Ettevõtte arenguprogrammi toetus

05.01.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõu aitab saavutada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)“ eesmärke. Määrus kehtestab sekkumise alategevuse „Ettevõtte arenguprogramm“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu eesmärk on aidata ambitsioonikatel tegutsevate ettevõtjatel muuta strateegilise planeerimise toel ärimudeleid ja -suundi ning seekaudu tõsta oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eelnõu on otseselt seotud ja panustab:  riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise stimuleerimine“ tegevuste „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ elluviimisele;  Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava1 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevustesse (edaspidi TA tegevus) on käesolevas eelnõus toetatav tegevus, kuid mitte toetuse taotlemise eelduseks, siis panustab eelnõu kaudselt ka TAIE suuna „teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4–6 esitatud mõõdikute sihttasemete saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus ELi keskmisest 110% 82,8% (2022) 1 https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava-2021-2035 1  43 miljardit 30,9 miljardit eurot 2. Kaupade ja teenuste eksport eurot (2022) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku 59% 60,7% (2021) kohta EL-27 keskmisest 4. Erasektori TA kulutuste tase SKT-st 2% 1% (2022) 5. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna 6% 3,3% (2022) SKP-st 6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris 4,53 (arv 1000 2,23 (2019) ja kasumitaotluseta erasektoris elaniku kohta) Allikas: TAIE Meetme abil toetatakse ettevõtja pikaajalise strateegilise tegevuskava elluviimise projekte, mis panustavad nutika spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise valdkonnad on: 1) digilahendused igas eluvaldkonnas; 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3) kohalike ressursside väärindamine; 4) nutikad ja kestlikud energialahendused. Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud meetme panus „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikliga 9 on esitatud seletuskirja lisas 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht on lisas 3 ja riskihindamise tabel lisas 4. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. Alategevuse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse eelarve on 27 968 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering kokku vähemalt 41 952 000 euro ulatuses. Toetust taotletakse jooksvalt. TAIE üldeesmärk on Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajaduste saavutamiseks. Üks neljast indikaatorist, mida kasutakse TAIE üldeesmärgi mõõtmiseks, on Eesti ettevõtjate nominaalne tööjõutootlikkus, mida arvutatakse Euroopa Liidu keskmisest tööjõutootlikkusest. Nimetatud mõõdiku sihttase, mida soovitakse aastaks 2035 saavutada, on Eesti ettevõtjate keskmine majanduslik lisandväärtuse kasv 110%ni Euroopa Liidu keskmisest majanduslikust lisandväärtusest. Teisisõnu peavad Eesti ettevõtjad aastal 2035 looma keskmiselt lisandväärtust 110%, võrreldes EL-i ettevõtjatega. Võttes aluseks 2022. aasta andmed (joonis 1), peab Eesti ettevõtjate lisandväärtus kasvama 25%. Seda tingimusel, et teiste, praegu Eestist eespool olevate riikide lisandväärtus ei kasva. 2  Joonis 1. Euroopa Liidu riikide lisandväärtus töötaja kohta aastal 2022 2022 223,9 162,4 131,4 121,6 115,7 115,1 110,1 107,6 105,2 104,6 102,5 100,0 94,3 91,6 87,3 86,1 85,1 84,9 83,4 82,7 81,0 78,2 75,9 74,8 74,7 73,6 68,7 54,5 Allikas: Eurostat Eelnimetatud eesmärgi täitmine nõuab Eesti ettevõtjate tootlikkuse kasvu. Eelnõu ja ettevõtte arenguprogrammi tähenduses vaadeldakse ettevõtjate tegevust tööjõu tootlikkuse seisukohalt. Tööjõu tootlikkus võrdub lisandväärtusega ühe tööjõuühiku2 kohta. Lisandväärtust saab ettevõtja vaates lahti seletada kui müügitulu, millest on maha arvestatud kulud sisenditele. Teisisõnu peab ettevõtja teenima võimalikult suurt müügitulu võimalikult väikese sisendkuluga. Tavapäraselt arvestatakse sisendkulude hulka töötajatele makstud palgad koos maksudega, ostetud tooraine ja materjalid, toote tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalikud teenused, jms. Ettevõtjate sisendkulud võib jaotada ettevõtja tegevuste ja otsustega mõjutatavateks kuludeks ja sellisteks, mida ettevõtja ise muuta ei saa. Ettevõtjal on müügitulu kasvatamiseks kaks peamist võimalust: a) kasvatada olemasolevate toodete ja teenuste müügimahtu või b) müüa tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga. Siinkohal aga toome esile, et arvestades Eesti väiksust, sealhulgas lõpptarbijate ja tarnepartnerite piiratud hulka, piiratud kättesaadavat tööjõudu, geograafilist kaugusest suurematest turgudest, siis on lõpptoodete ja teenuste mahu hüppeline kasvatamine ettevõtjatele keeruline ega too kaasa loodetud majanduslikku kasu. Eesti kui väikeriigi ettevõtjate võimalus rahvusvahelises konkurentsis on pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid, rakendades kiireid ja paindlikke tootmis- ja tarneprotsesse, leides ja vallutades uusi sihtturge, kasutades sealsete klientideni jõudmiseks uusi ja nutikaid müügi- ja turunduskanaleid. Hüppeline lisandväärtuse kasvatamine on valdavalt ettevõtjapõhine ja seotud ettevõtja erinevate tegevuste uuendamise ja kõrgemale tasemele viimisega. Tavapäraselt muutub ettevõtja ärimudel või lisandub uus ja edaspidi ettevõtja tegevustes domineeriv ärisuund. Ettevõtja peamised tegevussuunad ja põhifunktsioonid, mida ärimudeli muutmisel üle vaadatakse ja edasi arendatakse, on: tooted ja teenused, toodete tootmiseks või teenuste 2 Lisandväärtus töötunni kohta või lisandväärtus töötaja kohta. 3 pakkumiseks vajalikud protsessid ja seadmed, toodete ja teenuste müük ja turundus ning tegevuste elluviimiseks vajalik personal. Uue ärimudeli või ärisuuna väljatöötamine ja rakendamine algab ettevõtja ambitsioonist ja valmisolekust võtta tuleviku äriedu nimel riske, investeerida ja teha ettevõtja praeguses äris muudatusi. Peale ambitsiooni ja muutusteks valmisoleku on vaja teadmist, millised muudatused aitavad saavutada parimaid tulemusi ja mil moel need ellu viia. Kolmanda olulise eeldusena vajavad ettevõtjad uue ärimudeli või -suuna juurutamiseks ressursse, milleks on muu hulgas investeeringuraha, muudatusi elluviivad inimesed ning aeg, mida muudatuste ettevalmistamine ja elluviimine lisaks ettevõtja igapäeva tegevuste elluviimisele nõuab. Uus ärimudel- või suund, mis ettevõtja tegevust pikaajaliselt mõjutab põhineb, kas ettevõtja uutel või oluliselt täiustatud kõrgema lisandväärtusega toodetel, teenustel või tehnoloogiatel, mida suudetakse efektiivsemalt ja tulutoovamalt toota või teenusena pakkuda ning uutele turgudele uuenduslike turundusstrateegiate abil müüa. Rõhutame, et ettevõtja lisandväärtuse kasv nõuab mitmesuguste tegevuste koosmõju. Näiteks töötab ettevõtja välja küll uue ja kõrgtehnoloogilise toote või teenuse, aga mittetoimiva tootmisprotsessi või teenuse pakkumise protsessi või turundus- ja müügiprotsessi tõttu jäävad selle toote või teenusega seotud majandustulemused saavutamata ja ettevõtja lisandväärtus ei kasva. Eeltoodust lähtudes tuleb ettevõtjal lisandväärtuse hüppeliseks kasvatamiseks ellu viia erinevate tegevuste ja protsesside suuremahulisi arendustegevusi, mis võivad toimuda nii lineaarselt kui ka paralleelselt. Näiteks uue toote või teenuse arendamise lõppfaasis algavad turundustegevused ning tootmise ja müügi planeerimine. Sealjuures on erinevad tegevused üksteisega seotud ja neist ühe tegevuse tulemus mõjutab muude tegevuste sisu, ajakava ja eelarvet. Kõik eelloetletud eesmärgid ja tegevused nende eesmärkide saavutamiseks nõuavad samaaegselt tegevuste planeerimist, nii ühekaupa kui ka tervikuna. Erinevate tegevuste, mis üksteist mõjutavad ja mis võivad kulgeda nii paralleelselt kui ka järjestikku, tervikuks kokkusidumine ja nende elluviimiseks vajamineva ressursi planeerimine nõuab esmalt strateegilist arusaama, millist muutust soovitakse ellu kutsuda – teisisõnu, täpse lõppeesmärgi sõnastamist. Järgmise sammuna tuleb lõppeesmärgi täitmiseks koostada pikemaajaline ja kõiki tegevusi hõlmav plaan. Strateegiliseks planeerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus määratakse sidusa tervikuna tulemusvaldkondade eesmärgid, ressursid, sealhulgas kapitali ja inimeste jaotamisel, tegevused ning seiratakse tulemusi3. Strateegilise planeerimise abil koostatakse kõiki tegevusi hõlmav pikaajaline plaan, mis tööriistana aitab nii tegevusi, nende elluviimiseks vajaminevat resurssi planeerida kui ka hiljem tegevusi ellu viia ja tulemusi hinnata, tehes seda nii tegevuste kaupa kui ka tervikut silmas pidades. Strateegiline plaan tehakse ja eesmärgid seatakse valdavalt kolmeks kuni viieks aastaks. Sealjuures on oluline strateegiline plaan koostada moel, mis võimaldab tegevuste elluviimist hinnata ning vajadusel plaani elluviimise jooksul tegevusi muuta ja ümber kujundada. 3 Rahandusministeerium. Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine. 4 Eesti ettevõtlusmaastikku kirjeldavad valdkondlikud uuringud45 on Eesti ettevõtete peamiste kitsaskohtadena, mis takistavad ettevõtjate arengut ja kõrgema lisandväärtuse saavutamist, esile toonud pikaajalise strateegilise planeerimise puudumise. See on üks kitsaskohti, miks Eesti ettevõtjate lisandväärtus on Euroopa Liidu keskmisest väiksem ja miks Eesti ettevõtjate tehtud arendustegevused jäävad täismahus rakendamata ja pahatihti ei jõua soovitud majandustulemusteni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega tellis 2022. aastal uuringu6 ülesandega analüüsida ettevõtja pikaajaliste ja terviklike arendustegevuste elluviimise vajadust, planeerimisel esinevad takistusi ning töötada välja lahendused, mis aitaksid ettevõtjatel neid kitsaskohti ületada. Uuringu tegi Civitta Eesti AS. Uuring tõi Eesti ettevõtjate strateegilise planeerimisega seotud peamiste kitsaskohtadena esile järgmised: 1. juhtide vähene ambitsioonikus; 2. ettevõtjate strateegilise planeerimise alaste teadmiste ja võimekuse puudumine. Juhtide ja omanike vähene ambitsioonikus. Juhtide ja omanike vähene ambitsioonikus ehk tahe teha muutusi, investeerides selleks aega ja raha, on üks ettevõtete peamisi arengutakistusi. Ambitsioonikad juhid ja omanikud ning nende ettevõtted on tavapäraselt teerajajad, kes loovad ja juhivad väärtusahelaid ja kellel seeläbi on suurem lisandväärtus. Ettevõtjate strateegilise planeerimise alaste teadmiste ja võimekuse puudumine. Ühelt poolt ei ole ettevõtjatel teadmisi ja kogemusi, kuidas planeerida pikaajalist arendustegevust, mis haarab ettevõtte eri tegevusi ja töötajaid, ning ette valmistada selle elluviimist. Teisalt puudub ettevõtjatel aeg ja raha pikaajaliste ja suuremahuliste muutuste elluviimiseks. Ettevõtete, eriti väike- ja mikroettevõtete juhid on tihtilugu hõivatud kiirete igapäevaste tegevuste elluviimisega. Ettevõtte arenguprogramm on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel toetav ettevõtja eripärasid arvestav mudel, mis põhineb ettevõtja pikaajalise (keskmiselt 3–5 aastat) strateegilise plaani – arenguplaani – ettevalmistamisel ja elluviimisel. Ettevõtte arenguprogramm annab ettevõtjale nii tööriistad kui ka pakub suunavat abi tema ettevõtte arendamiseks ning senisest keerukamale toimimismudelile üleviimiseks. Rakendusüksuse kliendihaldur toetab ja abistab ettevõtjat ettevõtte arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel kogu arenguprogrammi jooksul, aidates leida, valida ja vahendada ettevõtja vajadusest ja võimekusest lähtuvaid sobivaid lahendusi, tööriistu ja partnereid. Ettevõtte arenguprogramm koosneb neljast järgmisest etapist:  I etapp ‒ ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine;  II etapp ‒ arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamime;  III etapp ‒ arenguplaani elluviimine; 4 Varblane, U., Varblane, U., Pulk, K., Vissak, T., Lukason, O. (2020). Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2020. 5 Espenberg, S., Nõmmela, K., Karo, E., Juuse, E., Lees, K., Sepp, V., Vahaste-Pruul, S., Romanainen, J. (2018). Kasvualade edenemise uuring. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Technopolis Group Eesti OÜ. 6 Rokk, R- M., Parts, R., Treial, A., Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis 5  IV etapp ‒ arenguplaani tulemusel saavutataud majandustulemuste hindamine. Joonis 2. Ettevõtte arenguprogrammi ülesehitus I etapp ‒ ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine, et teha ettevõttes strateegiline muutus. Ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks on: a) ettevõtjad, kes soovivad välja töötada ja kasutusse võtta uue ärimudeli või -suuna ning kes pöörduvad toe saamiseks rakendusüksusesse, või b) kliendihalduri proaktiivse eeltöö tulemusel leitud ettevõtjad, kellel on vajadus ja võimekus teha oma ettevõttes strateegilisi uuendusi. Ettevõtte arenguprogrammi I etapis tutvustab ettevõtja kliendihaldurile, millist strateegilist muudatust ta oma ettevõttes teha soovib, sealhulgas, milliseid tulemusi, millal ja millist ressurssi kaasates ta soovib saavutada. Juhul kui soovitud strateegiline muudatus ja sellega seotud oodatavad tulemused ning kaasatav ressurss vastavad arenguprogrammi nõuetele, siis viib kliendihaldur koostöös ettevõtjaga läbi ettevõtte hetkeolukorra kaardistuse. Ettevõtja hetkeolukorra kaardistusega analüüsitakse ja antakse hinnang kõikidele ettevõtte olulisematele tegevustele ja protsessidele, muu hulgas ettevõtte toodetele ja tooteportfellile, tootmiskorraldus- ja tarneprotsessile, turundus- ja müügiprotsessile ning neid kõiki toetavale personaliprotsessile. Ettevõtja hetkeolukorra kaardistus viiakse läbi diagnostilise kaardistusmudeli abil. 6 Kaardistuse tulemusel saadud ülevaadet ettevõtte hetkeolukorrast võrreldakse ettevõtja kirjeldatud strateegilise eesmärgiga. Kui ettevõtte kaardistuse tulemusel selgub, et ettevõtjal on olemas soov, vajadus ja piisavad eeldused viia muudatused oma ettevõttes ellu, siis liigub ettevõtja arenguprogrammi järgmisesse ‒ arenguplaani –väljatöötamise etappi. Samas, kui ettevõtjal on olemas küll piisav ambitsioon, aga olemasolevad eeldused pole soovitud muudatuseks piisavad, siis püüab rakendusüksuse kliendihaldur ettevõtjat toetada, leides rakendusüksuse ning teiste turul olevate teenuste ja toetusmeetmete hulgast sobivaid lahendusi, mille kaasabil puudujäävat osa järele aidata. Ettevõtjal on võimalus pärast vajalike eelduste loomist ettevõtte arenguprogrammiga uuesti liituda. II etapp ‒ arenguplaani väljatöötamine. Ettevõtte arenguprogrammi II etapis koostab ettevõtja oma soovitud muudatuste tegemiseks vajaliku tervikliku tegevuskava – arenguplaani. Olemuselt on arenguplaan ettevõtja strateegiliste muudatuste tegevuskava, kus on esitatud: ettevõtja pea- ehk strateegiline eesmärk, a) üksiktegevuste lühikirjeldused koos oodatavate tulemustega, b) tegevuste rahaline maht ja nende rahastamise allikas, c) tegevuste elluviimise tähtaeg ning d) üksiktegevuste seos teiste arenguplaani tegevustega. Vormilt on ettevõtja arenguplaan etapiline tegevuskava, kus iga etapi lõpus hindab ettevõtja koos kliendihalduriga antud etapis ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi võrreldes planeerituga. Kui saavutatud tulemused erinevad esialgu planeeritust, näiteks arendustegevuse käigus selgus, et arendustegevuse tulemuse juurutamine nõuab lisaaega või -tegevusi, mida arenguplaanis ei olnud või vastupidi, arendustegevuse tulemusel selgub, et kõiki esialgu plaanitud tegevusi ei ole tarvis ellu viia, saab ettevõtja oma arenguplaani muuta. Ettevõtjat toetab arenguplaani koostamisel rakendusüksuse kliendihaldur, kes vajaduse korral abistab ettevõtjat arenguplaani koostamist hõlbustavate tugiteenuste leidmisel ja kasutamisel. Kliendihaldur aitab ettevõtjal leida talle sobiva tööriistakasti, sealhulgas tutvustab kliendihaldur kliendi vajadustele vastavaid mitmesuguseid toetusmeetmeid ja -instrumente ning eraturul olevaid teenuseid. Näiteks hõlbustab arenguplaani koostamist ettevõtteväliste ja rahvusvahelise kogemusega nõustajate ehk coach’ide ja mentorite kaasamine. Kui ettevõtte hetkeolukorra kaardistusel selgub ettevõtte protsessides või põhitegevustes mõni kitsaskoht või arenguvõimalus, mille kohta on lisaks vaja süvitsiminevat teadmist, võiks ettevõtja võimalusel tellida valdkondlikke diagnostikaid, sealhulgas tootmiskoralduse, tooteportfelli ja kindla toote tehnoloogilist diagnostikat, või osaleda koolitus- ja nõustamisprogrammides. Teise etapi lõpuks valmib ettevõtja koostatud pikaajaline strateegiline arenguplaan. III etapp ‒ arenguplaani elluviimine Rakendusüksuse kliendihaldur jälgib ja toetab ettevõtja arenguplaani elluviimist, sealhulgas nõustab jooksvates küsimustes. Kuna arenguplaan on pikajaline arendustegevuse kava, annab arenguplaani etappideks jaotamine võimaluse iga etapi lõpus hinnata arenguplaanis märgitud tegevusi saavutatud tulemuste ja hetkeolukorraga ning vajadusel neid muuta või korrigeerida. Sellest lähtudes hindavad ettevõtja ja kliendihaldur iga arenguplaani etapi lõpus arenguplaani ja tegevuste tulemusi ning vajadusel muudetakse arenguplaani, sealhulgas tegevusi, nende mahtu, elluviimise aega ja elluviimiseks vajalikku ressurssi. Samas säilib ettevõtja arenguplaanile seatud strateegiline eesmärk. Lisaks hindavad ettevõtja ja kliendihaldur 7 eelnevalt kokkulepitud tähtaegadel, näiteks kord aastas, aastaintervjuu vormis ettevõtja üldist seisu ja muid arenguvajadusi. IV etapp ‒ arenguplaani tulemusel saavutatud majandustulemuste hindamine Ettevõte arenguprogrammi IV etapp on programmi toel saavutatud majandustulemuste hindamine. Majandustulemusi hinnatakse kaks aasta pärast ettevõtte arenguplaani lõppemist. Kuna ettevõtte arenguplaan on ettevõtja individuaalne arendustegevuste kava, hinnatakse ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse kasvu, võrreldes sama tegevusala ettevõtjate müügitulu ja lisandväärtuse kasvuga. Teisisõnu peab ettevõtja lisandväärtuse ja müügitulu kasv olema suurem kui sama tegevusala vastavad keskmine kasv. Kasvu eesmärgid arvutatakse aastase liitkasvumäära alusel. Tulemuste arvutamisel võetakse baasaastaks arenguplaanile eelnev majandusaasta. Ettevõtte lisandväärtuse ja müügitulu kasvu arvutamine algab arenguplaani kolmandast aastast ja lõpeb kaks aastat pärast arenguplaani lõppemist. Seega, mida lühema perioodiga suudab ettevõtja oma arendustegevused ellu viia, seda väiksem on ettevõtja arenguplaani lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärk. Ettevõtja müügitulu ja ekspordi kasvu arvutamismetoodika koos selgitavate näidetega on esitatud seletuskirjas eelnõu § 6 selgitavas osas. Ettevõtte arenguprogramm 2015-2022 kokkuvõte Ettevõtte arenguprogrammi 2015–2022 sihtrühmaks oli Eestis tegutsev ambitsioonikas ja ambitsiooni realiseerimiseks ressursse omav ettevõtja, kes strateegilise planeerimise toel kasvatab võrreldes teiste sama sektori ettevõtjatega hüppeliselt oma majandustulemusi. Täpsemalt oli ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks sõnastatud Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga äriühing, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat ning mis: 1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelneval majandusaastal ekspordi müügitulu või 2) on kasvatanud arenguplaani elluviimisele eelneva viimase kolme majandusaasta jooksul müügikäivet igal majandusaastal keskmiselt 10%. Lisaks oli arenguprogramm suunatud tööstusettevõtetele (EMTAK jaod B, C, D, E) ja ettevõtetele, kelle arenguplaani tegevused panustasid nutika spetsialiseerumise kasvualade7 eesmärkide täitmisesse. Programmis osalevale ettevõtjale seati eesmärgiks kasvatada arenguplaani kolmandast aastast alates kuni kaks majandusaastat pärast arenguplaani lõppemist: 1) oma müügitulu aastas keskmiselt 10% võrra rohkem kui vastava sektori müügitulu; 2) oma lisandväärtust töötaja kohta aastas keskmiselt 10% võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Ettevõtte arenguprogrammi 2015‒2022 sihtrühmas oli 2757 ettevõtjat. Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osales kokku 209 ettevõtjat. Tabel 2. Ettevõtte arenguprogrammis osalenud ettevõtjate valdkondlik jaotus EMTAK tegevusala Ettevõtjate arv 08 Muu kaevandamine 2 10 Toiduainete tootmine 8 7 Nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt teiste sektorites, tervisetehnoloogiates ja -teenustes ning ressursside efektiivsem kasutamine 8  11 Joogitootmine 2 13 Tekstiilitootmine 1 14 Rõivatootmine 3 15 Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 3 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja 17 punumismaterjalist toodete tootmine 17 Paberi ja pabertoodete tootmine 1 18 Trükindus ja salvestiste paljundus 4 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 4 21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine 1 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine 8 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 6 24 Metallitootmine 1 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 31 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 3 27 Elektriseadmete tootmine 5 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 18 29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine 8 30 Muude transpordivahendite tootmine 7 31 Mööblitootmine 11 32 Muu tootmine 9 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 4 41 Hoonete ehitus 1 43 Eriehitustööd 1 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 1 46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 2 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 1 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 3 58 Kirjastamine 3 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika 2 kirjastamine 61 Elektroonilise side teenus 1 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 23 63 Infoalane tegevus 3 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 2 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs 3 72 Teadus- ja arendustegevus 2 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 2 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused 1 81 Hoonete ja maastike hooldus 1 KOKKU 209 Allikas: rakendusüksus Tabel 3. Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osalenud ettevõtjate regionaalne paiknemine Maakond Kõik sihtrühma ettevõtjad Ettevõtjate Ettevõtjate regionaalne regionaalne paiknemine 9  arenguplaani paiknemine elluviimise põhiselt äriregistri põhiselt arv osakaal arv osakaal arv osakaal Harju 1545 56% 131 63% 142 68% Hiiu 16 0% 1 0% 1 0% Ida-Viru 162 6% 4 2% 5 2% Jõgeva 46 2% 2 1% 2 1% Järva 53 2% 3 1% 4 2% Lääne 39 1% 1 0% 1 0% Lääne- 105 4% 3 1% 3 1% Viru Põlva 31 1% 1 0% 1 0% Pärnu 149 5% 4 2% 4 2% Rapla 65 2% 3 1% 3 1% Saare 51 2% 5 2% 5 2% Tartu 293 11% 22 11% 28 13% Valga 47 2% 0 0% 0 0% Viljandi 80 3% 2 4% 8 4% Võru 75 3% 9 1% 2 1% Üle- 0 0% 18 9% 0 0% eestiline KOKKU 2757 100,00% 209 100% 209 100% Allikas: rakendusüksus Kuna enamikul arenguprogrammis osalenud ettevõtjatel arenguplaani tegevuste elluviimine alles kestab või on ettevõtjate arenguplaani lõppemisest möödunud vähem kui kaks aastat, seisab ettevõtte arenguprogrammi ja seal osalenud ettevõtjate majandusliku mõju analüüsimine veel ees. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik ([email protected], 639 7651), rakendusüksuse klienditeeninduse ja -halduse osakonna juht Eero Liivandi ([email protected], 627 9501), toetuste osakonna juht Monica Hankov ([email protected], 627 9786), toetuste keskuse toetuste osakonna valdkonnajuht Erki Varbola ([email protected], 627 9704). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule rakendusasutuse strateegilise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 10 5) taotluse menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 7) aruannete esitamine; 8) toetuse maksmise tingimused; 9) toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega, toetuse andmise riigiabi põhimõtted, määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse rakendusasutus ja - üksus. Lisaks selgitatakse 1. peatükis millistele sisu- ja vormitingimustele peab ettevõtja arenguplaan vastama. Eelnõu § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala, tuues esile, kuidas eelnõu on seotud ja aitab täita Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 eesmärke. Lisaks sõnastatakse selles paragrahvis, et eelnõu panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. Eelnõu § 1 lõikes 3 nähakse ette Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkonnad, mille projektidele määrust ei kohaldata. Eelnõu kohaselt ei saa toetust taotleda tegevusalad, mis on: 1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava alusel toetust saavad valdkonnad, sealhulhas põllumajandus, kalapüük; 2. Eesti siseturule suunatud valdkonnad, sealhulgas kinnisvaraalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, reklaamindus, juriidilised toimingud, rentimine ja kasutusrent; 3. fossiilsel toorainel põhinevad ja CO2 emmisiooni suurendavad valdkonnad: 4. ühiskonnale laiemalt kahju ja täiendavaid kulusid tekitavad valdkonnad, sealhulgas tubakatootmine, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Lõikega 4 nähakse ette, et toetusega seotud info- ja teabevahetus taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel toimub e-toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkonnas toimub nii toetuse taotlemine kui ka toetuse kasutamine, sealhulgas taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe vahetamine. Näiteks esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu kuludokumendid ja aruanded ning sellele eelnevalt teeb rakendusüksus samal platvormil kättesaadavaks taotlus- ja aruandevormid ning juhised. Eelnõu lõige 5 sätestab, et toetuse taotlemisele, taotleja ja taotlusele esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise otsuste tegemisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustustele ja muus osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) eelnõus sätestatud erisustega. Sellest lähtudes järgib eelnõu kõiki ühendmääruses sätestatud tingimusi. 11 Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise seotus strateegiliste arengudokumentidega. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi andmise regulatsioon. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi või vähese tähtsuse abi tingimustest, milles muu hulgas määratakse abikõlblikud tegevused, abikõlblikud kulud ning toetusmäär. Toetusmäär lähtub sellest, kas toetust saav ettevõtja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et suurettevõtjad saavad ettevõtja organistasiooni- ja protsessiarendustegevusteks ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või - näitusel tutvustamiseks toetust vähese tähtsuse abi määruse aluse. Lähtudes riigiabi reeglitest ei võimalda grupierandi määrus anda loetletud tegevusteks suurettevõtjatele abi ülejäänud tegevuste võrdse abimääraga või kehtivad suurettevõtjatele grupierandi määruse alusel muud riigiabi reeglitest tulenevad piirangud. Sellest lähtudes rakendatakse suurettevõtjate eeltoodud tegevuste toetamisel VTA määrust. Lõikes 4 tuuakse esile riigiabist lähtuvad tingimused, mille esinemisel toetust ei anta. Näiteks ei anta toetust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. Paragrahvis 3 sätestatakse ka vähese tähtsuse abi summad ja abi kumuleerimisreeglid kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul. Siia kuuluvad juhud, kui ettevõtja kas kuulub teisele ettevõtjale või ettevõtja otsusi saab teine ettevõtja valitseva mõju tõttu, hääleõiguse või ametisse nimetamiste kaudu mõjutada. Eelnõu §-s 4 on selgitatud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid, mille defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest ja TAIEst. Vastavalt § 9 lõike 3 punktis 3 esitatud tingimustele saab ettevõtja protsessiarendustegevuse raames taotleda toetust, et palgata ja rakendada uut arengutöötajat või töölepingu alusel töötavat uut juhti, kui nad on seotud arenguplaani elluviimisega ja selle tulemuste rakendamisega. Terminiga arendustöötaja selgitatakse arendustöötaja töötamise õiguslikud alused ja kirjeldatakse tööülesanded, mille täitmisega arendustöötaja tegeleb. Eelnõu tähenduses on arendustöötaja ettevõtjas töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kelle tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine. Punktidega 2 ja 3 sätestab eelnõu ettevõtte arenguprogrammi ja ettevõtja arenguplaani terminid. Ettevõtte arenguprogramm on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel toetav ja ettevõtja eripärasid arvestav strateegiline mudel, mis põhineb ettevõtja arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel. Ettevõtja saavutab ettevõtte arenguprogrammi eesmärgid ettevõtja arenguplaani elluviimise toel. Ettevõtja arenguplaan (edaspidi arenguplaan) on ettevõtja koostatud etappideks jaotatud arendustegevuste kava, mis sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sealhulgas ettevõtja 12 omavahendid, pangalaenud, käeoleva määruse alusel taotletav toetus ja muud avaliku sektori vahendid, kohta. Teisisõnu on arenguplaan ettevõtja arendustegevuste tegevuskava, mis tööriistana aitab ettevõtjal ette valmistada ja läbi viia ärimudeli muutus või juurutada uus ärisuund. TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkondadele on iseloomulik keskmisest kõrgem arengupotentsiaal ja teadus- ja arendustegevuse koostööst tekkiv lisandväärtus. TAIE fookusvaldkondi (joonis 3), millest 4 esimest on ühtlasi ka Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad, on 5, mis tähendab, et nende valdkondade puhul on ennekõike oluline majanduslik ja ettevõtluspotentsiaal ‒ kõrge äriline potentsiaal, lisandväärtuse loomine, skaleeritavus Eestist väljapoole, võimalik globaalne mõju. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eksperimenteerimist ja pidevat otsinguprotsessi toetava kohapõhise lähenemisega välja selgitatud ettevõtlusvaldkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimekus TA tegevuse investeeringute kaasabil saavutada suurem regionaalne konkurentsieelis. Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on: 1. digilahendused igas eluvaldkonnas; 2. tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3. kohalike ressursside (toit, puit, maapõue ressurss, teisene toore ja jäätmed) väärindamine; 4. nutikad ja kestlikud energialahendused. Joonis 3. TAIE fookusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise valdkonnad. 13 Allikas: TAIE Rakenduskavas on sätestatud, et poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ kõik tegevused peavad panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse. Eeltoodut arvesse võttes peab ka ettevõtte arenguprogramm ja selle toetusmeede aitama saavutada nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärke. Ettevõtte arenguprogrammi ja selle elluviimiseks rahastavate projektidele seatud eesmärgid saavutatakse arenguplaani elluviimise tulemusel. Eelnõu § 4 punkt 2 toob välja, et arenguplaan on ettevõtja etappideks jaotatud erinevate arendustegevuste kava, mis sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite kohta. Meetmest rahastatav projekt on omakorda ühe arenguplaani etapi toetusega elluviidavate tegevuste kogum. Teisisõnu tuleb arenguplaani vaadelda kui tervikut, kus ühe etapi tegevused loovad eeldusi või aitavad rakendada muude etappide läbi viidud arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi. Seega peab arenguplaan panustatama vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. Ettevõtja saab alustada arenguplaani tegevuste elluviimist ja sealhulgas toetuse taotlemist pärast seda, kui rakendusüksus on arenguplaani heaks kiitnud. Arenguplaani ja selle iga järgmise etapi heakskiitmisel hindab rakendusüksus muu hulgas ka seda, kas arenguplaan panustab vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. 14 Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärgid on leitavad TAIE fookusvaldkondade teemalehtedelt.8 Siinkohal tuleb välja tuua, et kuna nutika spetsialiseerumine põhineb pideval otsinguprotsessil, mille abil püütakse leida suurima kasvupotentsiaaliga lisandväärtust loovaid valdkondi, siis ei pruugi nutika spetsialiseerumise valdkonnad ja nende eesmärgid kogu struktuuritoetuste perioodil 2021–2027 olla ühed ja samad. Ettevõtja strateegiliste muutuste tegemine, sealhulgas arenguplaani elluviimine vältab keskmiselt kolm aastat. Ettevõtja, kelle arenguplaan aitab saavutada arenguplaani heakskiitmisel kokku lepitud lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärke, ei pea nutika spetsialiseerumise valdkondade või nende eesmärkide muutumisel oma arenguplaani uute nutika spetsialiseerumise valdkondadega alusel muutma või täiendama, vaid saab jätkata olemasoleva arenguplaani elluviimist ja kokku lepitud eesmärkide saavutamist. Tabel 4. Nutika spetsialiseerumise valdkonnad ja nende eesmärgid, mille elluviimisesse ettevõtte arenguprogramm enim panustab Nutika Nutika spetsiseerumise valdkonna eesmärk spetsialiseerumise valdkond 1. Digilahendused igas 1.1. TA ja innovatsiooni toel luuakse, pakutakse ja kasutatakse eluvaldkonnas digilahendusi igas eluvaldkonnas 1.2. TA ja innovatsiooni toel kasutatakse andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks 1.3. TA ja innovatsiooni toel kindlustatakse turvaline küberruum 2. 2.1. TA ja innovatsiooni toel arendatakse ja pakutakse Tervisetehnoloogiad mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid; ja -teenused 2.2. TA ja innovatsiooni toel suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali 2.3. TA ja innovatsiooni toel panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse, arendatakse personaalseid terviseteenuseid 3. Kohalike 3.1. TA ja innovatsiooni toel väärindatakse kohalikke ressursse ressursside kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, väärindamine keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust 4. Nutikad ja kestlikud 4.1. TA ja innovatsiooni toel toodab Eesti energiat energialahendused kliimaneutraalselt 4.2. TA ja innovatsiooni toel muutub Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks 4.3. TA ja innovatsiooni toel panustatakse energia varustuskindluse tagamisse Allikas: TAIE 8 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus 15 Ettevõtte arenguprogramm aitab ettevõtjal strateegilise planeerimise abil välja töötada ja arenduse- ning innovatsioonitegevuse toel ellu viia ettevõtja ärimudeli muutust või uue ärisuuna rakendamist. Nii ärimudeli muutmine kui ka uue ärisuuna juurutamine on ettevõttepõhine ja ettevõtte erinevaid tegevusi ning funktsioone hõlmav strateegiline muutus, mille käigus muu hulgas arendatakse välja uusi tooteid, teenuseid, tehnoloogiad, digitaliseeritakse protsesse, sealhulgas tarne- ja müügiprotsesse võetakse kasutusele, leitakse uusi müügikanaleid ja ehitatakse üles uusi müügivõrke, arendatakse olemasolevaid ja palgatakse juurde uusi arenguplaani ellu viivaid töötajaid. Sellest lähtudes võib ettevõtja, kes osaleb arenguprogrammis, panustada erinevate nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide saavutamisesse. Samas peab ettevõtte arenguprogrammis osaleva ja arenguprogrammi kaudu rahastatava arenguplaanil olema mõõdetav või ühemõtteliselt hinnatav panus vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. Ja vastupidi, nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärki panustamine peab aitama ettevõtjal saavutada ettevõtja arenguplaani lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärke. Näide 1. Info- ja kommunikatsiooni valdkonna ettevõtja töötab välja ja juurutab arenguprogrammi toel uue ärisuuna – nutika energiatarbimise juhtimise digilahenduse. Arenguplaani tegevusteks, mis kas otseselt või kaudselt aitavad uut ärimudelit välja töötada ja kasutusele võtta on: kodumajapidamise energiatarbimise juhtimise digilahenduse väljaarendamine, selleks uue energeetika hariduse ja töökogemusega arendustöötaja palkamine, ettevõtja uue ärisuuna sidumine muude ettevõtja protsessidega ja vastavad protsessiarendused, ettevõtja müügi- ja ekspordistrateegia uuendamine ja uue ärisuunaga sidumine. Arenguplaan panustab kahe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärkide täitmisesse ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Ettevõtja ja arenguplaani vaates saavutatakse olulisem mõju läbi nutika spetsialiseerumise valdkonna ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas. Seega kuulub eeltoodud ettevõtja arenguplaan nutika spetsialiseerumise valdkonda ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas. Näide 2. Metalli- ja masinatööstuse valdkonna ettevõtja uuendab arenguprogrammi toel oma ärimudelit, laienedes metallkomponentide tootjast sõidukite lõpptootena müüdava lisavarustuse tootjaks. Arenguplaani tegevused on uue digilahenduse abil teljekoormust ja kütusekulu reguleeriva järelkärude tootesarja väljatöötamine. Arenguplaani tegevusteks, mis otseselt või kaudselt aitavad uue ärimudeli välja töötada ja kasutusele võtta on: uute inseneride ja arendustöötjate palkamine, uue toote väljaarendamine, uue toote tootmiseks tootmise ümberkujundamine ja selleks digitaalse kaksiku (Digital Twins) mudeli loomine, ettevõtte tootmis- ja tarneprotsesside digitaalse kaksiku alusel digitaliseerimine, ettevõtte ressursikasutuse optimeerimine, sealhulgas metalljäätmete taaskasutus ja jääksoojuse kasutamine tootmisprotsessides. Põhjamaades paiknevale lõppkliendile suunatud müügi- ja ekspordistrateegia tegevuskava väljatöötamine koos selleks vajaliku ESG- strateegia väljatöötamise ja juurutamisega. Arenguplaan panustab järgmistesse nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesse - digilahendused igas eluvaldkonnas (digilahendusel töötav uus toode, digitaalne kaksik), kohalike ressursside väärindamine (teisene toore ja jäätmed) ja nutikad ja kestlikud energia lahendused (jääksoojuse kasutamine). Ettevõtja ja arenguplaani vaates saavutatakse olulisem mõju uue digilahendusel põhineva toote väljatöötamise, nutika spetsialiseerumise valdkonna ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas, kaudu. Seega kuulub eeltoodud arenguplaan nutika spetsialiseerumise valdkonda ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas. 16 Eelnõu § 5 selgitab ettevõtte arenguprogrammi ja arenguplaani tingimusi. Lõikes 1 tuuakse välja, et arenguprogramm koosneb neljast etapist: 1) ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine; 2) arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamine; 3) arenguplaani elluviimine; 4) arenguplaani tulemusel saavutatud majandustulemuste hindamine. Arenguprogramm algab arenguplaani elluviimisest. Seega hakatakse § 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud arenguprogrammi tulemusi mõõtma alates arenguplaani elluviimise etapist. Lõige 3 kirjeldab, millist teavet peab arenguplaan sisaldama. Arenguplaanis peab olema välja toodud mõõdetav strateegiline eesmärk, mida ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusel soovib saavutada. Arenguplaan sisaldab ka tegevusi koos lühikirjeldusega, mille abil strateegiline eesmärk plaanitakse saavutada. Kuna arenguplaan on erinevate, aga üksteist mõjutatavate tegevuste tegevuskava, kus ühe tegevuse tulemusest võib sõltuda järgmise tegevuse täpne sisu ja ajakava, siis erinevate tegevuste vaheliste seoste väljatoomine on oluline juba arenguplaani koostamisel. Näiteks ettevõtja arendab välja, tootestab ja digitaliseerib arenguplaani toel uue toote või teenuse. Kui tootearenduse käigus lõpptoote omadused ei vasta algselt kavandatule, tuleb ka tootmisprotsess vastavalt ümber kujundada, mis omakorda võib tähendada ka teistsuguseid nõudeid protsesside digitaliseerimisel ja sellega kaasnevat täiendavat aja- ja rahaliste vahendite kulu. Sellest lähtudes peab arenguplaanis olema toodud seosed arenguplaani erinevate tegevuste vahel, kirjeldades tegevuste ajalist järjestust, tegevuse elluviimise faasi, mil alustatakse järgmist tegevust, ja elluviidud tegevuse mõju järgmise tegevuse sisule. Lisaks on arenguplaanis toodud arenguplaani kestus ja planeeritav eelarve tegevuste lõikes. Arenguplaan on ettevõtja pikaajaline ja etappideks jagatud plaan, mille erinevad etapid ja neis planeeritud tegevused ning nende tulemused üldjuhul mõjutavad üksteist. Sellest lähtudes on oluline, et arenguplaan oleks paindlik ja võimaldaks teha muudatusi, muutes nii elluviidavaid tegevusi, ajakava, eelarvet, üksiktegevuste oodatavaid tulemusi, jne. Ainus, mida arenguplaani elluviimisel muuta ei saa, on ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk. Sellest lähtudes nähakse lõikega 5 ette kohustus, et lisaks lõikes 6 sätestatud arenguplaani üldinfole tuleb ettevõtjal esitada detailne info elluviidava etappi kohta, milleks on elluviidava etappi oodatav tulemus, eelarve ja rahastamisallikas, elluviimise alguse ja lõpu kuupäev, tegevuste eest vastutaja ning tegevuste seosed teiste arenguplaani tegevustega. Eelnõu lõikega 5 nähakse ette, et ettevõtte arenguprogrammi kohustuslik osa on ettevõtja hetkeolukorra kaardistus, mille kaudu selgitatakse välja, kas ettevõtja võimekus ja ressursid on strateegilise muutuse tegemiseks piisavad või peab ettevõtja tegema eelnevalt ettevalmistavaid lisategevusi, mis aitavad ettevõtjat olla arenguplaani väljatöötamisel, elluviimisel ja tulemuste rakendamisel edukas. Lõikes 6 sätestatakse, et enne arenguplaani elluviimist ja sealhulgas arenguplaani tegevustele toetuse taotlemist peab rakendusüksus arenguplaani heaks kiitma. Lisaks sätestatakse selles lõikes tingimused, mille täitmise korral rakendusüksus arenguplaani heaks kiidab. Arenguplaani heaks kiitmine allub haldusmenetluse reeglitele ja seda on rakendatud eelmine periood ilma tagasilöökideta. 17 Eelnõu §-s 6 on toodud ettevõtte arenguprogrammi toetuse eesmärgi ja oodatatavad tulemused. Ettevõtte arenguprogrammi ja selle tegevuste rahastamiseks välja töötatud meetme eesmärk on aidata ettevõtjal pikaajalise strateegilise planeerimise toel muuta oma ärimudelilt või lisada olemasolevale ärile juurde uus keerukam ja tulevikkus tulutoovam ärisuund, mille tulemusel pareneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ja kasvab majanduslik tulu. Sellest lähtudes on toetuse andmise eesmärgid sõnastatud järgmiselt: 1) ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhinev rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärki; 2) ettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele ja sellega kaasnev majandustulemuste paranemine. Lisaks aitab ettevõtte arenguprogramm ettevõtjal läbi viia digi-, rohe- ja innovatsioonipööret. Sellest lähtudes on toetuse alaeesmärkideks sõnastatud järgmised eesmärgid: 1) ettevõtja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ja keskkonna- ning kliimaeesmärke arvestava ärimudeli rakendamine; 2) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine; 3) ettevõtja senisest kõrgema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside, sealhulgas personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside digitaliseerimine. Ettevõtte arenguprogramm ja seal koostatav ning elluviidav arenguplaan peab olema suunatud vähemalt ühe alameesmärgi täitmisele. Teisisõnu peab ettevõtja, kes arenguprogrammis osaleb, ettevõttes läbiviidava strateegilise muutuse ning lisandväärtuse ja müügitulu kasvu siduma, kas ettevõtja keskkonna- ja kliimaeesmärkide või toote, teenuse või tehnoloogia arendamise ja turule viimise või protsesside arendamise ning digitaliseerimise eesmärkide elluviimisega. Ettevõtja sõnastab arenguplaani koostamisel nii arenguplaani üld- ehk strateegilise eesmärgi ja vähemalt ühe alameesmärgi, millesse arenguplaan panustab. Lisaks peab ettevõtja arenguplaanis ära näitama kuidas elluviidavad tegevused aitavad neid eesmärke täita. Eelnõu lõiked 3 ja 4 kehtestavad, et arenguplaani ja sellega seotud toetuste oodatavate tulemustena lisandväärtuse ja müügitulu kasvumäärad koos metoodikaga, kuidas neid kasve arvutatakse. Kuna kõrgema lisandväärtuse ja müügituluga ettevõtjal on protsentuaalselt keerulisem kasvada, siis eelnõu sätestab erinevad kasvumäärad ettevõtjatele, kelle müügitulu on kuni 10 000 000 eurot ja ettevõtjatele, kelle müügitulu on suurem kui 10 000 000 eurot. Eelnõu lõige 3 sätestab, et toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle arenguprogrammi eelse majandusaasta müügitulu on mitte suurem kui 10 000 000 eurot, arenguplaaniga liitumisest kuni kaks majandusaastat peale arenguplaani elluviimise lõppemist: 1. müügitulu aastas keskmiselt 6 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori müügitulu; 2. lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. 18 Eelnõu lõige 4 sätestab, et toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõttel, mille arenguprogrammi eelse majandusaasta müügitulu on suurem kui 10 mln eurot, arenguplaaniga liitumisest kuni kaks majandusaastat peale arenguplaani lõppemist: 1. müügitulu aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori müügitulu; 2. lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Seega koosneb ettevõtja kasvueesmärk kahest komponendist: 1. ettevõtte keskmine aastase kasvu eesmärk; 2. sektori keskmine aastane kasv. Ettevõtte arenguprogrammi kasvu eesmärkide arvutusmetoodika Müügitulu ja lisandväärtuse kasvu arvutatamiseks kasutatakse aastase liitkasvumäära metoodikat (Compound Annual Growth Rate ehk CAGR). Ettevõtja keskmine aastase majandustulemuste kasvu eesmärgid on: 1. Müügitulu kasv: <10 mln eurot 6%, ≥10 mln eurot 3%; 2. Lisandväärtuse kasv töötaja kohta: 3%. Tabel 5. Ettevõtja majandustulemuste kasvu eesmärk võrreldes baasaastaga, ilma sektori kasvuta Arenguplaani <10M€ müügitulu ≥10M€ müügitulu/ lisandväärtus pikkus töötaja kohta 1a 19% 9% 2a 26% 13% 3a 34% 16% 4a 42% 19% 5a 50% 23% Tabel 6. Ettevõte, kelle müügitulu on < 10 000 000 eurot arenguprogrammi kolmeaastase arenguplaani kasvu protsentides. Arenguplaani elluviimine Mõõtmisaasta Arenguplaani aasta 1. 2. 3. 4. 5. Müügitulu eesmärk 6% 6% 6% 6% 6% Lisandväärtuse eesmärk 3% 3% 3% 3% 3% 1. sektori keskmine aastane müügitulu ja lisandväärtuse kasv. Sektori kasvu arvutused tehakse arenguprogrammis osaleva EMTAK tähe tasandil. 1 lõppaasta (aastate arv) sektori aastane liitkasvumäär = [( ) − 1] × 100 baasaasta 19 Baasaasta – arenguprogrammis osaleva ettevõtja EMTAK tähe tasandil arvutatav sektori keskmine müügitulu või lisandväärtus aasta enne arenguplaani elluviimisega alustamist Lõppaasta – arenguprogrammis osaleva ettevõtja EMTAK tähe tasandil arvutatav sektori keskmine müügitulu või lisandväärtus kahe viimase aasta keskmine väärtus. Metoodika näeb ette, et võrreldakse baasaasta tulemusi arenguplaani elluviimise lõppemisele järgneva kahe aasta keskmise tulemusega, kuna see vähendab ettevõtjast ja tema tegevusest mittesõltuvat välismõju, mis võivad ühe majandusaasta tulemusi oluliselt mõjutada. Sektori keskmise kasvu leidmiseks kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatavaid andmeid aruandes: EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi9. Sektori müügitulu puhul kasutatakse andmeid: müügitulu ettevõtja kohta, mida arvutatakse: müügitulu jagatud ettevõtete arv. Sektori lisandväärtuse puhul kasutatakse andmeid: lisandväärtus töötaja kohta, mida arvutatakse: lisandväärtus jagatud töötajate aastakeskmine arv. Näide 1: toiduaine tööstuse ettevõtja liitus ettevõtte arenguprogrammiga ja alustas arenguplaani elluviimisega aastal 2016 ja lõpetas programmi 2018. Seega on ettevõtja tulemuste mõõtmise baasaasta 2015 ja lõppaasta 2020. Alates baasaastast peavad ettevõtja majandustulemused kasvama 5 aastat, kuid kuna lõppaasta arvestatakse kahe viimase aasta keskmisena, siis arvestatakse aastate arvuks 4,5. Ettevõtja tegeleb toiduainete tootmisega (EMTAK C10). Tabel 7. Töötleva tööstuse sektori keskmise müügitulu andmed 2015-2020.a, mille alusel arvutatakse aastane liitkasvumäär C Töötlev Tegevusala nimetus tööstus 2015 Müügitulu, tuhat eurot 11 649 299 2015 Ettevõtete arv 7 053 2019 Müügitulu, tuhat eurot 13 786 579 2019 Ettevõtete arv 7 787 2020 Müügitulu, tuhat eurot 13 326 795 2020 Ettevõtete arv 7 981 2015 Müügitulu ettevõtte kohta 1 651 680 2019 Müügitulu ettevõtte kohta 1 770 461 2020 Müügitulu ettevõtte kohta 1 669 815 2019- Keskmine müügitulu ettevõtte 2020 kohta 1 720 138 Aastate arv 4,5 Aastane liitkasvumäär 0,9% Ettevõtja müügitulu kasvueesmärk on 6% + 0,9% = 6,9% keskmiselt aastas. 9 EM001: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD TEGEVUSALA JA TÖÖGA HÕIVATUD ISIKUTE ARVU JÄRGI. Statistika andmebaas 20 Tabel 8. Töötleva tööstuse sektori keskmise lisandväärtuse andmed 2015-2020.a, mille alusel arvutatakse aastane liitkasvumäär C Töötlev Tegevusala nimetus tööstus 2015 Lisandväärtus, tuhat eurot 2 693 631 2015 Töötajate aastakeskmine arv 108 309 2019 Lisandväärtus, tuhat eurot 3 425 251 2019 Töötajate aastakeskmine arv 108 739 2020 Lisandväärtus, tuhat eurot 3 454 959 2020 Töötajate aastakeskmine arv 106 329 2015 Lisandväärtus töötaja kohta 24 870 2019 Lisandväärtus töötaja kohta 31 500 2020 Lisandväärtus töötaja kohta 32 493 2019- Keskmine müügitulu ettevõtte 2020 kohta 31 996 Aastate arv 4,5 Aastane liitkasvumäär 5,8% Ettevõtja lisandväärtus töötaja kohta kasvueesmärk on 3% + 5,8% = 8,8% keskmiselt aastas. 2. Ettevõtja tegeliku müügitulu ja lisandväärtuse kasvu arvutamine 1 lõppaasta (aastate arv) aastane liitkasvumäär = [( ) − 1] × 100 baasaasta Baasaasta – ettevõtja müügitulu või lisandväärus aasta enne arenguplaani elluviimisega alustamist Lõppaasta – ettevõtja müügitulu või lisandväärtus kaks aastat pärast arenguplaani elluviimise lõpetamist, kahe viimase aasta keskmine väärtus Metoodika järgi võivad ettevõtja tulemused üksikutel arenguplaani elluviimise aastatel erineda, näiteks võib ettevõte arenguplaani esimestes etappides, kus viiakse ellu tootearendustegevusi, tehakse investeeringuid tootmisprotsesside uuendamisesse, jne kasvada aeglasemalt või näidata võrreldes arenguprogrammi eelsete aastatega suisa kehvemaid majandustulemusi. Kasvades investeeringute lõppemisel ja arenduste valmimisel sellevõrra kiiremini ja seda kuni mõõtmisperioodi lõpuni, mil saavutatakse tase, mis vastab aastase liitkasvu eesmärgile. Näide 1 jätkub: vastavalt näitele 1 peab ettevõtja müügitulu eesmärgi saavutamiseks kasvama keskmiselt 6,9% aastas. Kui ettevõtja müügitulu baastase aastal 2015 on 100 000 eurot, siis kolmeaastase arenguplaani elluviimise tulemusel peab ettevõtja aastaks 2020 kahe viimase aasta keskmine müügitulu olema vähemalt 135 000 eurot. Tabel 9. näites 1 toodud ettevõtja müügitulu kasv aastase liitkasvumäära alusel 21  2 viimase Aastane Plaani Baas 201 201 202 aasta A liitkasvu- pikkus 2015 2016 2017 8 9 2020 1 2022 keskmine arv määr 1a 100 107 114 122 118 2,5 6,9% 2a 100 107 114 122 131 126 3,5 6,9% 3a 100 107 114 122 131 140 135 4,5 6,9% 4a 100 107 114 122 131 140 149 144 5,5 6,9% 5a 100 107 114 122 131 140 149 160 154 6,5 6,9% Vastavalt näitele 1 peab ettevõtja lisandväärtuse eesmärgi saavutamiseks kasvatama lisandväärtust töötaja kohta keskmiselt aastas 8,8%. Kui ettevõtja baastase on 25 000 eurot, siis peab ta kolmeaastase arenguplaani lõpetamise järel teiseks ehk 2020. aastaks saavutama viimase kahe aasta keskmise lisandväärtuse töötaja kohta taseme 37 000 eurot. Tabel 10. näites 1 toodud ettevõtja lisandväärtuse kasv aastase liitkasvumäära alusel 2 viimase Aastane Plaani Baas aasta A liitkasvu pikkus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 keskmine arv -määr 1a 25 27 30 32 31 2,5 8,8% 2a 25 27 30 32 35 34 3,5 8,8% 3a 25 27 30 32 35 38 37 4,5 8,8% 4a 25 27 30 32 35 38 41 40 5,5 8,8% 5a 25 27 30 32 35 38 41 45 43 6,5 8,8% Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 sätestavad meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad, mille saavutamisesse toetuse andmine panustab. Meetme väljund- ja tulemusnäitajad on kohustuslikud ja kehtestatud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel10. Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajatesse: Tabel 11. Rakenduskava väljundnäitajad. Väljundnäitaja Ühik Algtase Sihttase Sihttase Andme- Mõõtmis- 2023 2024 2029 allikas sagedus Toetatavad SFOS, Üks kord ettevõtjad projekti- projekti (millest: mikro-, ettevõtjad aruanded jooksul väikese-, (ettevõtjate 0 5 70 keskmise arv) suurusega ja suurettevõtjad)* Toetustega ettevõtjad SFOS, Üks kord toetatavad (ettevõtjate 0 5 70 projekti- projekti ettevõtjad arv) aruanded jooksul * St peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjate üle. 10 Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri . 22 Tabel 12. Rakenduskava tulemusnäitajad. Tulemusnäitaja Ühik Algtase Sihttase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- 2023 2024 2029 sagedus Erasektori investeeringud, Vahe- ja mis täiendavad euro 0 2 500 000 38 600 000 SFOS, taotluse lõpparuanne avaliku sektori rahuldamise toetust otsused Ettevõttesisese innovatsiooniga ettevõtjad Üks kord tegelevad VKEd (ettevõtjate 0 5 60 SFOS/SIS, projekti arv) projektiaruanded, jooksul Äriregister VKEd, kellel on SFOS/SIS, 2 aastat pärast suurem projektiaruanded, arenguplaani lisandväärtus ettevõtjad 0 5 60 Äriregister lõppemist. töötaja kohta (ettevõtjate Tulemusnäitaja arv) andmeid analüüsib Äriregistri andmete alusel ja sisestab SFOSi projekti andmetesse rakendusüksus. Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Vastavas dokumendis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Lõike 3 kohaselt toetavad projektid strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonnaeesmärke toetaval moel. Seda mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest; 2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 3) TA tegevuse kulud erasektoris; 4) ressursitootlikkus; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 6) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 8) ligipääsetavuse näitaja. 23 Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmise ja sihtide saavutamisesse panustamist hinnatakse projektipõhiselt toetuse taotlemisel ja lõpparuande esitamisel. Toetuse saaja märgib toetuse taotlemisel ära need strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtted ja sihid, mille täitmisesse toetuse saamine panustab. Projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse hinnatakse taotlemise käigus eraldi hindamiskriteeriumiga ‒ arenguplaani kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 7 lõikes 3 loetletud näitajate saavutamisse eesmärkidesse ‒ osakaal koondhindest 5 protsenti. Täpsem teave, kuidas hinnatakse projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse, on esitatud seletuskirja § 20 selgituste juures ja seletuskirja mõjude analüüsi osas. Pärast projekti lõppu esitab toetuse saaja lõpparuande, milles ta muu hulgas annab hinnangu projekti mõjule ja panusele strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisse. Eelnõu § 8 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksimaalse summa ja osakaalu ning nendega seotud tingimused, projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu § 9 sõnastab eelnõu raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 6 toodud eesmärgi ja tulemused. Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi eesmärgist aidata ettevõtjal strateegilise planeerimise ja arendustegevuste toel teha arenguhüpe, toetatakse ettevõtja toimimise viie põhisuuna ‒ töötajad ja nende teadmised, oskused; protsessid; tooted ja teenused; turundus ja müük; tootmine ja teenuse pakkumine – arendustegevusi ja arendustegevuse tulemuste rakendamist. Eeltoodust tulenevalt on eelnõu toetatavad tegevused: 1. personali arendustegevus; 2. protsesside arendustegevus; 3. toote ja teenuse arendustegevus; 4. turundus- ja müügitegevus ja selle arendustegevus; 5. uue toote valmistamiseks ja uue teenuse pakkumiseks vajamineva vara ja selle efektiivseks kasutamiseks vajamineva IT-lahenduste soetamine. Nimetatud viis tegevust jaotatud omakorda alategevusteks. Ettevõtja personali arendustegevus. Ettevõtja personali arendustegevus on arenguplaani elluviimisega ja arenguplaani tulemuste rakendamisega seotud töötajate koolitustegevus. Toetakse koolituste sisseostmist, mis aitavad ettevõtjal läbi viia uute toodete ja teenuste arendustegevust, näiteks arendustegevuse ettevalmistamist toetavad koolitused, tehnoloogiaalased koolitused. Uute toodete ja teenuste lisandumisel võib tekkida vajadus muuta ettevõttesiseseid protsesse ja töökorraldust, 24 sealhulgas tootmis-, tarne-, personali puudutavaid või turundusprotsess. Ettevõtjal võib uue toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamise järgselt tekkida äriline vajadus kaitsta oma intellektuaalomand, näiteks patendi või kaubamärgiga. Uue toote või teenuse pakkumisega võib tekkida vajadus täiendada oma tootmisliine kõrgtehnoloogiliste seadmete, millega töötamine on tehnoloogiliselt keerukas. Kõigi nimetatud koolituste sisseostmine on eelnõu kohaselt toetatav tegevus. Lisaks kuuluvad toetatavate tegevuste hulka ka nende koolituste sisseostmine, mis aitab tõsta töötajate teadmisi ja oskusi uute toode ja teenuste turuletoomisega seotud tegevustes. Ettevõtja protsesside arendustegevus. Ettevõtjate protsessid on seotud peamiselt ettevõtte töö korraldamise ja juhtimisega. Võttes kasutusse eelpool kirjeldatud ettevõtete põhitegevuste viieosalise jaotuse, saab sarnasel põhimõttel protsessiarenduse liigitada järgmiselt ‒ tootmisprotsesside, sealhulgas tarneprotsessid, toote- ja teenusearenduse protsesside, müügi- ja turundusprotsesside kui ka personali- ja organisatsioonijuhtimise protsesside väljatöötamine ja edasiarendamine. Tootmiskorralduse protsesside arendustegevuse hulka kuuluvad muu hulgas tööjõu, materjalide, laovarude ja seadmete töö planeerimine ning ressursiplaneerimise ning – juhtimisega seotud tarkvara lahenduste arendamine, sisseostmine ja juurutamine. Protsesside arendamine ei ole tavapäraselt ettevõtjate põhitegevus, millega ettevõtjad igapäevaselt tegelevad, vaid protsessid arendatakse välja ja võetakse teatud perioodiks kasutusele. Seetõttu vajab ettevõtja protsesside arendamise juures tihtipeale ettevõttevälist teadmist. Sellest lähtudes on toetusmeetme toel ettevõtjal ka võimalus sisse osta protsesside arendamisega seotud nõustamisteenust. Üks eraldiseisev ettevõtja protsessi arendustegevus on ettevõtte kui organisatsiooni protsesside arendamine. Siin on toetatavaks tegevuseks arenguplaani elluviimiseks ja arenguplaani tulemuste rakendamiseks uute arendustöötajate ja uute juhtide palkamine. Ettevõtja võib palgata arendustöötaja toote- või teenus-, protsesside ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud tööülesannete täitmiseks. Ettevõtetes strateegiliste muudatuste tegemisel ja arenguplaani elluviimisel on ettevõtte juhtidel ning nende teadmistel, oskustel ja eelneval kogemusel kriitiline roll. Sellest tulenevalt on üheks toetatavaks tegevuseks uute juhtide palkamine ja tööle rakendamine. Uute juhtide hulka kuuluvad nii ettevõtte üldjuhtimisega seotud olevad juhid kui ka ettevõtte eraldiseisva põhitegevustega seotud juhid, näiteks ekspordi- või arendusjuhid. Siinkohal tuleb välja tuua, et toetatakse ainult töölepingu alusel töötavate uute juhtide palkamist ja rakendamist. Lisaks toetatakse üksnes neid uue juhi tegevusi, mis on otseselt seotud arenguplaani elluviimisega. Teisisõnu, kui uuel juhil on peale arenguplaani elluviimisega seotud tööülesannete veel muid tööülesandeid, siis viimased ei kuulu toetatavate tegevuste hulka. Tööle asuv uus arendustöötaja või uus juht ei tohi olla taotlejaks olevas ettevõtjas töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust. Juhti ja arendustöötajat loetakse uueks juhiks ja arendustöötajaks arenguplaani mõistes. See tähendab, et ühe ettevõtja arenguplaani elluviiv või tulemusi rakendav uus juht ja arendustöötja on toetusega rahastatav sõltumata sellest, mitmest etapist või meetmest rahastavast projektist arenguplaan koosneb. Juhul kui see aitab saavutada arenguprogrammi eesmärke võib ettevõtja näiteks eelnõust rahastatava toetusega kaasata sama arendustöötaja oma arenguplaani I ja III etappi elluviimisesse. 25 Ettevõtja uue või täiustatud toote ja teenuse arendustegevus. Ettevõtjate uue toote ja teenuse arendustegevus hõlmab nii uue toote ja teenuste väljaarendamist kui ka juba ettevõtja toote- või teenusepotfellis olevate toodete ja teenuste edasiarendamist, parandamist või lisafunktsionaalsusega täiendamist. Sealhulgas kuulub toote- ja teenusearendamise hulka ka arendustöö ettevalmistamine, näiteks eel- ja tehnilise teostatavuse uuringute läbiviimine. Eel- ja tehnilise teostatavuse uuringud peavad andma vastuse, kas kavandatav uus toode või teenus on majanduslikult põhjendatud. Seda lähtudes turunõudlusest (kas nimetatud tootele või teenusele eksisteerib klientidepoolne nõudlus), turutrenditest ja regulatiivsetest muutustest (ringmajanduse ja tooteohutuse põhimõtete rakendamine). Sama oluline on ka, kas uue toote või teenuse lõpphind vastab klientide ootustele, sealhulgas kas uue toote tootmise või uue teenuse pakkumisega seotud kulud mõjutavad lõpptoote või -teenuse konkurentsieeliseid. Lisaks on eel- ja tehnilise teostatavuse uuringu roll välja selgitada, kas soovitav uus toode või teenus on tehniliselt ja tehnoloogiliselt teostatav. Toote ja teenuse arendamise hulka kuulub kogu arendustsükkel, sealhulgas nii toote ja teenuse disain, otseselt uue toote või teenuse arendamisega seotud ja rakendusuuringuna teostatavad uuringud kui ka kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi tingimustega vajadusel proovipartiide toomine. Lisaks kuuluvad uute toodete ja teenuste arendustegevuse sekka ka nimetatud tegevuse nõuandeteenuste sisseostmine ja tugiteenuste läbiviimine. Nõuandeteenustena käsitletakse siinkohal nõustamisteenuseid, kuidas kasutada ja hankida ettevõtteväliseid tehnoloogiaid ja tehnoloogialaseid teadmisi. Samuti kuidas kasutada ja kaitsta oma loodud uut teadmist. Teisisõnu, kõik intellektuaalomandiga seotud teemad. Eraldi tuleb välja tuua ka patentide esmakordse kaitsmisega seotud tegevused, mille toetamine on oluline kui ettevõtjal puuduvad eelnevad kogemused kas ja kuidas oma loodud uut teadmist äriliselt kaitsa. Lisaks kuuluvad selle tegevuse alla ka uue toote ja teenuse vastavuskatsetuse ja sertifitseerimisteenuste sisseostmine ja läbiviimine ning teised sellelaadsed tegevused, mille abil tõendatakse uue toote või teenuse vastavust kindlatele tingimuste või ettenähtud normidele. Ettevõtja uute ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste müügi- ja turundustegevuste arendamine ja läbiviimine. Ettevõtja kõrge lisandväärtusega uute ja täistatud toodete ja teenuste müügi- ja turundustegevus on suunatud peamiselt ettevõtja müügi- ja turundusvaldkonna arendustegevustele. Täpsemalt tegevustele, mis aitavad planeerida ja üles ehitada müügi- ja turundustegevusi ning tegevustele, mis on vajalikud uue toote või teenusega turule või kõrge lisandväärtusega toote või teenusega uuele turule sisenemiseks. Sealjuures on rõhk ettevõttesse uute teadmiste toomisel. Müügi- ja turundustegevuse ettevalmistavate tegevuste hulka kuuluvad järgmised tegevused: detailse müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmine ja müügi- ja turundustegevuse arendusega seotud nõustamisteenuste, sealhulgas sihtturu nõustamisteenuste, sisseostmine. Lisaks kuuluvad eelnõu käesolevas paragrahvis sätestatud personaliarendustegevuste alla ka uute toodete ja teenuste müügi- ja turundusprotsesside koolitused, mis on otseselt seotud nimetatud tegevuse ettevalmistamise ja uute valdkonda puudutavate teadmiste loomisega. Lisaks toetatakse uute toodete ja teenuste turuletoomisega või kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste uuele turule viimisega seotult ka nende 26 välismessidel või -näitustel tutvustamist ning nimetatud toodete ja teenuste tutvustamiseks vajamineva tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamist. Uue toote valmistamiseks ja uue teenuse pakkumiseks vajamineva vara ja selle efektiivseks kasutamiseks vajamineva IT-lahenduste soetamine. Ettevõtete arenguprogramm üheks eesmärgiks on ettevõtete tänaste tegevuste keerukamaks muutmine ja seeläbi majandustulemuste parandamine. Teisisõnu, ettevõtete arenguprogramm toetab ettevõtjate poolt tehtavaid tegevusi, mis aitavad ettevõtetel tõusta väärtusahelas. Sellest põhimõttest lähtudes toetatakse eelnõuga üksnes uue ja kõrge lisandväärtusega toote valmistamisega või uue ja kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumisega seotud masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara soetamist, sealhulgas tootmisjuhtimise tarkvaralahendused, tootmisautomaatika lahendused, asjade interneti põhised tootmiskorralduse lahendused ja küberturbe lahendused. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi reeglitega sätestatud tingimustest. Toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmiseks ja läbiviimiseks ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamiseks ette nähtud riigiabi saab anda üksnes VKEle. Juhul kui suurettevõtja soovib nimetatud tegevusteks arenguprogrammi elluviimisel toetust saada, käsitletakse neid tegevusi riigiabi vaates vähese tähtsusega abina ja nende toetamisel peab lähtuma VTA määruse tingimustest. Eelnõu §-is 10 tuuakse välja mittetoetatavad tegevused. Eelnõu § 11 määratleb toetatavate tegevuste lõikes abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtja peab abikõlbliku kulu hiljemalt 31. detsembril 2029. a. Eelnõu on koostatud nii, et projekti abikõlblikud kulud on esitatud toetatavate tegevuste põhiselt, tuues abikõlblikud kulud välja iga tegevuse lõikes eraldi. Ettevõtja personaliarendustegevuse raames on abikõlblikud arenguplaani elluviimisega seotud töötajate sisseostetavate koolituste koolituskulud, mille hulka kuuluvad koolitajate personali- ja transpordikulu koolituskohta ning koolituse läbiviimiseks vajalike materjalide ja tarvikute kulud. Ettevõtja protsesside arendustegevuse abikõlblikud kulud on: nõustamisteenuse sisseostmiskulud ja töökorralduse parendamisega seotud kulud, sealhulgas tootlikkuse tõstmiseks vajamineva immateriaalse vara soetamise ja arendamisega seotud tegevuste kulud. Viimaste hulka loetakse protsesside, sealhulgas tootmisprotsesside juhtimise tarkvara lahenduste ja litsentside kulud ning kulud, mis on seotud nimetatud lahenduste ettevõtjate vajadustele sobivaks arendamisega. Eelloetletud kulud võivad olla tekkinud nii ettevõtja enda tegevuste tulemusel kui ka olla sisseostetud teenuste kulud. Lõige 3 näeb ette, et uue või täiustatud kõrge lisandväärtusega toote valmistamiseks, uue või täiustatud kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumiseks vajalikke masinate, seadmete ja immateriaalse vara ostmisel on abikõlblikud masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara, sealhulgas litsentside kulud. Lisaks ostmisele võib ettevõtja masinad ja seadmed soetada kapitalirendi liisingulepinguga. Sellisel juhul on abikõlblik kulu 27 abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed, mis vastab määruse §-s 13 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Lisaks on abikõlblikud organisatsiooni protsessi arendamiskulude seas uute arenguplaani elluviimisega seotud arendustöötajate ning uute töölepingu alusel töötavate juhtide personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud tingimustele. Vastavalt eelnõu § 9 lõikes 6 kehtestatud tingimusele vaadeldakse uut juhti ja uut arendustöötajat arenguprogrammi mõistes. Seega on abikõlblikud uue juhi ja arendustöötaja kulud ka siis, kui uue juhi või arendustöötaja kulusid on sama arenguplaani mõne eelneva etappiga seotud projektis juba abikõlblike kuludena välja makstud. Abikõlbmatud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 3, 6 ja 7 sätestatud personalikulud ning need kulud, mis on hüvitatud või mille hüvitamist on taotletud mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. Ettevõtja toote või teenuse arendamisel on abikõlblikud:  arendustöö läbiviimisega seotud töötajate personalikulud;  arendustööks vajamineva ettevõttevälise teadmise sisseostmise kulud. Nimetatud kulude hulka kuuluvad näiteks patentide sisseostmise ja litsentseerimiskulud, uuringute ning nõustamisteenuste kulud;  materjalide ja tarvikute kulud;  uute toodete, teenuste ja protsesside seotud nõuandeteenuse sisseostmise ja tugiteenuste kulud, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmine ja läbiviimine;  patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;  projekti jaoks kasutatavate vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus. Kui projekti arendustegevuste elluviimiseks vahendeid ja seadmeid renditakse, siis on abikõlblik kulu rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Lõikega 8 rakendatakse projektidele, milles antakse üksnes vähese tähtsusega abi lihtsustatud kulude menetlust, mille alusel projektil abikõlblik kaudne kulu, mis moodustab seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Eelnõu §-s 12 nähakse ette projekti abikõlblikkuse periood ehk ajavahemik, millal toetuse saaja saab projekti elluviimiseks toetust kasutada. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Kõige hilisem kuupäev, millal saab projekti elluviimiseks toetust kasutada, on 31. august 2029. a. Lõiked 4 ja 5 toovad välja projekti maksimaalse pikkuse ning võimaluse, et toetuse saaja saab mõjuval põhjusel ja tingimusel, et projektiga kokkulepitud tulemus saavutatakse, taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel tuleb projekti tegevused samuti ellu viia hiljemalt 31. augustil 2029. 28 Ettevõtja viib arenguplaani ellu etapiviisiliselt. Projekt on arenguplaani ühe etapi osa, mille tegevusi rahastatakse antud eelnõu toel. Ühe projekti pikkus on maksimaalselt 18 kuud. Etappideks jaotatud arenguplaan kirjeldab ära kõik tegevused koos oodatavate tulemustega ja toob välja tegevuste omavahelise seosed. Projekt seevastu koosneb nendest tegevustest koos alategevustega, mida nimetatud etapil antud toetusmeetmest rahastatakse. Sellest tulenevalt ei reguleerita käesoleva eelnõuga mitu korda võib äriühing toetust taotleda, vaid on kehtestatud maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta. Lühike projekt võimaldab ettevõtjal olla paindlik ja teha vajadusel muutusi. Juhul kui ühe etapi ja sealhulgas projekti tulemused on esialgselt planeeritutest kas paremad või halvemad ning esineb vajadus arenguplaani muuta, siis ei kaasne sellega kogu haldusmenetluse protsessi, mis on vältimatu juba tehtud rahastusotsuste muutmisel. Seevastu olukorras, kus on oluline projekti pikendada, tuleb projekti pikendamisel arenguplaan üle vaadata, tehes vajadusel muudatusi. Eelnõu §-s 13 määratakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal. Lõigetes 1 ja 2 tuuakse välja, et maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta on 500 000 ja uue ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse pakkumiseks vajalike masinate ja seadmete ning immateriaalse vara ostmisel on maksimaalne toetussumma 200 000 eurot. Ettevõtja viib oma arenguplaani ellu etapiviisiliselt ja seetõttu on maksimaalne toetussumma sätestatud ettevõtjapõhiselt. Teisisõnu ei ole eelnõuga reguleeritud toetuse taotlemise arv ja millises arenguplaani etapis võib ettevõtja toetust taotleda, vaid maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta. Sellest tulenevalt saab ettevõtja taotleda toetust vastavalt arenguplaanile erinevates arenguplaani etappides, arvestades ettevõtjapõhist maksimaalset piirsummat. Tegevuste toetuse maksimaalse osakaalu määramisel on lähtutud üldise grupierandi määrusega sätestatud määradest. Arenguplaani elluviimine võib eeldada mitmete paralleelsete tegevuste samaaegset teostamist. Seetõttu võib eelnõu alusel rahastatav projekt sisaldada erinevaid tegevusi. Käesolev eelnõu koosneb koos alamtegevustega kuueteistkümnest erinevast tegevust ja seitsmest erinevast riigiabi liigist. Et lihtsustada ettevõtjatele ja rakendusüksusele toetuse taotlemise, elluviimise ja aruandluse seotud tegevusi ja vähendada bürokraatiat, on eelnõus toetusmääraks kehtestatud kõrgeim võimalik määr kõikide riigiabi liikide lõikes. Sellest tulenevalt sõltub toetuse maksimaalne osakaal üksnes ettevõtja suurusest, lähtudes sealjuures Euroopa Liidu riigiabi poliitikast, mille alusel on väikeettevõtjatel investeeringute tegemisel kõrgemad barjäärid kui suurettevõtjatel. Lõige 4 sätestab toetuse maksimaalse osakaaludeks: 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti; 3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse nõudeid taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded taotlejale. 29 Ettevõtete arenguprogramm on ellu kutsutud, et aidata tegutsevaid ettevõtjaid muuta oma tänast äritegevust keerukamaks, nutikamaks ja targemaks ning selle kaudu saavutada paremaid majandustulemusi. Ühelt poolt eeldab soovitud muutuste tegemine ettevõtjalt muu hulgas eelnevat kogemust ja edukust oma senise äriplaani ja selle tegevuste elluviimisel. Ettevõtja eeldusi ja võimekust oma senistes tegevustes edukas olla näitab tema võime oma tooteid ja teenuseid eksportida ja oma äri kasvatada. Teisalt eeldab ettevõttes muudatuste tegemine ressursse, näiteks piisavat hulka teadmiste ja oskustega töötajaid, kelle abil kavandatud muutusi teha. Tulenevalt eeltoodust on eelnõu sihtrühmaks Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga äriühing, kelle majandustegevus on kestnud vähemalt kaks aastat ja: 1) kes on teeninud ühes majandusaastas vähemalt 50 000 eurot ekspordi müügitulu või 2) kelle müügitulu on viimasel kahel majandusaastal kasvanud keskmiselt vähemalt 5% aastas. Ettevõtte arenguprogrammi 2023+ aasta 2020 majandustulemuste põhjal on 4712 ettevõtjat. Tabel 13. Ettevõtte arenguprogrammi 2023+ sihtrühma ettevõtjate regionaalne jaotus. Maakond Sihtrühma suurus (arv) Osakaal sihtrühmas (%) Harju maakond 2808 60% Hiiu maakond 27 1% Ida-Viru maakond 209 4% Jõgeva maakond 69 1% Järva maakond 83 2% Lääne maakond 49 1% Lääne-Viru maakond 156 3% Põlva maakond 47 1% Pärnu maakond 265 6% Rapla maakond 94 2% Saare maakond 91 2% Tartu maakond 541 11% Valga maakond 59 1% Viljandi maakond 114 2% Võru maakond 100 2% KOKKU 4712 100% Allikas: rakendusüksus Eelnõu §-s 15 on loetletud taotlusele esitatavad nõuded. Lõikes 1 on toodud nimekiri, milliseid dokumente, andmeid ja kinnitusi peab taotlus sisaldama. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormis. Samas eelnõu on osa ettevõtte arenguprogrammist ja toetuse taotlemisele eelneb rakendusüksuse ja ettevõtja tihe koostöö arenguplaani ettevalmistamisel ja koostamisel. Nimetatud koostöö tulemusel omab rakendusüksus toetuse taotlemise hetkeks juba nimetamisväärsel kogusel eelinformatsiooni ettevõtja tänaste tugevuste ja tulevikuplaanide kohta. Mistõttu puudub rakendusüksusel vajadus küsida tavapärases mahus informatsiooni. 30 Arenguplaani teostav ettevõtja viib arenguplaani tegevusi ellu etapiviisi. Lähtudes eelnõu § 5 lõikes 3 loetletud tingimustest, peab ettevõtja esitama rakendusüksusele heaks kiitmiseks arenguplaani, mille elluviidav etapp on kirjeldatud detailselt ja arenguplaani järgnevate etappide kohta on esitatud üksnes elluviidavad tegevused, nende ligikaudne eelarve, tähtaeg ja seos teiste arenguplaani tegevustega. Projekt on arenguplaani etapi see osa, millele saadakse antud toetusmeetmest toetust. Teisisõnu, need tegevused, mida viiakse ellu ühes arenguplaani etapis antud toetusmeetme toel, moodustavad ühe projekti. Tavapäraselt on ühe arenguplaani etapiga seotud üks projekt, mis koosneb erinevatest tegevustest. Ainult erandkorras ja kooskõlas arenguplaaniga võib taotleja ühes etapis esitada uue projekti taotluse enne eelneva projekti lõppemist. Lähtudes eelnevast peab ettevõtja enne ükskõik millisele arenguprogrammi etapile toetuse taotlemist esitama arenguplaani, mis sisaldab detailselt infot selle etappi kohta ja mille on rakendusüksus eelnevalt heaks kiitnud. Lõike 1 punkt 8 sätestab, et taotluses kirjeldatud projekt peab ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusel panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. Seletuskirja eelnõu §-i 4 tutvustav osa selgitab, mil moel ettevõtja arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesse hinnatakse. Lõike 1 punkti 19 kohaselt peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mis tähendab seda, et ettevõte peab kinnitama, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31), artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile11. Kinnituse andmisel vastavusele põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ tuleb lähtuda lõikes 2 määratust. Lihtsustamaks taotleja poolse dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõike 1 punktis 19 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta selgitava teabelehe. 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis esitatakse toetuse taotlemise tingimused. Eelnõu § 16 kohaselt toimub toetuse taotlemine jooksvalt. Vastavalt eelnõu lõikele 2 saab ettevõtja toetust taotleda arenguplaani eri etappide elluviimiseks. Ühes arenguplaani etapis võib ettevõtja ellu viia ettevõtte kõigi viie põhisuuna tegevusi. Igas arenguprogrammi etapis saab ettevõtja üldjuhul ellu viia ühe eelnõust rahastatava projekti. Näiteks, arenguplaani I etapis teeb ettevõtja arenguplaaniga arendatava uue toote turu-uuringu ja sõlmib tooteturustamiseks eelkokkulepped, alustab uue toote tootmisesse viimiseks vajalikku tootmisprotsesside uuendamist. Seega, ka arenguplaani projekt, mida eelnõuga rahastatakse, koosneb § 9 lõikes 2 loetletud eri tegevustest, mis toimuvad paralleelselt. Arenguplaan kui pikaajaline ja eri valdkondi haarav arendustegevuste 11 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 31 elluviimise tegevuskava peab olema paindliku ülesehitusega ja võimaldama ettevõtjal seda muuta. Lisaks arenguplaani paindlikule ülesehitusele on oluline, et arenguplaani elluviimine oleks sujuv, sealhulgas, et toetuse taotlemise ja kasutamisega ei kaasneks tahtmatuid pause, mis takistavad või lükkavad arenguplaani tegevusi edasi. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõuga tingimused, mille alusel saab ettevõtja arenguplaani järgmiseks etapiks toetust taotleda säilitades sealjuures võimaluse vajadusel arenguplaani muuta. Lühidalt kokkvõtteks, enne, kui hakata taotlema arenguplaani etapi mistahes järgmisele projektile toetust, peab rakendusüksus olema heaks kiitnud: a) arenguplaani eelmise etapi projekti tegevuste elluviimise kirjelduse, milles on näidatud tulemused, kuhu on projekti ja arenguplaani elluviimisega jõutud, ja b) arenguplaani etapi, mida hakatakse järgmisena ellu viima ja mis vastab § 5 lõikes 4 esitatud tingimustele. Kui arenguplaani eelmise etapi elluviimisel on mõni arendustegevus andnud plaanitust teise tulemuse, saab enne uue etapi algust arenguplaani ja tema tegevusi muuta ja täpsustada, esitades rakendusüksusele heakskiitmiseks arenguplaani, mis vastab § 5 lõikes 7 esitatud tingimustele. Lõikes 5 nähakse ette, et kõik toetuse taotlemisega seotud info, sealhulgas kuupäevad, millal hakatakse taotlusi vastu võtma, millal toetuste taotlemine peatatakse ja millal taotlemine lõpetatakse, on kättesaadavad rakendusüksuse veebilehel. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis sõnastatakse taotluse menetlemise üldpõhimõtted ja etapid, milleks on taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, projektide hindamine ja selleks hindamiskomisjoni moodustamine ning ekspertide kaasamine, taotluste rahuldamine, taotluste rahuldamata jätmine, taotluste osaline ja kõrvaltingimustega rahuldamine. Eelnõu §-s 17 sätestatakse menetlemise tähtajad. Taotluse menetlemise tähtaeg 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Lõike 3 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavus. Rakendusüksus hindab taotleja ja taotluse vastavust määruse nõuetele, kuid selle kohta eraldi haldusakti ei koostata. Kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele nõudele, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotlus või taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamise ja ekspertide hindamisprotsessi kaasamise põhimõtteid. Lõigete 1 ja 2 kohaselt moodustab rakendusüksus taotluste hindamiseks valikukomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusüksus kaasab taotluste hindamise läbiviimisse eksperte. 32 Valikukomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Lõikes 3 nähakse ette nõuded valikukomisjoni liikmetele ja ekspertidele. Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti või taotlejaga ei osale vastava projekti hindamisel. Lisaks ei osale projekti hindamisel valikukomisjoni liikmed ja eksperdid, kellel on projektis läbiviidava tegevusega seotud ärihuvid. Eelnõu §-s 20 on toodud taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika, mis lähtuvad perioodi 2021–2027 seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Määratud vastavus- ja hindamiskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse12 nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega:  võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat13;  võetakse arvesse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas Artiklis 9 toodud nõudeid ligipääsetavusele;  võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;  tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;  toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;  tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;  rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Tabel 14. Projektide valikukriteeriumid Osakaal Valikukriteeriumid koondhindest 1. projekti mõju valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi, meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse arenguplaani alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust arenguplaani 35% eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele, arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesesse, kas ja kuidas on projekt suunatud rakenduskava 2021–2027 meetme eesmärkide täitmisele. 2. projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti kooskõla arenguplaani etapiga ja panust selle elluviimisesse, projektis läbi 20% viidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust. 3. projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud 15% väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on realistlik. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 13 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF 33  4. taotleja suutlikkus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning 20% tehnoloogiaalased eeldused projekti kavandatud viisil elluviimiseks, taotleja võimekust kaasata projekti elluviimisesse erainvestorite investeeringuid. 5. arenguplaani panus ettevõtja kestlikkuse eesmärkide elluviimisesse ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 7 lõikes 8 toodud näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse , kas ettevõtja arenguplaan aitab ettevõtjal püstitada või edasi arendada 10% ettevõtte kestlikkuse eesmärke, kuidas ettevõtja arenguplaan aitab ettevõtjal kestlikkuse eesmärke ellu viia ja nendega seotud tegevusi ettevõtja tegevustesse rakendada ning kas ettevõtja arenguplaan ja selle projekt on kooskõlas ja panustab Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning aitab saavutada sellega seotud eesmärke. Projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele hindamine. Arenguplaani mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele hindamine on väljatöötatud kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse välja toodud põhimõtetega. Taotleja toob taotluses välja, millisesse strateegia „Eesti 2035” sihi saavutamisesse ja kuidas arenguplaan panustab. Taotluses esitatud info järgi hinnatakse arenguplaani mõju § 7 lõikes 3 nimetatud strateegia „Eesti 2035” iga sihi kohta eraldi. Arenguplaani tulemuste hindamisel hindab toetuse saaja arenguplaani panust nimetatud näitajate saavutamisesse lõpparuandes. Lõpparuandes analüüsib toetuse saaja, kas ja kuidas ellu viidud tegevused panustasid strateegia „Eesti 2035” sihi saavutamisesse. Regionaalarengu, kliima ja keskkonnahoiu ning võrdsete võimaluste valdkondadesse panustamist hinnatakse järgmiste mõõdikutega: 1. Regionaalne areng: 1.1. väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL 27 keskmisest. 2. Kliima ja keskkonnahoid: 2.1. ressursitootlikkus; 2.2. kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. 3. Võrdsed võimalused: 3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3.3. ligipääsetavuse näitaja. Arenguplaan võib panustada eeltoodud valdkondadesse otseselt või kaudselt. Kuna määrusega toetatakse nii ettevõtte enda toimimisprotsesse, sealhulgas personali ja ressursikasutusega seotud protsesse kui ka ettevõtte uusi tooteid ja teenuseid puudutavaid TA-tegevusi, siis ka kaudne panus võib olla väga oluline. Samas, kaudset panust ei pruugi olla võimalik mõõta numbriliste näitajatega või see võib ilmneda alles pärast projekti jätkutegevuste elluviimist. Samas, kui eeldust loovaid tegevusi ellu ei viidaks, jääksid ka jätkutegevused teostamata ja seeläbi ka positiivsed muutused toodud valdkondades saavutamata. 34 Hinnatakse ainult määruses sätestatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. Kui taotlus ei vasta kasvõi ühele nõudele, hindamist ei toimu ning rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotleja ja taotluse määruses sätestatud nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta tehtud otsus esitatakse haldusaktis, millega taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Lõikega 2 nähakse ette, et taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite alusel skaalal 0 kuni 4 punkti. Detailne hindamisprotsess reguleeritakse hindamismetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist kooskõlastab rakendusüksus hindamismetoodika rakendusasutusega ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel. Lisaks kooskõlastatakse hindamismetoodika nende rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt nende vastutusvaldkondadele. Hindamismetoodika avalikustamine aitab ettevõtjatel ette valmistada arenguplaani elluviimisega seotud projekte, sealhulgas planeerida ajaliselt tegevuskava ning ajastada muude arenguplaani elluviimiseks vajalike finantseerimise allikate kaasamist. Lisaks tagab hindamismetoodika avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele. Seetõttu on oluline, et hindamismetoodika oleks kättesaadav enne taotlusvooru avamist ja kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele sarnasel moel. Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord. Lõige 1 toob välja, et rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis on määruse § 20 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja mis ei ole määruse § 20 lõikes 1 toodud valikukriteeriumite lõikes hinnatud hindega alla 2,0. Lisaks sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muu hulgas toetuse saaja õigused ja kohustused, toetuse tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. Eelnõu §-s 22 on toodud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Vastavalt lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. Sätestatakse, millist teavet peab taotluse rahuldamata jätmise otsus sisaldama. Eelnõu §-s 23 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Lõike 1 kohaselt peab taotleja olema nõus rakendusüksuse poolt taotlusele tehtud muudatusettepanekutega, vastasel juhul teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Juhul kui rakendusüksus teeb taotluserahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, siis toetust makstakse pärast kõrvaltingimuse täitmist, saades selleks rakendusüksuselt kinnituse. 35 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Peatükkiga sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. Eelnõu §-s 24 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse suurendamine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et muudatus aitab kaasa projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamisele, ka tagasiulatuvalt. 7. peatükk Aruannete esitamine Peatükis kehtestatakse toetusega seotud aruannete esitamise tingimused. Eelnõu §-s 25 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõiked 1 ja 2 näevad ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksuse vormidel. Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande esitamise periood sätestatakse taotluste rahuldamise otsuses. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti kestvus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama ellu viidud tegevuste kirjeldust, võrrelduna projekti taotlusega, koos saavutatud tulemustega ning lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning kirjeldust ja hinnangut strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. Vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks võib rakendusüksus kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. Lõike 6 kohaselt rakendusüksus, kas kinnitab või lükkab vahe- või lõpparuande tagasi 30 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Lõige 7 näeb ette, et rakendusüksusel või rakendusasutusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Järelaruande eesmärk on korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja pikemajalist mõju. 36 Järelaruande vormi, küsimused valmistab ette rakendusüksus. Järelaruannetega kogutud teabe analüüsimise tulemusi kasutatakse uute toetusmeetmete väljatöötamisel. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 26 on toodud toetuse maksmise tingimused. Eelnõu sätestab, et toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõigete 1 ja 2 alusel. Toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Lisaks nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale, kes võib olla nii tarnija kui ka töövõtja. Sellisel juhul peab toetuse saaja olema sellist soovi avaldanud ja rakendusüksusel arve väljastajalt kinnitus, et ta on sellest teadlik ja nõustub sellise arveldamise viisiga. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda seejuures toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb seejuures nimetatud makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks. Lõikes 2 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ning menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti, uue toote või teenuse arendamiseks kasutatavate vahendite ja seadmete kasutuskulude, mille kasutusiga on pikem kui projekt, puhul või vahendite ja seadmete maksegraafiku alusel tasutava rentimise korral. Juhul kui projekti elluviimiseks vajalikke vahendite ja seadmete kasutusiga on pikem kui projekti kestus, siis nende kulu arvustatakse toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjades sätestatud amortisatsiooniarvestuse alusel. Riigiabi andmisel tuleb amortisatsioonikulude puhul lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast. Toetuse saaja esitab lõike 4 kohaselt maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis. Lähtudes rakendusüksuse kogemustest ja soovist vähendada aruannete koostamise ja kontrollimisega seotud halduskoormust ettevõtjale ja rakendusüksusele, seatakse kuludokumendi abikõlblike kulude summa alampiir. Sellest tulenevalt peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot. Valitud alampiir lähtub rakendusüksuse eelnevast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimise rahastamisel ja kuludokumentide menetlemisel. 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused Peatükis nähakse ette toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. 37 Eelnõu § 27 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõike 2 kohaselt peab VKEst toetuse saaja täiendavalt tagama, et materiaalse vara asendamisel enne kolme aasta möödumist arvates projekti lõppmakse tegemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub käesoleva sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood. Eelnõu §-s 28 loetletakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükk toob välja finantskorrektsioonide tegemise, toetuse tagastamise ja vaide menetluse läbiviimise tingimused. Eelnõu § 29 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule. Eelnõu § 30 sätestab vaide esitamine korra. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ) 4. Eelnõu mõjud Eelnõu eesmärk on aidata ettevõtjal strateegilise planeerimise toel välja töötada ja rakendada kõrgemat lisandväärtust loov ärimudel või -suund ja selle tulemusel saavutada paremaid majandustulemusi. Seega on eelnõul otsene mõju majandusele. Ettevõtja üleminek kõrgema lisandväärtusega ärimudelile toob tavapäraselt kaasa suurema müügikäibe ja ettevõtja töötajate palgakasvu. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid, millega omakorda kaasneb üldine heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtetele. 38 Uuele ja kõrgemat lisandväärtust loovale ärimudelile üleminek toob kaasa ka tehnoloogilise hüppe, millega kaasneb tavapäraselt ka otsene mõju keskkonnale: 1. arenguplaani toel arendatakse välja uued tooted ja teenused ‒ uue põlvkonna toodete ja teenuste keskkonna mõju on väiksem kui eelmise põlvkonna toodetel ja teenustel; kasutatakse materjalide korduvkasutuse ja ringmajanduse põhimõtteid; uue tooted ja teenused on ressursi, sealhulgas energiat, vett vähem tarbivad; 2. arenguplaani toel arendatakse välja ja võetakse kasutusele uued ja digiteeritud protsessid ‒ digiteeritud protsessid aitavad kaasa ressursi paremale kasutusele, sealhulgas vähendavad jääke, aitavad korraldada tarneid ja ettevõttesiseseid tegevusi ressurssi säästval moel, võimaldavad kasutusele võtta ettevõtte kestlike toimemudeleid. 3. arenguprogrammi toel soetatakse uue toote või teenuse pakkumiseks uued ja keskkonda säästvamad masinad ja seadmed. Eeltoodust lähtudes on ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel otsene mõju looduskeskkonnale. 5. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks TAIE juhtkomisjonile. Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Teised ministeeriumid ja eelpool nimetatud komisjonid kooskõlasid eelnõu vaikimisi. Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. Lisa 4. Riskihindamise tabel. Lisa 5. Märkustega arvestamise tabel. 39  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… eelnõu „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ seletuskirja Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Uuringud14 kinnitavad, et sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted, kes lähtuvad organisatsiooni juhtimises muu hulgas mitmekesisuse, võrdse kohtlemise ja kaasatuse põhimõttest on äriliselt edukamad kui homogeensed, leiavad probleemidele loovamad ja innovaatilisemad lahendused ja on konkurentsivõimelisemad. Ettevõtjad panustavad võrdsete võimaluste edendamisse organisatsiooni juhtimises ja töökeskkonnas vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamisega väärtustades mitmekesisust, tagades võrdse kohtlemise ja kaasatuse ning edendades töö- ja pereelu ühitamist. Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Eelnõu toetab ühiskonna kõikidesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, sealhulgas võimalusi nii tööandaja kui töövõtjana tegeleda huvipakkuvate tööülesannetega ja saada selle eest väärilist tasu. Arenguprogrammi ja selle toetusmeetme tulemusena töötab ettevõtja välja ja rakendab tööle uue ärimudeli või -suuna. Selle tulemusena Eesti majandus on paraneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ja kasvab uuendusmeelne ja ettevõtja lisandväärtus ja müügitulu. Ettevõtte töötajatele võimaldab teaduspõhine kõrge lisandväärtusega ärimudeleile üleminek tegeleda eneseteostust pakkuvate tööülesannetega. Selle eelduseks on täiend- ja ümberõpe. Ettevõtte töötajate täiend- ja ümberõpe, mis toetab ettevõtte üleminekut kõrgema lisandväärtusega ärimudelile, on toetusmeetmes toetatav tegevus. Meetme tasemel tagatakse läbi teavitustöö kõikide huvigruppide ning kõikide taotlejate võrdne kohtlemine. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kelle arenguplaan ja selle elluviimist rahastav projekt panustab „Eesti 2035“ sihi saavutamisel võrdsete võimaluste põhimõtete rakendamisesse, kuidas ettevõtte töökeskkonnas ja juhtimises rakendatakse vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, sealhulgas võetakse arvesse ja rakendatakse mitmekesisust, võrdset kohtlemist ja kaasatust. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. 14 https://www.bcg.com/publications/2018/how-diverse-leadership-teams-boost-innovation; https://www.deloitte.com/content/dam/Deloitte/au/Documents/human-capital/deloitte-au-hc-diversity-inclusion-soup- 0513.pdf; https://www.gartner.com/smarterwithgartner/diversity-and-inclusion-build-high-performance-teams 40 Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Eelnõu panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et kõikidest Eesti ettevõtetest on naiste loodud ja juhitud vähesed ettevõtted. Naiste ja naisettevõtjate osatähtsus võrreldes meestega on madalam nendes valdkondades, mis tegelevad tehnoloogiate arendamise ja rakendamisega ja mis nõuavad insenertehnilist haridust ja tippjuhi töökogemust Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged, mis takistavad neid iseseisvalt ambitsioonikate ja suuri investeeringuid nõudvate äriliste muutuste tegemist. Ettevõtja arenguprogramm ja selle toel valmiv arenguplaan on kõikides oma etappides rakendusüksuse poolt toetatud. Rakendusüksuse kliendihaldur toetab ja suunab ettevõtjaid, sh naisettevõtjaid oma arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel, leides ja pakkudes just ettevõtja vajadusest ja võimekusest lähtuvaid tööriistu. Ettevõtte arenguprogramm ja selle toetus on suunatud kõikidele Eesti äriregistris registreeritud ettevõtjatele, kes soovivad arendada uusi tooteid või teenuseid, aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks piisavat kapitali. Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi ettevõtjakesksest ülesehitusest, võib ta sobida ka naisettevõtjatele, kellel on küll ambitsioon ja tahe tulevikkus kasvada, aga kellel puuduvad riskijulgus ja teadmine, kuidas uut ärimudelit välja töötada ja rakendada. Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel puudub otsene mõju soolise võrdõiguslikkuse väljakutse ‒ Eestis on vähe naiste loodud ettevõtteid lahendamisele, kuna toetuse sihtrühm on tegutsevad ettevõtjad. Toetusmeetmega ei toetata uute ettevõtete loomist. Samas võib meetmele olla otsene mõju teise soolise võrdõiguslikku väljakutse ‒ Eestis on vähe naisjuhte lahendamisele. Toetusmeetmega toetatakse arenguplaani väljatöötamise, läbiviimise ja tulemuste rakendamisega seotud juhtide palkamist, sealhulgas naisjuhtide palkamist. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse tagamisse. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus 41 Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel võib ligipääsetavusele olla mõju: 1. uue ärisuuna või -mudeli alusel välja töötavate toodete ja teenuste kaudu; 2. arenguprogrammis osaleva ettevõttesiseste protsesside ümberkorraldamise kaudu, mis võimaldab ettevõtjal palgata erivajadustega töötajaid. Ettevõtja protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab ettevõtjalt teist liiki töökohtade loomist, näiteks kaovad ära füüsilist tööd nõudvad ametid ja asenduvad töökohtadega, mida võivad täita ka puudega, näiteks piiratud liikumisvõimega inimesed; 3. arenguprogrammis osaleva ettevõtja müügi- ja turundustegevuse arendamine ja läbiviimise kaudu, sealhulgas välismessidel ja/või näitustel osalemise ning tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamise kaudu. Kuna ettevõtte arenguprogramm on individuaalne instrument ettevõtja konkurentsivõime kasvatamiseks, siis toetusmeetme tasemel ei ole võimalik seda teemat analüüsida ega võimalikke lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja poolt taotluses. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt panustab ligipääsetavuse tagamisse. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Toetav mõju – ettevõtja arenguprogrammi kutsumisel ja arenguplaani ettevalmistamisel ja toetusmeetmest tegevuste elluviimisel pööratakse tähelepane piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisele. Ettevõtte arenguprogramm on suunatud tegutsevale ettevõtjale, kes on ambitsioonikas ja soovib hüppeliselt kasvada. Ettevõtte arenguprogrammi 2015–2022 regionaalne jaotust näeb seletuskirja tabelis 3 ,,Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osalenud ettevõtete regionaalne paiknemine“. Analüüsides eelmise perioodi tulemusi toome esile, et üksnes Viljandi maakonna ettevõtete osakaal ületab esialgu prognoositud tulemust (peamiselt ettevõtja paiknemise aadressi andmete põhjal äriregistri järgi). Kaheksast Viljandimaal regitreeritud ettevõttest on kuus oma arenguplaani ellu viinud väljaspool Viljandimaad. Võttes aluseks eelmise struktuuritoetuste perioodi kogemused, otsustati uue perioodi väljatöötamisel ettevõtte arenguprogrammi rakendamine jaotada kaheks: 42  1. Ettevõtte arenguprogramm – ambitsioonikatele ettevõtetele, kellel on ressursse ja soovi kasvada hüppeliselt rohkem kui sama valdkonna teised ettevõtted. Ettevõtte arenguprogramm on üle-eestiline meede. 2. Väikse ja keskmise suurusega arenguprogrammi toetusmeede – meetmest toetakse üksnes piirkondlikke ettevõtteid, mis asuvad väljaspool Harjumaad (sh Tallinn) ning Tartu linna. Piirkondlike kasvuambitsioonidega ettevõtjate peamised takistused võrreldes Tallinna, Harjumaa ja Tartu ning Tartumaaga on: 1. kehvem ligipääs investeeringuteks vajalikule kapitalile; 2. oskustööjõu puudus; 3. mittepiisavad liikumisvõimalused ja transpordiühendused teiste Eesti piirkondade töötajate piirkondlikku ettevõttesse tööle asumiseks; 4. kehvem ligipääs kiirele internetile, mis ei võimalda teha investeeringuid kõrget lisandväärust loovatesse tootmisseadmetesse ja -protsessidesse; 5. kohalike kogukondade vastuseis ettevõtete, eriti uute tootmiseettevõtete rajamisele ja olemasolevate laienemisele15, välja arvatud Ida-Virumaa; 6. kohalike omavalitsuste võimekus ettevõtja investeeringuteks vajalike menetluste läbiviimisel. Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede panustab teataval määral esimesse ja teisse punkti, kuna toetusmeetme abil saab ettevõtja ellu viia oma arenguplaani teatud tegevusi, vajadusel kaasates selleks arendustöötajaid ja juhte. Punktides 3‒6 on esitatud peamised takistused ei ole lahendatavad ettevõtte arenguprogrammi toel. Samas võib nendel takistustel olla piirkondliku ettevõtja investeeringute tegemisel kaalukas mõju, mille tõttu ta jätab piirkondlik ettevõtja investeeringud tegemata ning ei soovi ta seega liituda ka ettevõtte arenguprogrammiga. Esimesed neli takistust on ka regionaalse arengu tegevuskavas toodud juurprobleemid. Ettevõtjate piirkondlikud investeeringud ja piirkondlikke ettevõtjate kasvamine vajavad komplekslahendusi, rakendades selleks strateegiliselt läbi mõeldult erinevaid tegevusi. Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmest saab toetust taotleda juhul, kui ettevõtjal on ambitsioon muuta oma senist ärimudelit või välja töötada uus ärisuund ja ta on selle eesmärgiga koostanud arenguplaani. Teisisõnu peab regionaalsel ettevõtja olema võimalus oma või mõnes muus Eesti piirkonnas kasvada. See omakorda nõuab läbimõeldud piirkondlikku ettevõtluspoliitikat, mida veavad eest maakondlikud arenduskeskused ja teised arendusorganisatsioonid. Piirkondlike ettevõtete kaasamiseks ettevõtte arenguprogrammi lepitakse kokku, millist sisulist tuge, tutvustusüritused, materjalid 15 https://arileht.delfi.ee/artikkel/93298465/vineeritehase-laienemine-arritab-otepaa-elanikke-meil-on-siin- ikkagi-otepaa-mitte-kehra 43 vajavad piirkondlikud arenduskeskused ettevõtte arenguprogrammi oma piirkonnas tutvustamiseks ja kuidas piirkondlikud ettevõtted liiguvad rakendusüksuse kliendihalduri portfelli. Lähtudes eeltoodud takistustest ja nende koosmõjust langetab ettevõtja valiku, kus piirkonnas areneda ja kasvada. Ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetme regionaalseid erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste analüüs: 1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – Rakendusüksus ja koostöös teiste osapooltega, sh maakondlikud arenduskeskused, erialaliidud ja ettevõtluse katusorganisatsioonid, teevad fookusseeritult informatsioonijagamist ja nõustamist väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondadesse ehk väljapool Harju ja Tartu maakonda. 2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – Ettevõtte arenguprogrammi II etapis, kus ettevõtja valmistab ette arenguplaani, saab ettevõtja kliendihalduri suunaval toel kasutada erinevaid rakendusüksuse ja teisi riiklike toetusmeetmeid. 3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – Ettevõtte arenguprogrammi läbimise üheks eelduseks on juba tegutseva ettevõtja ambitsioon ehk tahe ja valmisolek kasvada ning teha oma majandustulemustes hüppeline kasv. Tegutseva ettevõtja ärimudeli muutus eeldab ühelt poolt lisaks ettevõtja võimekust paralleelselt arendustegevusega jätkata igapäeva tegevust. Teisalt peab ettevõtjal olema võimekus, sh piisavad ressursid, teadmised, oskuksed, kogemused, et muutus läbi viia. Sellest lähtudes on arenguprogrammi ettevõtetele seatud järgmised tingimused:  vähemalt 8 töötjat;  tegutsenud vähemalt 2 aastat;  ekspordimüügi tulu aastas vähemalt 50 000 eurot või viimase 2 majandusaasta müügitulu kasvu vähemalt 5%. Kuna eelmainitud tingimuste täitmine ei ole seotud sellega, kas ettevõte on piirkondlik ja tegutseb ühes kindlas piirkonnas, on arenguprogramm ehitatud üles universaalsena. Kõikidel eeltingimusi täitnud ettevõtjatel on võrdsed võimalused arenguprogrammi kanditeerida. 4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem, mida meede lahendab – ettevõtja ärimudeli muutus ja selle kaasnev hüppeline majandustulemuste kasv, on üle-eestiline igas piirkonnas sama. Seega ei ole õigustatud piirkondlik kavandamine. 5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on üle-eestiline. Eesti ettevõtted ei tegele strateegilise planeerimisega piisaval määral ega võta ette suuremahulisi arendustegevusi. 6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – Ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetmega ei toetata investeeringuid ega eriprojekte. 7. Toetusskeemi katsetamine teatud piirkonnas – 44 Ettevõtte arenguprogramm loodi 2015. a. Uuel SFi rahastusperioodil ei tehta ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetmesse põhimõttelisi muudatusi, seega ei ole toetusskeemi vaja katsetada. 8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärade seadmisel lähtuti riigiabi reeglitest. Kuna ettevõtte arenguprogrammis toetatakse 16 tegevust, millele rakendatakse 7 riigiabi liiki, on halduskoormuse vähendamiseks valitud abimääraks kõikide tegevuste ühtne kõrgeim määr, milleks on: väikeettevõtetel –45%, keskmise suurusega ettevõtetel –35%, suurettevõtetel –25%. Kui ei ole tegemist regionaalabiga, siis riigiabiga lubatust kõrgemaid toetusmäärasid ühelegi piirkonnale rakendada ei saa. Samas on arenguprogrammi eesmärgid krõbedad. Kusjuures ettevõtja peab liitkasvus arvestatuna oma valdkonnast märkimisväärselt rohkem. Vastu nii kõrgeid eesmärke pole kindlale piirkonnale õigustatud madalama toetusmäära seadmine. 9. Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – Taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja varasem kogemus on näidanud, et planeeritud eelarve on piisav, et taotlusvooru suurema osa struktuurivahendite perioodist avatuna hoida. Kuna toetust ei anta pingerea alusel, vaid neile, kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata. Küll on aga oluline toetuse andmisel seirata toetuse piirkondlikku jagunemist ning rakendusüksuse ja tema koostööpartnerite fokusseeritud tegevus piirkondlike ettevõtete ja üle-eestiliste ettevõtete, kellel on oluline piirkondlik mõju, leidmiseks ja programmiga liitmiseks. 10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – Ettevõtte arenguprogrammi toetust saab taotleda alles peale seda kui kasvuambitsiooniga ettevõtja on ettevõtte arenguprogrammi kahes esimeses etapis arenguplaani välja töötanud ja rakendusüksus selle heaks kiitnud. Kuna arenguplaani tegevusi, sh. eelnõuga rahastatavaid tegevusi saab ettevõtja muuta, siis piirkondlikel boonuspunktidel puudub eelistusi loov mõju. 11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – Ettevõtte arenguprogramm on tulemuspõhine toetusinstrument, kus arenguplaani heakskiitmisel fikseeritakse ettevõtja lisandväärtuse ja müügitulu kasvumäär. Samas saab ettevõtja kokku lepitud tulemuse saavutamiseks ise valida sobivad tegevused ning ka selle, milliseid tegevusi ta viib ellu ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmega, millistele kasutab teisi riiklike või eraturu vahendeid. Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi loogikast ei saa toetusmeetmes teha tegevuste põhiseid erisusi. Kokkuvõtteks: meetmes puuduvad tingimused, mis takistaksid vähemarenenud piirkondade ettevõtetel ettevõtte arenguprogrammiga liitumast ja selle kaudu antud toetust taotlemast. Samas on oluline, et Eestis oleks läbimõeldud regionaalne ettevõtluspoliitika, mis hõlmaks erinevaid üksteist toetavaid tegevusi, sealhulgas kohalik huvi ja initsiatiiv kohalikke ettevõtjate ja uute investeeringute toetamiseks. 45 Ettevõtte arenguprogrammiga liitumine ja ettevõtte arenguprogrammi tingimused täitnud ettevõtjatele on toetuse taotlemine on pidevalt avatud ning toetust antakse rakendusüksuse poolt heaks kiidetud arenguplaani projektidele mitte pingerea vaid lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel, siis tõenäoliselt ei ole enamikel sekkumisvõimalustel ette näha otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. Küll aga omab selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele kasvuambitsioonidega ettevõtjate täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondades, kaasates selleks läbi mõeldud maakondlikud arenduskeskused ja teised maakondlikud arendusorganisatsioonid. Selle eelduseks on rakendusüksuse ja maakondlike arendusorganisatsioonide tööjaotuse kokku leppimine. Lisaks peab rakendusüksus läbi koolituse ja nõustamistegevuse toetama maakondlike arendusorganisatsioone nende rolli täitmisel. Selleks on plaanitud järgmised tegevused: - Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi. - Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, et tagada parem regionaalne kaetus ning informeeritus ja ligipääsetavus teenustele igas maakonnas. Vajaduse korral nõustatakse maakondlikke arenduskeskusi toetuste osas eraldi. - Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. - Rakendusüksus või -asutus tutvustab meedet Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade. - Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Lisaks hinnatakse arenguplaani ja selle panust toetuse taotlemisel eraldiseisva hindamiskriteeriumiga. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt panustab regionaalne tasakaalustatuse tagamisse. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. Kaks aastat pärast arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid, näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht, regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid, näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja 46 teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse rakenduskava vahehindamise ning „Eesti 2035“ sihtidesse panustamise hindamiste tulemusi. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest. Keskkond/Kliima Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist. Lisaks toetatakse lahendusi, mis aitavad energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine. Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi- ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka 47 keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas valdkonnas“ üldine eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum. Selles fookusvaldkonnas toetatakse muu hulgas projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Lisaks on ettevõtte arenguprogrammi ja selle toetusmeetme üks alaeesmärke aidata ettevõtjal oma ambitsioonika arenguplaani elluviimise kaasabil rakendada senisest kõrgemat lisandväärtust loovat ning keskkonna- ja kliimaeesmärke arvestavat ärimudelit. Nimetatud alameesmärk on seotud eraldiseisva hindamiskriteeriumiga, kus hinnatakse arenguplaani panust ettevõtja kestlikkuse eesmärkide saavutamisesse. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: 1) ressursitootlikkus; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides. 48  Majandus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ seletuskirja lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt (DNSH) analüüs Rakenduskava DNSH analüüsi (lk 15–16)3 järeldus oli, et meetmel 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on lisaks esitatud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib teatud määral tuua kaasa kasvuhoonegaaside heite tõusu, mis tuleneb kohapeal uute toodete tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas, nagu lisas 1 on esitatud, toetab enamik nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi selliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on vähendada majandustegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heidet. Kliimamuutustega × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute kohanemine toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamine, uute protsesside arendamine ja kasutuselevõtt aitab arvestada kliimamuutustega kaasnevate muutustega juba arendustöö käigus, arendades välja ja võttes kasutusele juba sellised tooted, teenused, tehnoloogiad ja protsessid, mis on arendatud kliimamuutusi arvestavateks. Lisaks on ettevõtte arenguprogrammi üks alaeesmärk aidata ettevõtjatel välja töötada ja tööle rakendada lisandväärtust loov ja keskkonna eesmärke arvetav ärimudel. Kliimamuutused ja nendest lähtuvad muutused mõjutavad nii ettevõtete kui ka nende valdkondade toimimis- ja tegevusmudeleid. Vee- ja mereressursside × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute säästev kasutamine ja teenuste ja toodete arendamine lähtub kaitse ressursisäästlikkusest. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades on samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse 49  tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele. Ringmajandus, sh × Meetmel on otsene positiivne mõju jäätmetekke vältimine ja ringmajandusele ning jäätmetekke kaitse vältimisele ja kaitsele. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna ressursside väärindamise üheks alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Reostuse vältimine ja × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute kontroll (õhk, vesi ja toodete ja teenuste arendamine aitab maapind) vähendada reostuse võimalusi, samuti on fookusvaldkondade teekaartide koostamisel välja toodud ühe fookusteemana tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse õhu, vee ja maapinna seiramiseks. Bioloogilise × Otsene negatiivne mõju puudub. Nutika mitmekesisuse ja spetsialiseerumise fookusvaldkondade ökosüsteemide kaitse ning eesmärkide ja toetavate tegevuste valimisel taastamine lähtud on põhimõtetest, et loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused peavad toetama bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteemi kaitset ja taastamist. Kokkuvõtteks, DNSH on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames tehtud analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta, et meede põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused pigem arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Selle tõttu puudub vajadus kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid. 50  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… eelnõu „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ seletuskirja Lisa 5 KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud /mittearvestatud põhjendus 1. Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et Kultuuriministeerium Mittearvestatud. vähese tähtsusega abi puhul Määrusele kohalduvad kõik võetakse toetuse andmisel grupierandi määruse arvesse VTA määruse artiklis 5 tingimused, sealhulgas sätestatud eesmärkideks antava nimetud tingimus. Sellest vähese tähtsusega abi tulenevalt puudub vajadus kumuleerimisreegleid. Juhime soovitud tingimust määruse tähelepanu, et kuna eelnõu alusel tasandil uuesti reguleerida. antakse ka grupierandiga hõlmatud riigiabi, tuleb sellise abi andmisel võtta arvesse grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. Palume eelnõu täiendada. 2. Eelnõu §-s 4 tuuakse terminid, Kultuuriministeerium Arvestatud. mida eelnõus kasutatakse. Juhime tähelepanu, et ka § 5 lõigetes 1 ja 4 ning § 7 lõikes 1 on toodud terminid. Palume need tõsta ühte paragrahvi. 3. Eelnõu § 5 lõige 3 ei ole Kultuuriministeerium Arvestatud. Seletuskirja on kooskõlas sama paragrahvi täiendatud. lõigetega 1 ja 2 ning vajab ka keelelist korrigeerimist. Ei ole üheselt selge, et arenguprogramm jaguneb etappideks ning arenguplaan arendustegevuste etappideks. Eelnõu sõnastuse kohaselt on raske eristada, mille etappidest jutt käib. Lõike 9 puhul teeme ettepaneku seletuskirjas täpsustada, et arenguplaani heakskiitmisega ei kaasne RÜ-le siduvat kohustust selle elluviimist rahastada. 51 4. Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 1 puhul Kultuuriministeerium Selgitame. Määrus on välja teeme ettepaneku, et lisaks töötatud ja aitab ellu viia keskkonna- ja kliimaeesmärke ettevõtja strateegilisi arvestava ärimudeli muutusi kolmikpöörde abil. rakendamisele peaksid Horisontaalsed teemad on ärimudelid arvestama kõiki käsitletud ja saavad horisontaalseid teemasid eelistuse projektide hindamisel. 5. Eelnõu § 9 lõiget 4 tuleks Kultuuriministeerium Selgitame. täiendada selliselt, et ka Määrusega antakse riigiabi eksperimentaalarendus oleks üldise grupierandi määruse toetatav, ja lõiget 5 selliselt, et alusel. Üldise grupierandi toetatakse ka Eestis toimuvate, määruse eestikeelses tõlkes rahvusvahelisele turundusele ja on eksperimentaalarenduse ekspordile suunatud turundus- ja mõiste (experimental kontaktürituste korraldamist. development) tõlgitud Eksperimentaalarenduse olemus tootearenduseks. Jälgides on avatud näiteks Eesti üldise grupierandi määrust Teadusagentuuri veebilehel 1 . kasutame tootearenduse mõistet. 6. Eelnõu § 11 tuleks täiendada Kultuuriministeerium Vaata eelmist punkti. vastavalt punktis 5 tehtud ettepanekule 7. Eelnõu § 1 lg 1: mitteametlikus Rahandusministeerium Arvestatud. kooskõlastusringis esitatud versiooniga võrreldes on eemaldatud erieesmärgi number, lõikesse tuleb tagasi lisada erieesmärgi number (a)(i). 8. Majandus- ja Rahandusministeerium Selgitame. Arvestatud kommunikatsiooniministeeriumi osaliselt. soov oli 2023. aasta alguses Ettevõtte arenguprogramm laekunud pöördumise alusel on eraldiseisev bränd, mis kasutada läbivalt mõistet on Eestis nii ettevõtjate kui „ettevõtja“ (enterprise ka teenusepakkujate seas eestikeelse vastena) nii tuntud. Ettevõtte meetmete nimekirjas kui ka arenguprogramm on toetuse andmise tingimustes. ettevõtja strateegilise Eelnõu § 1 lõikes 1 on kasutatud muudatuse läbiviimise neli korda mõistet „ettevõte“ ja instrument, mis hõlmab üks kord „ettevõtja“. peale toetusmeetme ka teisi, Seletuskirjas on samale eelnõu sh eraturu vahenditest punktile viidates kasutusel kolm toetatud tegevusi. Sellest korda „ettevõte“ ja kaks korda lähtudes kasutame ettevõtte „ettevõtja“. Mõistete kasutus arenguprogrammi terminit tuleb läbivalt ühtlustada. ettevõtte arenguprogrammi mõistes ka selles määruses. Samas muudel juhtudel lähtume määruses kokku 52  lepitud mõistest „ettevõtja“ (enterprise eestikeelse vastena). 9. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole Rahandusministeerium Arvestatud. kirjas, et tegemist on Euroopa Regionaalarengu Fondist makstava toetusega. Vastav viide tuleb lisada. Samuti ei ole eelnõus ega seletuskirjas välja toodud, kui suur on alategevuse või käesoleva TATi maht. Seletuskirjas lk 2 on lause: „Meetme Euroopa Liidu toetuse eelarve on 27 968 000 eurot.“, aga see ei ole korrektne meetme 21.1.1.1 maht. Termin „meede“ on õigesti viidatud § 1 lg 1. Kui siin on mõeldud viidata sekkumise alategevuse mahule, siis tuleks seda ka selgelt sõnastada. Puudu on ka viide alategevuses ette nähtud omafinantseeringule (vähemalt 41 952 000 eurot). Eelarvele võib viidata näiteks järgmiselt: „Alategevuse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse eelarve on 27 968 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering kokku vähemalt 41 952 000 euro ulatuses.“ 10. Palume uuendada eelnõu Rahandusministeerium Arvestatud. seletuskirja tabelis 1 toodud mõõdikute viimased teadaolevad andmed. 11. Eelnõu § 7 lg 1 kohaselt tuleb Rahandusministeerium Arvestatud. väljundnäitajas „Toetatavad ettevõtjad“ pidada arvestust mikro-, väikese, keskmise suurusega ja suurettevõtjate kaupa. Jääb selgusetuks, miks ettevõtjate suuruse alusel liigitamisel on loetelust välja jäetud suurettevõtjad, kuigi ka suurettevõtjad võivad määruse alusel toetust taotleda ja seega ka nemad panustavad toetatavate 53  ettevõtjate näitaja sihttaseme saavutamisse. 12. Eelnõu seletuskirja tabelis 11 on Rahandusministeerium Arvestatud. samuti puudu viide suurettevõtjate andmete üle eraldi arvestuse pidamise kohta. 13. Eelnõu seletuskirja tabelis 12 on Rahandusministeerium Arvestatud. tulemusnäitaja „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetus“ andmeallikana eksitav viide Eurostatile. Samuti ei ole näitaja mõõtmissagedus korrektne. Juhime tähelepanu, et tegemist on ERF/ÜF fondimääruse Lisas 1 sätestatud näitajaga RCR02, mille metoodika on Euroopa Komisjoni poolt ära kirjeldatud ning toodud ka perioodi 2021- 2027 näitajate metoodikas. Andmeallikas ja mõõtmissageduse andmed tuleb tabelis korrigeerida näitaja metoodikale vastavaks. 14. Eelnõu § 13 lg 4 punkti 3 Rahandusministeerium Selgitame. kohaselt on toetuse maksimaalne Vastavalt määruse § 3 lõike osakaal suurettevõtja kohta 25%, 2 punktile 2 saab ettevõtja kuid üldise grupierandi määruse protsessi- ja art 29 alusel saab suurettevõtjale organisatsiooni- anda toetust vaid 15%. Seega innovatsiooni tegevusteks, tuleks lause lõppu lisada kas riigiabi grupierandi tingimus nt järgmises sõnastuses määruse artikli 29 „välja arvatud, kui toetust tähenduses või vähese antakse üldise grupierandi tähtsusega abi. Kuna määruse artikkel 29 alusel, siis suurettevõtjate, nii kuidas on toetuse maksimaalne osakaal märkuses viidatakse, abikõlblikest kuludest 15%“. maksimaalne toetusmäär üldse grupierandi artikli 29 määrus alusel on 15%, siis suurettevõtete puhul rahastatakse vastavaid tegevusi vähese tähtsusega abina. Lisaks sätestab määruse § 13 lõige 2, et paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 ja lõike 5 punktis 3 nimetatud 54  tegevuse toetuse maksimaalne summa ühe suurettevõtja kohta on 200 000 eurot, mis on kehtiv vähese tähtsusega abi ülemäär. 15. Eelnõus ei ole sätestatud toetuse Rahandusministeerium Mittearvestatud. saaja kohustust järgida Määruse § 1 lg 5 kohaselt ühendmääruse §-i 11. rakendatakse toetuse saaja Ühendmääruse § 11 lg 3 kohaselt kohustuste osas juhul, kui toetuse saaja ei pea ühendmäärust, sealhulgas järgima riigihangete seadust ja selles sätestatud kõiki asja, teenuse või ehitustöö toetuse saaja kohustusi. (edaspidi ost) abikõlblik MKM on toetuse andmise maksumus ilma käibemaksuta tingimuste määruste on võrdne 20 000 euroga või koostamisel lähtunud sellest suurem, peab ta ostu sellest, et viidata maksumuse väljaselgitamiseks ühendmäärusele ühes korraldama ostumenetluse sättes, vältimaks korduvat lähtuvalt lõigetest 4–7 ning viitamist. Selline toimimine toetuse andmise tingimustes võimaldab hoida määruse sätestatud nõuetest. Eelnõu teksti lühema ja lihtsamini kohaselt on toetuse maksimaalne loetava. suurus 200 000 ja 500 000 eurot. Sellest järeldame, et toetuse arvelt üle 20 000-euroste ostude tegemine on tõenäoline. Kui see siiski nii ei ole, tuleb selgitada seletuskirjas, miks ei ole ostumenetluse läbiviimine antud meetme puhul vajalik. Vastupidisel juhul tuleb lisada eelnõu §-i 27 toetuse saaja kohustus täita ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõudeid. 16. Eelnõu § 20 lg 1: mitteametliku Rahandusministeerium Arvestatud. kooskõlastusringiga võrreldes on eemaldatud viide ühendmääruse §-le 7, viide tuleb tagasi lisada: „Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §- ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised:“. 17. Eelnõu § 3 lg 3 p. 4) üldise Riigi Tugiteenuste Arvestatud. grupierandi määruse alusel abi Keskus 55  taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2– 6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. Põhjendus: Alates 1. juulist 2023 lisandus ÜGEM art 1 lõikesse veel üks välistus, millisel juhul ÜGEMi ei kohaldata. 18. Art 29 kohaselt võib Riigi Tugiteenuste Selgitame. suurettevõtjatele anda toetust Keskus Vaata punkti 14. kuni 15%, kuid eelnõu § 13 lg 4 p. 3 kohaselt võib suurettevõtja saada toetust kuni 25%. Palun viia eelnõu kooskõlla ÜGEM art 29 nõuetega või sätestada üheselt, et protsessiinnovatsiooniks antakse suurettevõtjatele ainult VTA-d. 19. § 27 lg 2 - palun lõike sõnastust Riigi Tugiteenuste Arvestatud. korrigeerida. Kestuse nõude Keskus periood algab projektile lõppmakse tegemisest, mitte abikõlblikkuse perioodi lõpust. Samuti on toetuse saaja lisaks vara säilitamisele kohustatud seda määratud aja jooksul sihtotstarbeliselt kasutama. 20. § 28 lg 2 p 2 võib välja jätta – Riigi Tugiteenuste Arvestatud. neid andmeid ei avalda Keskus Rakendusüksus RTK veebilehel, vaid need tehakse veebilehel kättesaadavaks SFOS-ist. Seoses sellega korrigeerida ka punkti 3 sõnastust ja kui on soov avaldamisele kuuluvatele andmetele viidata, siis ÜSM art 49 lg 3. 21. § 28 lg 2 p 5 – võrreldes eelmise Riigi Tugiteenuste Arvestatud. eelnõu versiooniga on kaduma Keskus läinud otsuste edastamise viis. Juba eelmises ringis tegin ettepaneku viidata olemasolevale praktikale, et äriühingutele saadetakse otsused 56  elektrooniliselt äriregistris avaldatud e-posti aadressile. Kõigile arusaadav, eriti taotlejatele ja toetuse saajatele. 22. Seletuskirja lk 30 eelviimane Riigi Tugiteenuste Arvestatud. lõik: palun välja jätta nõue, et Keskus ettevõte peab dokumenteeritult tõestama, et kavandatav investeering ei tekita olulist kahju. Eelnõu § 15 lg 1 p 19 järgi peab taotleja andma ainult kinnituse selles osas, seega praegune sõnastus tekitab segadust. 23. Palun viia sisse parandus Riigi Tugiteenuste Arvestatud. seletuskirjas Lk 50, kus on Keskus toodud, et kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Rakenduskava koostamise käigus analüüsiti vaid DNSH põhimõttele vastavust, mitte kliimakindlust. 24. Palun lisada projektidele, mis Riigi Tugiteenuste Arvestatud. annavad ainult vähese Keskus Täiendame §-i 11 lõikega, tähtsusega abi, ühtse määra mis sätestab, kui kogu alusel kaudsete kulude projektile eraldatav toetus arvestamise. on vähese tähtsusega abi, on abikõlblik kaudne kulu seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 57  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Ettevõtte arenguprogrammi toetus etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 6 väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk  Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Toetust antakse arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele, milles hindame korruptsiooni ja huvide konflikti tekkimist madalaks. Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole korruptsioon asjakohane (oleks sel juhul, 1 kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub ametiisikute tegevusega). Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse nõuded on täidetud. Määruse § 3 lg 1 tuvastatud, et tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Lisaks on sätestatud 1 määruse § 2 muid üldise grupierandiabi ja VTA-ga seotud tingimusi, sh asjakohased selgitused seletuskirjas. Määruse § 15 lg 1 punkt 15 kohaselt esitab taotleja teabe juhul, kui taotleja on projektile või projekti osadele taotlenud toetust samal ajal 1 teistest meetmetest. Toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke läbiviimise kohustus, küll peavad järgima ühendmääruse § 11 lg 3 2 sätestatud nõudeid. Määruse § 10 lg 2 kohaselt ei toetata tegevusi, mis tekitaks olulist kahju keskkonnale, lisaks selgitus seletuskirjas ja lisas 2. Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 15 lg 1 punkt 19 , mille 1 kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. 6 Lisa 4 Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) TATis on kehteststud nõuded vastavalt ühendmääruse §11.  Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eelnõu seletuskirja lisa 3 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; Sekkumise tasandil puutumust ja võrdõiguslikkus võimalikku riive ohtu ei ole, projekti Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; tasandil seatakse §-s 12 taotlejale (h) austus puuetega laste arenevate võimete nõue tagada põhiõiguste hartas ja Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu puuetega inimeste õiguste säilitada oma identiteet. konventsioonis toodud õigustega Artikkel 3 - Üldpõhimõtted arvestamine. Artikkel 4 - Üldkohustused Vt analüüsi ka seletuskirja lisast 2. Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS § 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- IV jaotis noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) „Solidaarsus” (artiklid 27–38) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Sekkumise tasandil otsene negatiivne mõju puudub ning projektide tasemel on oodata pigem positiivset mõju. Projekti tasandil seatakse §-s 12 Keskkonnakaitse 37 taotlejale nõue projekti elluviimisel DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 järgida „ei kahjusta oluliselt“ raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded põhimõtet keskkonnaeesmärkide TATis ja analüüs seletuskirjas. saavutamiseks. Vt analüüsi ka seletuskirja lisast 2 Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  MÄÄRUS 31.01.2024 nr 5 Ettevõtte arenguprogrammi toetus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)“ alategevuse „Ettevõtte arenguprogramm“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (3) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 7) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 8) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS20212027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. (5) Toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega (1) Määrus on suunatud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisele ning toetab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ teadmussiirde programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. (2) Toetatavad tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. § 3. Riigiabi (1) Määruse alusel antakse riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,lk 1–12), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Toetust antakse järgmiselt: 1) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 2) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 3) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi; 4) paragrahvi 9 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 5) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 6) paragrahvi 9 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi; 7) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 tähenduses või vähese tähtsusega abi. (3) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 ja lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevusteks saavad suurettevõtjad toetust kooskõlas VTA määrusega. (4) Toetust ei anta: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) VTA määruse alusel abi taotlemisel VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale; 4) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. (5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) arendustöötaja on ettevõtjas töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kelle tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine; 2) arenguplaan on ettevõtja koostatud arendustegevuste etappideks jaotatud kava, mis sisaldab infot kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sellega seotud ettevõtja omavahendite, pangalaenude, määruse alusel taotletava toetuse ja teiste avaliku sektori vahendite kohta; 3) ettevõtte arenguprogramm (edaspidi arenguprogramm) on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel toetav ja ettevõtja eripärasid arvestav strateegiline mudel, mis põhineb arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel; 4) arenguprogrammi algus on arenguplaani tegevuste elluviimise algus; 5) arenguprogrammi lõppemine on arenguplaani tegevuste elluviimise lõpetamine; 6) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 1 sätestatule; 7) mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli lõikes 3 sätestatule; 8) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused; 9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule; 10) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatule. § 5. Arenguprogramm ja arenguplaan (1) Arenguprogramm koosneb neljast järjestikusest etapist: 1) ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine; 2) arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamime; 3) arenguplaani elluviimine; 4) arenguplaani tulemusel saavutatud majandustulemuste hindamine. (2) Ettevõtja esitab rakendusüksusele heakskiitmiseks arenguplaani, mis vastab lõikes 3 toodud tingimustele ja mille elluviidav etapp on kirjeldatud vastavalt lõikele 4. (3) Arenguplaan sisaldab järgmist teavet: 1) arenguplaani mõõdetav strateegiline eesmärk; 2) arenguplaani elluviimise kestus; 3) arenguplaani elluviidavate tegevuste lühikirjeldus koos põhjendusega, kuidas valitud tegevus aitab strateegilist eesmärki saavutada; 4) seos arenguplaani tegevuste vahel, tuues esile tegevuste ajalise järjestuse, tegevuse elluviimise faasi, mil alustatakse järgmist tegevust, ja elluviidud tegevuse mõju järgmise tegevuse sisule; 5) arenguplaani planeeritav eelarve tegevuste lõikes. (4) Arenguplaani elluviidav etapp sisaldab tegevuste kohta järgmist teavet: 1) oodatav tulemus; 2) eelarve ja rahastamisallikas; 3) elluviimise alguse ja lõpu kuupäev; 4) elluviimise eest vastutaja; 5) seos teiste arenguplaani tegevustega. (5) Arenguplaani heakskiitmisele eelnevad rakendusüksuse koostatud ettevõtja hetkeolukorra kaardistus, teised ettevõtja vajadusi arvestavad ja arenguplaani koostamist ettevalmistavad ning toetavad tegevused. (6) Rakendusüksus kiidab arenguplaani heaks, kui selle elluviimisel saavutatakse § 6 lõigetes 3 või 4 nimetatud tulemused. (7) Arenguplaani muutmisel esitab ettevõtja rakendusüksusele heakskiitmiseks lõike 3 punktides 2‒5 esitatud tingimustele vastava arenguplaani. Arenguplaani muutmisel ei tohi muutuda lõike 3 punktis 1 nimetatud eesmärk. § 6. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Arenguprogrammi ja toetuse andmise eesmärgid on: 1) ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhinev rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki; 2) ettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele ja sellega kaasnev majandustulemuste paranemine. (2) Arenguprogrammi ja toetuse andmise alaeesmärgid on: 1) ettevõtja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ning keskkonna- ja kliimaeesmärke arvestava ärimudeli rakendamine; 2) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine; 3) ettevõtja senisest kõrgema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside, personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside digitaliseerimine. (3) Toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle arenguprogrammi algusele eelneva majandusaasta müügitulu on mitte suurem kui 10 000 000 eurot, alates arenguprogrammi algusest kuni kaks majandusaastat pärast arenguprogrammi lõppemist: 1) müügitulu aastas keskmiselt kuue protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine müügitulu; 2) lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. (4) Toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle arenguprogrammi algusele eelneva majandusaasta müügitulu on suurem kui 10 000 000 eurot, alates arenguprogrammi algusest kuni kaks majandusaastat pärast arenguplaani lõppemist: 1) müügitulu aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine müügitulu; 2) lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. (5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud perioodi mõõtmisel on baasaastaks arenguprogrammi algusele eelnenud majandusaasta müügitulu või lisandväärtus töötaja kohta ning lõppaastaks arenguprogrammi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu või lisandväärtus töötaja kohta. § 7. Toetuse andmise panustamine näitajatesse (1) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ saavutamisse. Väljundnäitajas „Toetatavad ettevõtjad“ peetakse arvestust mikro-, väikese ja keskmise suurusega ning suurettevõtjate kaupa. (2) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitajate saavutamisse: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd; 3) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (3) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest; 2) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 3) TA tegevuse kulud erasektoris; 4) ressursitootlikkus; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 6) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 8) ligipääsetavuse näitaja. § 8. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 9. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 6 sätestatud eesmärkide ja tulemuste ning §-s 7 sätestatud näitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse arenguplaani elluviimisega seotud järgmistele tegevustele: 1) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse arendamiseks, tootmisesse viimiseks või teenuse pakkumisega alustamiseks ja turule toomiseks vajamineva personali arendustegevuse elluviimine; 2) ettevõtja organisatsiooni- ja protsessiarendustegevuse elluviimine; 3) ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse elluviimine; 4) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja elluviimine; 5) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote valmistamiseks, uue või kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumiseks vajalike masinate ja seadmete ning immateriaalse vara ostmine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) ettevõtja töökorralduse arendamine, personali, materjalide, laovarude ja seadmete töö planeerimine ning ressursiplaneerimise ja -juhtimisega seotud tarkvaralahenduste ostmine, arendamine ja juurutamine; 2) protsessiarendamise nõustamise teenuse ostmine; 3) arenguplaani elluviimisega ja arenguplaani tulemuste rakendamisega seotud uue arendustöötaja või töölepingu alusel töötava uue juhi palkamine ja rakendamine. (4) Lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekusega seotud eeluuringu ja sellega seotud turu-uuringu tegemine; 2) rakendusuuringu ja tootearenduse tegemine; 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, sellega seotud vastavuskatsetuste, sertifitseerimistegevuse ning patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise ostmine ja elluviimine. (5) Lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga ostmine; 2) müügi- ja turundustegevuse arendusega seotud nõustamisteenuse, sellega seotud sihtturu nõustamisteenuse ostmine; 3) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamine; 4) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamine. (6) Lõike 3 punktis 3 nimetatud uus arendustöötaja ja töölepingu alusel töötav uus juht ei tohi olla taotleja juures töötanud ega võlaõigusliku lepingu alusel tegutsenud ühe aasta jooksul enne arenguprogrammi algust. § 10. Mittetoetatavad tegevused (1) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L, 30.06.2021, lk 60–93) artikli 7 lõikes 1 loetletud tegevustele. (2) Toetust ei anta tegevustele, millega tekitatakse olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 11. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlbliku kulu eest tasutakse mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. (2) Abikõlblikud on järgmised § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kulud: 1) koolitajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4; 2) koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulud ühendmääruse § 16 lõike 1 punkti 5 kohaselt; 3) materjalide, tarvikute, töövahendite kulud ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projektiga seotud tegevuste elluviimiseks. (3) Abikõlblikud on § 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara, sellega seotud litsentside ostmise kulud või kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed. (4) Abikõlblikud on § 9 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) protsessiarendamise nõustamise teenuse ostmise kulud; 2) töökorralduse parendamiseks vajaliku immateriaalse vara ostmise, sellise vara arendamise ja juurutamisega seotud ostetud teenuse kulud; 3) uue arendustöötaja ja töölepingu alusel töötava uue juhi personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 2, 4 ja 5. (5) Abikõlblikud on § 9 lõikes 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 2, 4 ja 5; 2) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega otseselt seotud materjali ja tarvikute kulud; 4) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuste ja tugiteenuste, vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse ostmine ja nende elluviimisega seotud kulud; 5) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud; 6) vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. (6) Abikõlblikud on § 9 lõikes 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) müügi- ja turundusstrateegia ning asjakohase tegevuskava koostamise ostmise kulud; 2) müügi- ja turundustegevuse arendamise nõustamisteenuse ostmise kulud; 3) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku ülesseadmise ja haldamise kulud; 4) kõrge lisandväärtusega uue ja või täiustatud toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordse materjali ja teenuste ostmise kulu. (7) Kui lõike 5 punktis 6 nimetatud vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt. (8) Juhul kui kogu projektile eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblik kaudne kulu seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (9) Abikõlbmatud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 3, 6 ja 7 sätestatud kulud. § 12. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 18 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustil. Projekti pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 13. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtja kohta on 500 000 eurot. (2) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtja kohta on 200 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on: 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti; 3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 14. Nõuded taotlejale Toetuse taotleja on Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga ettevõtja, kel on majandustegevus enne arenguprogrammi algust kestnud vähemalt kaks aastat ja kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelnenud majandusaastal vähemalt 50 000 eurot ekspordi müügitulu; 2) müügitulu on arenguplaani elluviimisele eelnenud kahe majandusaasta kohta kasvanud keskmiselt vähemalt viis protsenti aastas. § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmiseid dokumente, andmeid ja kinnitusi: 1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress; 2) teave, kas taotleja on mikro-, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 3) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused; 4) projekti eelarve; 5) projekti algus- ja lõppkuupäev; 6) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 7) vastavalt § 5 lõigetes 3 ja 4 sätestatule vastav arenguplaan, mis on rakendusüksuse poolt heakskiidetud; 8) taotluses kirjeldatud projekt peab arenguplaani elluviimise tulemusel panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki; 9) taotluses sisalduv projekt on toetuse abil arenguplaani elluviidava etapi tegevuste kogum; 10) projekti tegevuste kirjeldus peab olema kooskõlas toetuse abil elluviidava arenguplaani etapiga ja sisaldama tegevuskava, eesmärke ja mõõdetavaid tulemusi; 11) tegevused, millega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse ja millega aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele, juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus; 12) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 14 sätestatud nõuetele; 13) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris; 14) kasumiaruanne ja bilanss jooksva aasta viimase kvartali seisuga; 15) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest; 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 17) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 18) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud põhiõiguseid; 19) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja taotleja kinnitus, et on nimetatud põhimõtte rakendumisest teadlik. (2) Lõike 1 punktis 19 nimetatud kinnituse andmisel projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud teabelehest, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1– 30). 4. peatükk Toetuse taotlemine § 16. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Toetust saab taotleda arenguplaani ühe etapi tegevuste kaupa. Toetust võib taotleda arenguplaani erinevate etappide elluviimiseks. (3) Arenguplaani iga järgmise etapi projektile toetuse taotlemise eelduseks on rakendusüksuse heakskiit arenguplaani eelmise etapi projekti tegevuste elluviimise ja § 5 lõikes 4 esitatud tingimustele vastava arenguplaani järgmise etapi tegevustele. (4) Arenguplaani muutmisel on järgmise etapi projektile toetuse taotlemise eelduseks § 5 lõikes 7 sätestatud tingimustel muudetud arenguplaani heakskiitmine rakendusüksuse poolt. (5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (6) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb esitatud taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 17. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. (2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 18. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele. § 19. Valikukomisjoni moodustamine ja ekspertide kaasamine hindamisprotsessi (1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ning komisjoni liikmete nimed avaldatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksus võib kaasata hindamisprotsessi eksperte. (3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 20. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi, meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse arenguplaani alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust arenguplaani eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele, arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesesse, kas ja kuidas on projekt suunatud rakenduskava meetme eesmärkide ja näitajate täitmisele ‒ osakaal koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti kooskõla arenguplaani etapiga ja panust selle elluviimisesse, projektis elluviidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide kindlaks määratust ja selgust ‒ osakaal koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on realistlik ‒ osakaal koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajalikud teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning tehnoloogiaalased eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, samuti hinnatakse taotleja võimekust kaasata projekti elluviimisesse erainvestorite investeeringuid ‒ osakaal koondhindest 20 protsenti; 5) arenguplaani panus ettevõtja kestlikkuse eesmärkide elluviimisesse ja projekti panus § 7 lõikes 3 esitatud näitajate saavutamisse ‒ osakaal koondhindest kümme protsenti. (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (3) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. (4) Valikumetoodika avalikustatakse enne taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel. § 21. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ning taotlus: 1) on § 20 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide eest saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole § 20 lõikes 1 sätestatud üheski valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 3) toetuse saaja õigused ja kohustused. § 22. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse võib jätta rahuldamata juhul, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) projekti nimetus ja number; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise alus ja tähtaeg. § 23. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse rahuldamisel kõrvaltingimusega ei teki toetuse saajal tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse täitmise tuvastanud. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega. 7. peatükk Aruannete esitamine § 25. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande ja lõpparuande. (2) Aruanded esitatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel rakendusüksuse avaldatud vormidel. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. (3) Vahearuanne sisaldab elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega. (4) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldus; 2) teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta; 3) kirjeldus ja hinnang „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. (5) Rakendusüksus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. (6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. (7) Määruse mõju hindamiseks võib koguda infot ja teavet projektide järelaruannete kaudu. Järelaruande vormi ja küsimused koostab ning edastab toetuse saajale rakendusüksus. Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt või otse tarnijale või töövõtjale taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 27 lõike 2 kohaselt sätestatud tingimustel. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokument) alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid, välja arvatud § 11 lõike 5 punktis 6 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mille suurus arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu. (3) Toetuse maksmise eelduseks on vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja kinnitamine rakendusüksuse poolt. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. (5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot. 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused § 27. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuste mikroettevõtjast ja VKEst toetuse saaja tagab, et materiaalse vara asendamise korral säilib ettevõtjas majandustegevus kolme aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates, ning suurettevõtjast toetuse saaja tagab, et materiaalse vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates. § 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni; 5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente; 3) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates; 4) edastama §-des 21–23 ja § 29 lõikes 1 nimetatud otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates taotleja äriregistrisse kantud e-posti aadressil. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, samuti vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 30. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler LISA 1 „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ märkustega arvestamise tabel Viide Parendusettepanek Selgitused Arvestamin e või mitte Kultuuriministeerium Eelnõu § 1 lõike 6 kohaselt ei kohaldata määrust Starditoetusi alustavatele ettevõtjatele on Meid huvitab viimane Ei arvesta ettevõtjale, kes on varem saanud toetust viidatud perioodil antud ka teistest kolmeaastane periood, et ei tekiks väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi meetmetest, mistõttu palume nimetatud võimalust kasutada topelt 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ alusel. kitsendust täpsustada ning viia eelnõu ja finantseerimist, sellest ka see Seletuskirjas öeldakse, et starditoetust ei anta seletuskiri kooskõlla. konkreetne valik ja viide. ettevõtjale, kes on varem saanud starditoetust perioodil 2014–2020 ehk piirang seotakse Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 Me ei pea „ettevõtja“ asemel perioodiga. lõige 1 annab termini „alustav ettevõtja“, läbivalt kasutama „alustav mida tuleks läbivalt kasutada. Mitmes ettevõtja“. sättes kasutatakse terminit „ettevõtja“ Taotleja peab olema „alustav ettevõtja“ § 3 lg 1 tähenduses. Määruse tekstis peabki olema mõnes kohas „ettevõtja“. On arusaadav, kus mõeldakse „alustava ettevõtja“ nõuetele vastava taotlejat. Eelnõu § 1 lõikes 7 on toodud loetelu, mis Seletuskirjas ei ole avatud EMTAK 2008 Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi Ei arvesta välistab starditoetuse andmise Euroopa alusel tehtud välistuste põhjendusi. ja nõukogu määruse (EL) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) Palume need lisada 2021/1058, mis käsitleb Euroopa 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisuste ja Eesti 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 majanduse tegevusalade klassifikaatoris lõikes 1 määratletust. Seletuskirjas (EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkondade on see osa käsitletud punktis 1. projektidele. Sissejuhatus Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on alustav ettevõtja Palume täpsustada, kas mõeldakse Eesti Arvestatud äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte äriregistrisse kandmist varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist. Eelnõu § 3 lõige 5 annab tegevusvaldkonna Eelnõus toodud sõnastuse ja seletuskirjas Siin peame silmas ettevõtja suurima Arvestatud termini ning sätestab, et see on valdkond, milles toodu põhjal ei ole võimalik üheselt aru osatähtsusega tegevusala ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks saada, kuidas määratletakse näiteks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristikute sellise ettevõtja tegevusvaldkonda, mis järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab tegutseb mitmel tegevusalal. Palume seda kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga täpsustada. numbriliselt ja sisuliselt. Palume sõnastada §-s 4 toodud toetuse andmise Arvestatud eesmärk selliselt, et see ei oleks toetamine Teeme ettepaneku avada seletuskirjas täpsemalt Palume seletuskirjas selgitada, mida on Sõnastust täpsustatud. Arvestatud eelnõu §-s 6 nimetatud maakondlike sellega mõeldud. Lisaks juhime arenduskeskuste (MAK-id) roll ja vastutus ning tähelepanu, et viidatud paragrahvis selgitada, kes kannab nende kulud. Eelnõu sätestatakse, et edaspidi kasutatakse kohaselt pakuvad nad riigi, Euroopa Liidu ja lühendit „MAK“, kuid mitmes sättes on kohalike partnerite toetusel teenuseid. kasutusel termin „eelnõustamise elluviija“ Kui eelnõustamise elluviija on MAK, siis palume terminite kasutust läbivalt ühtlustada Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt on eelnõu raames Sõna „toiming“ kasutatakse üldjuhul Sõnastust täpsustatud. Arvestatud toetatavaks tegevuseks ettevõtlusega ettevõtte asutamise, registreerimise ja Nt „Toetatav tegevus on alustamiseks vajalike toimingute tegemine. sarnaste tegevuste puhul. Palume kaaluda ettevõtlusega alustamiseks vajalike sõnastuse muutmist nii, et see väljendaks toimingute ja tegevuste elluviimine. pigem ettevõtluse alustamisega kaasnevaid arendus- jm tegevusi Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on enne taotluse Juhime tähelepanu, et kontrolli eelnõu § Ei saa kommentaarist aru. Ei arvesta esitamist eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatud 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse Eelnõustamisel saadavat hinnangut nõuetele vastav ettevõtja kohustatud läbima kohta tavapäraselt enne taotluse esitamist on vaja taotluse esitamiseks. MAK-i korraldatud eelnõustamise. ei tehta. Palume täpsustada, kes seda hindab ja millal Eelnõu § 12 lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et Juhime tähelepanu, et taotluse esitamisele Ei saa kommentaarist aru Ei arvesta taotleja müügitulu peab olema taotluse esitamise eelnev majandusaasta on eelmisele majandusaastale eelnenud majandusaastal 40 majandusaastale eelnev ehk üle-eelmine 000 eurot või väiksem. majandusaasta Rahandusministeerium Eelnõu § 1 lg 1 ja seletuskiri lk 1: palume (korrektne on: erieesmärk (a)(iii) Arvestatud eelnõusse lisada tagasi erieesmärgi number „VKEde kestliku majanduskasvu ja (a)(iii) ja seletuskirjas erieesmärgi number konkurentsivõime tõhustamine ning parandada (korrektne on: erieesmärk (a)(iii) VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas „VKEde kestliku majanduskasvu ja tootlike investeeringute kaudu“). konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“). Eelnõu § 4 lg 2 p 2: nimetatud väljundnäitaja väljundnäitaja korrektne nimetus on Arvestatud korrektne nimetus on „Toetustega toetatavad „Toetustega toetatavad ettevõtjad“. ettevõtjad“. Näitaja nimetus tuleb parandada Näitaja nimetus tuleb parandada Eelnõu § 17 lg 5: lõikesse tuleb lisada viide „Starditoetuse taotluse valikukriteeriumid Arvestatud ühendmääruse §-le 7, nt kujul: lähtuvad ühendmääruse §-st 7 ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:“. Eelnõu § 18 lg 2 sissejuhatav lause: palume Viide on vajalik, kuna ühendmääruse § 8 Me ei korda viiteid Mitte lisada viite ühendmääruse § 8 lõikele 4, nt lg 4 punkti 6 kohaselt tuleb otsuses ühendmäärusele, eelnõu § 1 lg 5 arvestada järgmises sõnastuses „Taotluse rahuldamise märkida ka „teave riigiabi või vähese järgi kohaldub ühendmäärus otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 tähtsusega abi kohta“, millega on täidetud eelnõus toodud erisustega. lõikes 4 sätestatule ….“ konkurentsiseaduse § 33 lõikes 44 sätestatud nõue („Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 või (EL) nr 360/2012 artikli 2 tähenduses, välja arvatud  maksualase abi puhul, kui abi andmise otsust ei tehta“). Alternatiivina võib lisada eelnõu § 18 lõikesse 2 eraldi punkti nt sellises sõnastuses: „asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi.“ Seletuskiri lk 4 (selgitus eelnõu § 2 kohta): Nimelt on alates 25.10.2023 komisjoni Arvestatud selgituses on kirjeldatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel määruse (EL) nr 1407/2013 artikkel 1 lõikes 1 välistatud vähese tähtsusega abi andmine sätestatud juhtusid, mil abi ei anta. vaid ettevõtjatele, kes tegelevad Alates 25.10.2023 hakkasid kehtima komisjoni kalapüügi- ja vesiviljelustoodete määruse (EL) nr 1407/2013 muudatused, sh esmatootmisega, kuid lubatud on anda muudeti määruse artikkel 1 lõiget 1 (vt vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja komisjoni määrus (EL) 2023/2391), mistõttu vesiviljelustoodete töötlemiseks ja tuleks ka seletuskirjas täpsustada artikkel 1 lõige turustamiseks 1 punkti a teksti ning lisada uus punkt aa. Seletuskirja tabelites 1 ja 2 on esitatud väljund- Palume tabeli all olevas lõigus selgitada, Lihtsuse mõttes kustutame viidatud Arvestatud ja tulemusnäitajate sihttasemed, mida millised sihttaseme seadmise eeldused on lõigu rakenduskava koostamise ajal Majandus- ja muutunud, et rakenduskava sihttaset Kommunikatsiooniministeerium prognoosis eeldatavasti ei saavutata (kas eelarve saavutada. Tabelite all olevast infost võib võrreldes algselt kavandatuga on järeldada, et algset sihttaset ei ole võimalik väiksem, toetuse osakaal on suurem vm). saavutada ning uus prognoos on pea poole Sihttaseme seadmise algne kalkulatsioon väiksem ehk starditoetust saab 219 ettevõtjat ja eeldused on kirjeldatud näitajate algselt planeeritud 420 asemel. metoodikas. Palume ühtlasi lisada seletuskirja info, kui paljude ettevõtjate projektide eelduste kohaselt lõppevad aastal 2024 ehk kui suures mahus on realistlik 2024. a vahetase saavutada. Seletuskirjas on eelarve numbrites vastuolu. Palume lisada lk 7 lausesse juurde ka Lihtsuse mõttes kustutame viidatud Arvestatud Seletuskirjas lk 2 on õigesti välja toodud ERF, riikliku kaasfinantseerimise summa ja lõigu RKF ja OF summad. Seletuskirja lk 7 tabeli 2 sellega ka arvestada projektide arvu järel on aga lause „Starditoetuse kalkuleerimisel. Palume vaadata struktuurivahendite eelarve on 4 385 000 eurot. kommentaari koos punktis 6 toodud Arvestades, et projekti kohta on toetuse suurus kommentaariga. 20 000 eurot, on võimalik rahastada plaanitud 420 projekti asemel 219 projekti.“ Siin on kalkuleerimisel arvestatud vaid ERF osaga (summa on õige), aga toetus sisaldab ka 10% riiklikku kaasfinantseerimist summas 626 428 eurot, ehk selle tehte tulemus peaks olema 250 projekti. Perioodi 2021–2027 näitajate metoodika See tähendab, et näitajat ei ole võimalik Arvestatud kohaselt analüüsib tulemusnäitaja „Uued raporteerida lõpparuandes, vaid ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ andmeid tulemusnäitaja andmed lisab projekti lõppemise järgselt rakendusüksus ning rakendusüksus SFOS projekti andmetesse sellega ei kaasne täiendavat andmete esitamise pärast projekti lõppemist järelaruandega koormust toetuse saajale. Metoodika näeb ette, võttes aluseks projekti lõppemisele et näitajasse raporteeritakse toetust saanud uusi järgneva majandusaasta andmed. ettevõtjaid, kes tegutsevad turul veel vähemalt Seletuskirjas lk 7 tabelis 2 üks aasta pärast väljundi saavutamist. „Rakenduskava tulemusnäitajad“ tuleb täpsustada mõõtmissagedust. Samuti tuleb seletuskirja lisada info, et näitaja andmeid analüüsib rakendusüksus. Seletuskiri lk 7 lõik 4: sõna „mõõdetakse“ tuleb Arvestatud asendada sõnaga „hinnatakse“ („Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke mõõdetakse hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega). Seletuskiri lk 10 lõik 1: lõigus viidatakse lisale Palume kontrollida, kumb viide on Lisandub lisana 1 Kooskõlastamise Arvestatud 4, kuid kooskõlastamiseks esitatud korrektne. tagasiside tabel dokumentides on kaasas lisa 3. Seletuskiri lk 12 lõik 6: palume kontrollida Parandus õige Arvestatud viidet lõikele 4, eelnõus on valikukriteeriumid sätestatud lõikes 5. Seletuskiri „4. Määruse mõjud“: 1. lauses tuleb Korrektne lause on: Arvestatud asendada sõna „prioriteet“ sõnaga „Ühtekuuluvuspoliitika fondide „poliitikaeesmärk“ õiges käändes, samuti lisada rakenduskava 2021–2027 juurde poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi number. poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“. EISi parendusettepanek Määruse eelnõus § 17 ei ole viidet, et Viited on lisatud Arvestatud valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. Seletuskirjas on viide olemas, aga määruses seda ei ole. Riigi Tugiteenuste Keskus Palun parandada tekst § 2 lõikes (3) "Taotlejale VTA määruse kohaselt antud Nõus Arvestatud, abi koos käesoleva määruse raames tulenevalt antava abiga ei tohi jooksva 01.01.2024 majandusaasta ja kahe eelnenud uue VTA majandusaasta jooksul kokku ületada 200 määruse 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse jõustumises VTA määruse artiklis 5 sätestatud t, on ka eesmärkideks antava vähese tähtsusega VTA abi kumuleerimisreegleid." maksimaal ne summa  muudetud. Lisada Eelnõu § 8 lõppu lause "ühikuhinna Arvestatud alusel". Täpsustada Eelnõu § 10 lg 1 sõnastust näiteks "Ühikuhind projekti kohta on 25 000€, Lisasin täiendava kommentaari Arvestatud järgnevalt: millest toetuse summa on 20 000€". seletuskirja Muidu ei tule kusagilt TATist välja, kui suur ühikuhind on, kuid TATis tuleb ka ühikuhinna suurus välja tuua. Ühikuhind on kogu abikõlblike kulude kohta, mitte ainult toetuse osa kohta. Palun sätestada eelnõu §-s 15 puuduste EIS määrab mõistliku tähtaja. Arvestatud kõrvaldamise tähtaeg, sest ühendmääruse § 6 lg 2 ei näe ette tähtaega. Soovitame lisada § 23 juurde otseviite „Toetuse saaja on kohustatud täitma Me toome TAT-s välja ainult need Ei arvesta määrusele, et oleks vähem vigu: teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi kohustused, mida ei ole Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 ühendmääruses. „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja Teavitamise kohustus on siseturvalisuspoliitika fondide vahendite ühendmääruse § 10 lg 1 p 13. andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“. Palun eelnõu seletuskirjas valikukriteeriumite Rakendusüksus kooskõlastab Osaliselt sisu rohkem avada. See võimaldab sihtrühmal valikumetoodika arvestatud varakult teada saada, mida toetuse saamiseks rakendusasutusega ja tehakse hinnatakse ja samuti aitab see selgemalt tagada, kättesaadavaks rakendusüksuse et hiljem koostatud metoodika vastab eelnõu veebilehel enne taotlemise avamist, nõuetele. mille kaudu on võimalik saada valikukriteeriumitest paremini aru. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. vähendada toetuse korras taotlejalt Kuni kolme aasta vanuste ettevõtete Ei arvesta nõutavat müügitulu 40 000 eurost määra 20 000 müügitulu võib varieeruda väga euroni, sest tegemist on alustavate ettevõtjatega, suurel määral ning 40 tuh eur on kes ei või olla vanemad kui 3 aastat; piisavalt väike nõue, et toetust  taotleda. 2. leevendada nõuet juba olemasoleva See on vajalik, sest me võimaldame Ei arvesta müügitulu määramise perioodi osas: kas taotluse esitada kuni 36 kuu eelmisel majandusaastal või taotluse esitamise vanustel ettevõtetel aastal; mitte nõuda mõlema tingimuse üheaegset täitmist, sest vastasel juhul kuhjuvad taotlused aasta teise poolde ja menetlusaeg võib olla ebapiisav; 3. mitte kehtestada Harjumaa (s.h Tallinna) ja Arvestades toetuse mahtu on soov Ei arvesta Tartu linnapiirkonna ettevõtjatele kõrgemat teise soodustad piirangutest väljapoole aasta müügitulu nõuet 80 000 eurot, mis ei ole jäävate ettevõtjate tegevuse põhjendatud. Nii nagu korra eelnõus lisatud aktiivsust. müügitulu statistikas ei ole välja toodud eraldi näit Tallinna starditoetust saanud ettevõtete müügitulu, kui ka võttes arvesse lisas toodud Harjumaa ettevõtete müügitulu: • müügitulu keskmine oli ettevõtetel esimesel aastal neljandal kohal Jõgeva ja Järva ja Pärnumaa järel; • müügitulu teise aasta keskmine oli kolmandal kohal; • müügitulu kolmanda aasta keskmine oli kaheksandal kohal. 4. jätta välja müügikäibe kasvu nõude Toetuse vähendamist ei ole Ei arvesta mittetäitmisel sanktsioonid: vähendada toetust võimaldatud. Kui tingimused 25%. See ei ole Tallinna linnapiirkonnast pärit jäävad täitamata, siis küsitakse toetust taotlevate alustavate ettevõtete suhtes kogu toetus tagasi. proportsionaalne. Arvestades muutuvaid majandusolusid, ei ole õiglane karistada toetuse vähendamisega alustavat ettevõtjat, kelle käive võis väheneda temast mitteolenevatel põhjustel; 5. müügikäibe nõude mittetäitmise tõttu Toetuse vähendamist ei ole Ei arvesta vähenenud starditoetus Tallinna linnapiirkonna võimaldatud. Kui tingimused ettevõtetele ei ole õiglane, võttes arvesse tehtud jäävad täitamata, siis küsitakse kulusid ettevõtlusega alustamiseks, sest kogu toetus tagasi. töökohtade loomine (keskmine töötasu, ruumide rent) võib olla Tallinnas kallim kui mujal Eestis. Lisaks on Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse Arvestades toetuse mahtu on soov Ei arvesta arengu osakonna poolt esitatud järgmine soodustad ettevõtjate tegevuse ettepanek. Kuigi Tallinna ja Tartu aktiivsust. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad on mõlemad Eestile olulised linnapiirkonna ettevõtjatel on majanduskeskused, on nende vahel siiski suured toetuse rakendamise nõuded majanduslikud ja demograafilised erinevused. kõrgemad kui teistes Eesti Näiteks mõlema linnapiirkonna SKP % Eesti piirkondades, mis ei pärsi keskmisest (1,5x vahe), kahe linna ettevõtete ettevõtlusaktiivsust. sünnimäär (5,8x vahe), rahvastiku arv (4,5x Me oleme tahtlikult loobunud vahe). Seetõttu leitakse, et tasakaalustatud maakonna kasutamisest linna regionaalse arengu huvides on vajalik kohelda piirkonna kasuks, et neis kahes piirkonnas asuvaid ettevõtteid ettevõtlusaktiivsus saaks toetatud starditoetuste jagamisel erinevalt ning ei just väljapool neid. nõustuta sellega, et Tartu osas on nõutava müügitulu kasvu osas (eelnõu § 3 lg 2) plaanitud erisus sarnaselt Tallinnaga. Välja on toodud järgmised näitajad. SPK % võrdlus piirkonniti:https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirko ndlik-statistika-3/tartu-linn-79/graafik-742 (võrrelda: Tartu linn vs Tallinn. Vastavalt 102,9% vs 156,7% aastal 2021). Samas kui võrrelda nt Tartu maakond ja Pärnu maakond (või Lääne-Viru maakond), siis SKP % jagunevad vastavalt 95,1% vs 63,7% aastal 2021, mis teeb igal juhul võrreldavamaks pigem Tartumaa ja Pärnumaa kui Tartu ja Tallinna. Ettevõtete sünnimäär (asutatud ettevõtete osatähtsus tegutsevate ettevõtete arvus): https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik- statistika-3/tartu-linn-79/graafik-744 Tartu vs Tallinn vastavalt 0,9% vs 5,3% (Pärnu vs Narva vastavalt 0,9% ja 2,7%) Seega Tartu on võrreldavam pigem ülejäänud Eesti suuremate linnade kui Tallinnaga. REM kommentaarid 1. Starditoetuse meedet on rakendatud varasemal Lisatud Arvestatud struktuurivahendite perioodil 2014-2020. Palume seletuskirjas välja tuua varasema starditoetuse mõju regionaalsele tasakaalustatusele, sealhulgas projektide ja toetusvahendite või väljundite ja tulemuste jaotus ning ebavõrdse jaotumise põhjused. 2. Seletuskirjas palume välja tuua „Eesti 2035“ Lisatud Arvestatud näitaja „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ piirkondlikud väärtused. Kuna eesmärk on panustada „Eesti 2035“ näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel, siis on näitaja regionaalne analüüs vajalik selleks, et näha, millistes piirkondades on vajalik rohkem panustada. Näitajate piirkondlikud väärtused on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel regionaalsete mõjudega arvestamise juhendis: https://agri.ee/regionaalareng- planeeringud/regionaalareng-ja- poliitika/regionaalpoliitika- kujundamine#regionaalse-moju-suu. Seletuskirjas palume välja tuua, et selle näitaja osas on kehvemas seisus Põlva-, Valga-, Võru- ja Hiiumaa, kus selle näitaja tase jääb alla 35 punkti. Ülejäänud maakondades on see näitaja 39 ja 54 punkti vahel. Ainult Harju ja Tartu maakonnas on selle näitaja väärtus kõrgem, vastavalt 121 ja 80 punkti. 3. Seletuskirjas on kirjeldatud 11 erinevat Määruse eelnõus on kasutatud Arvestatud sekkumisvõimalust regionaalse tasakaalustatuse menetluse lihtsustamiseks vaid ühte suurendamiseks. Meetmes kasutatakse ja seda on ka kirjeldatud viidatud regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks kohas seletuskirjas. Teisi ei ole piirkonniti erinevaid kvalifitseerimistingimusi, kavas kasutada mille puhul Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on kõrgem tulemusnäitaja ootus (Tallinna- ja Tartu linnapiirkonnas tegutsevatel ettevõtetel peaks toetuse tulemusena müügitulu kasv olema vähemalt neljakordne toetuse määr ja teistes Eesti piirkondades vähemalt kahekordne toetuse määr). Lisaks palume teiste sekkumisvõimaluste puhul selgitada, kas neid on samuti kavas kasutada. 4. Seletuskirjas palume välja tuua, mille alusel Regionaalse jagunemise prognoosi Arvestatud regionaalset tasakaalustatust suurendava on hetke majandusoludes raske sekkumise tõhusust plaanitakse hinnata ja kuidas teha. Tasakaalustatud regionaalse võiks toetus regionaalse sekkumise tulemusena arengu mõõdik on „Eesti 2035“ piirkondlikult jaguneda. mõõdik „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL-27 keskmisest“, mille muutust starditoetuse toel saame jälgida koos heade kolleegidega Regionaal- ja  põllumajandusministeeriumist. Meetme kavandamisel tuleb arvestada sellega, et See on ettevõtlusmeetmeid laiemalt Arvestatud vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi puudutav küsimus, kus me ei saa punktile 7.1.5 nähakse ette tugevdada Euroopa iga kord iga meetme juures eraldi Liidu struktuurivahendite kasutamisel mõõta 40% osatähtsust toetuse ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise saamisel väljapool Tallinna ja tartu põhimõtet ning selleks kehtestada suuremat regiooni enne kui oleme toetuse regionaalset tasakaalu loovad tingimused käivitanud. Eelduslikult on toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks proportsioon arvesse võetud. eesmärgiga suunata Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Palume lisada selgitus, kuidas on meetme kavandamisel vastava põhimõttega arvestatud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Eelnõu §-s 3 lõikes 5 on sätestatud, et Kaubanduskoda leiab, et antud sätet tuleb Selgitus lisatud seletuskirja lk 6 Arvestatud valdkond, milles ettevõtja tegutseb, määratakse täpsustada nii eelnõus kui ka lõiku 3 kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise seletuskirjas. Hetkel ei ole võimalik karakteristikute järgi. Ettevõtja määratud eelnõu ja seletuskirja põhjal üheselt aru tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i saada, kuidas määratakse ettevõtja klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. tegevusvaldkond sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb mitmel tegevusalal. 2. Eelnõu §-s 3 lõikes 2 on sätestatud Kaubanduskoda on seisukohal, et Valitud erisus vastab regionaalsete Ei arvesta kasvupotentsiaal, mis tähendab, et müügitulu eelnõust tuleks välja jätta erisus, mis mõjudega arvestamise juhendile, vt kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub kehtib ettevõtjatele, kelle tegevuskoht https://agri.ee/regionaalareng- Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, peab asub Tallinna või Tartu linnapiirkonnas. planeeringud/regionaalareng-ja- abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal olema Kui seda ettepanekut ei ole võimalik ellu poliitika/regionaalpoliitika- vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eestis viia, siis teeme ettepaneku kaaluda kujundamine#regionaalse-moju-suu vähemalt 40 000 eurot. müügitulu nõude vähendamist. Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et meie hinnangul ei ole teise aasta müügitulu nõue summas 80 000 eurot Tallinn ja Tartu linnapiirkonnas tegutsevatele alustavatele ettevõtjatele põhjendatud, sest elu on Tallinnas ja Tartu linnapiirkondades oluliselt kallim kui mujal Eestis. Näiteks Ettevõtlusega alustamine, ruumide/hoonete rent, tööjõukulud on Harjumaal oluliselt kallimad, kui Lääne- Virumaal. Seega ettevõtjad koheldakse erinevalt ning see seab Tartu ja Tallinna linnapiirkonna ettevõtjad ebavõrdsesse seisu.  Lisa 4 Starditoetuse lihtsustatud kuluhüvitamisviisi analüüs Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on planeeritud jätkata ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti, ehk toetada uute ettevõtete loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada alustavate ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab Eesti 2035 eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2, tuleb projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 eurot, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, võttes arvesse eelmise perioodi starditeotuse rakendamise kogemust ning erinevate osapoolte tähelepanekuid. Dokumendi raames analüüsitakse läbi võimalikud erinevad lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja rakendusüksuse vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse vähendamiseks, mis aitaks kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste läbipaistvamast hindamisest. Kuluhüvitamise viisi ja sobiva lihtsustatud kuluhüvitusviisi valik Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale, mis kiirendaks toetuse taotlemist, keskenduks ettevõtja võimekuse arendamisele ning vähendaks oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust. Taotlemise eeldusteks on: 1) ettevõtja või starditoetust taotlev ettevõtja omab varasemat ettevõtluse alast kogemust või siis on eelnevalt läbinud Maakondlike Arenduskeskuste (edaspidi MAK) poolt korraldatud „Alustava ettevõtja baaskoolituse“; 2) ettevõtja on läbinud MAK-i ettevõtlusalase nõustamise ning koostanud äriplaani, mis on saanud eelnõustamisel positiivse hinnangu MAK-i ettevõtluskonsultandi poolt. Äriplaan all mõeldakse ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Alustav ettevõtja on äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lg 2 kohaselt on kohustus projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava raames lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, s.o kas ühikuhindasid, kindlasummalist makset või standardiseeritud ühtse määra alusel toetuse väljamakset. Lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei ole kohustuslik kasutada projektide puhul, milles antakse riigiabi või kui nende mittekasutamise teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on seirekomisjon heaks kiitnud. Vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei loeta riigiabiks, seega 1  Lisa 4 tuleb ka VTA andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise kohaldada, kui projekti kogukulud jäävad alla 200 000 euro. Arvestades, et starditoetuse eeldatav projekti toetus saab maksimaalselt koos kaasfinantseeringuga olla 25 000 eurot ja toetuse puhul on tegemist VTA-ga, tuleb lähtuvalt (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2 starditoetuse raames kasutada lihtsustatud kuluhüvitamise viisi. Kulude lihtsustamise vaatest on võimalik projekti elluviimisel kasutada kolme lihtsustamise hüvitise viisi: 1) standardiseeritud ühikuhindade alusel (inglise keeles unit cost); 2) kindlasummalise makse alusel (inglise keeles lump sum); 3) ühtse määra alusel (inglise keeles flat-rate financing). Standardiseeritud ühikuhindade metoodika kasutamine sobib projektide puhul, mille tegevused koosnevad sarnastest korduvatest toimingutest (näiteks õppereisid, ühetüübilised renoveerimistööd, õpiränne), mida on võimalik standardiseerida. Ka starditoetuse puhul on eduka tulemuse saavutamiseks üldjuhul tegevused sarnased, sh ettevõtte loomine, vajalike seadmete ost, töötajate värbamine ja palkamine, turundustegevused jms ning kuigi kulud (nt erinevad seadmed) või nende proportsioonid tegevuste raames võivad erineda, on arvestades toetuse pikaajalist rakendamist kulude suurus tegevusteks ja ettevõtte käivitamiseks olnud aastaid sarnane (arvestades siiski inflatsiooni üldist hinnatõusu kasvu). Ühtse määra kasutamine eeldab tegevuse tegemisega kaasnevate kulude erinevatesse kulukategooriatesse liigitamist. Sellisel juhul seotakse ühe kulukategooria rahastamine otseselt mõne teise kulukategooriaga. See tegevuse kulukategooria, mis on ühtse määra aluseks, hüvitatakse tegelike kulude alusel. Abikõlblikuks hinnatud kuludest leitakse ühtset määra rakendades hüvitis teisele kulukategooriale. Selline hüvitis loetakse abikõlblikuks arvestatud suuruses. Kuna toetuse väljamaksmise eesmärgiks on maksimaalne administratiivne lihtsus ilma detailse kulude kontrollita ning tulemuste saavutamine (ettevõtte loomine (vajadusel), tasustatud töökoha loomine ning prognoositud ettevõtte toimimiseks ja töökoha töötasude maksmiseks vajaliku müügitulu saavutamine), välistati ühtse määra kasutamine, mis eeldab siiski osaliselt kulude kontrolli. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele. Kokkulepe tehakse mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 20 lg 1 kohaselt saab kindlasummalist makset anda eelarveprojekti alusel kuni 200 000 eurot või ausa, õiglase ja tõendatava arvutusmeetodi alusel limiteerimata summas. Arvutusmeetod tuleb korraldusasutusega kirjalikult kooskõlastada. Eelarveprojekti all mõeldakse tavapäraselt toetuse saaja poolt koostatud ja esitatud hinnangulist kulude loetelu, mis peab olema tõenduspõhine. Kindlasummaline toetamine peab olema kirjas toetuse andmise tingimustes. Projekti tulemuse ja selle saavutamise tõendamise alused sätestab rakendusüksus toetuse rahuldamise otsuses. 2  Lisa 4 Sageli võib juhtuda, et kindlasummalist makset soovitakse määrata projektile, mille jaoks see ei ole kõige sobivam viis. Kui projekti tulemuse saavutamist on raske ei/jah vastusega mõõta, siis kindlasummaline makse ei pruugi olla kõige sobivam viis. Kindlasummaline rahastamine sobib kõige paremini projektidele, mille tulemus on lihtsalt määratletav näiteks mõne dokumendi - arengukava, aruanne, välja töötatud strateegia - valmimine. Sellise viisi kasutamine võiks sobida ka alustava ettevõtte toetamiseks. Kindlasummaline makse sobib ka projekti esimese etapi tegemiseks, näiteks projekti kaardistuse tegemise jaoks. Muuhulgas võttes arvesse ka seda, et alustava ettevõtte käivitamine on seotud suurte riskidega, võib tulemuste saavutamine toetuse saaja poolt seatud (üldjuhul liiga optimistlikud) eesmärkide alusel olla kättesaamatu. Samuti kuna kindlasummaline makse eeldab toetuse maksmist pärast tulemuste saavutamist (nt alles projekti lõppedes või aasta pärast projekti), ei lahenda see olukorda, kus ettevõte vajab toetust koheselt oma tegevuste elluviimiseks. Toetudes toetuse andmise tingimuste juhendile ja eelmise perioodi kogemusele, on kõige põhjendatum rakendada starditoetuse raames standardiseeritud ühikuhinna metoodika kasutamist, mis võimaldab eelarvelt väikestel projektidel kulude arvestamist ja hüvitamist lihtsustada ning vähendada projekti tasemel ning ka rakendusüksuse tasemel oluliselt halduskoormust. Standardiseeritud ühikuhinna metoodika võimaldab alustaval ettevõtjal keskenduda oma põhitegevusele ning vähendab nende koormust kogu projekti elluviimisel. Teiseks oluliseks eeliseks on see, et rahastamisel ostetakse tulemust ja projekti finantseerimine on selgem ning läbipaistvam. Kolmandaks keskendutakse pigem projekti kvaliteedile ja tulemuse saavutamisele. Samuti võimaldab standardiseeritud ühikuhinna kasutamine lihtsustada ja kiirendada projekti hindamise ning rahastamise protsessi ning hiljem muudab lihtsamaks projekti tulemuste hindamise. Tulemuste hindamisel on määrav, et ettevõtja on viinud oma äriplaani kokkulepitud tingimustel ellu ja saavutanud vahe- ning lõppeesmärgi, so võtnud tööle vähemalt ühe töötaja makstes töötajale konkreetse ajaperioodi jooksul töötasu ning saavutanud kokkulepitud käibe. Neid eesmärke on rakendusüksusel lihtne projekti tulemuste kontrollimisel kontrollida. Sisendandmete kogumine ühikuhinna arvutamiseks Perioodi 2021–2027 planeerimise käigus nähti esialgselt ette analoogselt eelmise perioodi kogemuse ja vahendite piiratuse tõttu ettevõtluse alustamise toetuse maksimaalseks summaks 15 000 eurot ning kokku koos omafinantseeringuga 18 750 eurot, mis arvestades tänast turuolukorda, tarbijahinnaindeks kasvu ja tööjõukulu kasvu ei ole ettevõtlusega alustamiseks siiski piisav. Perioodi 2014–2020 rahastatud starditoetuse projektide statistika kohaselt on rahastatud 693 projekti keskmiseks väljamakstud summaks 18 142 eurot ja toetuse summaks 13 543 eurot (vt lisa 1 seis 17.03.2023, andmed ilma finantskorrektsioonideta). Võrreldes tänast turuolukorda eelmise perioodi algusega, on kasvanud ettevõtte kõikide sisendite, sh tööjõukulude hind olulisel määral. Võrreldes 2014. aastaga on tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel kasvanud 36% ja keskmine palk 67% (vt tabel 1, Statistikaameti andmed). Ainuüksi tarbijahinnaindeksi tõusust tulenevalt peaks toetuse suurus kasvama kolmandiku võrra 3  Lisa 4 (18 142*136/100 = 24 673 ehk ümardatult ülespoole 25 000 eurot koos 20% toetuse saaja omafinantseeringuga). Perioodil 2014-2020 rahastatud projektide kuludest valdav osa ehk 70% projekti eelarvest kasutati materiaalse vara soetamiseks, 15% töötasudeks, 10% turunduskuludeks ja 5% immateriaalsele varale (andmete aluseks SF 2014–2020 perioodi projektide kululiigid). Personalikulude raames tuleb arvestada sedagi, et eelmisel perioodi starditoetuse raames kehtis tingimus, et personalikulud võisid moodustada 50% taotluse rahuldamise otsusega määratud toetusest. Joonis 1: THI ja keskmise palga muutus 2014=100 Tarbijahinna indeksi ja keskmise palga muutus 2014=100 200 150 100 50 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 THI Keskmine palk Allikas: Statistikaamet (tarbijahinna indeksi allikas IA001 ja keskmine palga allikas PA001) Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et minimaalne projekti toetuse summa eduka projekti tulemuse saavutamiseks peaks olema vähemalt kolmandiku võrra suurem ehk 20 000 eurot. Samas võttes arvesse ka meetme piiratud eelarvemahtu, ei ole võimalik toetust ka rohkem tõsta, kuna siis jääks täitmata meetme rakendamisega seatud tulemuseesmärgid toetatud ettevõtete arvu osas. Sama kinnitab ka Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud perioodi 2014–2020 starditoetuse analüüs, mille raames toodi välja, et uue perioodi rakendamisel võiks üle minna tulemuspõhisele juhtimisele ja tõsta toetuse summat (vt lisa 2). Toetuse suurendamise vajadus on toodud välja ka „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise“ aruandes, mille kohaselt kombineeritud stardilaenu puhul võiks maksimaalne toetuse summa olla üldjuhul kuni 20 000 eurot1. Võttes eelneva kokku ja arvestades tarbijahinna indeksi 36% ja keskmise palga 67% kasvu ning perioodi 2014–2020 projektide väljamakstud kogusummat 18 142 eurolt, siis kujuneb projekti keskmiseks uueks kogumaksumuseks ümardatult 25 000 eurot koos 20% omafinantseeringuga. Toetuse summa suurendamine mõjutab oluliselt ka meetme raames planeeritud tulemuseesmärkide sihttasemed (toetatud ettevõtete arv). 1 https://pilv.rtk.ee/s/yf8d7sHddNW4o3B?dir=undefined&openfile=101236 4  Lisa 4 Starditoetuse tulemuste sihtasemete arvestus Starditoetuse struktuurivahendite eelarve on 4 385 000 eurot. Arvestades, et projekti kohta on toetuse suuruseks 20 000 eurot, on võimalik rahastada planeeritud 420 projekti asemel 219 projekti. Arvestades senist kogemust alustavate ettevõtete ellujäämismäära osas (protsent ettevõtetest, kes loodi referentsperioodiga võrreldes kaks aastat varem, on referentsperioodil endiselt aktiivsed), jätkab 2 aastat pärast projekti elluviimist tegevust 65% ehk 140 ettevõtet. Tabel 1. Väljavõte starditoetuse näitajate passist. Field / Väli Täitmise juhis* Näitaja metaandmed Uus sihtmäär >0 Target 2029 / Märkida näitaja 2029 Rakenduskava 275 140 sihttase erieesmärgi sihttase 2029 tasandil Sihttaseme Sihttaseme määramisel oleme määramisel on Esitada sihttaseme arvutus, lähtunud lähtutud analüütika 2014-2020 Statistikaameti Statistikaameti perioodi rakendamise tabelist ER036 tabelist ER036 kogemusele tuginedes, "Sündinud ja surnud "Sündinud ja surnud viide läbi viidud ettevõtted", mille ettevõtted", mille hindamisele, uuringule viimaste viimaste Data or vms. Väljundnäitaja korral kättesaadavate kättesaadavate evidence used, lisada ka vahetaseme andmete kohaselt oli andmete kohaselt oli data quality põhjendus, s.h arvestada 2018. aastal 1-4 2018. aastal 1-4 assurance and tegevuste töötajaga ettevõtete töötajaga ettevõtete the calculation ettevalmistamiseks ja segmendis surnud segmendis surnud method / käivitamiseks kuluva ettevõtete osakaal ettevõtete osakaal Näitaja ajaga. Peab olema üheselt 35%. Starditoetust 35%. Starditoetust sihttaseme selge, kuidas vahe- ja saanud ettevõtete saanud ettevõtete määramise lõppsihttase on määratud hulgas on 2. aastal hulgas on 2. aastal alused, (mis on loogika ja pärast projekti lõppu pärast projekti lõppu andmed ja millistele andmetele keskmiselt 3 töötajat. keskmiselt 3 töötajat. kvaliteedi tuginetakse). Lisada ka Tuues paralleeli Tuues paralleeli kindluse eelarve osas põhjendus - st Statistikaameti Statistikaameti tagamine miks just selline eelarve on andmetega, andmetega, (ÜSM art 17 vajalik antud näitajate prognoosime, et prognoosime, et lõige 1 punkt sihttaseme täitmiseks hinnanguliselt on hinnanguliselt on b) (kuidas on tuvastatud starditoetust saanud starditoetust saanud sekkumise hind), ettevõtete ettevõtete võimalusel põhjendused ellujäämise määr ellujäämise määr ühikuhindade kaudu, 65%. Sihttase on 65%. Sihttase on metoodika nende sellest tulenevalt sellest tulenevalt seadmiseks vms. ümardatult 275 ümardatult 140 ettevõtjat (s.o ettevõtjat (s.o 420x0,65). 219x0,65). Toetust saanud uute ettevõtete arvu indikaatorit mõõdetakse üks aasta peale projekti lõppemist. Ehk ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul 5  Lisa 4 tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta kohta deklareeritud käibe põhjal. Tegevuse kulude hüvitamine ühikuhinna alusel Ühikuhinna alusel hüvitatakse toetuse saajale tegevuse kulud vastavalt loodud väljunditele (ettevõte on loodud, äriplaan tegevuse alustamiseks on heaks kiidetud ning rakendusüksus on teinud ettevõtte kohta toetuse andmise otsuse) ning saavutatud tulemusele (ettevõttesse loodud tasustatud töökoht ja/või saavutatud prognoositud/minimaalne käibe kasv) proportsioonis 75% ja 25%. Tulemuspõhine komponent (25%) julgustab toetuse saajat keskenduma tulemuse saavutamisele. Projekti raames lepitakse toetuse saajaga kokku planeeritavad tegevused ja eesmärgid. Esimeseks etapi ehk esmase väljamakse saamiseks summas 15 000 eurot peab toetuse saaja läbima MAK nõustamise, esitama meetme tingimustele vastava taotlusvormi koos ettenähtud lisadokumentidega, läbima taotluse hindamise MAK-is ning saama rakendusüksuse positiivse rahastusotsuse. Lisaks on loonud peale rahastamisotsust kolme kuu jooksul ühe uue ehk projektiga seotud töökoha. Teine osa ehk 25% toetusest makstakse peale projekti lõppemist (projekti kestus on kõikide projektide puhul ühiselt 24 kuud), kui on täidetud eesmärk, et ettevõttes on loodud projekti esimese kolme kuu jooksul töökoht, mille töötasu suurus on vähemalt projekti rahastamise hetkel kehtinud miinimumpalk. Lisaks on ettevõte saavutanud projekti teisel aastal müügitulu vähemalt 40 000 eurot. Harju- ja Tartumaal tegutsevate ettevõtete puhul kehtestatakse kõrgem teise aasta müügitulu, ehk vähemalt neljakordne toetuse suurus ehk 80 000 eurot. Suurema müügitulu määramisel Harju- ja Tartumaal on lähtutud perioodi 2014–2020 rahastatud projekti müügitulu statistikast. Sama kehtiks ka liikuvate teenuste puhul, kus tegevus on seotud olulisel määral (üle 50% ettevõtte müügitulust arvestatuna) Harju- või Tartumaaga. 6  Lisa 4 Tabel 2. Perioodi 2014-2020 starditoetust saanud ettevõtete müügitulu maakondade lõikes. Ettevõtete Keskmine Mediaan Ettevõtete Keskmine Mediaan Ettevõtete Keskmine Mediaan Maakond arv 1. Müügitulu Müügitulu arv 2. Müügitulu Müügitulu arv 3. Müügitulu Müügitulu aasta 1. aasta 1. aasta aasta 2. aasta 2. aasta aasta 3. aasta 3. aasta Harju 279 51 801 15 862 240 188 080 60 606 193 190 029 100 313 Hiiu 8 34 010 23 030 3 110 386 25 376 3 266 710 43 995 Ida-Viru 32 50 422 19 583 22 116 375 76 784 18 145 060 67 623 Jõgeva 9 85 075 18 765 8 286 041 45 449 6 394 006 160 823 Järva 10 81 743 26 967 8 195 618 61 366 6 280 013 89 941 Lääne 16 18 813 16 207 11 59 388 33 573 10 101 070 102 120 Lääne- Viru 42 34 239 22 809 39 93 393 72 360 29 146 395 107 386 Põlva 6 10 606 7 371 6 28 043 19 571 6 76 091 52 101 Pärnu 48 62 167 39 820 42 148 555 97 221 37 225 206 162 356 Rapla 15 35 895 14 185 12 131 662 56 142 8 272 416 123 829 Saare 20 21 812 15 974 19 68 427 51 864 16 117 138 87 132 Tartu 79 48 966 22 684 66 138 689 95 485 57 231 164 163 536 Valga 13 44 019 34 641 12 112 003 89 362 10 191 799 156 881 Viljandi 37 25 640 10 838 31 50 654 32 866 25 107 288 69 007 Võru 6 20 668 4 695 6 44 397 30 185 6 73 695 44 452 Allikas: Struktuuritoetuste kesksüsteem ja E-äriregister. 7  Lisa 4 Starditoetus on suunatud mh regionaalse ettevõtluse arendamisele, mis eeldab, et ettevõtlusega saaks alustada ka maakondades, kus inimeste sissetulek on madalam (vt tabel 3) ja sageli puuduvad ka täiendavad rahalised vahendid ettevõtte alustamiseks. Ehk planeeritav meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega. Tabel 3. Keskmine brutopalk maakondade lõikes. Maakond 2020 2021 2022 Harju maakond 1588 1694 1834 Tartu maakond 1447 1550 1690 Viljandi maakond 1188 1285 1418 Pärnu maakond 1147 1280 1410 Lääne-Viru maakond 1181 1256 1395 Ida-Viru maakond 1161 1202 1387 Rapla maakond 1199 1277 1376 Põlva maakond 1229 1207 1374 Järva maakond 1282 1340 1367 Lääne maakond 1155 1308 1329 Saare maakond 1148 1247 1322 Jõgeva maakond 1145 1241 1295 Võru maakond 1169 1192 1295 Valga maakond 1106 1205 1185 Hiiu maakond 1063 1194 1114 Allikas: Statistikaamet Starditoetuse planeerimisel tuleb arvestada, et ettevõtlusega alustamine ja selle õnnestumine on alati suure riskiga ning on oht, et vaatamata toetuse saaja pingutustest viia ellu kokku lepitud plaan, võib see ebaõnnestuda. Seega on eelistatud toetuse väljamaksmine etapiviisiliselt (kahes jaos) ja viimane osa, s.o 25% toetusest tulemuspõhise komponendina jääks ebaõnnestumise puhul välja maksmata. Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik miinimumnõuded. Juhul kui projekti elluviimisel ei täideta miinimumnõudeid, küsib rakendusüksus kogu toetuse tagasi. Toetuse välja maksmine toetuse saajale, oodatavad vahetulemused Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest, ehk 15 000 eurot) makstakse ajaliselt välja projekti alguses pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood 8  Lisa 4 on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise komponendi (25% toetusest ehk 5 000 eurot) rakendumist, et viimane osa peale tulemuspõhist komponenti saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimiks nii: 1. Esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud peale positiivse otsuse saamist kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja TÖR väljavõte), makstakse välja esimene osa ühikuhinnast ehk 18 750 eurot. 2. Teises etapis, kui ettevõtja on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha, mille töötasu on jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt kehtiva minimaalpalga suuruses ning on saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja viimane osa, ehk tulemuspõhine komponent ühikuhinnast ehk 6 250 eurot. 3. Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud: a. Peale projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha ja säilitanud selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. b. Loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja miinimumpalgale. Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (edaspidi TSD deklaratsioon). c. Ettevõtte müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Harju- ja Tarumaal tegutsevatel ettevõtetel, mille raames on eeldatud, et müügitulu on vähemalt neljakordne toetuse määr). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel. Toetuse saaja esitab kasumiaruande eesmärgi täitmise tõendamiseks. Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse peale iga aruandeaasta lõppu tulemused üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus. Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus, kasutades selleks e-äriregistri andmeid (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja poolt esitatavaid andmeid (TÖR väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm). 9  24.01.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse abil viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ eesmärke. Toetatavate tegevustega panustatakse rakenduskava poliitikaeesmärki „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“. Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” Ettevõtluskeskkonna programmi meetme“ Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”1 (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)2, artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Määrus alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.20213, edaspidi VTA määrus)3 ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §– s 33 sätestatut. Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisustele ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1407 1 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008, jagu A); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008, jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu, N 782); 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, v.a füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia). 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008, jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 19). Määruse alusel toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Määruse alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Lisaks panustab toetus otseselt Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Toetus panustab „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihis „Eesti majandus on tugev” kirjeldatud eesmärkide ja eelkõige näitaja „tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest“ saavutamisse. Määrusega sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS või rakendusüksus) õigused ja kohustused. Määrusega antava Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse eelarve on 4,385 miljonit eurot (riikliku kaasfinantseeringuna lisandub 626 428 eurot ja ettevõtjate omafinantseering 1 252 857 eurot) ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksvalt avatud taotlemise raames. 2 Määrus hõlmab meetme 21.1.3.1 sekkumise „Starditoetus“ eelarvet ja täiendavaid määruseid kehtestada ei planeerita. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)4 (edaspidi ühissätete määrus), artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt lisa 3). Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamine on kajastatud lisas 2 ning ühikuhinna arvutamise metoodika lisas 4. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja EIS. Määruse eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna nõunik Kaarel Lehtsalu ([email protected], telefon 715 3414) ja finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang ([email protected], telefon 625 6390) ning rakendusüksuse toetuste keskuse teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 728 6009) ja ettevõtluskonsultant Merit Tints ([email protected], telefon 529 2926). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas rakendusasutuse õigusosakonna jurist Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kaheksast peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine; 4) taotluse menetlemine; 5) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine; 6) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused; 7) toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused; 8) finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus. 1. peatükk. Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid ja tulemused, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid, tuuakse esile riigiabi tingimused. Määruse §-s 1 kehtestatakse määrus rakenduskava meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmist. Viimast aluseks võttes on koostatud ka määruse nimi. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL 3 Toetuse andmisel lähtutakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgist (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“. Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. Samuti arvestavad toetatavad projektid ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Määruse §-s 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Täpsustusena on öeldud, et määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, milleks on: a) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas ja tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000; aa) samas on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks on lubatud anda vähese tähtsusega abi; b) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega; c) abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris: i) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel; ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele; d) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Määrust ei kohaldata starditoetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisustele ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 4 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, va. füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia); 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). Vahendamise juures on võimalik tehinguid korraldada ka veebi vahendusel, sealhulgas internetioksjonitel. Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlust ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas. Määrus alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Määruse §-s 3 koondatakse määruses läbivalt kasutatavad terminid. Teises paragrahvis on esitatud ainult need terminid, mis on starditoetuse määruse spetsiifilised ega korda ÜSS2021_2027 sätestatut. Määruses on lahti seletatud kuus terminit, mis on asjakohased ja vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks. Esitatud terminitest vajavad eraldi välja toomist järgmised. Alustav ettevõtja on äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist Kasvupotentsiaal on müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eesti maakondades vähemalt 40 000 eurot. Linnapiirkonnana käsitletakse keskuslinna ja sellega funktsionaalselt seotud tiheasustusega lähitagamaad. Linnapiirkondade määratlus asustusüksuste lõikes tuleneb Statistikaameti poolt 2017. aastal välja töötatud linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast (edaspidi Statistikaameti asustusüksuste metoodika), mis iseloomustab linnaliste tunnustega asumeid täpsemalt kui kohaliku omavalitsuse üksuste territoriaalsed piirid. Linnapiirkonna asustusüksuste nimekirja on põhjendatud juhtudel laiendatud või kitsendatud vastava linnapiirkonna strateegias kokkulepitu kohaselt, arvestades täiendavate kriteeriumitena näiteks kasvavat rahvastikku või keskuslinnaga toimiva igapäevase tiheda pendelrände ulatust. Tallinna linnapiirkond on Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla, 5 Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne-Harju valla Kulna küla. Tartu linnapiirkond on Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik ning Tartu valla Raadi alev. Tegevusvaldkond on valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristika järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. Sama tegevusvaldkond on ettevõtjal kui kattub EMTAK-i neljakohaline kood või tegevusala kattub sisuliselt. Mitme tegevusalaga ettevõtjal on peamiseks käibes suurima osatähtsusega tegevusala. Äriplaan on ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja elluviimise ajakava ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Määruse §-s 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Määruses nimetatud toetuse andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist. Ka mõningane ettevõtluskogemus võib olla oluline, kuna tahetakse anda võimalus uutele inimestele, kes pole veel ettevõtlusega tegelenud, siseneda ettevõtlusesse. Vähest ettevõtluskogemust kompenseeritakse sellega, et osutatakse uuel perioodil endiselt tuge ettevõttele oma äri planeerimisel ning elluviimisel. Seda läbi maakondlike arenduskeskuste, mis tegelevad nii eelnõustamise kui ka arengunõustamise pakkumisega (täpsemalt selgitatud §- s 5 Maakondlike arenduskeskuste all). Lõikes 2 on esitatud määruse väljundnäitajad, mis on kohustuslikud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel. Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Baastase Vahetase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2024) (2029) sagedus Toetatavad 0 60 250 SFOS Vahe- ja ettevõtjad* lõpparuanne Toetustega 0 60 250 SFOS Vahe- ja toetatavad Ettevõtjad lõpparuanne ettevõtjad Toetatavad 0 60 250 SFOS Vahe- ja uued lõpparuanne ettevõtjad *Sealhulgas peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Lõikes 3 on nimetatud rakenduskava tulemusnäitajad. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad 6  Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus Ettevõtjad 0 200 SFOS Rakendusüksus Uued ettevõtjad, lisab mis endiselt järelaruande tegutsevad andmed SFOSi Starditoetuse eelarve on kokku 6 264 285 eurot (sellest on EL vahendeid 4 385 000 eurot, riiklik kaasfinantseering on 626 428 eurot, millele lisandub ettevõtjate omafinantseering 1 252 857 eurot). Toetust saanud uute ettevõtjate arvu indikaatorit hinnatakse üks aasta pärast projekti lõppemist. Ehk ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta kohta deklareeritud käibe põhjal. Projektid toetavad täiendavalt ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamiseks tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke (vt p 5). „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeele mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajate sisu ja raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Määruse §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikus ja toetuse osakaal Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Määruse § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Määruse alusel toetatakse ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute ja tegevuste elluviimine. Starditoetuse puhul on eduka tulemuse saavutamiseks üldjuhul tegevused sarnased, sh ettevõtte loomine, vajalike seadmete ost, töötajate värbamine ja palkamine, turundustegevused jms ning kuigi kulud (nt erinevad seadmed) või nende proportsioonid 7 tegevuste raames võivad erineda, on arvestades toetuse pikaajalise rakendamise kogemust Eestis kulude suurus tegevusteks ja ettevõtte käivitamiseks olnud aastaid sarnane (arvestades siiski inflatsioonist tulenevat üldist hinnatõusu kasvu). Ühikuhinna kasutamine toetuse maksmisel võimaldab ettevõtjal olla paindlik oma tegevuste elluviimisel. Selle valiku tegemiseks tehti analüüs, mille käik ja peamised tulemused on järgmised (vt põhjalikumalt seletuskirja lisa 4): - ühissätete määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt on kohustus projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames kulude lihtsustatud hüvitamise viisi, s.o kas ühikuhindasid, kindlasummalist makset või standarditud ühtse määra alusel toetuse väljamakset. - lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei ole kohustuslik kasutada projektide puhul, milles antakse riigiabi või kui nende mittekasutamise teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on seirekomisjon heaks kiitnud. Vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei loeta riigiabiks, seega kohaldatakse ka VTA andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise, kui projekti kogukulud jäävad alla 200 000 euro. - arvestades, et starditoetuse eeldatav projektitoetus saab koos kaasfinantseeringuga olla kõige rohkem 25 000 eurot ja toetuse puhul on tegemist VTA-ga, tuleb ühissätete määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt kasutada starditoetuse raames lihtsustatud kuluhüvitamise viisi. Määrusega toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Selleks kinnitab taotleja taotlust esitades, et ta järgib tegevusi ellu viies nimetatud tingimusi. Nimetatud artiklis 17 on kirjeldatud tingimused, millal majandustegevus tekitab olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ja mida tuleb tegevust ellu viies vältida. Keskkonnaeesmärgid on ühtlasi nimetatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9, mis viidatud määruse tähenduses on järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Artikkel 17 räägib keskkonnaeesmärkide olulisest kahjustamisest, kus, võttes arvesse majandustegevuses pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab oluliselt: a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele; c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab 8  i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või ii) mereala head keskkonnaseisundit; d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas; ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda; e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel eespool toodud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu. Määruse § 7 määratleb määruse abikõlbliku kulu. Abikõlblik on § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud ühikuhinna alusel. Määruse §-s 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. Määruse § 9 määrab kindlaks toetuse summa ja osakaalu. Määrusega nähakse ette, et toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 80 protsenti. Lihtsustatult on ühikuhinna alusel arvutatud summa projekti kohta 25 000€, millest toetuse summa on 20 000€ ja taotleja omafinantseering 5000€. Taotleja lisatava omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub eelnõustamine, millistele nõuetele peab vastama taotleja, millised on taotleja kohustused, millised on nõuded taotlusele ning kuidas toimub toetuse taotlemine. 9 Määruse §-s 10 sätestatakse, kuidas toimub eelnõustamine. Oluline osa toetuse taotlemisest on määruse §-s 11 sätestatud nõuetele vastava ettevõtja kohustus läbida eelnõustamine. Selle käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja kavandatavale projektile, plaanitavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute ja juhatuse liikmete suutlikkuse kohta projekt ellu viia ning arvamus määruses sätestatud valikukriteeriumite kaupa. Eelnõustamise korraldab EIS. Eelnõustamise elluviijate kohta ja muust vajalikust infost annab rakendusüksus ettevõtjatele teada oma veebilehel. Määruse kohaselt esitab ettevõtja eelnõustamise elluviijale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud äriplaani, sealhulgas finantsprognoosid ja taotlejas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete elulookirjeldused. Kui eelnõustamise läbiviija peab vajalikuks ettevõtjaga kohtuda, osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige. Kohtumine võib toimuda ka virtuaalselt. Juhatuse liikme (mitte näiteks ainult projekti ette valmistada aitava konsultandi) osalemine on vajalik, et eelnõustamisel antud teavet saaks vahetult projekti elluviimisel osalevad inimesed. Juhul, kui projekti elluviivas meeskonnas peaks enne taotluse esitamist toimuma muudatusi, hinnatakse taotluse menetlemisel uuesti meeskonna suutlikkust projekti ellu viia. Samas ei tohiks meeskonnas toimuvate muudatustega kaasneda olulisi riske, sest toetust makstakse ainult määruses sätestatud tingimuste täitmisel, mis sõltuvad sellest, kas toetuse saaja loob nõutud töökoha(d), maksab vähemalt töötasu alammäärale vastavat töötasu ning saavutab nõutud kasvupotentsiaali. Seega on toetuse saaja motiveeritud määruses sätestatud tulemusi saavutama. Eelnõustamise käigus annab eelnõustamise elluviija lisaks hinnangule ka soovitusi taotleja äriplaani täiendamiseks ning aitab seda vajadusel läbi mõelda. Soovituste andmise juures käsitletakse ka horisontaalsete põhimõtetega arvestamise aspekte vastavalt seletuskirja punktis 5 „Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs“ toodud tabelile. Eelnõustamise elluviija koostab ühe kuu jooksul pärast nõutud dokumentide esitamist digitaalselt allkirjastatud hinnangu. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Samas tuleb rõhutada, et nimetatud hinnang ei piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel. Hinnang ei tohi olla koostatud varem kui 60 päeva enne taotluse esitamist. Nimetatud periood on ettevõtjale vajalik taotluse kvaliteetselt ette valmistamiseks ja vajaliku omafinantseeringu leidmiseks. Asjakohaste teadmiste ja oskustega lisatööjõu kaasamiseks on ettevõtjal hiljem võimalik palgata töötajaid. Määruse §-s 11 sätestatakse nõuded taotlejale. Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla varasema ettevõtluskogemuseta või vähese varasema ettevõtluskogemusega isik, kuna starditoetuse prioriteet on tuua rohkem uusi inimesi ettevõtlusesse ja sealjuures aidata neil luua jätkusuutlik äri. 10 Taotleja kvalifitseerub, kui ta on äriühing, mis on taotluse esitamisest mitte varem kui 36 kuud tagasi äriregistrisse kantud ja milles juriidilistel isikutel kokku võib olla kuni 25% osalus. Määrus sätestab taotlejale esitatavad nõuded ja kohustused lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatule. Määruse §-s 12 esitatakse nõuded taotlusele. Määrus sätestab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule taotlusele esitatavad nõuded. Määruse §-s 13 sätestatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine. Antud paragrahvis on sätestatud, et toetust saab taotleda jooksvalt. Toetuse taotlemise algusest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Määrusest tuleneb, et hetkel, kui menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. 4. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab samuti ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Määruse §-s 14 sätestatakse, kuidas toimub taotluse menetlemise protsess. Määruse kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kakskümmend tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Seda aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusüksuse määratud aja võrra. Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega seoses antakse võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Määruse §-s 15 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui taotlejat või taotlust ei tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks. Määruse §-s 16 sätestatakse starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika. Määruse alusel hinnatakse starditoetuse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus, lähtudes sama paragrahvi lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse 11 rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. Taotlusi hinnatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandev valikukomisjon ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt ka rakendusasutusega. Määruse kohaselt hinnatakse starditoetuse taotlust iga valikukriteeriumi lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: Hindamiskriteeriumid Osakaal koondhindest Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, sh hinnatakse: - projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE- ga) ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme 35% eesmärkidesse; - projekti tulemuste kestlikkust; - projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja sihttasemete saavutamisse. Projekti põhjendatus, sh hinnatakse: - projekti eesmärgi, väljundite, tulemuste, tegevuste ja 20% kulude põhjendatust ja kooskõla; - tegevuste ajakava realistlikkust. Projekti kuluefektiivsus, sh hinnatakse: - kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed plaanitud väljundite ja tulemuste 15% saavutamiseks; - kas plaanitud eelarve on realistlik ja mõistlik, ja et planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia, sh hinnatakse: - kas taotleja on jätkusuutlik ja omab vajalikke eeldusi 20% projekti kavandatud viisil elluviimiseks. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, sh hinnatakse: - kuidas võetakse arvesse strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid ning 10% aidatakse kaasa „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisele ja seeläbi panustatakse selle strateegia asjakohasesse näitajasse. Määruse §-s 17 sätestatakse toetuse rahuldamise tingimused ja kord. Määruse kohaselt kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab määruse nõuetele ning on § 17 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja ei ole § 17 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. 12 Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Määruse 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Kuna tegemist on standardiseeritud ühikuhinna metoodikal põhinevad toetuse arvestamise ja välja maksmisega, mis on seotud tulemus näitajate saavutamisega, siis ei ole võimalik taotluse muutmine. Märkimisväärsed muudatused projektis viivad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Määruse § 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused. Määrus võimaldab tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. a.. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine, millised on toetuse maksmise tingimused ning kuidas kujuneb aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Määruse § 19 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Määruse kohaselt esitab toetuse saaja vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Vahearuanne esitatakse neli kuud peale rahuldamise otsuse tegemist ja lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud töökoha loomist tõendavad andmed. Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet (sealhulgas teavet „Eesti 2035“ põhimõtete ja näitajate saavutamisse): 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha käesoleva § lõikes 4 punktis 3 tingimustel ning töökoha eest on töötasu makstud jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt täistööajale vastava minimaalpalga suuruses; 4) § 3 lõikes 2 sätestatud kasvupotentsiaali saavutamist näitavad tõendid. 13 Määrusel aluse kiidab rakendusüksus vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Määruse §-s 20 määrab toetuse maksmise tingimused. Määrus lubab toetuse saajale toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tõendanud tulemuste saavutamine ja rakendusasutuse poolt on aruanne kinnitatud; 2) toetuse saaja on esitanud maksetaotluse. Määruse kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 1 punkt 4 ühikuhinna alusel ja vastavalt ühendmääruse § 19 nõuetele. Toetuse väljamakse tehakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase vahe- või lõpparuande esitamist, millest nähtub määruses sätestatud tingimuste täitmine. Toetust makstakse kahes etapis. Kui määruses sätestatud ning aruannetes kajastuvaid tingimusi täidetud ei ole, toetust ei maksta. Näiteks kui on välja makstud esimese etapi toetus, kuid toetuse saaja ei täida teise etapi maksmiseks nõutud tingimusi, ei maksta välja teise etapi toetust (25% toetuse summast). Kuna tegemist on toetuse saaja kohustuste rikkumisega, võidakse teha finantskorrektsioon ning väljamakstud toetus tagasi nõuda. Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest, ehk 15 000 eurot) makstakse ajaliselt välja projekti alguses pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise komponendi (25% toetusest ehk 5 000 eurot) rakendumist, et viimane osa peale tulemuspõhise komponendi saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimiks nii: - esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud peale positiivse otsuse saamist kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja töötamise registri (edaspidi TÖR) väljavõte), makstakse välja esimene osa ehk 15 000 eurot; - teises etapis, kui ettevõtja on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha, mille töötasu on jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt kehtiva minimaalpalga suuruses ning on saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja viimane osa, ehk tulemuspõhine komponent 5000 eurot. Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud: a. peale projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha ja säilitanud selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. b. loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja miinimumpalgale. Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni. c. ettevõtte müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Tallinna- ja Tartu linnapiirkonnas tegutsevatel ettevõtetel, mille raames on eeldatud, et müügitulu on vähemalt neljakordne toetuse määr). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel. Toetuse saaja esitab kasumiaruande eesmärgi täitmise tõendamiseks. Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse peale iga aruandeaasta lõppu tulemused üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus. 14 Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus kasutades selleks e-äriregistri andmeid (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja poolt esitatavaid andmeid (TÖR väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm). Määruse § 21 sätestab aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Haldusmenetluse seadusest tulenevalt on haldusorganil õigus kaasata vajadusel eksperte. 7. peatükk Toetuse saaja, rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi. Määruse §-s 22 on esitatud toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Määrus sätestab, et toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele Ühendmääruse § 11 sätestab toetuse saaja kohustused seoses hankimisega. Alustavad ettevõtjad ei ole reeglina hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö ostmise abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. Paragrahvi lõiked neli ja seitse täpsustavad selle ostumenetluse läbiviimise üldiseid tingimusi lisaks määruses eriomaselt sätestatule. Määruse § 23 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus Määruse § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise aluse. Määruse kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 15 Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik miinimumnõuded, mis on kirjeldatud § 20 lõigetes 3 ja 4. Juhul kui projekti elluviimisel ei täideta miinimumnõudeid, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse. Määruse §-s 25 sätestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 3. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on planeeritud jätkata ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti ehk toetada uute ettevõtete loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada alustavate ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab „Eesti 2035“ eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2, tuleb projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, võttes arvesse eelmise perioodi starditeotuse rakendamise kogemust ning erinevate osapoolte tähelepanekuid. Järgneva dokumendi raames analüüsitakse läbi võimalikud erinevad lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja rakendusüksuse vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse vähendamiseks, mis aitaks kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste läbipaistvamast hindamisest. 16 Perioodi 2021-2027 planeerimise käigus nähti esialgselt ette analoogselt eelmise perioodi kogemuse ja vahendite piiratuse tõttu ettevõtluse alustamise toetuse maksimaalseks summaks 15 000 eurot ning kokku koos omafinantseeringuga 18 750 eurot, mis arvestades tänast turuolukorda, tarbijahinnaindeks kasvu ja tööjõukulu kasvu, ei ole ettevõtlusega alustamiseks siiski piisav. Perioodi 2014-2020 rahastatud starditoetuse projektide statistika kohaselt on rahastatud 693 projekti keskmiseks projekti väljamakstud summaks on 18 142 eurot ja toetuse summaks 13 543 eurot (vt lisa 4 seis 17.03.2023, andmed ilma finantskorrektsioonideta). Võrreldes tänast turuolukorda eelmise perioodi algusega, on kasvanud ettevõtte kõikide sisendite, sh tööjõukulude hind olulisel määral. Võrreldes 2014. aastaga on Tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel kasvanud 36% ja keskmine palk 67% (v.t tabel 1, Statistikaameti andmed). Ainuüksi Tarbijahinna indeksi tõusust tulenevalt peaks toetuse suurus kasvama kolmandiku võrra (18 142*136/100 = 24 673 ehk ümardatult ülespoole 25 000 eurot koos 20% toetuse saaja omafinantseeringuga. Perioodil 2014-2020 rahastatud projektide kuludest valdav osa ehk 70% projekti eelarvest kasutati materiaalse vara soetamiseks, 15% töötasudeks, 10% turunduskuludeks ja 5% immateriaalsele varale (andmete aluseks 2014-2020 perioodi projektide kululiigid). Personalikulude raames tuleb arvestada seda, et eelmisel perioodi starditoetuse raames kehtis tingimus, et personalikulud võisid moodustada 50% taotluse rahuldamise otsusega määratud toetusest. Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale, mis kiirendaks toetuse taotlemist, keskenduks ettevõtja võimekuse arendamisele ning vähendaks oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust. Taotlemise eeldusteks on, et ettevõtja on läbinud MAKis ettevõtlusalase nõustamise ning koostanud äriplaani, mis on saanud positiivse tagasiside MAKi ettevõtluskonsultandi poolt. Projekti äriplaan all mõeldakse ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Eelnõustamise käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja poolt kavandatavale projektile, planeeritavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekti ellu viia, mis aitab ettevõtjal oma projekti paremini läbi mõelda. Eelnõustamise läbiviija on igas maakonnas asuv maakondlik arenduskeskus. Arengunõustamise pakkumine võimaldab tegevuskava täitmisel esinevate takistuste või küsimuste tekkimisel maakondliku arenduskeskuse poolt ettevõtjale varasemast enam sisulist nõustamist pakkuda. Samuti juhatada alustav ettevõtja erinevate ettevõtjat toetavate koolituste, mentorklubide jms tugisüsteemi juurde. Projektide elluviimise tulemusena peaks olema Eestis rohkem kasvusooviga ja jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad luua juurde töökohti ning maksta vähemalt keskmist bruto kuupalka. Lisaks peaks projektide elluviimise tulemusena kasvama tööhõive ka väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda ning sellega aitama kaasa Eesti terviklikule regionaalsele arengule. Teisalt kasvab projektide elluviimise tulemusena VKEde eksport kuna suuname juba varakult alustavat ettevõtjat vaatama ning tegutsema ka välisturgude suunas. 17 Määruse koostamiseks on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid, kasutatud varasemate analüüside tulemusi ning arvestatud võimalike alternatiividega määruse sekkumisloogika puhul. Samuti on läbiviidud ühisseminarid toetanud valitsustasandite omavahelist koostööd ning nende raames jagasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium informatsiooni väljatöötavate määruste osas ning soodustasid seeläbi ühisosa teket erinevate meetmete vahel. 5. Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ Horisontaalsed põhimõtted siht Eesti majandus Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) on Meetme tasandil puudub otsene seos. Kuid meede toetab ühiskonna eri uuendusmeelne gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, parendab nende ja teaduspõhine võimalusi tegeleda ettevõtlusega ja osaleda töövõtjana ettevõtluses. Meetme tulemusena saab ettevõtja rakendada ellu oma kava ettevõtte arendamiseks. Organisatsiooni arendamisel järgitakse mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Meede panustab eri ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus vähemusrühmadele võrdsete võimaluste edendamise teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeele mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Neil on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimise ja selle kaasamisega. Ka ei ole naisettevõtjad kuigi riskijulged. Lisaks pole neil alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele, naisettevõtjate kogukonnas ei toimu veel igal pool üle Eesti, ja ettevõtluse arendamise infole. Starditoetustoetus võimaldab kõigil kes soovivad alustada ettevõtjana või on alustav ettevõtja osaleda toetuse taotlemises ja sobivuse korral alustada või arendada oma ettevõtet. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust starditoetusest ning julgustada naisettevõtjad taotlema. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodete kaudu. Meetme tasandil ei ole 18 võimalik seda teemat analüüsida ega lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Erivajadusega ettevõtjale tagatakse ligipääs eelnõustamisele. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus ligipääsetavuse teemadega. Eelnõustamisel, mis on ettevõtjale kohustuslik ning kus antakse tema projektile hinnang, käsitletakse vajadusel erinevaid ligipääsetavuse teemasid ning edastatakse ettevõtjale infot ligipääsetavuse nõuete, muu materjali ja ekspertide kontaktide osas. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Tasakaalustatud regionaalne areng Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured erinevused piirkondade vahel ettevõtjate konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et nende võimalused tegutseda ja areneda ning saada tasuvat tööd oleks eri piirkonniti tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurenevad piirkondlikud erinevused. Regionaalarengu Fondi vahenditest rahastatav starditotus annab võimaluse. Meetme eesmärk on aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid oma äriplaani elluviimisel ja arendamisel. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – peale toetuse ei ole selle meetme eelarves ette nähtud täiendavaid vahendeid. Maakondlike arenduskeskuste võrgustik ning rakendusüksus nõustavad potentsiaalseid taotlejaid kuni taotluse esitamiseni. Sellele järgneb rakendusüksuse poolt taotluse menetlemise protsessis selle täpsustamine, kui see osutub vajalikuks. Ettevõtja äriplaani elluviimisel hoiab silma arengunõustamise käigus peal kohalik maakondlik arenduskeskus. 2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on võimalik kasutada kõigile ettevõtjatele ja eriti VKEdele suunatud MAKide ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid, sh nt baaskoolitus, mentorklubi, meistriklassid, ekspordi sihtturgudega seotud nõustamist ja sündmusi, innovatsiooni ja arendusosaku toetust, rakendusuuringute programmi, jms. Samuti on ettevõtjatele kättesaadav KOVide võimalus toetada oma ettevõtjaid regionaalvaldkonna meetme „Atraktiivne piirkondlik elu- ja ettevõtluskeskkond“ abil. 3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – starditoetuse piirkondlikud tingimused on seotud erinevate tulemusnäitajate täitumise nõuetega Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus peab projekti tulemuslikkus olema vähemalt neli korda suurem kui teistes piirkondades. 19 4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – starditoetus kui meede on kavandatud kasutamiseks üle Eesti, kuid väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda on tulemuslikkuse tingimused leebemad. 5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – starditoetus kui meede on kättesaadav kõigis maakondades. 6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – starditoetus tegeleb alustavate kuni 36 kuu vanuste ettevõtjatega. Toetuse suurus on 20 000 eurot, mida ettevõtja saab kasutada oma äranägemisel eriprojektideks või investeeringuteks seni kui on täidetud tulemusnäitajad. 7. Toetusmeetme katsetamine teatud piirkonnas – starditoetus kui positiivse ajalooga sekkumise viis rakendub elluviimiseks üle Eesti kõigis maakondades ja ei vaja enam katsetamist. Piirkondlikult on kõrgem tulemusnäitaja täitumise ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas. 8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad – starditoetuse andmise lihtsustuse leidmisel (toetus alla 200 000 euro) on lahenduseks valitud standardne ühikuhind 20 000 eurot, mille piirkonnastamine on lahendatud tulemusnäitajate ootuse erinevuse kaudu Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas. 9. Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – starditoetuse puhul ei ole piirkondlikult reserveeritud summasid. Toetatakse tulemusele orienteeritud lähenemist, kus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnast väljapool asuvatele aladele on madalam tulemuse ootus. 10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – starditoetuse eelarve suuruse juures on piirkondlike boonuste andmise hindamisel erisus, mida on soovitud lahendada pigem tulemuste saavutamiste põhiselt. Piirkondlikult on erinev tulemusnäitaja täitumise ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus selleks on määratud projekti teise aasta lõpuks vähemalt neljakordne käive toetuse määra alusel ehk 80 000 eurot. 11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – starditoetuse lihtsustus standardse ühikuhinna alusel võimaldab ettevõtjal kasutada toetus selleks, mis talle alustamise juurse on antud ajahetkel oluline. Need tegevused, mis ei ole välistatud, on põhimõtteliselt abikõlbulikud. Kokkuvõtlikult, kuna meede on loodud nii, et see arvestab alustava ettevõtja vajadusi ja on suunatud ettevõtjatele üle Eesti. Näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 võrdluses“ osas on 2019 aasta andmetel kehvemas seisus Põlva-, Valga-, Võru- ja Hiiumaa, kus selle näitaja tase jääb alla 35 punkti. Ülejäänud maakondades on see näitaja 39 ja 54 punkti vahel. Ainult Harju ja Tartu maakonnas on selle näitaja väärtus kõrgem, vastavalt 121 ja 80 punkti.Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 võrdluses. Keskkond / Kliima Meetmel on toetav mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Selle raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga toetades tegevusi millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, nagu need on loetletud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9. Need on: 20  a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu. Ettevõtjal on kohustus projekti elluviimisel jälgida vastavust tema tegevuse iseloomule ning pakutavatele toodetele ja teenustele rakenduvate keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamine on analüüsitud meetmete kava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud tegevused põhjustaksid olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem on tegevused toetavad ning arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus. 6. Määruse rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Määrusega ei teenita tulu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi kaudu. Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtjate esindusorganisatsioonidele: • Eesti Tööandjate Keskliit; • Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon; • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; • MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused. 21 Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Lisa 3. Riskide hindamise tabel Lisa 4. Ühikuhinna arvutamise metoodika 22  MÄÄRUS 31.01.2024 nr 6 Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” ettevõtluskeskkonna programmi meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3  2 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on saanud toetust väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ alusel. (7) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK-i klassifikaator) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu- uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, välja arvatud füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus, töötervishoiualane teraapia); 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (8) Vahendamine on vahendaja, maakleri ja teise kaupleja tegevus, kes viib kokku müüja ja ostja, korraldab äritehinguid teise poole nimel, ning müümine oksjonite kaudu. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus), tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos käesoleva määruse raames antava abiga ei  3 tohi jooksva majandusaasta ja mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul kokku ületada 300 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (4) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) alusel, siis ei tohi taotlejale nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 750 000 eurot. (5) Kontserni kuuluvate või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid (1) Alustav ettevõtja – äriühing, mis on kantud Eesti äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist. (2) Kasvupotentsiaal – müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eestis vähemalt 40 000 eurot. (3) Sama tegevusvaldkond – EMTAK-i klassifikaatori neljakohalise koodi kattuvus või tegevusala sisuline kattuvus. (4) Tallinna linnapiirkond – Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne- Harju valla Kulna küla. (5) Tartu linnapiirkond – Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik ning Tartu valla Raadi alev. (6) Tegevusvaldkond – valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristika järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. (7) Äriplaan – ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on kirjeldatud ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja elluviimise ajakava ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate  4 jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist. (2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) toetatavad uued ettevõtjad. (3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“. (4) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL võrdluses; 5) ressursitootlikkus. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetatav tegevus on ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute ja tegevuste elluviimine. (3) Toetatakse tegevust, millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 7. Abikõlblik kulu Abikõlblik on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik kulu ühikuhinna alusel. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise  5 või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029 a. (3) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 9. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 80 protsenti. (3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahendist antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Eelnõustamine (1) Enne taotluse esitamist on ettevõtja kohustatud läbima rakendusüksuse korraldatud eelnõustamise, mille käigus antakse hinnang ettevõtjale, tema vastavusele taotlejale kehtestatud nõuetele, kavandatavale projektile ja selles plaanitavate tegevuste teostatavusele, ettevõtjas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete suutlikkusele projekti ellu viia ning arvamus määruses sätestatud valikukriteeriumite kaupa. Rakendusüksus teavitab ettevõtjat eelnõustamise läbiviimisest oma veebilehel. (2) Ettevõtja esitab eelnõustamiseks digitaalselt allkirjastatud äriplaani ja ettevõtjas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete elulookirjeldused. Kui tekib vajadus ettevõtjaga kohtuda, osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige. (3) Eelnõustamise läbiviija koostab digitaalselt allkirjastatud hinnangu 30 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamisest. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Hinnang ei piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel. § 11. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele ja täitma järgmisi kohustusi: 1) taotlejas võivad juriidilised isikud kokku omada kuni 25 protsendilist osalust; 2) täistööajale taandatult on töölepingu alusel töötavaid isikuid vähem kui kümme; 3) taotleja müügitulu oli taotluse esitamise majandusaastale vahetult eelnenud majandusaastal 40 000 eurot või väiksem; 4) taotleja müügitulu on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem; 5) taotlejas osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul olla omanud ega omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas; 6) taotlejas osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise ettevõtja juhatuse liige; 7) taotleja juhatuse liige ei tohi omada ega olla omanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning olla  6 juhatuse liige taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas; 8) muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahendist saadud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus peab olema tähtaegselt tagasi makstud; 9) teavitama rakendusüksust viivitamata kõigist taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotleja kohustuste täitmist. § 12. Nõuded taotlusele Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi: 1) taotluses sisalduv äriplaan peab panustama §-s 4 nimetatud eesmärgi saavutamisse ning väljund- ja tulemusnäitajasse; 2) paragrahvi 10 lõikes 3 sätestatud hinnang peab olema koostatud mitte varem kui 60 päeva enne taotluse esitamist; 3) äriplaan rakendusüksuse vormil; 4) finantsprognoosid kolmeks aastaks, alates projekti alustamise aastast; 5) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga, kui taotleja on alustanud majandustegevusega; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7) taotlejas osalust omavate isikute ja taotleja juhatuse liikmete elulookirjeldused; 8) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahenditest; 9) taotleja kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud põhiõigusi ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis toodud puuetega inimeste õigusi; 10) taotleja kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja allkirjastab ja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas. (2) Taotluse menetluse aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni  7 kümne tööpäeva võrra. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotlejat või taotlust ei tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks. § 16. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlusi vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus kooskõlastatult korraldusasutuse, Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega, ning sellise rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna põhjal. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel enne taotluste vastuvõtu alustamist. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandev valikukomisjon ja kaasata eksperte. Valikukomisjoni moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega ja avaldab komisjoni liikmete nimed oma veebilehel. (3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või taotluse hindamiseks vajatakse lisainfot, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. (4) Taotlust hinnatakse valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4 ning hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia – koondhindest 20 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest kümme protsenti. (6) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja täidetud on järgmised tingimused:  8 1) taotlus on § 16 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) taotlust ei ole § 16 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks või hiljemalt 31. augustil 2029. a. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 19. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuande. (2) Aruannete vormid ja esitatavad andmed avaldab rakendusüksus oma veebilehel. (3) Vahearuanne esitatakse nelja kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (4) Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud töökoha loomist tõendavad andmed. (5) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave, ka Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamise kohta, ja esitatakse dokumendid: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) lõike 4 punktis 3 sätestatud töökohal töötavale isikule kuni aruande esitamise kuupäevani makstud töötasu vähemalt täistööajale vastava töötasu alammäära ulatuses; 4) kasvupotentsiaali saavutamist tõendavad dokumendid. (6) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest. Rakendusüksusel on õigus määrata tähtaeg aruande täiendamiseks.  9 § 20. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) tõendatud on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tulemuste saavutamine; 2) rakendusüksus on aruande kinnitanud; 3) esitatud on maksetaotlus. (2) Toetust makstakse ühendmääruse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikuhinna alusel. (3) Toetuse maksmise etapid on järgmised: 1) esimeses etapis, kui rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on esitanud vahearuande ja tõendanud § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmist, 75 protsenti toetuse summast; 2) teises etapis, kui toetuse saaja on esitanud lõpparuande ja tõendanud § 22 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmist, 25 protsenti toetuse summast. (4) Toetuse maksmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul pärast vahe- või lõpparuande esitamist. Toetuse maksmise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja või ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. § 21. Aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Sel juhul pikeneb aruande ja maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. 7. peatükk Toetuse saaja kohustused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest loob ühe täistööajale taandatud töökoha; 2) maksab punktis 1 nimetatud töökohal töötavale või töötavatele isikutele töötasu vähemalt täistööajale vastava töötasu alammäära ulatuses; 3) saavutab määruses nõutud kasvupotentsiaali; 4) teavitab rakendusüksust viivitamata toetuse saaja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 5) teavitab eelnevalt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust toetuse saajas osalust omavate isikute ringis planeeritavatest muudatustest, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtja puhul. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste nõuetekohast täitmist; 3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;  10 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. (2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi: 1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele asjakohase ülevaate; 4) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike dokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 5) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruannete koostamiseks vajalikke andmeid; 6) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 7) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 8) koostab sekkumise seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ja edastab aruande rakendusasutusele. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus § 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 25. Vaidemenetlus Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler