horisontaalse põhimõttena vastavuse tagamine „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames on hinnatud meetmete keskkonnamõju lähtuvalt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttest, mis tugineb Euroopa Komisjoni kehtestatud tehnilistele suunistele (DNSH analüüs). Väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul on järeldatud, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Täiendusena DNSH analüüsis toodud kirjeldustele on meetme väljatöötamise käigus lähtuvalt sihtgrupist täpsustatud kohaldatavaid tingimusi. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmiseid keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine panustab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisa järgi kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse vähemalt 40% ulatuses. Toetuse andmise eesmärgiks on energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO 2 vähendamine. Sellele aitab kaasa energiatõhususega seotud tööde teostamine nagu näiteks soojustamine, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiviks on taastuvenergial põhinevad küttesüsteemid. 2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega. 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. Õhk-vesi soojuspumpade soetamisel kehtib nõue vastata A++ energiatõhususe klassile. 4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalikes 17 omavalitsustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada. 5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad EhSist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid. 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et objektil võib olla linnupesi, siis ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel paiknevaid hooneid. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suure kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. 18 Kuna väikeelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõigis Eesti piirkondades, siis on kõigil Eesti väikeelamutes elavatel elanikel võimalus oma elamispinna seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meetme rahastamiseks on RRFist ette nähtud 31,3 mln eurot, sellest toetusteks 30 323 440 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering. Väikeelamute rekonstrueerimise meedet rahastati RRFi vahenditest ka aastal 2022 (06.04.2022–18.08.2022) mahus 3 907 600,02 eurot. Toetati 334 väikeelamu rekonstrueerimist. Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal pärast toetusmeetmes otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt samaaegselt maksutulude laekumisega). Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks. 19