Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn, Harjumaa 01.03.2024 nr 2.1-24/1796-1
[email protected]
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
Austatud proua Signe Riisalo
Edastame käesoleva kirjaga meie tagasiside seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele just
esmasesse psühhoosi haigestunud isikutele mõeldud teenuste osas.
Esmahaigestunu SRT on väga oluline teenus patsiendi toetamise ja tervenemise protsessis. Praeguse
teenusekorralduse kõige suuremaks plussiks on see, et abivajaja saab teenusele kiiresti – teenust
osutatakse ka sel juhul kui patsiendil ei ole hinnatud töövõimet ega määratud puuet. Sageli ei ole
esmahaigestunu psühholoogiliselt valmis töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamiseks.
Teenuse vajadust hindab ravimeeskond, kuhu kuuluvad inimesed, kes raviprotsessis puutuvad kokku
patsiendiga ja omavad infot, mis on see kliendi vajadus ja soov, mis vajaks esmalt toetamist ja
sekkumist. Vajalikku infot patsiendi kohta annavad kõik ravimeeskonna liikmed.
Meie peamise koostööpartneri Tallinna Vaimse Tervise Keskusega koostöö esmahaigestunute puhul
toimub kiiresti, hiljemalt nädala jooksul toimub esimene kohtumine patsiendiga. Kontaktiloomine on
kliendikeskne. Väga hea koostöö on asutusega ka tugiisiku leidmisel.
Enamus teenusele suunatutest on teenusele jõudnud:
2022 a SKA otsus 52 isiku teenusele suunamiseks, kellest teenusele jõudis 49 inimest
2023 a SKA-s otsuse 42 isiku teenusele suunamiseks, kellest jõudis teenusele 41 inimest
Küll oleme mures tööalase rehabilitatsiooniteenuse korraldusega just sisupoolelt, kus osad
pakutavad teenused ei täida eesmärki. Lähtuvalt igapäevatöö kogemustest näeme rehabilitatsiooni
teenuste korraldamises kitsaskohti, kirjeldatud dokumendis lk 11 - rehabilitatsioonimeeskondades
puuduvad vastava väljaõppega inimesed, kes oleks võimelised osutama spetsialiseeritud
rehabilitatsiooniteenust, eriti mis aitaksid arendada patsientide uusi tööoskusi. Näide elust -
kõrgharidusega õpetaja, käesolevalt puuduva töövõimega, otsib tervisele vastavat uut tööd, keeldub
minemast rehabilitatsioonikeskusesse, kuna karpide kokkupanek või ristsõnade grupp ei aita teda
tööturul uut tööd leida ega vaimset tervist parandada. Kui SRT teenust osutavas
rehabilitatsioonimeeskonnas on üks psühholoog ja puuduvad teised eriväljaõppega spetsialistid, siis
psühhoteraapia teenust peamiselt pakutaksegi, kuna muud spetsiifilised patsiendi individuaalseid
vajadusi arvestavad rehabilitatsiooniteenused puuduvad.
Oleme kahtleval seisukohal, kas RHK11 RFK alusel patsiendi igapäevaelu funktsioneerimisvõime
hindamine on arsti pädevuses. Psühhiaater kohtab patsienti vaid haigla ja ambulatoorse vastuvõtu
tingimustes. RFK alusel patsiendi hindamine ei ole esmane meditsiiniline kompetents, see vajab
lisaväljaõpet. Spetsiaalse väljaõppeta psühhiaatritel puudub kompetents RFK kasutamiseks, mille
alusel hinnatakse psühhiaatriliste patsientide igapäevast toimetulekut, töövõimet ja puude
raskusastet ning teisalt puudub vaba ressurss psühhiaatritest, et koostada suunamisi erinevatele
sotsiaalteenustele. Alates 2017.aastast on vaid üksikud psühhiaatrid kogu Eestist olnud nõus läbima
koolitust Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis patsientide töövõime hindamiseks, et
kvalifitseeruda Töötukassa ekspertarstidena.
PERH psühhiaatriakliiniku esmaste psühhootiliste häirete ravi meeskond palub, et säiliks eraldi eelarve
ja käsitlus esmasesse psühhoosi haigestunutele meditsiiniliste teenuste osas, et hea kogemusega
meeskonnad saaksid oma tööd jätkata patsientide parema tuleviku nimel. Teenuste osutamiseks
mõeldud eelarve Tervisekassa eelarvesse liikumisel võib juhtuda, et Tervisekassa poolt seni tugevalt
alafinantseeritud psühhiaatriline abi Harjumaal (võrreldes muude piirkondadega, eriti aga Lõuna-Eesti
maakondadega) neelab lisandunud eelarve moel, mis ei taga teenust esmastele psühhoosi
haigestunutele. Lisame 2023 Tervisekassa psühhiaatrilise abi finantseeringu kindlustatud isiku kohta,
mis pärineb Tervisekassa andmebaasist.
Nagu joonisel olevatest andmetest näha, on kindlustatud isiku kohta psühhiaatrilise abi
finantseerimine äärmiselt ebaühtlane ja see kindlasti ei ole kuidagi seotud piirkonnas elavate isikute
tegeliku abivajadusega, vaid pikaajalise psühhiaatrilist abi andvate asutuste/üksuste paiknemisega,
kus lepingut lisandub järjekindlalt sinna, kus seda juba on. Kui nüüd SRT eelarve lisandub Tervisekassa
eelarvesse, siis on selge, et ka lisanduv raha liigub rohkem piirkondadesse, kus on rohkem Tervisekassa
lepingulisi tervishoiuteenuse osutajaid. Harjumaa alafinantseerimine on kujunenud pikema aja
jooksul (juba 2018 aasta erialaseltsi tellitud analüüs näitas sama ja mitte midagi ei ole muutunud) ja
lisaks on Harjumaal palju maksujõulisemat elanikkonda ning ettevõtteid, mis toetavad töötajate
vaimse tervise teenuste ostu ehk Harjumaal tegutsevad psühhiaatrilise ambulatoorse abi osutajatest
paljud on orienteeritud kallima teenuse osutamisele, kui seda võimaldab Tervisekassa hinnakiri. Haigla
omalt poolt ei saa kuidagi tagada, et kliinilised psühholoogid, kes osutavad esmasesse psühhoosi
2 (3)
haigestunutele teenust läbi esmashaigestunu SRT, tuleksid tööle haiglasse esmaste psühhooside
meeskonda ja hakkaksid seda teenust osutama haigla töötajatena.
Oluline on, et teenuse reformi käigus abivajajad abita ei jääks, seetõttu oleme valmis osalema uue
seaduseelnõu väljatöötamisel, kui peaksite seda asjakohaseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Aadamsoo
psühhiaatriakliiniku juhataja
617 2600
[email protected]
3 (3)