Maarja Krais-Leosk
Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 05.02.2024 nr 7/
[email protected] Meie 06.03.2024 nr 4.2-3/596-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Maarja Krais-Leosk
Pöördusite 05.02.2024 Justiitsministeeriumi, Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja
Sotsiaalministeeriumi poole küsimusega, millises ajaraamis tegeletakse seadusemuudatusi
eeldavate küsimustega, mille on pärast Rakvere Lille Kodus aset leidnud väärkohtlemise
juhtumeid tõstatanud Õiguskantsler 25.04.2023 seisukohas vastuseks Eesti Puuetega
Inimeste Koja avaldusele.
Oleme kursis viidatud Õiguskantsleri seisukohaga, milles paluti Riigikogul muu hulgas kaaluda
lastekaitseseaduses lastega töötamise keelu kohaldamisala laiendamist, täpsemalt keelu
kohaldamise võimalust ka niisugustel kehalise väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime
pandud alaealise suhtes korduvalt või süstemaatiliselt. Oleme Õiguskantsleri ettepanekutega
põhjalikult tutvunud ning kaalunud võimalusi seadusemuudatusteks, sh küsinud täiendavaid
selgitusi antud ettepaneku osas Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonnalt.
Samuti oleme suhelnud Justiitsministeeriumiga nende tegevusplaani osas. Meile teadaolevalt
tegeleb Justiitsministeerium antud küsimusega selle aasta esimeses pooles, kaaludes ka
seadusesse uue karistusnormi lisamist. Eelneva tulemusel oleme praegu seisukohal, et
lastekaitseseaduses lastega töötamise keelu kohaldamisala laiendamine Õiguskantsleri
soovitatud viisil ei ole võimalik ilma muudatusteta karistusõiguses. Lastekaitseseaduse §-s 20
on lastega töötamise piirangud kehtestatud põhimõttel, et lastega töötamise ajutine või alaline
keeld tekib isiku karistamisel teatud karistusseadustiku või kriminaalkoodeksi normide
(süüteokoosseisude) alusel. Seni kui puudub spetsiifiline karistusnorm (alaealise) korduva või
süstemaatilise väärkohtlemise eest vastutusele võtmiseks, ei ole võimalik kehtestada lastega
töötamise alalist keeldu sellise teo eest. Praegu tekib karistusseadustiku §-s 121 sätestatud
kehalise väärkohtlemise kuriteo toimepanijale ajutine lastega töötamise piirang karistuse
kehtivusajaks (s.o 3-5 aastat karistuse ära kandmisest). Kuigi kehalise väärkohtlemise korduv
toimepanemine on § 121 lõike 2 punkti 3 kohaselt teo enamohtlik koosseis („Sama teo eest,
kui see on toime pandud korduvalt…“), on korduvat toimepanemist kehtivas kohtupraktikas
tõlgendatud kui vähemalt kahel korral kehalise väärkohtlemise toime panemist (sõltumata
sellest, kas isikut on varem karistatud).1 See ei pruugi alati tähendada süstemaatilist
väärkohtlemist, mille puhul oleks proportsionaalne kohaldada toimepanijale eluaegset lastega
töötamise keeldu. Teo asjaolude ja raskuse hindamist igal juhtumil aga ei võimalda LasteKS-i
§ 20 ja piirangute kontrollimise loogika. Seetõttu saame antud ettepanekuga edasi töötada
vastavalt sellele, kuidas Justiitsministeerium liigub edasi karistusseadustiku muutmisega.
1
Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.05.2020 lahend asjas nr 1-19-5146.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Küll aga oleme sel aastal põhjalikumalt üle vaatamas lastekaitseseaduse 9. peatükis
lasteasutustele kehtestatud nõudeid ning asutuste kohustusi laste heaolu tagamisel ja
väärkohtlemise märkamisel ning ennetamisel, mille puhul peame samuti eeltoodud vajadusi
silmas. Kindlasti on seadusemuudatuste kõrval oluline teha lasteasutustes ja nende juhtide
seas rohkem teavitus- ja koolitustööd, tagamaks, et lasteasutusse värvatakse inimesi üksnes
põhjaliku taustakontrolli ja kõrgete eetiliste standardite alusel. Lisaks töötaja karistusandmete
kontrollimisele peab tööandja alati veenduma, et tööle võetav isik on ettevalmistuselt,
isikuomadustelt ja väärtustelt sobiv tööks selles asutuses. Samuti on oluline, et asutuse
juhtimine ja organisatsioonikultuur toetaks töötajaid, nende igapäevaste tööülesannete täitmist
kooskõlas organisatsiooni põhiväärtustega, nende teadmiste ja pädevuste arengut ning ka
vaimset tervist. See aitab väärkohtlemise juhtumeid ennetada.
Eelnevale kaasa aitamiseks on Sotsiaalkindlustusametis 2021-2022. aastal valminud
asendus- ja perekodu juhi ning perevanema ja kasvataja kompetentsimudelid, samuti on
uuendatud perevanema ja kasvatajate 160-tunnise koolituse õppekava.2 Koolitusel läbitavad
moodulid on seotud viidatud perevanema ja kasvataja kompetentsimudeliga.
Lisaks laste, sh erivajadusega laste õigustele kuulub kogu puuetega inimeste õiguste valdkond
Sotsiaalministeeriumi haldusalasse ja nõustume Eesti Puuetega Inimeste Kojaga nii
põhiseadusest kui ka puuetega inimeste konventsioonist tulenevalt, et vajalik on järjepideva
tööga rakendada meetmeid eriliselt haavatavate erivajadusega inimeste väärkohtlemise
ennetamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Lotta Raag
osakonnajuhataja
Maarja Kärson
[email protected]
2
Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asendushoolduse-ja-jarelhoolduse-korraldamine